EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52018AR3765

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Ühtse turu programm“

COR 2018/06261

ELT C 86, 7.3.2019, p. 259–271 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

7.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 86/259


Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Ühtse turu programm“

(2019/C 86/13)

Raportöör

Deirdre FORDE (IE/PPE), Corki krahvkonna volikogu liige

Viitedokumendid

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühtse turu, ettevõtete, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime ja Euroopa statistika programm ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 99/2013, (EL) nr 1287/2013, (EL) nr 254/2014, (EL) nr 258/2014, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 2017/826

COM(2018) 441 final

Lisad järgmise dokumendi juurde: „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühtse turu, ettevõtete, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime ja Euroopa statistika programm ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 99/2013, (EL) nr 1287/2013, (EL) nr 254/2014, (EL) nr 258/2014, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 2017/826“

COM(2018) 441 final, I–IV lisa

I.   MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 7

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Seepärast on asjakohane luua siseturu, ettevõtete , sealhulgas mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime ja Euroopa statistika programm (edaspidi „programm“). Programm peaks kehtima seitse aastat (2021–2027).

Seepärast on asjakohane luua ühtse turu programm siseturu tugevdamiseks ja selle toimimise parandamiseks ettevõtete, sealhulgas mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime , standardimise, tarbijakaitse ja Euroopa statistika valdkonnas (edaspidi „programm“). Programm peaks kehtima seitse aastat (2021–2027).

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 9

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Kaasaegne siseturg edendab konkurentsi ja toob kasu tarbijatele, ettevõtetele ja töötajatele. Pidevalt muutuva siseturu võimaluste parem ärakasutamine peaks aitama Euroopa ettevõtetel luua töökohti ja laieneda piiriüleselt, pakkuda suuremat valikut teenuseid parema hinnaga ning säilitada samal ajal kõrged standardid nii tarbijatele kui ka töötajatele. Selle saavutamiseks peaks programm aitama kõrvaldada allesjäänud tõkkeid ja tagama õigusraamistiku, mis arvestaks uute uuenduslike ärimudelitega.

Kaasaegne siseturg rajaneb õigluse ja läbipaistvuse põhimõttel, mis edendab konkurentsi ja toob kasu tarbijatele, ettevõtetele ja töötajatele. Pidevalt muutuva siseturu võimaluste parem ärakasutamine peaks aitama Euroopa ettevõtetel luua töökohti ja laieneda piiriüleselt, pakkuda suuremat valikut teenuseid parema hinnaga ning säilitada samal ajal kõrged standardid nii tarbijatele kui ka töötajatele. Selle saavutamiseks peaks programm aitama paremini jälgida siseturu arengusuundi, sealhulgas uute tehnoloogiate ja uuenduslike ärimudelite mõju, tuvastada ja kõrvaldada allesjäänud tõkkeid ja tagama õigusraamistiku, mis arvestaks uute uuenduslike ärimudelitega , sealhulgas sotsiaalse ettevõtlusega .

Muudatusettepanek 3

Põhjendus 15

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Avaliku sektori asutused kasutavad avalikke hankeid selleks, et saada kulutatud avaliku sektori raha eest suuremat väärtust ning muuta siseturg innovatiivsemaks, jätkusuutlikumaks, kaasavamaks ja konkurentsivõimelisemaks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/23/EL[49], Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/24/EL[50] ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/25/EL[51] on sätestatud liidu sisemajanduse koguproduktist 14 % moodustava avalike hangete turu integratsiooni ja tõhusa toimimise õigusraamistik, mis on kasulik avaliku sektori asutustele, ettevõtetele ja kodanikele, sealhulgas tarbijatele. Seepärast tuleks programmiga toetada meetmeid, millega tagatakse strateegiliste riigihangete laialdasem kasutuselevõtt, avaliku sektori hankijate tegevuse kutseliseks muutmine, VKEde parem pääs riigihanketurgudele , paremad andmed, läbipaistvus ja ausus, hangete kiirem üleviimine digitaalsesse keskkonda ja ühishangete edendamine, tugevdades selleks partnerlust liikmesriikidega, parandades andmete kogumist ja analüüsimist muu hulgas asjaomaste IT-vahendite arendamise kaudu, toetades kogemuste ja heade tavade vahetamist, andes suuniseid, edendades kasulikke kaubanduslepinguid , tugevdades koostööd riigi ametiasutuste vahel ja käivitades katseprojekte.

Avaliku sektori asutused kasutavad avalikke hankeid selleks, et saada kulutatud avaliku sektori raha eest suuremat väärtust ning muuta siseturg innovatiivsemaks, jätkusuutlikumaks, kaasavamaks ja konkurentsivõimelisemaks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/23/EL[49], Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/24/EL[50] ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/25/EL[51] on sätestatud liidu sisemajanduse koguproduktist 14 % moodustava avalike hangete turu integratsiooni ja tõhusa toimimise õigusraamistik, mis on kasulik avaliku sektori asutustele, ettevõtetele ja kodanikele, sealhulgas tarbijatele. Seepärast tuleks programmiga toetada meetmeid, millega tagatakse strateegiliste riigihangete laialdasem kasutuselevõtt, avaliku sektori hankijate tegevuse kutseliseks muutmine, hankemenetluste ühtlustamise ja lihtsustamise abil VKEde parema hanketurgudele pääsu toetamine , paremad andmed, läbipaistvus ja ausus, hangete kiirem üleviimine digitaalsesse keskkonda ja ühishangete edendamine, tugevdades selleks partnerlust liikmesriikidega, parandades andmete kogumist ja analüüsimist muu hulgas asjaomaste IT-vahendite arendamise kaudu, toetades kogemuste ja heade tavade vahetamist, andes suuniseid, rakendades riigihangetega seotud ja vastastikkuse põhimõtet käsitlevaid sätteid kaubanduslepingutes , tugevdades koostööd riigi ja vajaduse korral piirkondlike ametiasutuste vahel ja käivitades katseprojekte.

Motivatsioon

Viide kasulike kaubanduslepingute edendamisele on sõnastatud ebaselgelt ega ole seotud arvamuses käsitletava teemaga, st riigihangetega.

Muudatusettepanek 4

Põhjendus 16

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Programmi eesmärkide saavutamiseks ning kodanike ja ettevõtete elu lihtsustamiseks on vaja kvaliteetseid kasutajakeskseid avalikke teenuseid. See tähendab, et haldusasutused peavad hakkama kasutama uusi töövõtteid, kaotama barjäärid oma haldusala eri osade vahel ning osalema kõnealuste avalike teenuste loomises koos kodanike ja ettevõtetega. Piiriülese tegevuse pidev ja kindel kasv siseturul nõuab ajakohast teavet ettevõtete ja kodanike õiguste kohta, aga ka haldusformaalsusi selgitavat teavet. Lisaks muutub oluliseks õigusnõustamine ja abi riikidevahelisel tasandil tekkinud probleemide lahendamisel. Samuti tuleb lihtsal ja tõhusal viisil luua side riiklike haldusasutuste vahel ja hinnata siseturu toimimist kohapeal. Programm peaks seega toetama järgmisi olemasolevaid siseturu juhtimise vahendeid: portaali „Teie Euroopa,“ mis peaks olema tulevase ühtse digivärava alustala, portaali „Teie Euroopa Nõuanne,“ SOLVITit, siseturu infosüsteemi ja siseturu tulemustabelit, et parandada kodanike igapäevaelu ja suurendada ettevõtete suutlikkust piiriüleselt kaubelda.

Programmi eesmärkide saavutamiseks ning kodanike ja ettevõtete elu lihtsustamiseks on vaja kvaliteetseid kasutajakeskseid avalikke teenuseid. See tähendab, et haldusasutused peavad hakkama kasutama uusi töövõtteid, kaotama barjäärid oma haldusala eri osade vahel ning osalema kõnealuste avalike teenuste loomises koos kodanike ja ettevõtetega. Piiriülese tegevuse pidev ja kindel kasv siseturul nõuab ajakohast teavet ettevõtete ja kodanike õiguste kohta, aga ka haldusformaalsusi selgitavat teavet. Lisaks muutub oluliseks õigusnõustamine ja abi riikidevahelisel tasandil tekkinud probleemide lahendamisel. Samuti tuleb lihtsal ja tõhusal viisil luua side riiklike haldusasutuste vahel ja hinnata siseturu toimimist kohapeal. Programm peaks seega toetama järgmisi olemasolevaid siseturu juhtimise vahendeid: portaali „Teie Euroopa,“ mis peaks olema tulevase ühtse digivärava alustala, portaali „Teie Euroopa Nõuanne,“ SOLVITit, siseturu infosüsteemi ja siseturu tulemustabelit, et parandada kodanike igapäevaelu ja suurendada ettevõtete suutlikkust piiriüleselt kaubelda. Veendumaks, et kasutatakse ära nende turu juhtimise vahendite täispotentsiaal, tuleks ka võtta meetmeid, mis suurendavad kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja teiste kohapeal kodanikke ja ettevõtjaid toetavate organisatsioonide teadlikkust, eelkõige portaali „Teie Euroopa“ kohta.

Motivatsioon

Pingutused siseturu juhtimise vahendite, nagu kodanikele ja ettevõtjatele suunatud internetiportaalide kasutamise ja tõhususe täiustamiseks peavad käima käsikäes nende olemasolu ja saadavuse alase teadlikkuse suurendamisega. Arvestades kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja nende valitud esindajate rolli ettevõtjate ja kodanike igapäevasel toetamisel, peaks nende hulgas teadlikkuse suurendamine olema keskse tähtsusega.

Muudatusettepanek 5

Põhjendus 23

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

VKEdel on ühised probleemid, mis suuremaid ettevõtteid samavõrd ei mõjuta, näiteks rahastamise ja oskustööliste leidmine, halduskoormuse leevendamine, loovuse ja innovatsiooni rakendamine, turulepääs ja rahvusvahelistumise edendamine. Programm peaks selliste turutõrgetega tegelema proportsionaalselt, moonutamata seejuures põhjendamatult konkurentsi siseturul.

VKEdel on ühised probleemid, mis suuremaid ettevõtteid samavõrd ei mõjuta, näiteks rahastamise ja oskustööliste leidmine, halduskoormuse leevendamine, loovuse ja innovatsiooni rakendamine, turulepääs ja rahvusvahelistumise edendamine. Need probleemid on eriti suured maapiirkondades, äärealadel ja/või äärepoolseimates piirkondades tegutsevate VKEde jaoks. Programm peaks selliste turutõrgetega tegelema proportsionaalselt, pöörates eritähelepanu meetmetele, millest VKEd ja ettevõtlusvõrgustikud saavad otsest kasu, moonutamata seejuures põhjendamatult konkurentsi siseturul.

Motivatsioon

Põhjenduses 23 esile toodud probleemidega puutuvad kokku kõik VKEd, kuid maapiirkondades ja/või äärealadel asuvatel VKEdel on nende endi sõnul raskem leida oskustöölisi ja pääseda ligi taristule, nagu lairibaühendus ja teised ühenduse vormid, mida on vaja innovatsiooni rakendamiseks ja rahvusvahelistumise edendamiseks.

Muudatusettepanek 6

Põhjendus 39

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Euroopa tarbijakeskuste võrgustik aitab kasu saada liidu tarbijaõigustest, kui tarbijad ostavad kas internetis või reisides piiriüleselt kaupu ja teenuseid siseturul ja EMPs. Seda kolmekümnest keskusest koosnevat võrgustikku rahastatakse ühiselt liidu tarbijakaitseprogrammidest ja oma rohkem kui kümne tegevusaasta jooksul on see tõestanud oma lisaväärtust tarbijate ja kauplejate usalduse suurendamisel siseturu vastu. Võrgustik menetleb aastas üle 100 000 tarbijanõude ning jõuab ajakirjanduse ja veebipõhise teavitustegevuse kaudu miljonite kodanikeni. See on üks liidu kõige väärtuslikumatest kodanike abivõrgustikest ning enamikus selle keskustes on sisse seatud kontaktpunktid siseturu õigusaktide, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/123/EÜ (59) jaoks, ning selle tegevuse hinnangus rõhutatakse võrgustiku toimimise jätkamise tähtsust. Samuti kavatseb võrgustik välja töötada vastastikused kokkulepped kolmandata riikide sarnaste asutustega.

Programm peaks samuti toetama Euroopa tarbijakeskuste võrgustikku, mis aitab kasu saada liidu tarbijaõigustest, kui tarbijad ostavad kas internetis või reisides piiriüleselt kaupu ja teenuseid siseturul ja EMPs. Seda kolmekümnest keskusest koosnevat võrgustikku rahastatakse ühiselt liidu tarbijakaitseprogrammidest ja oma rohkem kui kümne tegevusaasta jooksul on see tõestanud oma lisaväärtust tarbijate ja kauplejate usalduse suurendamisel siseturu vastu. Võrgustik menetleb aastas üle 100 000 tarbijanõude ning jõuab ajakirjanduse ja veebipõhise teavitustegevuse kaudu miljonite kodanikeni. See on üks liidu kõige väärtuslikumatest kodanike abivõrgustikest ning enamikus selle keskustes on sisse seatud kontaktpunktid siseturu õigusaktide, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/123/EÜ (59) jaoks, ning selle tegevuse hinnangus rõhutatakse võrgustiku toimimise jätkamise tähtsust. Euroopa tarbijakeskuste võrgustik võib anda ka olulist teavet väljakutsete ja probleemide kohta, millega tarbijad puutuvad kokku kohalikul tasandil ja mis on olulised liidu poliitika kujundamisel ja tarbijate huvide kaitsmisel. Seepärast peaks programm võimaldama luua ja edendada koostoimet tarbijate esindamisel kohalikul ja liidu tasandil, et tugevdada tarbijate huvide kaitset. Samuti kavatseb võrgustik välja töötada vastastikused kokkulepped kolmandata riikide sarnaste asutustega.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 7

Põhjendus 41

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Kodanikke mõjutab eelkõige finantsteenuste turgude toimimine. Finantsteenused on siseturu põhikomponent ning nõuavad reguleerimist ja järelevalvet käsitlevat kindlat raamistikku, mis üksnes ei taga finantsstabiilsuse ja jätkusuutliku majanduse, vaid pakub kõrgetasemelist kaitset ka tarbijatele ja muudele finantsteenuste lõppkasutajatele, sealhulgas jaeinvestoritele, hoiustajatele, kindlustusvõtjatele, pensionifondi liikmetele ja neist tulu saajatele, üksikaktsionäridele, laenuvõtjatele ja VKEdele. Oluline on suurendada nende võimet osaleda finantssektori poliitikakujundamises.

Kodanikke mõjutab eelkõige finantsteenuste turgude toimimine. Finantsteenused on siseturu põhikomponent ning nõuavad reguleerimist ja järelevalvet käsitlevat kindlat raamistikku, mis üksnes ei taga finantsstabiilsuse ja jätkusuutliku majanduse, vaid pakub kõrgetasemelist kaitset ka tarbijatele ja muudele finantsteenuste lõppkasutajatele, sealhulgas jaeinvestoritele, hoiustajatele, kindlustusvõtjatele, pensionifondi liikmetele ja neist tulu saajatele, üksikaktsionäridele, laenuvõtjatele ja VKEdele. Oluline on suurendada nende võimet osaleda finantssektori poliitikakujundamises ning toetada meetmeid teadlikkuse suurendamiseks selle valdkonna tarbijaõiguste kohta, suurendades muu hulgas vajaduse korral ka teadlikkust õiguskaitsemenetluste kohta.

Motivatsioon

Tervitada tuleb pingutusi, mida tehakse tarbijate ja lõppkasutajate ulatuslikumaks finantssektori poliitikakujundamises osalemiseks. Kuid arvestades finantssektori võimalikke kuritarvitamisi või juhtimisvigu ning nende mõju kodanike elule, tuleb selles valdkonnas pöörata erilist tähelepanu tarbijakaitse alase teadlikkuse suurendamisele.

Muudatusettepanek 8

Põhjendus 58

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Varasemate programmide ja eelarveridade alusel rakendatud meetmed on osutunud asjakohasteks ja need tuleks säilitada. Programmi raames võetavate uute meetmete eesmärk on eelkõige toetada hästitoimivat siseturgu. Selleks et muuta programmi rakendamine lihtsamaks ja paindlikumaks ning tagada seeläbi eesmärkide parem täitmine, tuleks meetmete määratlemisel lähtuda üksnes üldkategooriatest. Samuti peaks programm sisaldama konkurentsivõime valdkonna konkreetsete eesmärkidega seotud näidismeetmeid või õigusnormidest tulenevate meetmete loetelu, näiteks standardimise, toiduahela reguleerimise ja Euroopa statistika valdkonnas.

Varasemate programmide ja eelarveridade alusel rakendatud meetmed on osutunud asjakohasteks ja need tuleks säilitada. Programmi raames võetavate uute meetmete eesmärk on eelkõige toetada hästitoimivat siseturgu. Selleks et muuta programmi rakendamine lihtsamaks ja paindlikumaks ning tagada seeläbi eesmärkide parem täitmine, tuleks meetmete määratlemisel lähtuda üksnes üldkategooriatest. Samuti peaks programm sisaldama konkurentsivõime valdkonna konkreetsete eesmärkidega seotud näidismeetmeid või õigusnormidest tulenevate meetmete loetelu, näiteks turujärelevalve ja tooteohutuse, tarbijate, standardimise, toiduahela reguleerimise ja Euroopa statistika valdkonnas.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 9

Artikli 1 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Sisu

Sisu

Käesoleva määrusega luuakse programm siseturu toimimise ja ettevõtete, sealhulgas mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime parandamiseks ning raamistik Euroopa statistika arendamiseks, tegemiseks ja levitamiseks määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 13 tähenduses (edaspidi „programm“).

Käesoleva määrusega luuakse programm siseturu toimimise ja ettevõtete, sealhulgas mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate , sotsiaalsete ettevõtete konkurentsivõime , ettevõtlusvõrgustike, standardimise ja tarbijakaitse parandamiseks ning raamistik Euroopa statistika arendamiseks, tegemiseks ja levitamiseks määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 13 tähenduses (edaspidi „programm“).

Selles sätestatakse programmi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad.

 

Motivatsioon

Programmi kohaldamisala osas sidususe tagamine (vt eelkõige muudatusettepanek põhjenduse 7 kohta).

Muudatusettepanek 10

Artikli 3 lõike 1 punkt a

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

a)

parandada siseturu toimimist, kaitsta kodanikke, tarbijaid ja ettevõtteid, eriti mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid), ja suurendada nende mõjuvõimu, tagades liidu õiguse täitmise, hõlbustades turulepääsu, kehtestades standardeid ning edendades inimeste, loomade ja taimede tervist ja loomade heaolu; laiendada koostööd nii liikmesriikide pädevate asutuste vahel kui ka liikmesriikide pädevate asutuste, komisjoni ja liidu detsentraliseeritud asutuste vahel;

a)

luua jätkusuutlikke töökohti, kõrvaldada turutõrkeid ja parandada siseturu toimimist, toetada kohalikku majandust ja soodustada ringmajandust, kaitsta kodanikke, tarbijaid ja ettevõtteid, eriti mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid), ja suurendada nende mõjuvõimu, tagades liidu õiguse täitmise, hõlbustades turulepääsu, kehtestades standardeid ning edendades inimeste, loomade ja taimede tervist ja loomade heaolu; laiendada koostööd nii liikmesriikide pädevate asutuste vahel kui ka liikmesriikide pädevate asutuste, komisjoni ja liidu detsentraliseeritud asutuste vahel;

Motivatsioon

Muudatusettepanek 11

Artikli 3 lõike 2 punkt a

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

a)

tõhustada siseturgu, hõlbustada kaubandustõkete ennetamist ja kõrvaldamist, töötada välja, rakendada ja täita liidu õigusakte kaupade ja teenuste siseturu, riigihangete, turujärelevalve, äriühinguõiguse, lepinguõiguse ja lepinguvälise õiguse, rahapesuvastase tegevuse, kapitali vaba liikumise, finantsteenuste ja konkurentsi, sealhulgas juhtimisvahendite arendamise valdkonnas;

a)

tõhustada siseturgu, edendada kohaliku majanduse arengut, hõlbustada kaubandustõkete ennetamist ja kõrvaldamist, töötada välja, rakendada ja täita liidu õigusakte kaupade ja teenuste siseturu, sh sotsiaalmajanduse, riigihangete, turujärelevalve, äriühinguõiguse, lepinguõiguse ja lepinguvälise õiguse, rahapesuvastase tegevuse, kapitali vaba liikumise, finantsteenuste ja konkurentsi, sealhulgas juhtimisvahendite arendamise valdkonnas;

Motivatsioon

Muudatusettepanek 12

Artikli 8 lõige 3

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

e)

ettevõtete ja kõigi majandussektorite konkurentsivõime toetamine, innovatsiooni rakendamise ja väärtusahela alase koostöö toetamine VKEdes, ühendades strateegiliselt ökosüsteemid ja klastrid, muu hulgas klastrite ühistegevuse algatuse kaudu;

e)

ettevõtete ja kõigi majandussektorite konkurentsivõime toetamine, VKEde toetamine innovatsiooni rakendamisel, eriti uute, sealhulgas sotsiaal- ja koostöömajandusega seonduvate ärimudelite kasutuselevõtmisel, ning väärtusahela alase koostöö toetamine VKEdes, ühendades strateegiliselt ökosüsteemid ja klastrid, muu hulgas klastrite ühistegevuse algatuse kaudu;

II.   POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

1.

peab tervitatavaks komisjoni ettepanekut uue ühtse turu programmi loomiseks eesmärgiga täiustada siseturu toimimist perioodil 2021–2027, et tugevdada selle juhtimist, toetada VKEde konkurentsivõimet, täiustada tarbijakaitset ja tarbijaõiguste rakendamist, edendada inimeste, loomade ja taimede tervist ja heaolu ning luua Euroopa statistika rahastamise raamistik;

2.

tunnistab, et siseturg on üks ELi edukaimaid algatusi, kuid see peab arvestama digiteerimise ja üleilmastumisega kiirelt muutuvas keskkonnas ning vastavalt kohanema; märgib, et siseturu täieliku toimimise ees seisab endiselt märkimisväärseid takistusi ning esile on kerkimas ka uued takistused;

3.

mõistab, et kodanikele ja ettevõtjatele nende õiguste kohta antav teave, avaliku sektori asutuste teadlikkus kehtivate reeglite rakendamise kohta ja kohtute oskusteave reeglite jõustamisel on siseturu nõuetekohase toimimise seisukohalt elulise tähtsusega. Sellega seoses on oluline, et riikide haridussüsteemid hõlmaksid põhiteadmisi ELi kohta, et tagada järk-järgult see, et kõik noored kodanikud tunnevad oma õigusi ja saavad kasutada paremini ära siseturu pakutavaid eeliseid;

4.

tõstab esile VKEde püsivad probleemid rahaliste vahendite kättesaamisel, äritegevuse pideva halduskoormuse, rahvusvahelistumise pakutavate võimaluste kasutamise raskused ja võimetuse täielikult ära kasutada ühtse turu hüvesid. See toob kaasa turu jätkuva killustumise ja anomaaliad mitmes sektoris ja piirkonnas, mis toimub nii ettevõtjate kui ka tarbijate kulul; kiidab heaks komisjoni rõhuasetuse VKEde sektori suuremale toetamisele kõnealuse programmi abil;

5.

tunnistab, et siseturu nõuetekohase toimimise jaoks on äärmiselt oluline teabevahendite ja koolitusprogrammide väljatöötamine ning selle aluseks peab olema usaldusväärne andmete analüüs, uuringud ja hindamised, mis viiakse ellu tihedas koostöös liikmesriikide ja nende pädevate asutustega, muu hulgas piirkondlike ja kohalike omavalitsustega;

6.

tunnustab programmi laia ulatust ja eesmärki ühtlustada siseturu juhtimise koordineerimise parandamise püüdeid, kuid märgib, et siseturu tõhusa koordineerimise tagamine on juhtimise seisukohalt keeruline;

7.

tõstab esile vajadust programmi paindlikkuse järele, et oleks võimalik kiirelt ja ennetavalt reageerida igasugustele võimalikele häiretele siseturu toimimises või VKEde äritegevuse häiretele, mis võivad näiteks tekkida Brexiti negatiivse mõju tagajärjel;

Ühtne turg

8.

tunnistab, et siseturg on ELi majandusliku ja poliitilise integratsiooni südames, hõlmab 500 miljonit tarbijat ja 21 miljonit ettevõtet ning on toetatud märkimisväärse õigusaktide kogumiga, mis tagab inimeste, kaupade, kapitali ja teenuste vaba liikumise ELis ja laiemalt Euroopa Majanduspiirkonnas; (1)

9.

tuletab meelde Euroopa Liidu lepingu artiklit 3, mille kohaselt liit taotleb Euroopa säästvat arengut, mis põhineb tasakaalustatud majanduskasvul, hindade stabiilsusel ja kõrge konkurentsivõimega sotsiaalsel turumajandusel, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress, samuti kõrgetasemelisel keskkonnakaitsel ja keskkonna kvaliteedi parandamisel. Liit edendab teaduse ja tehnoloogia arengut;

10.

kinnitab, et komisjoni ettepanekus järgitakse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet;

11.

märgib, et konkurents ühtsel turul peaks aitama kaasa nende eesmärkide saavutamisele, pakkudes muu hulgas tarbijatele ja ettevõtjatele majanduslikult kõige soodsamat hinda, eelkõige tänu madalamatele tehingukulutustele ja mastaabisäästu võimaldavale suuremale turule, toetades innovatsiooni ja tagades kiirema vastamise tarbijate vajadustele võrdse konkurentsi tingimustes, hoidudes samas mis tahes dumpingust. Kuid komitee leiab, et kodanikke, ettevõtjaid ja muid majandusvaldkonna osalejaid tuleb ühtse turu eelistest paremini teavitada, ning tunnistab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suurt osatähtsust selle olulise teabe edastamisel;

12.

mõistab, et ühtne turg on jätkuv protsess ja selle olulised aspektid on endiselt lõpule viimata ning ühtse turu parem toimimine ja kaubandustõkete kõrvaldamine, peamiselt teenindussektori ja digitaalse ühtse turu puhul, toetaks märkimisväärselt majanduskasvu;

Ühtne teenuste turg

13.

tunnustab konkreetsemalt teenuste paketi (2) kontekstis komisjoni pingutusi Euroopa teenuste osutamise vabaduse suurendamiseks, sest nagu näitas komisjoni teenuste direktiivi kohta tehtud vastastikune hindamine, tuleb teha veel palju tööd ja kinnitust on leidnud asjaolu, et endiselt esineb liiga palju takistusi, muu hulgas piirangud ettevõtete asutamisele (3). Kuid samas nendib komitee, et ELi tasandil on koostöömajandusega seotud teenuste puhul vaja suuremat õiguslikku selgust;

14.

peab oluliseks, et uued programmid panustaksid teenuste siseturu toimimise täiustamisse, ja küsib, kuidas siseturu vahendeid saaks rakendada tõhusamalt, et tagada senisest paremini integreeritud teenuste turg;

Ühtne kaupade turg

15.

tunnistab, et endiselt on tõsine probleem ELi toote-eeskirjade täitmisega ning turul on liiga palju nõuetele mittevastavaid tooteid. Väidab, et olemas on pakiline vajadus tagada kaubamärkide selge märgistamine ja nähtavus ning dubleerimise vältimine nende arvukate vahendite vahel, mis on juba olemas või mida kavandatakse, et tagada see, et kodanikud ja ettevõtjad mõistavad kehtivaid eeskirju, oma õigusi ja kohustusi ning samuti võimalusi, mis on nende jaoks avatud reeglite rikkumise kahtluse korral;

16.

märgib, et Euroopas on üle 500 turujärelevalveasutuse, paljudel neist on piiratud vahendid ja nõrk võime hoida ära kehtivate eeskirjade rikkumist. Soovitab lisaks koostöö tihendamisele ja paremini integreeritud võrkude tagamisele kasutada nendes valdkondades ka täiendavat otserahastust. Soovitab tungivalt tagada riigi konkurentsiametitele nõuetekohased ressursid ja nende töö tõhusaks teostamiseks vajalik sõltumatus valitsusasutustest, mida peab liikmesriikides kindlalt toetama ka õigus- ja kohtusüsteem, arvestades seejuures nende ametite erinevaid pädevusvaldkondi. See on ELi õiguse kohapealse tõhusa rakendamise vältimatu eeldus;

Standardid

17.

kiidab heaks komisjoni jätkuva eesmärgi asendada 28 riiklikku standardit ühe Euroopa standardiga. Kiidab heaks IT-süsteemide ja -menetluste laiema kasutamise, et vähendada halduskoormust ja jagada teavet sidusrühmadega. Soovitab astuda piisavaid samme, et VKEd oleksid standardite väljatöötamisel piisavalt kaasatud, et tagada piisav läbipaistvus ja vältida suuremate ettevõtete või struktuuride võimalikku domineerimist;

Avalikud hanked

18.

rõhutab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on oluline vastutus ELi poliitikameetmete ja õigusaktide rakendamisel, sealhulgas tarbijate heaolu (sest kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on siin kodanikule lähemal) ja avalike hangete valdkondades;

19.

toetab eesmärki suurendada riiklike, piirkondlike ja kohalike haldusasutuste võimekust, et paremini rakendada kehtivaid eeskirju, kuid leiab, et hanke-eeskirjade keerukus võib takistada VKEde ulatuslikumat osalemist avalike hangete menetluses;

20.

rõhutab, et on oluline, et komisjon teeks koostööd riiklike, piirkondlike ja kohalike haldusasutustega, et saavutada hanketuru konkurentsivõimelisus, avatus ja hästi reguleeritus. See on väga oluline avaliku sektori vahendite parimaks võimalikuks kasutamiseks;

Ühtse turu juhtimise vahendid

21.

kiidab heaks komisjoni pühendumise jätkuvale investeerimisele olemasolevatesse ühtse turu juhtimise vahenditesse, nagu portaal „Teie Euroopa“ ja SOLVITi võrgustik, aga leiab, et tuleb teha rohkem pingutusi nende vahendite kohapealse kasutamise edendamiseks kodanike, tarbijate ja eri tasandite haldusasutuste seas, parandada nende vahendite internetis leitavust ja suurendada nende võimekust pakkuda ajakohast teavet; soovitab kaasata nende turu juhtimise vahendite rakendamisse ja toimivuse täiustamisse oluliselt laiemas ulatuses kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi; märgib samal ajal, et nimetatud vahendite parandamine ei tohi endaga kaasa tuua kohalike ja piirkondlike omavalitsuste finants- ja halduskoormust;

VKEd ja konkurentsivõime

22.

mõistab, et VKEd on Euroopa majanduse selgroog, moodustades 99 % liidu ettevõtetest ja olles loonud viimase viie aasta jooksul enam kui 85 % uutest töökohtadest, ning kujutavad endast koos ettevõtlusega olulist tegurit majanduskasvu, innovatsiooni ja töökohtade loomise juures. Toetab üleskutseid luua stabiilne ELi raamistik pärast 2020. aastat ning tagada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suurem kaasatus ettevõtluskeskkonna toetamisel ning avaliku ja erasektori partnerluse arendamisel (4);

23.

mõistab, et on väga oluline veenduda, et ELi eri programmid ei konkureeriks liikmesriikide tasandil saadaolevate ettevõtluse toetamise meetmetega, vaid täiendaksid neid. Soovitab seepärast tungivalt, et ühtse turu programmis kavandatud VKEde tugimeetmeid ning riiklike ja piirkondlike haldusasutuste tugimeetmeid rakendataks nn ühe akna põhimõttel;

24.

võtab teadmiseks ettepaneku, et praegu COSME programmi osana toimiv laenutagamisrahastu peaks järgmisel rahastamisperioodil liikuma fondi InvestEU alla. Soovitab sellega seoses jätkata VKEdega pikaajalisi suhteid omavate vahendajate kasutamist, kuid tunneb muret selle pärast, et mitte kõigis liikmesriikides ei pruugi olla riikliku või piirkondliku tasandi struktuure, mis võimaldaksid juurdepääsu InvestEU tagatisfondidele. Kui vahendajatel ei ole märkimisväärset kohalolekut kõigi liikmesriikide territooriumil, võib VKEdel tekkida raskusi InvestEU tagatisfondide kasutamisel. Komitee soovitab ELi institutsioonidel teha liikmesriikidega koostööd selle tagamise nimel, et VKEd saaksid kõigis liikmesriikides ühtse juurdepääsu neile vahenditele;

25.

palub ELil veenduda, et InvestEU raames pakutavate tagatisfondide puhul oleks tagatud piirkondlik tasakaal. See on eriti oluline ebasoodsate tingimustega piirkondade kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele;

26.

palub veelgi selgitada eelarvet, mis on COSME programmis eraldatud VKEde tagatiste tarbeks ja mis on kättesaadavaks tehtud InvestEU programmiga seotud tagatisfondi kaudu, ning selgitada, kuidas see toetab kõrge riskitasemega VKEde rahastamist, eelkõige kaugemates piirkondades ja äärealadel;

27.

rõhutab, et kindlasti tuleb eraldi nimetada Euroopa väikeettevõtlusalgatust „Small Business Act“, mis jääb üldiseks raamistikuks ELi VKEde poliitikale. Selle strateegilisi suuniseid tuleks võtta arvesse, kui võetakse vastu iga-aastased VKEdele toetust pakkuvad tööprogrammid. Sellega seoses peab samavõrra tähtsaks viidet VKEde saadikute võrgustikule, kes tegeleb kõigi liidu tasandil VKEsid mõjutavate poliitikameetmete koordineerimisega. Komitee rõhutab, et põhimõte „kõigepealt mõtle väikestele“, mis tagab VKEde huvidega arvestamise poliitikakujundamise esimestest etappidest peale, peaks kehtima ka ühtse turu programmi ja kõigi teiste uue mitmeaastase finantsraamistiku asjakohaste programmide puhul;

28.

arvestades komisjoni esile toodud VKEde probleeme, palub täiendavaid üksikasju Euroopa ettevõtlusvõrgustiku tulevase rolli ja eesmärkide kohta ning selle kohta, kuidas komisjoni ettepaneku kohaselt peaks see võrgustik aitama neid probleeme digiteerimise ja üleilmastumise ajastul lahendada nii, et ta vastaks paremini ettevõtete vajadustele ja sobituks senisest enam liikmesriikide pakutavate tugimeetmetega;

29.

tervitab soovi jätkata varem „Erasmus noortele ettevõtjatele“ nimetuse all tuntud programmi, märkides, et selle muudetud nimi on „uute ettevõtjate mentorlussüsteem“, kuna sellel on märkimisväärne panus ettevõtluskeskkonna tugevdamisse ja ettevõtliku meelelaadi ergutamisse. Väljendab tulist poolehoidu võimalusele laiendada programmi geograafilist ulatust, et pakkuda noortele ettevõtjatele rohkem võimalusi;

30.

nagu varem komitee on öelnud, (5) toetab ta igati ettevõtluse ökosüsteemide ja klastrite võrkude arendamist Euroopas ning kiidab seepärast heaks komisjoni kavatsuse edendada veelgi klastrite ühistegevuse algatusi ning toetada ühistegevuste ja riikidevaheliste partnerlusstrateegiate väljatöötamist, tagades samuti vajalikke sidemeid ELi digitaalse innovatsiooni keskustega;

31.

märgib, et võimalikult paljude eri piirkondades tegutsevate VKEde rahastamisvõimaluste lihtsustamine on väga tähtis ning kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on koostöös vahendusasutustega VKEdele kättesaadavate vahendite ja toetuskavade kohta käiva teabe levitamisel ja toetusesaajatele suunatud teabevahetuses oma roll;

32.

mõistab, et maapiirkondades, äärealadel ja demograafiliste probleemidega piirkondades asuvatel VKEdel on rohkem probleeme, näiteks oskustööliste leidmine ja ligipääs taristule, nagu lairibaühendus ja teised ühenduse vormid, mis on eelduseks innovatsiooni rakendamiseks ja rahvusvahelistumise edendamiseks; palub komisjonil selgemalt väljendada, kuidas programm neid märkimisväärseid probleeme lahendab;

33.

meenutab Euroopa Komisjoni lubadust arvestada äärepoolseimate piirkondade ettevõtjate erivajadustega tulevastes VKEde toetamise kavades, et parandada nende konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel ja toetada nende integreerimist ELi siseturule;

Konkurentsipoliitika

34.

kiidab heaks komisjoni jätkuva eesmärgi tagada siseturul õiglane konkurents, investeerides digitaalmajanduses konkurentsireeglite tõhusamat jõustamist võimaldavatesse vahenditesse ja teadmistesse; rõhutab üldisemalt komisjoni ja riiklike konkurentsiametite pideva ja tõhusa koostöö vajalikkust;

Statistilised andmed

35.

tunnistab kvaliteetsete statistiliste andmete kättesaadavuse vajadust tõenduspõhiste otsuste langetamiseks ning arvestades Euroopa statistikaprogrammi nähtavuse ja sõltumatuse olulisust, seab kahtluse alla statistikaprogrammi integreerimise ühtse turu programmiga; märgib, et kohalikul ja piirkondlikul tasandil puuduvad piisavalt detailsed ja ajakohased andmed, ning kutsub Eurostati üles leidma koostöös riiklike statistikaametitega sellele probleemile lahendust;

36.

soovitab säilitada tulevase Euroopa statistika programmi puhul praegune õiguslik vorm, st see luuakse spetsiaalse sõltumatu määrusega;

37.

väljendab heameelt, et piirkondade näitajad, eelkõige äärepoolseimate piirkondade näitajad, on Euroopa statistikaprogrammi raames rahastamiskõlblikud; lisaks juba kättesaadavale teabele palub komitee lisaandmete kogumist ja uute asjakohasemate näitajate koostamist, mis edastavad paremini äärepoolseimate piirkondade olukorda, et ka need oleksid programmi raames rahastamiskõlblikud;

Tarbijad, tarbijakaitse ja toidupoliitika

38.

kiidab heaks uue programmi pühendumise tarbijaõiguste jõustamisele ning tarbijakaitse, tooteohutuse ja probleemidega kokku puutuvate tarbijate abistamise kõrge taseme tagamisele; märgib, et uues programmis kavandatud meetmetega teavitatakse küll tarbijaid ohtlikest toodetest ja luuakse internetipõhised tarbijakeskused, kust kodanikud saavad probleemide korral abi, kuid leiab, et tarbijate tõhus ja täiustatud esindamine sõltumatute organite nõuetekohase rahastamise kaudu toetaks selliste organite võimekust tegeleda tarbijaid puudutavate ühtse turu küsimustega, muu hulgas juurdepääs õigusemõistmisele;

39.

hindab selle tunnistamist, et finantsteenuste turgude toimimine mõjutab kodanikke eriti olulisel määral, ning rõhutab vajadust toetada programmi raames tõhusalt tarbijate õigusi ja teadlikkuse suurendamist selles valdkonnas; võtab teadmiseks eesmärgi jätkata tarbijate tõhusamat kaasamist liidu finantsteenuste alase poliitika kujundamisse ja meetmeid finantssektorist parema arusaamise arendamiseks; palub komisjonil seda tööd koostöös ELi tarbijaorganisatsioonidega jätkata;

40.

rõhutab lisaks vajadust tagada tarbijaorganisatsioonide piisav rahastamine, nii et neil oleks võimalik tõhusalt kaitsta tarbijate huve ja tegutseda kollektiivsete õiguskaitsemenetluste raames kvalifitseeritud üksustena; juhib tähelepanu asjaolule, et eriti oluliselt on mõjutatud liidu väiksemate liikmesriikide tarbijaorganisatsioonid;

41.

kiidab heaks konkreetse toiduohutuse tegevussuuna lisamise ühtse turu programmi. ELi suurima töötleva tööstusena vajab toidu- ja joogitööstus tugevat, konkurentsivõimelist ja jätkusuutlikku tarneahelat, mida toetab stabiilne õigusraamistik ja parem vastastikuse tunnustamise põhimõtte toimimine veel ühtlustamata valdkondades;

42.

kordab oma varasemates arvamustes (6) väljendatud palvet töötada välja poliitikameetmed jätkusuutlikke tootmispraktikaid rakendavate toidu tootmise ja tarbimise süsteemide väljaarendamise innustamiseks ja toetamiseks, vähendades seeläbi keskkonnamõju, parandades toiduainete ohutust ja kvaliteeti ning toetades mõistlikke hindu; juhib tähelepanu asjaolule, et toidukaupade avalikud hanked võivad suunata toiduainete tootmist jätkusuutlikkuse poole; soovitab seepärast meetmeid, mis toetavad toidukaupade avalike hangetega seotud ametnike koolitamist ja riiklike, piirkondlike ja kohalike pädevate asutuste võrgustike loomist;

Programmitöö meetod

43.

tunnistab, et komisjoni pakutud uus programmitöö meetod peaks põhimõtteliselt suurendama tõhusust ja säästma kulusid, tagama eelarveridade raames teatud ulatuses paindlikkuse, mis on vajalik reageerimiseks muutuvatele asjaoludele, ning täiustama programmi rakendamist; märgib, et tegemist on peamiselt sisemise haldusalase koordineerimise küsimusega ja jääb selgusetuks, kas ühe programmi põhine meetod loob üksinda vajalikku sünergiat ja kulusäästu;

44.

märgib, et programmis sisalduvad eelarveread hõlmavad mitmeid peadirektoraate, ja palub paremini selgitada, kuidas see praktikas töötaks; märgib, et eelarveridade paindlikkus võib praktikas osutuda keerukaks saavutada, sest vajalikke struktuure ei ole veel kindlaks määratud;

45.

märgib, et eelarveridade puhul puudub piisav läbipaistvus, sest halduskulud on eraldi esile toodud vaid mõnel juhul; soovitab täpsemalt kindlaks määrata tehnilise abi eelarve, et selgelt eraldada programmitöö kulud ja reaalsete meetmete rakendamisega seotud kulud.

Brüssel, 5. detsember 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ


(59)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/123/EÜ, 12. detsember 2006, teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36).

(59)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/123/EÜ, 12. detsember 2006, teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36).

(1)  Regioonide Komitee arvamus „Ühtse turu täiustamine“ (ECON-VI/010).

(2)  Komitee arvamus „Teenustepakett: toimiv teenustemajandus eurooplaste jaoks“ (ECON-VI/022).

(3)  http://ec.europa.eu/growth/single-market/services/services-directive/implementation/evaluation_e7.

(4)  Komitee arvamus „COSME programmi tulevik pärast 2020. aastat: kohalik ja piirkondlik perspektiiv“ (ECON-VI/027).

(5)  Komitee arvamus „Idu- ja kasvufirmade toetamine Euroopas: kohalik ja piirkondlik perspektiiv“ (ECON-VI/021).

(6)  Komitee arvamus „ELi jätkusuutliku toidu poliitika suunas“ (NAT-VI/014).


Top