EUROOPA KOMISJON
Brüssel,13.9.2019
COM(2019) 416 final
2019/0195(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni nõukogus seoses rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 9. lisa („Protseduuride lihtsustamine“) 9. peatüki läbivaatamisega broneeringuinfo standardite ja soovituslike tavade osas
SELETUSKIRI
1.Kavandatav reguleerimisese
Käesolev ettepanek käsitleb otsust, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (edaspidi „ICAO“) organites võetav seisukoht seoses rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni (edaspidi „Chicago konventsioon“) 9. lisa (edaspidi „Protseduuride lihtsustamine“) 9. peatüki kavandatavate muudatuste vastuvõtmisega, et sätestada uued broneeringuinfot käsitlevad ICAO standardid.
2.Ettepaneku taust
2.1.Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioon („Chicago konventsioon“)
Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni eesmärk on reguleerida rahvusvahelist lennutransporti. Konventsioon jõustus 4. aprillil 1947 ja sellega asutati Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO).
Kõik ELi liikmesriigid on Chicago konventsiooni osalised.
2.2.Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon
ICAO on ÜRO spetsialiseeritud asutus. Organisatsiooni eesmärkideks on arendada rahvusvahelise aeronavigatsiooni põhimõtteid ja meetodeid ning edendada rahvusvahelise lennutranspordi kavandamist ja arendamist.
ICAO nõukogu on ICAO alaline organ, kuhu kuulub 36 konventsiooniosalist riiki, mille ICAO assamblee on valinud kolmeks aastaks. Ajavahemikul 2016–2019 on ICAO nõukogus esindatud seitse ELi liikmesriiki.
Chicago konventsiooni artiklis 54 loetletud ICAO nõukogu kohustuste hulka kuulub rahvusvaheliste standardite ja soovituslike tavade vastuvõtmine. Need standardid ja tavad määratakse kindlaks Chicago konventsiooni lisades.
ICAO nõukogu kutsub kokku ka assamblee, mis on ICAO suveräänne organ. ICAO assamblee tuleb kokku vähemalt üks kord kolme aasta jooksul ning määrab järgmiseks kolmeks aastaks kindlaks organisatsiooni poliitilise suuna. ICAO assamblee 40. istung toimub 24. septembrist – 4. oktoobrini Kanadas Montrealis.
2.3. Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni kavandatav akt
Kooskõlas Chicago konventsiooni artikli 54 punktiga l võtab ICAO nõukogu vastu standardeid ja soovituslikke tavasid. Broneeringuinfo standardid ja soovituslikud tavad on esitatud Chicago konventsiooni 9. lisa („Protseduuride lihtsustamine“) 9. peatüki osades A ja D. Neid täiendavad lisasuunised, eelkõige ICAO dokument 9944, milles on esitatud broneeringuinfo suunised. Erinevalt muust reisimisega seotud teabest, mida kogutakse valitsuste nimel, nt reisijaid käsitlev eelteave, on broneeringuinfo näol tegemist reisijate isikuandmetega, mida lennuettevõtjad koguvad majandustegevuse jaoks.
21. detsembril vastu võetud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2396 on sätestatud, et ÜRO liikmesriigid „parandavad suutlikkust koguda, töödelda ja analüüsida broneeringuinfot ICAO standardite ja soovituslike tavade raames ning tagavad, et kõik nende pädevad riiklikud ametiasutused kasutavad ja et nendega jagatakse broneeringuinfot viisil, milles võetakse täielikult arvesse inimõigusi ja põhivabadusi.“ ICAO kutsub resolutsioonis ka üles „tegema liikmesriikidega koostööd, et kehtestada broneeringuinfo kogumise, kasutamise, töötlemise ja kaitsmise standard.“
Sellega seoses kiitis Euroopa Liidu Nõukogu 18. juulil 2019 heaks teabedokumendi „PNR andmete ehk broneeringuinfo kogumise, kasutamise, töötlemise ja kaitsmise standardid ja põhimõtted“, et see esitada ICAO assamblee 40. istungil. Teabedokument on esitatud Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsile (ECAC) konsulteerimiseks.
ICAO õhutranspordikomitee moodustas 2019. aasta märtsis protseduuride lihtsustamist käsitleva töörühma (Facilitation Panel Task Force), mille ülesanne on kaaluda kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2396 (2017) ettepanekuid standardite ja soovituslike tavade kohta, mis puudutavad broneeringuinfo kogumist, kasutamist, töötlemist ja kaitsmist. Töörühma ülesanne on a) vaadata läbi Chicago konventsiooni 9. lisa 9. peatüki olemasolevad broneeringuinfo standardid ja soovituslikud tavad; b) teha kindlaks, kas neid on vaja täiendada uute standardite ja soovituslike tavadega ja/või juhendmaterjaliga, võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu otsust ja kaalutlusi; ja c) vajaduse korral töötada broneeringuinfo kogumiseks, kasutamiseks, töötlemiseks ja kaitsmiseks välja uued sätted (standardid, soovituslikud tavad ja/või juhendmaterjalid).
Arutelud ICAO broneeringuinfo standardite ja soovituslike tavade läbivaatamise üle on alles algetapis. Kui kavandatud standardid vastu võetakse, on need siduvad kõikide ICAO liikmete, sh ELi liikmesriikide jaoks, kooskõlas Chicago konventsiooniga ja sellega ette nähtu piires. Kui konventsiooniosalisriigid plaanivad standardist kõrvale kalduda, peavad nad Chicago konventsiooni artikli 38 järgi sellest ICAOd teavitama erinevustest teatamise mehhanismi raames.
2.4.ELi õigusraamistik
Broneeringuinfo töötlemine on ELi ühises võitluses terrorismi ja raskete kuritegudega oluline vahend ning julgeolekuliidu alustala. Kahtlaste reisiharjumuste kindlakstegemine ja nende jälgimine broneeringuinfo töötlemise abil, et koguda tõendeid ja vajaduse korral avastada raskete kuritegude toimepanijad ja nende kaasosalised ning paljastada kuritegelikke võrgustikke, on osutunud terrori- ja raskete kuritegude ennetamise, avastamise, uurimise ja nende eest vastutusele võtmise seisukohast oluliseks vahendiks.
27. aprillil 2016 võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu direktiivi (EL) 2016/681, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks. Nimetatud direktiiv annab riikide ametiasutustele õiguse pääseda otse juurde lennuettevõtjate valduses olevale olulisele teabele, võttes täielikult arvesse andmekaitseõigusi. See annab kõigile liikmesriikidele olulise vahendi terrorismi ja raskete kuritegude, sealhulgas uimastite ja inimkaubanduse ning laste seksuaalse ärakasutamise ennetamiseks, avastamiseks ja uurimiseks. Liikmesriigid pidid broneeringuinfo direktiivi siseriiklikku õigusesse üle võtma 25. maiks 2018.
Selleks et hõlbustada lennuettevõtjate ühendamist liikmesriikide broneeringuinfo üksustega, kes vastutavad broneeringuinfo kogumise ja töötlemise eest, võttis Euroopa Komisjon 28. aprillil 2017 vastu rakendusotsuse, milles käsitletakse ühiseid protokolle ja andmevorminguid, mida lennuettevõtjad peavad kasutama broneeringuinfo edastamisel liikmesriikidele. Rakendusotsust muutus kohaldatavaks 2018. aasta aprillis.
ELi ja kolmandate riikide (täpsemalt Austraalia ja Ameerika Ühendriikide) vahel on sõlmitud kaks broneeringuinfo töötlemise ja edastamise rahvusvahelist lepingut. 26. juulil 2017 võttis Euroopa Kohus vastu arvamuse kavandatud ELi ja Kanada vahelise lepingu kohta, millele kirjutati alla 25. juunil 2014. Kohus asus seisukohale, et lepingut ei saa selle kavandatud vormis sõlmida, sest mõned selle sätted ei ole kooskõlas ELi tunnustatud eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitsega seotud põhiõigustega. Eelkõige esitas kohus täiendavad õiguslikud nõuded, mis puudutasid sõltumatu asutuse teostatavat järelevalvet, delikaatseid andmeid, broneeringuinfo automaatset töötlemist, broneeringuinfo töötlemise eesmärke ning broneeringuinfo säilitamist, kasutamist, avaldamist ja edasist edastamist. Komisjoni nõukogult 2017. aasta detsembris saadud volituse alusel alustati 2018. aasta juunis Kanadaga broneeringuinfo üle uusi läbirääkimisi. 17.–18. juulil 2019 Montrealis toimunud ELi ja Kanada 17. tippkohtumisel väljendasid mõlemad heameelt, et läbirääkimised on lõpule jõudnud. Kanada esitas õigusliku läbivaatamise nõude ja osalised kohustusid selle läbivaatamise alusel lepingu võimalikult kiiresti sõlmima ning tunnistasid lepingu olulisust turvalisuse suurendamisel ning eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse tagamisel.
Üha rohkem kolmandaid riike kogub lennuettevõtjatelt broneeringuinfot ja mitmed neist on viimase paari aasta jooksul võtnud komisjoniga ühendust, et sõlmida ELiga broneeringuinfot käsitlev rahvusvaheline leping. Ilma õigusliku aluseta sattuvad lennuettevõtjad normide kollisiooni olukorda ja neid ähvardavad trahvid ja muud sanktsioonid. Samal ajal paluvad ELi liikmesriigid broneeringuinfo direktiivi rakendamiseks kolmandate riikide lennuettevõtjatelt broneeringuinfo edastamist oma broneeringuinfo üksustele. Mitu kolmandat riiki on sellisest edastamisest keeldunud, teised on ähvardanud andmeid mitte edastada, viidates vastastikkuse puudumisele, seades seeläbi ohtu ELi broneeringuinfo mehhanismi tõhususe.
ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 2 järgi kuulub liidu ainupädevusse „rahvusvahelise lepingu sõlmimine, ... kui selle sõlmimine võib mõjutada ühiseeskirju või muuta nende reguleerimisala.“ Rahvusvaheline leping võib mõjutada ühiseeskirju või muuta nende reguleerimisala, kui lepinguga hõlmatud valdkond kattub liidu õigusaktidega või on suures osas reguleeritud liidu õigusega. Pealegi selleks et hinnata, kas valdkond on suures ulatuses reguleeritud ühiseeskirjadega, tuleb arvesse võtta mitte ainult asjaomases valdkonnas praegu kehtivat liidu õigust, vaid ka selle edaspidist arengut, niivõrd kuivõrd seda on võimalik analüüsi tegemise ajal ette näha.
Eespool nimetatud ühiseeskirju ja direktiivi 2016/681 artikli 19 kohast eelseisvat läbivaatamist silmas pidades võib järeldada, et kavandatud otsusega hõlmatud teemad kuuluvad liidu ainupädevusse.
3.Liidu nimel võetav seisukoht
Arvestades kõnealuse küsimuse olulisust ELi sise- ja välispoliitika seisukohast ning eespool öeldut, on vaja määrata kindlaks liidu seisukoht seoses broneeringuinfo edastamisega ICAO tasandil pooleliolevate (mitmepoolsete) meetmete jaoks. EL peaks püüdlema eelkõige selle poole, et broneeringuinfo edastamise ja töötlemise ning isikuandmete kaitse aluspõhimõtted, mis sätestatakse ühises seisukohas, lisataks uutesse ICAO broneeringuinfo standarditesse. Siinkohal on oluline juhtida ICAO raames selliste uute broneeringuinfo standardite üle peetavaid arutelusid viisil, mis on kooskõlas ELi õigusraamistikuga ja Euroopa Kohtu asjakohase kohtupraktikaga, eelkõige eraelu puutumatuse ja andmekaitsega seotud põhiõigustega.
Liidu seisukoht, mis puudutab nii ICAO nõukogu lõplikku otsust kui ka muid ICAO organites peetavaid ettevalmistavaid arutelusid, on määratud kindlaks kohaldatava andmekaitset ja broneeringuinfot käsitleva ELi õigusraamistiku ehk määruse (EL) 2016/679, direktiivi (EL) 2016/680 ja direktiivi (EL) 2016/681, samuti aluslepingu ja põhiõiguste harta kohaselt, nagu neid on tõlgendatud Euroopa Liidu Kohtu asjaomases kohtupraktikas, eelkõige Euroopa Kohtu arvamuses 1/15.
4.Õiguslik alus
4.1.Menetlusõiguslik alus
4.1.1.Põhimõtted
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 9 on ette nähtud otsused, millega „kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku.“
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõiget 9 kohaldatakse olenemata sellest, kas liit on asjaomase organi liige või asjaomase lepingu osaline.
Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslik toime kõnealust organit reguleeriva rahvusvahelise õiguse normide alusel. Siia hulka kuuluvad ka sellised instrumendid, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, aga „võivad mõjutada otsustavalt liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu“.
4.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul
ICAO nõukogu on lepinguga, täpsemalt Chicago konventsiooniga loodud organ.
Kõik Chicago konventsiooni 9. lisa 9. peatükki tehtavad muudatused, mille ICAO nõukogu konventsiooni artikli 54 punkti l kohaselt vastu võtab, kujutavad endast akti, millel on õiguslik toime. Selline muudatus võib otsustavalt mõjutada ELi õigusaktide, eelkõige direktiivi (EL) 2016/681 sisu, samuti ELi ja kolmandate riikide vahelisi kehtivaid ja tulevasi broneeringuinfo rahvusvahelisi lepinguid.
Kavandatav akt ei täienda ega muuda lepingu institutsioonilist raamistikku.
Seepärast on kavandatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.
4.2.Materiaalõiguslik alus
4.2.1.Põhimõtted
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatava õigusakti eesmärgist ja sisust, mille kohta liidu nimel seisukoht võetakse. Kui kavandatavate aktidega taotletakse kaht eesmärki või reguleeritakse kaht valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.
Kui kavandatava aktiga taotletakse mitut eesmärki või reguleeritakse mitut valdkonda, mis on üksteisega lahutamatult seotud ning millest ükski ei ole võrreldes teistega kõrvalise tähtsusega, tuleb erandina nimetada ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõigusliku alusena mitu vastavat õiguslikku alust.
4.2.2.Kohaldamine käesoleval juhul
Kavandatud õigusakti eesmärgid ning valdkonnad on seotud andmekaitse ja politseikoostöö valdkonnaga. Kavandatava akti kõnealused aspektid on omavahel lahutamatult seotud ja ükski neist ei ole võrreldes teistega kõrvalise tähtsusega.
Seepärast moodustavad esildatud otsuse materiaalõigusliku aluse järgmised sätted: ELi toimimise lepingu artikli 16 lõige 2 ja artikli 87 lõike 2 punkt a.
4.3.Kokkuvõte
Ettepanekus esitatud otsuse õiguslik alus peaks seega olema ELi toimimise lepingu artikli 16 lõige 2 ja artikli 87 lõike 2 punkt a koostoimes ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 9.
2019/0195 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni nõukogus seoses rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 9. lisa („Protseduuride lihtsustamine“) 9. peatüki läbivaatamisega broneeringuinfo standardite ja soovituslike tavade osas
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 16 lõiget 2 ja artikli 87 lõike 2 punkti a koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioon (edaspidi „Chicago konventsioon“), millega reguleeritakse rahvusvahelist lennutransporti, jõustus 4. aprillil 1947. Sellega loodi Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (edaspidi „ICAO“).
(2)Liikmesriigid on Chicago konventsiooni osalisriigid ja ICAO liikmed, samal ajal kui liidul on teatavates ICAO organites, sealhulgas assamblees ja muudes tehnilistes organites vaatleja staatus.
(3)Chicago konventsiooni artikli 54 punkti l järgi võib ICAO nõukogu võtta vastu rahvusvahelisi standardeid ja soovituslikke tavasid.
(4)ÜRO Julgeolekunõukogu otsustas 21. detsembril 2017 vastu võetud resolutsioonis 2396 (2017), et ÜRO liikmesriigid peavad parandama suutlikkust koguda, töödelda ja analüüsida broneeringuinfot ICAO standardite ja soovituslike tavade raames ning tagama, et kõik nende pädevad riiklikud ametiasutused kasutavad ja et nendega jagatakse terroriaktide ja nendega seotud reisimise ennetamiseks, tuvastamiseks ja uurimiseks broneeringuinfot viisil, milles võetakse täielikult arvesse inimõigusi ja põhivabadusi.
(5)Samuti kutsuti resolutsioonis 2396 (2017) ICAOd üles tegema ÜRO liikmesriikidega koostööd, et kehtestada broneeringuinfo kogumise, kasutamise, töötlemise ja kaitsmise standard.
(6)Broneeringuinfo standardid ja soovituslikud tavad sisalduvad Chicago konventsiooni 9. lisa („Protseduuride lihtsustamine“) 9. peatüki osades A ja D. Neid täiendavad lisasuunised, eelkõige ICAO dokument 9944, milles on esitatud broneeringuinfot käsitlevad suunised.
(7)ICAO õhutranspordikomitee moodustas 2019. aasta märtsis ICAO protseduuride lihtsustamise paneeli kuuluvate liikmesriikide ekspertidest koosneva töörühma, et kaaluda kooskõlas resolutsiooniga 2396 (2017) ettepanekuid uute standardite ja soovituslike tavade kohta, mis puudutavad broneeringuinfo kogumist, kasutamist, töötlemist ja kaitsmist. Töörühmas on esindatud mitu Euroopa Liidu liikmesriiki. Komisjon osaleb töörühmas vaatlejana. Töörühm peaks esitama oma lõpparuande ICAO õhutranspordikomiteele 2019. aasta oktoobris.
(8)ICAO assamblee 40. istung toimub 24. septembrist – 4. oktoobrini 2019. Assamblee määrab kindlaks ICAO järgmiste aastate poliitilise suuna, võimalik, et muu hulgas ka broneeringuinfo uute standardite ja soovituslike tavade vastuvõtmise osas.
(9)18. juulil 2019 kiitis nõukogu heaks teabedokumendi „PNR andmete ehk broneeringuinfo kogumise, kasutamise, töötlemise ja kaitsmise standardid ja põhimõtted“, et see esitada ICAO assambleele. See teabedokument esitati Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsile (ECAC) konsulteerimiseks.
(10)Dokumendis on esitatud liidu seisukoht aluspõhimõtete kohta, mille abil oleks võimalik tagada, et broneeringuinfo töötlemisel selleks, et võidelda terrorismi ja raskete kuritegudega, austatakse eraelu puutumatuse ja andmekaitsega seotud põhiõigusi käsitlevaid põhiseaduslikke ja regulatiivseid nõudeid. ICAOd kutsutakse üles lisama sellised põhimõtted kõikidesse tulevastesse broneeringuinfo standarditesse ning ICAO broneeringuinfot käsitlevatesse (läbivaadatud) suunistesse (dokument 9944).
(11)Liit on võtnud vastu broneeringuinfot käsitlevad ühiseeskirjad, täpsemalt direktiivi (EL) 2016/681, mille kohaldamisala kattub suures osas valdkonnaga, mida soovitakse reguleerida kavandatud standardite ja soovituslike tavadega. See hõlmab eelkõige ulatuslikku normide kogumit, et kaitsta eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitsega seotud põhiõigusi, kui lennuettevõtjad edastavad liikmesriikidele terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks broneeringuinfot.
(12)ELi ja kolmandate riikide (täpsemalt Austraalia ja Ameerika Ühendriikide) vahel on sõlmitud kaks broneeringuinfo töötlemise ja edastamise rahvusvahelist lepingut. 26. juulil 2017 võttis Euroopa Kohus vastu arvamuse kavandatud ELi ja Kanada vahelise lepingu kohta, millele kirjutati alla 25. juunil 2014.
(13)On asjakohane määrata kindlaks seisukoht, mis võetakse liidu nimel ICAO nõukogus ning ettevalmistavates/tehnilistes organites, sest kõik broneeringuinfo valdkonna tulevased standardid ja soovituslikud tavad, eelkõige Chicago konventsiooni 9. lisa („Protseduuride lihtsustamine“) 9. peatükki tehtavad muudatused, mille ICAO nõukogu vastu võtab, võivad otsustavalt mõjutada liidu õiguse sisu, eelkõige direktiivi (EL) 2016/681 ja kehtivaid rahvusvahelisi broneeringuinfo lepinguid.
(14)Lisas esitatud liidu seisukoht on määratud kindlaks kooskõlas kohaldatava andmekaitset ja broneeringuinfot käsitleva ELi õigusraamistiku ehk Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/681, samuti aluslepingu ja põhiõiguste hartaga, nagu neid on tõlgendatud Euroopa Liidu Kohtu asjaomases kohtupraktikas, eelkõige Euroopa Kohtu arvamuses 1/15.
(15)Liidu seisukohta väljendavad ühiselt tegutsedes liidu liikmesriigid, kes on ICAO nõukogu liikmed.
(16)[Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on kõnealused riigid teatanud oma soovist osaleda käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.]
VÕI
[Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt, ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale kõnealused liikmesriigid käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav.]
VÕI
[Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt, ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Ühendkuningriik käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.]
[Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Iirimaa teatanud (... kirjaga) oma soovist osaleda käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.]
VÕI
[Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriik teatanud (... kirjaga) oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.]
[Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt, ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv.]
(17)Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Seisukoht, mis võetakse liidu nimel Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) nõukogus seoses broneeringuinfo standardite ja soovituslike tavade vastuvõtmisega, eelkõige Chicago konventsiooni 9. lisa („Protseduuride lihtsustamine“) 9. peatüki läbivaatamise teel, on esitatud lisas.
Artikkel 2
Artiklis 1 osutatud seisukoha esitavad ühiselt tegutsedes liidu liikmesriigid, kes on ICAO nõukogu liikmed.
Artikkel 3
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel,