Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) kohta“

[COM(2018) 380 final]

(2019/C 110/16)

Raportöör:	Vladimír NOVOTNÝ
Kaasraportöör:	Pierre GENDRE

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Parlament, 11.6.2018 nõukogu, 22.6.2018
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 175 kolmas lõik ja artikkel 304
Vastutav sektsioon	tööstuse muutuste nõuandekomisjon (CCMI)
Vastuvõtmine CCMIs	22.11.2018
Vastuvõtmine täiskogus	12.12.2018
Täiskogu istungjärk nr	539
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	201/1/3

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avaldab heameelt komisjoni ettepaneku üle, mis võimaldab Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondil (EGF) jätkata tegutsemist pärast 31. detsembrit 2020. Komitee soovitab, et EGFi kohaldamisala, mida laiendati, et hõlmata koondamisi, mis tulenevad mitte ainult tõsistest majandushäiretest, vaid ka ükskõik millisest uuest ülemaailmsest finants- ja majanduskriisist, võtaks arvesse olulisi tööhõive ümberkorraldusi, mille on kutsunud esile nt digitaalne areng, tehisintellekt, üleminek vähese CO2-heitega majandusele ja maailmakaubanduse kokkutõmbumise võimalikud tagajärjed. Seega peab saama EGFist püsivahend 21. sajandi probleemide ebasoodsate mõjude leevendamiseks tööturul.

1.2.

Võttes arvesse teatud segadust erinevate Euroopa fondide ülesannete vahel, soovitab komitee jagada kõikidele sidusrühmadele selget ja lihtsat teavet nende fondide kasutuselevõtu ulatuse ja võimalike täiendavuste kohta. Komitee tuletab meelde, et EGFi eesmärk ei ole riiklike või kollektiivlepingutest tulenevate õigusaktide asendamine, kuid see võib neid kasulikult täiendada, kui see on asjakohane.

1.3.

Komitee kutsub liikmesriikide valitsusi üles looma koostöös komisjoniga riikliku tasandi mehhanisme ja tugevdama haldusstruktuuride võimekust, et hõlbustada ja tõhustada EGFi kasutuselevõtu taotluste koostamist väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kasuks ning abi osutamist töö kaotanud töötajatele.

1.4.

Komitee kordab oma nõuet, mille kohaselt peavad sotsiaalpartnerid ja teised kodanikuühiskonna organisatsioonid osalema rahastamise taotlemise protsessis menetluse algusest peale ning EGFile esitatud abitaotluste menetlemise kõigis etappides nii ettevõtte kui ka piirkonna, liikmesriigi ja ELi tasandil.

1.5.

Komitee toetab komisjoni ettepanekut, mille kohaselt peaks olema koondatud töötajatel ja tegevuse lõpetanud füüsilisest isikust ettevõtjatel võrdne juurdepääs EGFile sõltumata nende töölepingu või töösuhte liigist.

1.6.

Komitee palub liikmesriikidel ja EGFi otsustusprotsessi kaasatud liidu institutsioonidel teha kõik nendest oleneva, et vähendada menetlusaega ja lihtsustada menetlusi ning tagada EGFi kasutuselevõtmist käsitlevate otsuste sujuv ja kiire vastuvõtmine.

1.7.

Komitee kutsub liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele, sealhulgas noortele ja vanemaealistele töötutele ning vaesuse ohus olevatele isikutele, sest neil on eriti raske uuesti stabiilset töökohta leida.

1.8.

Komitee kordab kindlalt, et toetusesaajate huvides peaks olema abi võimalikult kiiresti ja tõhusalt kättesaadav.

2.   Arvamuse taust, sh vaatlusalune seadusandlik ettepanek

2.1.   Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi päritolu ja areng

2.1.1.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1927/2006 (1) programmitöö perioodiks 2007–2013, et hõlbustada töötajate tööle naasmist valdkondades, sektorites, piirkondades või tööturgudel, mis kannatavad tõsiste majandushäirete tõttu. EGF osutab abi isikutele, kuid pole mõeldud raskustes ettevõtete toetamiseks.

2.1.2.

Seoses majandus- ja finantskriisi arenguga vaatas komisjon 2008. aastal EGFi läbi, et laiendada kohaldamisala alates 1. maist 2009 kuni 30. detsembrini 2011 ja suurendada kaasrahastamise määra 50 %-lt 65 %-le, et vähendada liikmesriikide koormust.

2.1.3.

EGFi kohaldamisala laiendati 2009. aastal, et oleks võimalik hõlmata ka töötajaid, kes on koondatud ülemaailmse finants- ja majanduskriisi otsese mõju tõttu.

2.1.4.

EGFi kohaldamisala laiendati uuesti mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) raames Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1309/2013 (2). Laiendamine on võimaldanud hõlmata koondamisi, mis tulenevad mitte ainult maailmakaubanduses toimunud suurtest struktuurimuutustest, vaid ka ükskõik millisest uuest ülemaailmsest finants- ja majanduskriisist.

2.1.5.

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kuulutasid 17. novembril 2017 ühiselt välja Euroopa sotsiaalõiguste samba. Selle põhimõtted toimivad Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi suunava raamistikuna.

2.2.   Uus ettepanek EGFi kohta pärast 2020. aastat

2.2.1.

Uue ettepaneku peaeesmärk on tagada see, et EGF, mis on erivahend, mis asetatakse mitmeaastase finantsraamistiku eelarve ülemmääradest väljapoole, jätkab pärast 31. detsembrit 2020 tähtajatult toimimist.

2.2.2.

EGFist saaks anda abi ka kohaliku, piirkondliku või liikmesriigi majanduses ootamatu kriisi tõttu vallandunud tõsiste häirete korral. Selliseks ootamatuks kriisiks loetakse oluliste kaubanduspartnerite suurt majanduslangust või finantssüsteemi krahhi.

2.2.3.

EGFi toele on töötajatel juurdepääs sõltumata nende töölepingu või töösuhte liigist. Lisaks tähtajatu töölepinguga töötajatele on võimalik kaasata ka tähtajalise lepinguga töötajad, renditöötajad, mikroettevõtete juhtidena tegutsevad omanikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad.

2.2.4.

EGFi toetustaotlus tuleks esitada siis, kui koondatute arv jõuab teatava künniseni. Künnis 250 koondamist on allpool programmitöö perioodi 2014–2020 künnist. Paljudes liikmesriikides töötab enamik töötajaid väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes (VKEdes).

2.2.5.

EGF keskendub aktiivsetele tööturumeetmetele, millega soovitakse tagada, et koondatud töötajad saaksid kiiresti uue stabiilse töökoha. EGFist ei tehta eraldisi passiivsete meetmete toetamiseks. Rahalised toetused võivad paketis sisalduda üksnes juhul, kui need kavandatakse stiimulitena, mis hõlbustavad koondatud töötajate osalemist aktiivsetes tööturumeetmetes; rahaliste toetuste osakaal aktiivsete tööturumeetmete kooskõlastatud paketis on piiratud.

2.2.6.

Liikmesriigid taotlevad fondi kasutuselevõttu ainult tõelistes hädaolukordades. Samuti ei saa EGF asendada liikmesriikide meetmeid, mida juba toetatakse mitmeaastase finantsraamistiku kaudu ELi fondidest ja programmidest, või liikmesriikide meetmeid või meetmeid, mis on koondavatele ettevõtetele liikmesriigi õigusaktide või kollektiivlepingute alusel kohustuslikud.

2.2.7.

Toetustaotlus tuleks esitada juhul, kui suurel restruktureerimisel on oluline mõju piirkonna või kohalikule majandusele.

2.2.8.

Olemasoleva määruse järelhindamine tuleb teha 31. detsembriks 2021.

3.   Üldised märkused

3.1.

Komitee avaldab heameelt komisjoni ettepaneku üle, mis võimaldab EGFil jätkata tegutsemist pärast 31. detsembrit 2020. Komitee on juba varem võtnud fondi kohta vastu mitu arvamust, milles ta on väljendanud fondile toetust, Ta on seisukohal, et need arvamused ei ole kehtivust kaotanud (3) (4) (5) (6).

3.2.

Komitee rõhutab, et jätkuvalt on tähtis EGFi roll paindliku fondina, mis võimaldab toetada töötajaid, kes on kaotanud oma töö ulatusliku restruktureerimise käigus, ja aidata neil võimalikult kiiresti leida uus töökoht. Komitee soovitab võtta arvesse nende töötajate olukorda, kelle tööaega lühendatakse püsivalt ilma töötasu vähendamist hüvitamata.

3.3.

Komitee arvates oleks mõistlik koguda üksikasjalikumaid järelevalveandmeid, eriti töötajate kategooria, erialase ja haridustausta, tööhõiveseisundi ja leitud töökoha liigi kohta. Arvestades sellise lähenemisviisi eeldatavat halduslikku keerukust, ja koormust, mida see kujutab, toetab komitee alternatiivina sellise teabe kogumist toetusesaajatele suunatud veebipõhiste küsimustike abil, nagu komisjon on välja pakkunud.

3.4.

Komitee toetab komisjoni ettepanekut, mille kohaselt peaks olema koondatud töötajatel ja põhitegevuse lõpetanud füüsilisest isikust ettevõtjatel võrdne juurdepääs EGFile sõltumata nende töölepingu või töösuhte liigist.

3.5.

Komitee on seisukohal, et EGFi rahalist toetust tuleks kasutada peamiselt aktiivseteks tööturumeetmeteks, mille eesmärk on aidata toetusesaajatel kiiresti püsivale töökohale naasta. Samuti tuleks soodustada abi töötajate tööalasele ja geograafilisele liikuvusele, et hõlbustada nende ümberõpet.

3.6.

Komitee võtab teadmiseks, et perioodil 2021–2027 on fondi maksimumsummaks fikseeritud 225 miljonit eurot aastas, ja on seisukohal, et see rahastamispakett on liidu praeguse majandusolukorra seisukohast asjakohane. Siiski juhib komitee tähelepanu sellele, et sügavama kriisi taaspuhkemisel või sellistes olukordades nagu tehnoloogiliste muutuste ja energiavaldkonna ümberkorraldamise kiirenemine võib kõnealune rahastamispakett ebapiisavaks osutuda.

3.7.

Komitee soovitab seoses mitmeaastase finantsraamistiku vahehindamisega ka EGFi läbivaatamist nii assigneeringute kasutamise kui ka 250 koondatud töötaja miinimummäära seisukohast ning kutsub komisjoni üles valmistama selle alusel koostöös ELi eelarvepädevate institutsioonidega ette EGFi vahendite kohandamist.

3.8.

Komisjon peaks sellega seoses kaaluma võimalust suurendada vastavaid finantsvaheneid umbes ühe miljardi euroni. Kuna EGF on kavandatud hädaolukorra leevendamise fondina, tuleb tagada, et sellist rahastamispaketi suurendamist puudutavad otsustusprotsessid toimiksid esimesel võimalusel.

3.9.

Komitee kutsub liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele, sealhulgas noortele ja vanemaealistele töötutele ning vaesuse ohus olevatele isikutele, sest neil on eriti raske uuesti stabiilset töökohta leida.

3.10.

Liikmesriigid ja EGFi otsustusprotsessi kaasatud liidu institutsioonid peaksid tegema kõik endast oleneva, et vähendada menetlusaega ja lihtsustada menetlusi ning tagada EGFi kasutuselevõtmist käsitlevate otsuste sujuv ja kiire vastuvõtmine. Komitee kordab kindlalt, et toetusesaajate huvides peaks olema abi võimalikult kiiresti ja tõhusalt kättesaadav.

3.11.

Komitee avaldab heameelt, et Euroopa sotsiaalõiguste sammas on EGFi üldine suunav raamistik, mis võimaldab liidul asjakohased põhimõtted ulatusliku restruktureerimise korral ellu viia. Arvestades, et on raske nimetada üht konkreetset tegurit, mis põhjustab töökohtade koondamist, soovitab komitee, et tulevikus põhineks EGFi kasutuselevõtt eelkõige restruktureerimise mõju olulisusel, mis ei ole seotud mitte ainult globaliseerumise protsessiga, vaid eelkõige ka teiste suurte muutuste protsessidega, nagu nt CO2-heite vähendamine, digitaliseerimine ja tööstus 4.0 ning tehnoloogilised muutused ja viimasega seotud ümberkorraldamise protsessid ning muutused, mille on kutsunud esile väga erinevad põhjused, mis võivad olla ümberpaigutuste või suuremate koondamiste, finants- või majanduskriisi allikas. Sellega seoses avaldab komitee otseselt heameelt EGFi kohaldamisala laiendamise üle tööturul esinevatele riskidele, mille on kutsunud esile struktuursed muutused, mida põhjustavad digitaliseerumine ja CO2-heite vähendamise valdkonnas toimuv.

3.12.

Komitee on veendunud, et EGFi on vaja paremini ühitada teiste ELi poliitikameetmetega ja et on vaja täpsustada, kuidas EGF teiste fondide ning programmidega (näiteks Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks, Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm, ELi terviseprogramm) ühismeetmeid rakendavad, ning nende koostoime.

3.13.

Arvestades fondi praeguse nime vormi ja fondile seatud eesmärkide vastuolulisust ning ka huvi säilitada ingliskeelne lühend EGF, teeb komitee ettepaneku asendada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi nimi nimega „Kohanemise ja Globaliseerumise Euroopa Fond“ või muu sarnase nimega, mis sobiks kokku nimetatud lühendiga.

3.14.

Komitee on arvamusel, et eelseisval perioodil on kasulik laiendada EGFi tegevuse ulatust programmide toetamisega, mis on töötatud riiklikul tasandil välja lühiajalise töö (Kurzarbeit) või lühendatud tööaja (short time) pakkumiseks.

4.   Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted

4.1.

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted annavad ELis umbes 80 % töökohtadest, kuuludes samas nende hulka, kes on kõige haavatavamad, kui ilmnevad kriisi- või ümberkujunemisprotsessid. Seepärast kutsub komitee liikmesriikide valitsusi üles looma koostöös komisjoniga riikliku tasandi mehhanisme ja tugevdama haldusstruktuuride võimekust, et hõlbustada ning tõhustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete poolt EGFi kasutuselevõtu taotluste koostamist ning abi osutamist töö kaotanud töötajatele.

4.2.

Komitee toetab ettepanekut käsitleda palgatöötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid võrdsel alusel (artikkel 7), kui füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine ja palgatöö ei kattu ning kui põhitegevus peatatakse.

4.3.

Komitee toetab väga väikeste ettevõtete omanike kaitset, kes võivad kaotada oma töökoha majandus- või finantskriisivõi või tehnoloogiliste muutuste tagajärjel, ja kõnealustele isikutele antavat võimalust saada ka rahalist toetust Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist. See ei tohiks siiski tähendada, et „füüsilisest isikust ettevõtja“ on määratletud kui „isik, kellel on alla kümne töötaja“, nagu on märgitud komisjoni esitatud määruse ettepaneku artiklis 4. Selline määratlus tekitaks palju erinevaid tagajärgi Euroopa õigusaktidele, kuna sellega käsitataks ühtemoodi erinevaid kutse- ja majandustegevuse kategooriaid. Komitee palub komisjonil leida teine lahendus, et saavutada väga väikeste ettevõtete omanike kaitse eesmärk, mille komitee heaks kiidab.

4.4.

Komitee soovib komisjonil parandada koostöös liikmesriikidega EGFi tulemusi teiste hulgas ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele suunatud teavituskampaania abil, et võimaldada nende töötajatel saada hõlpsamalt kasu EGFi pakutavatest toetusvõimalustest.

4.5.

Komitee avaldab heameelt kasutuselevõtu kriteeriumide uue koosseisu üle (artikkel 5), milles pööratakse erilist tähelepanu olukorrale, mis valitseb väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, kes moodustavad suure osa tasustatud tööhõivest. Vaatamata 250 töötaja künnisele on oluline arvestada kontserni ja/või territoriaalse terviku mõistet, kui sama kontserni mitu tütarettevõtjat, kus ollakse silmitsi töökohtade kadumisega, individuaalselt seda künnist ei saavuta.

5.   Konkreetsed märkused

5.1.

Komitee soovitab kaaluda suuremat paindlikkust koondamiste ja tegevuse lõpetamiste (artikkel 6), rahastamiskõlblike toetusesaajate (artikkel 7) ning rahastamiskõlblike meetmete (artikkel 8) arvu arvutamisel, nii et abi jõuaks võimalikult kiiresti mõjutatud töötajateni.

5.2.

Komitee soovitab lihtsustada maksimaalselt ka haldustoiminguid, mis on seotud taotluste esitamisega (artikkel 9), ja kiirendada nii kogu protsessi. Dokumentide lihtsustamine ja tehnilise abi loomine liikmesriikidele, kui see on vajalik, on elemendid, mis laiendavad fondi kasutuselevõtu ulatust.

5.3.

Komitee on veendunud, et on vaja lihtsustada haldusmeetmeid (määruse ettepaneku lisa punkt 2), eelkõige järelevalvet ja aruandlust käsitlevaid sätteid, juhtimis- ja kontrollisüsteeme ning pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmeid.

5.4.

Komitee kiidab heaks EGFist toetuse saamiseks rahastamiskõlblikkuse piiramist vastavalt artikli 8 lõikes 2 punktile b, milles selgitati, et EGFi toetused ei saa asendada kohustusi, mis ettevõtjatele tulenevad siseriiklikust õigusest või kollektiivlepingutest. Kõnealuse sättega ei tohiks kollektiivlepingutel põhinevaid turumeetmeid EGFi toetuste võimalikust kohaldamisalast üldiselt välja arvata.

5.5.

Komitee eeldab, et kavandatud EGFi järelhindamise käigus pöörab komisjon suurt tähelepanu ELi liikmesriikide vaheliste EGFi kasutamise erinevuste põhjuste ja eelkõige nende põhjuste analüüsimisele, mille tõttu on kasutatud fondi vähe või üldse mitte sellistes riikides nagu Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Eesti, Horvaatia, Küpros, Läti, Luksemburg, Ungari, Malta, Slovakkia ja Ühendkuningriik.

5.6.

Komitee kordab oma nõuet, mille kohaselt peavad kõik sotsiaalpartnerid ja teised kodanikuühiskonna organisatsioonid osalema rahastamise taotlemise protsessis menetluse algusest peale ning EGFile esitatud abitaotluste menetlemise kõigis etappides nii ettevõtte kui ka piirkonna, liikmesriigi ja ELi tasandil. Arvestades nende täpseid teadmisi olukorrast ja kohalikest erijoontest, võivad piirkondlikud struktuurid ja omavalitsusüksused samuti olulist rolli etendada.

5.7.

Komitee soovitab komisjonil täpsustada määruses, et mõiste „töötaja“ hõlmab ka ühistute töötajatest liikmeid.

---

(1)  ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 855).

(3)  ELT C 318, 23.12.2006, lk 38.

(4)  ELT C 228, 22.9.2009, lk 141.

(5)  ELT C 376, 22.12.2011, lk 92.

(6)  ELT C 143, 22.5.2012, lk 17.