Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 508/2014“

[COM(2018) 390 final – 2018/0210 (COD)]

(2019/C 110/20)

Raportöör:

Brian CURTIS (UK-II)

Nõukogu konsulteerimistaotlus	12.7.2018
Euroopa Parlamendi konsulteerimistaotlus	2.7.2018
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 42, artikli 43 lõige 2, artikli 91 lõige 1, artikli 100 lõige 2, artikli 173 lõige 3, artikkel 175, artikkel 188, artikli 192 lõige 1, artikli 194 lõige 2, artikkel 304 ja artikkel 349
Juhatuse otsus	22.5.2018 (konsulteerimistaotluse esitamise ootel)
Vastutav sektsioon	põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	27.11.2018
Vastuvõtmine täiskogus	12.12.2018
Täiskogu istungjärk nr	539
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	214/1/3

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab Euroopa Komisjoni ettepanekut, millega nähakse liikmesriikidele ette paindlikum süsteem vastavalt nende strateegilistele prioriteetidele ja mille eesmärk on toetada kalurite säästvat ettevõtlusmudelit ning säilitada konkurentsivõime kalandussektoris. Eelkõige soovib komitee kiiret heakskiitu, paremini ligipääsetavat finantssüsteemi ning proportsionaalsemat ja ühtlustatud sanktsioonisüsteemi. Organiseeritud kodanikuühiskond ja piirkondlikud sidusrühmad peaksid olema kaasatud protsessi igas etapis, alates riiklike kavade koostamisest kuni rakendamise ja lõpliku hindamiseni.

1.2.

Komitee leiab, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) praegune eelarvemaht (6,4 miljardit eurot) tuleb säilitada. See on oluline, et saavutada Euroopa Liidu poolt kalandussektoris soovitud muudatusi ja uuendusi. Eelkõige tuleb märkida, et senine Euroopa Merendus- ja Kalandusfond moodustab mitmeaastase finantsraamistiku eelarvest (2014–2020) 0,6 %, seega oleks fondi rahastamise kärpimisel tühine mõju ELi kogueelarvele, küll aga võivad sel olla rasked tagajärjed paljudele rannikupiirkondadele.

1.3.

Komitee märgib, et komisjoni ettepanek ei põhine üksikasjalikul majandusliku ja sotsiaalse mõju hindamisel. Seda puudujääki suurendab veelgi asjaolu, et kalandussektor on kriisis juba üle 20 aasta. Seetõttu nõuab komitee, et kiiresti kaasatakse Euroopa Komisjon, eriti tööhõive peadirektoraat, ja sektoris käivitatakse sotsiaaldialoog, et teha kindlaks kõige asjakohasemad meetmed majandusliku ja sotsiaalse mõju kompenseerimiseks.

1.4.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et vesiviljelus ja sinine majandus ei hüvita veel kaugeltki ettevõtete ning töökohtade kaotust. Komitee julgustab komisjoni ja liikmesriike looma lihtsustatud korra vesiviljelussektori uute projektide jaoks ning olemasolevate projektide ajakohastamiseks.

1.5.

Uues Euroopa Merendus- ja Kalandusfondis tuleks seada esmatähtsaks sotsiaalne mõõde, et tugevdada ja rahastada meetmeid, mille abil edendada ja toetada sotsiaaldialoogi, ohutust, töötingimusi ja suutlikkuse suurendamist, mis parandaks töötajate oskusi ja põlvkondade vahetumist.

1.6.

Komitee julgustab komisjoni ja liikmesriike julgemalt tegutsema ja rakendama nii ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki kui ka toiduohutust silmas pidades imporditud toodete suhtes täielikku jälgitavust. Võitlus pardal või töötlemise ajal maismaal toimuva igasuguse orjuse ja ärakasutamise vormi vastu tuleks komisjoni uues ülemaailmses kalandus- ja ookeanide majandamise strateegias seada nurgakiviks.

1.7.

Komitee soovitab rahastada vanade laevade väljavahetamist uute vastu, tingimusel et asjaomasel laevastikul ei ole ülevõimsust ja sihtliike püütakse maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamise tasemel. See meede peaks CO2-heite vähendamiseks ja meeskonna ohutuse tagamiseks kaasama säästvamate ja tõhusamate mootorite kasutuse.

1.8.

Komitee soovitab säilitada praegused rahalise abi andmise kriteeriumid ja hüvitise püügitegevuse ajutise peatamise või püsiva lõpetamise korral. On oluline, et neist rahastamisvahenditest saaksid kasu nii kalurid kui ka kalalaevade omanikud.

1.9.

Komitee toetab ettepanekut, milles on konkreetsed meetmed väikesemahulise rannapüügi kasuks, sest see on mitmetele rannikukogukondadele eluviisi ja kultuuripärandi seisukohalt eluliselt tähtis. Ent väikesemahulise kalapüügi säästva ettevõtlusmudeli toetamiseks on paikades, kus väikesemahuline kalapüük on levinum (nt Vahemeres), samuti tähtis võtta sihipäraseid kaitse- ja tehnilisi meetmeid. Neid meetmeid tuleb kohandada iga mere erinevatele kalapüügivõimalustele ja bioloogilistele omadustele. Komitee leiab, et tõhus andmete kogumine, kontroll ja täitemeetmed on olulised eeltingimused vastutustundlikuks kalavarude majandamiseks, mis edendab kalurite ja kohalike kogukondade sotsiaalset ja majanduslikku kasu.

2.   Sissejuhatus ja metoodika

2.1.

Uus Euroopa Merendus- ja Kalandusfond on osa mitmeaastasest finantsraamistikust aastateks 2021–2027. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondon põhiline vahend, millega toetada ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist, edendada liidu merenduspoliitika rakendamist ja tugevdada rahvusvahelist ookeanide majandamist, eelkõige kestliku arengu tegevuskava 2030 raames.

2.2.

Komitee näeb ELi uut pikaajalist eelarvet kestliku arengu, majanduskasvu ning ühtekuuluvuse ja Euroopa tuleviku suhtes üldisemalt erakordselt olulisena. Seetõttu on käesolev arvamus tihedalt seotud kõikide teiste arvamustega, mis analüüsivad uue mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 sihtotstarbelisi rahastamisvahendeid (1).

3.   Ettepaneku sisu

3.1.

Uus Euroopa Merendus- ja Kalandusfond keskendub neljale prioriteedile: — säästva kalapüügi ja mere bioloogiliste ressursside kaitsmise edendamine; — toiduga kindlustatuse parandamine konkurentsivõimelise ja säästva vesiviljeluse ja turgude kaudu; — säästva sinise majanduse kasvu võimaldamine ja jõukate rannikukogukondade soodustamine; — rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamine ning ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatud merede ja ookeanide tagamine.

3.2.

Uue Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eelarve on jooksevhindades 6,14 miljardit eurot. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi vahendid on peamiselt jaotatud eelarve jagatud ja otseseks täitmiseks. 5,31 miljardit eurot on liikmesriikidele eraldatud eelarve jagatud täitmiseks ning 0,83 miljardit eurot Euroopa Komisjonile eelarve otseseks täitmiseks.

3.3.

Komisjoni ettepaneku eesmärk on kõrvaldada 2014.–2020. aasta Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi piirangud ning luua toetussüsteem, mis tuleks toime kestliku arengu eesmärkidest tulenevate väljakutsetega. Alljärgnevalt on esitatud uue Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi põhijooned.

3.3.1.   Lihtsustamine

2014.–2020. aasta Euroopa Merendus- ja Kalandusfond põhineb rahastamisvõimaluste ja -kõlblikkuse eeskirjade rangel kirjeldusel, mis on muutnud rakendamise liikmesriikide ja toetusesaajate jaoks keeruliseks. 2021.–2027. aasta Euroopa Merendus- ja Kalandusfond tagab laiemad võimalused, mille puhul liikmesriigid saavad kasutada toetust sihtotstarbeliselt oma strateegilistele prioriteetidele. Eelkõige kirjeldab määrus erinevaid toetusvaldkondi iga prioriteedi raames, nähes ette paindliku rakendamisraamistiku. Liikmesriigid koostavad oma programmid, milles esitatakse prioriteetide täitmiseks sobivaimad meetodid. Rahastamiskõlblikkuse eeskirjade kehtestamisel võimaldatakse neile paindlikkust.

3.3.2.   Vastavusse viimine teiste ELi fondidega

Uues mitmeaastases finantsraamistikus on kõigile toetustele kohaldatavad eeskirjad sätestatud ühissätete määruses. Välja töötatakse vastastikune koostoime teiste fondidega (Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond jt).

3.3.3.   Tingimuslikkus

Kooskõlas ÜRO kestliku arengu konverentsi (Rio+20) ning ookeanide kaitse ja säästva kasutamisega (kestliku arengu eesmärk nr 14) on liit kohustunud edendama säästvat sinist majandust, kaitsma bioloogilisi ressursse ning head keskkonnaseisundit, keelama teatavad kalandustoetused, mis põhjustavad ülevõimsust ja ülepüüki, samuti kaotama toetused, mis aitavad kaasa ebaseaduslikule, teatamata ja reguleerimata kalapüügile, ning hoiduma sarnase mõjuga toetuste kehtestamisest. Just sellel põhjusel kehtestatakse määrusega piirangud ja tingimused („rahastamiskõlbmatud toimingud“), et vältida kahjulikku mõju kalavarude kaitsele.

3.3.4.   Keskendumine tulemuslikkusele

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetuse abil saavutatud tulemusi hinnatakse näitajate põhjal. Liikmesriigid annavad aru kehtestatud vahe-eesmärkide ja eesmärkide täitmisel tehtud edusammudest. Komisjon koostab iga-aastase tulemuslikkuse analüüsi, võttes aluseks liikmesriikide koostatud tulemusaruanded; sel viisil saab varakult avastada võimalikke rakendamisprobleeme ja teha kindlaks parandusmeetmed.

3.3.5.   Keskkonnaalane, sotsiaalne ja majanduslik jätkusuutlikkus

Säästev kalapüük ja vesiviljelus on ühise kalanduspoliitika peamiste eesmärkide hulgas. Vastavalt jätkusuutlikule kontseptsioonile laiemas mõttes tuleks majanduslikku, sotsiaalset ja tööhõivealast kasu püüda saavutada kooskõlas keskkonnaeesmärkidega. Maksimaalne jätkusuutlik saagikus jääb peamiseks meetodiks säästva kalapüügi saavutamisel. Toetust antakse üleminekuks kestlikumale tegevusele. Hüvitist püügitegevuse erakorralise peatamise eest antakse üksnes siis, kui nimetatud asjaolude mõju kaluritele on märkimisväärne (2). Uues Euroopa Merendus- ja Kalandusfondis on konkreetne tähelepanu ja toetus suunatud väikesemahulisele rannapüügile, äärepoolsematele piirkondadele, põlvkondade vahetumisele, haridusele ja koolitusele ning tööohutusele. Lossimiskohustus võib jääda kriitiliseks teguriks selle finantsmõju tõttu. Seetõttu toetab Euroopa Merendus- ja Kalandusfond innovatsiooni ja investeeringuid, millega aidatakse kaasa lossimiskohustuse rakendamisele, näiteks investeeringud selektiivsetesse püügivahenditesse, parandatakse sadamataristut ja turustatakse soovimatult püütud kalu. Lõpuks on ette nähtud toetus kaluritele ja sadamatele kaotatud kalapüügivahendite ja mereprügi ajakohastatud kogumiseks ja käitlemiseks.

3.4.

Rohkem kui 60 % liidus tarbitavast kalast on imporditud kolmandatest riikidest (3). Selleks et puuduolev osa täita, on vaja lisaks püügitegevusele toetada rangetele kvaliteedistandarditele vastavat ning taskukohaste hindadega kalandusega tegelevat vesiviljelust. Sellepärast toetatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist vesiviljeluse, sealhulgas magevee vesiviljeluse edendamist ja kestlikku arengut.

3.5.

60 % ookeanidest laiub väljaspool riikide jurisdiktsiooni piire. See tähendab, et liit peab olema aktiivsem ning võtma suurema rolli ülemaailmses ülesandes majandada ookeane. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eelarve otsese täitmise raames toetatakse võetud kohustust ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatud ookeanide tagamiseks. Piirikaitse (rannikuvalvealane koostöö) ja mereseire on esile kerkinud ülesanded, mida tuleb rahastada 2021.–2027. aasta Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist.

3.6.

Seda toetust täiendatakse konkreetsete vahendite eraldamisega Euroopa Kalanduskontrolli Ameti rahastamiseks, säästva kalapüügi partnerluslepingutega ning liidu liikmelisusega piirkondlikes kalavarude majandamise organisatsioonides ja muudes rahvusvahelistes organisatsioonides, mis aitavad samuti viia ellu liidu poliitikat kalandus- ja merendussektoris.

4.   Üldised tähelepanekud

4.1.

Komitee tervitab komisjoni ettepanekut, millega nähakse liikmesriikidele ette paindlikum süsteem vastavalt nende strateegilistele prioriteetidele ja mille eesmärk on toetada kalurite säästvat ettevõtlusmudelit ning säilitada konkurentsivõime kalandussektoris. Komitee toob eelkõige välja, et senise Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi põhiline probleem on täitmise madal tase (4). Sellisel olukorral on kaks peamist põhjust. — Hiline heakskiitmine ning sellest lähtuvalt hiline rakendamine. Kaasseadusandjad võtsid Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi määruse vastu alles 2014. aasta mais ning seejärel vajasid liikmesriigid täiendavalt aega oma riiklike programmide koostamiseks ja heakskiitmiseks. — Senine süsteem on liiga keeruline ja bürokraatlik. Veelgi enam, paljud kalurid kõhklevad enne toetuste taotlemist võimaliku ebaproportsionaalselt suure rahalise riski tõttu. Ettepaneku artikli 12 lõikes 2 (millega säilitatakse kehtivad tingimused) on sätestatud, et kui kalur paneb viimasele maksele järgneva viie aasta jooksul toime tõsise rikkumise, (5) siis muutub toetus tagasiulatuvalt rahastamiskõlbmatuks ning taotleja on kohustatud kogu saadud summa tagasi maksma. Selline nõue tuleks välja jätta.

4.2.

Eeltoodud põhjustel soovib komitee kiiret heakskiitu, paremini ligipääsetavat finantssüsteemi, proportsionaalsemat ja ühtlustatud sanktsioonisüsteemi. Kõik kalurid peaksid Euroopa Merendus- ja Kalandusfondis nägema kasutajasõbralikku süsteemi oma kestliku ja kvaliteetse tegevuse arendamiseks. See aspekt on väga tähtis komisjoni hiljuti kavandatud uue kalanduskontrollisüsteemi rakendamisel ja järgimisel (6). Komitee soovitab, et organiseeritud kodanikuühiskond ja piirkondlikud sidusrühmad oleksid kaasatud protsessi igas etapis alates riiklike kavade koostamisest kuni rakendamise ja lõpliku hindamiseni.

4.3.

Võrreldes käesoleva, 2014.–2020. aasta Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eelarvega (6,4 miljardit eurot), on uue Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eelarvet (6,14 miljardit eurot) vähendatud (4 % väiksem). Komitee on teadlik, et selle rahalise kärpe argumenteeritud põhjus on Brexit. Komitee juhib tähelepanu sellele, et radikaalsed muudatused, mida Euroopa Liit nõuab kalandussektorilt – mis annab tööd 150 000 kalurile ja mille 730 000 töötajat loovad kogu väärtusahela lõikes aastas peaaegu 400 miljardit eurot väärtust palkade ja puhaskasumi näol – vajavad suuremat eelarvet või vähemalt praeguse eelarve kärpimata jätmist. Tuleb märkida, et senine Euroopa Merendus- ja Kalandusfond moodustab mitmeaastase finantsraamistiku eelarvest (2014–2020) 0,6 %, seega oleks fondi rahastamise kärpimisel tühine mõju ELi kogueelarvele, küll aga võivad sel olla rasked tagajärjed paljudele rannikupiirkondadele.

4.4.

Komitee märgib, et komisjoni ettepanek ei põhine üksikasjalikul majandusliku ja sotsiaalse mõju hindamisel. Seda puudujääki suurendab veelgi asjaolu, et kalandussektor on kriisis juba üle 20 aasta ning pakutavad toetused säästvama kalapüügi ja vesiviljeluse saavutamiseks ei ole suutnud seda suundumust muuta (7). Seetõttu nõuab komitee, et kiiresti kaasatakse Euroopa Komisjon, eriti tööhõive peadirektoraat, ja sektoris käivitatakse sotsiaaldialoog, (8) et teha kindlaks kõige asjakohasemad meetmed majandusliku ja sotsiaalse mõju kompenseerimiseks.

4.5.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et väljatöötatud meetmed vesiviljeluse ja sinise majanduse arendamiseks ei hüvita veel kaugeltki ettevõtete ning töökohtade kaotust ja seda peamiselt liiga bürokraatliku süsteemi tõttu. Komitee julgustab komisjoni ja liikmesriike soodustama lihtsustatud korda vesiviljelussektori uute projektide jaoks ning olemasolevate projektide ajakohastamiseks, keskendudes piirkondlikule tasandile ja määratledes vesiviljeluseks eraldatud alad.

4.6.

Peamine eesmärk on endiselt säästvam kalapüük ning kalandussektorile peab andma võimalused selle saavutamiseks. Ent komisjoni sel kujul esitatud prioriteedis ei täpsustata, kas senisest Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist rahastatavad meetmed käivad töö- ja turvalisustingimuste parandamise alla, nt koolitus, nõuandeteenused, inimkapitali edendamine, sotsiaaldialoog, noored kalurid ja tervishoid ja ohutus. Nagu on leidnud kalandussektor ja haldusasutused, on probleemiks oskustööliste puudus, mis takistab põlvkondade vahetust. Komitee kutsub kaasseadusandjaid tungivalt üles seadma esmatähtsaks sotsiaalse mõõtme, et tugevdada ja rahastada meetmeid, mille abil edendada ja toetada sotsiaaldialoogi, ohutust, töötingimusi ja suutlikkuse suurendamist, mis parandaks töötajate oskusi. Muidu ei tõmba kalandussektor ligi noori spetsialiste.

4.7.

Kalalaevade ajakohastamine ohutuse suurendamiseks ilma püügivõimsust suurendamata, põlvkondade vahetumine ning sobivad töötingimused, koolitused ja palgad näitavad liidu suuremaid puudusi kasvus ja tugevdamise toetamisel. Euroopa Merendus- ja Kalandusfond peaks kaasama kalureid ka merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisesse, toetades muu hulgas innovatiivsete püügivahendite soetamist eesmärgiga suurendada selektiivsust ning uuringuid kalanduse mõju hindamiseks või leevendamiseks. Komisjoni nn käiguvahetus käesolevas eelarveraamistikus ei lahenda kõiki kestlikkuse ja konkurentsivõimega seotud probleeme.

4.8.

Komitee märgib, et suur osa kolmandatest riikidest imporditud kalast on püütud vähem säästlikul viisil võrreldes liiduga, rääkimata töötingimustest pardal või töötlemise ajal maismaal. Madalamate hindade tulemuseks on ebaaus konkurents ELi kaluritega, mis seab ohtu stabiilse miinimumhinna saavutamise esmamüügiks, mis on oluline eeldus kalurite ellujäämiseks. Komitee julgustab komisjoni ja liikmesriike julgemalt tegutsema ja rakendama nii ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki kui ka toiduohutust silmas pidades imporditud toodete suhtes täielikku jälgitavust ning korraldama teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, et teavitada tarbijaid Euroopa kala kvaliteedist. Samuti tuleb ohjeldada kahtlaseid jaemüügitavasid, näiteks sulatatud kala väljapanek värske kala lettidel ilma selge ja ühemõttelise märgistuseta.

5.   Konkreetsed märkused

5.1.

Komitee toetab komisjoni uut lähenemisviisi, mille eesmärk on luua üldine raamistik ilma kohustuslike meetmeteta, pakkudes sellega liikmesriikidele, rakendusasutustele ning toetuse saajatele rohkem stabiilsust. Niisugune lihtsustatud süsteem peaks võimaldama konkreetsetele vajadustele kohandatud riiklike kavade koostamist. Loomulikult peab see toimuma kõigile võrdsetes konkurentsitingimustes, et tagada juurdepääs rahastusele üle kogu ELi. Veelgi enam, ühissätete määrus, mis koondab kõiki rakenduseeskirju, peaks hõlbustama ELi eri rahastamisprogrammide ühist kasutamist. Kehtestada tuleks selged mehhanismid, mille abil on võimalik kontrollida, et avaliku sektori raha kasutatakse tegelikkuses seal, kus on seda kõige rohkem vaja, ning rahalist abi on eraldatud ookeanide jätkusuutlikuks majandamiseks.

5.2.

Komitee toetab ettepanekut sõnastada neli peamist prioriteeti. Komitee pooldab kooskõlas oma eelmiste arvamustega erilist keskendumist ookeanide majandamisele ja kohalikule arengule selleks, et täita kestliku arengu eesmärgid ja toetada väikesemahulist kalapüüki (9). Siiski juhib komitee tähelepanu hiljuti avastatud orjuse- ja ärakasutamisjuhtumitele Euroopa kalalaevadel (10). Kahjuks on sellised tavad veelgi sagedamad kolmandates riikides (sh laste orjus). Komitee arvates tuleks komisjoni uues ülemaailmses strateegias pidada igasuguse inimeste ärakasutamise vormi vastast võitlust nurgakiviks.

5.3.

Komitee näeb põhilise probleemina laevastiku uuendamist, sest Euroopa kalalaevade keskmine vanus on rohkem kui 30 aastat ning lihtsast remondist sageli enam ei piisa. Seepärast soovitab komitee soodustada uute laevade rahastamist, et vanad välja vahetada, tingimusel et asjaomasel laevastikul ei ole ülevõimsust ja sihtliike püütakse maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamise tasemel. Lisaks tuleb arvestada Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni strateegiat vähendada laevade kasvuhoonegaaside aastase heite üldkogust 2050. aastaks vähemalt 50 %, mistõttu peavad suuremad laevad mootorid välja vahetama, et järgida seda rahvusvahelist eesmärki. CO2-heite vähendamiseks ja meeskonna ohutuse tagamiseks on seepärast väga oluline hankida säästvamad ja tõhusamad mootorid. ÜRO Toitlustus- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) hinnangul on kalastamine tegelikkuses potentsiaalselt ohtlik tegevus ning tööohutuse ja -tervishoiualane nõuetekohane väljaõpe on vajalik selleks, et vähendada surmajuhtumite ja vigastuste arvu ning kutsehaigusi (11). Kõigil neil põhjustel on oluline eristada püügivõimsuse ja elurikkuse kaitse küsimusi laevastike ja mootorite uuendamise küsimustest.

5.4.

Püügitegevuse ajutise peatamise toetamine on olnud väga oluline kalavarude seisundi parandamisel, eriti keeluajal, hüvitades samas osaliselt kaluritele nende saamata jäänud tulu. Komisjon säilitab uues finantsraamistikus selle meetme, aga esitab uued nõuded, mida eelmises määruses ei olnud. Kuna puuduvad aruanded püügitegevuse ajutiseks peatamiseks eraldatud rahaliste vahendite väärkasutusest, peaks komisjon arvesse võtma ja säilitama senised kriteeriumid, et tagada asjaomane abi võimalikult paljudele kaluritele, kes seda võivad vajada. Sama põhimõtet tuleks kohaldada püügitegevuse püsivale lõpetamisele. Mõlemal juhul on tähtis, et seda rahalist abi saavad kasutada kalurid ja mitte ainult kalalaevade omanikud, nagu on sätestatud senises Euroopa Merendus- ja Kalandusfondis.

5.5.

Kalapüük on hooajaline tegevus ja püük võib olla muutuv, ületades mõnikord turu vajadusi. Seepärast on vaja vahendeid ületootmise nõuetekohaseks majandamiseks, et aidata stabiliseerida osa toodangust enne müüki panekut, eriti püügi vähenemise korral. Selleks peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond jätkuvalt toetama tootjaorganisatsioone, mis vajavad inimtoiduks mõeldud kalatoodete jaoks ajutise ladustamise mehhanismi. Selle täieliku toimimise tagamiseks tuleks see abi teha kohe kättesaadavaks. Selles osas toetab komitee ladustamise kulude hüvitamise mehhanismi säilitamist.

5.6.

Teine kriitiline probleem kalandussektori tulevikus on põlvkondade vahetus. Mõned uued algatused, et toetada kasutatud laeva ostmist, kutseharidust ja tõhustada töötingimusi, võivad olla kasulikud, kuid need ei lahenda peamist probleemi – investeeringute vähest tasuvust. Probleem on eriti terav pereettevõtete väikesemahulise kalapüügi puhul, kus kasutatakse alla 12 meetri pikkuseid kalalaevu. Komitee märgib, et ülemaailmset majanduskasvu arvestades on pidev kalalaevade ja töökohtade vähenemine vastuolus komisjoni prognoosiga kahekordistada ELi kalandussektori toodang aastaks 2030 (12).

5.7.

Komitee toetab ettepanekut, milles on konkreetsed meetmed väikesemahulise rannapüügi kasuks, sest see on mitmetele rannikukogukondadele eluviisi ja kultuuripärandi seisukohalt eluliselt tähtis. See hõlmab 75 % kõigist liidus registreeritud kalalaevadest ja moodustab peaaegu poole tööhõivest. Viimaste kümnendite jooksul on traditsiooniline ja väikesemahuline kalapüük kandnud kriisis kõige suuremaid kahjusid ning vajab konkreetset strateegiat, et oma kindel positsioon turul taastada. Samuti on sellel algatusel positiivne mõju masendunud kohalikele kogukondadele.

5.8.

Komitee leiab, et väikesemahulise kalapüügi õiguste haldamiseks on vaja uuenduslikke lähenemisviise ning edasine koostöö on ülioluline, et aidata sektoril hallata nende kvootide/päevade arvu merel, siduda tootmine turgudega või lahendada püüki piiravate liikidega seotud probleeme. Rannikukogukondadele ja merekeskkonnale on kõige kasulikum, kui püügivõimalused on jaotatud läbipaistvate keskkonna-, majandus- ja sotsiaalsete kriteeriumide põhjal. Jätkusuutlikkust ning osalusprotsessi toetavate rahaliste vahendite abil võib leida nendele probleemidele lahendusi ja algatada niisuguseid tegevusi nagu seminaride korraldamine või osalusprotsessi kavandamine koostööks teadlaste ja teiste sidusrühmadega.

5.9.

Kogukonna juhitud kohalik areng on olnud perioodil 2014–2020 väga kasulik vahend. See strateegia on mänginud kohalikes kogukondades olulist rolli majandusliku mitmekesistamise edendamisel. Sellepärast toetab komitee ettepanekut laiendada seda kõikidele sinise majanduse sektoritele. Rahaliste vahendite eraldamine säästva sinise majanduse toetamiseks peaks siiski tooma praegustele ja tulevastele põlvkondadele sotsiaalset ja majanduslikku kasu, taastama ja kaitsma mereökosüsteemide mitmekesisust, tootlikkust, vastupidavust ja tegelikku väärtust ning edendama puhtaid tehnoloogiaid, taastuvenergiat ja materjalivoogude ringlust.

5.10.

Komitee näeb 2017. aastal vastu võetud Malta „MedFish4Ever“ deklaratsiooni ELi tegevuse nurgakivina. Komitee usub, et Vahemere erinevatele kalapüügivõimalustele ja bioloogilistele omadustele tuleb rakendada konkreetseid kaitse- ja tehnilisi meetmeid. Komitee on märganud, et (näiteks Läänemere) mitmeaastases ühe liigi sihtpüügi kavas välja toodud edukas mudel ei ole nii tõhus mitme liigiga püügipiirkonnas (näiteks Vahemere ääres) (13). Veelgi enam, kalapüügimeetodid Põhja- ja Lõuna-Euroopas on täiesti erinevad. Kalapüük Vahemeres on väikesemahuline ning traditsiooniline (14). Sel põhjusel soovitab komitee läbi viia uuringuid kalavarude hindamiseks ja andmete kogumiseks, et luua kohandatud ja tõhusam süsteem bioloogilise mitmekesisuse kaitseks. Tõhus andmete kogumine, kontroll ja täitemeetmed on olulised eeltingimused vastutustundlikuks kalavarude majandamiseks, mis edendab kalurite ja kohalike kogukondade sotsiaalset ja majanduslikku kasu.

5.11.

Nagu komitee on juba prognoosinud, (15) on lossimiskohustus nii kalandusettevõtete kui ka riikide ametiasutuste jaoks üks selle sektori põhiprobleeme säästvale kalapüügile üleminekuga seotud keerukuse ja suurte kulude tõttu (näiteks spetsiifiliste selektiivsete püügivahendite kasutamine). Komisjoni uue ettepanekuga (16) kalanduskontrolli kohta tuleks laiendada väikesemahuliste kalalaevade seniseid kohustusi ja üldiselt sätestatakse sellega uued kohustused ja ülesanded kogu sektorile (nt kohustuslik videovalve pardal). Komitee arvates on vaja lihtsamat, paindlikumat ja pragmaatilisemat kontrollisüsteemi ning kohalikul tasandil tuleb tagada tõhus toetus paljudele kalalaevadele. Seetõttu on uue kontrollisüsteemi edukas rakendamine tihedalt seotud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2021–2027 kiire ja täieliku rakendamisega, et aidata kõigil kaluritel järgida uut määrust (17).

5.12.

Komitee toob välja, et ELi uus direktiiv teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta (18) (näiteks kasutatud kalapüügivahendid) tekitab koostoimes uue direktiiviga sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste kohta (19) säästvaks kalapüügiks ja ringmajanduseks uusi stsenaariume ja võimalusi. Meede, mis on kavandatud eri stiimulite kaudu julgustama kalureid kalapüügivahendeid tagastama, peaks laienema kalapüügi käigus kogutud kõikide muude jäätmete ja mereprügi tagastamisele.

5.13.

See algatus peaks sektoris olema kõige olulisem, sest vastavalt kehtivatele seadustele on kalurid kohustatud sadamates jäätmekäitluse eest maksma. See tähendab seda, et tänapäeval maksavad kalurid ookeanide puhastamise eest ning jäätmete kõrvaldamise eest, mida nad ei ole ise ei tekitanud, vaid lihtsalt kokku kogunud. Komitee usub, et asjakohase koolituse läbinud kalurid suudaksid luua olulist lisaväärtust ning puhastamine muutuks tasuvaks majandustegevuseks sarnaselt kalastusturismile (sinine majandus) (20).

5.14.

Kooskõlas komisjoni ettepanekuga eraldada 25 % kogu ELi eelarvest kliimamuutustega seotud tegevusteks, teeb komitee ettepaneku suunata oluline osa sellest rahast sadamate uuendamiseks selleks, et mereprügi ring sulgeda ning edendada ringmajandust. Mereprügi tekkimise vältimise laiema strateegia raames tuleks eraldada konkreetsed rahalised vahendid jõgede puhastamiseks (21). Komitee leiab, et avatud valitsemismudelid, kuhu on kaasatud kohaliku tasandi ametiasutused ja organiseeritud kodanikuühiskond, näiteks nn jõealased kokkulepped, võiks asendada struktureeritud süsteemiga, mis soodustab piiriüleste võrgustike loomist (22).

5.15.

Mitmed sidusrühmad on esile tõstnud raskusi võrdsete konkurentsitingimuste saavutamisel piirkondades, kus merel on erinevad kasutajad, eriti aladel, mida jagatakse kolmandate riikide laevastikega (23). ELi tugevam roll rahvusvahelisel ookeanide majandamisel saaks pakkuda rohkem võimalusi, arvestades keskkonnaalast jätkusuutlikkust ja ausat kaubandust.

5.16.

Komitee toetab kontrolli kehtestamist kolmandatest riikidest pärit laevadele. Veelgi enam, komitee toob välja, et kolmandatest riikidest pärineva kala tõhusam seiresüsteem on kasulik pettusega võitlemisel ning toiduohutuse tagamisel.

---

(1)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamused järgmistel teemadel: „Mitmeaastane finantsraamistik pärast 2020. aastat“ (ELT C 440, 6.12.2018, lk 106); „Ühissätete määrus 2021–2027“ (ELT C 62, 15.2.2019, lk 83); „Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi määrus 2021–2027“ (ELT C 62, 15.2.2019, lk 90); „Euroopa territoriaalse koostöö määrus 2021–2027“ (ELT C 440, 6.12.2018, lk 116); „Määrus piiriülese mehhanismi kohta 2021–2027“ (ELT C 440, 6.12.2018, lk. 124); „Euroopa Sotsiaalfond+“ (ELT C 62, 15.2.2019, lk 165); „Raamprogramm „Euroopa Horisont““, (ELT C 62, 15.2.2019, lk 33).

(2)  Kui asjaomase laeva äritegevus on vähemalt 90 järjestikuseks päevaks peatatud ja kui peatamisest tulenev majanduslik kahju moodustab kindlaksmääratud ajavahemikus rohkem kui 30 % asjaomase ettevõtja keskmisest aastakäibest.

(3)  COM(2018) 390, lk 12.

(4)  Senist Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 on rakendatud väga piiratud ulatuses. Konkreetsemalt on valitud projektidele eraldatud 29 % rahastamisvahenditest ja valitud projektid on kulutanud ainult 8 % kogueelarvest. Euroopa Komisjoni andmed. https://cohesiondata.ec.europa.eu/funds/emff#

(5)  Tõsine rikkumine toob kaasa trahvi. Trahv sõltub proportsionaalselt rikkumise raskusastmest. Hispaanias võib trahv ulatuda 601-st kuni 60 000 euroni. See tähendab, et kalurile võidakse määrata trahv vastavalt rikkumise raskusele ainult 601 eurot, kuid artikli 10 lõike 2 kohaselt võib ta kaotada sadu tuhandeid eurosid saadud toetust investeeringu jaoks, mis on viis aastat tagasi lõpule viidud ning välja makstud. Selle mõju on eelkõige suur väikesemahulisele püügile.

(6)  EMSK arvamus „Kalanduskontroll“ (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 118).

(7)  Näiteks Itaalia 8 000 km pikkusel rannikul on viimase 30 aasta jooksul kalalaevade arv vähenenud ligikaudu 33 %. Laevad on keskmiselt 34 aastat vanad ning neid oleks hädasti vaja moderniseerida või asendada uutega. Sellel eelarveperioodil kadus 18 000 töökohta (Itaalia kalandussektoris on 25 000 töötajat). Andmed: Mipaaf, 2016.

(8)  ELi merekalapüügialase sotsiaaldialoogi komisjon (EUSSDC).

(9)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Aadria mere väikeste pelaagiliste liikide püügi mitmeaastase kava“ (ELT C 288, 31.8.2017, lk 68).

(10)  https://www.theguardian.com/world/2018/may/18/we-thought-slavery-had-gone-away-african-men-exploited-on-irish-boats

(11)  FAO hinnangul on kogu maailmas kalandussektoris surmajuhtumine arv aastas 32 000 (https://safety4sea.com/fishers-fatalities-give-impetus-to-fishing-vessel-safety-work/).

(12)  OECD, Ocean Economy in 2030, 2016.

(13)  Vahemere üldine kalanduskomisjon (GFCM), Vahemere-äärsete riikide ja Musta mere kalanduse olukord, 2016, lk 26. GFCM on rõhutanud, et üheliigilistes meredes on lihtsam sihtpüüki korraldada, sest seal elutsevad koos vähesed kalaliigid ning nii on lihtsam kehtestada püügipiiranguid. Seevastu mitmeliigilistes meredes elutseb samas piirkonnas koos palju kalaliike.

(14)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Ühise kalanduspoliitika reform“, punkt 1.3 (ELT C 181, 21.6.2012, lk 183) ja „Aadria mere väikeste pelaagiliste liikide püügi mitmeaastase kava“ (ELT C 288, 31.8.2017, lk 68).

(15)  Komitee arvamus lossimiskohustuse kohta (ELT C 311, 12.9.2014, lk 68). Punkti 1.2 kohaselt on komisjoni ettepanek liiga keeruline ja „põhjustab kaluritele seoses lossimiskohustuse täitmisega ülemäärast ja ebaproportsionaalset lisatööd. Seetõttu tuleks komitee arvates taotleda pragmaatilisemat, selgemat, lihtsamat ja paindlikumat õigusnormi, mis tõepoolest annaks kaluritele aega üleminekuajal muutustega kohanemiseks, ilma et neid karmilt karistataks“.

(16)  COM(2018) 368

(17)  Vt joonealune märkus 6.

(18)  COM(2018) 340 final.

(19)  COM(2018) 33 final.

(20)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Ühekordselt kasutatava plast“ (ELT C 62, 15.2.2019, lk 207).

(21)  ÜRO Keskkonnaprogrammi lõpparuanne, 2016. 80 % mereprügist tuleneb jõgedest.

(22)  Vt joonealune märkus 20.

(23)  Vahemere nõuandekomisjoni küsitlus ELi rahastamisvahendite kohta kalandus- ja merendussektoris pärast 2020. aastat, veebruar 2018.