Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Võrdõiguslik liit: ELi rassismivastane tegevuskava 2020–2025“

(2021/C 300/05)

Raportöör: Yoomi RENSTRÖM (SE/PES), kohaliku tasandi volikogu liige: Ovanåkeri vald Viitedokument: Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Võrdõiguslik liit: ELi rassismivastane tegevuskava 2020–2025“, COM (2020) 565 final

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

1.

toetab teatist „Võrdõiguslik liit: ELi rassismivastane tegevuskava 2020–2025“. Komitee rõhutab, et võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu aluseks olevaid põhiväärtusi, mis kajastub nii aluslepingutes kui ka põhiõiguste hartas ning millega antakse ELile volitused ja vastutus võidelda diskrimineerimise vastu;

2.

väljendab muret Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) 2019. aasta põhiõiguste aruandes esitatud järelduste pärast, milles kinnitatakse, et etniliste vähemuste ja rändajate suhtes esineb kogu ELis jätkuvalt ahistamist ja diskrimineerimist, kuigi ELis on rassismivastaseid õigusakte juba aastaid. Sama aruande kohaselt algatasid ELi 27 liikmesriigist ainult 15 konkreetsed tegevuskavad ja strateegiad rassismi ja etnilise diskrimineerimise vastu võitlemiseks, lisaks on endiselt lünki rassismi kriminaliseerivates riiklikes õigusaktides;

3.

väljendab samuti muret Eurobaromeetri eriuuringu „Diskrimineerimine ELis“ (1) tulemuste pärast. Selles märgitakse, et peaaegu 59 % vastanu arvates on etnilise päritolu alusel diskrimineerimine nende riigis laialt levinud, eriti nahavärvi alusel diskrimineerimine arvatakse olevat laialt levinud. Siiski on arusaamad, arvamused ja hoiakud endiselt väga erinevad sõltuvalt diskrimineeritavast rühmast aga ka riigist;

4.

pooldab komisjoni võetud kohustust kehtiv õigusraamistik põhjalikult läbi vaadata, et võidelda diskrimineerimise, rassismi ja ksenofoobia vastu, uurida rassilise võrdõiguslikkuse direktiivi (2) rakendamist ning tagada rassismi ja ksenofoobiat käsitleva raamotsuse (3) nõuetekohane ülevõtmine;

5.

rõhutab, et võitlus diskrimineerimise vastu kõigis valdkondades peab olema ELi prioriteet. Komitee märgib siiski, et ikka veel esineb lünki ELi diskrimineerimisvastastes õigusaktides, kus teatavad diskrimineerimise alused on hõlmatud üksnes tööhõive ja kutsealaga seoses. Komitee innustab liikmesriikide esindajaid nõukogus viima lõpule läbirääkimised diskrimineerimisvastase horisontaalse direktiivi (4) üle, mis on olnud blokeeritud alates 2008. aastast, mil komisjon selle esitas;

6.

on rahul, et komisjon tunnistab esimest korda struktuurse rassismi olemasolu ning asjaolu, et see on osa meie sotsiaalsest, majanduslikust ja poliitilisest süsteemist, ning et komisjon näeb vajadust lahendada olukord tervikliku poliitika abil. Seetõttu on ELis vaja muuta rassismiga võitlemise viise;

7.

väljendab heameelt asjaolu üle, et tegevuskavas pakutakse välja rida meetmeid, mis aitaksid kaasata poliitika kujundamisse kõik ühiskonna tasandid, mh kodanikuühiskonna ja võrdõiguslikkust edendavad asutused, et võidelda tõhusamalt rassismi vastu Euroopas, näiteks riiklike rassismivastaste tegevuskavade kaudu;

8.

märgib, et tegevuskava on samm kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärkide, eelkõige ebavõrdsuse vähendamise eesmärgi nr 10 saavutamise suunas;

9.

loodab, et 2021. aastal esitatavas Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas toetatakse tugevamalt võrdsust tööturul, sealhulgas rassilise (5) või etnilise vähemuse taustaga inimeste puhul;

Struktuurne rassism – põhiprobleemi lahendamine

10.

rõhutab rassismi ajalooliste juurte tunnistamise tähtsust. Kolonialismi, orjanduse ja holokausti mäletamine on kaasamise ja mõistmise edendamise oluline osa. Komitee nõuab vastupropagandat rassismi hukkamõistmiseks, sotsiaalse kaasatuse edendamiseks ja inimeste võimestamiseks sõltumata nende rassilisest või etnilisest päritolust;

11.

toonitab, et tõhusaks võitluseks struktuurse rassismi vastu on väga oluline määrata kindlaks valdkonnad, kus rassism on säilinud, näiteks haridus, eluase, tervishoid, tööhõive, juurdepääs avalikele teenustele, õigussüsteem, võitlus kuritegevusega või rände kontroll, poliitiline osalemine ja poliitiline esindatus;

12.

nõuab tungivalt, et komisjon käsitleks rassismivastast tegevuskava ülemaailmsest ja ühisest perspektiivist ning seoses Euroopa sisserändepoliitika ja Euroopa ühise varjupaigapoliitikaga;-

13.

rõhutab vajadust põhjalike andmete järele rassilisel või etnilisel päritolul põhineva diskrimineerimise kohta Euroopas. Diskrimineerimise ja ebavõrdsuse ulatust mõõtmata ja kvantifitseerimata on raske nende vastu tõhusalt võidelda. Võrdõiguslikkuse kohta käivad andmed võivad osutuda võimsaks vahendiks diskrimineerimise ja tõrjutuse vastu võitlemisel ning juhtida tähelepanu diskrimineerimisohus rühmade olukorrale, eesmärgiga kavandada kaasavat poliitikat ja tagada selle rakendamine;

14.

leiab, et andmed võrdõiguslikkuse kohta annavad ülevaate struktuurse rassismi ulatusest ja selle vastu võitlemise võimalustest. Kuid diskrimineerimise ja võrdõiguslikkuse kohta andmete kogumiseks on vaja uusi meetodeid. Põhiseaduslike normide, ELi andmekaitsealaste õigusaktide ja ELi põhiõiguste harta täielik järgimine on võimaliku väärkasutuse või kuritarvitamise riski leevendamise eeltingimus;

15.

väljendab heameelt komisjoni otsuse üle koguda andmeid oma töötajate rassilise ja etnilise mitmekesisuse kohta, viies selleks läbi sihtotstarbelise, vabatahtliku ja anonüümse uuringu, mis on täielikus kooskõlas andmekogumiseeskirjadega. Rõhutab seda silmas pidades vajadust korraldada sarnane hindamine kõigis ELi organites, kuna rassilise ja etnilise esindatuse tagamine kõigi tasandite haldusasutustes on võrdõiguslikkuse saavutamise võti;

16.

kinnitab taas, „kui oluline on rakendada läbipõimunud perspektiivi, mida on vaja, et kaasata strateegia rakendamisse haavatavas olukorras olevad inimesed, keda võidakse [---] mitmekordselt diskrimineerida“ (6), pöörates erilist tähelepanu haavatavatele rühmadele, näiteks muu hulgas naissoost rändajatele, saatjata laps- ja noorukitest rändajatele ning LGBTI-inimestele. Seetõttu kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles kõnealust läbipõimunud lähenemisviisi edasi arendama ja koostama üheskoos liikmesriikidega suuniseid, et hõlbustada selle lähenemisviisi rakendamist riiklike poliitikameetmete kavandamisel, juhtimisel ja hindamisel;

17.

tuletab meelde, et saatjata alaealised välismaalased on rühm, kes on rassismi suhtes väga haavatav ja vajab erilist tähelepanu kooskõlas ELi lapse õiguste strateegiaga aastateks 2021–2024;

18.

nõuab rassismivastase poliitika integreerimist kõigisse ELi poliitikavaldkondadesse. Komitee rõhutab, et kõigil diskrimineerimisvastastel poliitikameetmetel peab olema ka valdkonnaülene perspektiiv, et tõhusalt võidelda mitmekordse diskrimineerimise vastu;

19.

märgib, et sageli eiratakse struktuurse rassismi majanduslikku mõõdet. Sellega kaasnevad märkimisväärsed majanduslikud kulud, kuna takistatud on inimeste potentsiaali kasutamine. Vähem rassistlik ühiskond saab majanduslikult tugevamaks;

20.

rõhutab, et COVID-19 on esile toonud ja süvendanud Euroopas juba olemasolevat ebavõrdsust, marginaliseerumist ja diskrimineerimist ning tugevdanud struktuurset rassismi. Juba niigi haavatavate inimeste olukord halveneb veelgi. Lisaks miljonitele töötajatele, kes on kaotanud töö ja sissetuleku, kannatavad kõige rohkem rändajad piirialadel, ebakindlatel töökohtadel või dokumentideta inimesed, madala sissetulekuga pered, kodutud, eakad, naised ning puuetega või krooniliste haigustega inimesed, sealhulgas paljud rassilised ja etnilised vähemused. Seetõttu peaks pandeemiale reageerimist alati ilmestama diskrimineerimisvastane mõõde ning võitlust rassismiga tuleks kogu ühiskonnas mõjutada nii otseste ja kaudsete meetmetega;

21.

kordab uuesti oma nõuet võtta jõulisi meetmeid kodanikuvabaduste ja demokraatia kaitsmiseks üha digiteeritumaks muutuval ajastul, sealhulgas kõikehõlmava digitaalse jälgimise ohu vähendamiseks ja valeväidete, desinformatsioonikampaaniate, vihakõnede ja diskrimineerimise, eriti rassismi vastu võitlemiseks digivaldkonnas – sõltumata sellest, kas need soovimatud arengud on pärit EList või väljastpoolt (7);

22.

juhib lisaks tähelepanu sellele, et „tehisintellekti suhtes kohaldatava iga tulevase õigusraamistiku keskne element on meetmete kehtestamine, millega tagatakse, et tehisintellekt on eelarvamustevaba ega too kaasa diskrimineerimist soo, etnilise päritolu, puude või seksuaalse sättumuse alusel“ (8);

23.

toonitab vajadust võidelda õiguskaitseasutuste diskrimineeriva suhtumise, politsei jõhkruse ja teatavate rassi- või etniliste rühmade rassilise profileerimise vastu. Komitee on veendunud, et politsei ja õiguskaitseasutused peavad olema rassismi- ja diskrimineerimisvastases võitluses eeskujuks;

24.

on seisukohal, et liikmesriikides, kus kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused vastutavad politseitöö eest, on vaja võtta meetmeid nii rassismi vastu kui ka selle ennetamiseks õiguskaitses, kontrollida politseitegevust, investeerida nende asutuste koolitusse ja arendamisse ning hallata rassilise profileerimisega seotud andmeid läbipaistval viisil. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid samuti töötama välja ulatuslikud vägivallavastased kogukonna programmid, seades eesmärgiks avaliku turvalisuse ja ELi mittediskrimineerimise standardite täieliku järgimise politseitöös;

25.

juhib taas tähelepanu asjaolule, et „vägivaldse radikaliseerumise ennetamisel ja selle vastu võitlemisel on kesksel kohal ühiskond, kus austatakse täielikult kõigi elanikkonnarühmade inimõigusi ning järgitakse rahvusvahelisi ja piirkondlikke standardeid, k.a diskrimineerimise, rassismi ja muude sallimatuse vormide vastu võitlemise kontekstis“ (9);

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused eesliinil

26.

väljendab heameelt, et ELi rassismivastases tegevuskavas 2020–2025 seatakse kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused rassismivastase võitluse lahenduste keskmesse. Komitee märgib, et tänu oma kodanikelähedusele on kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel ülioluline roll Euroopa väärtuste edendamisel ja austamisel. Rassismi ja vihakuritegude vastu võitlemisel, haavatavate rühmade ja vähemuste kaitsmisel ning sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamisel asuvad omavalitsused eesliinil;

27.

nõuab, et kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi tunnustataks strateegiliste partneritena riiklike tegevuskavade väljatöötamisel, rakendamisel ja järelevalves, arvestades nende vastutust ja juba tehtavat olulist tööd rassismi vastu võitlemisel oma vastutusalas;

28.

rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste keskset rolli rassismivastase teadlikkuse, koolituse ja hariduse edendamisel, eriti noorte seas;

29.

peab äärmiselt oluliseks eraldada 2021.–2027. aasta pikaajalises eelarves kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele vahendeid nii ELi fondidest kui ka taasterahastust „NextGenerationEU“, et edendada sotsiaalset kaasatust ning võidelda rassismi ja diskrimineerimise vastu sellistes valdkondades nagu juurdepääs tööturule, haridus, sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja eluase. Seejuures tuleb erilist tähelepanu pöörata haavatavamatele rühmadele ning eraldada vahendeid saatjata alaealiste kaitse tagamiseks, mis on paljudel juhtudel kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ülesanne;

30.

leiab, et lisaks riiklike rassismivastaste tegevuskavade vastuvõtmisele võiks kaaluda ka piirkondlike ja kohalike tegevuskavade koostamist. Nii saaks konkreetsete meetmetega aidata kaasa võitlusele struktuurse rassismi vastu. See kajastab Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2019. aasta aruandes väljendatud seisukohta, milles amet rõhutab vajadust koostada rassismivastase võitluse tegevuskavad kõigil tasanditel. Kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi tuleks oma tasandi jaoks tegevuskavade koostamisel asjakohaselt toetada muu hulgas suutlikkuse suurendamise algatuste kaudu;

31.

on valmis osalema platvormina rassismivastaste meetmete edasiarendamisel kohalikul ja piirkondlikul tasandil, toetades näiteks sotsiaalset integratsiooni, võideldes energiaostuvõimetuse vastu ja edendades juurdepääsu inimväärsele eluasemele;

32.

rõhutab riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning kodanikuühiskonna kaasamise tähtsust, et riiklikud rassismivastased tegevuskavad oleksid õiguspärased ja võitlus rassismi vastu Euroopas tõhusam. Samuti on oluline jagada häid tavasid eri riikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel, tutvustades eri tasandite rassismivastastes kavades sätestatud eesmärke ja meetmeid;

33.

märgib, et komisjoni tulevaste rassismivastaste riiklike tegevuskavade ettepanekute potentsiaali ärakasutamiseks on vaja tugevaid protsesse, et tagada kavade rakendamine ajakava kohaselt koos selgete ja mõõdetavate eesmärkidega ning jälgida edusamme nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil, kus komisjon võtab endale täieliku vastutuse järelmeetmete eest;

34.

rõhutab, et kaks aastat pärast riiklike rassismivastaste tegevuskavade koostamist tuleks kavandada nende tõhususe hindamine koos tugeva panusega kohalikelt ja piirkondlikelt omavalitsustelt;

Euroopa Regioonide Komitee, ELi institutsioonid ja rassismivastased algatused

35.

toetab UNESCO juhitud Euroopa linnade rassismivastast koalitsiooni (ECCAR, European Coalition of Cities) ja tunneb iseäranis heameelt rassismivastase võitlusega seotud Euroopa projektide üle, näiteks rassismivastase võitluse toetamise projekti „SUPport everyday fight against racism“ (SUPER) üle Euroopa Komisjoni kodakondsuse, võrdõiguslikkuse ja õiguste programmi raames;

36.

kutsub komisjoni üles kaasama komitee ametlikult igal aastal Euroopa kaasamise ja mitmekesisuse pealinna(de) nimetamisse, selleks et tunnustada linnade jõupingutusi jõulise kaasamispoliitika kehtestamisel kohalikul tasandil ja need nähtavaks muuta;

37.

soovib kindlalt osaleda ametliku partnerina rassismivastase tippkohtumise korraldamisel 21. märtsil 2021 seoses rahvusvahelise rassilise diskrimineerimise kaotamise päevaga;

38.

juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Regioonide Komitee ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on rassismi ja diskrimineerimise vastases võitluses eesliinil, mistõttu peaksid nad ametlikult osalema ELi institutsioonidega peetavates mõttevahetustes, korrapärastes konsultatsioonides ja dialoogis;

39.

toetab komisjoni ulatuslikke jõupingutusi tugevdada alusväärtustel põhinevat poliitikat ning ehitada üles ELi võrdõiguslik liit, käivitades konkreetseid diskrimineerimise vorme käsitlevaid tegevuskavu ja strateegiaid (nt sellistes valdkondades nagu rassiline võrdõiguslikkus, sooline võrdõiguslikkus, LGBTIQ, romad, puuetega inimesed, antisemitism). Kuid nimetatud strateegiate valdkonnaülesest olemusest tulenevalt peab komitee vajalikuks lisaks individuaalsetele ka valdkonnaüleseid eduaruandeid, milles hinnatakse eri strateegiate koostoimet ja nende kumulatiivset mõju mitmekordse diskrimineerimise esinemise korral riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

40.

toetab komisjoni püüdlusi võrdõigusliku liidu loomisel uue võrdõiguslikkuse sisemise rakkerühma abil, kes kaitseb kõigi inimeste huve, sõltumata nende rassilisest või etnilisest päritolust, integreerides võrdõiguslikkuse ja intersektsionaalsuse kõigisse ELi poliitikavaldkondadesse, õigusaktidesse ja rahastamisprogrammidesse;

41.

ootab enda kaasamist ja võimalust teha koostööd komisjoni peagi määratava rassismivastase võitluse koordinaatoriga;

42.

järgib Euroopa Komisjoni üleskutset näidata head eeskuju ja parandada komitee töötajate esindatust värbamis- ja valikumeetmete abil.

---

(1)  https://data.europa.eu/euodp/en/data/dataset/S2251_91_4_493_ENG/resource/afca8c2e-a0a8-4a22-84ef-29a3a1fb9a1b

(2)  Direktiiv 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust.

(3)  Nõukogu raamotsus 2008/913/JSK.

(4)  Ettepanek võrdse kohtlemise direktiivi kohta, KOM(2008) 426 lõplik.

(5)  Nii tegevuskavas kui ka käesolevas dokumendis ei osuta mõiste „rass“ kasutamine sellele, et aktsepteeritakse teooriaid, millega püütakse määrata kindlaks eraldi inimrasside olemasolu.

(6)  Komitee arvamus 2016/2020 „Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“.

(7)  Komitee arvamus 2354/2020 „Euroopa digituleviku strateegia ja andmestrateegia“.

(8)  Komitee arvamus 2014/2020 „Valge raamat „Tehisintellekt: Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast““.

(9)  Komitee arvamus 6329/2015 „Võitlus radikaliseerumise ja vägivaldse ekstremismi vastu: kohaliku ja piirkondliku tasandi ennetusmehhanismid“.