EUROOPA KOMISJON

Brüssel,6.10.2020

COM(2020) 641 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Majandus- ja investeerimiskava Lääne-Balkani jaoks

{SWD(2020) 223 final}

Komisjoni teatis

Majandus- ja investeerimiskava Lääne-Balkani jaoks

I.Sissejuhatus

Lääne-Balkan on Euroopa lahutamatu osa ja Euroopa Liidu geostrateegiline prioriteet. President von der Leyeni 14. septembri 2020. aasta kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta on öeldud, et „kogu piirkonna tulevik on ELis“. COVID-19 pandeemia ajal tulid ELi ja Lääne-Balkani vahelised tihedad suhted selgelt esile. Kuigi pandeemia on tugevalt mõjutanud ka ELi ennast, on viimane andnud Lääne-Balkanile ulatuslikku ja enneolematut toetust, nagu on märgitud komisjoni 29. aprilli teatises 1  ja Zagrebi tippkohtumise 6. mai 2020. aasta deklaratsioonis.

COVID-19-l on olnud tohutu häiriv mõju Lääne-Balkani partnerite majandusele, mis on juba niigi ELiga majandusliku lähenemise seisukohast maha jäänud. Piirkond on seisnud pidevalt silmitsi nõrgast konkurentsivõimest, suurest tööpuudusest ja märkimisväärsest ajude äravoolust tulenevate probleemidega. Vajadus tugevdada lähenemispüüdlusi ning rakendada selleks struktuurireforme, ületada struktuurilised nõrkused, tugevdada innovatsioonipotentsiaali, samuti kiirendada rohe- ja digipööret, võttes arvesse piirkonna tuleviku seotust ELiga, on pakilisem kui kunagi varem.

Käesoleva majandus- ja investeerimiskava eesmärk on seega ergutada pikaajalist majanduse elavdamist ja koos sellega rohe- ja digipööret, mis viivad jätkusuutliku majanduskasvu ja ELi teel edasiliikumiseks vajalike reformide rakendamiseni ning toovad Lääne-Balkani partnerid ELi ühtsele turule lähemale. Sellega püütakse vallandada piirkonna kasutamata majanduspotentsiaali ja innustada olulisel määral piirkonnasisese majanduskoostöö ja kaubavahetuse arengut 2 . Ligi 18 miljoni elanikuga piirkond on ELi jaoks oluline turg ning Euroopa ja rahvusvaheliste kaupade transiidiala, kust võib leida investeerimisvalmite ettevõtete jaoks kvalifitseeritud tööjõudu. Seetõttu on Lääne-Balkani partneritel oluline roll ELi varustavates ülemaailmsetes väärtusahelates ning seda rolli saab veelgi tugevdada. Pikas perspektiivis aitab see kaasa ka ELi strateegilisele autonoomsusele.

Majandus- ja investeerimiskavas esitatakse piirkonna jaoks mahukas investeerimispakett. Selle aluseks on III ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA III) ettepanekus 3 esitatud käsitus majandusarengu tulemuspõhisest ja reformimeelsest toetamisest ning vahendid avaliku ja erasektori investeeringute jõulisemaks stimuleerimiseks. 

Tingimusel et järgmine mitmeaastane finantsraamistik ja sellega seotud õigusaktid võetakse vastu, teeb komisjon ettepaneku eraldada perioodiks 2021–2027 kuni 9 miljardit eurot IPA III rahastust, et toetada peamiselt konkurentsivõimesse, kaasavasse majanduskasvu, kestlikku ühenduvusse ning rohe- ja digipöördesse tehtavate investeeringute ja nendele valdkondadele antava toetuse kaudu majanduslikku lähenemist ELiga. Komisjon teeb ettepaneku suunata valdav enamus toetusest Lääne-Balkani piirkonna võtmetähtsusega tootlikesse investeeringutesse ja säästvasse taristusse.  Lisaks tuleks piirkonna investeeringumahu edendamiseks anda käiku uus Lääne-Balkani tagatisrahastu 4 , mille abil püüda suurendada investeeringuid kuni 20 miljardi euroni.

Prioriteediks on Lääne-Balkani partnerite parem majanduslik ühendamine omavahel ja ELiga. See nõuab Lääne-Balkani partneritelt kindlat pühendumist põhjalike reformide rakendamisele, piirkondliku majandusintegratsiooni süvendamisele ja ELi õigustiku alusel ühise piirkondliku turu arendamisele, et muuta piirkond atraktiivsemaks investeerimispiirkonnaks. EL teeb pingutusi, et tuua piirkonda lähemale ELi ühtsele turule. Lisaks on Lääne-Balkani partneritel loota suurt kasu tõhustatud jõupingutustest, mida tehakse minevikupärandist ülesaamiseks, eelkõige Serbia ja Kosovo 5* suhete normaliseerimise näol, ning ELi vahendatud dialoogi edukast lõpuleviimisest.

Euroopa rohelises kokkuleppes 6 esitatakse tegevuskava ühismeetmete võtmiseks, et lahendada probleemid, mis on seotud rohepöörde, kliimamuutuste, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ning ressursside ülemäärase kasutamise ja reostusega, lahutades majanduskasvu ressursikasutusest ja keskkonnaseisundi halvendamisest. Erilist tähelepanu pööratakse ELi võetud kohustusele saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Võttes arvesse ülal nimetatud püüdlusi ja asjaolu, et Lääne-Balkani partnerite tulevik on seotud ELiga, peavad viimased ELi toetusel suurendama oma sellealaseid jõupingutusi.

Lääne-Balkani partnerid peavad jätkama kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja selle kestliku arengu eesmärkide, Pariisi kliimakokkuleppe ja rahvusvaheliselt kokku lepitud bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide rakendamist. Ambitsioonikas tegutsemine ja jõudude ühendamine selle tegevuskava elluviimisel annab ELile ja Lääne-Balkani partneritele rahvusvahelises konkurentsis esimese turuletulija eelise, suurendades säästva ja keskkonnahoidliku tehnoloogia ülemaailmsetel kasvavatel turgudel nende konkurentsivõimet. Meie olemasolevad koostööplatvormid pakuvad võimalusi tugevdada vastastikku kasulikke liite ja tagada võrdsed võimalused uute säästvate tehnoloogiate vallas, nagu saastevaba vesinik, täiustatud päikese- ja tuuleenergia, akud ja süsinikdioksiidi kogumine, samuti nende tehnoloogiate jaoks kriitilise tähtsusega toorainete, nagu haruldaste muldmetallide vallas.

Käesolevale teatisele on lisatud komisjoni talituste töödokument, millega nähakse ette Lääne-Balkani roheline tegevuskava, mille juures on võetud aluseks Euroopa roheline kokkulepe. Selles esitatakse asjakohased meetmed ja soovitused, sealhulgas õigusaktide vastavusse viimine ELi standardite ja liidu õigustikuga

Samamoodi peaksid Lääne-Balkani partnerid võtma majanduse ja ühiskonna inimkeskse digipöörde jaoks eeskujuks ELi digistrateegia 7 . See võimaldab neil paremini lülituda ELi kõrgema lisandväärtusega tarneahelatesse ja ühineda tulevikus ELi kiiresti areneva digitaalse ühtse turuga. Tuginedes 2018. aasta Lääne-Balkani digiarengu tegevuskavale, annab see investeerimiskava võimaluse kiirendada valitsuste, avalike teenuste ja ettevõtete digiteerimist viisil, mis on kooskõlas ELi väärtuste ja õigusraamistikuga.

Kestliku konkurentsivõime saavutamine nõuab seda, et paraneks piirkonna inimeste ja ettevõtete valmidus innovatsiooniks ning arendataks välja oma majandusnišš. Seega tähendab tulevikku investeerimine, et investeerida tuleb muu hulgas teadusuuringutesse, innovatsiooni, tervishoidu, haridusse, kultuuri, noortesse ja sporti. Sel viisil saab anda võimsa tõuke mitte üksnes piirkonna majandusarengule ning toimetuleku- ja konkurentsivõimele, vaid ka sotsiaalsele sidususele, võimaldades kõigi kodanike, sealhulgas romade täielikku osalemist majanduselus. Eriti oluline on toetada romade ühiskonda lõimimiseks nende täielikku osalemist hariduses ja tööturul, mis on ka ELi integratsiooniprotsessi peamisi prioriteete 8 . 

Selleks et toetada käesoleva majandus- ja investeerimiskava eesmärkide saavutamist ning tagada piirkonnas investeeringute jätkusuutlikkus, paneb komisjon varsti ette Lääne-Balkani innovatsiooni, teadusuuringuid, haridust, kultuuri, noorsugu ja sporti käsitleva spetsiaalse tegevuskava („Lääne-Balkani innovatsioonikava“). Laiaulatuslik ja pikaajaline strateegia koostööks Lääne-Balkani partneritega nimetatud valdkondades on vajalik eelkõige selleks, et edendada inimkapitali arengut, peatada ajude äravool ja soodustada ajude ringlust ning edendada pikaajalise säästva innovatsioonikeskkonna arengut ja üleminekut teadmistepõhisele majandusele. Sellega pannakse alus tõenduspõhisele poliitikakujundamisele ning edendatakse kaasavaid ja kvaliteetseid haridus- ja koolitussüsteeme, pakkudes piirkonna noortele paremaid väljavaateid.

See kava on lahutamatu osa muust tegevusest, millega toetatakse Lääne-Balkani partnerite teed ELi suunas. Majandusareng ja põhjalike reformide rakendamine peaksid üksteist vastastikku tugevdama ja aitama kaasa sellele, et partnerid oleksid valmis täitma ühinemisprotsessi väljakujunenud nõudeid. Kõnealuse investeerimispaketi võimaliku mõju maksimeerimiseks tuleks muu hulgas rakendada õigusriigi ja majanduse struktuurireforme, eelkõige neid, mis on kindlaks määratud majandusreformi programmides 9 .

Olemasolevate struktuuriliste nõrkuste peamine põhjus on halb valitsemistava ja eelkõige piiratud edusammud õigusriigi põhimõtte järgimisel esinevate puuduste kõrvaldamisel ja korruptsioonivastases võitluses. Õigusriigi põhimõte ja põhiõiguste austamine ning demokraatlike institutsioonide ja avaliku halduse toimimine ei ole vajalik üksnes ühinemisprotsessi jaoks, vaid see kujutab endast mootorit piirkonna majanduse elavdamiseks ning vastupanuvõime suurendamiseks võimalike tulevaste kriiside ja majandusšokkide vastu. Õigusriigi põhimõtte austamine on vajalik ka selleks, et kaitsta ELi vahendeid ja tagada nende kasutamine Lääne-Balkani piirkonna arengu toetamiseks.

II.Hea valitsemistava kui kestliku majanduskasvu alus

Investeeringute ja majanduskasvu suurendamine on seega võimalik ainult siis, kui Lääne-Balkani partnerid pühenduvad kindlalt põhjalikele reformidele ja viivad need ellu kooskõlas Euroopa väärtustega. Ettevõtlust, töökohtade loomist ja säästvaid investeeringuid soodustava keskkonna loomise jaoks on olulised nii struktuursed sotsiaal-majanduslikud reformid, mille sihiks on tugevdada õigusriigi põhimõtet ja tagada inimõiguste austamine, sealhulgas need, mis on kindlaks määratud majandusreformi programmides ja ühistes poliitilistes suunistes, kui ka need reformid, mille sihiks on parandada avalikku haldust. Lääne-Balkani piirkonna liidrid peavad kooskõlas muudetud laienemismetoodikaga pakkuma veenvamat kinnitust selle kohta, et nad on pühendunud nõutavate põhjalike reformide rakendamisele, ning suurendama oma poliitilist seotust nendega 10 .

Õigusriigi põhimõte on demokraatiale ülemineku oluline aspekt ja peamine võrdlusalus, mille põhjal EL hindab edusamme liikmesuse suunas. Selles küsimuses on Lääne-Balkani partnerite edusammud olnud üsna erinevad. Lääne-Balkani partnerite operatiivkoostöö ELi liikmesriikide ja ELi ametitega on jätkuvalt paranenud. Siiski kujutab endast endiselt suurt probleemi usutavate edusammude vähesus õigusriigi valdkonnas, millega sageli kaasneb poliitilise tahte puudumine; samuti esineb jätkuvalt selgeid tundemärke riigi kaaperdamisest ning edusammud kohtusüsteemi sõltumatuks muutmisel on olnud enamasti piiratud.

Käesoleva teatisega paralleelselt vastu võetud 2020. aasta laienemispaketis 11  antakse üksikasjalik ülevaade põhireformide seisust ja antakse suuniseid nende reformide prioriteetide kohta, mis jätkuvalt kujutavad endast ELiga ühinemise protsessi keskset osa.

Kodanikel on suur huvi selle vastu, et paika saaks toimiv kontrolli- ja tasakaalustussüsteem, mille raames saaks silmanähtavate volitustega, sõltumatu, erapooletu ja tõhus kohtusüsteem tagada selle, et kõik avalikud asutused järgivad seadust ja käituvad ausalt ning kodanikud on kaitstud meelevaldsete otsuste eest ja saavad oma õigusi täielikult kasutada. Ettevõtted vajavad tegevuse alustamiseks õiguskindlust ning korruptsioonivabu ja tõhusalt toimivaid haldusasutusi ning võimalust tugineda oma majanduslike õiguste jõustamisel tõhusatele ja sõltumatutele institutsioonidele. Välisinvestorid vajavad seda, et nende investeeringud oleks kaitstud samal määral kohaliku päritolu kapitaliga. Et tagada suurte, sealhulgas käesolevas kavas viidatud avaliku sektori investeeringute usaldusväärne finantsjuhtimine ja hoida ära korruptsioonioht, on vaja viia avaliku hanke eeskirjad vastavusse ELi omadega ning suurendada läbipaistvust ja järelevalvet. Vaja on luua tõhus strateegia kuritegelike organisatsioonide ja nende majandusliku baasi lammutamiseks, ühtlasi tuleks parandada finantsuurimise ja varade konfiskeerimise tulemuslikkust. Et tegeleda piirkonnaomaste julgeolekuprobleemidega, nagu terrorism ja äärmuslus, rahapesu, ebaseaduslik relvakaubandus, inimkaubandus ja rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine, on hädavajalik koostöö piirkonna sees ja samuti koostöö ELiga.

Et vältida puudusi ELi vahendite kaitses, peavad Lääne-Balkani partnerid tagama, et pettuse, korruptsiooni, rahapesu ja omastamise korral rakendataks tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid kriminaalkaristusi. Lääne-Balkani partnerid, kes on vastastikust õigusabi käsitlevate rahvusvaheliste lepingute osalised, peaksid nende lepingute rakendamisel aktsepteerima Euroopa Prokuratuuri selle töös osalevate liikmesriikide pädeva asutusena 12 Euroopa Prokuratuuri ja Lääne-Balkani partnerite vahelist koostööd tuleks hõlbustada töökorra kokkuleppimisega 13 .

Kvaliteetse avaliku halduse ülesehitamine on hästi toimiva riigi alus. Eriti vajalik on avaliku teenistuse tõhusus ja tulemuslikkus, et pakkuda kodanikele ja ettevõtjatele kvaliteetseid teenuseid. Investeeringute vallas peab riik suutma määrata kindlaks olulisimad tulevikku vaatavad taristu- ja muud strateegilised investeerimisprojektid ning neid prioriseerida, arendada ja hallata, konsulteerides sealjuures tihedalt kodanike ja teiste sidusrühmadega. Professionaalsel avalikul teenistusel on suur roll ka korruptsiooni ennetamisel, sealhulgas suurema läbipaistvuse ja e-halduse kasutamise kaudu. Avaliku hanke eeskirjad tuleb viia vastavusse ELi omadega ning neid täiel määral rakendada; erandeid avalikest hankemenetlustest tuleks võimaldada üksikutel juhtudel, samuti tuleks piirata kokkuleppeid poliitiliste üksuste vahel. See aitaks hoida ära hangete korruptiivsust, mis võiks takistada majandusarengut, moonutada turgu ja tekita konkurentsivõimet, kaubandust ja investeeringuid pärssivat ebatõhusust. Samuti tugevdatakse nende reformidega ELi vahendite väärkasutamise vastaseid kaitsemeetmeid.

EL jätkab hea valitsemistava ja majanduse põhialustega seotud reformide märkimisväärset rahastamist ja toetamist vähemalt praegusel tasemel. Kooskõlas muudetud laienemismetoodikas kajastatud tingimuslikkuse põhimõttega tuleks juhul, kui partnerid liiguvad reformiprioriteetide elluviimisel edasi, rahastamist ja investeeringuid suurendada, sealhulgas tulemuspõhise ja reformide edendamisele suunatud ühinemiseelse abi rahastamisvahendi kaudu. Siiski on samuti vaja otsustavaid meetmeid, millega reageerida mis tahes olulisele või pikaajalisele seisakule või tagasilangusele. Sellised meetmed hõlmavad muu hulgas võimalust komisjoni aastaaruannetes edusammudele antud hinnangu alusel ELi rahastamise ulatust ja intensiivsust vähendada.

III.Mahukas investeerimispakett

Komisjoni ette pandud ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA III) 14  mahuks perioodil 2021–2027 on üle 14 miljardi euro, 15  millest lõviosa on ette nähtud Lääne-Balkani piirkonnale.
 

IPA III on rajatud poliitikapõhisele lähenemisviisile, millega kaasneb abi strateegiline ja dünaamiline juhtimine, nii et ELi toetuse keskmesse on seatud ELi liikmesuse põhinõuded. Suunates ELi finantsabi veelgi enam peamistele prioriteetidele, annab IPA III suurema finantsvõimenduse selliste reformide toetamiseks, mis edendavad kestlikku sotsiaal-majanduslikku arengut ning toovad partnerid lähemale liidu väärtustele ja standarditele.

Kõnealuse majandus- ja investeerimiskava tuumaks on piirkonnale eraldatav mahukas investeerimispakett, mis on suures osas suunatud olulisematele tootlikele investeeringutele ja taristule. Selles võetakse arvesse ja toetatakse rohe- ja digipöörde nõudeid ning üha dünaamilisema erasektoriga Lääne-Balkani piirkonna ühendatud, konkurentsivõimelise, teadmistepõhise, kestliku, innovatsioonilembese ja tegusa majanduse arengut. Investeerimispakett on peamine mootor, millega soodustada avaliku ja erasektori investeeringute kasvu piirkonnas, sealhulgas Euroopa Investeerimispanga (EIP), Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) ja muude rahvusvaheliste finantseerimisasutuste, ELi liikmesriikide arengu rahastamise asutuste, Lääne-Balkani valitsuste ja erainvestorite vahendite arvelt ning välismaiste otseinvesteeringute kaasamise ja turgude integreerimise näol.

Esimesed projektid, mis antakse käiku kümne investeerimisalase juhtalgatuse alusel, on esitatud lisas. Need projektiettepanekud põhinevad piirkonna valitsustega peetud esialgsete konsultatsioonide tulemustel ning nende poliitiliste ja majandusreformide prioriteetidel. Esimene samm selle majandus- ja investeerimiskava rakendamisel võiks olla taristuprojektide pakett, mida rahastada aastatel 2021–2022, eeldades, et see suudab meelitada juurde märkimisväärsel hulgal investeeringuid. See võimaldaks eelkõige digitehnoloogia, transpordi, energiapöörde ja keskkonna vallas viia korralikult ette valmistatud projektiettepanekud pärast asjakohast hindamist 2024. aastaks lõpule või oluliselt edasisse järku.

Täiendavast IPA rahastusest saaks hiljem toetada taristuprojekte ja tootlikke investeeringuid, keskendudes peamiselt piirkonna rohe- ja digipöördele, ringmajanduse ja bioloogilise mitmekesisuse edendamisele ning Lääne-Balkani tulevase rohelise tegevuskava ühisele rakendamisele. Investeeringuid tuleks toetada ka maapiirkondades ja põllumajanduses, kultuuri- ja loomesektorites, tervishoiu ja inimkapitali arengu, sealhulgas hariduse vallas, ning piiriülese koostöö, sealhulgas innovatsioonialase koostöö edendamiseks.

Lisaks piirkonnale antavale märkimisväärsele ELi toetusele saab EL anda tagatisi, millega vähendada nii avaliku kui ka erasektori investeeringute puhul rahastamiskulusid ja investorite riske: Kavandatava Lääne-Balkani tagatisrahastu kaudu antav toetus peaks järgmisel kümnendil kaasama ootuste kohaselt ligikaudu 20 miljardi euro väärtuses investeeringuid.

Kõnealuse investeerimispaketi kiire kasutuselevõtt tagatakse Lääne-Balkani partnereid, kahepoolseid rahastajaid ja rahvusvahelisi finantseerimisasutusi koondava Lääne-Balkani investeerimisraamistiku (WBIF), sealhulgas selle erasektori platvormi Lääne-Balkani ettevõtluse arengu ja innovatsiooni rahastamise vahendi (WB EDIF) ning Lääne-Balkani tagatisrahastu kaudu ning sellega püütakse saavutada järgmist:

-tugevdada põhilisi taristuühendusi, eelkõige peamisi transpordi- ja energiaühendusi, mis on vältimatud majandusarengu, turuintegratsiooni ning piirkonnasisese ja Euroopa Liiduga käiva piiriülese kaubanduse jaoks 16 ; 

-toetada rohe- ja digipööret;

-suurendada erasektori konkurentsivõimet, edendada innovatsiooni ja oluliste sotsiaalteenuste arengut;

-ühendada majandused tugevama piirkondliku majandusintegratsiooni ja ELiga integreerumise kaudu.

Selleks et maksimeerida investeeringute pikaajalist mõju, on oluline, et partnerid viiksid ellu struktuurseid majandus- ja juhtimisreforme, sealhulgas ühenduvusalase reformi meetmeid, ja suurendaksid statistikasuutlikkust. Ühes juhtalgatuste rakendamisega peaksid jätkuma edusammud majanduse põhialuste reformimises. EL toetab ühtlasi vajadust mööda suutlikkuse suurendamise meetmeid, parandamaks avalike hangete ja avaliku sektori investeeringute haldamise suutlikkust, et valmistada ette, juhtida ja kontrollida projektide rakendamist. EL teeb Lääne-Balkani partneritega koostööd, tagamaks ühist strateegilist huvi pakkuvatesse projektidesse tehtavate investeeringute nõuetekohane sõelumine, et tuvastada, hinnata ja leevendada kooskõlas asjakohaste ELi ja WTO eeskirjadega võimalikke ohte julgeolekule ja avalikule korrale.

Lõplikud otsused käesolevas kavas esitatud soovituslike projekti- ja rahastamisettepanekute kohta võetakse vastu vastavalt asjakohastele ELi eeskirjadele ning täielikus kooskõlas otsustamismenetluste, programmitöö protsessi ning kaasseadusandjate vahel praegu arutlusel oleva tulevase IPA III määruse tulemuspõhise ja reformimeelse lähenemisviisiga, pidades eelkõige silmas ELi laienemiskava kohaseid edusamme, projektide olulisust ja ettevalmistatuse taset. Austada tuleb rohevannet „Ära tekita kahju!“. Et maksimeerida majandus- ja investeerimiskava võimendavat mõju, pöördub EL Euroopa tiimi põhimõtete vaimus oma partnerite ja käimasolevate piirkondlike algatuste, näiteks Berliini protsessi poole, et luua ELi meetmete ning muude mitme- ja kahepoolsete meetmete vahel maksimaalne vastastikune täiendavus.

IV.Investeeringud säästvasse transporti

EL seab prioriteediks üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) põhivõrgu laiendamise ettepanekutega seotud projektid ja programmid, mis pakuvad piirkonnale ja ELile strateegilist huvi. Põhivõrgu vastavusse viimiseks ELi standarditega võetakse meetmeid, millega kiirendada uue transporditaristu ehitamist ja olemasoleva taristu ajakohastamist.

Väga olulised on kiired ja tõhusad transpordiühendused nii piirkonna sees kui ka naabruses asuvate ELi liikmesriikidega ning transpordi säästlikkus, mistõttu on vaja täiendavaid investeeringuid raudteesse ja siseveeteedesse. Sellest tulenevalt on piirkondliku koostöö ja integratsiooni edasiseks hoogustamiseks oluline piirkonna pealinnade ühendamine omavahel ja ELi riikide pealinnadega, samuti mitmeliigiliste transpordilahenduste ja ühelt transpordiliigilt teisele üleminekut võimaldavate transpordisõlmede edendamine ning transpordiga seotud saaste vähendamine.

Nende ühenduste loomine soodustab investeeringuid, hõlbustab piirkondlikku kaubandust ja tagab kestliku majanduskasvu, parandades piirkonna inimeste igapäevaelu. Ära tuleb kasutada uusi digitehnoloogiaid, mille abil täiustada infosüsteeme, seades esikohale liiklusohutuse (ning kõrvaldades kõrge riskitasemega teelõigud ja ühetasandilised raudteeületuskohad) ning pakkudes tuge hoolduskavade väljatöötamisel ja rakendamisel. Koostööd transpordiühendusega tõhustatakse veelgi, et toetada Euroopa Liidu õigusaktidele ja standarditele vastava täielikult integreeritud piirkondliku transpordituru loomist. See kiirendaks oluliselt tehniliste standardite ja ühenduvusalase reformi meetmete rakendamist, sealhulgas piiriületusmenetluste ühtlustamist ja lihtsustamist, ning sellele järgnevaid raudteereforme (sealhulgas teenuste ja taristu eraldamine ning kolmandatele isikutele juurdepääsu tagamine), mille abil muu hulgas ületada raudteevõrkude killustatus. See sillutaks teed Lääne-Balkani transporditurgude sujuvale integreerimisele ELiga, mis omakorda pakuks piirkonna ettevõtjatele ja inimestele uusi ärivõimalusi.

Lääne-Balkani poolelt peaks nende investeeringutega kaasas käima:

·transpordiühenduse koostatud piirkondlike raudteede, liiklusohutuse, transpordi hõlbustamise ja maanteede tegevuskavade vastuvõtmine ja rakendamine;

·kiired edusammud transpordi ühenduvuse reformi meetmete vallas, et kiirendada integreerumist TEN-T ja ELi õigustikuga ning viimases edendatud digitaalsete ja puhta energia tehnoloogiate kasutuselevõttu; ning

·kõigi ELi transpordialaste õigusaktide ja tehniliste standardite ning läbipaistvate pakkumismenetluse eeskirjade järkjärguline vastuvõtmine ja rakendamine transpordi valdkonnas, sealhulgas avaliku hanke eeskirjade kiirendatud vastavusse viimine ELi omadega, et hõlbustada turgude integreerimist.

Komisjon kavatseb suurendada oma osalusmäära maanteetranspordi projektide rahastamises 40%-ni. Tulevikku vaatava transporditaristu olulisi elemente on säästvad liikuvuslahendused. Iga maanteetaristu projekti puhul soodustab komisjon keskkonnahoidlike mitmeliigiliste transpordilahenduste väljatöötamist. Eesmärgiks peaks olema ühendada piirkonna partnerid omavahel ja ELiga, integreerides maanteetransporti säästvaid ja arukaid elemente (näiteks luues vastavalt võimalustele elektrisõidukite laadimisjaamu ning ühelt transpordiliigilt teisele üleminekut võimaldavaid transpordisõlmi, mis hõlmavad ka raudtee- ja veeteevõrke). Selline lähenemisviis soosib innovatsiooni, samuti investeeringute sihipärasust ja piisavat mahtu. Komisjon edendab ühtlasi võrgustikuga liituvates piirkonna linnades säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade rakendamist.

V.Investeeringud puhtasse energiasse

Tugevdatakse toetust energeetika valdkonnas. Suurt rõhku pannakse energiaturu integreerimisele, CO2 heite vähendamisele ja puhtale energiale, õiglasele üleminekule, süsteemi digiteerimisele ja arukatele võrkudele ning energiatõhususele, sealhulgas kaugkütte ajakohastamisele ja energiajulgeolekule. Kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega on käesoleva majandus- ja investeerimiskava peamine tugisammas CO2 heite vähendamine. Piirkonna eduka ülemineku jaoks puhtale energiale on samuti tarvis paremat ühenduvust ning laiendada energialiitu Lääne-Balkani piirkonnale.

Piirkonna võimalusi arvestades ja kooskõlas kliimamuutustega kohanemise kavadega tuleks toetada taastuvate energiaallikate laialdasemat kasutamist. See võib hõlmata keskkonnahoidlikke investeeringuid hüdro-, päikese- ja tuuleenergiasse ning geotermilistesse energiaallikatesse. Puhta ja kaasaegse energiatehnoloogia kasutuselevõtuga peab kaasnema parem investeerimiskeskkond, mis tugineks terviklikule õigusraamistikule, milles keskse telje moodustavad konkurentsipõhised hanke-eeskirjad. See leevendaks Lääne-Balkani majanduste jaoks riski jääda kinni äärmiselt ebasäästva ja üha kallineva söepõhise elektritootmise lõksu.

Nii CO2 heite kui ka õhusaaste vähendamiseks on oluline üle minna kivisöelt säästvale ja puhtale energiale. Käivitatakse algatus „Lääne-Balkani piirkonna ja Ukraina üleminekuetapis olevate söekaevanduspiirkondade platvorm“, mis järgib samalaadse ELi-sisese algatuse eeskuju. Sellega toetatakse kaasavaid ja mitte kedagi kõrvale jätvaid üleminekustrateegiaid, millega pakutakse kivisöele puhtamaid alternatiive ja toetatakse kivisöest sõltuvatele piirkondadele kohalike oludega sobituvaid eriprojekte.

Riikide jaoks, mis sõltuvad suurel määral kivisöest, võib lühikeses ja keskpikas perspektiivis olla kivisöest loobumise üks võimalusi üleminek kaasaegsele, vähese heitega gaasitaristule. Maagaas on laialdaselt kättesaadav, turvaline ja taskukohane energiaallikas, mis aitab säilitada piirkonna konkurentsivõimet rahvusvahelisel tasandil, parandades samal ajal märkimisväärselt õhu kvaliteeti ja vähendades heitkoguseid.

Uue gaasitaristu keskse telje peavad moodustama uued torujuhtmed, sealhulgas Aadria mere torujuhtme pikendus, mis aitaks mitmekesistada Euroopa turu gaasiallikaid ja tooks gaasi kõnealusesse piirkonda, kiirendades üleminekut söepõhiselt energiatootmiselt. Mis tahes uue torujuhtme rajamisel Lääne-Balkani piirkonda tuleb täielikult järgida energiaühenduse asutamislepingu kohaseid ELi eeskirju ja tõestada torujuhtme pikaajalist elujõulisust. Arvestades veeldatud maagaasi kasvavat ülemaailmset rolli, tuleks selles näha ühte võimalust mitmekesistada Kreeka ja Horvaatia veeldatud maagaasi terminalide kaudu piirkonna gaasitarneid.

Pikemas perspektiivis oleks gaasitaristu investeeringud aluseks järgmistele keskkonnakaitse-alastele sammudele, sest need võimaldavad võtta kasutusele dekarboniseeritud gaasi, kui see ükskord kättesaadavaks ja konkurentsivõimeliseks muutub, vähendades sel viisil veelgi süsinikdioksiidi heitkoguseid ja õhusaaste mõju. Seega kindlustaks sellised investeeringud piirkonna energiavarustuse tuleviku.

Hõlbustada tuleb jõupingutusi energiatõhususe suurendamiseks. Komisjon teeb ettepaneku laiendada ELi rohelise kokkuleppe raames ELi renoveerimislainet Lääne-Balkani piirkonnale. Arvestades, et ehitussektor on Euroopa suurimaid energiatarbijaid, aitaksid renoveeritud ja täiustatud hooned sillutada teed vähese CO2 heitega ja puhtale energiasüsteemile. Selleks kasutab EL muu hulgas juba tegutsevaid platvorme, nagu Loodussäästliku Majanduskasvu Fond ja piirkondlik energiatõhususe programm, mille kaudu on seni tehtud keskkonnahoidlikke investeeringuid kogusummas 700 miljonit eurot.

Energiaühenduse raames on juba käivitatud energiaühendusele huvi pakkuvate projektide ja vastastikust huvi pakkuvate projektide algatused, milles pannakse suurt rõhku energiavõrkude sidumisele. Lääne-Balkani partnerid peavad Kesk-Euroopa idaosa ja Kagu-Euroopa gaasi- ja elektriturgudega integratsiooni kiirendamiseks rakendama turureforme. Kesk- ja Kagu-Euroopa gaasi- ja elektriturgude integreerimise kiirendamiseks jätkab komisjon Kesk- ja Kagu-Euroopa energiavõrkude ühendamise kõrgetasemelise töörühma (CESEC) raames Lääne-Balkani piirkonna turureformide tähelepanelikku jälgimist.

Lääne-Balkani innovatsioonikava aitab edendada tehnoloogilist siiret, 17  hõlbustades juurdepääsu maailmaklassiga uuringutaristule, teadmuskeskustele, pädevuskeskustele ja internetiplatvormidele, aga ka näiteks Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte (EuroHPC) 18  kaudu juurdepääsu täiustatud arvutisimulatsioonidele. Innovatsioonikavaga toetatakse üleminekut puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele, edendades selleks muu hulgas avatud teadust ja tipptasemel teadustaristut, mida pakub näiteks Kagu-Euroopa rahvusvaheline säästva tehnoloogia instituut (SEEIIST).

Lääne-Balkani poolelt peaks nende investeeringutega kaasas käima järgmised tegevused:

·Kiired edusammud energiaühenduvuse reformi meetmete alal, et luua piirkondlik energiaturg, ning edasine integreerumine ELi energiaturuga tihedas koostöös energiaühenduse lepingu sekretariaadiga.

·Energiaühenduse asutamislepingu reformi lõpuleviimine ja ELi puhta energia paketi vastuvõtmine energiaühenduse poolt.

·Energiaühenduse 2030. aasta eesmärkide täiendamine ELi CO2 heite vähendamise püüdlustega kooskõlas olevate 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkidega, võttes arvesse lepinguosaliste asjakohaseid sotsiaal-majanduslikke erinevusi.

VI.Lääne-Balkani rohestamine – investeeringud keskkonda ja kliimasse

Euroopa rohelises kokkuleppes püütakse selle poole, et arendada nüüdisaegset, ressursitõhusat ja konkurentsivõimelist majandusmudelit, mille puhul kasv on lahutatud kasvuhoonegaaside heitest, ressursikasutusest ja jäätmetekkest, ning seatakse eesmärgiks saavutada vastupanuvõime kliimamuutustele.

Euroopa roheline kokkulepe saab olla täielikult tõhus ainult siis, kui ka ELi lähinaabrus võtab meetmeid varases etapis. See kehtib täiel määral ka Lääne-Balkani piirkonna kohta, kelle tulevik on seotud Euroopa Liiduga. Seepärast esitab komisjon koos käesoleva teatisega Lääne-Balkani rohelise tegevuskava, nagu on ette nähtud Euroopa rohelises kokkuleppes. Lääne-Balkani piirkonna juhid peaksid rohelise tegevuskava heaks kiitma novembris Sofias toimuval tippkohtumisel. Tegevuskava põhineb rohelises kokkuleppes käsitletud viiel laiaulatuslikul valdkonnal: CO2 heite vähendamine, õhu-, vee- ja mullareostuse vähendamine, ringmajanduse edendamine, kliimatõhusa põllumajanduse ja toidutootmise arendamine ning bioloogilise mitmekesisuse kaitse. Majanduskasv ja uued ärivõimalused seotakse säästvamate tarbimis- ja tootmismudelitega, mille juurde kuulub ringmajanduse edendamine, kahanevate loodusvarade säilitamine ning jäätmete laiem korduskasutus kõigis majandussektorites nii maa- kui ka linnakeskkonnas, kusjuures majandustegevuse edukuse hindamisel võetakse aluseks ökosüsteemi kestlikkus. Juba olemasolevad platvormid, nagu ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia (EUSAIR) ja ELi Doonau piirkonna strateegia (EUSDR), kus Lääne-Balkani partneritel on oluline roll, võivad aidata seda protsessi kohapeal ellu viia, kuna nendes valdkondades on ülimalt tähtis tegevuse koordineerimine ja ühismeetmed.

Lääne-Balkani piirkonna peamisi probleeme on õhusaaste. Kivisöe ja puidu laialdane kasutamine energia tootmiseks ning samuti saastavate veo- ja sõiduautode levik on jätnud piirkonna linnad talvise õhukvaliteedi taseme poolest Euroopa viimaste sekka. Piirkonna 16 söeküttel töötavat elektrijaama paiskavad õhku rohkem vääveldioksiidi kui kõik 250 sarnast elektrijaama ELis kokku. Selles piirkonnas käivad CO2 heite vähendamine ja reostuse kõrvaldamine käsikäes. Kivisöest loobumine parandaks kodanike elukvaliteeti ja võimaldaks Lääne-Balkani partnerite eelarvetes igal aastal tervise valdkonnas olulist kokkuhoidu.

Puhtale energiale üleminekus on olulisel kohal ka säästev liikuvus. Komisjon peaks edendama piirkonna linnades säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade rakendamist, arendades ühtlasi keskkonnasõbralikke mitmeliigilisi transpordilahendusi. Teedevõrgu vallas peaks eesmärgiks olema ühendada piirkonna partnerid omavahel ning ELiga, integreerides maanteetransporti säästvaid ja arukaid elemente (näiteks elektrisõidukite laadimisjaamad), et edendada innovatsiooni ning sihipäraseid ja piisava mahuga investeeringuid.

Võttes arvesse piirkonna ELi väljavaadet, peavad piirkonna süsteemne moderniseerimine ja tulevane majanduskasv lähtuma ELi aktuaalsetest poliitikaeesmärkidest, muu hulgas eesmärgist vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 55 %. See eeldab üleminekut fossiilkütustelt taastuvenergiale ning investeeringuid taristusse, mis toetaks sektoriülest üleminekut kliimaneutraalsele majandusele ja aitaks ära hoida varade muutumist kasutuskõlbmatuks. CO2 heite vähendamise edendamiseks peaks EL Lääne-Balkani partnereid ELi õigustiku nõudeid järgivate pikaajaliste kliimastrateegiate ning omaenda energia- ja kliimakavade väljatöötamisel ja rakendamisel jätkuvalt abistama. Samuti tuleb ette võtta CO2 heite vähendamise sotsiaal-majandusliku mõju hindamine piirkonnas.

Rohepöörde edu võtmeks on ettevõtjad. Roheline tegevuskava hõlmab ühtlasi meetmeid erasektori jaoks, et edendada rohe- ja ringmajanduses tegutsevaid eraettevõtteid ning suunata kõiki majandussektoreid, sealhulgas nii energeetikat, liikuvust kui ka põllumajandust, säästlikkuse poole. EL peaks tegema piirkonnaga koostööd säästvate tootmismudelite ja toidusüsteemide edendamiseks. Ringmajanduse tegevuskavade, jäätmetekke vältimise ja jäätmete ringlussevõtu strateegiate ning plastireostuse vähendamise alase piirkondliku koostöö välja töötamine ja rakendamine tagab piirkonna pideva arengu rohelise majanduse ja ELi õigustiku suunas.

Piirkond peaks võtma kasutusse uuenduslikke rohe- ja digitehnoloogiaid, et luua uusi ärimudeleid, võimaldada tööstusel olla tootlikum, anda töötajatele uusi oskusi ja toetada majanduse CO2 heite vähendamist. Teadus- ja innovatsioonisüsteemide paremaks ärakasutamiseks on vaja nende suuremat avalikku rahastamist. Selle eesmärgi saavutamiseks töötab komisjon välja rahastamiskavad, millega toetada roheinnovatsiooni ja -tehnoloogia valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid.

Samuti peab piirkond minema üle ringmajanduse mudelile, mille puhul on reegliks ringlussevõtt ja korduskasutamine ning loodusvarade kasutust on märkimisväärselt vähendatud. Selles küsimuses on oluline roll Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudil, mis hoogustab koostööd teadmis- ja innovaatikakogukondadega, eelkõige energeetika, toorainete, toiduhalduse ja linnalise liikumiskeskkonna valdkonnas. See aitaks edasi arendada piirkonna temaatilise innovatsiooni ökosüsteeme ning toetaks Lääne-Balkani partnerite kaasamist Euroopa strateegilistesse väärtusahelatesse, pöörates muu hulgas tähelepanu säästvatele tootmismudelitele ja toidusüsteemidele.

Endiselt moodustavad suure osa piirkonna SKPst ja tööjõust toiduainete esmatootmine ja töötlemine koos metsanduse ja kalandusega (kuni 40 % Albaania töötajatest), millel on suur potentsiaal edasiseks kestlikuks majandusarenguks. See muudaks kogukonnad atraktiivsemaks ja vähendaks noorte rännet linnakeskustesse ja ELi. Vaatamata rikkalikele loodusvaradele on põllumajandusettevõtete suurus, tööviljakus ja saagikus siiski väikesed; tehnoloogia on kehv ja jätkuvalt pühendutakse elatuspõllumajandusele. Suuri jõupingutusi on vaja veel teha toiduohutuse, loomade heaolu ja säästvatele toidusüsteemidele ülemineku valdkonnas, mis on seda olulisem, et kogu tegevus tuleb paratamatult vastavusse viia ELi toiduohutusalase õigustikuga ja ELi strateegiaga „Talust taldrikule“. IPARD edendab maapiirkondade majandust, põllumajanduse ja toiduainetööstuse ümberkorraldamist ja jäätmete vähendamist. See aitab kaasa ring- ja biomajanduse arengule, muutes maapiirkonnad ahvatlevamaks elukeskkonnaks ja aidates suurendada vastupanuvõimet muu hulgas kliimamuutustele ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemisele.

Tähelepanu tuleb pöörata ka bioloogilise mitmekesisuse kaitsele ja looduskapitali taastamisele, samuti tõhusate jäätmekogumissüsteemide rajamisele ning keskkonnareostuse vältimisele. See võib aidata ära kasutada piirkonna looduskeskkonna tohutut turismipotentsiaali, teenindades nii kohalikke kui ka Euroopa turge ja rahuldades kasvavat nõudlust säästva turismi järele.

Jäätmekäitluse valdkonnas tuleb tähelepanu pöörata jäätmete nõuetekohasele kogumisele ja peamiste jäätmevoogude eraldamisele. Suuremaid jõupingutusi on vaja veereostuse vähendamiseks ning veekaitse ja üleujutuste vastu kindlustamisega tegelemiseks. Merepraht on ülemaailmne probleem, mis mõjutab kõiki maailma ookeane, ning Lääne-Balkani piirkonna jõgedest kandub meredesse ja ookeanidesse ebaproportsionaalselt palju prügi.

VII.Investeeringud digitulevikku

Digiteerimine kujutab piirkonna majanduste ja ühiskondade jaoks head arenguvõimalust, sest digilahendused aitavad luua kestlikku, kliimaneutraalset ja ressursitõhusat majandust ning parandada valitsemistava ja kodanikele osutatavaid avalikke teenuseid 19 . Digiteenused moodustavad üha suurema osa Lääne-Balkani piirkonna ekspordist. ELi ja piirkondliku koostöönõukogu toetusel on Lääne-Balkani partnerid rakendanud alates 2018. aastast Lääne-Balkani digiarengu tegevuskava. Lääne-Balkani partnerid peaksid tegema rakendamise hetkeseisust kokkuvõtte, tegema kindlaks, kus tuleb tööd kiirendada, ning laiendama piirkonna digipöörde ulatust ja ambitsioone. Digioskuste arendamise ning e-valitsuse, e-hangete ja e-tervise teenuste toetamine muudaks avaliku sektori asutused läbipaistvamaks ja vastutustundlikumaks, vähendaks kulusid ning parandaks kodanikele ja ettevõtetele osutatavate teenuste kvaliteeti. Samuti oleks sellel sotsiaalne mõõde.

Digitaalseid ärivõimalusi saab täielikult ära kasutada siis, kui toetada digitaalseid idu- ja kasvufirmasid ning digioskuste arengut. Selliste meetmete kaudu nagu digiõppe tegevuskava toetab EL digioskuste arendamist ja kasutuselevõttu Lääne-Balkani piirkonnas, et muuta digipööre võimalikult terviklikuks ja kaasavaks. Veelgi enam aitaks piirkonda tipptasemel digiuuringute ja -innovatsiooniga siduda edasine osalemine kogu ELi hõlmavates algatustes, nagu SELFIE, 20 HEInnovate, 21  digihariduse häkkimismaraton, ELi programmeerimisnädal ja üleeuroopaline teadus- ja hariduskogukonna andmevõrk (teadusvõrgustik GÉANT). Samuti peaks piirkonna partnerid töötama välja oma digihariduse strateegia ja rakendama seda, toetades samal ajal õpetajakoolitust ning internetihariduse õppe- ja sisualgatusi.

Digiarengu tegevuskava eesmärk vähendada piirkonnasiseseid rändlustasusid eeldab koostööd asjaomaste sidusrühmadega, et ühtlasi märkimisväärselt vähendada rändlustasusid piirkonna partnerite ja ELi vahel. See toimub avatud, kaasaval ja läbipaistval viisil. Selleks vajalike tegevuste ettevalmistamine peab toimuma valitsuste, reguleerivate asutuste ja telekommunikatsioonivõrgu operaatorite koostöös, mille puhul piirkondlik koostöönõukogu ja EL võivad tegutseda vahendajana. Rändlustasude vähendamine eeldab piirkonnas tegutsevate telekommunikatsioonivõrgu operaatorite valmidust teha koostööd, et oleks tagatud turgude stabiilsus, prognoositavus ja konkurentsivõime ning sõltumatute reguleerivate avalike asutuste järelevalve nende üle.

Täiendavalt uuritakse võimalusi, kuidas Lääne-Balkani partnerid saaksid ära kasutada ELi digitaalse ühtse turu võimalusi, et parandada juurdepääsu digikaupadele ja -teenustele, luua võrdsed tingimused ja maksimeerida digimajanduse kasvupotentsiaali.

On oluline, et digiinnovatsiooni vilju saaks avatud ja läbipaistval viisil nautida paljud sektorid, järgides samas andmekaitsenõudeid. Toetust tuleb anda piirkonna küberturvalisuse alase suutlikkuse suurendamiseks, võttes aluseks 2021. aastal läbiviidava vajaduste hindamise tulemused.

Digitaalse ühenduvuse vajaliku taseme tagamiseks on vaja järgmise 5 aasta jooksul (kuni 2025. aastani) teha hinnanguliselt 3,7 miljardi euro ulatuses kapitalikulutusi (planeerimine ja ehitamine) 22 . Lääne-Balkani piirkonna digipöördes, sealhulgas 5G-süsteemide kasutuselevõtus, on oluline roll kanda erasektoril, kelle tegevuse võimendamiseks saab kasutada ELi tagatisi. ELi toetust digitaristusse tehtavatele investeeringutele tuleks märkimisväärselt suurendada, et hõlmata ka ülikiire ja turvaline lairibaühendus, millele oleks tagatud üldine juurdepääs. 

Lääne-Balkani partnerid peaksid keskenduma järgmistele reformiprioriteetidele:

·Kiirendada investeerimissõbraliku keskkonna loomiseks õigusnormide vastavusse viimist ELi õigustikuga ja vastavusse viidud normide rakendamist (sealhulgas andmekaitse valdkonnas) ning rakendada täiel määral piirkondlikku rändlusteenuse lepingut.

·Seada prioriteediks digiteerimine ja integreerida see omaenda poliitikasse, keskendudes ettevõtlusele, haridusele, tervishoiule, energeetikale, teadusuuringutele ja innovatsioonile ning arukale majanduskasvule. Edendada uuenduslikku digipööret, soodustades selliste platvormide ja poliitikasuundade kasutuselevõttu nagu e-valitsus, e-tervis, e-kaubandus, digitaalne juurdepääs kultuurile ja kultuuripärandile, digioskused hariduses, avatud juurdepääs teadusuuringute andmetele ja tulemustele, investeeringud lairibaühendusse ning kõigi partnerite kaasamine Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõttesse (EuroHPC).

·Edendada piirkondlike digitaalse innovatsiooni keskuste arendamist ja nende ühendamist teadus- ja tehnoloogiaparkidega, samuti Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi teadmis- ja innovaatikakogukondade loomist, mis aitaksid ettevõtetel (eelkõige VKEdel) ühtse kontaktpunktina kooskõlas ELi jõupingutuste ja suunistega digitehnoloogia ja eelkõige tehisintellekti kasutuselevõtu abil oma konkurentsivõimet suurendada; edendada piirkonnas digioskuste arendamist ja virtuaalset õpet.

·Suurendada suutlikkust küberturvalisuse ja küberkuritegevuse vastase võitluse vallas, rakendades muu hulgas 5G-võrkude küberturvalisuse riskide maandamiseks ELi asjaomast meetmepaketti.

·Tagada kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tehnoloogia eetiline kasutamine, sealhulgas tehisintellekti kasutamise puhul järelevalve eesmärgil, pidades silmas vajadust viia valdkonna normid dünaamiliselt vastavusse ka ELi tulevaste õigusaktidega.

·Rakendada 2019. aastal Belgradis heaks kiidetud e-valitsemise deklaratsiooni, et veelgi kiirendada kooskõlas ELi e-valitsuse tegevuskavaga 23  tööd avaliku halduse reformi toetuseks.

VIII.Erasektori hoogustamine

Alates 1990. aastatest on Lääne-Balkani partnerid saavutanud märkimisväärse majanduskasvu ja vähendanud samal ajal vaesust. Elatustase on kogu piirkonnas tõusnud ja juurdepääs avalikele teenustele on paranenud. Lääne-Balkani partnerid peavad siiski veel tegema olulisi jõupingutusi, et täita peamised ELi liikmesuseks vajalikud majanduslikud nõuded: tagama toimiva turumajanduse ning näitama üles suutlikkust tulla toime ELi-sisese konkurentsisurve ja sealsete turujõududega. Selleks on vaja reformida piirkonna majanduse juhtimise süsteeme ja rakendada majanduslikke struktuurireforme. EL ja Lääne-Balkani partneid määravad reformiprioriteedid ühiselt kindlaks esmajoones majandusreformi programmi protsessi kaudu. Komisjon pakub selleks märkimisväärset toetust. Käesolevas kavas keskendutakse seevastu tugevama erasektori arendamisele ja investeeringutele inimkapitali.

Sotsiaal-majandusliku arengu seiskohalt on vajalik tugeva erasektori teke ja piirkondlik integratsioon, samuti tuleb parandada piirkonna konkurentsivõimet ja töökohtade loomise võimekust. Eriti oluline on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete roll, kuna nad moodustavad 99 % kõigist Lääne-Balkani piirkonna ettevõtetest, loovad umbes 65 % ettevõtlussektori kogulisandväärtusest ja annavad 73 % ettevõtlussektori kogutööhõivest 24 . Sellega seoses tuleks erilist tähelepanu pöörata idufirmade ja VKEde toetamisele partnerite kindlaks määratud strateegilistes sektorites, nagu turism ja digitaalvaldkond, kus neil on oma ajalooliste ja looduslike tingimuste tõttu suhteline eelis või eriline potentsiaal. Sellisest lähenemisviisist lähtuva innovatiivsuse ja konkurentsivõime suurenemise kaudu saab võimalikuks ka suurem majanduskasv.

Erasektori potentsiaali vallandamiseks peaks EL suurendama ettevõtjate rahastamist, andes Lääne-Balkani tagatisrahastu kaudu märkimisväärses koguses tagatisi ning kahekordistades    Lääne-Balkani ettevõtluse arengu ja innovatsiooni rahastamise vahendi (ELi juhitav platvorm, mis on osa Lääne-Balkani investeerimisraamistikust) kaudu antavaid toetusi. EL parandab muu hulgas COVID-19 põhjustatud raskuste ületamiseks mikro- ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete juurdepääsu rahastamisele ja riskikapitalile.

Kombineerides toetusi ja tagatisi, tugevdatakse piirkonnas ülikoole, valitsusasutusi ja ettevõtjaid kaasavat avatud, innovaatilist ja ettevõtlussõbralikku majanduskeskkonda. See hõlbustab uuenduslike ettevõtlusideede leidmist, arendamist ja edendamist ning aitab väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel paremini kohaneda muutuvate sotsiaal-majanduslike ja poliitiliste oludega, pidades silmas eelkõige järgmisi aspekte:

-Vaja on tõsta ettevõtete kvaliteedistandardeid ja eksporti edendavate investeeringute kättesaadavust, et võimaldada piirkonna erasektoril saada kasu suuremast turuintegratsioonist ning piirkonnasisesest ja piirkonna ja ELi vahelisest kaubandusest.

-Vaja on leida piisaval hulgal erisuguseid rahastus- ja koolitusvõimalusi, et innustada ettevõtjaid (mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, sotsiaalsed ettevõtted) äritegevusega alustama ja edasi minema.

-Tugevdada tuleb väikese ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõimet, toetades investeeringute abil idufirmasid ja innovaatiliste ettevõtete laiendamist ning käivitades programme, millega edendada finants- ja digikirjaoskust ning ettevõtete, inkubaatorite ja finantstehnoloogia pakkujate digiteerimist.

-Piirkondlikku majanduskasvu tuleb toetada aruka spetsialiseerumise strateegiate kaudu, tuginedes piirkonna tugevatele külgedele ja potentsiaalile ning hoogustades teadusuuringuid, innovatsiooni ja tehnosiiret.

-Tuleb teha võimalikuks investeeringud säästvasse põllumajandustootmisse ja asjaomastesse teadusuuringutesse, et toetada tasakaalustatud maaelu arengut ning tugevdada põllumajanduse ja toiduainetööstuse konkurentsivõimet ja elujõulisust.

-Edendada tuleb keskkonnasäästlikku majanduskasvu ja ringmajandust, suurendades investeeringuid rohetehnoloogiatesse ja vähendades piirkonna jaoks nende kasutuselevõtu kulusid. Selleks kasutab EL muu hulgas juba tegutsevaid platvorme, nagu Loodussäästliku Majanduskasvu Fond ja piirkondlik energiatõhususe programm.

Innovatsiooni ja majandusarengu toetamiseks aastatel 2021–2027 peaks piirkonna partneritel olema ka edaspidi võimalik pääseda ligi ELi programmidele „Euroopa horisont“, COSME, EIC jt.

IX.Investeeringud inimkapitali

Majanduse elavdamise ja majanduskasvu suhtes tuleb silmas pidada õiglust ja kaasavust ning tagada see, et saadav kasu jõuaks igaüheni ning kedagi ei jäetaks kõrvale. Majanduse vastupanuvõime jaoks on hädavajalik hästi toimiv tööturg ning koolitatud ja tootlik tööjõud. Komisjon tugevdab Lääne-Balkani partneritega dialoogi, et edendada piirkonnas Euroopa sotsiaalõiguste samba 25  rakendamist. ELi eesmärk on toetada inimkapitali arendamist, suurendades ühinemiseelse abi rahastamisvahendi kaudu antavat rahastust, seda tehakse eelkõige lähtuvalt reformiprioriteetidest, mis on majandusreformi programmis ja poliitilistes ühissuunistes hariduse ja oskuste, tööhõive ning sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse vallas kindlaks määratud. Rõhku pannakse ka noortele, tervishoiule, kultuurile ja spordile.

EL toetab kodanikuühiskonna ja erasektori laiemat kaasamist, julgustades sotsiaalprobleemidega tegelemisel uuenduslikke lahendusi ja edendades sotsiaalset ettevõtlust. Tihedas koostöös rahvusvaheliste finantseerimisasutustega kasutab EL oma rahastamisvahendeid, et meelitada ligi erasektori rahastust ja suunata seda sotsiaalsete vajaduste teenindamiseks (sotsiaalse mõjuga rahastus).

Haridussektoris toetab EL jätkuvalt tõenduspõhist lähenemisviisi ja reformide välja töötamist, et pöörata tähelepanu haridussüsteemi peamistele probleemidele ja prioriteetidele juhtimise, rahastamise, kvaliteedi, võrdsuse ja asjakohasuse vallas, keskendudes piirkonna haridussüsteemide kohandamisele digipöörde ja teadmispõhise majandusega. Erilist tähelepanu pööratakse reformidele, millega edendada piisaval määral tööjõu asjakohaseid teadmisi, oskusi ja pädevust, et kõrvaldada praegune ebakõla tööjõu pakutavate ja turul nõutavate oskuste vahel, edendades sealhulgas kutsehariduses ja koolituses töökohal toimuvat väljaõpet.

Jätkatakse toetuste andmist programmi „Erasmus+“ kaudu, edendades akadeemilise liikuvuse ja suutlikkuse suurendamise võimalusi, sealhulgas kutsehariduse ja -koolituse sektoris. Euroopa oskuste tegevuskava, digiõppe tegevuskava ja Euroopa haridusruumi ajakohastamise käigus seab EL Lääne-Balkani piirkonna oma rahvusvahelise tegevuse prioriteediks. EL intensiivistab koostööd Lääne-Balkani partneritega oma 2018. aasta Euroopa kultuuripärandi tegevusraamistiku rakendamisel ja suurendab piirkonna osalust programmis „Loov Euroopa“. Piirkonna partnerid peaksid jätkama osalemist teistes ELi programmides, nagu Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpus, et tõhustada vastastikust teabevahetust ja koostööd vabatahtliku tegevuse, koolituse ja noorsootöö valdkonnas.

Oluline prioriteet on suurendada inimeste osalust tööjõuturul, sealhulgas eriti noorte ja naiste ning ebasoodsas olukorras olevate ja vähemusrühmade, nagu romade osalust, 26  sest see võib muu hulgas anda tugeva panuse majanduskasvu. Eriliseks prioriteediks on tegelemine noore elanikkonna vajadustega, arvestades sealjuures mittetöötavate ja mitteõppivate noorte suurt arvu. Kriisi ajal on üha vajalikumad ELi noortegarantii näitel põhinevad meetmed, mille abil pakkuda noortele tööd, jätkuharidust, õpipoisiõpet või praktikakohta, et leida nende jaoks lahendusi ja tulevikuväljavaateid ning aidata sel viisil kaasa ajude äravoolu peatamisele. Tähelepanu pööratakse ka sotsiaalpartnerite suutlikkuse suurendamisele ning sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimiste arendamisele.

Need investeeringud tuleb teha kaasaval viisil, et need jõuaksid ka kõrge vaesuse määra ja väheste tööhõivevõimalustega inimeste, nagu näiteks puuetega inimesteni. Nende investeeringute puhul järgitakse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist tulenevaid kohustusi.

Arvestades Lääne-Balkani piirkonna ja ELi vahelist inimarengu lõhet, on prioriteediks sotsiaalkaitse- ja kaasamismehhanismide, sealhulgas sotsiaalhoolekandeteenuste reform. Toetatakse aktiivse kaasamise strateegiate väljatöötamist.

Toetatakse tervishoiusüsteemide reformi, tugevdatud tervisekindlustust ja avalike tervishoiusüsteemide vastupanuvõimet, võttes arvesse ka COVID-19 pandeemia vastu võitlemisel saadud õppetunde. Vaja on vähendada kulusid ja tagada, et kõigil kodanikel oleks juurdepääs paremale ravile. Terviseturvet ähvardavate piiriüleste ohtudega võitlemiseks tuleb tugevdada piirkondlikku koostööd. Seetõttu tagatakse jätkuv toetus Lääne-Balkani piirkonna tervishoiusüsteemide valmisoleku ja vastupanuvõime tugevdamiseks.

Parandada on võimalik seda, kuidas kasutatakse ära loome- ja kultuurisektori majanduslikke võimalusi ja selle panust piirkonna säästva turismi potentsiaali. Oma 2018. aasta kultuuripärandi tegevusraamistiku rakendamisel intensiivistab EL koostööd Lääne-Balkani piirkonnaga. Ka piirkonna partnerid ise peaksid säästva turismi strateegiate raames tõhustama koostööd kultuuripärandi säilitamisel ja edendamisel. Selle sektori toetamiseks julgustab EL ka piirkonna kultuuri- ja loomemajanduse integreerimist Euroopa professionaalsetesse võrgustikesse ja väärtusahelatesse.

Lääne-Balkani innovatsioonikava rakendamine aitab tugevdada piirkonna inimkapitali.

X.Piirkondlik majandusintegratsioon ja majandusintegratsioon ELiga

Majandus- ja investeerimiskava eesmärke hõlbustaks oluliselt piirkondliku koostöö tõhustamine Lääne-Balkanil, sealhulgas suuremad jõupingutused tihedama piirkondliku majandusintegratsiooni suunas.

Lääne-Balkani partnerid peaksid arendama välja ühise piirkondliku turu, mis oleks vahe-etapiks piirkonna tihedamal integreerimisel ELi ühtse turuga juba enne nende täielikku ühinemist. Sel teel saaksid piirkonna partnerid lasta mõjule pääseda oma privilegeeritud suhteid ELiga. Maailmapanga uuringu kohaselt 27  võib Lääne-Balkani turgude tihedam integreerimine tuua piirkonnale kaasa täiendava SKP kasvu 6,7 %.

ØÜhine piirkondlik turg...

Nagu on rõhutatud teatises „Lääne-Balkani riikide toetamine COVID-19 puhanguga võitlemisel ja pandeemiajärgsel taastumisel“, 28  tõi COVID-19 pandeemia esiplaanile ELi ja Lääne-Balkani turgude suure integreerituse ja vastastikuse sõltuvuse, samuti turgude integreerituse ja vastastikuse sõltuvuse Lääne-Balkani piirkonna sees. Kogu kriisi vältel on keskse tähtsusega olnud takistusteta kaubavoogude tagamine. Selleks on Lääne-Balkani partnerid kiiresti ja tõhusalt loonud olulisematesse piiripunktidesse rohelised koridorid. Kaasavatel piirkondlikel organisatsioonidel, piirkondlikul koostöönõukogul, transpordiühendusel ja Kesk-Euroopa vabakaubanduspiirkonnal (CEFTA) on olnud selle lahenduse leidmisel oluline roll. Neil õnnestus tõhusalt koordineerida jõupingutusi kõigi Lääne-Balkani partneritega omavahel ja koostöös ELiga. Rasketel aegadel on piirkondlik koostöö osutunud väga tähtsaks.

Zagrebi 6. mai 2020. aasta tippkohtumise deklaratsioonis, 29  mille võttis vastu EL ja mille kiitsid heaks kuus Lääne-Balkani partnerit, märgiti, et „EL jätkab sellise kaasava piirkondliku koostöö toetamist ning kutsub Lääne-Balkani juhte üles kasutama majanduse kriisijärgseks elavdamiseks täiel määral ära piirkondliku koostöö potentsiaali. See nõuab kogu piirkonnalt tugevat pühendumist piirkondliku majandusintegratsiooni jätkuvale süvendamisele ELi eeskirjade ja standardite vaimus, mis toob seeläbi kogu piirkonna ja selle ettevõtted lähemale ELi siseturule. Selle mõõtme arendamine, sealhulgas piirkondliku majanduspiirkonna kaudu, võib aidata muuta piirkonna investeeringute jaoks atraktiivsemaks.“

Selle pürgimuse elluviimiseks peavad Lääne-Balkani partnerid võtma eesmärgiks luua ELi eeskirjadel põhinev ühine piirkondlik turg. Selline lähenemisviis kindlustab integratsiooni nii piirkonna sees kui ka Lääne-Balkani ja ELi vahel ning on oluline teetähis ELiga ühinemise ettevalmistamisel. Kõnealune piirkondlik ühisturg võiks kujutada endast piirkondliku majanduspiirkonna eduka tegevuse jätku: kokku on õnnestunud leppida piirkondlikus investeeringute reformikavas, tänu vastastikusele kvalifikatsioonide tunnustamisele on tehtud edusamme kõrghariduse liikuvuse vallas ja piirkonnas on vähendatud rändlustasusid. Selle tulemusena on sõlmitud ka söakad kokkulepped kaubavahetuse hõlbustamiseks ja teenuskaubanduse liberaliseerimiseks. Selle kõige tulemusena on hakanud piirkonnale tähelepanu pöörama ülemaailmsed investorid, kes püüavad vähendada kaugust ELi turgudest ja mitmekesistada oma tarnijaid.

Kui hakatakse hindama Lääne-Balkani partnerite valmisolekut ELi ühtse turu ühes võis teises sektoris osalemiseks, võetakse arvesse ka seda, kui edukalt on rakendatud vastava sektori kokkuleppeid piirkondlikul tasandil: edukas piirkondlik majandusintegratsioon aitab sillutada teed tihedamale integratsioonile ELi ühtse turuga.

EL kutsub Lääne-Balkani valitsusi üles töötama välja tarmuka ja kaasava tegevuskava selle ühise piirkondliku turu ülesehitamiseks. Tegevuskavas tuleks eelkõige määrata kindlaks peamised nelja vabadusega (kaubad, teenused, kapital ja inimesed) seotud juhtväljundid ning ühist huvi pakkuvad tulevikukindlad majandussektorid, mille poolest võiks piirkond huvi pakkuda ka maailmaturule. EL peaks julgustama piirkonna partnereid töötama välja nõuetekohaselt toimiva ja kaasava raamistiku, mis süvendatud piirkondliku majandusintegratsiooni võimalikuks teeks.

Ø.... kui vaheetapp piirkonna tihedamaks integreerimiseks ELiga

Kogu Lääne-Balkani piirkonna jaoks on EL esimene kaubanduspartner, kelle arvele langes 2019. aastal üle 69,4 % piirkonna kogukaubandusest. Välismaiste otseinvesteeringute vallas on ELi ettevõtted tubli edumaaga piirkonna juhtivad investorid, moodustades 2018. aastal ligikaudu 65,5 % piirkonna välismaiste otseinvesteeringute kogumahust.

Kui üks või teine valitsus rakendab ELiga kokku lepitud reformiprioriteete, peaks see kooskõlas läbivaadatud laienemismetoodikaga 30  viima selle partneri tihedama integratsioonini Euroopa Liiduga ning kiirendama ühinemisprotsessi osana integratsiooni ja järkjärgulist liitumist ELi poliitikavaldkondade, ELi turu ja ELi programmidega.

EL peaks seetõttu uurima võimalikke viise, kuidas edendada Lääne-Balkani partnerite integreerumist ELiga ühinemisele eelneval perioodil. See annaks piirkonnale olulise poliitilise signaali, et tema tulevik on ELis, ning positiivse tõuke majanduse käekäigule ja investeeringute mahule. Võttes arvesse ELi ja piirkonna vahelise kaubavahetuse suurendamise suurt potentsiaali, pööratakse erilist tähelepanu mittetariifsete tõkete analüüsile ja sellega seotud lahenduste väljatöötamisele ning tehniliste kaubandustõkete kõrvaldamisele, tagades samal ajal võrdsed võimalused kõigile osalejatele.

Euroopa Liitu eksportimiseks on hädavajalik järgida ELi norme ja standardeid. Lisaks peaksid Lääne-Balkani partnerid võtma üle ELis hiljuti julgeoleku ja avaliku korra kaitseks tehtud algatused, näiteks välismaiste otseinvesteeringute taustauuringumehhanismid, või leidma võimaluse nendest juhinduda.

***

(1)

  COM(2020) 315 (final) „Lääne-Balkani riikide toetamine COVID-19 puhanguga võitlemisel ja pandeemiajärgsel taastumisel“ .

(2)

Maailmapank, Lääne-Balkani piirkonna korralised majandusaruanded, sügis 2019: „Kui Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingut (CEFTA) laiendada kapitali liikumist, tarbijakaitset, tööturu reguleerimist ja keskkonnaõigust käsitlevate sätetega, kasvaks kaubandus ja suureneks reaalne SKP hinnanguliselt 2,5 %. Kui riigid suurendaksid oma integreeritust samale tasemele, kui on ELi liikmesriikide vahel, oleks võimalik saavutada 6,7 % kasv.“

(3)

COM(2018) 465 (final) „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III)“

(4)

Lääne-Balkani tagatisrahastu luuakse 2020. aasta järgse ELi välistegevuse tagatise ja Euroopa Kestliku Arengu Fond+-i raames. See hõlmab ELi eelarvetagatiste andmist Euroopa Investeerimispangale ja teistele rakenduspartneritele rahastamistehingute ja investeerimisprogrammide jaoks, millega rakendatakse IPA III ning käesoleva majandus- ja investeerimiskava alusel kehtestatavat poliitikat.

(5)

* Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244(1999) ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

(6)

COM(2019) 640 (final)

(7)

Teatis „Euroopa digituleviku kujundamine“, COM/2020/67 (final)

(8)

Kava aitab ühtlasi rakendada Euroopa Komisjoni teatist "Romade võrdõiguslikkust, kaasatust ja osalemist käsitlev ELi strateegiline raamistik" (COM(2020)620), mis on osa ELi ambitsioonikast võrdõiguslikkuse tegevuskavast, mille abil püütakse seada sotsiaalse õigluse ja heaolu vallas kõrgemad sihid.

(9)

IPA III raames toetatud investeeringutest kasu saamiseks ja kestliku majanduskasvu saavutamiseks peavad Lääne-Balkani partnerid võtma ette reformid, mis said ELiga majandus- ja finantsdialoogi käigus majandusreformi programmide asjus ühiselt kokku lepitud ning mida on iga-aastases laienemispaketis soovitatud, ning need ellu viima. Sellega seoses kindlaks määratud poliitika- ja struktuurireformi prioriteetidest ilmneb vajadus tugevdada haldussuutlikkust investeerimisprojektide kavandamisel, valimisel ja juhtimisel ning parandada ettevõtluskeskkonda ja tööturupoliitikat. Edasiminek majanduse juhtimise reformidega on oluline selleks, et saavutada investeeringute oodatav suur kasv õigeaegselt ja tõhusalt. Lisaks peaks Euroopa majanduse elavdamise kava raames peetav dialoog andma olulisi suuniseid majandus- ja investeerimiskava kohaste investeerimisotsuste tegemiseks ning ressursside hoolikaks kavandamiseks ja prioriseerimiseks.

(10)

COM(2020) 57 (final) „Ühinemisprotsessi tõhustamine – Lääne-Balkani riikide usutavad väljavaated saada ELi liikmeks“.

(11)

COM(2020) 660/2

(12)

Vastavalt [Euroopa Prokuratuuri määruse] artikli 104 lõikele 4

(13)

Kooskõlas nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määruse (EL) 2017/1939 (millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel) artikli 99 lõikega 3 ja artikli 104 lõikega 1.

(14)

COM(2018) 465 (final) „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III)“

(15)

Summad on esitatud jooksevhindades. Komisjoni IPA III ettepanek oli 14,5 miljardit eurot, kuid Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta järeldustes vähendati summat 14,162 miljardi euroni ning seegi otsus vajab veel Euroopa Parlament heakskiitu.

(16)

Seepärast on EL alates 1990. aastatest panustanud toetuste ja laenude kaudu piirkonna transpordi- ja energiataristu arendamisse üle 11 miljardi euro, mis on andnud kokku peaaegu 22 miljardi euro väärtuses investeeringuid. Panuse tugevdamiseks võeti 2015. aastal vastu ühendatust käsitlev tegevuskava, millega nähti kuni 2020. aastani ette veel 1 miljard eurot, eesmärgiga kaasata kokku 4 miljardit eurot investeeringuid ja luua rohkem kui 45 000 töökohta.

(17)

Teatis „Euroopa digituleviku kujundamine“, COM/2020/67 (final)

(18)

SELFIE (Self-reflection on Effective Learning by Fostering the Use of Innovative Educational technologies) on tasuta, kergesti kasutatav ja kasutaja vajadustele kohandatav rakendus, mis aitab koolidel hinnata, kui kaugele nad digiõppe kasutuselevõtuga on jõudnud.

(19)

HEInnovate on enesehindamise rakendus kõrgharidusasutustele, kes soovivad analüüsida oma innovatsioonipotentsiaali.

(20)

COM(2016) 0179 final „ELi e-valitsuse tegevuskava 2016-2020: valitsussektori digitaalse arengu kiirendamine“

(21)

Allikas: OECD VKE-poliitika indeks: Lääne-Balkan ja Türgi 2019  

(22)

Oma teatises „Tugev sotsiaalne Euroopa õiglaste üleminekute jaoks“ kinnitas komisjon taas kavatsust tugevdada dialoogi Lääne-Balkani partneritega, et edendada Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamist piirkonnas.

(23)

2019. aasta juulis võtsid Lääne-Balkani peaministrid vastu deklaratsiooni romade integreerimise kohta ELi laienemisprotsessis, kohustudes tõhusalt parandama romade olukorda, sealhulgas tööhõive valdkonnas. EL jätkab oma poliitiliste eesmärkide toetamist, sealhulgas romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitleva ELi strateegilise raamistiku rakendamise kaudu.

(24)

  Regulaarne majandusaruanne Lääne-Balkani kohta, Maailmapank, sügis 2019    

(25)

COM(2020) 315 final

(26)

https://www.consilium.europa.eu/media/43776/zagreb-declaration-en-06052020.pdf

(27)

COM(2020) 57 „Ühinemisprotsessi tõhustamine – Lääne-Balkani riikide usutavad väljavaated saada ELi liikmeks“

(28)

Akrediteerimine, vastavushindamine, turujärelevalve, legaalmetroloogia, standardimine

(29)

Kooskõlas kriitilise tähtsusega tooraineid käsitleva tegevuskavaga COM(2020) 474 final

(30)

Kooskõlas ELi jaemaksete strateegiaga COM(2020) 592 final

(31)

ELi koostalitlusvõime alaste lahenduste programm haldusasutuste, ettevõtjate ja kodanike jaoks. 

(32)

Selle programmi raames on rahastatud tavapäraseid ja korduskasutatavaid digiteenuste taristuid, mis pakuvad põhisuutlikkust ja mida saab taaskasutada, et hõlbustada digitaalsete avalike teenuste piiri- ja sektoriülest osutamist. Praegu on saadaval kaheksa moodulit: suurandmete testimise infrastruktuur, taustamaakler, e-arhiveerimine, e-tarne, e-ID, e-arved, e-allkiri ja e-tõlge

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,6.10.2020

COM(2020) 641 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Majandus- ja investeerimiskava Lääne-Balkani jaoks

{SWD(2020) 223 final}

LISA

Seoses rohe- ja digipöördega uurib komisjon järgmiste esmatähtsate investeerimisalaste juhtalgatuste ja nende projektiettepanekute kulusid, tulusid ja mõju, et neid aktiivselt ja otstarbekalt edasi arendada.

Transpordi valdkonnas näeb komisjon ette järgmised investeerimisalased juhtalgatused, mis tuleb komisjoni praeguse koosseisu ametiaja lõpuks lõpule viia või edasi arendada:

Energeetika valdkonnas pakub komisjon välja järgmised investeerimisalased juhtalgatused:

Keskkonna vallas paneb komisjon ette järgmised investeerimisalased juhtalgatused:

Keskkonna valdkonnas paneb komisjon ette järgmised investeerimisalased juhtalgatused:

Erasektori toetamiseks paneb komisjon ette järgmise juhtalgatuse:

Et toetada noorte tööhõivet, pakkuda lahendusi noorsoo probleemidele ja anda noortele väljavaade eneseteostuseks kohalikul tasandil, paneb komisjon ette järgmise juhtalgatuse:

**

(1)

Allikas: Energiaühenduse sekretariaat – WB6 Energy Transition Tracker, juuli 2020: https://www.energy-community.org/dam/jcr:2077a2ba-805a-4ca2-afcb-91c90ecc0878/EnC_WB6_072020.pdf