EUROOPA KOMISJON

Brüssel,24.5.2018

COM(2018) 353 final

2018/0178(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse jätkusuutlike investeeringute soodustamise raamistik

(EMPs kohaldatav tekst)

{SEC(2018) 257 final}
{SWD(2018) 264 final}
{SWD(2018) 265 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•    Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesolev ettepanek on osa komisjoni laiemast kestliku arengu algatusest. See paneb aluse ELi õigusraamistikule, milles on finantssüsteemi keskmesse asetatud keskkonnaalased, sotsiaalsed ja äriühingu üldjuhtimisega seotud kaalutlused, et toetada Euroopa majanduse muutmist keskkonnahoidlikumaks ja vastupidavamaks ringmajanduseks. Et investeeringud oleksid jätkusuutlikumad, tuleks investeerimisotsuste tegemisel arvestada keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteguritega, nagu kasvuhoonegaaside heitkogused, ressursside vähenemine või töötingimused. Käesoleva ettepanekuga ja teiste kavandatud seotud õigusaktidega tahetakse muuta keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskaalutlused järjekindlalt kõigi sektorite investeerimis- ja nõustamisprotsessi osaks. See peaks tagama, et kõik finantsturu osalised (eurofondide fondivalitsejad, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad, kindlustusandjad, tööandja kogumispensioni asutused ning Euroopa riskikapitalifondi ja Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi valitsejad), kindlustuse turustajad ja investeerimisnõustajad, kes saavad oma klientidelt või soodustatud isikutelt volituse teha nende nimel investeerimisotsuseid, lisavad keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskaalutlused oma siseprotsessidesse ja teavitavad sellest ka kliente. Et aidata investoritel võrrelda investeeringute CO2-jalajälge, kehtestatakse ettepanekutega uued vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusalused. Need üksteist tugevdavad ettepanekud peaksid lihtsustama ELis investeerimist jätkusuutlikesse projektidesse ja varadesse.

Täpsemalt on käesolevas ettepanekus kirjas ühtsed kriteeriumid, mille alusel otsustada, kas mingi majandustegevusala on keskkonnasäästlik. Peale selle on siin sätestatud mitut sidusrühma kaasavat platvormi sisaldav protsess konkreetsetel kriteeriumidel põhineva ühtse ELi klassifitseerimissüsteemi loomiseks, et hinnata selle alusel majandustegevusala jätkusuutlikkust.

See tagaks ettevõtjatele ja investoritele investeerimisotsuste tegemisel selguse küsimuses, milliseid tegevusalasid peetakse jätkusuutlikuks. Nii saaks paremini kindel olla, et investeeringuid tehakse rohkem sellistesse majandustegevusaladesse, mis tõepoolest aitavad keskkonnaeesmärke saavutada, olles ühtlasi kooskõlas ka sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimise miinimumnõuetega. Kui on selgem, mida võib pidada keskkonnasäästlikuks investeeringuks, paraneb selliste investeeringute puhul juurdepääs piiriülestele kapitaliturgudele.

Komisjoni pakett järgib üleilmset püüdlust jätkusuutlikuma majanduse poole. Võttes vastu Pariisi 2016. aasta kliimakokkuleppe ja ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, valisid maailma riikide valitsused jätkusuutlikuma tee nii meie planeedi kui ka majanduse jaoks.

EL tahab jõuda arenguni, mis vastab tänapäeva vajadustele ega toimu tulevaste põlvkondade arvelt. Jätkusuutlikkus on juba ammu olnud ELi tähelepanu keskmes. ELi aluslepingutes on juttu selle sotsiaalsest ja keskkonnaalasest tahust, mida tuleks käsitleda koos.

Komisjoni 2016. aasta teatises järgmiste sammude kohta Euroopa kestliku tuleviku suunas on ÜRO kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 seatud kestliku arengu eesmärgid 1 seotud ELi poliitilise raamistikuga, et nendega arvestataks algusest peale kõikides ELi tegemistes ja poliitilistes algatustes nii liidus kui ka kogu maailmas. Samuti tahab EL väga saavutada 2030. aastaks seatud kliima- ja energeetikaeesmärgid ning arvestada kestliku arenguga kõigis ELi poliitikavaldkondades, nagu on kirjas Jean-Claude Junckeri 2014. aasta poliitilistes suunistes Euroopa Komisjonile 2 . Sellepärast aitavad paljud Euroopa Komisjoni poliitilised prioriteedid aastateks 2014–2020 saavutada ELi kliimaeesmärke ja täita kestliku arengu tegevuskava aastani 2030. Need on Euroopa investeerimiskava 3 , ringmajanduse pakett 4 , energialiidu pakett 5 , ELi biomajanduse strateegia ajakohastatud versioon 6 , kapitaliturgude liidu tegevuskava 7 ja ELi eelarve aastateks 2014–2020 (sh ühtekuuluvusfond ja teadusprojektid). Peale selle käivitas komisjon mitut sidusrühma kaasava platvormi, mille kaudu jälgida kestliku arengu eesmärkide täitmist ja jagada parimaid tavasid.

Kõrgetasemelise eksperdirühma soovituste järgimiseks avaldas komisjon 8. märtsil 2018 jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskava 10 . Selles võttis ta endale kohustuse esitada 2018. aasta teises kvartalis seadusandlik ettepanek, mis tagaks kliimamuutustega seotud, keskkonnasäästlike ja sotsiaalselt jätkusuutlike tegevusalade taksonoomia järkjärgulise väljatöötamise ELis, võttes aluseks ka selles valdkonnas varem tehtut. Eesmärk on lisada tulevane taksonoomia liidu õigusesse ja luua alus sellise liigituse kasutamiseks eri valdkondades (nt standardid, märgised, jätkusuutlikkuse võrdlusalused).

•    Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•    Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.    ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•    Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 114 antakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule pädevus võtta vastu liikmesriikide selliste õigus- ja haldusnormide lähendamise meetmeid, mis on seotud siseturu loomise ja toimimisega. ELi toimimise lepingu artikkel 114 võimaldab ELil võtta meetmeid, millega kaotada praegused tõkked põhivabaduste kasutamisele ja vältida selliste tõkete tekkimist (sh selliste tõkete tekkimist, mis teevad siseturu eeliste täieliku kasutamise ettevõtjatele (sh investoritele) keeruliseks).

Praegu on liikmesriikide tõlgendused selle kohta, mida pidada jätkusuutlikuks investeeringuks, erinevad. Mõnes liikmesriigis on olemas märgistussüsteem või turualgatus selle kindlaksmääramiseks, mida saab investeerimisel pidada keskkonnahoidlikuks, mõnes pole mingeid reegleid, aga on tõenäoline, et võidakse võtta vastu õigusakte, mis tuginevad nende oma jätkusuutliku investeeringu määratlusele. Riiklikud märgised, mille aluseks on erinevad kriteeriumid, mille põhjal majandustegevusala keskkonnasäästlikuks liigitada, teevad investoritele keskkonnahoidlike investeeringute võrdlemise keeruliseks ja pärsivad piiriülest investeerimist.

Olemasolevad erinevused on koormaks ka ettevõtjatele, kes peavad eri liikmesriikides täitma erinevaid nõudeid. Et kaotada olemasolevad erinevused ja takistada rohkemate tõkete tekkimist siseturule, esitatakse käesolevas ettepanekus investeerimisotstarbeks ELi standardne keskkonnasäästliku majandustegevusala määratlus. Ettepaneku eesmärk on standardida liidus keskkonnasäästliku investeeringu mõiste, et lihtsustada investeerimist keskkonnasäästlikesse majandustegevusaladesse nii riigi piires kui ka mitmes liikmesriigis. Standardmõiste abil on ettevõtjatel lihtsam ka välisinvesteeringuid ligi meelitada.

ELi toimimise lepingu artikkel 114 on ELi jaoks käesoleva ettepaneku vastuvõtmise õiguslik alus, sest selle eesmärk on lihtsustada investeerimist säästvatesse majandustegevusaladesse üle kogu ELi, olenemata riigipiiridest.

•    Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ettepanek on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Selle põhimõtte kohaselt võib meetmeid võtta ELi tasandil ainult siis, kui seatud eesmärke ei ole võimalik saavutada madalamal tasandil.

Praegune selguse puudumine selles, mida kujutab endast keskkonnasäästlik majandustegevusala, läheks veelgi suuremaks, kui liikmesriigid püüaksid oma tegevust koordineerimata selles valdkonnas ise meetmeid võtta. Nii rahvusvahelisi kui ka ELi tasandi keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide täitmise lubadusi (nt Pariisi kliimakokkulepe) arvestades on tõenäoline, et üha enam liikmesriike uurib võimalusi kehtestada jätkusuutlike finantstoodete märgistus, kasutades selleks oma taksonoomiat. Nii suureneksid jätkusuutlike projektide rahastamisel riiklikud kapitaliturgude toimimise tõkked. Klassifikatsioonide mitmekesistamine suurendaks turu killustatust ja tekitaks konkurentsiprobleeme, mis muudaks arusaamise, mis on või ei ole jätkusuutlik, investorite jaoks keeruliseks ja kulukaks.

Sellepärast tuleks jätkusuutliku tegevusala kriteeriumid määrata investeerimisvaldkonna jaoks ELi tasandi standardina. Seejärel tuleks kõiki sidusrühmi kaasates luua ELis ühtne klassifikatsioon. Siis on ettevõtjatel lihtsam jätkusuutlikeks investeeringuteks kõikjalt liidust kapitali saada. See oleks esimene samm ökoeksitamise kaotamisel ja lihtsustaks investoritel arusaamist, milliste kriteeriumide alusel on mingi finantstoode liigitatud keskkonnahoidlikuks. Seega on ettepanek koostatud olemasoleva õigusraamistiku puuduste kaotamiseks, pannes paika standardsed kriteeriumid, mille alusel teha kindlaks, milline on keskkonnasäästlik investeering. ELi tasandi tegevus on tulemuslikum, kuna tagab aluslepingutes sätestatud vabaduste kasutamisel õiguskindluse ja ühetaolisuse.

•    Proportsionaalsus

•    Vahendi valik

3.    JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•    Konsulteerimine sidusrühmadega

Sidusrühmade arvamusi koguti avaliku konsultatsiooni kaudu, mis korraldati jätkusuutliku rahanduse kõrgetasemelise eksperdirühma vahearuande kohta, ja komisjoni korraldatud sihtotstarbeliste vestlustega, mida peeti finantsasutustega. Sidusrühmadelt küsiti, mida ELi taksonoomia peaks hõlmama, kas nende arvates on vaja õigusloomelist sekkumist ja milline peaks olema ELi taksonoomia esialgne kohaldamisala. Arvamused nende kolme teema kohta võib kokku võtta järgmiselt.

·ELi õigusloomeline sekkumine: enamik vastajaid pooldas ELi tasandi taksonoomia (st jätkusuutlike majandustegevusalade klassifikaatori) loomist. Paljud neist arvasid, et ELi taksonoomia peaks lähtuma olemasolevatest rahvusvahelistest raamistikest (nt ÜRO kestliku arengu eesmärgid) ja klassifikatsioonidest (nt kliimavõlakirjade algatuse, Euroopa säästva investeerimise foorumi, kliimaga seotud finantsteabe avaldamise töörühma jms tööst) või vähemalt nendega arvestama.

·Kohaldamisala: enamik vastajaid arvas, et ELi taksonoomia peaks lõpuks hõlmama kõiki jätkusuutlikkuseesmärke (nii keskkonna kui ka sotsiaalvaldkonnaga seotuid) Mõni vastanu eelistas järkjärgulist klassifitseerimist, alustades keskkonnast.

·Üksikasjalikkus: ELi taksonoomia üksikasjalikkuse suhtes oldi eri arvamustel. Finantssektor eelistas üldiselt mittenormatiivset taksonoomiat, aga teised sidusrühmad (eraisikud ja kodanikuühiskond) eelistasid üksikasjalikumat taksonoomiat, kus on selged määratlused ja (mõõdetavad) kriteeriumid.

•    Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

·olema kooskõlas ELi avaliku poliitika eesmärkidega, sealhulgas Pariisi kokkuleppe ja kestliku arengu eesmärkidega;

·andma kapitalituru osalistele paremini aimu konkreetsete tegevusalade olulisusest või panusest;

·sisaldama vabalt kättesaadavaid parameetreid ja nende aluseks olevaid andmeid ning need tuleks välja töötada koostöös paljude sidusrühmadega, et turg need vastu võtaks;

·olema pidevalt edasiarendatav tööriist. Jätkusuutlikkusega seotud teadus on pidevalt arenev, nagu ka sotsiaalsed ootused ning investorite ja turgude vajadused. Sellepärast peaks taksonoomias kajastuma värskeimad teadmised ja seda tuleks pidevalt uuendada.

·ülevaade ja analüüs üleilmsetest püüdlustest määratleda termini „keskkonnahoidlik“ tähendus seoses keskkonnahoidlike ehk roheliste võlakirjade, laenamise ja noteeritud aktsiatega;

·mis viisil ja millises ulatuses tuvastada keskkonnahoidlikud varad ja tegevusalad mõistete määratlemise, taksonoomiate, reitingute ja muude meetodite abil;

·loetelu olemasolevatest keskkonnahoidlikkuse määratlustest, valitud määratluste kirjeldused ja hinnangud ning olemasolevate valdkondlike keskkonnahoidlikkuse taksonoomiate võrdlus.

•    Mõjuhinnang

Ettepanekus arvestatakse õiguskontrollikomitee arvamustega (14. mail 2018 esitatud reservatsioonidega positiivne arvamus ja varasemad kaks negatiivset arvamust). Õiguskontrollikomitee järeldas oma arvamustes, et enne algatusega edasi liikumist on vaja teha muudatusi, ning ettepanekus ja muudetud mõjuhinnangus on õiguskontrollikomitee märkusi arvestatud.

Kolmandas, positiivses arvamuses esitatud märkused keskendusid järgmisele:

·terminite „ei tekita kahju“ ja „oluline panus jätkusuutlikkusse“ kasutamine peab olema selge;

·järelevalve ja hindamise raamistik peab hõlmama punkte ja riske, millega tuleb tehniliste sõelumiskriteeriumide väljatöötamisel arvestada;

·kulude ja tulude suhe peab olema valikuvariantide võrdlemisel selgem.

Neile mureküsimustele leiti mõjuhinnangu lõplikus, muudetud redaktsioonis lahendused.

Õiguskontrollikomitee varasemaid märkusi järgiti täielikult nii ettepanekus kui ka sellele lisatud muudetud mõjuhinnangus ning need võib jagada kolmeks teemarühmaks.

Esiteks soovitas õiguskontrollikomitee üldisemalt, et mõjuhinnangus tuleks paremini selgitada eri meetmete (sh taksonoomia) kohaldamisala, järjestust ja sidusust ning seda, kuidas see ettepanek seostub teiste ettepanekutega. Mõjuhinnangu viimases versioonis on tehtud järgmised täiendused:

·taksonoomia koheseid ja võimalikke hilisemaid kasutusvõimalusi ning kasutussevõtmist on kirjeldatud paremini;

·on selgitatud, et sidusrühmade kulude laadi ja suuruse mõju hinnatakse enne igat delegeeritud õigusakti, millega kehtestatakse tehnilised sõelumiskriteeriumid;

·selgitatud on kooskõla teiste ELi õigusaktide ja muu poliitikaga (nt keskkond ja kliima, energeetika, transport) ning vastastikkust täiendavust nendega;

·on selgitatud keskkonnaalase taksonoomia ja sotsiaalse taksonoomia järjestust ja koostoimet;

·selgemaks on muudetud taksonoomia laiendamise ja ajakohastamise küsimused ning hinnatud sellega seotud halduskulusid;

·samuti on selgemalt kirjas, kuidas kaasseadusandjaid tehniliste sõelumiskriteeriumide väljatöötamise ajal teavitatakse ja kaasatakse.

Teiseks väljendas õiguskontrollikomitee täpsemalt muret taksonoomia kohese kasutamisega ja riskide pärast, mis võivad tekkida, kui teha selle kasutamine finantsturu osalistele kohustuslikuks enne, kui see on piisavalt stabiilne ja küps. Lõplikule, muudetud mõjuhinnangule tuginev õigusakti ettepanek lahendab selle mure järgmiselt.

·Paljude ettepaneku punktide kohaselt võetakse taksonoomia kasutusse alles siis, kui see on stabiilne ja küps, et finantsturu osalistel ei tekiks ebaproportsionaalseid kulusid. Selliste kaitsemeetmete eesmärk on, et taksonoomiat hakatakse kasutama alles pärast sidusrühmadega konsulteerimist, mille käigus on tekkinud hea arusaamine sellest ja vastuvõtlikkus.

–Artiklis 18 on sätestatud, et määruse regulatiivosa (artiklid 3–12) jõustub kuus kuud pärast delegeeritud õigusaktide jõustumist. See tähendab, et finantsturu osalised ei pea hakkama kohaldama keskkonnasäästliku majandustegevusala kriteeriume enne, kui neil on olnud piisavalt aega teha ettevalmistusi ning tutvuda eeskirjade ja nende kohaldamisega.

–Taustinfot peavad avaldama ainult need finantsturu osalised, kes turustavad finantstooteid keskkonnasäästlikena. Ettepanekus on siiski hoolitsetud selle eest, et teabe avaldamise kohustus ei pane neile finantsturu osalistele ebaproportsionaalset koormat. Artiklis 4 on sätestatud, et avalikustada tuleb see, kuidas ja mil määral on investeerimisotsuse tegemisel võetud arvesse taksonoomiakohaseid investeeringu keskkonnasäästlikkuse kriteeriume. Delegeeritud õigusaktides pannakse põhjaliku mõjuhinnangu alusel paika täpne avalikustamiskohustuse kohaldamisala.

–Vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluse haldajad saavad koostada metoodika ja sellega seotud avalikustamiskohustused ilma taksonoomia järgimise kohustuseta, vaid see oleks ainult võrdlusaluse alusvara valimise abimaterjaliks.

Kolmandaks tundis õiguskontrollikomitee muret selle pärast, kuidas hakatakse kasutama artiklis 5 sätestatud kuut taksonoomia keskkonnaeesmärki, eriti seoses terminiga „ei tekita kahju“ (sh selle koosmõju liidu olemasolevate õigusaktidega) ning terminiga „oluline panus jätkusuutlikkusse“. Seotud mureks olid ka võimalikud konkurentsi moonutamise probleemid, kui sätestada eri allsektorite jaoks erinevad kriteeriumid. Neid mureküsimusi käsitleti mõjuhinnangus ja õigusakti tekstis on need lahendatud järgmiselt.

·Põhjendustes on rõhutatud, et enne igat delegeeritud õigusakti, milles sätestatakse kuue keskkonnaeesmärgiga seotud tehnilised sõelumiskriteeriumid, tehakse põhjalik mõjuhinnang. Komisjonile antud volitustes on kirjas, et kuue eesmärgiga seotud delegeeritud aktides käsitletakse korraga mõlemat kriteeriumikogumit – nii neid, mis vastavad nõudele „ei tekita kahju“, kui ka neid, mille alusel võib öelda, et tegevusala „annab olulise panuse jätkusuutlikkusse“.

·Artikli 14 lõike 1 punktis d on nõue, et tehniliste sõelumiskriteeriumide väljatöötamisel tuleb arvestada olemasolevate asjaomaste ELi õigusaktidega. 

·Artikli 14 lõike 1 punktis h on aga nõue, et tehnilised sõelumiskriteeriumid peavad arvestama probleemsete varade riski ja kavandatud meetmete võimalikku mõju turu likviidsusele. Nende riskide ja ka vastuoluliste stiimulite andmise riskiga tuleb tõsiselt arvestada tehniliste sõelumiskriteeriumide väljatöötamisel delegeeritud aktide koostamise raames, nagu kirjeldatud artiklis 14.

·Artikli 14 lõike 1 punktis i on kirjas, et delegeeritud õigusaktid koostatakse kõigile asjaomastele sektoritele eesmärkide kaupa, et mitte moonutada konkurentsi. Seda sätet toetab põhjendus 27.

·Artiklis 18 on taksonoomia kasutamisega seotud lisakaitsemeetmed finantsturu osaliste jaoks, kui määruse regulatiivosa kohaldamine edasi lükkub. See tagab, et lisakohustusi ei kohaldata finantsturu osalistele enne, kui taksonoomia sisu on piisavalt selge ja nõuete täitmise kord on paigas.

Ettepanek on kooskõlas eelistatava variandi mõjuhinnangu järeldustega.

Üldised poliitilised alternatiivid, mida mõjuhinnangus uuriti, olid järgmised:

·ELi tasandi meedet ei võeta (valikuvariant 1);

·keskmise liigendatusega ELi keskkonnaalane taksonoomia (valikuvariant 2);

·väga liigendatud ELi keskkonnaalane taksonoomia (valikuvariant 3).

Esimese valikuvariandi korral arendataks tõenäoliselt edasi turu juhtimisel käivitatud või turupõhiseid algatusi, millel oleks erinev kohaldamisala ja mis võistleksid tulevikus avaliku sektori organite (nt Euroopa Investeerimispanga) loodud klassifikatsioonidega. Seetõttu ei tekiks keskpikas ega ka pikemas perspektiivis mingit sidusat ega ühtset jätkusuutlikkuse klassifikatsiooni. On tõenäoline, et see takistaks kapitalivoogude suunamist jätkusuutlikkuseesmärkidesse. Teise valikuvariandi kohaselt aga määrataks kindlaks kuus ELi keskkonnaeesmärki ning nende saavutamisele selgelt kaasa aitavad majandustegevusalad ja nende liigitus (makrosektorite, sektorite ja allsektorite kaupa). Liigendatumate tehniliste sõelumiskriteeriumide puudumine tekitab siiski kahtlusi: i) kui keskkonnahoidlik 2. valikuvariandi kohane taksonoomia tegelikult oleks (sest see võib eelistada keskkonnahoidlikuks nimetatud allsektori majandustegevusalasid, kuigi tegelikult ei pruugi nende keskkonnatoime olla kuigi hea) ja ii) milline on tegevusala panus ELi konkreetse keskkonnaeesmärgi saavutamisse (nt mõõdetava mõju puudumine raskendab ka andmete kogumist ja järelevalvet).

Valikuvariant 3 (mille kohaselt töötatakse välja igale allsektorile omad tehnilised sõelumiskriteeriumid ja määratakse kindlaks, millise ELi keskkonnaeesmärgi saavutamisse allsektor panustab) on eelistatav variant, sest see tagab täieliku selguse selles, millised tegevusalad on keskkonnasäästlikud, ning sellel ei ole ka vähem liigendatud taksonoomia (2. valikuvariant) põhipuudusi. Majandusliku mõju seisukohalt aitaks ELi tasandi ühtne klassifikatsioon teha kindlaks tegevusalad, mida võib pidada jätkusuutlikuks, ja anda ettevõtjatele sobiva signaali, sest see n-ö tõlgiks ELi poliitilised eesmärgid selgeteks asjaomaste projektide või investeeringute tuvastamise suunisteks. Seetõttu suunaks see jätkusuutlikesse investeeringutesse rohkem kapitali. Selline määrus on tähtis esimene samm jätkusuutlikes investeeringutes selguse loomisel, aga taksonoomia enda loomine toimub delegeeritud õigusaktidega. Mõju sidusrühmadele oleneb taksonoomia lõppkasutusest ja täpsemast sisust. Kulude osas nõuab sellise taksonoomia koostamine aega ja ressursse ning mõjutab seetõttu ELi eelarvet (vt eelarvele avaldatava mõju osa allpool).

Keskkonnamõju peaks aga ELi taksonoomial kasutuse ajal olema kaudselt positiivne, sest kui on selge, mis on keskkonnahoidlik, peaks investeerimine jätkusuutlikesse projektidesse ja varadesse ELis lihtsamaks muutuma. See soodustaks ELi keskkonnaeesmärkide saavutamist, nagu näiteks kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine vastavalt Pariisi kokkuleppele ja liikumine ressursitõhusama ringmajanduse poole. Suuremast läbipaistvusest ja turu ühtlustamisest tingitud lisainvesteeringud võiksid aidata saavutada kaugeleulatuvat jätkusuutlikku ümberkujundamist, mis on ette nähtud nii ELis kui ka liikmesriikides juba kehtivas keskkonnapoliitikas. Seega tähendaks investeeringud keskkonnahoidlikesse sektoritesse (nt taastuvenergeetika, energiatõhusus, jäätmekäitlus, keskkonna taastamine) kohest ja pikemaajalist keskkonnakasu, nagu vähem saastust (nt õhus, vees ja pinnases), millega kaasneks ka kasu tervisele, väiksemad kasvuhoonegaaside heitkogused, mis leevendab kliimamuutusi, ning säilivad ja paranevad looduskapital ja ökosüsteemiteenused.

Kuna ettepanek sisaldab ka sotsiaalvaldkonnaga seotud minimaalseid kaitsemeetmeid, on oodata ka väikest kasulikku sotsiaalset mõju. Suurem sotsiaalne mõju avalduks siis, kui ettepanek uuesti läbi vaadatakse ja lisatakse ka sotsiaalsed eesmärgid ja sotsiaalselt jätkusuutlikud tegevusalad, nagu läbivaatamisklauslis kirjas.

Ettepanekus austatakse põhiõigusi ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, sest selles on kohustus, et keskkonnasäästliku majandustegevusalaga tegeldes tuleb järgida ka teatud minimaalseid sotsiaalseid ja juhtimisalaseid kaitsemeetmeid.

4.    MÕJU EELARVELE

Ettepanekus on artikkel, mille kohaselt tuleks luua jätkusuutliku rahanduse platvorm. See aitaks komisjonil ELi klassifikatsiooni välja töötada ja ajakohastada. Platvorm täidaks ka teisi jätkusuutliku rahanduse tegevuskava eesmärkide saavutamiseks vajalikke ülesandeid ja annaks komisjonile teada vajadusest muuta käesolevas ettepanekus esitatud raamistikku. Samuti oleks selle ülesanne jälgida jätkusuutlikesse investeeringutesse minevaid kapitalivooge ja neist komisjonile regulaarselt teada anda.

ELi jätkusuutlikkuse taksonoomia väljatöötamisel on tähtis osa Euroopa järelevalveasutustel, kes peaksid tagama, et see oleks finantsasutustele kasutatav, finantstoodetele kohaldatav ja kooskõlas ELi finantsõigusaktidega. Euroopa järelevalveasutused peavad jälgima, et ELi jätkusuutlikkuse taksonoomia töötataks välja nii, et see oleks kasulik kliimaalases stsenaariumianalüüsis ja hiljem ka asjaomastes stressitestides. Nende ja teiste ülesannete täitmiseks oleks igal järelevalveasutusel vaja üht täiskohaga lisatöötajat alates 2020. aastast, mil ettepaneku eri sätteid eeldatavasti kohaldama hakatakse.

Tuleb märkida, et Euroopa järelevalveasutuste eelarvevajaduste suhtes kohaldatakse endiselt kõiki Euroopa järelevalveasutuste määrustes nende aastaeelarvete koostamise, vastuvõtmise ja täitmise suhtes kehtestatud aruandlus- ja auditimehhanisme. Lisaks sellele peavad iga-aastase otsuse Euroopa järelevalveasutustele tehtava ELi tasakaalustava osamakse kohta ja nende ametikohtade loetelud (nt töötajate arvu käsitlevad otsused) endiselt kinnitama Euroopa Parlament ja nõukogu ning nende eelarve täitmisele annab heakskiidu Euroopa Parlament nõukogu soovituse alusel.

Jätkusuutliku rahandusega seotud töös osaleb tihedalt ka Euroopa Keskkonnaagentuur, täpsemalt abistades ELi jätkusuutlikkuse taksonoomia koostamisel ja ajakohastamisel oma tehniliste teadmistega kõigis kliima ja keskkonnaga seotud küsimustes. Samuti kogub ja esitab Euroopa Keskkonnaagentuur jätkusuutliku rahanduse vaatlusrühma raames andmeid investeerimisvajaduste ja -voogude kohta liikmesriikides ning annab liikmesriikidele nõu vähe CO2 tekitavate ja jätkusuutlike investeeringute strateegiate koostamiseks. Nende ja teiste ülesannete täitmiseks oleks Euroopa Keskkonnaagentuuril vaja alates 2020. aastast kaht täiskohaga lisatöötajat.

Platvormi haldamise eest vastutab Euroopa Komisjon (nt platvormi ja selle allrühmade koosolekute korraldamine, tulemustest aru andmine, seadusandlike ettepanekute koostamine, suhtlus Euroopa järelevalveasutuste ja Euroopa Keskkonnaagentuuriga, koostööks vajaliku IT-vahendi haldamine, ekspertide tasustamine, muu sekretäritöö jms). Nende ja teiste ülesannete täitmiseks on Euroopa Komisjonil alates 2020. aastast vaja kümmet täiskohaga lisatöötajat (8 AD-kategoorias ja 2 AST-kategoorias)

Ettepaneku finantsmõju ja mõju eelarvele on üksikasjalikult selgitatud lisatud finantsselgituses.

Seal esitatud teave on kooskõlas 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekuga.

5.    MUU TEAVE

•    Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Ühtsed keskkonnasäästlike majandustegevusalade tuvastamise kriteeriumid töötatakse välja ja võetakse kasutusse hilisemate delegeeritud õigusaktidega, kus sätestatakse tehnilised sõelumiskriteeriumid. Nende delegeeritud aktide mõju hinnatakse nõuetekohaselt. Tehniliste sõelumiskriteeriumide väljatöötamisel võetakse arvesse eelkõige nende mõju sektorisisesele ja sektoritevahelise konkurentsile, olemasolevatele keskkonnahoidlikele finantstoodetele ja -turgudele ning finantsturgude likviidsusele, samuti vastuoluliste stiimulite andmise ohtu.

Hindamine ja aruandlus peaks toimuma pärast käesoleva määruse kohaldamise algust iga kolme aasta tagant. Komisjon peab avaldama käesoleva määruse kohaldamise kohta aruande, milles ta hindab määruse rakendamisel tehtud edusamme ehk tehniliste sõelumiskriteeriumide väljatöötamist keskkonnasäästlike majandustegevusalade jaoks ning võimalikku vajadust muuta määruses sätestatud kriteeriume, mille alusel majandustegevusala võib pidada keskkonnasäästlikuks.

Samuti peaks komisjon hindama, kas oleks vaja luua kontrollimehhanism, millega kontrollida majandustegevusala keskkonnasäästlikkuse kindlakstegemise kriteeriumide täitmist.

Lõpetuseks peaks komisjon hindama, kas määruse kohaldamisala võiks laiendada ka teistele jätkusuutlikkuseesmärkidele (eelkõige sotsiaalsetele eesmärkidele) ning kas kasutada ühtset keskkonnasäästliku investeeringu mõistet liidu ja liikmesriikide õiguses.

Kui komisjon peaks tulevikus esitama seadusandliku ettepaneku teha ELi keskkonnasäästlike tegevusalade klassifikatsiooni kasutamine siduvaks veel mõnes valdkonnas, tuleb parema õigusloome põhimõtete kohaselt teha ka ettepaneku mõjuhinnang.

Komisjon peab aruande edastama Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Komisjon peab vajaduse korral tegema määruse muutmise ettepanekuid.

•    Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Selles on määruse kohaldamise algus lükatud edasi iga keskkonnaeesmärgiga seotud tehnilisi sõelumiskriteeriume sisaldavate delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise järgsele ajale. Seega hakatakse iga keskkonnaeesmärgiga seotud sätteid kohaldama alles kuus kuud pärast vastavate tehniliste sõelumiskriteeriumide kehtestamist, et anda asjaomastele turuosalistele piisavalt aega selleks valmistuda.

2018/0178 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse jätkusuutlike investeeringute soodustamise raamistik

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust 18 ,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 19 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõike 3 eesmärk on luua siseturg, mis töötab Euroopa kestliku arengu heaks, lähtudes muu hulgas tasakaalustatud majanduskasvust ning kõrgest keskkonnakaitse tasemest ja keskkonna kvaliteedi parandamisest.

(2)25. septembril 2015 võttis ÜRO Peaassamblee vastu uue ülemaailmse kestliku arengu raamistiku – kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, 20 mille keskmes on kestliku arengu eesmärgid, mis hõlmavad kestlikkuse kolme sammast: keskkonda, sotsiaalvaldkonda ja majandust/juhtimist. Komisjoni 2016. aasta teatises „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud“ 21 seotakse kestliku arengu eesmärgid liidu poliitikaraamistikuga, et kõikides liidu meetmetes ja poliitilistes algatustes – nii liidu piires kui ka ülemaailmselt – võetaks kestliku arengu eesmärke juba algusest peale arvesse. Euroopa Ülemkogu 20. juuni 2017. aasta järeldustes 22 kinnitati Euroopa Liidu ja liikmesriikide pühendumust aasta 2030 tegevuskava täielikule, järjepidevale, terviklikule, integreeritud ja tulemuslikule rakendamisele tihedas koostöös partnerite ja muude sidusrühmadega.

(3)Aastal 2016 sõlmis nõukogu liidu nimel Pariisi kliimakokkuleppe 23 . Pariisi kliimakokkuleppe artikli 2 lõike 1 punktis c seatakse eesmärgiks tugevdada kliimamuutusevastaseid meetmeid, muu hulgas pannes finantsvood liikuma selliselt, et need soodustaksid vähest kasvuhoonegaaside heidet ja kliimamuutustele vastupanuvõimelist arengut.

(4)Jätkusuutlikkus ja üleminek vähese CO2-heitega ning kliimamuutustele vastupanuvõimelisele ja ressursitõhusamale ringmajandusele on liidu majanduse pikaajalise konkurentsivõime tagamisel võtmetähtsusega. Jätkusuutlikkus on kaua olnud Euroopa Liidu ürituse keskmes ja ka aluslepingutes tunnustatakse selle sotsiaalset ja keskkonnamõõdet.

(5)Detsembris 2016 andis komisjon kõrgetasemelisele eksperdirühmale volituse töötada välja üleüldine ja põhjalik liidu jätkusuutliku rahanduse strateegia. Kõrgetasemelise eksperdirühma 31. jaanuaril 2018 avaldatud aruandes 24 kutsutakse üles looma liidu tasandil tehniliselt töökindlat klassifitseerimissüsteemi, et tuua selgust sellesse, millised tegevused on „rohelised“ või „jätkusuutlikud“, alates kliimamuutuste leevendamisest.

(6)Märtsis 2018 avaldas komisjon oma tegevuskava „Jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine“ 25 , milles pandi paika kõrgelennuline ja põhjalik jätkusuutliku rahanduse strateegia. Üks kõnealuses tegevuskavas sätestatud eesmärke on suunata kapitalivood jätkusuutlikusse investeerimisse, et saavutada kestlik ja kaasav majanduskasv. Ühtse jätkusuutlike tegevusalade klassifikatsioonisüsteemi loomine on kõige olulisem ja kiireloomulisem tegevuskavas ette nähtud meede. Tegevuskavas tunnistatakse, et kapitalivoogude ümbersuunamine jätkusuutlikumatesse tegevusaladesse peab tuginema ühisele arusaamale sellest, mida tähendab mõiste „jätkusuutlik“. Esimese sammuna peaksid selged juhised keskkonnaeesmärkide saavutamisele kaasa aitavate tegevuste kohta võimaldama investoritel selgust saada selles, millistest investeeringutest rahastatakse keskkonnasäästlikke majandustegevusalasid. Hiljem võib välja töötada lisajuhised muude jätkusuutlikkuseesmärkide, sealhulgas sotsiaalsete eesmärkide saavutamisele kaasa aitavate tegevusalade kohta.

(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 1386/2013/EL 26 kutsuti üles suurendama erasektorist saadavat rahastust keskkonna ja kliimaga seotud kulutuste jaoks, eelkõige kehtestades stiimulid ja meetodid, mis ergutavad ettevõtjaid mõõtma oma ettevõtte keskkonnakulusid ja keskkonnateenuste kasutamisest saadavat kasumit.

(8)Kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks liidus on vaja kapitalivood suunata jätkusuutlikesse investeeringutesse. Tähtis on, et nende eesmärkide saavutamiseks kasutataks täielikult kõiki siseturu võimalusi. Samuti on oluline tagada, et kestlikku arengusse suunatud kapitalivoogusid siseturul ei katkestataks.

(9)Keskkonnasäästlikke eesmärke taotlevate finantstoodete pakkumine on tõhus viis suunata erainvesteeringuid jätkusuutlikesse tegevusaladesse. Riiklikel nõuetel finantstoodete ja ettevõtete võlakirjade turustamiseks jätkusuutlike investeeringutena, eelkõige nõuetel, mis lubavad asjaomastel turuosalistel kasutada riiklikku märgist, on eesmärk suurendada investorite usaldust, luua nähtavust ja tegelda „rohepesu“ muredega. „Rohepesu“ tähendab tava, mille kohaselt turustatakse finantstoodet keskkonnasõbralikuna, et saada ebaõiglane konkurentsieelis, samas kui toode ei vasta tegelikult kõige põhilisematele keskkonnastandarditele. Praegu on märgistussüsteemid kehtestatud vähestes liikmesriikides. Need põhinevad erinevatel taksonoomiatel, mille alusel klassifitseeritakse keskkonnasäästlikke majandustegevusalasid. Arvestades Pariisi kokkuleppe alusel ja liidu tasandil võetud poliitilisi kohustusi, on tõenäoline, et üha enam liikmesriike kehtestab turuosalistele märgistamiskavad või muud nõuded finantstoodete või äriühingu võlakirjade turustamiseks keskkonnasäästliku tootena. Seejuures kasutaksid liikmesriigid selle kindlakstegemiseks, milliseid investeeringuid saab pidada jätkusuutlikuks, oma riiklikke taksonoomiaid. Kui sellised riiklikud nõuded põhinevad erinevatel kriteeriumidel, mille alusel majandustegevusala kvalifitseerub keskkonnasäästlikuks, siis ei ole investorid huvitatud investeerimast piiriüleselt, sest neil on raske erinevaid investeerimisvõimalusi omavahel võrrelda. Lisaks peaksid ettevõtjad, kes soovivad meelitada ligi investeeringuid kogu liidu territooriumilt, vastama eri liikmesriikides erinevatele kriteeriumidele, et nende tegevust võiks eri märgiste saamiseks pidada keskkonnasäästlikuks. Ühetaoliste kriteeriumide puudumine suurendab seega kulusid ja pelutab ettevõtjaid märkimisväärselt ning kujutab endast takistust juurdepääsul piiriülestele kapitaliturgudele jätkusuutlike investeeringute saamiseks. Eeldatakse, et tõkked, mis takistavad juurdepääsu piiriülestele kapitaliturgudele, et hankida vahendeid jätkusuutlike projektide jaoks, kasvavad veelgi. Seepärast peaksid kriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevusala on keskkonnasäästlik, olema liidu tasandil ühtlustatud, et kõrvaldada siseturu toimimist takistavad asjaolud ja hoida ära nende teket tulevikus. Sellise ühtlustamise tulemusena on ettevõtjatel lihtsam hankida rahastust oma keskkonnasõbraliku tegevuse jaoks piiri tagant, sest nende majandustegevust saab võrrelda ühtsete kriteeriumide alusel, et valida nad välja keskkonnasäästlike investeeringute alusvaraks. Seetõttu lihtsustab see liidu piires investeeringute ligimeelitamist piiri tagant.

(10)Kui turuosalised ei selgita, kuidas tegevusalad, millesse investeeritakse, aitavad kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamisele, või kui nad kasutavad oma selgituses teistsugust „jätkusuutliku“ majandustegevusala mõistet, võivad investorid leida, et kõigi nende erinevate finantstoodete kontrollimine ja võrdlemine on ebaproportsionaalselt koormav. On leitud, et see heidutab investoreid „rohelistesse“ finantstoodetesse investeerimast. Lisaks avaldab investorite usalduse puudumine tuntavat kahjulikku mõju jätkusuutlike investeeringute turule. Peale selle on ilmnenud, et riigisisesed eeskirjad või turupõhised algatused, millega tahetakse seda küsimust lahendada riigi piires, killustavad siseturgu. Kui finantsturu osalised avalikustavad, kuidas finantstooted, mis on nende väitel keskkonnasõbralikud, vastavad keskkonnaeesmärkidele, ning kui selliste andmete avalikustamisel kasutatakse kogu liidus ühiseid kriteeriume, mille alusel selgitada välja, mis on keskkonnasäästlik majandustegevusala, aitab see investoritel võrrelda keskkonnasõbralikke investeerimisvõimalusi piiriüleselt. Investorid investeerivad „rohelistesse“ finantstoodetesse kogu liidus suurema kindlustundega, mis parandab siseturu toimimist.

(11)Selleks et kõrvaldada olemasolevad tõkked, mis takistavad siseturu toimimist, ja hoida ära selliste tõkete teke tulevikus, tuleks liikmesriikidelt nõuda, et kui nad kehtestavad turuosalistele riigi tasandil nõudeid, mille kohaselt võib finantstoodetele või äriühingu võlakirjadele anda keskkonnasäästlikkusmärgise, kasutaksid nad ühist keskkonnasäästlike investeeringute mõistet. Samadel põhjustel peaksid fondivalitsejad ja institutsionaalsed investorid, kes soovivad näidata end keskkonnaeesmärke taotlevana, kasutama selleks, et näidata, kuidas nad püüavad neid eesmärke saavutada, sama keskkonnasäästlike investeeringute mõistet.

(12)Keskkonnasäästlike tegevusalade kriteeriumide kehtestamine võib julgustada firmasid avaldama oma veebisaidil vabatahtlikult teavet oma keskkonnasäästlike tegevuste kohta. See teave mitte ainult ei aita asjaomastel finantsturu osalistel hõlpsasti kindlaks teha, millised firmad tegelevad keskkonnasäästliku majandustegevusega, vaid hõlbustavad neil firmadel ka oma „rohelise“ tegevuse jaoks rahaliste vahendite hankimist.

(13)Liidu keskkonnasäästlike majandustegevusalade klassifikaator peaks võimaldama töötada välja liidu tulevast poliitikat, sealhulgas üleliidulisi keskkonnasäästlike finantstoodete standardeid, ning võimaldama lõppkokkuvõttes kehtestada märgised, millega tunnustatakse kogu liidus ametlikult vastavust nendele standarditele. Tulevaste liidu õigusaktide jaoks, millega tahetakse teha võimalikuks keskkonnasäästlikud investeeringud, on võrdlusaluseks vaja ühetaolisi õiguslikke nõudeid selle kohta, milliseid investeeringuid võib pidada keskkonnasäästlikuks, lähtudes ühetaolistest keskkonnasäästlike majandustegevusalade kriteeriumidest.

(14)Liidus kestliku arengu eesmärkide saavutamisel on sellised poliitilised valikud nagu Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi loomine osutunud tõhusaks vahendiks, mis aitab suunata erasektori investeeringuid koos avaliku sektori kulutustega jätkusuutlikesse investeeringutesse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2015/1017 27 on Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist rahastatavatele taristu- ja innovatsiooniprojektidele ette nähtud kliimainvesteeringute sihttase 40 %. Ühised majandustegevusalade jätkusuutlikkuse kriteeriumid võivad olla aluseks tulevastele samalaadsetele liidu algatustele, millega toetatakse kliimaalaseid või muid keskkonnaeesmärke.

(15)Et vältida turu killustamist ja tarbijate huvide kahjustamist, mida põhjustavad lahknevad arusaamad keskkonnasäästlikest majandustegevusaladest, peaksid riiklikud nõuded, mida turuosalised peavad täitma, kui nad soovivad turustada finantstooteid või äriühingu võlakirju keskkonnasäästlikena, põhinema ühetaolistel keskkonnasäästlike majandustegevusalade kriteeriumidel. Kõnealuste turuosaliste hulka kuuluvad finantsturu osalised, kes pakuvad „rohelisi“ finantstooteid, ja mittefinantsettevõtted, mis emiteerivad „rohelisi“ äriühingute võlakirju.

(16)Et vältida tarbijate huvide kahjustamist, peaksid fondivalitsejad ja institutsionaalsed investorid, kes pakuvad finantstooteid keskkonnasäästlikena, avalikustama, kuidas ja mil määral kasutatakse investeeringute keskkonnasäästlikkuse väljaselgitamiseks keskkonnasäästlike majandustegevusalade kriteeriume. Avaldatud teave peaks võimaldama investoritel mõista, milline osa investeeringust rahastab keskkonnasäästlikke majandustegevusi protsendina kõigist majandustegevustest, ja seega leida investeeringu keskkonnasäästlikkuse määr. Komisjon peaks kindlaks määrama, milline teave tuleb sel eesmärgil avalikustada. See teave peaks võimaldama riiklikel pädevatel asutustel hõlpsasti kontrollida avalikustamiskohustuse täitmist ja tagada selle kohustuse täitmine kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega.

(17)Et vältida avalikustamiskohustusest kõrvalehoidmist, peaks see kohustus kehtima ka siis, kui pakutakse finantstooteid, mille kohta väidetakse, et nende omadused on samasugused nagu keskkonnasäästlikel investeeringutel, sealhulgas tooteid, mille eesmärk on keskkonnakaitse laiemas tähenduses. Finantsturu osalistelt ei tohiks nõuda, et nad investeeriksid üksnes käesolevas määruses sätestatud tehniliste sõelumiskriteeriumide alusel kindlaks määratud keskkonnasäästlikesse majandustegevusaladesse. Neid tuleks julgustada komisjonile teatama, kui nad leiavad, et majandustegevusala, mis ei vasta tehnilistele sõelumiskriteeriumidele või mille jaoks ei ole selliseid kriteeriume veel kehtestatud, tuleks pidada keskkonnasäästlikuks, et aidata komisjonil hinnata tehniliste sõelumiskriteeriumide täiendamise või ajakohastamise asjakohasust.

(18)Et teha kindlaks, kas majandustegevusala on keskkonnasäästlik, tuleks sätestada ammendav keskkonnaeesmärkide loetelu.

(19)Elujõulise ökosüsteemi kaitse keskkonnaeesmärgi tõlgendamisel tuleks võtta arvesse liidu asjaomaseid seadusandlikke ja mitteseadusandlikke instrumente, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ, 28 nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ, 29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1143/2014, 30 ELi elurikkuse strateegiat aastani 2020, 31 ELi rohelise infrastruktuuri strateegiat, nõukogu direktiivi 91/676, 32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 511/2014, 33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 995/2010, 34 metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse tegevuskava 35 ning looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemise tegevuskava 36 .

(20)Iga keskkonnaeesmärgi jaoks tuleks sätestada ühetaolised kriteeriumid, mille alusel majandustegevusala saab pidada selle eesmärgi saavutamisse oluliselt panustavaks. Ühetaoliste kriteeriumide üks elemente peaks olema olulise kahju vältimine ükskõik millisele käesolevas määruses sätestatud keskkonnaeesmärgile. Selle eesmärk on vältida investeeringute pidamist keskkonnasäästlikeks, kui nendest investeeringutest rahastatav majandustegevus kahjustab keskkonda sellisel määral, mis kaalub üles nende panuse keskkonnaeesmärki. Olulise panuse andmise ja olulise kahju mitte põhjustamise tingimused peaks võimaldama investeerimist keskkonnasäästlikku majandustegevusse, et anda tegelik panus keskkonnaeesmärkide saavutamisse.

(21)Tuletades meelde Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühist tahet järgida kestliku ja kaasava majanduskasvu toetamiseks Euroopa sotsiaalõiguste sambas ette nähtud põhimõtteid ning tunnistades rahvusvaheliste inimõiguste ja töötaja õiguste miinimumstandardite asjakohasust, peaks minimaalsete kaitsemeetmete järgimine olema eeltingimuseks, et majandustegevusala saaks pidada keskkonnasäästlikuks. Sel põhjusel peaks majandustegevust saama lugeda keskkonnasäästlikuks ainult siis, kui seejuures järgitakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni ning ILO kaheksat põhikonventsiooni. ILO põhikonventsioonides on kindlaks määratud inimõigused ja töötajate õigused, mida äriühingud peavad austama. Mitmed nendest rahvusvahelistest normidest on sätestatud ka Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige orjapidamise ja sunniviisilise töö keeld ning diskrimineerimiskeeld. Need miinimumkaitsemeetmed ei piira võimalust rakendada liidu õiguses sätestatud rangemaid keskkonna-, tervise- ja ohutus- ning sotsiaalse jätkusuutlikkuse nõudeid, kui see on asjakohane.

(22)Arvestades konkreetseid tehnilisi üksikasju, mida on vaja majandustegevuse keskkonnamõju hindamiseks, ning teaduse ja tehnoloogia kiiret muutumist, tuleks keskkonnasäästliku majandustegevuse kriteeriume korrapäraselt nende muutustega kohandada. Et kriteeriumid oleksid teaduslike tõendite põhjal ning ekspertidelt ja asjaomastelt sidusrühmadelt saadud seisukohtade järgi ajakohased, tuleks olulise panuse ja olulise kahju tingimused sätestada eri majandustegevuste jaoks suurema üksikasjalikkusega ja neid tuleks korrapäraselt ajakohastada. Selleks peaks komisjon kehtestama erinevatele majandustegevusaladele üksikasjalikud ja kalibreeritud tehnilised sõelumiskriteeriumid, lähtudes mitme sidusrühmaga jätkusuutliku rahanduse platvormilt saadud tehnilisest tagasisidest.

(23)Mõni majandustegevusala avaldab keskkonnale negatiivset mõju ning seda negatiivset mõju vähendades võib anda olulise panuse ühe või mitme keskkonnaeesmärgi saavutamisse. Nende majandustegevusalade puhul on asjakohane sätestada sellised tehnilised sõelumiskriteeriumid, mis nõuavad olulist keskkonnatoime paranemist, võrreldes muu hulgas tööstusharu keskmisega. Need kriteeriumid peaksid arvesse võtma ka konkreetse majandustegevusala pikaajalist mõju.

(24)Majandustegevusala ei tohiks lugeda keskkonnasäästlikuks, kui selle tekitatud keskkonnakahju ületab sellest saadava kasu. Tehnilistes sõelumiskriteeriumides tuleks välja selgitada muudele eesmärkidele olulise kahju tekitamise vältimiseks vajalikud miinimumnõuded. Tehnilisi sõelumiskriteeriume kindlaks määrates ja ajakohastades peaks komisjon tagama, et need kriteeriumid põhinevad olemasolevatel teaduslikel tõenditel ja et neid ajakohastatakse korrapäraselt. Kui teaduse areng ei võimalda riski piisava täpsusega määrata, tuleks kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 191 rakendada ettevaatuspõhimõtet.

(25)Tehnilisi sõelumiskriteeriume kindlaks määrates ja ajakohastades peaks komisjon võtma arvesse liidu asjaomaseid õigusnorme ja juba kehtestatud mitteseadusandlikke akte, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 66/2010 37 , ELi keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi 38 , ELi keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriume 39 ning toodete ja organisatsioonide keskkonnajalajälje leidmise eeskirjade alal tehtavat tööd 40 . Et vältida tarbetuid lahknevusi juba olemasolevate muuotstarbeliste majandustegevusalade klassifikaatoritega, peaks komisjon arvesse võtma ka keskkonnakaupade ja -teenuste sektori statistilisi klassifikaatoreid, nimelt keskkonnakaitse tegevusalade ja kulutuste klassifikaatorit (CEPA) ja ressursihalduse tegevusalade klassifikaatorit (CReMA) 41 .

(26)Tehnilisi sõelumiskriteeriume kindlaks määrates ja ajakohastades peaks komisjon võtma arvesse ka taristusektori eripära ning peaks kulude-tulude analüüsis arvestama keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke välismõjusid. Sellega seoses peaks komisjon kaaluma rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu OECD tööd, asjaomaseid liidu õigusakte ja standardeid, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/42/EÜ 42 , Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL 43 , Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL 44 , Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL 45 , Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL 46 ja kehtivat metoodikat. Selles kontekstis peaksid tehnilised sõelumiskriteeriumid edendama projekti olelusringi kõikides etappides sobivaid juhtimisraamistikke, millesse on integreeritud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurid, nagu on osutatud ÜRO toetatavates vastutustundliku investeerimise põhimõtetes 47 .

(27)Et keskkonnasäästliku majandustegevuse tarvis rahalisi vahendeid hankides konkurentsi mitte moonutada, peaksid tehnilised sõelumiskriteeriumid tagama, et keskkonnasäästlikuks kvalifitseeruksid kõik teatud sektorise kuuluvad majandustegevusalad ja et kui nad annavad võrdse panuse ühe või mitme käesolevas määruses sätestatud keskkonnaeesmärgi saavutamisse, koheldakse neid võrdselt. Potentsiaalne võime anda panus nende keskkonnaeesmärkide saavutamisse võib eri sektorites siiski erineda ja see peaks ka kriteeriumides kajastuma. Sektori lõikes ei tohiks need kriteeriumid aga seada teatavaid majandustegevusalasid ebaõiglaselt teistega võrreldes halvemasse olukorda, kui esimeste panus keskkonnaeesmärkide saavutamisse on samaväärne viimaste panusega.

(28)Tehnilisi sõelumiskriteeriume kindlaks määrates peaks komisjon hindama, kas selliste keskkonnasäästlike tegevusalade kriteeriumide kehtestamine võib tuua kaasa probleemsete varade tekke või anda vastuolulisi stiimuleid ja kas sellel võib olla negatiivne mõju finantsturgude likviidsusele.

(29)Et vältida ettevõtjate jaoks liiga koormavaid nõuete täitmise kulusid, peaks komisjon kehtestama tehnilised sõelumiskriteeriumid nii, et need pakuksid piisavat õigusselgust, oleksid teostatavad, lihtsalt kohaldatavad ja et nende täitmist oleks nõuete täitmise kulude mõistlikes piirides võimalik kontrollida.

(30)Et suunata investeeringuid majandustegevusaladesse, mis avaldavad keskkonnaeesmärkidele kõige suuremat positiivset mõju, peaks komisjon võtma prioriteediks tehniliste sõelumiskriteeriumide kehtestamise majandustegevusaladele, millel on suurim potentsiaal anda kõige suurem panus keskkonnaeesmärkide saavutamisse.

(31)Transpordisektorile, sealhulgas liikuvale varale, tuleks kehtestada sobivad tehnilised sõelumiskriteeriumid, milles võetakse arvesse, et transpordisektor, sealhulgas rahvusvaheline meresõit, annab ligi 26 % kogu liidu kasvuhoonegaaside heitkogustest. Nagu nähtub jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskavast 48 , moodustab transpordisektor ligikaudu 30 % liidu kestliku arengu iga-aastastest täiendavatest investeeringuvajadustest, sealhulgas elektritranspordi osakaalu suurendamine ning üleminek puhtamatele transpordiliikidele vedude teistele transpordiliikidele ümbersuunamise soodustamise ja liikluskorralduse teel.

(32)Eriti tähtis on, et tehniliste sõelumiskriteeriumide väljatöötamist ette valmistades viiks komisjon kooskõlas parema õigusloome nõuetega läbi asjakohased konsultatsioonid. Tehniliste sõelumiskriteeriumide väljatöötamise ja ajakohastamise protsessi tuleks kaasata ka asjaomased sidusrühmad ja seejuures tuleks tugineda selliste ekspertide nõuannetele, kellel on asjaomastes valdkondades tõendatud teadmised ja kogemused. Selleks peaks komisjon looma jätkusuutliku rahanduse platvormi. See platvorm peaks koosnema ekspertidest, kes esindavad nii avalikku kui ka erasektorit. Avaliku sektori esindajate hulgas peaks olema eksperte Euroopa Keskkonnaametist, Euroopa järelevalveasutustest ja Euroopa Investeerimispangast. Erasektori esindajate hulka peaksid kuuluma asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas finantsturu osaliste, ülikoolide, uurimisinstituutide, ühenduste ja organisatsioonide esindajad. Platvorm peaks andma komisjonile nõu tehniliste sõelumiskriteeriumide väljatöötamise, analüüsi ja läbivaatamise kohta, sealhulgas nende võimaliku mõju kohta selliste varade hindamisele, mida kuni tehniliste sõelumiskriteeriumide kehtestamiseni on olemasolevate turutavade alusel peetud keskkonnahoidlikeks varadeks. Samuti peaks platvorm andma komisjonile nõu, kas tehnilised sõelumiskriteeriumid sobivad edasiseks kasutamiseks liidu tulevastes poliitilistes algatustes, mille eesmärk on edendada jätkusuutlikke investeeringuid.

(33)Selleks, et täpsustada käesolevas määruses sätestatud nõudeid, ning eriti selleks, et luua eri majandustegevusalade jaoks üksikasjalikud ja kalibreeritud tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille abil määrata kindlaks, mida tähendab oluline panus ja oluline kahju keskkonnaeesmärkidele, ning et neid kriteeriume ajakohastada, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte teabe kohta, mida on vaja, et järgida artikli 4 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustust, ning tehniliste sõelumiskriteeriumide kohta, mida on nimetatud artikli 6 lõikes 2, artikli 7 lõikes 2, artikli 8 lõikes 2, artikli 9 lõikes 2, artikli 10 lõikes 2 ja artikli 11 lõikes 2. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu ekspertidel peaks olema süstemaatiliselt juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(34)Et anda asjaomastele osalistele piisavalt aega, et viia end kurssi käesolevas määruses sätestatud keskkonnasäästlike majandustegevusalade kriteeriumidega ja valmistuda nende kohaldamiseks, peaks käesolevas määruses sätestatud kohustus muutuma iga keskkonnaeesmärgi puhul kohaldatavaks kuus kuud pärast asjaomaste tehniliste sõelumiskriteeriumide vastuvõtmist.

(35)Käesoleva määruse kohaldamine tuleks korrapäraselt üle vaadata, et hinnata keskkonnasäästlike tegevusalade tehniliste sõelumiskriteeriumide väljatöötamisel tehtud edusamme, keskkonnasäästliku investeeringu mõiste kasutamist ja seda, kas kohustuste täitmine nõuab kontrollimehhanismi loomist. Läbivaatamise käigus tuleks ühtlasi hinnata, kas käesoleva määruse kohaldamisala tuleks laiendada, et see hõlmaks ka sotsiaalse jätkusuutlikkuse eesmärke.

(36)Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva määruse eesmärke piisavalt saavutada ning kuna neid on nende ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada liidu tasandil, sest keskkonnasäästlike majandustegevusalade jaoks on vaja kehtestada ühetaolised liidu tasandi kriteeriumid, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk

Reguleerimisese, kohaldamisala ja mõisted

Artikkel 1
Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.Käesolevas määruses sätestatakse kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, kas majandustegevusala on keskkonnasäästlik, et teha kindlaks investeeringu keskkonnasäästlikkuse aste.

2.Käesolevat määrust kohaldatakse järgmise suhtes:

(a)meetmed, mille on kehtestanud liikmesriigid või liit ja milles nähakse ette turuosalistele esitatavad nõuded finantstoodete või äriühingu võlakirjade suhtes, mida turustatakse keskkonnasäästlikena;

(b)finantsturu osalised, kes pakuvad finantstooteid keskkonnasäästlike investeeringute või samasuguste omadustega investeeringutena.

Artikkel 2
Mõisted

1.Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a)„keskkonnasäästlik investeering“ – investeering, millest rahastatakse üht või mitut majandustegevust, mis kvalifitseeruvad käesoleva määruse alusel keskkonnasäästlikuks;

(b)„finantsturu osalised“ – finantsturu osalised [komisjoni ettepaneku: määrus, mis käsitleb jätkusuutlikke investeeringuid ja jätkusuutlikkusriske käsitleva teabe avalikustamist ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/2341] artikli 2 punktis a määratletud tähenduses;

(c)„finantstooted“ – finantstooted [komisjoni ettepaneku: määrus, mis käsitleb jätkusuutlikke investeeringuid ja jätkusuutlikkusriske käsitleva teabe avalikustamist ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/2341] artikli 2 punktis j määratletud tähenduses;

(d)„kliimamuutuste leevendamine“ – protsess, millega hoitakse üleilmse keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C, võrreldes industriaalühiskonnaeelse tasemega, ja piiratakse temperatuuri tõusu 1,5 °C-ga, võrreldes industriaalühiskonnaeelse tasemega;

(e)„kliimamuutustega kohanemine“ – tegeliku ja eeldatava kliima ja selle tagajärgedega kohanemise protsess;

(f)„kasvuhoonegaas“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 525/2013 49 I lisas loetletud kasvuhoonegaas;

(g)„ringmajandus“ – toodete, materjalide ja ressursside väärtuse võimalikult kauane säilitamine majanduses ning jäätmete minimeerimine, sealhulgas jäätmehierarhia rakendamise kaudu, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ 50 artiklis 4;

(h)„saaste“ –

i)inimtegevusest tulenev ainete, vibratsiooni, soojuse, müra või muude saastajate otsene või kaudne väljutamine õhku, vette või pinnasesse, mis võib kahjustada inimeste tervist või keskkonna kvaliteeti, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida keskkonna nautimist või muud keskkonna õiguspärast kasutamist;

ii)merekeskkonna kontekstis saastumine Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/56/EÜ 51 artikli 3 punktis 8 määratletud tähenduses;

(i)„elujõuline ökosüsteem“ – ökosüsteem, mis on heas füüsikalises, keemilises ja bioloogilises seisundis või hea füüsikalise, keemilise ja bioloogilise kvaliteediga;

(j)„energiatõhusus“ – energia tõhusam kasutamine energiaahela kõigis etappides alates tootmisest kuni lõpptarbimiseni;

(k)„hea keskkonnaseisund“ – hea keskkonnaseisund direktiivi 2008/56/EÜ artikli 3 punktis 5 määratletud tähenduses;

(l)„merevesi“ – mereakvatoorium direktiivi 2008/56/EÜ artikli 3 punktis 1 määratletud tähenduses;

(m)mõisteid „pinnavesi“, „maismaavesi“, „üleminekuvesi“ ja „rannikuvesi“ kasutatakse tähenduses, mis on määratletud direktiivi 2000/60/EÜ 52 artikli 2 punktides 1, 3, 6 ja 7;

(n)„säästev metsamajandamine“ – metsade ja metsamaade kasutamine niisugusel viisil ja määral, et need säilitavad oma elurikkuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ja võime täita praegu ja tulevikus vastavaid ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid funktsioone kohalikul, siseriiklikul ja üleilmsel tasandil ning et seejuures ei kahjustata muid ökosüsteeme.

II peatükk

Keskkonnasäästlikud majandustegevusalad

Artikkel 3
Keskkonnasäästlike majandustegevusalade kriteeriumid

Et kindlaks määrata investeeringu keskkonnasäästlikkuse tase, loetakse majandustegevusala keskkonnasäästlikuks, kui see tegevusala vastab kõikidele järgmistele kriteeriumidele:

(a)majandustegevusala annab artiklite 6–11 kohaselt olulise panuse ühte või mitmesse artiklis 5 sätestatud keskkonnaeesmärki;

(b)majandustegevusala ei tekita artikli 12 kohaselt olulist kahju ühelegi artiklis 5 sätestatud keskkonnaeesmärgile;

(c)majandustegevusega tegeldakse artiklis 13 sätestatud miinimumkaitsemeetmeid järgides;

(d)majandustegevusala vastab tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, kui komisjon on need artikli 6 lõike 2, artikli 7 lõike 2, artikli 8 lõike 2, artikli 9 lõike 2, artikli 10 lõike 2 ja artikli 11 lõike 2 kohaselt sätestanud.

Artikkel 4
Keskkonnasäästlike majandustegevusalade kriteeriumide kasutamine

1.Liikmesriigid kohaldavad artiklis 3 sätestatud keskkonnasäästlike majandustegevusalade kindlakstegemise kriteeriume kõikide meetmete puhul, milles nähakse turuosalistele ette nõudeid finantstoodete või äriühingu võlakirjade kohta, mida turustatakse „keskkonnasäästlikuna“.

2.Finantsturu osalised, kes pakuvad finantstooteid keskkonnasäästlike investeeringute või samasuguste omadustega investeeringutena, avaldavad teabe selle kohta, kuidas ja millises ulatuses kasutatakse investeeringu keskkonnasäästlikkuse kindlakstegemiseks artiklis 3 sätestatud keskkonnasäästlike majandustegevusalade kriteeriume. Kui finantsturu osalised leiavad, et majandustegevusala, mis ei vasta käesoleva määruse kohaselt kehtestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele või mille kohta ei ole niisuguseid tehnilisi sõelumiskriteeriume veel kehtestatud, tuleb pidada keskkonnasäästlikuks, võivad nad sellest teatada komisjonile.

3.Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada lõiget 2 ja sätestada teave, mida on vaja kõnealuse lõike järgimiseks, võttes arvesse käesoleva määruse kohaselt kehtestatud tehnilisi sõelumiskriteeriume. See teave peab võimaldama investoritel teha kindlaks:

(e)milline protsent investeeringust on seotud keskkonnasäästlike majandustegevusaladega tegelevate äriühingutega;

(f)milline osa investeeringust läheb keskkonnasäästlike majandustegevusalade rahastamiseks protsendina kõikidest majandustegevusaladest.

4.Komisjon võtab lõike 3 kohaselt 31. detsembriks 2019 vastu delegeeritud õigusakti, et tagada selle muutumine kohaldatavaks 1. juuliks 2020. Komisjon võib kõnealust delegeeritud õigusaktiga muuta, eelkõige arvestades artikli 6 lõike 2, artikli 7 lõike 2, artikli 8 lõike 2, artikli 9 lõike 2, artikli 10 lõike 2 ja artikli 11 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidesse tehtud muudatusi.

Artikkel 5
Keskkonnaeesmärgid

Käesolevas määruses loetakse keskkonnaeesmärkideks järgmine:

(1)kliimamuutuste leevendamine,

(2)kliimamuutustega kohanemine,

(3)vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse,

(4)üleminek ringmajandusele, jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt,

(5)saaste vältimine ja tõrje,

(6)elujõuliste ökosüsteemide kaitse.

Artikkel 6
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

1.Loetakse, et majandustegevusala annab olulise panuse kliimamuutuste leevendamisse, kui see majandustegevusala annab olulise panuse kasvuhoonegaaside stabiliseerumisele atmosfääris tasemel, mis hoiab ära inimtegevusest tulenevaid ohtlikke häireid kliimasüsteemis, vältides või vähendades kasvuhoonegaaside heidet või suurendades kasvuhoonegaaside sidumist mõnel järgmistest viisidest, kaasa arvatud protsessi- või tooteuuenduse abil:

(a)taastuvenergia või kliimaneutraalse energia (sealhulgas CO2-neutraalse energia) tootmine, säilitamine või kasutamine, sh kasutades innovaatilisi tehnoloogiaid, mis võivad tulevikus anda olulist energiasäästu, või võrku vajalikul määral tugevdades;

(b)energiatõhususe parandamine;

(c)puhta või kliimaneutraalse liikuvuse suurendamine;

(d)üleminek taastuvate materjalide kasutamisele;

(e)süsiniku sidumise ja säilitamise ulatuslikum kasutamine;

(f)inimtekkelise kasvuhoonegaaside heite, sealhulgas fossiilkütustest tuleneva heite järkjärguline kaotamine;

(g)vajaliku energiataristu rajamine, mis võimaldab energiasüsteemide dekarboniseerimist;

(h)puhaste ja tõhusate kütuste tootmine taastuvatest või CO2-neutraalsetest allikatest.

2.Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusaktid, et:

(a)    täiendada lõiget 1, selleks et kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, millistel tingimustel saab käesoleva määruse kohaldamisel lugeda, et konkreetne majandustegevusala annab olulise panuse kliimamuutuste leevendamisse;

(b)    täiendada artiklit 12, selleks et kehtestada iga asjaomase keskkonnaeesmärgi jaoks tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevusala, mille jaoks sõelumiskriteeriumid on käesoleva lõike punkti a kohaselt kehtestatud, saab käesoleva määruse alusel pidada üht või mitut neist eesmärkidest oluliselt kahjustavaks.

3.Komisjon kehtestab lõikes 2 osutatud tehnilised sõelumiskriteeriumid ühe delegeeritud õigusaktiga, võttes arvesse artiklis 14 sätestatud nõudeid.

4.Komisjon võtab lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti vastu 31. detsembriks 2019, et saaks tagada selle muutumise kohaldatavaks 1. juuliks 2020.

Artikkel 7
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse

1.Loetakse, et majandustegevusala annab olulise panuse kliimamuutustega kohanemisse, kui see tegevusala annab olulise panuse praeguse ja oodatava tulevase kliima negatiivsete mõjude vähendamisse või kliimamuutuste negatiivsete tagajärgede suurenemise ärahoidmisse või nende nihutamisse mõnel järgmistest viisidest:

(a)kliimamuutuste koha- ja kontekstispetsiifiliste negatiivsete tagajärgede ärahoidmine või vähendamine, mida hinnatakse ja prioriseeritakse, kasutades kättesaadavaid majandustegevusala kliimaprojektsioone;

(b)kliimamuutuste tagajärjel loodus- või tehiskeskkonnale, kus majandustegevus toimub, avalduda võivate negatiivsete tagajärgede ärahoidmine või vähendamine, mida hinnatakse ja prioriseeritakse, kasutades kättesaadavaid kliimaprojektsioone.

2.Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakti, et:

(a)täiendada lõiget 1, selleks et kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, millistel tingimustel saab käesoleva määruse kohaldamisel lugeda, et konkreetne majandustegevusala annab olulise panuse kliimamuutustega kohanemisse;

(b)täiendada artiklit 12, selleks et kehtestada iga asjaomase keskkonnaeesmärgi jaoks tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevusala, mille jaoks sõelumiskriteeriumid on käesoleva lõike punkti a kohaselt kehtestatud, saab käesoleva määruse alusel pidada üht või mitut neist eesmärkidest oluliselt kahjustavaks.

3.Komisjon kehtestab lõikes 2 osutatud tehnilised sõelumiskriteeriumid üheskoos üheainsa delegeeritud õigusaktiga, võttes arvesse artiklis 14 sätestatud nõudeid.

4.Komisjon võtab lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti vastu 31. detsembriks 2019, et saaks tagada selle muutumise kohaldatavaks 1. juuliks 2020.

Artikkel 8
Oluline panus vee ja mereressursside kestlikku kasutamisse ja kaitsesse

1.Loetakse, et majandustegevusala annab olulise panuse vee ja mereressursside kestlikku kasutamisse ja kaitsesse, kui see tegevusala annab olulise panuse vee, sh magevee, üleminekuvee ja rannikuvee heasse seisundisse või merevee heasse keskkonnaseisundisse mõnel järgmistest viisidest:

(a)veekeskkonna kaitse sellesse juhitava asula- ja tööstusreovee kahjulike mõjude eest, tagades asula- ja tööstusreovee piisava kogumise ja puhastamise vastavalt nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ 53 artiklitele 3, 4, 5 ja 11;

(b)inimeste tervise kaitse joogivee saastumise kahjulike mõjude eest, tagades, et joogivesi ei sisalda mikroorganisme, parasiite ega aineid, mis kujutavad potentsiaalset ohtu inimeste tervisele, ning et see vastab nõukogu direktiivi 98/83/EÜ 54 I lisa A ja B osas sätestatud miinimumnõuetele, ning puhta joogivee kättesaadavuse suurendamine kodanike jaoks;

(c)vee ärajuhtimine kooskõlas hea kvantitatiivse seisundi eesmärgiga, mis on kindlaks määratud direktiivi 2000/60/EÜ V lisa tabelis 2.1.2;

(d)veekasutuse tõhususe parandamine, vee taaskasutamise soodustamine ja kõik muud tegevused, mis kaitsevad liidu veekogusid või parandavad nende kvaliteeti vastavalt direktiivile 2000/60/EÜ;

(e)mere ökosüsteemi teenuste säästva kasutamise tagamine või merevee hea keskkonnaseisundi soodustamine, mis määratakse kindlaks direktiivi 2008/56/EÜ I lisas sätestatud tunnuste ja komisjoni otsuse (EL) 2017/848 55 täpsemate sätete põhjal.

2.Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakti, et:

(a)täiendada lõiget 1, selleks et kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, millistel tingimustel saab käesoleva määruse kohaldamisel lugeda, et konkreetne majandustegevusala annab olulise panuse vee ja mereressursside kestlikku kasutamisse ja kaitsesse;

(b)täiendada artiklit 12, selleks et kehtestada iga asjaomase keskkonnaeesmärgi jaoks tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevusala, mille jaoks sõelumiskriteeriumid on käesoleva lõike punkti a kohaselt kehtestatud, saab käesoleva määruse alusel pidada üht või mitut neist eesmärkidest oluliselt kahjustavaks.

3.Komisjon kehtestab lõikes 2 osutatud tehnilised sõelumiskriteeriumid üheskoos üheainsa delegeeritud õigusaktiga, võttes arvesse artiklis 14 sätestatud nõudeid.

4.Komisjon võtab lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti vastu 1. juuliks 2022, et saaks tagada selle muutumise kohaldatavaks 31. detsembriks 2022.

Artikkel 9
Oluline panus ringmajandusse, jäätmetekke vältimisse ja jäätmete ringlussevõttu

1.Loetakse, et majandustegevusala annab olulise panuse ringmajandusse, jäätmetekke vältimisse ja jäätmete ringlussevõttu, kui kõnealune tegevusala annab olulise panuse nimetatud keskkonnaeesmärgi saavutamisse mõnel järgmistest viisidest:

(a)toorainete tõhusa kasutamise parandamine tootmises, sealhulgas vähendades esmaste toorainete kasutamist ja suurendades kõrvalsaaduste ja jäätmete kasutamist;

(b)toodete vastupidavuse, parandatavuse, uuendatavuse või korduskasutatavuse suurendamine;

(c)toodete, sealhulgas toodetes sisalduvate üksikmaterjalide ringlussevõetavuse suurendamine, muu hulgas ringlussevõtukõlbmatute toodete ja materjalide asendamise või kasutamise vähendamise teel;

(d)ohtlike ainete sisalduse vähendamine materjalides ja toodetes;

(e)toodete kasutusaja pikendamine, sealhulgas suurendades tarbijate hulgas toodete korduskasutamist, ümbertöötlemist, uuendamist, parandamist ja jagamist;

(f)teisese toorme kasutamise suurendamine ja selle kvaliteedi parandamine, sealhulgas jäätmete kvaliteetse ringlussevõtu kaudu;

(g)jäätmetekke vähendamine;

(h)jäätmete korduskasutamiseks ja ringlussevõtuks ettevalmistamise suurendamine;

(i)jäätmepõletuse ja jäätmete ladestamise vältimine;

(j)prügistamise ja muu ebaõigest jäätmekäitlusest tingitud saaste vältimine ja koristamine;

(k)looduslike energiaallikate tõhus kasutamine.

2.Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakti, et:

(a)täiendada lõiget 1, selleks et kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, millistel tingimustel saab käesoleva määruse kohaldamisel lugeda, et konkreetne majandustegevusala annab olulise panuse ringmajandusse, jäätmetekke vältimisse ja jäätmete ringlussevõttu;

(b)täiendada artiklit 12, selleks et kehtestada iga asjaomase keskkonnaeesmärgi jaoks tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevusala, mille jaoks sõelumiskriteeriumid on käesoleva lõike punkti a kohaselt kehtestatud, saab käesoleva määruse alusel pidada üht või mitut neist eesmärkidest oluliselt kahjustavaks.

3.Komisjon kehtestab lõikes 2 osutatud tehnilised sõelumiskriteeriumid üheskoos üheainsa delegeeritud õigusaktiga, võttes arvesse artiklis 14 sätestatud nõudeid.

4.Komisjon võtab lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti vastu 1. juuliks 2021, et saaks tagada selle muutumise kohaldatavaks 31. detsembriks 2021.

Artikkel 10
Oluline panus saaste vältimisse ja tõrjesse

1.Loetakse, et majandustegevusala annab olulise panuse saaste vältimisse ja tõrjesse, kui kõnealune tegevusala annab panuse keskkonna kõrgetasemelisse kaitsesse saaste eest mõnel järgmistest viisidest:

(a)saasteainete (v.a kasvuhoonegaaside) õhku-, vette- ja pinnasesseheite vähendamine;

(b)õhu, vee või pinnase kvaliteedi parandamine piirkondades, kus toimub majandustegevus, minimeerides samas negatiivset mõju ja riske inimeste tervisele ja keskkonnale;

(c)minimeerides kemikaalide tootmise ja kasutamise olulisi kahjulikke mõjusid inimeste tervisele ja keskkonnale.

2.Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakti, et:

(a)täiendada lõiget 1, selleks et kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, millistel tingimustel saab käesoleva määruse kohaldamisel lugeda, et konkreetne majandustegevusala annab olulise panuse saaste vältimisse ja tõrjesse;

(b)täiendada artiklit 12, selleks et kehtestada iga asjaomase keskkonnaeesmärgi jaoks tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevusala, mille jaoks sõelumiskriteeriumid on käesoleva lõike punkti a kohaselt kehtestatud, saab käesoleva määruse alusel pidada üht või mitut neist eesmärkidest oluliselt kahjustavaks.

3.Komisjon kehtestab lõikes 2 osutatud tehnilised sõelumiskriteeriumid üheskoos üheainsa delegeeritud õigusaktiga, võttes arvesse artiklis 14 sätestatud nõudeid.

4.Komisjon võtab lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti vastu 1. juuliks 2021, et saaks tagada selle muutumise kohaldatavaks 31. detsembriks 2021.

Artikkel 11
Oluline panus elujõuliste ökosüsteemide kaitsesse

1.Käesoleva määruse kohaldamisel loetakse, et majandustegevusala annab olulise panuse ökosüsteemide elujõulisusse, kui kõnealune tegevusala annab olulise panuse elurikkuse ja ökosüsteemi teenuste kaitsesse, säilitamisse ja tugevdamisse kooskõlas asjaomaste liidu seadusandlike ja mitteseadusandlike õigusaktidega mõnel järgmistest viisidest:

(a)looduskaitse (elupaikade, liikide); ökosüsteemide seisundi ja nende teenuseosutamisvõime kaitse, taastamine ja parandamine;

(b)kestlik maakorraldus, sealhulgas pinnase elurikkuse piisav kaitse; mulla degradeerumise neutraalsus; saastatud alade tervendamine;

(c)kestlikud põllumajandustavad, sealhulgas sellised, mis aitavad peatada või ära hoida metsade hävitamist ja elupaikade kadu;

(d)säästev metsamajandamine.

2.Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakti, et:

(a)täiendada lõiget 1, selleks et kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, millistel tingimustel saab käesoleva määruse kohaldamisel lugeda, et konkreetne majandustegevusala annab olulise panuse elujõuliste ökosüsteemide kaitsesse;

(b)täiendada artiklit 12, selleks et kehtestada iga asjaomase keskkonnaeesmärgi jaoks tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevusala, mille jaoks sõelumiskriteeriumid on käesoleva lõike punkti a kohaselt kehtestatud, saab käesoleva määruse alusel pidada üht või mitut neist eesmärkidest oluliselt kahjustavaks.

3.Komisjon kehtestab lõikes 2 osutatud tehnilised sõelumiskriteeriumid üheskoos üheainsa delegeeritud õigusaktiga, võttes arvesse artiklis 14 sätestatud nõudeid.

4.Komisjon võtab lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti vastu 1. juuliks 2022, et saaks tagada selle muutumise kohaldatavaks 31. detsembriks 2022.

Artikkel 12
Oluline kahju keskkonnaeesmärkidele

Artikli 3 punkti b kohaldamisel loetakse, et majandustegevusala kahjustab oluliselt:

(a)kliimamuutuste leevendamist, kui see tegevusala põhjustab olulist kasvuhoonegaaside heidet;

(b)kliimamuutustega kohanemist, kui see tegevusala põhjustab praeguse ja eeldatava tulevase kliima negatiivsete tagajärgede suurenemist loodus- või tehiskeskkonnas, kus see majandustegevus toimub, ning väljaspool seda keskkonda;

(c)vee ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui see tegevusala on olulisel määral kahjulik liidu vete, sh magevee, üleminekuvee ja rannikuvee heale seisundile või liidu merevee heale keskkonnaseisundile;

(d)ringmajandust, jäätmetekke vältimist ja jäätmete ringlussevõttu, kui see tegevusala põhjustab toodete olelusringi ühes või mitmes etapis olulist ebatõhusust materjalide kasutuses, sealhulgas toodete vastupidavuses, parandatavuses, uuendatavuses, korduskasutatavuses või ringlussevõetavuses, või kui see tegevusala põhjustab jäätmetekke, jäätmepõletuse või jäätmete ladestamise olulist suurenemist;

(e)saaste vältimist ja tõrjet, kui see tegevusala põhjustab saasteainete õhku-, vette- ja pinnaleheite olulist suurenemist võrreldes enne selle tegevuse alustamist valitsenud olukorraga;

(f)elujõulisi ökosüsteeme, kui see tegevusala kahjustab olulisel määral ökosüsteemide head seisundit.

Artikkel 13
Miinimumkaitsemeetmed

Artikli 3 punktis c osutatud miinimumkaitsemeetmed on menetlused, mida majandustegevusalaga tegelev ettevõtja rakendab selleks, et järgitaks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsioonis nimetatud kaheksas põhikonventsioonis sätestatud põhimõtteid ja õigusi, nimelt: õigus mitte teha sunniviisiliselt tööd, ühinemisvabadus, töötajate organiseerumisõigus, kollektiivläbirääkimiste õigus, mees- ja naistöötajate võrdne tasustamine võrdväärse töö eest, diskrimineerimise keeld töö- või kutsealale pääsemise võimaluste puhul ja diskrimineerimisvaba kohtlemine töö- või kutsealal, samuti õigus mitte olla kasutatud lapstööjõuna.

Artikkel 14
Nõuded tehnilistele sõelumiskriteeriumidele

1.Artikli 6 lõike 2, artikli 7 lõike 2, artikli 8 lõike 2, artikli 9 lõike 2, artikli 10 lõike 2 ja artikli 11 lõike 2 kohaselt vastuvõetud tehnilised sõelumiskriteeriumid peavad vastama järgmistele nõuetele:

(a)tegema kindlaks kõige asjakohasemad potentsiaalsed panused antud keskkonnaeesmärgi saavutamisse, võttes arvesse mitte ainult lühiajalist, vaid ka pikaajalist mõju, mida konkreetne majandustegevusala avaldab;

(b)nägema ette miinimumnõuded, mis peavad olema täidetud, et vältida ükskõik millisele asjaomasele keskkonnaeesmärgile olulise kahju tekitamist;

(c)olema kvalitatiivsed või kvantitatiivsed või mõlemad ja võimaluse korral nägema ette piirmäärad;

(d)kui see on asjakohane, lähtuma liidu märgistus- ja sertifitseerimiskavadest, liidu ökoloogilise jalajälje hindamise metoodikast ja liidu statistilise klassifitseerimise süsteemidest ning võtma arvesse asjaomaseid kehtivaid liidu õigusakte;

(e)põhinema veenvatel teaduslikel tõenditel ja vajaduse korral võtma arvesse ELi toimimise lepingu artiklis 191 sätestatud ettevaatuspõhimõtet;

(f)võtma arvesse majandustegevuse enda ja selle majandustegevuse pakutavate toodete ja teenuste keskkonnamõju, eelkõige arvestades nende tootmist, kasutamist ja olelusringi lõppu;

(g)võtma arvesse majandustegevuse laadi ja ulatust;

(h)võtma arvesse võimalikku mõju turu likviidsusele, riski, et teatav vara muutub probleemseks, kuna kaotab jätkusuutlikumale majandusele ülemineku tulemusena oma väärtuse, samuti vastuoluliste stiimulite loomise riski;

(i)hõlmama kõiki konkreetse sektori asjaomaseid majandustegevusi ja tagama, et kui need tegevused annavad ühe või mitme keskkonnaeesmärgi saavutamisse võrdväärse panuse, koheldaks neid võrdselt, et vältida turul konkurentsi moonutamist;

(j)olema kehtestatud sellisena, et need hõlbustaksid võimaluse korral nende kriteeriumide täitmise kontrolli.

2.Lõikes 1 osutatud tehniliste sõelumiskriteeriumide hulka peavad kuuluma ka kriteeriumid tegevuste jaoks, mis on seotud üleminekuga puhtale energiale, eelkõige energiatõhususe ja taastuvenergiaga, niivõrd kui need annavad olulise panuse mõne keskkonnaeesmärgi saavutamisse.

3.Lõikes 1 osutatud tehniliste sõelumiskriteeriumide hulka peavad kuuluma ka kriteeriumid tegevuste jaoks, mis on seotud üleminekuga puhtale või kliimaneutraalsele liikuvusele, sealhulgas üleminekuga teistele transpordiliikidele ning tõhususmeetmete ja alternatiivkütustega, niivõrd kui need annavad olulise panuse mõne keskkonnaeesmärgi saavutamisse.

4.Komisjon vaatab lõikes 1 osutatud sõelumiskriteeriumid korrapäraselt läbi ja muudab käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakte vastavuses teaduse ja tehnika arenguga, kui see on asjakohane.

Artikkel 15
Jätkusuutliku rahanduse platvorm

1.Komisjon loob jätkusuutliku rahanduse platvormi, kuhu kuuluvad:

(a)järgmiste ametite ja organite esindajad:

i)Euroopa Keskkonnaagentuur;

ii)Euroopa järelevalveasutused;

iii)Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond;

(b)asjakohaseid erasektori sidusrühmi esindavad eksperdid;

(c)isikuliselt nimetatud eksperdid, kellel on tõendatud teadmised ja kogemused käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades.

2.Jätkusuutliku rahanduse platvorm teeb järgmist:

(a)nõustab komisjoni artiklis 14 osutatud tehniliste sõelumiskriteeriumide ja nende kriteeriumide võimaliku ajakohastamisvajaduse küsimuses;

(b)analüüsib tehniliste sõelumiskriteeriumide mõju nende võimaliku kulukuse ja nende rakendamisest saadava kasu seisukohalt;

(c)aitab komisjonil analüüsida sidusrühmadelt saadud palveid töötada välja või vaadata läbi konkreetse majandustegevusala tehnilised sõelumiskriteeriumid;

(d)nõustab komisjoni tehniliste sõelumiskriteeriumide muuotstarbeliseks kasutamiseks sobivuse küsimuses;

(e)jälgib kapitalivoogude liikumist jätkusuutlikesse investeeringutesse ja annab selle kohta komisjonile korrapäraselt aru;

(f)annab komisjonile nõu käesoleva määruse muutmise vajaduse küsimuses.

3.Jätkusuutliku rahanduse platvormi eesistuja on komisjon.

Artikkel 16
Delegeeritud volituste rakendamine

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artikli 4 lõikes 3, artikli 6 lõikes 2, artikli 7 lõikes 2, artikli 8 lõikes 2, artikli 9 lõikes 2, artikli 10 lõikes 2 ja artikli 11 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].

3.Euroopa Parlament või nõukogu võib lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmisotsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.Artikli 4 lõike 3, artikli 6 lõike 2, artikli 7 lõike 2, artikli 8 lõike 2, artikli 9 lõike 2, artikli 10 lõike 2 ja artikli 11 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

III peatükk

Lõppsätted

Artikkel 17
Läbivaatamisklausel

1.Komisjon avaldab aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta 31. detsembriks 2021 ja seejärel iga kolme aasta tagant. Nimetatud aruanne sisaldab järgmist:

(a)käesoleva määruse rakendamisel tehtud edusammud keskkonnasäästlike majandustegevusalade tehniliste sõelumiskriteeriumide väljatöötamisel;

(b)võimalik vajadus vaadata läbi käesolevas määruses sätestatud kriteeriumid, mille alusel saab majandustegevusala pidada keskkonnasäästlikuks;

(c)kas on asjakohane laiendada käesoleva määruse kohaldamisala, et hõlmata muid jätkusuutlikkuseesmärke, eelkõige sotsiaalseid eesmärke;

(d)keskkonnasäästliku investeeringu mõiste kasutamine liidu õiguses ja liikmesriigi tasandil, sealhulgas kas on asjakohane luua käesolevas määruses sätestatud kriteeriumidele vastavuse kontrollimise mehhanism.

2.Aruanne saadetakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Koos sellega esitab komisjon vajaduse korral asjakohased ettepanekud.

Artikkel 18
Jõustumine ja kohaldamine

1.Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.Käesoleva määruse artikli 3 lõiget 13 hakatakse kohaldama järgmiselt:

(a)artikli 5 punktides 1 ja 2 osutatud keskkonnaeesmärkide suhtes alates 1. juulist 2020;

(b)artikli 5 punktides 4 ja 5 osutatud keskkonnaeesmärkide suhtes alates 31. detsembrist 2021;

(c)artikli 5 punktides 3 ja 6 osutatud keskkonnaeesmärkide suhtes alates 31. detsembrist 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNAGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2.Hinnanguline mõju [asutuse] assigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju [asutuse] inimressurssidele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

☑Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 56  

◻ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

1.5.2.Euroopa Liidu meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

◻Piiratud kestusega ettepanek/algatus 

–◻ Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–◻ Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

☑ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 57  

☑Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–◻ rakendusametite kaudu

◻ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

☑ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (täpsustage);

◻ Euroopa Investeerimispangale (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondile (EIF);

☑ artiklites 208 ja 209 osutatud asutustele;

◻ avalik-õiguslikele asutustele;

◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.2.1.Tuvastatud ohud

2.2.2.Ettenähtud kontrollimeetodid

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNAGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) 67

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–☑ Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju inimressurssidele

3.2.3.1.Kokkuvõte

–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–☑ Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kavandatav ametikoha täitmise aeg on 1. jaanuar 2020.

Kavandatav ametikoha täitmise aeg on 1. jaanuar 2020.

Kavandatav ametikoha täitmise aeg on 1. jaanuar 2020.

Kavandatav ametikoha täitmise aeg on 1. jaanuar 2020.

3.2.3.2.Vastutava peadirektoraadi ja seotud peadirektoraatide/talituste hinnanguline personalivajadus

–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

–☑ Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)