Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 52018AE1658

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Ühise viisapoliitika kohandamine uute väljakutsetega toimetulekuks““ (COM(2018) 251 final) ja teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri)“ (COM(2018) 252 final – 2018/0061 (COD))

EESC 2018/01658

ELT C 440, 6.12.2018, p. 142–144 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

6.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 440/142

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Ühise viisapoliitika kohandamine uute väljakutsetega toimetulekuks““

(COM(2018) 251 final)

ja teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri)“

(COM(2018) 252 final – 2018/0061 (COD))

(2018/C 440/23)

Raportöör:

Ionuț SIBIAN

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Parlament, 16.4.2018

nõukogu, 2.5.2018

komisjon, 18.6.2018

Õiguslik alus

ELi toimimise lepingu artikkel 304

 

 

Vastutav sektsioon

tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

19.7.2018

Vastuvõtmine täiskogus

19.9.2018

Täiskogu istungjärk nr

537

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

168/0/1

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

 Komitee tunnistab, et viisaeeskiri on ühise viisapoliitika põhielement, millega luuakse ühine õigusaktide ja tegevusjuhiste kogum.

1.2.

 Komitee toetab viisaeeskirjaga kavandatavaid ühtlustatud menetlusi ja tingimusi, mis võimaldavad vältida olukordi, kus eri ELi liikmesriigid menetlevad sarnaseid juhtumeid erinevalt, kuid võimaldavad samas viisadega seotud varasemate andmete põhjal ka taotlejate erinevat kohtlemist. Komitee leiab ühtlasi, et püüelda tuleks ühtlustatud vaidlustamismenetluste kehtestamise poole viisa väljastamisest keeldumise korral.

1.3.

 Komitee tunneb heameelt mitmekordseid viisasid käsitleva ühtse lahenduse üle, mis võimaldab selliste viisade omanikel reisida viisa kehtivusaja jooksul korduvalt ELi, sest see võib aidata kaasa majanduskasvule, kultuurilisele ja sotsiaalsele arengule ja vahetustele, ning tugevdada inimeste seas toetust ja mõistmist.

1.4.

 Viisaeeskirjaga võetakse kasutusele välispiiridel väljastatavad ühekordsed viisad, mille eesmärk on lühiajalise turismi edendamine, näitavad liikmesriikide paindlikkust ja nende võetud pragmaatilist lähenemisviisi, ning komitee soovitab võtta see lähenemisviis kasutusele ka teiste viisade väljastamisega seotud aspektide puhul, et tagada ühtsete kontaktpunktide teenuste pakkumine.

1.5.

 Kuna Euroopa Liit peaks oma suhetes kolmandate riikidega püüdma proaktiivsel viisi saavutada täielikku vastastikkust viisavabadust, siis kutsub komitee komisjoni üles korraldama kiiresti konsultatsiooni ja esitama selge, teostatava ettepanekute kogumi, milles käsitletakse nii viisatingimuste lihtsustamist kui ka julgeolekut.

1.6.

 Komitee toetab täielikult ettepanekut, et komisjon peaks enne, kui ta teeb otsuse peatada ajutiselt teatava kolmanda riigi kodanike viisanõudest vabastamine, võtma arvesse inimõiguste olukorda asjaomases kolmandas riigis ning viisanõudest vabastamise peatamise võimalikke tagajärgi sealsele inimõiguste olukorrale.

1.7.

 Samas soovitab komitee teha kõik selleks, et koguda (võimalikult suurel hulgal) usaldusväärseid, asjakohaseid ja ühtseid/võrreldavaid andmeid kolmandate riikide ja selliste olukordade kohta, mille puhul on liikmesriikidel võimalik otsustada peatada viisanõuetest vabastamine ajutiselt selliste kodanike jaoks, kes on pärit määruse II lisas nimetatud kolmandatest riikidest. II lisas on nimetatud kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamiseks olema viisa, ja need riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud.

1.8.

 Komitee soovitab olla ettevaatlik otsuste langetamisel kavandatud viisatasude pideva (iga kahe aasta tagant) läbivaatamise osas. Arvestades seda, et kavandatud tasu on juba praegu kõrge võrreldes mõnede asjaomaste kolmandate riikide majanduskasvu/arengu tasemega, ei peaks kõnealune läbivaatamine olema automaatne.

1.9.

 Komitee toetab viisaeeskirja muutusi, mis on seotud täiendava võimalusega täita ja allkirjastada taotluse vorm elektrooniliselt, et käia sammu tehnoloogia arenguga. Samas nõuab komitee, et kõik liikmesriigid oleksid viisataotluste veebipõhise esitamise poolt ning viiksid läbi veebipõhise süsteemi toetamiseks vajalikud arendused/muudatused. Komitee soovib, et komisjon lisaks/pakuks välja realistliku tähtaja, millal liikmesriigid saaksid viia sisse viisade veebipõhise taotlemise üldise korra.

1.10.

 Komitee tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle kaotada põhimõte, mille kohaselt peavad kõik taotlejad esitama taotluse iga kord isiklikult kohale tulema. Komitee toetab ja lisaks nõuab eeskirju ja määrusi, mis võimaldaksid viisataotluste veebipõhist esitamist. Komitee on seisukohal, et järgida tuleks lähenemisviisi, et viisataotlust saaks esitada taotleja asukohariigis kõige sobilikumal ja kiiremal viisil, mis hõlmab vajadusel väliste teenuseosutajate laialdasemat kasutamist ja paremate esindamise teenuste osutamist ning ka ELi liikmesriikide diplomaatiliste esinduste vahelise koostöö suurendamist.

1.11.

 Komitee soovitab komisjonil vaadata üle praegused taotlejate kategooriad, kelle suhtes kehtib viisavabastus, ning määratleda need selgemalt. Komitee soovitab ka kaaluda viisatasudest vabastamise võimaldamist vanuritele ja mittetulundusühenduste esindajatele, kes osalevad seminaridel, konverentsidel, spordi-, kultuuri- või haridusüritustel, mille on korraldanud mittetulundusühendused, ilma et viidataks nende vanusele, või vähemalt kaaluda vanusepiirangu tõstmist.

1.12.

 Kuna „määruse sätteid kohaldatakse kolmandate riikide kodanike suhtes, kellel peab […] välispiiride ületamisel olema viisa […], ilma et see piiraks nende kolmandate riikide kodanike vaba liikumise õigust, kes on liidu kodanike perekonnaliikmed“, siis tõstab komitee esile, et pidades silmas ELi liikmesriikides toimunud hiljutisi arenguid mõiste „perekond“ määratlemisel, on diskrimineerimise vältimiseks oluline kehtestada „perekondlike sidemete“ määratlemisega seoses ühtne tava.

2.   Üldised märkused

2.1.

 Komitee võtab teadmiseks komisjoni teatise Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Ühise viisapoliitika kohandamine uute väljakutsetega toimetulekuks“ ja toetab seda arvesse võttes kahte ettepanekut, millest esimene käsitleb määrust ühenduse viisaeeskirja kehtestamise kohta ning teine määrust, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud.

2.2.

 Seetõttu tunnistab komitee, et viisaeeskirjal on mõju, mis ulatub ühtsete õigusnormide ja taotlusmenetluste loomise eesmärgist kaugemale. Lisaks seadusliku reisimise edendamisele ja ebaseadusliku sisserände vastu võitlemisele on sellel mõju majanduskasvule ja töökohtade loomisele, isegi kui see ei kuulunud alguses viisaeeskirjade eesmärkide hulka. 2017. aastal esitati Schengeni riikide konsulaatidele 16,1 miljonit ühtse viisa taotlust ja see suundumus on tõusuteel. Viisataotluste koguarvust rohkem kui 50 % juhtudest anti välja mitmekordsed viisad, samas kui rahuldamata viisataotluste arv oli 1,3 miljonit, mis moodustas 8 % viisataotluse koguarvust (1).

2.3.

 Komitee tervitab kavandatud muudatusi, mille eesmärk on muuta viisataotluse menetlemine lihtsamaks nii taotlejate kui ka konsulaatide jaoks, nimelt võimalust esitada taotlus 6 kuud enne kavandatud reisi (ja meremeeste puhul 9 kuud), taotleja nimel taotlust esitada võivate isikute kategooriate selgitamine ja laiendamine, täiendavate dokumentide loetelu ühtlustamine. Lisaks väljendab komitee suurt heameelt selle üle, et ettepanekus järgitakse põhimõtet, et taotleja peaks ilmuma taotluse esitamiseks isiklikult kohale ainult ühes kohas.

2.4.

 Samas tunnistab komitee ka seda, et juurdepääs konsulaatidele on jätkuvalt keeruline, seda eelkõige kolmandates riikides, kus enamik liikmesriike on esindatud ainult pealinnas, mille tõttu peavad taotlejad tegema konsulaatidesse jõudmiseks suuri kulusid (nii aja kui ka rahalises mõttes). Seetõttu tervitab komitee ettepanekut kaotada põhimõte, mille kohaselt peavad kõik taotlejad esitama taotluse iga kord isiklikult ja kutsub liikmesriike üles tegema vajalikke kohandusi viisataotluste veebipõhiseks esitamiseks. Samas on komiteel heameel ka selle üle, et kasutusele võeti eri tüüpi meetmed selleks, et viisataotlust saaks esitada taotleja asukohariigis kõige sobilikumal ja kiiremal viisil, mis hõlmab vajadusel väliste teenuseosutajate laialdasemat kasutamist ja paremate esindamise teenuste osutamist ning ka ELi liikmesriikide diplomaatiliste esinduste vahelise koostöö suurendamist.

2.5.

 Pidades silmas uute andmekaitse ja eraelu puutumatusega seotud eeskirjade (isikuandmete kaitse üldmäärus) hiljutist jõustumist, kordab komitee, et välised teenuseosutajad peavad olema võimelised austama/tagama kogutud isikuandmete ohutust. Liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, tagamaks, et viisateenuseid (Euroopa kodanikele või Euroopa viisasid taotlevatele mitte-eurooplastele) pakkuvad ettevõtted muudaksid oma andmekaitse poliitikat, et olla määrusega kooskõlas.

2.6.

 Komitee arvates on positiivne, et viisataotluste esitamisele kehtestati uued, lühendatud tähtajad ja ühtlustati ühtsete viisade väljastamise võimalust (eelkõige seoses mitmekordse viisa väljaandmise otsusega), samuti peab komitee positiivseks uut artiklit 25a tagasivõtmise valdkonnas tehtava koostöö kohta, mille eesmärk on suurendada kolmandate riikide koostööd ebaseaduslike rändajate tagasivõtmisel, andes võimaluse võtta kasutusele selgelt määratletud meetmete piirav ja ajutine kohaldamine. Välja tuleb töötada ühtlustatud lähenemisviis, kuidas lihtsustada viisa taotlemise menetlust nendele taotlejatele, kes reisisid ELi juba varem.

2.7.

 Komitee tunnistab, et sidusus viisapoliitika ja teistes poliitikavaldkondades (nt kaubanduslepingutes) võetud kohustuste vahel peaks olema tagatud ja toimiv. Vastu tuleks võtta üldiselt aktsepteeritav lahendus seoses liikmesriikide ja teatavate kolmandate riikide vahel sõlmitud viisanõudest loobumise lepingutega. Euroopa Liit peaks oma suhetes kolmandate riikidega püüdma proaktiivsel viisil saavutada täielikku vastastikust viisavabadust.

2.8.

 Komitee mõistab viisaeeskirja artikli 16 väljapakutud muutmise – nimelt viisatasu tõstmise 1/3 võrra – põhjendust, väljendab samas aga muret selle tagajärjel mõnedele ELi liikmesriikidest märkimisväärselt madalama arengu/jõukusetasemega kolmanda riigi kodanikele tekkivate võimalike takistuste osas. Viisatasude taseme võrdlemine reisi- ja muude seotud kuludega, mida viisa taotlejad peavad katma, ei ole soodne, sest tänapäeval laialtlevinud odavate reisi- ja majutuslahenduste tulemuseks võib olla olukord, kus kogu reisi kulud on väiksemad kui viisatasu või sellega võrdsed.

2.9.

 Komitee usub, et ettepanek vaadata viisatasude tase läbi iga kahe aasta tagant peaks võtma arvesse selle tasu vähendamise võimalust, lähtudes potentsiaalsest elektrooniliste viisataotluste menetluste rakendamisest (mis võib liikmesriikide jaoks tähendada väiksemaid personali- ja halduskulusid). Komisjoni teatise „Ühise viisapoliitika kohandamine uute väljakutsetega toimetulekuks“ kohaselt kaalub enamik liikmesriike digitaalsete viisade kasutamise eeliseid (nende hulgas on väiksemad kulud konsulaatide jaoks, samuti tõhus ja kliendisõbralikum taotlusprotsess võrreldes paberipõhise taotlussüsteemiga).

2.10.

 Arvestades praegust viisatasude taset ja kavandatud taset, on komitee arvamusel, et kaaluda tuleks ka võimalust pakkuda viisatasust vabastust mittetulundusühenduste esindajatele, kes osalevad seminaridel, konverentsidel, spordi-, kultuuri- või haridusüritustel, mille on korraldanud mittetulundusühendused. Seejuures ei peaks arvestama isikute vanusega või vähemalt võiks kaaluda vanusepiirangu tõstmist (praegused õigusaktides võetakse arvesse vanust – 25 või nooremad). Lisaks sellele tuleks selliseid vabastusi pakkuda ka vanuritele, et toetada nende aktiivset integreerimist ühiskonda ja toetada paremat elukvaliteeti.

Brüssel, 19. september 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER

(1)  Konsulaatide viisastatistika, 2017 (https://ec.europa.eu/home-affairs/what-we-do/policies/borders-and-visas/visa-policy#stats).

Top