Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52018AE3271

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014“ (COM(2018) 438 final – 2018/0228 (COD))

    EESC 2018/03271

    ELT C 440, 6.12.2018, p. 191–198 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    6.12.2018   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 440/191

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014“

    (COM(2018) 438 final – 2018/0228 (COD))

    (2018/C 440/33)

    Raportöör:

    Aurel Laurențiu PLOSCEANU

    Kaasraportöör:

    Graham WATSON

    Konsulteerimistaotlused

    Euroopa Parlament, 14.6.2018

    Euroopa Liidu Nõukogu, 3.7.2018

    Õiguslik alus

    ELi toimimise lepingu artiklid 172, 194 ja 304

    Vastutav sektsioon

    transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon

    Vastuvõtmine sektsioonis

    6.9.2018

    Vastuvõtmine täiskogus

    19.9.2018

    Täiskogu istungjärk nr

    537

    Hääletuse tulemus

    (poolt/vastu/erapooletuid)

    144/0/1

    1.   Järeldused ja soovitused

    1.1.

    		 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee pooldab Euroopa ühendamise rahastu (CEF) eelarve suurendamist pärast 2020. aastat ning toetused peaksid jääma ka edaspidi selle peamiseks elemendiks. On mitmeid transpordi-, energeetika ja digitaristu projekte, mis on ELi konkurentsivõime jaoks elulise tähtsusega, kuid nendesse tehtud investeeringud ei tooda vajalikku kasumit, et meelitada ligi erainvestoreid. Vaja on ELi ja avaliku sektori jõulist toetust.

    1.2.

    		 Komitee soovitab, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid edendaksid edasi kolme valdkonna vahelisi projektitasandi koostoimeid, mida praegu piirab eelarveraamistiku jäikus seoses projektide ja kulude rahastamiskõlblikkusega.

    1.3.

    		 Komitee soovitab komisjonil jätkata tehnilise toetuse (Euroopa ühendamise rahastu programmi toetusmeede) pakkumist, et edendada viimistletud ja kvaliteetsete projektide rahastamiskõlblikkust, lisaks toetab komitee järjepidevust seda tüüpi toetuse osutamisel ja hindamiskriteeriumite ajakohastamist, et lihtsustada projektide lisaväärtuse tuvastamist. Tuleks teha edasisi samme haldusnõuete lihtsustamiseks ja mitte ainult väikeste toetuste puhul.

    1.4.

    		 Komitee kutsub kaasseadusandjaid üles säilitama eelmises Euroopa ühendamise rahastu määruses võetud kohustus kulutada suurem osa energiavaldkonna investeeringutest elektrienergia projektidele. See on oluline tagamaks Euroopa ühendamise rahastu kooskõla ELi kliima- ja energiapoliitikaga ning vältimaks seda, et Euroopa ühendamise rahastust saaks mitmeaastase finantsraamistiku raames fossiilenergia projektide peamine toetaja. Oluline on seda kohustust pigem tugevdada kui nõrgendada Euroopa ühendamise rahastu tegutsemisperioodil aastatel 2021–2027.

    1.5.

    		 Komitee on seisukohal, et artiklis 13 loetletud projektitoetuste määramise kriteeriume tuleks laiendada, et hõlmatud oleks kõigi energialiikide (elekter, gaas, küte jne) varustuskindlus ja iga projektiga kaasnev konkreetne heitkoguste vähendamine.

    1.6.

    		 Komitee rõhutab, et Euroopa ühendamise rahastu peab olema suunatud energiaprojektidele, mis on suutelised tagama ELile suurema energiasõltumatuse ja energiavarustuskindluse. Euroopa ühendamise rahastu toel tuleb rajada ka uusi elektrisalvestusrajatisi.

    1.7.

    		 Komitee soovitab suurendada Euroopa ühendamise rahastu programmi finantssuutlikkust järgmises mitmeaastases finantsraamistikus. Toetuste jaotamisel kolme sektori vahel soovitab komitee kaaluda iga sektori finantsnõudeid, nagu kapitalimahukus ja investeeringutasuvus, eelistades investeeringuid, mida turg ei saa rahastada, et säilitada kõrge usaldusväärsus ja atraktiivsus investorite jaoks.

    1.8.

    		 Komitee soovitab seepärast suurendada Euroopa ühendamise rahastu eelarveeraldisi tervikuna, arvestades nende sektorite elulist tähtsust siseturu jaoks.

    1.9.

    		 Komitee rõhutab, et nii komisjon kui ka liikmesriigid peavad olema jätkuvalt pühendunud Euroopa ühendamise rahastu transpordipoliitika peamiste eesmärkide saavutamisele, milleks on: viia 2030. aastaks lõpule üleeuroopalise transpordivõrgu TEN-T põhivõrgu loomine ja üleminek puhtale, konkurentsivõimelisele, innovaatilisele ja ühendatud liikuvusele, muu hulgas ELi alternatiivsete kütuste laadimistaristu tuumikvõrgu kasutuselevõtmine 2025. aastaks. Selles kontekstis on ülimalt olulised mitmeliigilised ja piiriülesed ühendused.

    1.10.

    		 Komitee kutsub kaasseadusandjaid üles tagama Euroopa ühendamise rahastust toetust saavate projektide jaoks laiaulatuslik ja aus konkurents, austades praktikas vastastikkust ja kasutades lepingutingimusi, mis kombineerivad tõhususe ja riskide õiglase jaotamise.

    1.11.

    		 Komitee soovitab kaasseadusandjatel tagada, et vastavates hankemenetlustes osalemine on avatud üksnes ettevõtjatele nendest riikidest, kus asjaomased turud on avatud, austatakse tõelist vastastikkust. Samuti peab kasutatud lepingu tüüpvorm olema vastavuses projekti eesmärkide ja tingimustega. Lepingutingimused tuleks koostada nii, et lepinguga seotud riskid oleksid õiglaselt jaotatud ning esmane eesmärk oleks lepingu võimalikult madal hind ja tõhus tulemuslikkus. Asjaomane põhimõte peaks kehtima sõltumata sellest, kas kasutatakse riiklikke või rahvusvahelisi standardseid lepinguvorme (vastavalt EBRD hankepoliitika ja -eeskirjade artiklile 3.21, 1. november 2017).

    1.12.

    		 Komitee toetab väga ettepanekut kaasata Euroopa ühendamise rahastu perioodil 2021-2027 taastuvenergia tootmisega seotud piiriülesesse koostöösse. Komitee arvab, et Euroopa ühendamise rahastu taastuvenergia meetmete üldeesmärk peaks olema üleeuroopalise taastuvenergiavõrgu loomine, mis võimaldaks taastuvenergia tehnoloogiate tõhusamat integratsiooni ja peegeldaks paremini kogu Euroopas olemasolevat tehnoloogiaalast potentsiaali.

    1.13.

    		 Komitee tunneb heameelt taastuvenergiat tootvate rajatiste kaasamise üle Euroopa ühendamise rahastu abikõlblike energiaprojektide hulka ning soovitab seda täiendada, et hõlmata nii laiaulatuslikud kui ja väikese ulatusega projektid, et võimaldada kõigil tehnoloogiatel konkureerida vahenditele võrdsetel alustel.

    1.14.

    		 Komitee soovitab laiendada artiklis 3 loetletud Euroopa ühendamise rahastu eesmärke, kaasates mitte üksnes piiriülese koostöö lihtsustamise taastuvenergia valdkonnas, vaid nimetades ka sõnaselgelt taastuvenergia kasutamist.

    1.15.

    		 Komitee märgib, et vastavalt artikli 15 punktile c ei ole maa ostmisega seotud kulud rahastamiskõlblikud ja palub kaasseadusandjatel kaaluda, kas see on teatud projektide ja tehnoloogiate puhul eelis või puudus. Selliste sektorite puhul nagu transport ja taastuvenergia on maa ostmine arvestatav osa investeeringust.

    1.16.

    		 Komitee tuletab komisjonile meelde, et piiriülesed energiaühendused on olulised tegurid taastuvate energiaallikate integreerimisel, mitte ainult seetõttu, et need võimaldavad taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri pikamaa ülekandeid, soodustavad puhtamate ja odavamate elektrienergia allikate kasutamist üle kogu Euroopa, aga ka seepärast, et need on olulised süsteemi paindlikkuse tagamisel.

    1.17.

    		 Komitee soovitab täiel määral ära kasutada energiavõrkude ja võrgustike digiteerimisest ja taastuvenergiat integreerivate arukate võrkude loomisest tulenevaid võimalusi ning soovitab komisjonil uurida, kuidas on selles küsimuses võimalik ära kasutada Euroopa ühendamise rahastu digitaal- ja energiaosa vahelisi koostoimeid. Komitee juhib tähelepanu arukate võrkudega seotud projektide vähesusele Euroopa ühendamise rahastus perioodil 2014–2020, mis osaliselt on tingitud takistustest madalama tasandi jaotusvõrguprojektide rahastamisel. Kõrgepingevõrguprojektide rahastamisel takistusi ei esinenud.

    1.18.

    		 Komitee on seisukohal, et Euroopa ühendamise rahastu peaks samuti tagama mehhanismid, mille abil oleks võimalik tõendada, millistes transpordirakendustes kasutatakse taastuvelektrit, kasutades selleks näiteks taastuvenergia päritolutagatiste sertifikaate.

    1.19.

    		 Komitee tõstab esile vajadust eelistada ulatuslikke üleeuroopalisi transpordi digiteerimise projekte nagu seda on ERTMS (Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem), SESAR (Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteem) ja autonoomne sõidukijuhtimine. Põhivõrgu varustamiseks ERTMS-iga aastaks 2030 on vaja investeerida 15 miljardit eurot. Üleeuroopalist suurprojekti tuleb rahastada Euroopa ühendamise rahastu eri valdkondade toetuste, erasektori vahendite ja InvestEU fondi kombineeritud elementidega.

    1.20.

    		 Komitee kutsub üles katma TEN-T võrgu 5G võrguga, mis on ülimalt oluline.

    1.21.

    		 Komitee kutsub üles võtma selliseid meetmeid nagu tõhusad kontrollid, moodsad ööbimiskohad ja piisaval hulgal asjakohase varustusega parkimiskohti.

    1.22.

    		 Komitee arvab ka seda, et Euroopa ühendamise rahastu saavutustest teavitamiseks tuleks kaaluda paremaid meetodeid. Selle puhul võiks kasu olla teabevahetuse eelarvest. Kaaluda tuleks ka prognoositavuse suurendamist.

    1.23.

    		 Komitee soovitab kaaluda täiendavaid meetmeid programmi täieliku potentsiaali ära kasutamiseks, arvestades seda, et Euroopa ühendamise rahastu toetus oli enamuse projektide käivitamisel otsustava tähtsusega ning see on osutunud oluliseks katalüsaatoriks nii avaliku kui erasektori investeeringute puhul. Kattumiste vältimiseks ja eelarvevahendite optimeerimiseks tuleb tugevdada vastastikkust täiendavust Euroopa ühendamise rahastu ja teiste programmide vahel (nt „Euroopa horisont“, InvestEU ja ühtekuuluvusfond).

    1.24.

    		 Komitee usub, et ühtekuuluvuspoliitika vahendid on otsustava tähtsusega põhivõrgu osade lõpuleviimisel ühtekuuluvusfondist toetust saavates liikmesriikides ning soovitab komisjonil ja liikmesriikidel jätta ühtekuuluvusfondi osa Euroopa ühendamise rahastu otsese haldamise alla järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames. Euroopa ühendamise rahastu prioriteete transpordis tuleb toetada Euroopa Regionaalarengu Fondist. Igal juhul jäävad vahendid abikõlblikku liikmesriiki.

    1.25.

    		 Komitee on seisukohal, et hindamise metoodikat tuleks kohandada, kuna Euroopa ühendamise rahastu edu ei taga üksnes eraldatud rahasummade suurus ja toetatud projektide arv.

    Komitee teeb ettepaneku parandada Euroopa ühendamise rahastu hindamismetoodikat. Perioodi 2014–2020 lõpus tuleks läbi viia lõpetatud ja edasijõudnud etapis olevate projektide tõeline kvantitatiivne/kvalitatiivne hindamine. Komitee kutsub üles vaatama muu hulgas läbi üleeuroopalise transpordivõrgu arendamisel tehtud edasiminekud ja ka muutused reisijate- ja kaubaveo voogudes. Komitee on samuti arvamusel, et tuleks teostada üleeuroopalise transpordivõrgu projektide sotsiaalmajanduslik kulude-tulude analüüs, milles võetaks arvesse asjakohaseid sotsiaalseid, majanduslikke, kliima- ja keskkonnaalaseid tulusid ja kulusid.

    1.26.

    		 Komitee kutsub üles võtma konkreetseid meetmeid üldiste kliimakaitsealaste eesmärkide saavutamiseks.

    1.27.

    		 Komitee nõuab, et peamiste taristuprojektide puhul arvestataks suurlinnadega, hoolimata sellest, kas need võivad ühtekuuluvusfondist toetust saada või mitte.

    1.28.

    		 Komitee soovitab konkreetseid meetmeid selleks, et tagada olemasolevate taristute moderniseerimise, ajakohastamise või täiustamise atraktiivsus, kuna need on endiselt olemasolevate võrkude ja installeeritud võimsuse alustala.

    1.29.

    		 Komitee toetab Euroopa ühendamise rahastu raames tsiviil- ja sõjaliseks kasutamiseks ette nähtud kaheotstarbeliste transporditaristute arendamist nii füüsiliste kui ka tehnoloogiliste taristute (nagu ERTMS ja SESAR) puhul ning soovitab avatud ja proaktiivset lähenemisviisi uues geopoliitilises rahvusvahelises kontekstis (kolme mere algatus jne).

    1.30.

    		 Komitee soovitab seada Euroopa ühendamise rahastul prioriteediks investeeringud TEN-T võrgu piiriülestesse taristustesse, et saavutada sidus suutlikkus ja vältida kitsaskohti kõigi transpordiliikide jaoks ning et saavutada täielikult integreeritud transpordivõrk.

    2.   Komisjoni ettepaneku kokkuvõte

    2.1.

    		 Ettepaneku eesmärk on luua õiguslik alus Euroopa ühendamise rahastule pärast 2020. aastat ja see on koostatud 27-liikmelisele Euroopa Liidule.

    2.2.

    		 Vastavalt komisjoni 2. mai 2018 ettepanekule (1) mitmeaastase finantsraamistiku kohta pärast 2020. aastat nähakse Euroopa ühendamise rahastule ette 42,265 miljoni euro eraldamine järgmiselt:

    Euroopa ühendamise rahastu 2021-2027

    Summad jooksevhindades (eurodes)

    Transport,

    Sealhulgas:

    30 615 493 000

    —

    Üldine rahastamispakett

    —

    Ühtekuuluvusfondi sissemakse

    —

    Toetus sõjaväelisele liikuvusele:

    12 830 000 000

    11 285 493 000

    6 500 000 000

    Energeetika

    8 650 000 000

    Digivaldkond

    3 000 000 000

    KOKKU

    42 265 493 000

    2.3.

    		 Euroopas soovitakse saavutada liiklussurmadeta, heitgaasi- ja paberdokumendivaba liikuvus, saada üleilmseks liidriks taastuvenergia valdkonnas ning digimajanduse eestvedajaks.

    2.4.

    		 Euroopa ühendamise rahastu toetab üleeuroopaliste võrkude (TEN-võrgud) arendamise kaudu investeeringuid transpordi-, energia- ja digitaristusse ning edendab piiriülest koostööd taastuvenergia valdkonnas. Kõnealused võrgud ja piiriülene koostöö on väga tähtsad ühtse turu toimimise seisukohast ning strateegilise tähtsusega ka energialiidu ja digitaalse ühtse turu loomisel ning kestlike transpordilahenduste väljatöötamisel.

    2.5.

    		 2021.–2027. aasta mitmeaastase raamistikuga seatakse edasipüüdlikum eesmärk integreerida kliimamuutuste teema kõikidesse ELi programmidesse, seades sihiks, et 25 % ELi kulutustest oleks suunatud kliimaeesmärkide saavutamisele. Euroopa ühendamise rahastult oodatakse selles vallas märkimisväärset panust, kuna 60 % rahastu vahenditest on ette nähtud kliimaeesmärkide saavutamiseks.

    2.6.

    		 Tulevased vajadused CO2-heite vähendamise ja digiteerimise valdkonnas eeldavad transpordi-, energeetika- ja digisektori üha suuremat omavahelist lähenemist. Seega tuleks täielikult ära kasutada kõigi kolme sektori omavahelist koostoimet, mis suurendaks ELi meetmete tulemuslikkust ja tõhusust. Sektoriüleste projektide stimuleerimiseks ja prioriteediks seadmiseks peaks kavandatava meetme üheks hindamiskriteeriumiks olema koostoimemõõde.

    2.7.

    		 Transpordivaldkonnas on Euroopa ühendamise rahastu eesmärk panustada TEN-T võrgu mõlema tasandi valmimisse (põhivõrk 2030. aastaks ja laialdasem võrk 2050. aastaks). TEN-T põhivõrgu väljaarendamine peaks aastatel 2017–2030 looma 7,5 miljonit tööaastat ja suurendama SKPd täiendavalt 1,6 % võrra.

    2.8.

    		 Esmakordselt rahastataks tsiviil- ja sõjaliseks kasutamiseks ette nähtud kaheotstarbelisi transpordiprojekte ELi vahenditest Euroopa ühendamise rahastu raames.

    2.9.

    		 Energeetikasektoris keskendutakse üleeuroopaliste energiavõrkude valmimisele, arendades selleks välja energia siseturu tihedamale ühendamisele ning piiri- ja sektoriüleste võrkude koostalitlusvõimele suunatud ühishuviprojekte. Kestlikule arengule püütakse kaasa aidata CO2-heite vähendamise abil eeskätt tänu taastuvenergiaallikate kaasamisele ning tarnekindlusele muu hulgas taristut arukamaks ja digitaalseks muutmise kaudu.

    2.10.

    		 Digivaldkonnas maksimeeritakse rahastuga hüvesid, mida kõigil kodanikel ja ettevõtetel ning asutustel on võimalik digitaalselt ühtselt turult saada.

    2.11.

    		 Transpordi-, energia- ja digitaristut toetatakse erineval määral mitmete ELi rahastamisprogrammide ja -vahendite kaudu, sh Euroopa ühendamise rahastust, Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist, programmist „Euroopa horisont“, InvestEU fondist ja programmist LIFE.

    2.12.

    		 Programmi meetmeid tuleks kasutada ka turutõrgete või ebasoodsate investeerimisolukordadega tegelemiseks, tehes seda proportsionaalselt ja erarahastamist dubleerimata või seda kõrvale tõrjumata ning neil meetmetel peab olema Euroopa jaoks selge lisaväärtus.

    2.13.

    		 Euroopa Komisjon kinnitas vahehindamise tulemused 13. veebruaril 2018, (2) hindamisel lähtuti viiest kriteeriumist: tulemuslikkus, tõhusus, sidusus, asjakohasus ja ELi lisaväärtus. Mõned väljavõtted:

    —

    Euroopa ühendamise rahastu on tulemuslik ja sihipärane vahend investeeringute tegemiseks üleeuroopalisse taristusse (TEN), transpordi-, energeetika- ja digisektoris. Alates 2014. aastast on rahastust investeeritud 25 miljardit eurot, mille tulemusena on ELis tehtud taristuinvesteeringuid ligikaudu 50 miljardi euro ulatuses.

    —

    Euroopa ühendamise rahastu loob suurt Euroopa lisaväärtust kõikidele liikmesriikidele, toetades piiriülese mõõtmega ühenduvusprojekte.

    —

    Esimest korda täideti osa ühtekuuluvuspoliitika eelarvest (11,3 miljardit eurot transpordile) otsese eelarve täitmise kaudu Euroopa ühendamise rahastu raames.

    —

    Euroopa ühendamise rahastu jätkas innovaatiliste rahastamisvahendite kasutamist ja väljatöötamist. Seoses Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi pakutavate uute võimalustega on nende kasutuselevõtt olnud siiski piiratud.

    —

    Euroopa ühendamise rahastu on katsetanud ka valdkondadevahelist koostoimet, kuid seda on pärssinud praeguse õigus- ja eelarveraamistiku piirangud. Valdkondlikud poliitikasuunised ja Euroopa ühendamise rahastu tuleks muuta paindlikumaks, et edendada koostoimet ning reageerida paremini uutele tehnoloogiaarendustele ja prioriteetidele (nt digiteerimine), kiirendades samal ajal CO2-heite vähendamist ja tegeledes selliste ühiste ühiskondlike probleemidega nagu küberturvalisus.

    2.14.

    		 Komisjon teeb ettepaneku jätkata rahastu kolme valdkonna puhul uue programmi rakendamist, jättes selle juhtimise eest otseselt vastutavaks Euroopa Komisjoni koos Innovatsiooni ja Võrkude Ametiga (INEA).

    2.15.

    		 Esitatud eelarve katab kõik programmi rakendamiseks vajalikud tegevuskulud ja personalikulu ning muud programmi juhtimisega seotud halduskulud.

    2.16.

    		 Võrreldes Euroopa ühendamise rahastuga aastatel 2014–2020 kehtestatakse programmi eesmärkide ja ELi poliitikaeesmärkide saavutamise jälgimiseks lihtsam, kuid tugevam tegevusraamistik. Rakendamise ja edasiminekute jälgimise näitajad on eelkõige seotud järgmiste aspektidega:

    —

    tõhusad ja omavahel ühendatud võrgud ja taristu aruka, kestliku, kaasava, ohutu ja turvalise liikuvuse tarvis ning selle kohandamine sõjaväelise liikuvuse nõuetele;

    —

    panus turgude vastastikuse seotuse ja lõimimise, energiavarustuskindluse ja kestliku arengu edendamisse CO2-heite vähendamise abil; panus piiriülesesse koostöösse taastuvenergia valdkonnas;

    —

    panus digitaalse ühenduvuse taristu kasutuselevõtmisse kogu ELis.

    3.   Üldised ja konkreetsed märkused

    3.1.

    		 Komitee rõhutab Euroopa ühendamise rahastu programmi strateegilist tähtsust siseturu integratsiooni ja aruka liikuvuse seisukohast ning näeb selles võimalust luua kõnealuse programmi vahendusel kodanike, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja ettevõtete jaoks konkreetset lisaväärtust ning heaolu ja lisaväärtust ELile tervikuna.

    2017. aasta lõpuks oli Euroopa ühendamise rahastu transpordiprogrammist eraldatud juba 21,3 miljardit eurot TEN-T projektide toetusteks, mille tagajärjel tehti omakorda investeeringuid kogumahus 41,6 miljardit eurot.

    3.2.

    		 2018. aastal allkirjastatakse lisaks niisuguse segarahastamise projektikonkursi toetuslepingud, milles on kombineeritud Euroopa ühendamise rahastu toetused ja erarahastus, sealhulgas Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) vahendid. Hinnanguliselt peaks TEN-T põhivõrku investeeritud 1 miljard eurot looma kuni 20 000 töökohta.

    3.3.

    		 Komitee tunneb suurt heameelt ettepaneku üle kehtestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu perioodiks 2021–2027 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014.

    3.4.

    		 Komitee tunnistab, et Euroopa ühendamise rahastu on üks kõige edukamatest Euroopa programmidest ja rõhutab selle rahastu strateegilist tähtsust siseturu integratsiooni, energialiidu lõpuleviimise ja aruka liikuvuse seisukohalt ning seoses ELi võimalusega pakkuda kodanike, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja ettevõtjate jaoks konkreetset lisaväärtust.

    3.5.

    		 Komitee usub, et Euroopa ühendamise rahastu programmi finantssuutlikkust tuleks järgmises mitmeaastases finantsraamistikus suurendada ja parandada selle tasakaalu, et säilitada investorite jaoks kõrge usaldusväärsus ja atraktiivsus. Ebapiisav rahastamine seaks ohtu TEN-T ja TEN-E võrkude väljaarendamise ja see alandaks avaliku sektori vahenditest juba tehtud investeeringute väärtust.

    3.6.

    		 Komitee rõhutab, et digitaalsetesse, innovatiivsetesse ja jätkusuutlikesse transpordiprojektidesse investeerimist tuleb kiirendada keskkonnahoidlikuma, tõeliselt integreeritud, kaasaegse, kõigile juurdepääsetava, turvalisema ja tõhusa transpordisüsteemi suunas liikumiseks. ELi tasandi sotsiaalset ühtekuuluvust tuleb edendada, suurendades avaliku sektori investeeringuid ELi ja piirkondlikku lisaväärtust loovatesse projektidesse.

    3.7.

    		 Komitee leiab, et projekti tasandil piirab kolme valdkonna vahelisi koostoimeid praegu eelarveraamistiku jäikus seoses projektide ja kulude rahastamiskõlblikkusega.

    3.8.

    		 Komiteel on heameel tehnilise toetuse üle, mida osutatakse viimistletud ja kvaliteetsete projektide rahastamiskõlblikkuse edendamiseks ning komitee toetab järjepidevust seda tüüpi toetuse osutamisel ja hindamiskriteeriumite ajakohastamist, mis võimaldavad kergemini tuvastada projektide lisaväärtust. Tuleks teha edasisi samme haldusnõuete lihtsustamiseks ja mitte ainult väikeste toetuste puhul.

    3.9.

    		 Komitee rõhutab, et nii komisjon kui ka liikmesriigid peavad olema jätkuvalt pühendunud Euroopa ühendamise rahastu peamiste poliitikaeesmärkide saavutamisele, milleks on: viia 2030. aastaks lõpule TEN-T põhivõrgu loomine ja üleminek puhtale, konkurentsivõimelisele, innovaatilisele ja ühendatud liikuvusele, muu hulgas ELi alternatiivsete kütuste laadimistaristu tuumikvõrgu kasutuselevõtmine 2025. aastaks. Selles kontekstis on väga olulised mitmeliigilised ja piiriülesed ühendused.

    3.10.

    		 Euroopa ühendamise rahastu peab olema suunatud energiaprojektidele, mis on suutelised tagama ELile suurema energiasõltumatuse ja energiavarustuse kindluse. Euroopa ühendamise rahastu toel tuleb rajada ka elektrisalvestusrajatisi.

    3.11.

    		 Komitee on seisukohal, et piiriülesed energiaühendused on olulised tegurid taastuvate energiaallikate integreerimisel, mitte ainult seetõttu, et need võimaldavad taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri pikamaa ülekandeid, aga ka seepärast, et need on olulised süsteemi paindlikkuse tagamisel.

    3.12.

    		 Euroopa koordinaatorite rolli tuleb laiendada, et oleks võimalik põhjalikult hinnata lõpetatud või edasijõudnud etapis olevaid projekte, tegelikke saavutusi ja allesjäänud kitsaskohti. Komisjon peab tagama, et (projekti)konkursside prioriteetsus peegelduks ka nende hindamisel.

    3.13.

    		 Komitee usub, et transpordisektoris tuleks täielikult ära kasutada digitaal- ja innovaatiliste tehnoloogiate pakutavad võimalused, ning tunnistab, et uus ja innovaatiline transporditaristu on investeerimise seisukohast atraktiivsem, eelkõige erasektorist tulenevateks investeeringuteks.

    3.14.

    		 Komitee on veendunud, et investeerimine transpordisektorisse ja eeskätt üleeuroopalisse transpordivõrku (TEN-T) on otsustava tähtsusega Euroopa majanduskasvu ja töökohtade loomise seisukohast. Seepärast pooldab komitee Euroopa ühendamise rahastu eelarve suurendamist pärast 2020. aastat ning toetused peaksid jääma ka edaspidi selle peamiseks elemendiks. Tõepoolest on mitmeid transporditaristu projekte, mis on ELi konkurentsivõime jaoks elulise tähtsusega, kuid nendesse tehtud investeeringud ei tooda vajalikku kasumit, et meelitada ligi erainvestoreid. Seepärast vajavad need jõulist toetust ELi ja liikmesriikide avalikest vahenditest.

    3.15.

    		 Euroopa Komisjon peaks säilitama Euroopa ühendamise rahastu finantssuutlikkuse puutumatuse ega tohiks teha enam kärpeid teiste programmide kasuks (Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm).

    3.16.

    		 Komitee tõstab esile vajadust eelistada ulatuslikke üleeuroopalisi transpordi digiteerimise projekte nagu ERTMS, SESAR ja autonoomne sõidukijuhtimine. Nende projektide elluviimiseks on vaja segarahastamist – avaliku sektori vahendid Euroopa ühendamise rahastust ja InvestEU tagatud erasektori vahendid. TEN-T võrgu katmine 5G võrguga on samavõrd oluline. Aastatel 1995–2016 varustati ERTMSiga üksnes 8 % põhivõrgu koridoridest, mille kogupikkus on 51 000 km. Praeguse tempo juures kulub kogu põhivõrgu katmiseks rohkem kui 200 aastat. Selle lõpule viimine 2030. aastaks nõuaks 15 miljardi euro suurust investeeringut ja programmi rakendamise tempo märkimisväärset tõstmist ning selle tulemuseks oleks seejärel suurema suutlikkuse, turvalisuse ja täpsusega sujuv raudteeühendus Euroopas.

    3.17.

    		 Elektromobiilsusel on keskne roll kestlikule transpordile üleminekul ja see loob võimalusi sõiduki ja jaotusvõrgu vahelisteks vahetusteks, kus elektriautoakude salvestamissuutlikkust kasutatakse jaotusvõrgu paindlikkuse tagamiseks. Sõiduki ja jaotusvõrgu vaheliste liideste koostalitlusvõime peaks olema prioriteet kogu ELis. Euroopa ühendamise rahastu peaks samuti tagama mehhanismid, mille abil oleks võimalik tõendada, millistes transpordirakendustes kasutatakse taastuvelektrit, kasutades selleks näiteks taastuvenergia päritolutagatiste sertifikaate.

    3.18.

    		 Koostoime on Euroopa ühendamise rahastu eduka rakendamise alus. Selliste koostoimete näideteks on taastuvelektril töötavad elektrisõidukite laadimispunktid, päikesepaneelidega autode varjualused ning sõiduki ja jaotusvõrgu vaheliste liideste tehnoloogia arendamine.

    3.19.

    		 Samuti tuleks kaaluda maanteetranspordi elektrifitseerimist. Selleks et elektrifitseerida antud perioodil veokite ja busside tarvis umber 7 000 km kiirteid on vaja 10 miljardit eurot.

    3.20.

    		 Transporditaristute arendamine ja taastamine ELis on endiselt suhteliselt killustatud ja endiselt on selle peamiseks probleemiks suutlikkus ja rahastamine. Strateegiliselt on oluline tagada nii jätkusuutlik majanduskasv, töökohtade loomine ja konkurentsivõime kui ka ELi sotsiaalne ja piirkondlik ühtekuuluvus.

    3.21.

    		 Transporditaristu annab tööd 11,2 miljonile töötajale. Euroopa ühendamise rahastu raamistikus tuleb arvestada ka nende vajaduste ja töötingimustega. Komitee kutsub üles võtma selliseid meetmeid nagu tõhusad kontrollid, moodsad ööbimiskohad ja piisaval hulgal asjakohase varustusega parkimiskohti.

    3.22.

    		 Komitee täheldab, et praegusel kujul nõrgestab komisjoni ettepanek varasemat kohustust kulutada suurem osa energiavaldkonna investeeringutest elektrienergia projektidele. Komiteel on heameel, et komisjon eeldab, et seda põhimõtet austatakse praeguse Euroopa ühendamise rahastu programmiperioodi lõpuni. Kõnealuse kohustuse täitmine on oluline tagamaks, et Euroopa ühendamise rahastu tegevus oleks kooskõlas ELi kliima- ja energiapoliitikaga.

    3.23.

    		 Mis puudutab taastuvenergiarajatiste kaasamist Euroopa ühendamise rahastu abikõlblike energiaprojektide hulka, siis seda tuleb täiendada, et hõlmata nii laiaulatuslikud kui ja väikese ulatusega projektid. See on võtmetähtsusega, et kasutada laiaulatuslikumalt ELi vahendeid taastuvenergia tootmiseks, nii nagu kirjeldatud uuesti sõnastatud taastuvenergia direktiivis.

    3.24.

    		 Me nendime, et Euroopa ühendamise rahastu eraldised perioodiks 2021–2017 ja ühtekuuluvusfondi panus vähenevad püsihindades 12–13 %. See aspekt vajab läbivaatamist. Samas on oluline täita Euroopa ühendamise rahastu transpordiprioriteete. Euroopa Regionaalarengu Fondi osa, mida toetust saav liikmesriik ei ole esimese kolme aasta jooksul ära kasutanud, eraldatakse sama liikmesriigi projektidele kõnealuseid prioriteete aluseks võttes.

    3.25.

    		 Euroopa ühendamise rahastu vahehindamises keskenduti peamiselt kvantitatiivsetele aspektidele, kuigi enamik projektidest olid oma olemuselt väga konkreetsed.

    3.26.

    		 Perioodi 2014–2020 lõpus tuleks läbi viia tõeline kvantitatiivne/kvalitatiivne hindamine lõpetatud ja edasijõudnud etapis olevate projektide osas.

    3.27.

    		 Ettepanek ei sisalda projektide tõhususe hinnangut, see on asjaolu, mida Euroopa Kontrollikoja kritiseeris oma 2018. aasta aruandes. Seepärast kutsub komitee üles vaatama muu hulgas läbi üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise edasiminekud ja ka muutused reisijate- ja kaubaveo voogudes. Lisaks on komitee arvamusel, et tuleks teostada üleeuroopalise transpordivõrgu projektide sotsiaalmajanduslik kulude-tulude analüüs, milles võetaks arvesse asjakohaseid sotsiaalseid, majanduslikke, kliima- ja keskkonnaalaseid tulusid ja kulusid.

    3.28.

    		 Komitee märgib, et Euroopa ühendamise rahastu edu ei saa tagada üksnes eraldatud rahasummade suuruse ja toetatud projektide arvuga. Hindamise metoodikat tuleks kohandada.

    3.29.

    		 Komitee arvab ka seda, et Euroopa ühendamise rahastu saavutustest teavitamiseks tuleks kaaluda paremaid meetodeid. Vaja on suurendada ka prognoositavust.

    3.30.

    		 Euroopa suurlinnad on need piirkonnad ELis, kus on kõige tihedam liiklus, peaaegu kogu transpordi siht- või lähtekoht on mõni suurlinn. Komitee nõuab, et peamiste taristuprojektide puhul arvestataks suurlinnapiirkondadega, hoolimata sellest, kas need võivad saada toetust ühtekuuluvusfondist või mitte.

    3.31.

    		 Komitee tervitab asjaolu, et Euroopa ühendamise rahastust toetatakse esmakordselt 6,5 miljardi euroga tsiviil- ja sõjaliseks kasutamiseks ette nähtud kaheotstarbelisi transporditaristuid, mis on kooskõlas novembris 2017 avaldatud ühisteatise (3) ja märtsis 2018 avaldatud tegevuskavaga (4).

    3.32.

    		 Komitee tervitab dokumendis „Sõjaväelise liikuvuse tegevuskava“ seatud eesmärke ja toetab kaitsekoostöö liidu loomist, sest sellega parandatakse nii taristut kui võimaldatakse koostoimet. Tsiviil- ja sõjaliseks kasutamiseks ette nähtud kaheotstarbelised transporditaristud tuleb välja arendada kõrvuti TEN-T võrguga ning samuti kõige suurema sõjalise riskiga piirkondades.

    Brüssel, 19. september 2018

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

    Luca JAHIER

    (1)  COM(2018) 321 final.

    (2)  COM(2018) 066 final.

    (3)  Brüssel, 10.11.2017 JOIN(2017) 41 final „Ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule: Sõjaväelise liikuvuse parandamine Euroopa Liidus“.

    (4)  Brüssel, 28.3.2018 JOIN(2018) 5 final „Ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule sõjaväelise liikuvuse tegevuskava kohta“.

    Top