Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 52018AR3764

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Reformi tugiprogrammi ja Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahend“

COR 2018/03764

ELT C 86, 7.3.2019, p. 335–352 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

7.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 86/335

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Reformi tugiprogrammi ja Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahend“

(2019/C 86/18)

Raportöör

Olga ZRIHEN (BE/PES), Valloonia parlamendi liige

Viitedokumendid

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse reformide tugiprogramm

COM(2018) 391 final

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahend

COM(2018) 387 final

I.   REFORMIDE TUGIPROGRAMMI MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 5

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Struktuurireformid võivad toetada ka liikmesriikide majanduse muutmist väga vastupanuvõimeliseks ning liikmesriikide hulgas väga jätkusuutliku lähenemise saavutamist, mis on ülitähtis edukaks ja sujuvaks osalemiseks majandus- ja rahaliidus. Väga jätkusuutliku lähenemise tagamine on eriti oluline nende liikmesriikide jaoks, kelle vääring ei ole euro, euroalaga liitumise ettevalmistuste protsessis.

Euroopa poolaasta raames määratletud ELi seisukohast olulised struktuurireformid võivad toetada ka majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kasvu ning liikmesriikide majanduse muutmist väga vastupanuvõimeliseks ning liikmesriikide hulgas väga jätkusuutliku lähenemise saavutamist, mis on ülitähtis edukaks ja sujuvaks osalemiseks majandus- ja rahaliidus. Väga jätkusuutliku lähenemise tagamine on eriti oluline nende liikmesriikide jaoks, kelle vääring ei ole euro, euroalaga liitumise ettevalmistuste protsessis.

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 6

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Struktuurireformide elluviimise tase liikmesriikides ei ole kõikjal liidus veel piisav. Kogemused majanduspoliitika koordineerimise mehhanismi rakendamisel Euroopa poolaasta raames on näidanud, et struktuurireformide elluviimine on üldiselt olnud aeglane ja ebaühtlane ning et liikmesriikide pingutusi reformimisel tuleks toetada ja stimuleerida.

ELi seisukohast oluliste struktuurireformide elluviimise tase liikmesriikides ei ole kõikjal liidus veel piisav. Kogemused majanduspoliitika koordineerimise mehhanismi rakendamisel Euroopa poolaasta raames on näidanud, et struktuurireformide elluviimine on üldiselt olnud aeglane ja ebaühtlane ning et liikmesriikide pingutusi reformimisel tuleks toetada ja stimuleerida, eelkõige suurendades kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasatust, kes vastutavad enamiku kindlakstehtud reformivajaduste täitmise eest.

Muudatusettepanek 3

Põhjendus 15

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Tagamaks, et programmiga toetatavad reformid tehakse kõigis olulistes majandus- ja ühiskondlikes valdkondades , peaks programmi raames andma nii rahalist toetust kui ka tehnilist toetust komisjon liikmesriigi taotlusel paljudes poliitikavaldkondades, sealhulgas valdkondades, mis on seotud avaliku sektori finantsjuhtimise ja varade valitsemisega, institutsiooniliste ja haldusreformidega, ettevõtluskeskkonna, finantssektori, toodete, teenuste ja tööjõuturgudega, hariduse ja koolituse, kestliku arengu, rahvatervise ja sotsiaalhoolekandega.

Tagamaks, et programmiga toetatavad reformid tehakse asjakohastes poliitikavaldkondades , peaks programmi raames andma nii rahalist toetust kui ka tehnilist toetust komisjon liikmesriigi taotlusel paljudes ELi poliitiliste eesmärkidega seotud poliitikavaldkondades, sealhulgas valdkondades, mis on seotud avaliku sektori finantsjuhtimise ja varade valitsemisega, institutsiooniliste ja haldusreformidega, ettevõtluskeskkonna, finantssektori, toodete, teenuste ja tööjõuturgudega, hariduse ja koolituse, kestliku arengu, rahvatervise ja sotsiaalhoolekandega.

Muudatusettepanek 4

Põhjendus 17

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Selleks et programmi raames täiendavaid vajadusi katta, peaks liikmesriikidel olema võimalus paigutada programmi eelarvesse vahendeid liidu fondidest, mille puhul toimub eelarve jagatud täitmine vastavalt asjaomasele korrale. Ümberpaigutatud vahendeid tuleks rakendada vastavalt programmi eeskirjadele sama liikmesriigi toetuseks.

Liikmesriigil või komisjonil peaks olema võimalus juhul kui vastavalt käesoleva ettepaneku artiklile 26 tehtud eraldis ei ole seotud kulukohustusega, taotleda selle ümberpaigutamist ESI fondi asjaomase liikmesriigi kasuks.

Motivatsioon

Muudatusettepanekuga taotletakse kooskõla ettepanekuga muuta ühissätete määruse artiklit 21, mis sisaldub asjaomase arvamuse eelnõus (COTER-VI-038). Ümberpaigutus oleks sidus, arvestades, et nii reformide tugiprogramm kui ühissätete määrus põhinevad Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 175.

Muudatusettepanek 5

Põhjendus 19

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Reformitoetusvahendi puhul tuleb kindlaks määrata, millist liiki reformid peaksid rahalise toetuse tingimustele vastama. Et tagada nende vastavus programmi eesmärkidele, peaksid rahastamiskõlblikud olema reformid, mis käsitlevad majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleeme, sealhulgas reformid, mis on välja pakutud vastusena riigipõhistele soovitustele.

Reformitoetusvahendi puhul tuleb kindlaks määrata, millist liiki reformid peaksid rahalise toetuse tingimustele vastama. Et tagada nende vastavus programmi eesmärkidele, peaksid rahastamiskõlblikud olema reformid, mis käsitlevad majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleeme, sealhulgas reformid, mis on välja pakutud vastusena riigipõhistele soovitustele, võttes arvesse vastavaid piirkondlikke perspektiive .

Motivatsioon

Euroopa Komisjon loob selge seose kuluprogrammide ja Euroopa poolaasta vahel, mis saab täita oma otstarvet ainult siis, kui selles rõhutatakse ja sellesse integreeritakse piirkondlikud perspektiivid.

Muudatusettepanek 6

Põhjendus 20

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Selleks et liikmesriikidele oleks tagatud mõjuv stiimul struktuurireformide lõpuleviimiseks, on asjakohane kehtestada neile vahendi raames saada oleva rahalise toetuse maksimumsumma iga eraldamisetapi ja iga taotlusvooru puhul. Toetuse maksimumsumma tuleks arvutada liikmesriikide rahvaarvu põhjal . Tagamaks, et finantsstiimulid jaotuvad üle kogu programmi kohaldamisperioodi, tuleks liikmesriikidele vahendeid eraldada etapiviisiliselt. Esimese, 20 kuud kestva etapi jooksul tuleks kogu reformitoetusvahendi rahastamispaketist pool (11 000 000 000  eurot) liikmesriikidele kättesaadavaks teha ja selle aja jooksul võiks neile eraldada nende jaoks ettenähtud maksimumsumma, kui nad esitavad ettepanekuid reformikohustuste kohta.

Selleks et liikmesriikidele oleks tagatud mõjuv stiimul ELi seisukohast oluliste struktuurireformide lõpuleviimiseks, on asjakohane kehtestada neile vahendi raames saada oleva rahalise toetuse maksimumsumma iga eraldamisetapi ja iga taotlusvooru puhul. Toetuse maksimumsumma tuleks arvutada ühtekuuluvuspoliitikas aastateks 2021–2027 vastuvõetavate näitajate (SKP elaniku kohta, noorte töötus, madal haridustase, kliimamuutused ning sisserändajate vastuvõtmine ja integreerimine) alusel. Tagamaks, et finantsstiimulid jaotuvad üle kogu programmi kohaldamisperioodi, tuleks liikmesriikidele vahendeid eraldada etapiviisiliselt. Esimese, 20 kuud kestva etapi jooksul tuleks kogu reformitoetusvahendi rahastamispaketist pool (11 000 000 000  eurot) liikmesriikidele kättesaadavaks teha ja selle aja jooksul võiks neile eraldada nende jaoks ettenähtud maksimumsumma, kui nad esitavad ettepanekuid reformikohustuste kohta.

Muudatusettepanek 7

Põhjendus 23

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Selleks et tagada vastutus asjaomaste reformide eest ja nendele piisava tähelepanu pööramine, peaksid liikmesriikide poolt kavandatavad reformid olema mõeldud Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleemide (kaasa arvatud riigipõhistes soovitustes väljatoodud probleemide) lahendamiseks ja liikmesriigid peaksid esitama üksikasjalikud meetmed nende rakendamiseks, sealhulgas asjakohased vahe-eesmärgid ja sihid ning rakendamise ajakava, mille maksimumkestus võib olla kolm aastat. Kogu protsessi käigus peaksid komisjon ja liikmesriigid taotlema tihedat koostööd ja seda ka tegema.

Selleks et tagada vastutus asjaomaste reformide eest ja nendele piisava tähelepanu pööramine, peaksid liikmesriikide (hõlmates kõiki valitsustasandeid) poolt kavandatavad reformid olema mõeldud Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleemide (kaasa arvatud riigipõhistes soovitustes väljatoodud probleemide puhul ja olles võtnud arvesse vastavaid piirkondlikke perspektiive ) lahendamiseks ja liikmesriigid peaksid esitama üksikasjalikud meetmed nende rakendamiseks, sealhulgas asjakohased vahe-eesmärgid ja sihid ning rakendamise ajakava, mille maksimumkestus võib olla kolm aastat. Liikmesriigid peaksid samuti näitama, kuidas on kavandatud reformide toetamiseks kooskõlastatud olemasolevad ELi poliitikameetmed. Kogu protsessi käigus peaksid komisjon ja liikmesriigid taotlema tihedat koostööd ja seda ka tegema.

Muudatusettepanek 8

Lisada põhjenduse 23 järele uus põhjendus

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

 

Liikmesriigid peaksid teatama, kuidas nad kaasasid kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused reformivajaduste hindamisse ja reformikohustuste kavandamisse, rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse. Kaasamine toimub Euroopa poolaasta kontekstis struktureeritult ja püsivalt, nii et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saaksid täispartneritena ja algusest peale osaleda dialoogis komisjoniga, mille tulemusel avaldatakse riigiaruanded ja riigipõhised soovitused. Liikmesriigid otsustavad kaasamise korraldamise vastavalt oma põhiseaduslikule korrale ja praegusele pädevuse jaotusele valitsuse tasandil.

Muudatusettepanek 9

Põhjendus 31

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks tuleks sätestada erinormid, mis reguleerivad eelarvelisi kulukohustusi, makseid, maksete peatamist, toetuse tühistamist ja vahendite sissenõudmist. Maksed peaksid põhinema komisjoni antud positiivsel hinnangul reformikohustuste rakendamisele liikmesriigis. Toetuse maksmise peatamine ja toetussumma tühistamine peaks olema võimalik juhul, kui liikmesriik ei ole reformikohustusi rahuldavalt ellu rakendanud. Tagamaks, et reformidel on pärast nende elluviimist kestlik mõju, tuleks kindlaks määrata mõistlik aeg, mille jooksul määratleda reformide kestvus pärast rahalise toetuse maksmist. Viieaastast ajavahemikku tuleks selles kontekstis lugeda mõistlikuks miinimumajaks. Kehtestada tuleks asjakohane ärakuulamismenetlus, tagamaks, et kui komisjon teeb maksete peatamise, toetuse tühistamise või makstud summade sissenõudmise otsuse, siis austatakse liikmesriikide õigust esitada tähelepanekuid.

Usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks tuleks sätestada erinormid, mis reguleerivad eelarvelisi kulukohustusi, makseid, maksete peatamist, toetuse tühistamist ja vahendite sissenõudmist. Maksed peaksid toimuma aastaste osamaksetena ning põhinema komisjoni antud positiivsel hinnangul reformikohustustega seotud edusammude rakendamisele liikmesriigis. Toetuse maksmise peatamine ja toetussumma tühistamine peaks olema võimalik juhul, kui liikmesriik ei ole reformikohustusi rahuldavalt ellu rakendanud. Tagamaks, et reformidel on pärast nende elluviimist kestlik mõju, tuleks kindlaks määrata mõistlik aeg, mille jooksul määratleda reformide kestvus pärast rahalise toetuse maksmist. Viieaastast ajavahemikku tuleks selles kontekstis lugeda mõistlikuks miinimumajaks. Kehtestada tuleks asjakohane ärakuulamismenetlus, tagamaks, et kui komisjon teeb maksete peatamise, toetuse tühistamise või makstud summade sissenõudmise otsuse, siis austatakse liikmesriikide õigust esitada tähelepanekuid.

Muudatusettepanek 10

Põhjendus 32

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Mis puudutab tehnilise toetuse vahendit, siis liikmesriigid on hakanud struktuurireformi tugiprogrammist saadavat tehnilist toetust üha enam ja algselt oodatust rohkem kasutama. Toetust on programmi alusel taotlenud kõik liikmesriigid ja taotlused jagunevad programmi kõigi poliitikavaldkondade vahel. Seetõttu tuleks säilitada struktuurireformi tugiprogrammi põhijooned, sealhulgas meetmed, mis vastavad tehnilise toetuse vahendist rahastamise tingimustele.

Mis puudutab tehnilise toetuse vahendit, siis liikmesriigid on hakanud struktuurireformi tugiprogrammist saadavat tehnilist toetust üha enam ja algselt oodatust rohkem kasutama. Toetust on programmi alusel taotlenud kõik liikmesriigid ja taotlused jagunevad programmi kõigi poliitikavaldkondade vahel. Seetõttu tuleks säilitada struktuurireformi tugiprogrammi põhijooned, sealhulgas meetmed, mis vastavad tehnilise toetuse vahendist rahastamise tingimustele. Komisjon ja riikide valitsused peaksid julgustama kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kasutama tehnilise toetuse vahendeid, avama täielikult sellised vahendid kõigile valitsustasanditele ja edendama aktiivselt nende kasutamist.

Muudatusettepanek 11

Artikkel 4

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Üldeesmärgid

Üldeesmärgid

Programmi üldeesmärgid kõigis liikmesriikides on järgmised:

Programmi üldeesmärgid kõigis liikmesriikides on järgmised:

a)

aidata riikides kaasa selliste struktuurilist laadi reformide elluviimisele, millega parandatakse riikide majanduse tulemusi ja edendatakse liikmesriikides vastupanuvõimelisi majandus- ja sotsiaalstruktuure, edendades sel teel ühtekuuluvust, konkurentsivõimet, tootlikkust, majanduskasvu ja tööhõivet, ning

a)

aidata riikides kaasa selliste struktuurilist laadi reformide elluviimisele, mille olulisus ELi jaoks on kindlaks määratud Euroopa poolaastas ja millega edendatakse liikmesriikides vastupanuvõimelisi majandus- ja sotsiaalstruktuure, edendades sel teel ühtekuuluvust, konkurentsivõimet, tootlikkust, majanduskasvu ja tööhõivet Euroopa tasandil ning

b)

aidata parandada liikmesriikide haldussuutlikkust seoses institutsioonide, valitsuste, avaliku sektori asutuste ning majandus- ja sotsiaalsektori probleemidega.

b)

aidata parandada liikmesriikide ning nende vastavate kohalike ja piirkondlike omavalitsuste haldussuutlikkust seoses institutsioonide, valitsuste, avaliku sektori asutuste ning majandus- ja sotsiaalsektori probleemidega.

Muudatusettepanek 12

Artikkel 6

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Ulatus

Lõigetes 4 ja 5 sätestatud üld- ja erieesmärgid peavad olema seotud ühtekuuluvuse, konkurentsivõime, tootlikkuse, teadusuuringute ja innovatsiooni, aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu, tööhõive ja investeerimisega seotud poliitikavaldkondadega, eelkõige ühe või mitmega alljärgnevast:

Ulatus

Lõigetes 4 ja 5 sätestatud üld- ja erieesmärgid peavad olema seotud poliitikavaldkondadega, mis on olulised Euroopa Liidu lepingu eesmärkide saavutamiseks, seotud ELi pädevustega ning ühtekuuluvuse, konkurentsivõime, tootlikkuse, teadusuuringute ja innovatsiooni, aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu, tööhõive ja investeerimisega seotud poliitikavaldkondadega, eelkõige ühe või mitmega alljärgnevast:

Muudatusettepanek 13

Artikkel 7

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Eelarve

Eelarve

1.   Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 25 000 000 000  eurot.

1.   Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 25 000 000 000  eurot.

2.   Lõikes 1 esitatud summa orienteeriv jaotus on järgmine:

2.   Lõikes 1 esitatud summa orienteeriv jaotus on järgmine:

kuni 22 000 000 000  eurot reformitoetusvahendile,

kuni 22 000 000 000  eurot reformitoetusvahendile,

kuni 840 000 000  eurot tehnilise toetuse vahendile,

kuni 840 000 000  eurot tehnilise toetuse vahendile,

kuni 2 160 000 000  eurot lähenemisrahastule, millest:

kuni 2 160 000 000  eurot lähenemisrahastule, millest:

 

i)

kuni 2 000 000 000  eurot rahalise toetuse komponendile

ii)

kuni 160 000 000  eurot tehnilise toetuse komponendile.

 

i)

kuni 2 000 000 000  eurot rahalise toetuse komponendile

ii)

kuni 160 000 000  eurot tehnilise toetuse komponendile.

Kui euroalasse mittekuuluv liikmesriik ei ole lähenemisrahastu puhul astunud 31. detsembriks 2023 tõendatavaid samme ühisraha kasutuselevõtmiseks teatava ajavahemiku jooksul, kantakse temale lähenemisrahastu rahalise toetuse komponendi raames saadavalolev maksimumsumma vastavalt artiklile 26 üle reformitoetusvahendisse, millele on osutatud käesoleva lõike esimese lõigu punktis a. Komisjon võtab vastu sellekohase otsuse pärast seda, kui on andnud asjaomasele liikmesriigile võimaluse esitada oma tähelepanekud kahe kuu jooksul alates komisjoni järelduste edastamisest liikmesriigile.

Kui euroalasse mittekuuluv liikmesriik ei ole lähenemisrahastu puhul astunud 31. detsembriks 2023 tõendatavaid samme ühisraha kasutuselevõtmiseks teatava ajavahemiku jooksul, kantakse temale lähenemisrahastu rahalise toetuse komponendi raames saadavalolev maksimumsumma vastavalt artiklile 26 üle reformitoetusvahendisse, millele on osutatud käesoleva lõike esimese lõigu punktis a. Komisjon võtab vastu sellekohase otsuse pärast seda, kui on andnud asjaomasele liikmesriigile võimaluse esitada oma tähelepanekud kahe kuu jooksul alates komisjoni järelduste edastamisest liikmesriigile.

3.   Programmi rahastamispaketist võib katta ka selliste ettevalmistavate, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuste kulud, mis on vajalikud programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks – see hõlmab eelkõige uuringuid, ekspertide nõupidamisi, info- ja kommunikatsioonimeetmeid, sealhulgas liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamist, niivõrd kui see on seotud käesoleva määruse eesmärkidega, kulusid, mis on seotud infotehnoloogiavõrgustikega, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, sealhulgas infotehnoloogiavahenditega, ning kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjonil programmi juhtimisel tekivad. Artiklis 3 nimetatud kõigi kolme vahendi puhul võib katta ka kulusid, mis on seotud selliste toetavate tegevustega nagu tehnilise toetuse projektide kvaliteedikontroll ja järelevalve kohapeal, ning struktuurireformide hindamisel ja rakendamisel toimuva kogemusnõustamise ja ekspertide nõustamise kulusid.

3.    Juhul kui see tähendab, et eraldised vastavalt käesoleva ettepaneku artiklile 26 ei ole seotud kulukohustusega, siis võib liikmesriigile eraldatud vahendeid tema taotlusel või komisjoni ettepanekul ümber paigutada ESI fondi asjaomase liikmesriigi kasuks.

4.    Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, võib liikmesriikide palvel kanda üle programmile. Komisjon haldab neid vahendeid otseselt finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti a alusel või kaudselt kõnealuse artikli punkti c alusel. Võimaluse korral peetakse vahendite kasutamisel silmas asjaomase liikmesriigi huve.

4.    Programmi rahastamispaketist võib katta ka selliste ettevalmistavate, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuste kulud, mis on vajalikud programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks – see hõlmab eelkõige uuringuid, ekspertide nõupidamisi, info- ja kommunikatsioonimeetmeid, sealhulgas liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamist, niivõrd kui see on seotud käesoleva määruse eesmärkidega, kulusid, mis on seotud infotehnoloogiavõrgustikega, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, sealhulgas infotehnoloogiavahenditega, ning kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjonil programmi juhtimisel tekivad. Artiklis 3 nimetatud kõigi kolme vahendi puhul võib katta ka kulusid, mis on seotud selliste toetavate tegevustega nagu tehnilise toetuse projektide kvaliteedikontroll ja järelevalve kohapeal, ning struktuurireformide hindamisel ja rakendamisel toimuva kogemusnõustamise ja ekspertide nõustamise kulusid.

 

5.    Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, võib liikmesriikide palvel kanda üle programmile. Komisjon haldab neid vahendeid otseselt finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti a alusel või kaudselt kõnealuse artikli punkti c alusel. Võimaluse korral peetakse vahendite kasutamisel silmas asjaomase liikmesriigi huve.

Motivatsioon

Muudatusettepanekuga taotletakse kooskõla ettepanekuga muuta ühissätete määruse artiklit 21, mis sisaldub asjaomase arvamuse eelnõus (COTER-VI-038). Ümberpaigutus oleks sidus, arvestades, et nii reformide tugiprogramm kui ühissätete määrus põhinevad Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 175.

Muudatusettepanek 14

Artikkel 9

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

I lisas on esitatud igale liikmesriigile saada olev maksimaalne rahalise toetuse summa artikli 7 lõike 2 punktis a osutatud reformitoetusvahendi kogu rahastamispaketist. Iga liikmesriigi maksimaalne toetussumma arvutatakse välja, kasutades kõnealuses lisas esitatud kriteeriume ja meetodit ning võttes aluseks liikmesriigi rahvaarvu . Maksimaalne toetussumma on igale liikmesriigile osaliselt või täielikult saadaval artiklis 10 esitatud toetuse eraldamise protsessi igas etapis ja taotlusvoorus.

I lisas on esitatud igale liikmesriigile saada olev maksimaalne rahalise toetuse summa artikli 7 lõike 2 punktis a osutatud reformitoetusvahendi kogu rahastamispaketist. Iga liikmesriigi maksimaalne toetussumma arvutatakse välja, kasutades kõnealuses lisas esitatud kriteeriume ja meetodit , tuginedes ühtekuuluvuspoliitikas aastateks 2021–2027 vastuvõetavatele näitajatele (SKP elaniku kohta, noorte töötus, madal haridustase, kliimamuutused ning sisserändajate vastuvõtmine ja integreerimine). Maksimaalne toetussumma on igale liikmesriigile osaliselt või täielikult saadaval artiklis 10 esitatud toetuse eraldamise protsessi igas etapis ja taotlusvoorus.

Muudatusettepanek 15

Artikli 11 lõike 3 punkt e

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

asjaomase liikmesriigi välja pakutud riigisisesed meetmed, sealhulgas kavandatud vahe-eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad, reformikohustuste tulemuslikuks rakendamiseks ning

asjaomase liikmesriigi välja pakutud riigisisesed meetmed, sealhulgas kavandatud vahe-eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad, reformikohustuste tulemuslikuks rakendamiseks ; viis, kuidas kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on kaasatud reformikohustuste määratlemisse Euroopa poolaasta kontekstis, samuti nende rakendamisel, järelevalvel ja hindamisel, ning

Muudatusettepanek 16

Artikli 11 lõige 3, uus punkt pärast punkti e

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

 

reformikokkulepete rakendamise sisemise korralduse osana tuleks võtta konkreetseid meetmeid, mis tagavad programmi, ESI fondide ja muude ELi rahastatavate programmide vahelise sidususe ja kooskõlastamise; need peaksid sisaldama konkreetset kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suutlikkuse suurendamise tegevuskava;

Muudatusettepanek 17

Artikli 11 lõige 9

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Majanduspoliitika komitee, mis on loodud nõukogu otsusega 2000/604/EÜ majanduspoliitika komitee koosseisu ja põhikirja kohta (1), võib avaldada arvamust liikmesriikide esitatud reformikohustuste ettepanekute kohta.

Majanduspoliitika komitee, mis on loodud nõukogu otsusega 2000/604/EÜ majanduspoliitika komitee koosseisu ja põhikirja kohta1, peab avaldama arvamust liikmesriikide esitatud reformikohustuste ettepanekute kohta.

Muudatusettepanek 18

Artikli 12 lõige 3

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Lõikes 1 osutatud otsuses sätestatakse rahalise toetuse summa, mis makstakse ühe osamaksena , kui liikmesriik on rahuldavalt saavutanud kõik vahe-eesmärgid ja sihid, mis on kindlaks määratud seoses iga reformikohustuse rakendamisega.

Lõikes 1 osutatud otsuses sätestatakse rahalise toetuse summa, mis makstakse aastaste osamaksetena , kui liikmesriik on rahuldavalt saavutanud kõik vahe-eesmärgid ja sihid, mis on kindlaks määratud igaks aastaks seoses iga reformikohustuse rakendamisega.

Otsuses sätestatakse reformikohustuste rakendamise kestus, mis ei ole pikem kui kolm aastat alates otsuse vastuvõtmisest. Selles sätestatakse: üksikasjalik kord ja ajakava asjaomase liikmesriigi reformikohustuste täitmiseks ja nende kohta aruannete esitamiseks Euroopa poolaasta raames; asjakohased näitajad, mis puudutavad vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamist, ning kord, millele vastavalt antakse komisjonile juurdepääs asjakohastele aluseks olevatele andmetele.

Otsuses sätestatakse reformikohustuste rakendamise kestus, mis ei ole pikem kui kolm aastat alates otsuse vastuvõtmisest. Selles sätestatakse: üksikasjalik kord ja ajakava asjaomase liikmesriigi reformikohustuste täitmiseks ja nende kohta aruannete esitamiseks Euroopa poolaasta raames; asjakohased näitajad, mis puudutavad vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamist, ning kord, millele vastavalt antakse komisjonile juurdepääs asjakohastele aluseks olevatele andmetele.

Muudatusettepanek 19

Artikkel 14

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigi aruandlus Euroopa poolaasta raames

Liikmesriigi aruandlus Euroopa poolaasta raames

Asjaomane liikmesriik annab reformikohustuste täitmisel tehtud edusammude kohta korrapäraselt aru Euroopa poolaasta raames, ilma et see piiraks artikli 12 lõike 3 teise lõigu kohaldamist. Sel eesmärgil soovitatakse liikmesriikidel reformide lõpule viimisel tehtud edusammudest aruandmiseks kasutada riiklike reformikavade sisu. Aruannete esitamise üksikasjalik kord ja ajakava, sealhulgas komisjonile asjaomastele alusandmetele juurdepääsu andmise kord sätestatakse artikli 12 lõikes 1 osutatud otsuses.

Asjaomane liikmesriik annab reformikohustuste täitmisel tehtud edusammude kohta korrapäraselt aru Euroopa poolaasta raames, ilma et see piiraks artikli 12 lõike 3 teise lõigu kohaldamist. Sel eesmärgil soovitatakse liikmesriikidel reformide lõpule viimisel tehtud edusammudest aruandmiseks kasutada riiklike reformikavade sisu, sealhulgas programmide, ESI fondide ja muude asjakohaste ELi rahastatavate programmide vahelise kooskõlastamise tagamiseks võetud meetmete osas. Aruannete esitamise üksikasjalik kord ja ajakava, sealhulgas komisjonile asjaomastele alusandmetele juurdepääsu andmise kord sätestatakse artikli 12 lõikes 1 osutatud otsuses. Komisjon vaatab vastavalt läbi oma riiklike reformikavade sisu käsitlevad suunised.

Muudatusettepanek 20

Artikli 19 lõige 2, uus punkt pärast punkti e

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

 

kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suutlikkuse suurendamise meetmed riiklike reformikavade kontekstis. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on võimalus esitada oma taotlused programmi konkreetse komponendi kaudu ja olla otsesed tehnilise toetuse kasusaajad.

Muudatusettepanek 21

Artikkel 26

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

X lisas on esitatud igale liikmesriigile saada olev maksimaalne rahalise toetuse summa artikli 7 lõike 2 punkti c alapunktis i osutatud kogu rahastamispaketist. Iga toetuskõlbliku liikmesriigi maksimaalne toetussumma arvutatakse välja, kasutades kõnealuses lisas esitatud kriteeriume ja meetodit ning võttes aluseks liikmesriigi rahvaarvu ja seda kohaldatakse igas artiklis 10 sätestatud toetuse eraldamise etapis ja taotlusvoorus.

X lisas on esitatud igale liikmesriigile saada olev maksimaalne rahalise toetuse summa artikli 7 lõike 2 punkti c alapunktis i osutatud kogu rahastamispaketist. Iga toetuskõlbliku liikmesriigi maksimaalne toetussumma arvutatakse välja, kasutades kõnealuses lisas esitatud kriteeriume ja meetodit ning võttes aluseks ühtekuuluvuspoliitikas aastateks 2021–2027 vastuvõetavad näitajad (SKP elaniku kohta, noorte töötus, madal haridustase, kliimamuutused ning sisserändajate vastuvõtmine ja integreerimine) ja seda kohaldatakse igas artiklis 10 sätestatud toetuse eraldamise etapis ja taotlusvoorus.

Ilma et see piiraks artikli 7 lõike 2 teise lõigu kohaldamist, on maksimaalne toetussumma igale toetuskõlblikule liikmesriigile osaliselt või täielikult saadaval artiklis 10 sätestatud korra kohaselt toimuva toetuse eraldamise protsessi igas etapis ja see kujutab endast täiendavat toetust, mis eraldatakse lisaks artiklis 9 osutatud rahalisele toetusele vastutasuks selle eest, kui asjaomane liikmesriik viib artikli 25 kohaselt ellu lisareforme.

Ilma et see piiraks artikli 7 lõike 2 teise lõigu kohaldamist, on maksimaalne toetussumma igale toetuskõlblikule liikmesriigile osaliselt või täielikult saadaval artiklis 10 sätestatud korra kohaselt toimuva toetuse eraldamise protsessi igas etapis ja see kujutab endast täiendavat toetust, mis eraldatakse lisaks artiklis 9 osutatud rahalisele toetusele vastutasuks selle eest, kui asjaomane liikmesriik viib artikli 25 kohaselt ellu lisareforme.

II.   EUROOPA INVESTEERINGUTE STABILISEERIMISE VAHENDI MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 22

Põhjendus 8

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Eelkõige selleks, et toetada liikmesriike, mille rahaühik on euro, et nad suudaksid paremini reageerida kiiresti muutuvatele majandustingimustele ja stabiliseerida oma majanduse, säilitades suurte asümmeetriliste šokkide korral avaliku sektori investeeringud, tuleks luua Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahend (European Investment Stabilisation Function – EISF).

Eelkõige selleks, et toetada liikmesriike, mille rahaühik on euro, et nad suudaksid paremini reageerida kiiresti muutuvatele majandustingimustele ja stabiliseerida oma majanduse, säilitades suurte asümmeetriliste šokkide korral avaliku sektori investeeringud, tuleks luua Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahend (European Investment Stabilisation Function – EISF). Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahend peaks aitama kaasa kõigi valitsustasandite riiklike investeeringute stabiliseerimisele, kuna kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused vastutavad 66 % investeeringute eest ning nende investeeringud ei ole veel kriisieelsele tasemele jõudnud. Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võimalus säilitada investeeringute taset takistab asümmeetriliste šokkide edasist süvenemist.

Motivatsioon

Tuleks rõhutada kohalike ja piirkondlike investeeringute tähtsust.

Muudatusettepanek 23

Põhjendus 15

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriik, kes taotleb EISFi toetust, peaks täitma rangeid rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, mille aluseks on liidu eelarve ja majanduse järelevalveraamistiku alusel tehtud otsuste ja soovituste täitmine kahe aasta jooksul enne EISFi toetuse taotlemist, et mitte vähendada asjaomase liikmesriigi motivatsiooni ajada ettevaatlikku eelarvepoliitikat.

Liikmesriik, kes taotleb EISFi toetust, peaks täitma rangeid rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, mille aluseks on liidu eelarve ja majanduse järelevalveraamistiku ning komisjoni teatise „Stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikum kasutamine“  (1a) alusel tehtud otsuste ja soovituste täitmine ning vastavus vastutuse suurendamist võimaldava lähenemiskoodeksi kriteeriumitele kahe aasta jooksul enne EISFi toetuse taotlemist, et mitte vähendada asjaomase liikmesriigi motivatsiooni ajada ettevaatlikku ja jätkusuutlikku eelarvepoliitikat.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 24

Põhjendus 21

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid peaksid investeerima EISFist saadud toetuse rahastamiskõlblikesse avaliku sektori investeeringutesse ja ühtlasi säilitama avaliku sektori investeeringute taseme üldiselt, võrrelduna viie aasta keskmise avaliku sektori investeeringute tasemega, et tagada käesoleva määruse eesmärgi täitmine. Ses suhtes oodatakse, et liikmesriigid eelistähtsustaksid rahastamiskõlblike investeeringute säilitamist programmides, mida liit toetab Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfondist, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Liikmesriigid peaksid investeerima EISFist saadud toetuse rahastamiskõlblikesse avaliku sektori investeeringutesse ja ühtlasi säilitama avaliku sektori investeeringute taseme üldiselt, võrrelduna viie aasta keskmise avaliku sektori investeeringute tasemega, et tagada käesoleva määruse eesmärgi täitmine. Ses suhtes oodatakse, et liikmesriigid eelistähtsustaksid rahastamiskõlblike investeeringute säilitamist programmides, mida liit toetab Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfondist, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Kui aga liikmesriik ei suuda kriisi tõsiduse tõttu säilitada riiklike investeeringute taset, mida ta kinnitas toetuse saamisel, peaks komisjon määratlema riiklike investeeringute madalama taseme, mille liikmesriigid peaksid tagama.

Motivatsioon

Võib juhtuda, et kriis on nii tõsine, et liikmesriigid ei suuda säilitada riiklike investeeringute taset, mida nad kinnitasid toetuse saamisel. Sellisel juhul peaks komisjonil olema võimalik määratleda riiklike investeeringute madalam tase, mille liikmesriigid peaks kohustuseks võtma.

Muudatusettepanek 25

Põhjendus 33

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

EISFi tuleks pidada esimeseks sammuks, millest aja jooksul kujuneb välja täiemõõduline kindlustusmehhanism, mis toetab makromajanduslikku stabilisatsiooni. Praegu põhineks EISF laenudel ja intressitoetuste andmisel. Samal ajal ei ole välistatud, et tulevikus võib selles osaleda ka ESM või tema õigusjärglane, andes liikmesriikidele, mille rahaühik on euro ja kus valitsevad ebasoodsad majandustingimused, finantsabi, et toetada avaliku sektori investeeringuid. Peale selle võib tulevikus moodustada vabatahtliku kindlustusmehhanismi , mille laenuvõime põhineb liikmesriikide vabatahtlikel sissemaksetel, et luua võimas asümmeetriliste šokkide vastane makromajandusliku stabiliseerimise abivahend.

EISFi tuleks pidada esimeseks sammuks, millest aja jooksul kujuneb välja täiemõõduline kindlustusmehhanism, mis toetab makromajanduslikku stabilisatsiooni. Esimeses etapis põhineks EISF laenudel ja intressitoetuste andmisel. Samal ajal võib osaleda ka ESM või tema õigusjärglane, andes liikmesriikidele, mille rahaühik on euro ja kus valitsevad ebasoodsad majandustingimused, finantsabi, et toetada avaliku sektori investeeringuid. Peale selle tuleb tulevikus moodustada kindlustusmehhanism , mille laenuvõime põhineb liikmesriikide vabatahtlikel sissemaksetel, et luua võimas asümmeetriliste šokkide vastane makromajandusliku stabiliseerimise abivahend.

Motivatsioon

Põhjenduse 33 sõnastuse täpsustus, mis toetub Euroopa Parlamendi ECONi komisjoni raporti eelnõu (Reimer Böge (EPP/DE) ja Pervenche Berès (S&D/FR)) kohta esitatud sarnastele muudatusettepanekutele.

Muudatusettepanek 26

Artikkel 3.1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

tehtud nõukogu otsust, millega tehakse kindlaks, et liikmesriik ei ole EISFilt toetuse taotlemisele eelnenud kahe aasta jooksul võtnud tõhusaid meetmeid, et korrigeerida oma ülemäärane eelarvepuudujääk vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikele 8 või artikli 126 lõikele 11;

a)

tehtud nõukogu otsust, millega tehakse kindlaks, et liikmesriik ei ole EISFilt toetuse taotlemisele eelnenud kahe aasta jooksul võtnud tõhusaid meetmeid, et korrigeerida oma ülemäärane eelarvepuudujääk vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikele 8 või artikli 126 lõikele 11, võttes arvesse komisjoni teatist „Stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikum kasutamine“  (1);

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 27

Artikli 5 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

EISFi laenu väljamaksmisele järgneval aastal kontrollib komisjon, kas asjaomane liikmesriik on lõikes 1 osutatud kriteeriumid täitnud. Eelkõige kontrollib komisjon ka seda, millises ulatuses on asjaomane liikmesriik säilitanud rahastamiskõlblikud avaliku sektori investeeringud programmidesse, mida liit toetab Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfondist, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

EISFi laenu väljamaksmisele järgneval aastal kontrollib komisjon, kas asjaomane liikmesriik on lõikes 1 osutatud kriteeriumid täitnud. Eelkõige kontrollib komisjon ka seda, millises ulatuses on asjaomane liikmesriik säilitanud rahastamiskõlblikud avaliku sektori investeeringud programmidesse, mida liit toetab Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfondist, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Kui komisjon jõuab pärast asjaomase liikmesriigi ärakuulamist järeldusele, et lõikes 1 osutatud tingimusi ei ole täidetud, võtab ta vastu otsuse, milles:

Kui komisjon jõuab pärast asjaomase liikmesriigi ärakuulamist järeldusele, et lõikes 1 osutatud tingimusi ei ole täidetud, võtab ta vastu otsuse, milles:

i)

palutakse EISFi laen vastavalt vajadusele kas tervikuna või osaliselt ennetähtaegselt tagasi maksta; ja

ii)

otsustatakse, et EISFi laenu tagasimaksmise korral ei ole asjaomasel liikmesriigil õigust saada intressitoetust.

i)

palutakse EISFi laen vastavalt vajadusele kas tervikuna või osaliselt ennetähtaegselt tagasi maksta ja

ii)

otsustatakse, et EISFi laenu tagasimaksmise korral ei ole asjaomasel liikmesriigil õigust saada intressitoetust.

 

Komisjon võiks siiski järeldada, et kriisi mõju tõttu ei olnud asjaomasel liikmesriigil võimalik säilitada lõikes 1 sätestatud investeeringute taset.

Komisjon võtab oma otsuse vastu põhjendamatu viivituseta ja avalikustab selle.

Komisjon võtab oma otsuse vastu põhjendamatu viivituseta ja avalikustab selle.

Motivatsioon

Võib juhtuda, et kriis on nii tõsine, et liikmesriik ei suuda säilitada riiklike investeeringute taset, mida ta kinnitas toetuse saamisel. Sellisel juhul peaks komisjonil olema võimalik määratleda riiklike investeeringute madalam tase, mille liikmesriik peaks kohustuseks võtma.

Muudatusettepanek 28

Artikkel 22.5

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

seda, kas on asjakohane töötada välja vabatahtlik kindlustusmehhanism, mis teenib makromajandusliku stabiliseerimise eesmärke .

võimalusi töötada välja täieulatuslik kindlustusmehhanism makromajandusliku stabiliseerimise tagamiseks .

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

III.   POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Reformide tugiprogrammi kohta

1.

 rõhutab, et ELi seisukohast olulised ja ELi lisaväärtusega struktuurireformid on üliolulised majandusliku, sotsiaalse, territoriaalse ühtekuuluvuse, vastupanuvõime ja lähenemise tagamiseks liidus ning majandus- ja rahaliidus; märgib, et ELi seisukohast oluliste struktuurireformide kohta tehtud riigipõhiste soovituste rakendamine on üldiselt mitterahuldav, mis tuleneb vastutuse puudumisest ja ebapiisavast haldussuutlikkusest kõigil valitsustasanditel;

2.

 avaldab kahetsust, et komisjon ei ole ikka veel esitanud struktuurireformide määratlust ELi majandusjuhtimise kontekstis ega võimalikku toetust ELi programmide, näiteks reformide tugiprogrammi kaudu. Kordab sellega seoses, et subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt peaks ELi toetuse jaoks abikõlblike struktuurireformide ulatus piirduma siiski tegevusvaldkondadega, mis on olulised ELi lepingu eesmärkide rakendamise seisukohast ja otseselt seotud ELi pädevustega. Komitee on vastu igasugustele ettepanekutele rahastada ELi eelarvest liikmesriikides määratlemata struktuurireforme, mis ei ole läbinud eelnevat läbipaistvat Euroopa lisaväärtuse hindamist ning mis ei ole otseselt seotud aluslepingutel põhinevate ELi pädevustega. Selles kontekstis tuletab komitee meelde oma 1. veebruaril 2018 vastuvõetud resolutsiooni, milles lükati tagasi komisjoni 6. detsembri 2017. aasta ettepanek võtta vastu määrus, millega muudetakse ühissätete määrust (EL) nr 1303/2013; (2)

3.

 tunneb heameelt mõtte pärast toetada rahalise toetuse ja tehnilise abiga liikmesriike, kes soovivad osaleda ulatuslikes reformikohustustes, mis on kindlaks määratud Euroopa poolaasta kontekstis; rõhutab, et Euroopa poolaasta peaks võimalikult kiiresti integreerima säästva arengu eesmärgid ja olema kooskõlas ELi ühtekuuluvuspoliitika pikaajaliste investeerimisalaste eesmärkidega aastateks 2021–2027;

4.

 tervitab lähenemisrahastu ideed liikmesriikidele, kes on teinud märkimisväärseid samme euro kasutuselevõtuks, pakkudes ka rahalist toetust ja tehnilist abi;

5.

 usub, et üldise rahastamispaketi eraldamine elanikkonnal põhinevast programmist oleks vastuolus asutamislepingus sätestatud ühtekuuluvuse eesmärgiga, milles on sätestatud programmi õiguslik alus (ELi toimimise lepingu artikkel 175); rõhutab, et sobiv jaotusmeetod peaks olema ühtekuuluvuspoliitika jaoks aastateks 2021–2027 (SKP elaniku kohta, noorte tööpuudus, madal haridustase, kliimamuutused ning sisserändajate vastuvõtmine ja integreerimine) vastu võetud näitajad; rõhutab, et selline lähenemisviis oleks kooskõlas ka sellega, et mõned liikmesriigid, kes on teinud euroga ühinemiseks suuri edusamme, võivad vajada vähem reforme kui praegused euroala liikmed;

6.

 on mures, et põhisumma, mida makstakse liikmesriigile olulise reformipaketi rakendamisel, ei pruugi käivitada sellise reformi elluviimise otsust; on mures selle pärast, et maksmine ühekordse maksena ainult siis, kui reformid ellu viiakse, nõrgestavad veelgi stiimulit;

7.

 toetab kindlalt ideed, et riigipõhised soovitused peaksid edendama investeeringuid samal määral kui regulatiivsed reformid; rõhutab, et investeeringutega seotud soovitused tuleks viia kooskõlla ESI fondide pikaajaliste investeerimisvajadustega; märgib, et tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste peadirektoraadi hiljutisest uuringust on näha, et ajavahemikul 2012–2015 moodustasid Euroopa poolaasta kontekstis 62 % kõigist reformide vajadustest struktuurifondide sekkumisvaldkonnad, ja et rakenduskavad käsitlesid tegelikult 42 % sellistest vajadustest; rõhutab, et programm peaks kooskõlastama kõik asjaomased ELi rahastamiskavad; soovitab, et oleks võimalik kanda ka vahendeid programmist ESI fondidesse;

8.

 märgib, et programm muudaks Euroopa poolaasta veelgi tähtsamaks, sest see toetaks ainult poolaasta kontekstis kindlaksmääratud struktuurireforme; rõhutab, et seetõttu on oluline parandada Euroopa poolaastat reformikohustuste tõhususe ja vastutuse osas, lähtudes partnerluse põhimõtetest ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suuremast läbipaistvusest; rõhutab, et sõltumatud asutused, näiteks riiklikud eelarvenõukogud ja riiklikud tootlikkuse komiteed, peaksid aitama kõigil valitsustasanditel ja asjaomastel sidusrühmadel hinnata reformide vajadusi ja jälgida programmi rakendamist;

9.

 märgib, et 36 % kõikidest 2018. aastal välja antud riigipõhistest soovitustest käsitleb otseselt linnade ja piirkondade rolli, mis peegeldab praegust võimude jagunemist valitsustasandite vahel, ning võttes arvesse ka soovitusi, mis käsitlevad ainult kaudselt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli ja nende rolli, kelle mõju piirkonniti on erinev, on 83 % kõigist soovitustest seotud territooriumiga;

10.

 rõhutab seega, et struktuurireformide omandiõiguse ja tõhusa rakendamise tagamiseks peaksid kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused olema kavandamis- ja rakendamispartneritena Euroopa poolaastasse algusest peale kaasatud ning et see peaks muutuma kriteeriumiks reformipaketi rakenduskorra usaldusväärsuse hindamisel; nõuab oma tegevusjuhendi ettepanekus kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamist poolaastasse; tervitab asjaolu, et Euroopa Parlament võttis 2018. aasta juulis vastu struktuurireformi tugiprogrammi määruse muutmise, rõhutades vajadust kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused struktuurireformide ettevalmistamisse ja rakendamisse;

11.

 märgib, et komitee tellitud käimasoleva uuringu esialgsed tulemused näitavad, et linnade ja piirkondade suutlikkuse suurendamist ei ole praeguse mitmeaastase finantsraamistiku raames rahuldavalt käsitletud; võtab teadmiseks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste haldussuutlikkuse probleemi, milles otseselt või kaudselt käsitletakse 68 % 2018. aasta riigipõhistest soovitustest; juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et programm Erasmus kohalikele esindajatele võib lihtsustada oskusteabe ja heade tavade edastamist.

12.

 avaldab kahetsust, et puuduvad piisavad tõendid selle kohta, mil määral kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on struktuurireformi tugiprogrammi kasutanud; rõhutab, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste juurdepääsu programmi raames pakutavale tehnilise toetuse vahendile tuleks ennetavalt kõigil valitsustasanditel julgustada; kordab oma taotlust luua ühtsed ja läbipaistvad suunised, mis koordineeriksid kõiki ELi rahastatavaid meetmeid, mis pakuvad tehnilist abi ja toetavad suutlikkuse suurendamist uue mitmeaastase finantsraamistiku raames;

13.

 edendab integreeritud territoriaalseid lähenemisviise, mis on kavandatud alt ülespoole suunatud protsessis, et edendada soodsaid ökosüsteeme ELi vastavate struktuurireformide rakendamiseks;

14.

 peab kahetsusväärseks, et Euroopa Komisjon on otsustanud eraldada vahendeid tsentraalselt juhitud reformide tugiprogrammile, kärpides samas ühiselt juhitavaid ja Euroopa lisaväärtusega programme nagu näiteks ELi ühtekuuluvuspoliitika alla kuuluvad programmid;

Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendi kohta

15.

 märgib, et struktuursed tegurid tekitavad liikmesriikidele suuri asümmeetrilisi šokke, mis põhjustavad avaliku sektori investeeringute järsu vähendamise eelkõige kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning tekitavad negatiivseid kõrvalmõjusid teistele riikidele;

16.

 nõustub komisjoniga, et riiklikke investeeringuid tuleb kaitsta asümmeetriliste šokkide eest; tuletab meelde, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused vastutavad üle 66 % avaliku sektori investeeringutest ELis; tuletab meelde, et piirkondliku tasandi investeeringud ei ole veel kriisieelset taset saavutanud; rõhutab, et kõikide valitsustasandite investeeringute puhul tuleks tagada kaitse asümmeetriliste šokkide mõju vastu;

17.

 tervitab ettepanekut Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendi (EISF) kohta, mille eesmärk on muuta riiklikud maksupoliitikad asümmeetrilistele šokkidele vastupidavamaks, saavutades samal ajal pikaajalise jätkusuutlikkuse; usub, et see võiks olla esimene samm majandus- ja rahaliidu varustamisel ajutise kriisitaluvusmehhanismiga;

18.

 märgib, et see ettepanek võimaldab kava edaspidi täiendada ja kordab oma üleskutset komisjonile aja jooksul välja töötada täielik kindlustusmehhanism majandusliku stabiilsuse tagamiseks, nn raskete aegade fond;

19.

 jagab komisjoni seisukohta, et alaliste ülekandmiste ja moraalsete ohtude vältimiseks peaks olema võimalik viidata EISFile ainult neil liikmesriikidel, kes vastavad ELi üldisele juhtimisraamistikule ning teevad lähenemisel edusamme;

20.

 märgib, et EISF alustaks laenude ja suhteliselt väikese toetuskomponendiga; usub, et fiskaalvõimekus peab olema piisavalt suur, et see oleks tõhus; tunneb muret, kas 30 miljardi euro suuruste laenude maksimaalne summa on piisav mitme liikmesriigi tõsise kriisi korral;

21.

 tervitab komisjoni ettepanekut, et EISF täiendaks olemasolevaid instrumente, näiteks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi (ESIF) ja et see ei kattuks Euroopa stabiilsusmehhanismiga (ESM), kuigi see on mõnevõrra sarnane; märgib siiski, et makromajanduslikku stabiliseerimist ei tunnustata praegu ELi eelarve selgesõnalise eesmärgina, mis seab piirid sellele, kui palju EISF võib saavutada;

22.

 märgib, et mõiste „asümmeetrilised šokid“ võib hõlmata ka likviidsuskriisi; usub, et likviidsuskriisile sobiv vastus on Euroopa Keskpanga rahapoliitiliste otsetehingute (OMT) programm, mis sõltub liikmesriigi osalusest Euroopa stabiilsusmehhanismi programmis, EISFist.

Brüssel, 5. detsember 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ

(1)  Nõukogu 29. septembri 2000. aasta otsus 2000/604/EÜ majanduspoliitika komitee koosseisu ja põhikirja kohta (EÜT L 257, 11.10.2000, lk 28).

(1a)   COM(2015) 12 final, 13.1.2015.

(1)   COM(2015) 12 final, 13.1.2015.

(2)  COM(2017) 826 final.

Top