Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52018AE4761

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus terroristliku veebisisu levitamise tõkestamise kohta“ — Euroopa Komisjoni panus juhtide kohtumisse, mis toimub Salzburgis 19.–20. septembril 2018 [COM(2018) 640 final – 2018-0331 (COD)]

EESC 2018/04761

ELT C 110, 22.3.2019, p. 67–71 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

22.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 110/67

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus terroristliku veebisisu levitamise tõkestamise kohta“

Euroopa Komisjoni panus juhtide kohtumisse, mis toimub Salzburgis 19.–20. septembril 2018

[COM(2018) 640 final – 2018-0331 (COD)]

(2019/C 110/13)

Raportöör:

José Antonio MORENO DÍAZ

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Ülemkogu, 24.10.2018

Euroopa Parlament, 22.10.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114 lõige 1 ja artikkel 304

Vastutav sektsioon

tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon

Juhatuse otsus

11.12.2018

Vastuvõtmine täiskogus

12.12.2018

Täiskogu istungjärk nr

539

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

126/0/3

1.   Järeldused ja ettepanekud

1.1.

 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avaldab heameelt algatuse üle suurendada ELi elanike turvalisust. Siiski on komitee turvalisust ja vabadust käsitlevas arutelus alati rõhutanud vajadust kaitsta vabadusi, muu hulgas väljendusvabadust, vabadust pääseda juurde teabele ja teabevahetusele, ning teabevahetuse konfidentsiaalsust. Samuti on oluline juurdepääs tõhusale õiguskaitsele ning õiglasele ja viivitusteta kohtumenetlusele.

1.2.

 Hiljutised ELi territooriumil toime pandud terrorirünnakud on näidanud, et terroristid kuritarvitavad sotsiaalmeediat toetajate kogumiseks ja nende väljaõpetamiseks. Terroristid kasutavad krüpteeritud teabevahetust terroristliku tegevuse kavandamiseks ja hõlbustamiseks ning veebi selleks, et ülistada oma hirmutegusid, kutsuda teisi oma eeskuju järgima ja külvata üldsuses hirmu.

1.3.

 Komitee palub määrata võimalikult täpselt kindlaks kriteeriumid, mille abil määratletakse ebaselgeid õigusmõisteid, nagu terroristlik teave, terroriaktid, terrorirühmitused ja terrorismi õigustamine.

1.4.

 Sel eesmärgil veebis jagatavat terroristlikku sisu levitatakse veebimajutusteenuse pakkujate kaudu, kes lubavad üles laadida kolmandate isikute sisu. Mitme hiljutise Euroopas toimunud terrorirünnaku puhul on tõendatud, et ebaseaduslik veebisisu on kaasa aidanud nn üksikute huntide radikaliseerumisele ja ajendanud neid rünnakuid toime panema.

1.5.

 Seejuures on väga kasulikud tehnoloogilised tõkked (automaatparameetrid, algoritmid, otsingumootorid jne), kuid kõnealuse sisu asjakohasel hindamisel on oluline inimteguri kui vahendaja sekkumine.

1.6.

 Komitee toonitab vajadust võidelda terroristliku teabe levitamise ja digitaalse värbamise vastu sotsiaalvõrgustikes. Samal ajal on vaja võidelda tsensuuri ja pealesunnitud enesetsensuuriga internetis. Komitee tuletab meelde, et internetikeskkonnas on äärmiselt oluline tagada kõigile ELi elanikele reaalne õigus teabele ja arvamusvabadusele.

1.7.

 Interneti turvalisemaks muutmine ja radikaalsete rühmituste vastu võitlemine peaksid aitama parandada interneti usaldusväärsust ja tagada seeläbi selle majandusharu arengu.

1.8.

 Komitee juhib tähelepanu vajadusele hinnata kõnealuse ettepaneku elluviimise mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning samuti võimalust rakendada kohaldamisel üleminekuperioodi, mis lihtsustaks nende ettevõtjate kohanemist ega mõjutaks vaba konkurentsi suurettevõtete kasuks.

1.9.

 Interneti kaitsmiseks ning noorte ja kogu elanikkonna kaitse tagamiseks kavandatavad reguleerivad meetmed peavad olema seadusega rangelt reguleeritud ning tagama kõigi õiguse teabele ja võimaluse haldusotsuseid edasi kaevata.

1.10.

 Komitee toonitab vajadust hinnata ka juurdepääsu pakkujaid ning et sotsiaalvõrgustike haldajad rakendaksid ennetavaid meetmeid, et ühendustel, valitsusvälistel organisatsioonidel ja kasutajatel oleks võimalik kõnealusest sisust teatada ja selle vastu otse samme astuda: seda nn vastudiskursust tuleb väärtustada, selleks et see saaks ennetavana toimida.

1.11.

 Ettepaneku sätete kohandamisel kõnealuste väikeettevõtjatega tuleb arvesse võtta digitaalplatvormide suurt arvu Euroopa tasandil ning nende ettevõtete erinevat suurust.

1.12.

 Komitee toonitab, et kasutajatele tuleks selgelt meelde tuletada terroristliku sisu kasutamist või loomist käsitlevaid riiklikke eeskirju. Samuti nõuab komitee, et tagataks haldusotsuse vaidlustamise õigus, esitades selle õiguse kohta arusaadava selgituse ja veebipõhised vahendid selle kasutamiseks.

2.   Ettepaneku taust

2.1.

 Et internet on kõikjal, on selle kasutajatel võimalus suhelda, koostööd teha, aega veeta ning teavet ja sisu luua, saada ja vahetada sadade miljonite inimestega kõikjal maailmas. Seepärast teeb komisjon ettepaneku luua mehhanismid terroristliku veebisisu levitamise tõkestamiseks (1).

2.2.

 Oluline on mõisteid eristada ning sõna „internet“ on liialt üldine. Internet on ühtaegu nii veeb ja sotsiaalvõrgustikud kui ka tumeveeb (darknet). Samuti hõlmab see asjade internetti, mis kujutab elektroonilises sõjas endast selget turvaauku. Näiteks suhtlevad ISISe värbajad tänapäeval hõlpsamalt mängukonsoolide kaudu kui veebis. Sõnad „valmistada ette ja hõlbustada terroritegevust“ ei käi mitte interneti ja sotsiaalvõrgustike, vaid tumeveebi kohta. Lisaks ei tegutse internetivaldkonna suurettevõtted (Google, Apple, Facebook, Amazon ja Microsoft – GAFAM) tumeveebis ega krüpteeritud võrkudes.

2.3.

 Ent võimalus jõuda minimaalsete kuludega nii suure auditooriumini paelub ka kurjategijaid, kelle soov on internetti ebaseaduslikel eesmärkidel kuritahtlikult kasutada. Hiljutised ELi territooriumil toime pandud terrorirünnakud on näidanud, et terroristid kasutavad internetti kuritahtlikult eesmärgiga õpetada välja ja värvata toetajaid, valmistada ette ja hõlbustada terroritegevust, ülistada toimepandud hirmutegusid, kutsuda teisi oma eeskuju järgima ning süstida üldsusse hirmu.

2.4.

 On selge, et ELi internetifoorum tõi kokku eri osalejaid, kuid esiteks ei osalenud foorumil mitte kõik asjaomased veebimajutusteenuse pakkujad ning teiseks ei ole veebimajutusteenuse pakkujate edusammud tervikuna olnud küllalt ulatuslikud ja kiired selleks, et kõnealust probleemi asjakohaselt käsitleda. On vaja teha konkreetseid jõupingutusi sotsiaalvõrgustike moderaatorite piisavaks koolitamiseks.

2.5.

 Sel eesmärgil veebis jagatavat terroristlikku sisu levitatakse veebimajutusteenuse pakkujate kaudu, kes lubavad üles laadida kolmandate isikute sisu. Mitme Euroopas toimunud terrorirünnaku puhul on tõendatud, et ebaseaduslik veebisisu on kaasa aidanud nn üksikute huntide radikaliseerumisele ja ajendanud neid rünnakuid toime panema. Samuti on kõige suuremat mõju täheldatud noorte seas.

3.   Määruse ettepaneku kokkuvõte ja üldised märkused

3.1.

 Komitee on juba esitanud oma seisukoha ebaseadusliku veebisisu osas (2). Kõnealuses uues komisjoni algatuses käsitletakse konkreetselt terroristlikku veebisisu.

3.2.

 Ettepaneku isikuline kohaldamisala hõlmab veebimajutusteenuse pakkujaid, kes pakuvad oma teenuseid ELis, sõltumata nende asukohast või suurusest.

3.3.

 Komitee arvates tuleks hõlmata ka teabe pakkujad, otsingumootorid ning veebimajutuse leheküljed ja võrgustikud.

3.4.

 Väikestel ja keskmise suurusega internetiettevõtjatel puudub tehniline inimsuutlikkus ning rahalised vahendid tõhusaks võitluseks terroristliku sisu vastu. Komitee peab vajalikuks võimalust kohandada tähtaegu ja menetlusi seda tüüpi äritegevuse jaoks. Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele võiks anda määruse rakendamiseks teatud aja.

3.5.

 Samuti tuleb esile tuua valitsusväliste organisatsioonide, ametiühingute ja üldiselt kogu kodanikuühiskonna ennetavaid ja proaktiivseid meetmeid.

3.6.

 Selleks et tagada terroristliku veebisisu eemaldamine, nähakse määrusega ette eemaldamiskorraldus, mille liikmesriigi pädev asutus võib teha haldus- või kohtuotsuse vormis. Sellistel juhtudel on veebimajutusteenuse pakkuja kohustatud ühe tunni jooksul sisu eemaldama või sellele juurdepääsu blokeerima.

3.7.

 Terroristliku veebisisu määratlus on igas riigis erinev ning oluline on seda selgitada, et vältida omavoli ja õiguskindlusetust.

3.8.

 Ühetunnine tähtaeg ei ole realistlik, sest näiteks Prantsusmaal kulub alates teate saamisest kuni allika kõrvaldamiseni praegu pedofiilide puhul aega 16 tundi ning terroristlike lehekülgede puhul 21 tundi, sest veebilehtede tunnuste kindlaksmääramisele kulub palju aega. Komitee leiab, et tuleks kehtestada realistlikum ja tõhusam tähtaeg.

3.9.

 Määrusega nähakse ette, et veebimajutusteenuse pakkujad peavad vajaduse korral võtma ennetavaid meetmeid, mis vastavad riski tasemele, ja terroristliku sisu oma teenustest eemaldama, muu hulgas võttes kasutusele vahendid selle automaatseks avastamiseks. See on väga oluline ning komitee pooldab ja toetab tehnoloogiliste uuenduste alaseid jõupingutusi, et oleks võimalik luua tehnoloogilisi vahendeid.

3.10.

 Komisjon teeb ettepaneku kasutada muu hulgas automaatse avastamise vahendeid ning nõuab, et ettevõtted teeksid märkimisväärseid jõupingutusi, et toetada teadusuuringuid asjakohaste tehnoloogiliste vahendite väljaarendamiseks.

3.11.

 Osana meetmetest, mille eesmärk on kaitsta eksliku eemaldamise eest sisu, mis ei ole terroristlik, kehtestatakse ettepanekuga kohustus näha ette õiguskaitse- ja kaebuste esitamise mehhanismid, et tagada kasutajatele võimalus oma sisu eemaldamine vaidlustada. Lisaks sellele kehtestatakse määrusega läbipaistvusnõuded veebimajutusteenuse pakkujate poolt terroristliku sisu suhtes võetud meetmetele, tagades seeläbi vastutuse kasutajate, kodanike ja ametiasutuste ees.

3.12.

 Ei tule keskenduda mitte üksnes sisu kontrollimisele ja läbivaatamisele, vaid ka inim- ja tehnoloogilise vahendamisega seotud jõupingutustele. Inimestest vahendajate poolse tsenseerimise küsimus võib olla väga murettekitav töötajate õiguste järgimise seisukohast ning samuti seoses kõigi ELI elanike teabe saamise õigust ja eraelu puutumatuse õigust käsitlevate normidega.

3.13.

 Komitee leiab, et veebimajutusteenuse pakkuja peab veebilehe või teabe omanikku tsenseerimiskavatsusest teavitama. Tuleb meeles pidada, et inimestel on õigus saada teavet haldusotsuse kohta.

3.14.

 Inimeste haldusotsustega seonduva õiguse tagamiseks palub komitee, et juurdepääsu pakkujad tooksid oma sisupõhimõtetes välja klientide õigused ja kohustused, nagu teabe loojate teavitamine eemaldamisotsusest ja klientidele kättesaadavad õiguskaitsevahendid.

4.   Ettepaneku sätete selgitus

4.1.

 Terroristide veebipropaganda püüab õhutada inimesi terrorirünnakuid toime panema, sealhulgas andes neile üksikasjalikud juhised selle kohta, kuidas võimalikult rohkem kahju teha. Tavaliselt avaldatakse pärast selliseid hirmutegusid uus propaganda, milles neid tegusid ülistatakse ja kutsutakse teisi üles sama eeskuju järgima. Kõnealune määrus aitab kaitsta avalikku julgeolekut, piirates juurdepääsu terroristlikule sisule, mis propageerib põhiõiguste rikkumist ja kannustab seda tegema.

4.2.

 Määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„veebimajutusteenuse pakkuja“ – isik, kes pakub infoühiskonna teenuseid, mis seisnevad sisuteenuse pakkuja antud teabe talletamises sisuteenuse pakkuja soovil ning talletatud teabe kolmandatele isikutele kättesaadavaks tegemises; (3)

„sisuteenuse pakkuja“ – kasutaja, kes on andnud teabe, mida veebimajutusteenuse pakkuja tema soovil talletab või on talletanud; (4)

komitee teeb ettepaneku lisada uus punkt, mis sisaldaks järgmist:

—

„teabe pakkujad“ – otsingumootorid, mis, kes võimaldavad tuvastada sisu ning anda sellele juurdepääsu.

4.3.

 Seoses mõistega „terroristlik sisu“, mis on määratletud kui teave, mis vastab ühele või mitmele järgmistest tingimustest:

a)

õhutab või õigustab, muu hulgas ülistamise teel, terroriaktide sooritamist, põhjustades seega selliste aktide sooritamise ohu;

b)

julgustab terroriaktidele kaasa aitama;

c)

propageerib terrorirühmituse tegevust, eeskätt seeläbi, et julgustab osalema direktiivi (EL) 2017/541 artikli 2 lõikes 3 määratletud terrorirühmituses või sellist rühmitust toetama;

d)

annab terroriaktide toimepanemise eesmärgil juhiseid meetodite või tehniliste võtete kohta; (5)

komitee teeb ettepaneku lisada uus punkt, mis sisaldaks järgmist:

—

inimeste värbamine ja võimestamine eesmärgiga panna toime või toetada terroriakte.

4.4.

 Tsenseeritava sisu määratlus on väga lühike, sest on hulgaliselt tekste, pilte, videoid ja muud sisu ja vorme, millega ei ülista küll terrorismi, sest ei kutsuta üles konkreetsetele tegudele, kuid millega soodustatakse ja edendatakse vägivallani viivat äärmuslikku doktriini.

4.5.

 Määrus aitab võidelda ka nende ettevõtjate vastu, kes oma tegevuse kaudu soodustavad ja edendavad vägivallani viivat äärmuslikku doktriini. Määrus peab aitama võidelda ka sotsiaalvõrgustikes toimuva inimeste värbamise vastu.

4.6.

 Artiklis 1 sätestatakse reguleerimisese, märkides, et määruses sätestatakse õigusnormid, et tõkestada veebimajutusteenuste kuritahtlikku kasutamist terroristliku veebisisu levitamiseks, sealhulgas veebimajutusteenuse pakkujate hoolsuskohustused ja meetmed, mille peavad võtma liikmesriigid.

4.7.

 Terroristliku veebisisu levitamiseks veebimajutusteenuste kuritahtliku kasutamise mõiste tuleks asendada, lisades ka propagandistliku sisu, sõnumite ja vahendite levitamise ning ära tuleks märkida ka URL-aadressid ja teave terroristlikule sisule või sõnumitele juurde pääsemiseks, sest see hõlmaks ka otsingumootoreid.

4.8.

 Artiklis 5 sätestatakse omakorda veebimajutusteenuse pakkujatele nõue kehtestada meetmed, et hinnata kiiresti sisu, millele kas liikmesriigi pädeva asutuse või ELi asutuse tehtud esildises viidatakse, kehtestamata siiski kohustust viidatud sisu eemaldada ja panemata tegutsemisele konkreetseid ajalisi piire.

4.9.

 Komitee on seisukohal, et kui soovime olla tõhusad, tuleb õiguskindluse huvides esmalt koostada loetelu (numerus clausus) kriteeriumidest terroristliku sisu või sõnumi liikide või terrorismi ülistamise määratlemiseks, et vältida sisu eemaldamise otsuste puhul meelevaldsust ning kaitsta õigust saada teavet ja arvamusvabadust. Samuti tuleks kõnealuse määrusega näha ette kriteeriumid, mis võimaldavad ELi tasandil määratleda sellist sisu nagu terroristlikke rühmitusi käsitlev teave, terrorismi ülistav või terroriakte õigustav teave, tehniline ja metoodiline teave, mis hõlbustab rünnakuid toime panna võimaldavate relvade valmistamist, ning värbamiskutsed.

4.10.

 Artikliga 14 nähakse ette, et nii veebimajutusteenuse pakkujad kui ka liikmesriigid loovad kontaktpunktid, et hõlbustada omavahelist suhtlust, eriti seoses esildiste ja eemaldamiskorraldustega. Inimõiguste kaitse huvides leiab komitee, et nendes kontaktpunktides peaksid olema probleemide tuvastamiseks eripädevusega kohtunikud, kes on saanud väljaõppe mitte üksnes terroristliku iseloomuga hoiakute, käitumise või tegevuse tuvastamises, vaid ka tehnoloogiliste oskuste alal. Need omadused peavad olema nii veebimajutusteenuse pakkujatel kui ka liikmesriikide määratud esindajatel, et hõlbustada omavahelist suhtlust, eriti seoses esildiste ja eemaldamiskorraldustega.

4.11.

 Määruses tuleks täpsustada veebimajutusteenuse pakkujate kohustust anda kontaktpunktide nõuetekohaseks toimimiseks kõigile kättesaadavat teavet ning määrata kindlaks kontaktpunktide liikmetega suhtlemise sisu ja vorm.

4.12.

 Artikliga 16 kehtestatakse nõue, et veebimajutusteenuse pakkujad, kellel ei ole mitte üheski liikmesriigis tegevuskohta, kuid kes pakuvad ELis teenuseid, peavad määrama oma seadusliku esindaja ELis. Komitee arvates tuleks seda nõuet laiendada juurdepääsu pakkujatele ja internetitööstusele, et hõlmata ka otsingumootorid, sotsiaalvõrgustikud, mobiilsed internetirakendused ja mängutööstus.

4.13.

 Internetis aktiivselt tegutsevad veebimajutusteenuse pakkujad mängivad digitaalmajanduses olulist rolli: nad viivad omavahel kokku ettevõtted ja kodanikud ning lihtsustavad avalikke arutelusid ja teabe, arvamuste ja ideede levitamist ja vastuvõttu, andes seega olulise panuse innovatsiooni, majanduskasvu ja töökohtade loomisse ELis. Komitee on seisukohal, et hõlmata tuleks ka internetiteenuse pakkujad, sisumajutusteenused, digitaalsed sotsiaalvõrgustikud ja ettevõtted, kes pakuvad digitaalseid telefoniteenuseid.

4.14.

 Määruse ettepanekus esitatakse rida meetmeid, mille liikmesriigid peavad kehtestama, et teha kindlaks terroristlik sisu, teha võimalikuks selle kiire eemaldamine veebimajutusteenuste pakkujate poolt ning hõlbustada koostööd teiste liikmesriikide pädevate asutuste, veebimajutusteenuste pakkujate ja vajaduse korral ka asjaomaste ELi tasandi asutustega. Selle eesmärk, nagu komitee mõistab, on piirata terrorismiga seotud sisu, võimaldada selle kiiret eemaldamist veebimajutusteenuse pakkujate poolt ning vähendada propaganda levitamist ja terroristide värbamist internetis.

Brüssel, 12. detsember 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER

(1)  COM(2018) 640 final.

(2)  ELT C 237, 6.7.2018, lk 19.

(3)  COM(2018) 640 final, artikli 2 lõige 1.

(4)  COM(2018) 640 final, artikli 2 lõige 2.

(5)  COM(2018) 640 final, artikli 2 lõige 5.

Top