Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Euroopa filantroopia kasutamata potentsiaal“

(ettevalmistav arvamus eesistujariigi Rumeenia taotlusel)

(2019/C 240/06)

Raportöör: Petru Sorin DANDEA

Ettevalmistav arvamus nõukogu eesistujariigi Rumeenia taotlusel	kiri, 20.9.2018
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	24.4.2019
Vastuvõtmine täiskogus	15.5.2019
Täiskogu istungjärk nr	543
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	132/5/15

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Komitee on täielikult nõus, et filantroopia võib pakkuda täiendavat ja innovaatilist lisaväärtust sotsiaalsele ühtekuuluvusele, soodustades ühiseid väärtusi ja muutes meie ühiskonna vastupidavamaks. Komitee soovitab liikmesriikidel tunnustada filantroopiat kui ühiskondliku pühendumuse ja aktiivsuse näitamise vormi, luua filantroopiale ruumi ning kaasata filantroopilisi osalejaid asjakohaste seadusandlike ja muude kui seadusandlike algatustega.

1.2.

Komitee kutsub liikmesriike üles looma filantroopiat soodustava keskkonna kooskõlas ELi vabaduste ja põhiõigustega, mis ergutavad filantroopilist tegevust, kodanike osalust, eraannetusi üldsuse heaoluks ja filantroopiliste organisatsioonide loomist ning tagavad, et riiklikud ja ELi julgeolekumeetmed on riskipõhised, proportsionaalsed ja tõenditel põhinevad, kuid edendavad ka filantroopilise tegevuse läbipaistvust.

1.3.

Heaoluriik ja sotsiaalkindlustus on pärit Euroopast ja nende pärast kadestab meid kogu maailm. Komitee leiab, et liikmesriigid peaksid tugevdama heaoluriiki, Euroopa sotsiaalset mudelit ja sotsiaalkaitsesüsteeme, mis põhinevad õiglasel maksustamisel ja tõhusal tööhõivepoliitikal. See parandab filantroopiliste organisatsioonide vastastikust täiendavust ja suutlikkust rahuldada kõige haavatavamate inimeste tegelikke vajadusi ning käsitleda probleeme, mida avalik-õiguslikud asutused või erasektor täielikult ei hõlma.

1.4.

Kuna kapitali vaba liikumine on ELi ühtse turu kese, leiab komitee, et selle põhivabaduse õigusliku ja praktilise rakendamise tagamine koos mittediskrimineerimise põhimõttega peaks olema ELi ja liikmesriikide jaoks prioriteet, et hõlbustada piiriüleseid filantroopilisi annetusi ja investeerimist. Filantroopilise tegevuse hõlbustamiseks tuleks kaaluda ka riigiüleste õiguslike vormide kasutuselevõttu.

1.5.

EL võiks võimendada eravahendite mõju ühiseks heaoluks, võttes näiteks 2018. aasta InvestEU programmi kaudu kasutusele rahastamisvahendid, mis toimiksid heategevuse kaasrahastamise katalüsaatorina ning ergutaksid kaasinvesteeringuid ja suurema sotsiaalse mõjuga investeeringuid ning pakuksid tagatisvahendeid, et vähendada filantroopiliste organisatsioonide missiooniga seotud investeeringute finantsriske. See peaks hõlbustama ka sotsiaalses innovatsioonis osalemist.

2.   Sissejuhatus

2.1.

Filantroopia on rohkemal või vähemal määral parandanud inimeste elutingimusi Euroopas ja kogu maailmas. Kogu Euroopas annavad üksikisikud, perekonnad, sotsiaalpartnerid, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja ettevõtjad oma panuse ühisesse heaolusse, osaledes pikaajalises traditsioonis, mis edendab meie inimkonda riiki täiendava selge rolli abil.

2.2.

Kõikvõimalikud eraannetused on tõenäoliselt sama vanad kui inimsuhtlus, samas kui paljude Euroopa riikide organiseeritud annetuse juured (nt sihtasutuste näol) ulatuvad Rooma impeeriumi aega. Samal ajal on Euroopa mitmepalgeline maailmajagu ning filantroopiat mõjutavad erinevad ajaloolised ja kultuurilised, majanduslikud ja poliitilised tingimused ning eeskirjad.

2.3.

Tänapäeval on filantroopia ühiskondliku vastutuse, avalikule hüvele pühendumuse, solidaarsuse ja kodanikuaktiivsuse näitamise vorm. Filantroopia keskmes on üksikisikud: neil on vabadus annetada oma isiklikke vahendeid üldsuse heaoluks ning toetada või asutada selleks filantroopilisi organisatsioone, mis järgivad läbipaistvuse ja aruandluskohustuse põhimõtteid.

2.4.

Filantroopilisi rahavooge kaitsevad ELi lepingus sätestatud vabadused. Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja täpsemalt ühinemisvabaduse õigus annavad kodanikele vabaduse luua ja moodustada filantroopilisi struktuure. Paljud neist edendavad Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 esitatud ELi väärtusi, sealhulgas inimväärikus, inimõiguste ja õigusriigi austamine.

2.5.

Filantroopia eesmärk on luua ühiskond, mille keskmes on sotsiaalne ühtekuuluvus, kodanikuaktiivsus, eneseteostus ja võrdsed võimalused. Need on meie ühiskonna jaoks olulised väärtused. Neid ajendab nördimus ebaõigluse üle, hoolimine kõige haavatavamatest, kaastunne, uuendusliku tuleviku poole püüdlemine ning vastutus väärtusliku looduse ja kultuuri säilitamise eest. Neist väärtustest innustatuna pakuvad paljud üksikisikud ja filantroopilised organisatsioonid lahendusi ja käegakatsutavaid tulemusi.

2.6.

Euroopa filantroopiasektorisse kuuluvad eri liiki rahastajad ja filantroopilised üksused. Kuigi puudub Euroopa filantroopiat käsitlev ühtne, ajakohane ja põhjalik uuring, mis hõlmaks kõiki ELi liikmesriike, leidub selle sektori kohta siiski andmeid. 2016. aastal Euroopa rahastajate ja sihtasutuste võrgustike (DAFNE) kogutud ja USA sihtasutuste keskuse (Foundation CentER) analüüsitud andmete kohaselt on Euroopas registreeritud üle 147 000 avalikes huvides tegutseva sihtasutuse, mille kogukulud aastas olid peaaegu 60 miljardit eurot. Need arvud põhinevad kõige uuematel kättesaadavatel andmetel 24 Euroopa riigi, sh 18 ELi liikmesriigi kohta. 2017. aastal avaldatud Euroopa filantroopiauuringute võrgustiku (European Research Network on Philanthropy) (1) uuringus esitati põhjalik ülevaade filantroopilise annetamise kohta leibkondade, äriühingute, avalikes huvides tegutsevate sihtasutuste ja heategevuslike loteriide arvestuses 20 Euroopa riigis (19 ELi liikmesriiki ja Šveits) 2013. aastast pärit andmete põhjal. Kõnealuse 20 riigi puhul ulatuvad filantroopilised annetused Euroopas hinnanguliselt vähemalt 87,5 miljardi euroni aastas (tagasihoidlikul hinnangul).

3.   Roll ja väärtus

3.1.

Filantroopilised algatused käsitlevad ühiskondlikke probleeme kohalikul, piirkonna, riigi, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil. Filantroopiline annetamine hõlmab avalikke huvisid, alates ideede paljususe, kaasavate ühiskondade, puuetega inimeste, romade ja rändajate integreerimise ning inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte edendamisest kuni teadusuuringute ja innovatsiooni, keskkonnaküsimuste, kunsti ja kultuuri, sotsiaalse õigluse projektide, idufirmade ja sotsiaalsete ettevõtete rahastamiseni kõigis ELile olulistes valdkondades.

3.2.

Filantroopia mitmekesine olemus tähendab, et see sektor on võimeline tuvastama ja toetama nišivaldkondi ning neis osalema, samas kui turuosalistel ja valitsusasutustel on seda keerulisem teha (2). Sageli tegutsevad nad innovatsiooni ja uute ideede hooandjatena. Ühiskondlike probleemide lahendamiseks uute metoodikate leidmisel ja katsetamisel on filantroopilisel tegevusel eeliseid. Filantroopia tõepoolest püüab – sageli edukalt ja mõnikord edutult –, kuid alati saadakse targemaks ja jagatakse parimaid tavasid.

3.3.

Mitmel juhul tegutsevad avaliku sektori osalejad (nagu riikide valitsused ja kohalikud omavalitsused) ja filantroopilised osalejad partnerluses, et täiendada üksteist tegevustes, mis hoiavad meie ühiskonna tugevana. Filantroopia mõju kasvab, kui ametiasutused seda toetavad. Komitee on teadlik, et filantroopia aitab inimesi, kuid see ei ole osa Euroopa sotsiaalmudelist (solidaarne sotsiaalkaitse, avalikud teenused, sotsiaaldialoog) ega saa seda asendada. Samuti võib tõdeda, et ainult filantroopiast võib enim puudust kannatavate inimeste jaoks väheks jääda. Komitee soovitab solidaarsed sotsiaalkaitse süsteemid säilitada ja neid arendada ning tunnustab toetust, mida filantroopilised organisatsioonid inimestele pakuvad.

3.4.

Filantroopiaga võib tegeleda igaüks – anda saavad kõik. Euroopas tegutsevad juba miljonid üksikisikutest ja äriühingutest doonorid ja rahastajad. Selle peamine väljendus on kirg, tänu ja pühendumine ühiskondlikele probleemidele, täiendades nii riigi meetmeid. Üksikisikud ja organisatsioonid (sh ettevõtjad) saavad anda oma panuse avalikku huvi teenivatesse ettevõtmistesse mitmel viisil. Need ulatuvad filantroopilistest kingitustest/annetustest või sotsiaalse mõjuga investeeringutest rahastajate juhitavate fondide asutamiseni või pikaajalise visiooniga sõltumatu eraõigusliku filantroopilise organisatsiooni loomiseni.

3.5.

Filantroopia on riikideülene, piiriülene ja Euroopa teema: üldsuse heaolu küsimused (nagu kliimamuutused ja terviseohud) ei tunne riigipiire ja eurooplased on üha liikuvamad. Seetõttu tegutsevad filantroopilised organisatsioonid ja rahastajad üha rohkem piiriüleselt ning teevad koostööd partneritega kogu Euroopast, vaatamata piiriülese filantroopia ees seisvatele õiguslikele takistustele. Filantroopilises tegevuses osalejad on samuti pühendunud üleilmsetele väärtustele ja algatustele, nagu kestliku arengu eesmärgid ja kliimakokkulepe, ning edendavad nende rakendamist ELi, riigi ja kohalikul tasandil.

3.6.

Sihtasutused ja muud filantroopilised organisatsioonid võivad tegutseda ka kokkukutsujatena, tuues kokku konkreetse probleemi lahendamiseks vajalikud erinevad sidusrühmad.

3.7.

Mõne riigi valitsus kehtestab juba rangemaid eeskirju, mis vähendavad filantroopia tegevusruumi, või kaalub nende kehtestamist, seda ka kodanikuühiskonna organisatsioonide üle peetava üha negatiivsema avaliku arutelu taustal (3). Filantroopiat stimuleerivad mehhanismid ja üldine soodustav keskkond on aga annetamise kultuuri loomisel üliolulised. Tegevusruumi piiramise tagajärjel võib suureneda avalikkuse umbusaldus kodanikuühiskonna väärtusliku rolli vastu ühiskonna kui terviku arengu edendamisel.

4.   Takistused, mis tuleb ületada Euroopa filantroopia täieliku potentsiaali vallandamiseks

4.1.

Täieliku potentsiaali vallandamiseks vajavad filantroopia ja selle organiseeritud vormid ELi ja liikmesriigi tasandil soodustavat keskkonda. See hõlmab soodustavat ühiskondlikku kultuuri ja õiguskeskkonda, mis ergutab filantroopilist tegevust. Oonagh Breeni 2018. aasta uuringust „Enlarging the Space for European Philanthropy“ (4) nähtus, et kuigi ettevõtjad ja kapitalivood saavad ELi ühtsel turul piiriüleselt vabalt ja ilma liigsete piiranguteta liikuda, ei ole see ei filantroopiliste organisatsioonide ega rahavoogude puhul veel võimalik. Lisaks sellele kitsendab tegevusruumi murettekitav areng mõnes ELi riigis, kus välisrahastusele kehtestatakse piiranguid ja seatakse suuremaid nõudmisi julgeoleku valdkonnas.

4.2.

Organiseeritud filantroopia on peamine partner kodanikuühiskonna dialoogis, mida tuleb tugevamalt jõustada (5). Filantroopilised organisatsioonid ja rahastajad töötavad üha rohkem piiriüleselt ning koostöös partneritega, kuid neid takistavad mitmesugused õiguslikud, haldus- ja maksutõkked. — Esiteks tuleb filantroopilistel organisatsioonidel mõnikord kõigepealt registreeruda, enne kui nad saavad muus riigis tegevust alustada. Juriidilise isiku staatust alati välismaal ei tunnustata. — Teiseks puuduvad enamikus riikides filantroopilise organisatsiooni peakorteri üle piiri viimist käsitlevad õigusnormid ning seega kaasneb selle protsessiga suur õiguskindlusetus. — Filantroopilised üksused ei saa piiriüleselt ühineda nii, nagu seda teevad ettevõtted. — Valitsused peaksid hoiduma filantroopiliste organisatsioonide annetus- ja sponsorlusstiimulite vähendamisest muu hulgas piiriüleses kontekstis, aga eelkõige selliste organisatsioonide puhul, kes pakuvad teenuseid, mida turg või riigiasutused ei osuta. — Tööd takistavad ka maksu- ja haldustõkked, eriti piiriülese filantroopia puhul, kuna mittediskrimineeriva maksustamise põhimõtet ei ole liikmesriigid piiriülese filantroopia suhtes veel võrdselt ja mõistlikult rakendanud (6).

4.3.

Lisaks on välisrahastusele kehtestatud piirangud, kuigi filantroopiline rahastamine peaks ELi kapitali vaba liikumise põhimõtte kohaselt saama vabalt liikuda, ning mõnikord piirab tegevusruumi ka riikide ja ELi tasandi julgeolekupoliitika. Kuigi julgeoleku tegevuskava on väga oluline ühine eesmärk, tuleb olla ettevaatlik sektorile tekkivate võimalike soovimatute tagajärgede suhtes. Poliitikameetmed peavad olema riskipõhised ja proportsionaalsed.

4.4.

Filantroopiasektor tegeleb ka äärmusluse probleemiga ja annab humanitaarabi. Sektori teadmised ja kogemused tulevad nende probleemide lahendamisel kasuks.

4.5.

Poliitiline keskkond: riigi, aga eelkõige Euroopa tasandil, tuleb parandada arusaama täiendavast rollist, mida filantroopia täidab avaliku meetmete võtmisel. Euroopa institutsioonides arutletakse filantroopia üle ikka veel suhteliselt vähe.

5.   Filantroopia laienemine ja potentsiaal

5.1.

Filantroopia laieneb kiiresti. Viimase aastakümne jooksul on üha rohkemad eraalgatused hakanud käsitlema ühiskondlikke probleeme, mida valitsustel ja ettevõtjatel on olnud üksi raske lahendada, ning neist on saanud meie ühiskonna oluline alus. Komitee tõdeb kahjutundega, et valitsuste vähenenud suutlikkus pakkuda oma kodanikele kaitse- ja sotsiaalteenuseid on avaldanud negatiivset mõju. Seetõttu on filantroopia eduka viljelemise tingimuste parandamine väga aktuaalne. Nüüdisaegsed Euroopa filantroopilised organisatsioonid on noored. Avalikes huvides tegutsevate sihtasutuste arv on viimase kahe-kolme aastakümne vältel kiiresti kasvanud. Näiteks suurenes vahemikus 2001–2014 Prantsuse sihtasutuste arv enam kui kaks korda. Belgias olid rohkem kui pooled 2012. aastal eksisteerinud sihtasutused loodud pärast 1995. aastat ning sektor on viimase aastakümne jooksul kiiresti laienenud. Kõigist 2014. aastal avalikes huvides tegutsevatest Hispaania sihtasutustest oli üle 70 % asutatud pärast 1994. aastat (7).

5.2.

Filantroopiline annetamine ja tegevus on mitmes Euroopa riigis pidevalt hoogustunud, eriti viimastel aastatel. Filantroopia näitajate kohaselt on selline kasv toimunud kogu Euroopas.

5.3.

Kogukonna aktiivsus ja kohalik filantroopia on tõusuteel. Kogukonna sihtasutused kogu Euroopas on sotsiaalse ühtekuuluvuse seisukohast eluliselt olulised.

5.4.

Noorem põlvkond on ühisele heaolule eriti pühendunud ning osaleb mitmel uuel viisil. Teadlased tõstavad esile üleilmse liikumise, uued väärtused ja tehnoloogiaarenduse positiivse mõju (ühisrahastamine, sotsiaalmeedia, üleilmsed piirideta projektid, kuid ka täiesti kohalikud, rohujuure tasandi algatused). Otsustav tähtsus on sotsiaalsetel investeeringutel.

5.5.

Ka naistel on Euroopa filantroopias väga oluline roll. Üha enam naisi tegutseb filantroopia valdkonnas. Naised panustavad üldjuhul aktiivsemalt ja kaasavamalt, soovides kohtuda inimestega, keda nad rahaliselt toetavad, teha omavahel koostööd ja pühenduda eesmärgile, mille eest nad võitlevad. Naised tegelevad sageli keerulisemate probleemidega, nagu sooline vägivald ja tervis.

5.6.

Tagasi andmine on muutumas ettevõtlussektori osaks. Filantroopiline tegevus on kogu Euroopas ettevõtja sotsiaalse vastutuse strateegia osa ja tugevdab seda. Üha rohkem igas suuruses ettevõtteid panustab ühisesse heaolusse rahalisi vahendeid, tooteid, teadmisi ja aega.

5.7.

Eritähelepanu ja toetust tuleks anda kasvavale sotsiaalsete ettevõtete sektorile, mille näol on tegemist uuendusliku filantroopilise tegevusega. Üha rohkem inimesi ja ettevõtjaid võtavad eeskujuks sotsiaalmajanduse ärimudelid, mis on kestliku majandusliku ja sotsiaalse arengu oluline tegur (8).

6.   Filantroopia edendamine Euroopas

6.1.

Filantroopia tunnustamine. Tunnustada lisaväärtust, mida filantroopia võib pakkuda sotsiaalsele ühtekuuluvusele, soodustades ühiseid väärtusi ja muutes meie ühiskonna vastupidavamaks. Edendada filantroopiat kui ühiskondliku pühendumuse näitamise vormi. Teha koostööd filantroopiliste osalejatega ja luua tegevusruum õigusaktidele ja eeskirjadele, mis edendavad seda ühiskondliku aktiivsuse vormi.

6.2.

Filantroopia soodustamine ja kaitsmine. Kutsuda liikmesriike üles looma filantroopiat soodustava keskkonna. Tagada, et riiklikud ja ELi julgeolekumeetmed on riskipõhised, proportsionaalsed ja tõenditel põhinevad. Suhtuda soosivalt filantroopilisse ja kodanike osalusse. Pakkuda üldsuse heaoluks tehtavatele eraannetustele soodustusi õiglase maksustamise kontekstis.

6.3.

Piiriülese heategevuse hõlbustamine. Kapitali vaba liikumine on ELi ühtse turu kese. Tagada selle põhivabaduse õiguslik ja praktiline rakendamine koos mittediskrimineerimise põhimõttega, et hõlbustada piiriülest filantroopilist tegevust. Filantroopiliste organisatsioonide piiriülesed investeeringud on väga olulised. Filantroopilise tegevuse hõlbustamiseks tuleks kaaluda ka riigiüleste õiguslike vormide kasutuselevõttu.

6.4.

Üldsuse heaolu ja tugevema kodanikuühiskonna kaasrahastamine ja kaasinvesteerimine. Hõlbustada sotsiaalse innovatsiooni vahendite kaasamist ning filantroopiliste ettevõtjatega strateegiliste partnerluste loomist. EL võiks võimendada eravahendite mõju ühisele heaolule, võttes kasutusele rahastamisvahendid, mis hõlbustavad kaasrahastamist ja stimuleerivad kaasinvesteeringute tegemist heategevusorganisatsioonide poolt.

6.5.

Uuenduste juurutamine. Elame filantroopia jaoks põneval ajastul. Uuenduslikud lähenemisviisid, nagu sotsiaalsed investeeringud, sotsiaalsed võlakirjad, sotsiaalse ja ökoloogilise mõjuga investeeringud ning heategevuslikud riskifondid, annavad murrangulisi tulemusi ja innustavad nii traditsioonilist kui ka ettevõtjate heategevust. Uued tehnoloogiad ja sotsiaalmeedia võimaldavad kiiresti uusi tegevusi ja kiiret mõju. Projekt „Data for Good“ja digiüleminek annavad filantroopiale kogu Euroopas uusi võimalusi. Praegu on loomisjärgus uus digitaalne Euroopa piiriülese annetuse platvorm, mis võimaldab kogu Euroopast pärit rahastajatel toetada organisatsioone kõikjal Euroopas. Avaliku ja erasektori sidusrühmad peaksid selliseid algatusi innustama ja aitama välja töötada, et filantroopia oleks sihipärasem ja suurema mõjuga.

---

(1)  www.ernop.eu.

(2)  Näiteks Belgia vabaühendus „Kick Cancer“, mis rahastab uuringuid vähihaigetele lastele mõeldud ravimite väljatöötamiseks, https://kickcancer.org/?locale=en.

(3)  Vt Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2018. aasta uuring kodanikuühiskonna tegutsemisruumi kohta, milles loetletakse erinevates ELi riikides kodanikuühiskonna ees seisvaid probleeme, sh seoses filantroopia tegevusruumiga, https://fra.europa.eu/en/publication/2018/challenges-facing-civil-society-orgs-human-rights-eu.

(4)  Enlarging the space for European philanthropy.

(5)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kontaktrühma tegevuskava ELi lepingu artikli 11 lõigete 1 ja 2 rakendamiseks.

(6)  „Boosting cross-border philanthropy in Europe: towards a tax-effective environment“(EFC-TGE uuring), Hanna Surmatz ja Ludwig Forrest, mai 2017.

(7)  http://www.fundaciones.org/EPORTAL_DOCS/GENERAL/AEF/DOC-cw585d042d56ecf/Aefsectorfundacional3erInforme3.pdf.

(8)  Sotsiaalmajanduse kui Euroopa majandusliku ja sotsiaalse arengu olulise teguri edendamine – Euroopa Liidu Nõukogu, 7. detsember 2015.