52017PC0795

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

1.1.Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Üks Euroopa Komisjoni põhilisi poliitilisi prioriteete on luua tõhusam ja õiglasem ühtne turg, mis tugineb talle omasel tugevusel ja kasutab täielikult ära oma potentsiaali kõikides valdkondades 1 . 2015. aasta teatise „Ühtse turu täiustamine: rohkem võimalusi inimestele ja ettevõtetele“ elluviimine ja järelevalve on komisjoni 2017. aasta tööprogrammi 2 üks peamisi eesmärke.

Neljast põhivabadusest on ühtsel turul enim arenenud kaupade vaba liikumine. See moodustab ligikaudu 25 % ELi SKPst ja 75 % ELi liikmesriikide vahelisest kaubavahetusest. ELi osakaal maailma kaubavahetuses on ligikaudu kuuendik. 2015. aastal oli ELi liikmesriikide vahelise kaubavahetuse väärtus 3 063 miljardit eurot 3 . Ent tõhusa ja õiglase Euroopa ühtse turu tagamiseks tuleb veel teha tööd.

Ebaseaduslike ja nõuetele mittevastavate toodete üha suurenev arv turul moonutab konkurentsi ja ohustab tarbijaid. Mitmed ettevõtjad eiravad eeskirju kas teadmatusest või tahtlikult, et saada konkurentsieelist. On vaja mõjuvamaid heidutusvahendeid, kuid turujärelevalveasutused on sageli alarahastatud ja nende tegevust takistavad riiklikud piirangud. Ettevõtjad tegutsevad sageli nii Euroopa Liidus kui ka kogu maailmas ning nüüdisaegsed tarneahelad arenevad kiiresti. Turujärelevalveasutustel on eelkõige e-kaubanduse puhul suuri raskusi ELi imporditud, kuid nõuetele mittevastavate toodete jälgimisega ja oma jurisdiktsiooni piires tegutsevate vastutavate ettevõtjate kindlakstegemisega.

Komisjon kuulutas 2017. aasta tööprogrammis 4 välja algatuse, mille eesmärk on parandada kaupade paketi osana toodete nõuetele vastavust ja tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamist. Algatuse eesmärk on vähendada nõuetele mittevastavate toodete üha suurenevat hulka liidu turul, pakkudes samas stiimuleid õigusnormidele vastavuse tagamiseks ning tagades ettevõtjatele ja kodanikele õiglased ja võrdsed tingimused.

Algatuse peamine eesmärk on anda ettevõtjatele õiged stiimulid, tõhustada vastavuse kontrollimist ja edendada tihedamat piiriülest koostööd täitevasutuste vahel. Algatusega:

·konsolideeritakse turujärelevalve valdkonnas kehtivat raamistikku;

·toetatakse mitme liikmesriigi turujärelevalveasutuste ühismeetmeid;

·parandatakse teabevahetust ja edendatakse turujärelevalveprogrammide kooskõlastamist;

·luuakse liidu turule sisenevate toodete kontrolli ning turujärelevalveasutuste ja tolli vahelise parema koostöö tugevdatud raamistik.

1.2.Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

(a)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 765/2008 5 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 768/2008/EÜ 6

Määruses (EÜ) nr 765/2008 on sätestatud toodete turujärelevalve praegune raamistik ja see täiendab otsust nr 768/2008/EÜ. Otsusega on kehtestatud toodete turustamise tingimusi ühtlustavate liidu õigusaktide võrdlussätted, eelkõige ettevõtjate kohustused tarneahelas.

On tehtud ettepanek mitte enam kohaldada määruse (EÜ) nr 765/2008 artikleid 15–29 käesoleva seadusandliku ettepaneku lisas loetletud õigusaktide suhtes.

Otsusega nr 768/2008/EÜ kehtestatud võrdlussätetega säilitatakse tootjate, volitatud esindajate, importijate ja turustajate kohustuste üldine raamistik.

(b)Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse toodete turujärelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 1999/5/EÜ, 2000/9/EÜ, 2000/14/EÜ, 2001/95/EÜ, 2004/108/EÜ, 2006/42/EÜ, 2006/95/EÜ, 2007/23/EÜ, 2008/57/EÜ, 2009/48/EÜ, 2009/105/EÜ, 2009/142/EÜ ja 2011/65/EL ning määrust (EL) nr 305/2011, määrust (EÜ) nr 764/2008 ja määrust (EÜ) nr 765/2008 7 .

Käesolev ettepanek on kooskõlas ettepanekuga toodete turujärelevalvet käsitleva määruse kohta, mille komisjon võttis vastu 2013. aasta veebruaris [COM(2013)75] tarbijatele mõeldud toodete ohutuse ja turujärelevalve paketi osana. Ettepaneku COM(2013)75 üldine eesmärk oli lihtsustada oluliselt liidu turujärelevalve raamistikku toiduks mittekasutatavate toodete valdkonnas, vähendades selleks turujärelevalve eeskirju sisaldavate õigusaktide arvu ning luues ühetasandilise süsteemi, mille raames koondatakse kõik need eeskirjad ühte õigusakti. Ettepanek COM(2013)75 koostati eelkõige selleks, et vaadata läbi ja ühtlustada üldise tooteohutuse direktiivi 2001/95/EÜ, määruse (EÜ) nr 765/2008 ja paljude sektoripõhiste liidu ühtlustamisõigusaktide turujärelevalve eeskirjad ja koondada need ühte õigusakti, mida kohaldatakse horisontaalselt kõigis sektorites.

Euroopa Parlament võttis oma seisukoha vastu ettepaneku esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. 2015. aastal õigusakti käsitlevad arutelud siiski takerdusid. Kui ettepanekut COM(2013)75 käsitlevad arutelud peaksid jätkuma, võib sel hetkel kohaldatavate liidu ühtlustamisõigusaktide analüüs, võttes arvesse pärast 2013. aastat toimunud arengut ja käesolevat ettepanekut, aidata kaasseadusandjate poolt ettepaneku käsitlemisel tehtud edusamme jätkata kooskõlas Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelisele parema õigusloome kokkuleppega.

Käesolev ettepanek sisaldab üldnormi sätteid, et vältida kattuvust ja turujärelevalvet käsitlevale ettepanekule COM(2013)75 vastukäivaid sätteid.

(c)Tooteid käsitlevad liidu ühtlustamisõigusaktid

Tooteid käsitlevates liidu ühtlustamisõigusaktides on sätestatud ühtsed nõuded selle kohta, kuidas toodet tuleb toota, sealhulgas eeskirjad toote omaduste, selle suuruse ja koostise kohta. Nende eesmärk pole mitte ainult kaupade vaba liikumise tõkete kõrvaldamine ühtsel turul, vaid ka üksnes ohutute ja nõuetele vastavate toodete müügi tagamine ELis. Sel viisil saavad ausad kauplejad kasu võrdsetest võimalustest; seeläbi kaitstakse toodete tarbijaid ja kutsealasel eesmärgil kasutajaid ning edendatakse konkurentsivõimelist ühtset turgu.

Tooteid käsitlevates liidu ühtlustamisõigusaktides, mis on loetletud käesoleva kavandatava määruse lisas, on sätestatud nendega hõlmatud toodete kategooriate turustamise konkreetne raamistik ja seega ettevõtjate kohustused tarneahelas.

Tootjate ja turujärelevalveasutuste vaheline tõrgeteta koostöö ja head sidemed on olulise tähtsusega, et tagada toodete vastavus liidu ühtlustamisõigusaktidele. Toote saab käesoleva algatuse alusel teha turul kättesaadavaks ainult juhul, kui nõuetele vastavust käsitleva teabe eest vastutav isik asub liidus ja saab turujärelevalveasutustega otse suhelda. See isik võib olla tootja, importija või mõni muu tootja volitatud ettevõtja.

(d)Direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta 8

Direktiiviga tagatakse, et liidu turule lastud tooted on ohutud, keskendudes eelkõige tõsist ohtu kujutavatele toodetele ning juhtudele, mil liikmesriigi asutused kavatsevad toote turustamise või kasutamise keelata, eesmärgiga vähendada ohtu tarbijate tervisele ja ohutusele.

(e)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 952/2013 (liidu tolliseadustik) 9

Turujärelevalveasutuste ja tolli vaheline koostöö on ülioluline tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tõhusaks tagamiseks. Seda seepärast, et nõuetele mittevastavad tooted sõelutakse välja peamiselt ELi välispiiridel, kus asutustel on kaubavoogudest täielik ülevaade.

Lisaks sellele tuleb ohutuse ja nõuetele vastavuse kontrolle rakendada ühetaolisemalt. Seda on võimalik saavutada vaid turujärelevalveasutuste ja ELi välispiiridel toodete kontrollimise eest vastutavate asutuste süstemaatilise koostöö abil.

Tulemuslik ja tõhus koostöö on tähtis ka juhul, kui liikmesriigis vastutab imporditud toodete tooteohutuseeskirjadele vastavuse kontrollimise eest rohkem kui üks asutus. Need asutused peavad tegema koostööd, eelkõige asjakohast teavet jagades.

1.3.Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Komisjon tunnustab nõuete täitmise tagamise võrgustike tähtsust ning julgustab ja abistab liikmesriike, et nood suurendaksid oma suutlikkust tagada liidu õigusnormide täitmine ja kindlustaksid, et haldusasutustel ja inspektsioonidel oleksid oma ülesannete täitmiseks piisavad vahendid 10 .

Tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamise tõhustamisel võttis komisjon arvesse hiljuti muudes valdkondades nõuete täitmise tagamiseks tehtud sarnast tööd. Üks selline valdkond on toidu ja sööda valdkond, kus määrusega (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, 11 suurendatakse liikmesriikide võimalusi hoida ära, kõrvaldada või vähendada ohtu inimeste, loomade ja taimede tervisele. Komisjon tegi ka ettepaneku reformida tarbijakaitsealase koostöö määrust 12 täitevasutuste volituste ja koostöö tegemise viisi kohta.

Komisjon tegi ka ettepaneku võtta vastu uued eeskirjad, mille eesmärk on anda liikmesriikide konkurentsiasutustele täiendavad volitused ja tagada, et neil oleksid vajalikud vahendid ELi konkurentsieeskirjade täitmise tagamise tõhustamiseks 13 . Suuremad täitmise tagamise volitused on olulised ka muude hiljutiste seadusandlike algatuste 14 ning andmekaitsealaste õigusaktide 15 ja väetistealaste õigusaktide 16 puhul.

Toodete impordi suurenemine, samal ajal kui tolli ressursse vähendatakse, tähendab seda, et tolliliidu juhtimist tuleb paremini kohandada praeguste ja tulevaste probleemidega. Käesoleva ettepaneku sätetes võetakse arvesse toetust leidnud kooskõlastamist ja asutustevahelisi koostöömehhanisme ning paranenud riskihindamist, sealhulgas tolliliidu tasandil, eesmärgiga muuta kontrollid tõhusamaks ja tulemuslikumaks 17 .

Ülemaailmse kaubandusega seoses kinnitas komisjon taas, et tema poliitika põhineb avatusel ja koostööl. Selleks et võidelda olukordadega, kus eeskirjad on küll kehtestatud, kuid neid ei järgita, peavad ELi käsutuses olema vahendid võrdsete võimaluste taastamiseks ja otsustavate meetmete võtmiseks riikide või ettevõtjate suhtes, kes on valinud ebaausa tee. Liidu õigusnormide täitmise kindlakäeline tagamine võimaldab samuti garanteerida, et kõik ELis paiknevad või tegutsevad ettevõtjad, kes eeskirju ei täida, saavad karistada. Seda tehakse koostöös liikmesriikide ametiasutustega ning tugevdades liidu tollivaldkonna riskijuhtimist, et lihtsustada ja kiirendada ELi seaduslikku kaubandust ning tagada kodanike turvalisus võltsitud või ohtlike kaupade peatamisega Euroopa Liidu piiridel 18 .

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

2.1.Õiguslik alus

Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitel 33, 114 ja 207.

2.2.Subsidiaarsus

Turujärelevalvetegevused, eelkõige tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamine, kuuluvad liikmesriikide ametiasutuste pädevusse. See ei muutu. Kuid selleks et turujärelevalvemeetmed oleksid tõhusad, peavad need olema kogu liidus ühtsed. Kui turujärelevalve on mõnes liidu osas leebem kui teistes, tekivad nõrgad kohad, see aga ohustab avalikke huve ja loob ebavõrdsed kaubandustingimused ning soodustab meelepärase kohtualluvuse valimist.

Ohtu mitmesugustele avalikele huvidele, mida liidu ühtlustamisõigusaktidega kaitsta püütakse, tuleb arvesse võtta ka seoses liitu imporditavate kaupadega. Seega peab turujärelevalve olema tõhus kogu liidu välispiiride ulatuses.

Seepärast on vaja tõhustada tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamist, tagada selles kontekstis kaitstavate avalike huvide ja eelkõige tervisekaitse, ning kindlustada ELis ja väljaspool seda asuvatele ettevõtjatele võrdsed võimalused. Turujärelevalveasutustele tuleb anda volitused, mis võimaldavad neil tulemuslikult tagada tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide täitmist. Nende omavahelist piiriülest koostööd ja koostööd tolliga tuleb tõhustada. Samuti tuleb tõhustada kontrolli liidu välispiiridel. Seepärast tuleb nende püüdluste teostumiseks ja edendamiseks luua turujärelevalvevahendid ja -mehhanismid, moodustades eelkõige liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustiku, mille peamine ülesanne on koordineerida nõuete täitmise tagamist kogu liidus. Rahastamise ja aruandlusega tuleb samuti tegeleda liidu tasandil.

2.3.Proportsionaalsus

Ettepanek ei mõjuta liikmesriikide pädevust tagada nõuete täitmine. Mõned liikmesriigid võivad siiski olla sunnitud kohandama oma menetlusõigust, et turujärelevalveasutused saaksid kasutada oma nõuete täitmise tagamise volitusi tulemuslikult piiriüleses kontekstis, teha koostööd ja kõrvaldada toodete nõuetele mittevastavus ELis.

Käesolevas ettepanekus sätestatud meetmed ei lähe kaugemale nendest, mida on vaja tuvastatud probleemide lahendamiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Ettepanekus nähakse kõikidele liikmesriikide pädevatele asutustele ette ühtsed volitused, mis peaksid aitama tõhustada tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamist ja nende järgimist. Valitud ühtlustamise tase on oluline, et tagada pädevate asutuste vaheline sujuv koostöö ja tõendite vahetamine. Lisaks sellele on vaja parandada praegust olukorda, kus liidu ühtlustamisõigusaktides sätestatud teatavate tootenõuete täitmist ei tagata ühtsel turul järjekindlalt ja ühetaoliselt, kuna mõnes liikmesriigis puuduvad turujärelevalveasutustel vajalikud volitused mittevastavuse uurimiseks ja lõpetamiseks.

Ettepanek parandab nõuete täitmise tagamise alast koostööd ilma liikmesriikide asutusi ebaproportsionaalselt või liigselt koormamata. Seega ei lähe ettepanek kaugemale sellest, mis on eesmärkide saavutamiseks vajalik.

2.4.Vahendi valik

Ainus sobiv vahend tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamise ja järgimise parandamise eesmärgi saavutamiseks on määrus. Direktiiv ei täidaks eesmärke, kuna selle ülevõtmisel jääksid jurisdiktsioonilised piirangud ja seega ka võimalikud vastavad vastuolud alles.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

3.1.Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Osana komisjoni 2017. aasta tööprogrammist hinnati turujärelevalve praegust õigusraamistikku, eelkõige määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklite 15–29 sätteid 19 . Hindamine hõlmas ajavahemikku 2010. aastast, mil määrust hakati kohaldama, kuni 2015. aastani.

Tulemuslikkus

Määruse (EÜ) nr 765/2008 hindamine näitas, et määrus on oma konkreetsete ja strateegiliste eesmärkide saavutamisel olnud ainult osaliselt tulemuslik. Selle peamine põhjus on see, et koordineerimine ja koostöö ei ole veel saavutanud rahuldavat taset. Piiriülese turujärelevalvealase koostöö tagamiseks on kasutusel sellised mehhanismid nagu toiduks mittekasutatavate ohtlike toodete liidu kiire teabevahetuse süsteem (RAPEX) ja turujärelevalve info- ja teavitussüsteem (ICSMS), kuid liikmesriigid ei kasuta neid piisavalt. Selle tulemusena piiravad turujärelevalveasutused harva toote turustamist, kui teise liikmesriigi turujärelevalveasutus on teavitanud neid tootega seotud meetmetest. Turujärelevalveasutustel ja tollil näivad olevat piiratud võimalused kasutada teises liikmesriigis asuva pädeva asutuse järeldusi (sealhulgas katsearuanded), vältides sellega tegevuse dubleerimist. Lisaks sellele ei kohaldata määrust (EÜ) nr 765/2008 ühetaoliselt, kuna selle rakendamine erineb liikmesriigiti märkimisväärselt. See puudutab turujärelevalve korraldust riiklikul tasandil, finants-, inim- ja tehniliste ressursside kättesaadavust, turujärelevalve strateegiaid, kontrolli- ja sanktsioonide kohaldamise volitusi ning järelevalve- ja aruandlussüsteeme. Ka imporditavate toodete piirikontroll tundub olevat ebapiisav. Peamine probleem seisneb selles, et turujärelevalveasutused ei ole väljaspool oma liikmesriiki pädevad, eelkõige veebimüügi puhul.

Seepärast võib kindlalt väita, et määrus (EÜ) nr 765/2008 ei täida täielikult oma strateegilisi eesmärke tõhustada avalike huvide kaitset ja tagada õiglased kauplemistingimused ettevõtjatele, vähendades nõuetele mittevastavate toodete arvu ühtsel turul. Olemasolevad andmed näitavad, et mittevastavate toodete turulelaskmine jätkub ja tõenäoliselt suureneb.

Tõhusus

Enamiku turujärelevalvega seotud kuludest katavad liikmesriigid ja nende turujärelevalveasutused ja need kulud on liikmesriigiti väga erinevad. See on tingitud sellest, et liikmesriikide organisatsiooniliste mudelite personali- ja finantsvajadused on erinevad, kuid põhjuseks on ka turujärelevalveasutuste erinevad kasutatud finantsressursside ja tehtud tegevuste andmete esitamise meetodid.

Määrusest (EÜ) nr 765/2008 tulenevaid ettevõtjate teavitamiskulusid peetakse tühisteks. Ettevõtjad osutavad siiski negatiivsele mõjule, mida avaldab neile liikmesriikide üldine erinev suhtumine turujärelevalvesse, rõhutades, et praegune nõuete täitmise tagamise mehhanism ei võimalda luua ettevõtjatele võrdseid tingimusi.

Kasust rääkides ei suurendanud määrus (EÜ) nr 765/2008 tarbijate ja teiste lõppkasutajate ohutust, nagu loodeti. Mittevastavate toodete püsimine turul ja nende arvu suurenemine näitab, et määrus ei aidanud ka luua ettevõtjatele õiglasi kauplemistingimusi.

Ühtsus

Hindamisel ilmnes, et määrus (EÜ) nr 765/2008 ei ole kooskõlas üldise tooteohutuse direktiiviga 2001/95/EÜ, kuna kõik selles esitatud määratlused ei vasta nimetatud direktiivile. Käesolevas ettepanekus selgitatakse üldise tooteohutuse direktiivi ja määruse (EÜ) nr 765/2008 vahelisi piire. Määruse (EÜ) nr 765/2008 kooskõla asjaomase valdkonna direktiividega on piisavalt tagatud erinormi sättega. Teatavatel juhtudel vähendavad eri õigusaktide määratlustes ja mõistetes esinevad erinevused ja lüngad turujärelevalve raamistiku üldist selgust, takistamata siiski määruse (EÜ) nr 765/2008 rakendamist.

Asjakohasus

Hindamisel ilmnesid mõningad raskused määruse (EÜ) nr 765/2008 kohaldamisalast arusaamisel. Kuigi selle määratlused on üldiselt selged ja asjakohased, ei ole need täielikud ja ajakohased, eelkõige seoses veebimüügiga. Määrus (EÜ) nr 765/2008 on asjakohane, kui võtta arvesse sidusrühmade praegusi vajadusi, nagu koostöö ja teabevahetamine ja piirikontroll, kuid minetab oma asjakohasuse, kui vaadata praeguse turudünaamikaga seotud vajadusi (veebikaubanduse kasv, eelarvelised piirangud liikmesriikide tasandil), mis nõuavad kiiret reageerimist.

Üksnes turujärelevalve ajakohastatud raamistik võib aidata saavutada avalike huvide kaitse oodatud taset ja tagada turuosalistele õiglased kauplemistingimused.

Euroopa lisaväärtus

Liikmesriigid vastutavad liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamise ja tõhusate meetmete võtmise eest ohtu kujutavate toodete suhtes. Sisepiirideta ühtne turg tekitab avaliku sektori asutustele probleeme nende õigusaktide täimise tagamisel, kuna neid piirab pädevuse ulatus. Pealegi tekitavad ühesainsas liikmesriigis esinevad turujärelevalve korralduse puudused nõrku lülisid kogu ahelas.

Nõuete täitmise järjekindlaks tagamiseks ja tõhusaks tegelemiseks mitut liikmesriiki mõjutava nõuetele mittevastavusega on vaja kooskõlastada tegevusi kogu liidus. Hindamine näitas, et ühe turujärelevalve ühtlustamist käsitleva Euroopa õigusakti eelised mitme erineva siseriikliku õigusakti ees on leidnud laialdast tunnustust.

Määruse (EÜ) nr 765/2008 Euroopa lisaväärtus tuleneb peamiselt sätetest, millega nähakse ette ühised teabesüsteemid, mis soodustavad halduskoostööd ja edendavad turujärelevalveasutuste ja ELi välispiiridel toodete kontrollimise eest vastutavate asutuste vahelist koostööd.

Kogu Euroopa lisaväärtuse avaldumist takistavad praegune mitteoptimaalne piiriülene teabevahetus ja koostöö, turujärelevalveraamistiku ebajärjekindel rakendamine liikmesriigi tasandil ning ressursside puudumine.

3.2.Konsulteerimine sidusrühmadega

Turujärelevalveasutustega konsulteeriti toodete siseturu eksperdirühma kohtumistel, mis toimusid 1. veebruaril 2016, 21. oktoobril 2016 ja 31. märtsil 2017. Viimasel kohtumisel keskenduti seadusandlikule ettepanekule ja selle peamistele eesmärkidele ning eelkõige sellele, kuidas edendada liikmesriikidevahelist koostööd, saavutada turujärelevalve ühtne ja piisav tase ning tagada Euroopa turule imporditavate toodete parem piirikontroll.

Komisjon korraldas 17. juunil 2016 sidusrühmade konverentsi, mis oli avatud asjaomastele ettevõtjatele, tarbijatele, ametiasutustele jt. Konverentsi eesmärk oli teha kindlaks peamised toodete nõuetelevastavusega seotud probleemid ühtsel turul, arutada, kuidas ühtlustamisõigusaktide täitmist paremini tagada ning selgitada välja, millised on võimalikud edasised sammud.

Avaliku konsultatsiooni küsimustik avaldati kõikides ELi ametlikes keeltes Europa portaali konsultatsioonide veebisaidil. Konsultatsioon toimus 1. juulist 31. oktoobrini 2016. Selle eesmärk oli koguda tõendeid ja arvamusi nõuete täitmise tagamise ja nende järgimise tõhustamise meetmete kohta kaupade ühtsel turul. Euroopa ettevõtlusvõrgustik julgustas ja toetas konsultatsiooni käigus väikesi ja keskmisega suurusega ettevõtjaid. Küsimustikule saadi kokku 239 vastust, neist 127 ettevõtjatelt, 80 avaliku sektori asutustelt ja 32 kodanikelt.

Konsultatsiooni tulemused näitavad, et toodete nõuetele vastavuse parandamiseks ühtsel turul on vaja võtta meetmeid, kuna mittevastavus mõjutab negatiivselt tarbijaid ja teisi lõppkasutajaid ning juriidilisi kohustusi täitvate ettevõtjate müüki ja/või turuosa. Vastanud leidsid, et kõige paremini aitavad mittevastavust vähendada nii avaliku sektori asutuste poolne teavitamine, abistamine kui ka nendepoolne nõuete täitmise tagamine. Seoses nõuetele mittevastavate kaupadega, millega kauplevad kolmandates riikides asuvad ettevõtjad, näitasid konsultatsiooni tulemused, et toll ja turujärelevalveasutused peavad liidu turule sisenevate kaupade kontrolli paremini kooskõlastama. Tulemused näitasid ka vajadust kohustada kolmandates riikides asuvaid ettevõtjaid määrama liidus asuva isiku, kes vastutab nõuetele vastavust käsitleva teabe eest.

3.3.Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Komisjon ja välistöövõtjad korraldasid ajavahemikus 2012–2016 mitu uuringut ja konsultatsiooni. Liikmesriikidelt küsiti arvamust ka selle kohta, kui tõhusalt turujärelevalve liidus toimib.

Määruse (EÜ) nr 765/2008 kohaldamise välishindamine tehti 2016. aasta juulist 2017. aasta maini.

Selle tulemusi on võetud arvesse selles seadusandlikus ettepanekus, et tõhustada tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamist.

3.4. Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Turujärelevalve kehtiva õigusraamistiku hindamise (vt punkt 3.1.) käigus jõuti järeldusele, et enamiku kehtivatest turujärelevalve eeskirjadest tulenevatest nõuete täitmise tagamise kuludest kannavad avaliku sektori asutused, samal ajal kui ettevõtjate kulud on seotud üksnes teavitamiskohustusega (vastamine asutuste teabenõuetele, teave avastatud mittevastavuste kohta) ja seepärast peetakse neid tühisteks. Nõuete täitmise tagamise tõhustatud koordineerimine ja liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustiku toetatud prioriteetide seadmine ning vastastikuse eksperdihinnangu saanud nõuete täitmise tagamise strateegiad pakuvad võrdsemaid võimalusi, vähendades üldise nõuete täitmise tagamise järjekindlusetuse teatavat kahjulikku mõju, millega ettevõtjad kokku puutuvad.

Lihtsustamiseks ja koormuse vähendamiseks saavad enim ära teha siiski asutused. Käesoleva ettepaneku aluseks oleva mõjuhindamise käigus uuriti iga eesmärgi puhul lihtsustamise ja/või halduskoormuse vähendamise võimalusi, nagu kavandatud kontrollide kohta vahetatava teabe lihtsamaks ja kiiremaks vahetamiseks kasutatavate IT-vahendite parem kasutamine, tõhusam vastastikuse abi taotlemine, nõuete täitmise tagamise tõendite ülekantavus ja ametite töö dubleerimise vältimiseks tehtud otsused, ühtsed uurimis- ja nõuete täitmise tagamise volitused ning turujärelevalveasutuste lihtsustatud juurdepääs nõuetele vastavust käsitlevale teabele selle eest vastutava isiku kaudu.

3.5. Mõjuhinnang

Komisjoni koostatud mõju hindamise aruanne hõlmab kõiki käesoleva seadusandliku ettepanekuga seotud aspekte 20 .

Kaalutud poliitikavariandid ulatuvad praeguse olukorra säilitamisest ambitsioonikamate meetmete ning ELi tasandi kooskõlastamise ja meetmeteni:

(1)praeguse olukorra säilitamine;

(2)olemasolevate vahendite ja koostöömehhanismide tõhustamine;

(3)2. variant pluss nõuete täitmise tagamise vahendite heidutava mõju suurendamine ning ELi koordineerimistegevuse tõhustamine ning

(4)teatud juhtudel nõuete täitmise tugevam tagamine tsentraliseeritult ELi tasandil.

Eelistatud variant on 3. variant, mis hõlmab järgmist:

(a)toodete kontaktpunktide nõustajarolli laiendamine ettevõtjatele ning avaliku ja erasektori ajutistele partnerlustele;

(b)selliste digitaalsete süsteemide loomine, mille kaudu teevad tootjad ja importijad kättesaadavaks nõuetele vastavust käsitleva teabe nii tarbijatele kui ka turujärelevalveasutustele, tootjate kohustus määrata liidus asuv nõuetele vastavust käsitleva teabe eest vastutav isik ning Euroopa ühise vabatahtlike meetmete portaali loomine;

(c)toodete turustamist piiravate otsuste avaldamise korra kehtestamine, ametiasutuste volituste täpsustamine (eelkõige seoses veebimüügiga ja impordiga kolmandatest riikidest), nõuetele mittevastavate toodete kontrollimise kulude sissenõudmine ning

(d)rangemad kohustused vastastikuse abi andmisele ja õiguslik eeldus, et tooted, mis ei vasta nõuetele ühes liikmesriigis, ei vasta nõuetele ka mujal ELis.

Lisaks sellele nõutakse kontrollitegevust ja suutlikkuse arendamist ettenägevates liikmesriikide nõuete täitmise tagamise strateegiates liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustiku loomist. See võrgustik tagaks haldusliku tugistruktuuri liikmesriikide tulemustele vastastikuse eksperdihinnangu andmiseks ning liikmesriikide ühiste nõuete täitmise tagamise tegevuste kooskõlastamiseks ja rakendamiseks.

Mõjuhinnangu kohta esitati 7. aprillil 2017 esialgu negatiivne arvamus ja seejärel 8. juunil 2017 positiivne arvamus koos õiguskontrollikomitee reservatsioonidega. Arvamustes esitatud soovitused on lisatud aruandesse 21 . Muudetud aruandes kirjeldatakse põhjalikumalt kehtivat turujärelevalve raamistikku, selle seost 2013. aasta tarbijatele mõeldud toodete ohutuse ja turujärelevalve paketiga ning hindamistulemusi. Probleemide, eesmärkide ja poliitikavalikute käsitlus tehti ümber ning lisati täiendavad tõendid ja kulude prognoosid. Liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustikuga seoses tuuakse aruandes välja eri poliitikavariantide eeldatavad tulemused ja maksumus ning vaadeldakse liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustiku juhtimisvõimaluste mõju ja teostatavust, kui võrgustik asuks mõne ELi asutuse või komisjoni ruumides. Asutuse asutamismääruse muutmise keerukust arvestades tehakse käesoleva ettepanekuga komisjonile ülesandeks luua võrgustikku toetav sekretariaat. Seoses tootjate kohustusega määrata liidus asuv nõuetele vastavust käsitleva teabe eest vastutav isik, kirjeldatakse mõjuhinnangu aruandes peamisi kaubandus- ja ärimudeleid, mida see mõjutab, eelkõige kolmandatest riikidest pärit kaugmüüki. Aruandes täpsustatakse nõuetele vastavust käsitleva teabe eest vastutava isiku volitusi. Samuti hinnatakse nõuetele vastavust käsitleva teabe vahetamise hõlbustamisega seotud kulusid ning käsitletakse kolmandate riikide kauplejatele avalduvat mõju ja õiglaste turutingimuste tagamist liidus tegutsevatele ettevõtjatele.

3.6.Põhiõigused

Eri poliitikavariantide mõju hindamisel võeti arvesse mõju asjaomastele põhiõigustele. Käesolevas seadusandlikus ettepanekus järgitakse põhiõigusi ja peetakse eelkõige kinni Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtetest. Seda tuleks tõlgendada ja kohaldada nende õiguste ja põhimõtete kohaselt. Turujärelevalveasutused kasutavad määruses sätestatud volitusi proportsionaalsuse ja otstarbekuse põhimõttel ja liikmesriigi menetluslike tagatiste kohaselt.

Käesoleva seadusandliku ettepanekuga tagatakse nõuetekohane tasakaal põhiõigustega kaitstud huvide, nagu tervise ja ohutuse, tarbijakaitse, keskkonnakaitse, ettevõtlusvabaduse ja teabevabaduse vahel.

4.MÕJU EELARVELE

Ettepanek eeldab personali ja haldusressursse ning tegevusassigneeringuid, nagu on kirjeldatud finantsselgituses.

5.MUU TEAVE

5.1.Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Komisjon vaatab käesoleva määruse rakendamise läbi viis aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise algust ning esitab hindamisaruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Aruandes hinnatakse, kas määruse eesmärgid on saavutatud, eelkõige seoses nõuetele mittevastavate toodete arvu vähendamise, liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tõhusa ja tulemusliku tagamise, pädevate asutuste vahelise koostöö parandamise ja liidu turule sisenevate toodete kontrolli tugevdamisega, võttes arvesse selle mõju ettevõtjatele ning eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.

5.2.Kohaldamise algus

Ettepanek lükkab määruse kohaldamise alguse edasi 1. jaanuarile 2020, et võimaldada liikmesriikidel, turujärelevalveasutustel ja liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustiku kaudu ka komisjonil kehtestada vajalik toimimiskord ja teha vajalikud seadusandlikud muudatused.

5.3.Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Ettepanek koosneb 11 peatükist, mis sisaldavad 64 artiklit, ning ühest lisast.

I peatükk. Üldsätted

Esimeses peatükis määratakse kindlaks määruse kohaldamisala ja määratletakse peamised selles kasutatud mõisted. Selles ajakohastatakse määruses (EÜ) nr 765/2008 esitatud määratlused, eelkõige selleks et võtta arvesse tarneahelas osalejate mitmekesisust ja vajadust kehtestada nende suhtes tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise nõue. Mõiste „ettevõtja“ välja pakutud määratlus hõlmab kõiki majandustegevuses osalejaid, keda õigusakt otseselt puudutab.

II peatükk. Nõuetele vastavust käsitlev teave

Peatükis võetakse kasutusele mõiste „liidus asuv, nõuetele vastavust käsitleva teabe eest vastutav isik“ kui toodete turul kättesaadavaks tegemiseks vajalik eeltingimus. Peamised eesmärgid on tagada tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide täitmine heade sidemete loomise kaudu tootjate või nende määratud esindajate ja turujärelevalveasutuste vahel ning luua õiglased kauplemistingimused liidu turul.

Nõuetele vastavust käsitleva teabe eest vastutav isik võib olla tootja, importija või mõni muu tootja volitatud ettevõtja.

Nõuetele vastavust käsitleva teabe eest vastutava isiku ülesandeks on esitada turujärelevalveasutusele toote kohta teavet ning teha asutustega koostööd.

III peatükk. Ettevõtjatele abi andmine ja koostöö nendega

Peatükis sätestatakse, kuidas määrata käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks pädevaid asutusi ja ühtseid kontaktasutusi ning täpsustatakse ühtsete kontaktasutuste rolli. Liikmesriike kutsutakse üles tagama oma territooriumil täitmise tagamise võrgustiku liikmete vaheline sujuv koostöö. Liikmesriigid peavad tagama, et muud riigi ametiasutused toetaksid pädevate asutuste tööd, seda eelkõige juhtudel, kus rikkumise lõpetamiseks on vaja võtta karistusmeetmeid.

IV peatükk. Turujärelevalve korraldus ja üldpõhimõtted

Määruses sätestatakse liikmesriikide kohustused seoses turujärelevalve korraldamisega nende territooriumil. Määruses sätestatakse ka menetlused, mis tuleb liikmesriikidel kehtestada, et tegeleda kaebustega või riskidega seotud probleemidega; teostada järelevalvet lõppkasutajatega toimunud õnnetuste ja neile tekitatud tervisekahjustuste üle; kontrollida, kas ettevõtja on võtnud parandusmeetmeid ning võtta arvesse ohutusküsimusi käsitlevat teaduslikku ja tehnilist teavet.

Määruses sätestatakse, kuidas liikmesriigid peavad määrama turujärelevalveasutusi ja ühtseid kontaktasutusi. Määruses sätestatakse ka turujärelevalveasutuste tegevuspõhimõtted, eelkõige et järelevalve peab olema tulemuslik, meetmed peavad olema nõuete järgimisega proportsionaalsed, asutused peavad kasutama riskipõhist lähenemisviisi, võttes arvesse kindlaksmääratud tegureid, ning tegutsema läbipaistval, sõltumatul ja erapooletul viisil.

Määruses nõutakse ka, et liikmesriigid avaldaksid korrapäraselt turujärelevalve strateegiaid ja loetelusid selle kohta, mida need peavad hõlmama.

V peatükk. Turujärelevalvevolitused ja -meetmed

Määruses sätestatakse turujärelevalveasutuste volitused eesmärgiga tagada tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide tulemuslik piiriülene täitmise tagamine. Volituste hulka kuuluvad õigus pääseda juurde mittevastavusjuhtudega seotud andmetele ja dokumentidele, nõuda ettevõtjatelt ja avaliku sektori asutustelt mittevastavusjuhtudega seotud teabe esitamist; teha kohapealseid kontrolle; teha kontrolltehinguid ja kontrolloste; võtta ajutisi meetmeid; algatada uurimisi või menetlusi, et teha lõpp mittevastavusele; keelata toodete tarnimine või kõrvaldada tooted turult ja võtta tooted tagasi ning hävitada need; määrata karistusi ja nõuda sisse nõuetele mittevastavate toodete müügist saadud kasum; avaldada otsuseid, sealhulgas asjaomase ettevõtja identiteet.

Liikmesriigid säilitavad volituste kasutamisel võimaluse otsustada, kas pädevad asutused kasutavad oma miinimumvolitusi otse omal vastutusel või neid volitusi kasutatakse pöördudes kohtusse vastavalt liikmesriigi õigusele.

Määruses sätestatakse ka turujärelevalvemeetmed ning kehtestatakse menetlused ja põhimõtted, mida tuleb järgida. Kiiret sekkumist nõudvate tõsist ohtu kujutavate toodete puhul viidatakse peatükis direktiivile 2001/95/EÜ ja selle direktiivi alusel loodud liidu varajase hoiatamise süsteemile.

Määruses sätestatakse ka võimalus määrata liidu katsetamisrajatised ning täpsustatakse nende ülesanded.

Lisaks turujärelevalve rahastamise põhimõttele sätestatakse selles peatükis, et turujärelevalveasutused võivad kehtestada ettevõtjatele kulude katmiseks halduslõive nõuetele mittevastavuse eest.

VI peatükk. Koostöö ja vastastikuse abi menetlus

Vastastikune abistamine võib toimuda kahel viisil:

·teabenõuete esitamine, mis võimaldab ühe liikmesriigi turujärelevalveasutustel saada teavet ja tõendeid teise liikmesriigi vastavast asutusest, ning

·nõuete täitmise tagamise meetmete võtmise taotluste esitamine, mis võimaldab turujärelevalveasutustel paluda teise liikmesriigi vastaval asutusel võtta nõuete täitmise tagamise meetmeid.

Määruses sätestatakse vastastikuse abistamise taotluste esitamise kord. Need taotlused tuleb saata info- ja teavitussüsteemi kaudu nii taotluse esitanud kui ka taotluse saanud asutuste asukohariikide ühtsetele kontaktasutustele, kasutades standardvormi. Määruses sätestatakse ka, et ühes liikmesriigis saadud tõendeid ja uurimistulemusi võib kasutada ka teistes liikmesriikides.

Aluspõhimõtteks on, et tooteid, mida peetakse nõuetele mittevastavateks ühe liikmesriigi turujärelevalveasutuste otsuse põhjal, peavad mittevastavaiks ka teise liikmesriigi turujärelevalveasutused, välja arvatud juhul, kui asjaomane ettevõtja suudab tõendada vastupidist. Vastastikuse abistamise vahendite eesmärk on tegeleda toodete nõuetele mittevastavuse juhtudega piiriüleselt ning näha ette meetmed nõuetele mittevastavuse lõpetamiseks või toote keelustamiseks kõikides liikmesriikides. Määrus aitab kaasa ka sellele, et tõendeid ja uurimistulemusi, mida turujärelevalveasutused on saanud miinimumvolitusi kasutades, saaks kasutada piiriüleselt.

Määruse kohaselt peab vastastikuse abistamise taotluse saanud asutus vastama taotlusele rakendusmeetmetes sätestatud tähtaja jooksul.

Määrusega tagatakse ameti- ja ärisaladuste kaitse, nähes ette, et turujärelevalveasutustele edastatud teavet kasutatakse ainult liidu ühtlustamisõigusaktide järgimise tagamiseks.

VII peatükk. Liidu turule sisenevad tooted

Määruses sätestatakse liidu turule sisenevate toodete kontrolli tugevdatud raamistik. See põhineb eeldusel, et kõige tõhusam viis tagada ohtlike või nõuetele mittevastavate toodete mittelaskmine liidu turule on toodete piisav kontrollimine enne nende vabasse ringlusse lubamist. Toll teeb kontrolle riskianalüüsi alusel.

Määrusega tõhustatakse ka turujärelevalveasutuste ja tolli vahelist teabevahetust, eelkõige toodete vabasse ringlusse lubamise, selle peatamise ja sellest keeldumise korra kaudu. Turujärelevalveasutustelt võidakse paluda esitada teavet toodete ja ettevõtjate kohta suurema nõuetele mittevastavuse ohu ilmnedes. Toll peab teavitama turujärelevalveasutusi õigel ajal toodete vabasse ringlusse lubamisest ning kontrollide tulemustest, kui see teave on liidu ühtlustamisõigusakti täitmise tagamise seisukohalt oluline.

Vabasse ringlusse lubamise võib peatada, kui:

·tootega ei ole kaasas nõutavaid dokumente, toode ei ole nõuetekohaselt märgistatud, tootel ei ole CE-märgist või muud liidu ühtlustamisõigusaktidega nõutavat märgist;

·liidus asuvat nõuetele vastavust käsitleva teabe eest vastutavat isikut ei ole võimalik kindlaks teha või

·on põhjust uskuda, et toodet ei lasta turule liidu ühtlustamisõigusaktides sätestatud nõuete kohaselt.

Määrusega nähakse ka ette nende toodete sooduskohtlemine, mida määruse (EL) nr 952/2013 kohases eristaatuses volitatud ettevõtja on deklareerinud vabasse ringlusse lubamiseks. Määruses sätestatakse ka sooduskohtlemise peatamise tingimused juhul, kui kontrolli käigus avastatakse mittevastavus. Menetluseeskirjad volitatud ettevõtjat käsitleva teabe vahetamiseks turujärelevalveasutuste ja tolli vahel sätestatakse rakendusmeetmetes.

VIII peatükk. Koordineeritud täitmise tagamine ja rahvusvaheline koostöö

Määrusega luuakse komisjonis liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustik (edaspidi „võrgustik“). Võrgustik koosneb juhatusest, halduskoostöö rühmadest ja sekretariaadist; võrgustiku ülesanded täpsustatakse määruses.

Võrgustiku ülesanne on koordineerida nõuete täitmise tagamist, edendades sel viisil turujärelevalvealast koostööd ELi tasandil. Lisaks sellele vastutab võrgustik selle info- ja teavitussüsteemi haldamise eest, mille abil kogutakse ja säilitatakse teavet tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamise kohta. Süsteem on kättesaadav komisjonile ja liikmesriikide turujärelevalveasutustele ning süsteemile lisatakse avalik kasutajaliides, et järgida üldsuse teavitamise ja läbipaistvuse tagamise nõuet.

Määruses sätestatakse kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava rahvusvahelise koostöö raamistik, et kindlustada tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamine. Määrusega nähakse ka ette kolmandate riikide poolt enne toodete liitu eksportimist tehtava toodete ekspordieelse kontrolli süsteem. Süsteemi rakendamise üksikasjad sätestatakse rakendusaktides.

IX peatükk. Finantssätted

Määruse kohaselt rahastab kõiki liidu üldise turujärelevalvepoliitika raames võetavaid meetmeid komisjon.

Määrus sisaldab ka liidu finantshuvide kaitsmist käsitlevaid üldsätteid.

X peatükk. Lõppsätted

Määrusega nähakse ette, et selle lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidele ei kohaldata määruse (EÜ) nr 765/2008 artikleid 15–29.

Määruse lisas sätestatud 23 õigusakti tuleb muuta, jättes välja viited määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklitele 15–29. Määrusega muudetakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/42/EÜ 22 .

XI peatükk. Karistused, hindamine, komiteemenetlus ning jõustumine ja kohaldamine

Kuigi karistuste määramine on liikmesriigi pädevuses, sätestatakse määruses karistamise juhtpõhimõte.

Määrusega kehtestatakse ka standardsätted määruse kohaldamise hindamise ning rakendusaktide vastuvõtmise komiteemenetluse kohta.

Lisa

Lisas loetletakse tooteid käsitlevad liidu ühtlustamisõigusaktid, määrates sel viisil kindlaks määruse kohaldamisala.

2017/0353 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles sätestatakse tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide järgimise ja täitmise tagamise eeskirjad ja kord ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 305/2011, (EL) nr 528/2012, (EL) 2016/424, (EL) 2016/425, (EL) 2016/426 ja (EL) 2017/1369 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2004/42/EÜ, 2009/48/EÜ, 2010/35/EL, 2013/29/EL, 2013/53/EL, 2014/28/EL, 2014/29/EL, 2014/30/EL, 2014/31/EL, 2014/32/EL, 2014/33/EL, 2014/34/EL, 2014/35/EL, 2014/53/EL, 2014/68/EL ja 2014/90/EL

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 33, 114 ja 207,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 23 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Selleks et tagada toodete vaba liikumine liidus, tuleb tagada toodete vastavus nõuetele, millega nähakse ette selliste avalike huvide kõrgetasemeline kaitse nagu inimeste tervis ja ohutus üldiselt, töötervishoid ja -ohutus, tarbija- ja keskkonnakaitse ning avalik julgeolek. Kõnealuste nõuete täitmise range tagamine on esmatähtis, et nõuetekohaselt kaitsta neid huve ja luua tingimused ausaks konkurentsiks liidu kaubaturul. Seetõttu vajatakse eeskirju, mille abil on võimalik tagada nõuete täitmine kogu siseturu piires, sealhulgas kolmandatest riikidest liidu turule sisenevate toodete puhul.

(2)Ühtse kaubaturu tugevdamine, suurendades veelgi jõupingutusi, mille eesmärk on hoida ära nõuetele mittevastavate toodete laskmist liidu turule, oli üks prioriteetidest, mis määrati kindlaks komisjoni teatises „Ühtse turu täiustamine: rohkem võimalusi inimestele ja ettevõtetele“ 24 . See tuleks saavutada, tugevdades turujärelevalvet, tagades õiged stiimulid ettevõtjatele, kontrollides põhjalikumalt nõuetele vastavust ning edendades suuremat piiriülest koostööd täitevasutuste vahel, sealhulgas tehes koostööd tolliga.

(3)Turujärelevalve raamistikku tuleks tugevdada, et veelgi parandada tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide nõuetele vastavust ja täitmise tagamist.

(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2001/95/EÜ 25 on sätestatud üldised ohutusnõuded kõigile tarbekaupadele ning liikmesriikide konkreetsed kohustused ja õigused seoses ohtlike toodetega ning nõutakse selle kohta teabe vahetamist liidu ohtlike toiduks mittekasutatavate toodete kiire teabevahetuse süsteemi (edaspidi „RAPEX“) kaudu. Turujärelevalveasutustel peaks olema võimalus võtta kõnealuse direktiiviga ette nähtud spetsiifilisemaid meetmeid. Selleks et tagada tarbekaupade suurem ohutus, tuleks täiendada ja muuta tõhusamaks teabevahetuse ja kiiret sekkumist nõudvate olukordade suhtes kohaldatavaid mehhanisme, mis on sätestatud direktiivis 2001/95/EÜ ja mida tugevdati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 765/2008 26 .

(5)Käesolev määrus peaks hõlmama tooteid, mille suhtes kohaldatakse lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusakte. Lisas peaksid olema loetletud kõik liidu ühtlustamisõigusaktid, mis reguleerivad muud toodetud kaupa kui toitu, sööta, inimtervishoius kasutatavaid ja veterinaarravimeid, elusaid taimi ja loomi ning inimestelt, taimedelt ja loomadelt pärit tooteid, mis on vahetult seotud nende tulevase paljunemisega. Seeläbi tagatakse nende toodete turujärelevalve ühtne raamistik liidu tasandil. Seetõttu on vaja muuta mitut tooteid käsitlevat liidu ühtlustamisõigusakti, eelkõige et kõrvaldada viited määruse (EÜ) nr 765/2008 teatavatele sätetele. Kui tulevikus võetakse vastu uued liidu ühtlustamisõigusaktid, siis sätestatakse nendes õigusaktides, kas määrust kohaldatakse ka nende suhtes.

(6)Selleks et muuta üldine õigusraamistik otstarbekamaks ja lihtsamaks, püüdes samal ajal tagada paremat õigusloomet, tuleks liidu turule sisenevate toodete kontrollimise suhtes kohaldatavad eeskirjad läbi vaadata ja integreerida ühtsesse õigusraamistikku, mis käsitleb toodete kontrollimist välispiiridel.

(7)Tarbijate ohutus oleneb suurel määral nende tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise aktiivsest tagamisest, milles on sätestatud ohutusnõuded. Seetõttu on vaja tugevdada täitmise tagamise meetmeid. Neid meetmeid tuleks pidevalt täiustada ja tõhusamaks muuta, et tegeleda ülemaailmse turu praeguste probleemide ja üha keerukama tarneahelaga.

(8)Käesoleva määrusega loodav raamistik peaks täiendama ja tugevdama liidu ühtlustamisõigusaktide kehtivaid sätteid, mis on seotud nõuetele vastavust käsitleva teabe esitamisega toodete kohta ning ettevõtjatega koostöö tegemise raamistiku, toodete turujärelevalve ja kõnealuste liitu sisenevate toodete kontrollidega. Vastavalt erinormi (lex specialis) põhimõttele tuleks käesolevat määrust kohaldada siiski ainult juhul, kui liidu olemasolevates või tulevastes ühtlustamisõigusaktides ei ole sama eesmärgi, iseloomu või mõjuga erisätteid. Käesoleva määruse sätteid ei tohiks seega kohaldada valdkondades, mida reguleerivad kõnealused erisätted, mis on näiteks kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 273/2004 narkootikumide lähteainete kohta, 27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta, 28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, 29 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/746 in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta 30 .

(9)Liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamise eest peaksid vastutama liikmesriigid, kelle turujärelevalveasutustelt tuleks nõuda, et nad tagaksid õigusaktide nõuete täieliku täitmise. Seetõttu peaksid liikmesriigid looma süstemaatilise lähenemisviisi, et tagada turujärelevalve ja muude täitmise tagamise toimingute tõhusus.

(10)Praegu määruses (EÜ) nr 765/2008 sätestatud teatavad määratlused tuleks seega viia vastavusse teistes liidu õigusaktides sätestatud määratlustega ning need peaksid vajaduse korral kajastama ajakohaste tarneahelate arhitektuuri.

(11)Tuleks eeldada et ettevõtjad tegutsevad kogu tarneahela piires vastutustundlikult ja täielikult kooskõlas toodete turule laskmist või turul kättesaadavaks tegemist reguleerivate õiguslike nõuetega, et tagada vastavus tooteid käsitlevatele liidu ühtlustamisõigusaktidele. Määrust tuleks kohaldada piiramata kohustusi, mis tulenevad iga ettevõtja rollist tarne ja turustamise protsessis kooskõlas liidu ühtlustamisõigusaktidega kehtestatud erisätetega, kusjuures tootjale jääb lõplik vastutus tagada toote vastavus liidu ühtlustamisõigusaktide nõuetele.

(12)Ajakohased tarneahelad hõlmavad mitmesuguseid eri ettevõtjaid, kelle kõigi puhul tuleks tagada liidu ühtlustamisõigusaktide täitmine, võttes nõuetekohaselt arvesse nende rolli tarneahelas ja ulatust, milles nad panustavad liidu turul toodete kättesaadavaks tegemisse. Seetõttu on vaja kohaldada käesolevat määrust ettevõtjate suhtes, kes on otseselt seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 273/2004, 31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1907/2006, 32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1272/2008, 33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1222/2009, 34 määrusega (EÜ) nr 1223/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/424, 35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/425, 36 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/426, 37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/1369, 38 määrusega (EL) 2017/745 ja määrusega (EL) 2017/746 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/42/EÜ, 39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/66/EÜ, 40 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/48/EÜ, 41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/35/EL, 42 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/29/EL, 43 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/53/EL, 44 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/28/EL, 45 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/29/EL, 46 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/30/EL, 47 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/31/EL, 48 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/32/EL, 49 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/33/EL, 50 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/34/EL, 51 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/35/EL, 52 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/68/EL 53 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/90/EL 54 .

(13)E-kaubanduse areng on suures osas toimunud ka tänu selliste infoühiskonna teenuseosutajate levikule, kes pakuvad üldjuhul platvormide kaudu tasu eest vahendusteenuseid, säilitades kolmandate isikute sisu, aga ei rakenda selle sisu üle kontrolli ning seega ei tegutse ettevõtja nimel. Kui kõrvaldatakse nende teenuste kaudu pakutud nõuetele mittevastavate toodetega seotud sisu või, kui see pole otstarbekas, kui blokeeritakse juurdepääs nende teenuste kaudu pakutud nõuetele mittevastavatele toodetele, siis ei tohiks see piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis2000/31/EÜ 55 sätestatud eeskirjade kohaldamist. Eelkõige ei tohiks teenuseosutajatele kehtestada üldist kohustust jälgida teavet, mida nad edastavad või säilitavad, ega otsida aktiivselt ebaseaduslikule tegevusele osutavaid fakte või asjaolusid. Lisaks ei tohiks veebimajutusteenuse osutajaid vastutusele võtta, kui nad ei ole tegelikult teadlikud ebaseaduslikust tegevusest või teabest ja faktidest või asjaoludest, millest ebaseaduslik tegevus või teave ilmneb.

(14)Õiglasem ühtne turg peaks tagama võrdsed konkurentsitingimused kõigile ettevõtjatele ja kaitse kõlvatu konkurentsi eest. Selleks on vaja tagada tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide kindlam täitmine. Hea koostöö tootjate ja turujärelevalveasutuste vahel on oluline eeltingimus, et toote puhul viivitamata sekkuda ja parandusmeetmeid võtta. Liidus peaks olema kontaktisik, kelle poole turujärelevalveasutused saaksid pöörduda küsimustega, mis käsitlevad toote vastavust liidu ühtlustamisõigusaktide nõuetele. Kõnealuse nõuetele vastavust käsitleva teabe esitamise eest peaks vastutama tootja või importija või muu isik, kelle tootja on määranud seda ülesannet täitma, näiteks teine ettevõtja. Liidus asuva nõuetele vastavust käsitleva teabe eest vastutava isiku roll on ülioluline, et tagada turujärelevalveasutustele liidus asuv kontaktisik ning täita õigel ajal konkreetseid ülesandeid, millega tagatakse toodete vastavus liidu ühtlustamisõigusaktide nõuetele liidu tarbijate, töötajate ja ettevõtjate huvides. Käesoleva määruse sätteid, millega nõutakse, et oleks olemas liidus asuv nõuetele vastavust käsitleva teabe eest vastutav isik, ei tohiks kohaldada juhul, kui teatavates tooteid käsitlevates õigusaktides sätestatud konkreetsete nõuetega (nimelt määruse (EÜ) nr 1223/2009 artikliga 4, määruse (EL) 2017/745 artikliga 15 ja määruse 2017/746 artikliga 15) saavutatakse tegelikkuses sama mõju.

(15)Liikmesriigid peaksid andma ettevõtjatele abi kas teavitades neid kohaldatavatest liidu ühtlustamisõigusaktidest määruse (EL) [lisada viide uuele vastastikuse tunnustamise määrusele] 56 alusel loodud toodete kontaktpunktide kaudu või andes turujärelevalveasutuste kohaldatavate liidu ühtlustamisõigusaktide kohta suuniseid nõuete täitmise partnerluste raames. Turujärelevalveasutustel peaks olema võimalik tugineda olemasolevale koostööle sidusrühmadega ja sõlmida nendega vastastikuse mõistmise memorandume, et edendada nõuete täitmist või teha kindlaks nõuetele mittevastavus konkreetse geograafilise piirkonna tootekategooriate puhul.

(16)Liikmesriigid peaksid määrama enda turujärelevalveasutused. Selleks et edendada haldusabi ja koostööd, peaksid liikmesriigid ka määrama ühtse kontaktasutuse. Kontaktasutused peaksid tagama, et koordineeritakse täitmise tagamist ja turujärelevalvet ning vahetatakse teavet teiste liikmesriikide turujärelevalve ja komisjoniga.

(17)On vaja luua liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustik, mida haldab komisjon ja mille eesmärk on koordineerida ja edendada liikmesriikide ühist täitmise tagamise tegevust, näiteks ühiseid uuringuid. Kõnealune halduslik tugistruktuur peaks võimaldama koondada ressursse ning säilitada liikmesriikide ja komisjoni vahelist teabevahetus- ja infosüsteemi, aidates seeläbi tugevdada tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamist ning hoida ära rikkumisi.

(18)Turujärelevalve peaks olema põhjalik ja tõhus, et tagada tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide nõuetekohane kohaldamine. Kuna kontroll võib olla ettevõtjatele koormav, peaksid turujärelevalveasutused kontrolli korraldamisel ja tegemisel arvesse võtma ettevõtja huvisid ja piirama koormust nii, et see ei oleks suurem, kui on vaja kontrolli tõhusaks ja edukaks tegemiseks. Lisaks sellele peaksid liikmesriigi pädevad asutused korraldama turujärelevalve sama hoolsusega, olenemata sellest, kas konkreetse toote nõuetele mittevastavus mõjutab kõnealuse liikmesriigi territooriumi või mõjutab tõenäoliselt teise liikmesriigi turgu.

(19)Selleks et tagada tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide nõuetekohane täitmine, peaks turujärelevalveasutustel olema ühised uurimis- ja täitmise tagamise volitused, mis võimaldavad turujärelevalveasutuste vahelist suuremat koostööd ja tagavad tõhusama heidutava mõju neile ettevõtjatele, kes liidu ühtlustamisõigusaktide nõudeid tahtlikult rikuvad. Need volitused peaksid olema piisavalt kindlad, et tegeleda liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamise probleemidega ning e-kaubanduse ja digitaalkeskkonna probleemidega ning et mitte võimaldada ettevõtjatel kasutada ära täitmise tagamise süsteemi lünkasid, viies oma asukoha liikmesriiki, mille turujärelevalveasutustel puuduvad piisavad vahendid ebaseadusliku tegevuse takistamiseks. Eelkõige tuleks volituste abil tagada, et pädevad asutused saavad vahetada teavet ja tõendusmaterjali viisil, mis võimaldab tagada täitmise võrdväärselt kõikides liikmesriikides.

(20)Käesolev määrus ei tohiks piirata liikmesriikide vabadust valida nende jaoks sobiv täitmise tagamise süsteem. Liikmesriikidel peaks olema võimalik valida, kas nende turujärelevalveasutused saavad teha uurimisi ja tagada täitmist otse oma volituste alusel või esitades asjakohase taotluse pädevale kohtule.

(21)Turujärelevalveasutustel peaks olema õigus ise uurimisi algatada, kui nad saavad teada turule lastud nõuetele mittevastavatest toodetest.

(22)Turujärelevalveasutusel peaks olema juurdepääs kõigile vajalikele tõenditele ja andmetele ning kogu vajalikule teabele, mis on seotud uurimise teemaga, et teha kindlaks, kas kohaldatavaid liidu ühtlustamisõigusakte on rikutud, ning eelkõige et teha kindlaks vastutava ettevõtja isik, olenemata sellest, kelle valduses kõnealused tõendid ja andmed ning kõnealune teave on, ning olenemata nende säilitamise asukohast ja vormist. Turujärelevalveasutustel peaks olema võimalik nõuda digitaalsesse väärtusahelasse kuuluvatelt kolmandatelt isikutelt kõigi vajalike tõendite, andmete ja kogu vajaliku teabe esitamist.

(23)Turujärelevalveasutustel peaks olema võimalik teha vajalikke kohapealseid kontrolle ning neil peaks olema õigus siseneda ruumidesse, territooriumile või transpordivahenditesse, mida ettevõtja kasutab oma kaubandus-, majandus-, ametialase või kutsetegevusega seotud eesmärkidel.

(24)Turujärelevalveasutustel peaks olema võimalik nõuda asjaomase ettevõtja esindajalt või töötajalt selgitusi või fakte, teavet või dokumente, mis on seotud kohapealse kontrolli esemega, ning dokumenteerida esindaja või töötaja antud vastused.

(25)Turujärelevalveasutustel peaks olema võimalik kontrollida turul kättesaadavaks tehtavate toodete vastavust liidu ühtlustamisõigusaktide nõuetele ja saada tõendeid nõuetele mittevastavuse kohta. Seetõttu peaks neil olema õigus teha katseoste ja, kui tõendeid ei ole võimalik muul moel hankida, siis osta tooteid variisikuna.

(26)Eelkõige digitaalses keskkonnas peaks turujärelevalveasutustel olema võimalik kõrvaldada kiiresti ja tulemuslikult nõuetele mittevastavus, eelkõige juhul, kui toodet müüv ettevõtja varjab oma isikut või muudab täitmise tagamise vältimiseks oma asukohta liidu piires või asub tegutsema kolmandas riigis. Kui nõuetele mittevastavusest tekib lõppkasutajatele tõsise ja korvamatu kahju risk, siis peaks turujärelevalveasutustel olema võimalik võtta ajutisi meetmeid, kui kõnealuse kahju vältimiseks või leevendamiseks pole muid võimalusi, sealhulgas peatada vajaduse korral teenuse osutamine või veebisaidi või konto kasutamine või peatada täielikult kvalifitseeritud domeeninime kasutamine konkreetseks ajavahemikuks vastavalt direktiivis 2000/31/EÜ sätestatud põhimõtetele. Lisaks sellele peaks turujärelevalveasutustel olema volitus sulgeda veebisait või konto või lõpetada teenuse osutamine kas täielikult või osaliselt või nõuda seda kolmandast isikust teenuseosutajalt või kustutada täielikult kvalifitseeritud domeeninimi.

(27)Turujärelevalveasutused tegutsevad ettevõtjate, lõppkasutajate ja üldsuse huvides ning tagavad, et tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktidega kehtestatud avalikku huvi säilitatakse ja kaitstakse pidevalt asjakohaste täitmise tagamise meetmetega ning et kõnealuste õigusaktide nõuetekohane täitmine tagatakse asjakohase kontrolli abil kogu tarneahela piires. Seetõttu peaksid turujärelevalveasutused andma ettevõtjatele, lõppkasutajatele ja üldsusele aru oma tegevuse tõhususest ja tulemuslikkusest. Nad peaksid andma juurdepääsu teabele oma tegevuse (sealhulgas kontrollide) korraldamise ja elluviimise kohta ning avaldama korrapäraselt teabe elluviidud meetmete ja nende tulemuste kohta. Neil peaks olema ka õigus teatavatel tingimustel avaldada või kättesaadavaks teha teavet turujärelevalve kontrolli tulemustel põhineva konkreetse ettevõtja varasema nõuetele vastavuse kohta.

(28)Ettevõtjad peaksid tegema täielikku koostööd turujärelevalveasutuste ja muude pädevate asutustega, et tagada ladus turujärelevalve ja võimaldada asutustel oma ülesandeid täita.

(29)Käesolev määrus ei tohiks piirata RAPEXi toimimist vastavalt direktiivile 2001/95/EÜ ja määrusele (EÜ) nr 765/2008.

(30)Käesolev määrus ei tohiks piirata liidu valdkondlikes ühtlustamisõigusaktides sätestatud kaitseklausli menetlust vastavalt aluslepingu artikli 114 lõikele 10. Selleks et tagada kogu liidus võrdväärne kaitse tase, tuleks anda liikmesriikidele õigus võtta piiravaid meetmeid tervist ja turvalisust ohustavate toodete puhul või avalike huvide muude aspektide kaitseks. Neilt tuleks ka nõuda, et nad teavitaksid neist meetmetest teisi liikmesriike ja komisjoni, võimaldades komisjonil siseturu toimimise tagamiseks esitada seisukoht toodete vaba liikumist piiravate riiklike meetmete kohta.

(31)Turujärelevalveasutuste vahetatud teabe ning kasutatud tõendusmaterjali ja uurimistulemuste puhul tuleks kohaldada kõige rangemaid konfidentsiaalsuse ning ameti- ja ärisaladuse hoidmise nõudeid. Teavet tuleks käsitleda kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega tagamaks, et ei kahjustata uurimist ega ettevõtja mainet.

(32)Kui käesoleva määruse kohaldamisel on vaja töödelda isikuandmeid, siis tuleks seda teha kooskõlas isikuandmete kaitset reguleeriva liidu õigusega. Käesoleva määruse alusel mis tahes isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse vajaduse korral kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 57 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001 58 .

(33)Selleks et tagada turujärelevalve raamistikus tehtavate katsete usaldusväärsus ja järjepidevus kogu liidu piires, peaks komisjon määrama liidu katserajatised. Lisaks sellele tuleks töötada välja põhjalikum infosüsteem, mille abil saab jagada katsetulemusi liidu piires, et vältida põhjendamatut dubleerimist ja tagada suurem kooskõla liidu tasandil.

(34)Komisjoni poolt katserajatisteks määratud laboritel peaksid olema kõige kõrgemal tasemel ülesannete täitmiseks vajalikud eksperdioskused, seadmed, taristu ja töötajad. Selleks et tagada kindlad ja usaldusväärsed tulemused, tuleks liidu katserajatised akrediteerida kooskõlas asjakohaste liidu harmoneeritud standarditega. Akrediteeringu peaks andma määruse (EÜ) nr 765/2008 kohaselt tegutsev riiklik akrediteerimisasutus.

(35)Liikmesriikidelt tuleks nõuda, et nad tagaksid alati piisavad rahalised vahendid, mille abil turujärelevalveasutused saaksid palgata vajalikud töötajad ja hankida vajaliku varustuse. Tõhusa turujärelevalve jaoks on vaja palju ressursse ja alati tuleks tagada täitmise tagamise vajaduste rahuldamiseks vajalikud stabiilsed ressursid. Seetõttu tuleks koguda lisaks riigi rahastamisele tasusid, et katta kulud, mis on tekkinud nõuetele mittevaste toodetega seoses võetud turujärelevalvemeetmetega, võttes seejuures arvesse ettevõtja varasemat nõuetele vastavust.

(36)Turujärelevalve rahastamine ettevõtjatelt kogutud tasude kaudu peaks olema täiesti läbipaistev, et kodanikel ja ettevõtjatel oleks võimalik aru saada tasude kindlaksmääramisel kasutatud meetodist ja andmetest ning saada teavet tasudest saadava tulu kasutamise kohta.

(37)On asjakohane, et liikmesriigid määravad tollialaste õigusaktide kohaldamise eest vastutavad asutused ja liidu turule sisenevate toodete kontrollimise eest liikmesriigi õiguse alusel vastutavad muud asutused.

(38)Tõhus viis, kuidas vältida ohtlike või nõuetele mittevastavate toodete liidu turule laskmist, oleks teha need tooted kindlaks enne vabasse ringlusse lubamist. Tollil kui liidu tolliterritooriumile sisenevate toodete kontrollimise eest vastutaval asutusel on täielik ülevaade välispiire ületavatest kaubavoogudest ning seega tuleks nõuda, et toll teeks riskihindamise põhjal nõuetekohase kontrollid eesmärgiga aidata muuta turgu ohutumaks. Tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide täitmist on võimalik ühetaoliselt tagada ainult turujärelevalveasutuste ja tolli süstemaatilise koostöö ja teabevahetuse abil. Toll peaks saama turujärelevalveasutustelt aegsasti kogu vajaliku teabe nõuetele mittevastavate toodete kohta või ettevõtjate kohta, kelle puhul on tehtud kindlaks suurem nõuetele mittevastavuse risk. Toll peaks omakorda teavitama turujärelevalveasutusi õigel ajal toodete lubamisest vabasse ringlusse ja kontrollide tulemustest, kui kõnealune teave on vajalik tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamiseks. Lisaks sellele, kui komisjon saab teada imporditud tootest tekkivast tõsisest ohust, siis peaks ta teavitama liikmesriike neist ohtudest, et tagada koordineeritud ja tulemuslikum nõuete järgimise ning täitmise tagamise kontroll liitu esimese sisenemise kohtades.

(39)Selleks et aidata tollil ja turujärelevalveasutustel täita liidu tolliterritooriumile sisenevate toodete kontrolli ülesandeid, tuleks soodsamalt kohelda tooteid, mille on vabaks ringluseks deklareerinud määruse (EL) nr 952/2013 artikli 38 lõikes 2 määratletud volitatud ettevõtja, kuni volitatud ettevõtjate staatuse ja nende varasema tooteohutuse nõuete täitmise kohta teabe vahetamise menetluse kasutusele võtmiseni. See lähenemisviis peaks võimaldama vabasse ringlusse lubatud toodete sihipärasemat riskipõhist kontrolli.

(40)Komisjonil peaks olema võimalik vahetada turujärelevalvega seotud teavet kolmandate riikide reguleerivate asutuste või rahvusvaheliste organisatsioonidega, et tagada nõuete täitmine enne toodete liidu turule eksportimist.

(41)Selles kontekstis on vaja hooldada ja edasi arendada olemasolevat turujärelevalve info- ja teavitussüsteemi ( edaspidi „ICSMS“). Selleks et koguda teavet tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamise kohta, tuleks ICSMSi uuendada ning teha see kättesaadavaks komisjonile, ühtsetele kontaktasutustele ja turujärelevalveasutustele, aga ka üldsusele avaliku liidese kaudu. Lisaks sellele tuleks töötada välja elektrooniline liides, mis võimaldab tõhusat teabevahetust riiklike tollisüsteemide ja turujärelevalveasutuste vahel.

(42)Komisjon peaks hindama, kas käesolev määrus on saavutanud oma eesmärgid. Kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe 59 punktiga 22 peaks hindamine, mis põhineb tõhususel, mõjususel, asjakohasusel, ühtsusel ja lisaväärtusel, moodustama aluse võimalike edasiste meetmete mõju hindamiseks.

(43)Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ärahoidmist, avastamist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ning asjakohasel juhul haldus- ja rahalisi karistusi.

(44)Karistuste erinevus liidu piires on üks ebapiisava heidutava mõju ja ebaühtlase kaitse peamistest põhjustest. Õigusnormid, millega kehtestatakse karistused (sealhulgas rahalised karistused), kuuluvad liikmesriigi pädevusse ja seetõttu tuleks need kindlaks määrata liikmesriigi õiguse alusel. Siiski tuleks määrata kindlaks ühised kriteeriumid ja suunavad põhimõtted, millest lähtutakse karistuste taseme määramisel, et saavutada kogu liidus ühtne ja tõhus heidutav mõju. Selleks et vältida nõrkade kohtade teket, mis võib julgustada meelepärase kohtualluvuse valimist, on oluline kehtestada kriteeriumide komplekt, mille abil saab kehtestada liidus tulemuslikud, proportsionaalsed ja heidutavad karistustasemed lähtuvalt ettevõtjate varasemast käitumisest, nende koostööst turujärelevalveasutustega uurimise käigus ning põhjustatud kahju suurusest.

(45)Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses liidu katserajatiste määramise menetlusega, teabenõuete ja täitmise tagamise meetmete menetlusega, liidu ühtlustamisõigusaktidega reguleeritud toodete puhul tolli tehtavaid kontrolle käsitlevate statistiliste andmetega, vahetatavate andmetega ning tolli ja turujärelevalveasutuste vahel volitatud ettevõtjate staatust käsitleva teabevahetuse puhul järgitava menetlusega, info- ja teavitussüsteemi rakendamise üksikasjadega, toodete vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri alla määramist käsitlevate andmetega, mille toll on edastanud, ning tootega seotud ekspordieelse kontrolli süsteemi rakendamisega, sealhulgas kasutatava nõuetele vastavuse või vastavustõendamise sertifikaadi näidisega. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 60 .

(46)Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt tagada, et liidu turule lastavad tooted vastavad liidu ühtlustamisõigusaktides sätestatud nõuetele, ei saa piisavalt saavutada liikmesriigid, võttes arvesse vajadust kõigi liikmesriikide pädevate asutuste väga kõrgel tasemel koostöö, suhtluse ja ühtse tegevuse järele, küll aga saab seda käesoleva määruse ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(47)Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja peetakse eelkõige kinni Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtetest. Seepärast tuleb käesolevat määrust tõlgendada ja kohaldada nende õiguste ja põhimõtete kohaselt. Käesoleva määruse eesmärk on eelkõige tagada, et täielikult austatakse tarbijakaitset, ettevõtlusvabadust, väljendus- ja teabevabadust, õigust omandile ja isikuandmete kaitset,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk

Üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse õigusnormid ja menetlused, mille alusel esitatakse nõuetele vastavust käsitlevat teavet teatavate toodete kohta, mille suhtes kohaldatakse liidu õigusakte, millega ühtlustatakse kõnealuste toodete turustamise tingimusi. Sellega kehtestatakse kõnealuste toodete puhul ettevõtjatega tehtava koostöö raamistik.

Selles sätestatakse ka toodete turujärelevalve raamistik tagamaks, et need tooted vastavad nõuetele, millega nähakse ette selliste avalike huvide kõrgetasemelise kaitse nagu inimeste tervis ja ohutus üldiselt, töötervishoid ja tööohutus, tarbija- ning keskkonnakaitse ja julgeolek.

Käesolevas määruses sätestatakse ka liidu turule sisenevate kõnealuste toodete kontrolli raamistik.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi toodete suhtes, mille kohta kehtivad käesoleva määruse lisas sätestatud liidu ühtlustamisõigusaktid (edaspidi „liidu ühtlustamisõigusaktid“).

2.Käesoleva määruse kõiki sätteid kohaldatakse niivõrd, kuivõrd liidu ühtlustamisõigusaktides puuduvad sama eesmärgiga konkreetsed sätted, millega reguleeritakse täpsemalt turujärelevalve ja täitmise tagamise konkreetseid aspekte.

3. Käesoleva määruse kohaldamine ei takista turujärelevalveasutustel võtta direktiiviga 2001/95/EÜ ette nähtud konkreetsemaid meetmeid.

4.Käesolev määrus ei piira direktiivi 2000/31/EÜ artiklite 12, 13, 14 ja 15 kohaldamist.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)„turul kättesaadavaks tegemine“ – toote tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;

(2)„turule laskmine“ – toote esmakordne liidu turul kättesaadavaks tegemine;

(3)„turujärelevalve“ – turujärelevalveasutuse tegevus ja meetmed selle tagamiseks, et tooted vastaksid liidu ühtlustamisõigusaktidega kehtestatud nõuetele ega ohustaks inimeste tervist, turvalisust või muid avaliku huvi kaitsega seotud aspekte;

(4)„turujärelevalveasutus“ – asutus, mille liikmesriik on määranud artikli 11 alusel turujärelevalveasutuseks kõnealuse liikmesriigi territooriumil;

(5)„taotluse esitanud asutus“ – turujärelevalveasutus, kes esitab vastastikuse abi taotluse;

(6)„taotluse saanud asutus“ – turujärelevalveasutus, kes saab vastastikuse abi taotluse;

(7)„nõuetele mittevastavus“ – kõnealuse toote suhtes kohaldatava liidu ühtlustamisõigusakti mis tahes nõude mittejärgimine;

(8)„tootja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab toote või laseb toote projekteerida või valmistada ja kes turustab seda toodet oma nime või kaubamärgi all;

(9)„importija“ – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb liidu turule kolmandast riigist pärit toote;

(10)„turustaja“ – füüsiline või juriidiline isik tarneahelas, välja arvatud tootja või importija, kes teeb toote turul kättesaadavaks;

(11)„volitatud esindaja“ – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses asjakohase liidu ühtlustamisõigusaktiga tootjale pandud kindlaksmääratud kohustustega;

(12)„ettevõtja“ – tootja, volitatud esindaja, importija või turustaja, sealhulgas:

(a)mis tahes ettevõtjad, kellele on osutatud direktiivides 2006/66/EÜ, 2009/48/EÜ, 2010/35/EL, 2013/29/EL, 2013/53/EL, 2014/28/EL, 2014/29/EL, 2014/30/EL, 2014/31/EL, 2014/32/EL, 2014/33/EL, 2014/34/EL, 2014/35/EL, 2014/53/EL, 2014/68/EL ja 2014/90/EL ning määrustes (EL) nr 305/2011, (EL) 2016/424, (EL) 2016/425, (EL) 2016/426, (EL) 2017/745 ja (EL) 2017/746;

(b)määruses (EÜ) nr 273/2004 määratletud ettevõtjad;

(c)määrustes (EÜ) nr 1907/2006 ja (EÜ) nr 1272/2008 määratletud toote valmistaja ja allkasutaja;

(d)direktiivis 2013/53/EL määratletud eraisikust importija;

(e)direktiivides 2006/42/EÜ ja 2014/33/EL määratletud paigaldaja;

(f)määruses (EÜ) nr 1222/2009 määratletud tarnija ja levitaja;

(g)määruses (EL) 2017/1369 määratletud edasimüüja;

(h)mis tahes muu liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole turustaja ja kes ladustab, pakendab ja transpordib tooteid liidu turule või liidu turu piires;

(13)„parandusmeetmed“ – meetmed, mida ettevõtja võtab mis tahes nõuetele mittevastavuse lõpetamiseks, sealhulgas meetmed, millega piiratakse toodete turul kättesaadavaks tegemist või millega hävitatakse turustatav toode;

(14)„ajutine meede“ – igasugune turujärelevalveasutuse võetud ajutine meede, mille eesmärk on peatada toodete turul kättesaadavaks tegemine või seda piirata kuni nõuetele mitteavatavuse lõpliku hindamiseni, ilma et see mõjutaks edaspidiseid otsuseid;

(15)„tõsine oht“ – iga tõsine oht, mis nõuab turujärelevalveasutuste kiiret sekkumist, kaasa arvatud tõsine oht, mille mõju ei ole vahetu;

(16)„lõppkasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kelle elu- või asukoht on liidus ja kellele toode tehti kättesaadavaks kas tarbijana väljaspool kaubandus-, majandus-, ametialast või kutsetegevust või kutsealase lõppkasutajana tema tööstusliku või kutsetegevuse raames;

(17)„tagasivõtmine“ – kõik meetmed, mille eesmärk on saavutada lõppkasutajale kättesaadavaks tehtud toote tagastamine;

(18)„turult kõrvaldamine“ – kõik meetmed, mille eesmärk on tõkestada tarneahelas oleva toote turul kättesaadavaks tegemine;

(19)„toll“ – määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 punktis 1 määratletud toll;

(20)„vabasse ringlusse lubamine“ – nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 artikliga 201 ette nähtud menetlus;

(21)„liidu turule sisenevad tooted“ – kolmandatest riikidest pärit tooted, mis on ette nähtud liidu turule laskmiseks või liidu tolliterritooriumil isiklikul otstarbel kasutamiseks või tarbimiseks ning mille suhtes on kavas kohaldada vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri;

(22)„volitatud ettevõtja“ — ettevõtja, kellel on määruse (EL) nr 952/2013 artikli 38 lõike 1 kohaselt antud staatus.

II peatükk

Nõuetele vastavust käsitlev teave

Artikkel 4

Nõuetele vastavust käsitleva teabe eest vastutav isik

1.Toote võib turul kättesaadavaks teha ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

(a)tootja asukoht on liidus või toote puhul on olemas vähemalt üks järgmistest:

(i) importija;

(ii) füüsiline või juriidiline isik, kelle elu- või asukoht on liidus ja kellel on tootjalt kirjalik volitus, millega ta on määratud lõikes 3 loetletud ülesannete täitmise eest vastutavaks isikuks ja millega nõutakse, et ta täidaks neid ülesandeid tootja nimel;

(b)tootja, importija või punkti a nõuetele vastava muu isiku nimi ja kontaktandmed on üldsusele kättesaadavad vastavalt lõikele 4 ning need on tähistatud või tuvastatavad lõike 5 kohaselt.

2.Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab nõuetele vastavust käsitleva teabe eest vastutav isik toote puhul lõike 1 punkti a nõuetele vastavat isikut, s.o tootjat, importijat või muud isikut, või juhul, kui neid isikuid on mitu, siis iga kõnealust isikut.

3.Nõuetele vastavust käsitleva teabe eest vastutav isik täidab järgmisi ülesandeid:

(a)kui toote suhtes kohaldatavates liidu ühtlustamisõigusaktides nõutakse ELi vastavusdeklaratsiooni ja tehnilise dokumentatsiooni olemasolu, siis teeb ta deklaratsiooni ja tehnilise dokumentatsiooni turujärelevalveasutusele kättesaadavaks kõnealuses õigusaktis sätestatud ajavahemiku jooksul;

(b)kui turujärelevalveasutus esitab põhjendatud taotluse, siis esitab ta kõnealusele asutusele asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud liidu ametlikus keeles kogu teabe ja kõik dokumendid, mis on vajalikud, et tõendada toote vastavust nõuetele;

(c)teeb turujärelevalveasutuste taotluse korral nendega koostööd mis tahes meetmete puhul, mis on võetud tootega seotud riskide kõrvaldamiseks või, kui see ei ole võimalik, maandamiseks.

4.Tootjad teevad toote nõuetele vastavust käsitleva teabe eest vastutava isiku nime ja kontaktandmed üldsusele kättesaadavaks kas oma veebisaidil või veebisaidi puudumise korral mis tahes muul viisil, mis võimaldab liidus üldsusel teabele kergesti tasuta ligi pääseda.

5.Toote nõuetele vastavust käsitleva teabe eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed märgitakse tootele või selle pakendile, pakile või saatedokumendile või need peavad olema kindlaks tehtavad tootele või selle pakendile, pakile või saatedokumendile märgitud teabe alusel.

6.Lõike 1 kohaldamisel kehtib järgmine:

(a)tootjad võivad määrata lõike 1 punkti a alapunkti ii alusel isiku olenemata sellest, kas neil on toote suhtes kohaldatavate liidu ühtlustamisõigusaktide alusel õigus või kohustus nimetada volitatud esindaja või mitte;

(b)kui tootjal on liidu ühtlustamisõigusaktide alusel selline õigus või kohustus, võib käsitada volitatud esindaja nimetamist selle õigusakti alusel ka määramisena lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses, kui nimetamine vastab kõnealuse lõike nõuetele.

7.Käesolevat artiklit ei kohaldata toote suhtes, mille kohta kehtib määrus (EÜ) nr 1223/2009 , määrus (EL) 2017/745, määrus 2017/746 või määrus 2017/1369.

Artikkel 5

Vastavusdeklaratsioon

Kui liidu ühtlustamisõigusaktidega nähakse ette ELi vastavusdeklaratsiooni koostamine, siis teevad tootjad deklaratsiooni üldsusele kättesaadavaks oma veebisaidil või, kui veebisait puudub, mis tahes muul viisil, mis võimaldab liidus üldsusel deklaratsioonile kergesti tasuta ligi pääseda.

III peatükk

Ettevõtjatele abi andmine ja koostöö nendega

Artikkel 6

Teave ettevõtjatele

Toote kontaktpunktid, millele on osutatud [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 764/2008 / Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) ...], esitavad ettevõtjatele nende taotluse korral ja tasuta teabe toote suhtes kohaldatavate liidu ühtlustamisõigusaktide kohta.

Artikkel 7

Nõuetele vastavuse partnerlused

1.Turujärelevalveasutus võib luua oma territooriumil asuva ettevõtjaga partnerluse, mille alusel asutus nõustub andma ettevõtjale nõu ja suuniseid liidu ühtlustamisõigusaktide kohta, mida kohaldatakse ettevõtja vastutusalasse kuuluvate toodete suhtes.

Partnerlus ei hõlma vastavushindamist, mis on antud liidu ühtlustamisõigusaktide alusel ülesandeks teavitatud asutustele.

2.Kui turujärelevalveasutus loob lõike 1 kohase partnerluse, sisestab ta selle asjaolu artiklis 34 osutatud süsteemi koos üksikasjadega partnerluse ulatuse kohta ning enda ja ettevõtja nime ja aadressiga.

3.Kui turujärelevalveasutus loob lõike 1 kohase partnerluse, teavitavad teised turujärelevalveasutused asjaomast asutust kõikidest nende poolt ettevõtja suhtes võetud ajutistest meetmetest ning ettevõtja võetud parandusmeetmetest, mis on seotud kohaldatavate liidu ühtlustamisõigusaktide nõuete täitmisega.

4.Turujärelevalveasutus, kes loob lõike 1 kohase partnerluse, võib nõuda ettevõtjalt tasu, mis vastab lõigete 1 ja 2 kohaste ülesannete täitmisel asutusele põhjendatult tekkinud kuludele.

Artikkel 8

Vastastikuse mõistmise memorandumid sidusrühmadega

1.Turujärelevalveasutused võivad sõlmida vastastikuse mõistmise memorandume ettevõtjate või ettevõtjaid või lõppkasutajaid esindavate organisatsioonidega selliste ühismeetmete võtmiseks või rahastamiseks, mille eesmärk on teha kindlaks nõuetele mittevastavus või edendada nõuetele vastavust konkreetsetes geograafilistes piirkondades või teatavate tootekategooriate puhul.

Kõnealune turujärelevalveasutus teeb memorandumi üldsusele kättesaadavaks ja kannab selle artiklis 34 osutatud süsteemi.

2.Turujärelevalveasutus võib kasutada nõuetele mittevastavuse uurimisel mis tahes teavet, mis on saadud meetmete abil, mille on võtnud või mida rahastavad lõike 1 alusel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumi muud osalised, aga ainult juhul, kui kõnealused meetmed võeti sõltumatult, erapooletult ja eelistusteta.

3.Igasugune teabevahetus turujärelevalveasutuste ja lõikes 1 osutatud ettevõtjate või organisatsioonide vahel, mille eesmärk on koostada nende poolt kõneluse lõike alusel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandum või seda rakendada, ei tohi rikkuda ametisaladuse nõudeid.

Artikkel 9

Vabatahtlike meetmete avaldamine

1.Komisjon töötab välja veebiportaali, mille kaudu ettevõtjad saavad avaldada teavet nende poolt vabatahtlikult võetud meetmete kohta seoses direktiivis 2001/95/EÜ määratletud tootega või nende poolt turul kättesaadavaks tehtud tootega, kui tootest tulenevad riskid ei piirdu ainult ühe liikmesriigi territooriumiga, ja hooldab kõnealust veebisaiti.

Lõppkasutajatel ja turujärelevalveasutustel on kõnealusele veebiportaalile juurdepääs.

2.Kui ettevõtja otsustab avaldada lõikes 1 osutatud portaali kaudu teavet, siis ta tagab, et toote saab avaldatud teabe alusel täpselt kindlaks teha ja et ohtude kirjeldus võimaldab lõppkasutajatel hinnata, milliseid meetmeid oleks ohtude leevendamiseks asjakohane võtta. Avaldatud teave esitatakse nende liikmesriikide kõigis ametlikes keeltes, kus tooteid turul kättesaadavaks tehakse, ja ettevõtja vastutab teabe esitamise ja õigsuse eest.

3.Lõikes 1 osutatud avaldamine ei piira ettevõtjate kohustuste kohaldamist, mis tulenevad kohaldatavatest liidu ühtlustamisõigusaktidest või direktiivist 2001/95/EÜ.

IV peatükk

Turujärelevalve korraldus ja üldpõhimõtted

Artikkel 10

Turujärelevalveasutuste kohustused korralduse valdkonnas

1.Turujärelevalveasutused loovad asjakohased teiste turujärelevalveasutustega teabevahetuse ja kooskõlastamise mehhanismid.

2.Turujärelevalveasutused kehtestavad järgmised menetlused seoses toodetega, mille suhtes kohaldatakse lisas sätestatud liidu ühtlustamisõigusakte:

(a)menetlused ohtudega seotud küsimusi käsitlevate kaebuste või aruannete järelmeetmete võtmiseks;

(b)menetlused, mille abil saab jälgida eeldatavasti kõnealuste toodete tõttu toimunud õnnetusi või lõppkasutajate tervisele või ohutusele põhjustatud kahju;

(c)menetlused, mille abil saab kontrollida, kas ettevõtjad on tegelikult võtnud nõutavaid parandusmeetmeid;

(d)menetlused, mille abil saab koguda ja uurida teaduslikke ja tehnilisi teadmisi ohutuse valdkonnas.

Artikkel 11

Turujärelevalveasutused ja ühtsed kontaktasutused

1.Iga liikmesriik määrab oma territooriumil tegutseva(d) turujärelevalveasutuse(d). Ta teavitab komisjoni artikli 31 alusel loodud võrgustiku kaudu ja teisi liikmesriike enda määratud turujärelevalveasutustest ning iga kõnealuse asutuse pädevusvaldkondadest, kasutades artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi.

2.Iga liikmesriik määrab ühe turujärelevalveasutuse või mis tahes muu pädeva asutuse ühtseks kontaktasutuseks.

3.Liikmesriigi ühtne kontaktasutus vastutab selle liikmesriigi määratud turujärelevalveasutuste täitmise tagamise ja turujärelevalve alase tegevuse koordineerimise eest.

4.Liikmesriigid tagavad, et nende turujärelevalveasutustel ja ühtsel kontaktasutusel on vajalikud vahendid, sealhulgas piisavad eelarvelised ja muud vahendid, eksperditeadmised, menetlused ja muud korraldused oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks.

5.Kui liikmesriigi territooriumil on rohkem kui üks turujärelevalveasutus, tagab liikmesriik, et nende asutuste vastavad ülesanded on selgelt piiritletud ja et nad teevad oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks tihedat koostööd.

Artikkel 12

Turujärelevalveasutuste tegevus

1.Turujärelevalveasutuste tegevuse eesmärk on tagada järgmine:

(a)turu tõhus järelevalve oma territooriumil selliste toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse lisas sätestatud liidu ühtlustamisõigusakte;

(b)et turujärelevalveasutused võtavad asjakohaseid ja proportsionaalseid ajutisi meetmeid ning ettevõtjad võtavad asjakohaseid ja proportsionaalseid parandusmeetmeid seoses kõnealuste õigusaktide ja käesoleva määruse nõuete täitmisega.

2.Turujärelevalveasutused teevad lõikes 1 sätestatud tegevuste raames kontrolle riskipõhise lähenemisviisi alusel, võttes arvesse vähemalt järgmisi tegureid:

(a)kindlakstehtud riskid, mis on seotud järgmisega:

(i) toode, näiteks turul olevate toodete arv ja tootega seotud ohud;

(ii) ettevõtja kontrollitavad tegevused ja toimingud;

(b)ettevõtja varasemad nõuetele mittevastavuse juhtumid, sealhulgas riskiprofiili koostamine ja volitatud ettevõtja staatus;

(c)mis tahes täiendav teave, mis võib osutada konkreetse tootega seotud nõuetele mittevastavusele.

3.Turujärelevalveasutused tagavad, et toode kõrvaldatakse turult, võetakse tagasi või toote kättesaadavaks tegemine keelatakse või seda piiratakse, kui juhul, kui toodet kasutatakse ettenähtud otstarbel või mõistlikult eeldatavate tingimuste kohaselt ning see on nõuetekohaselt paigaldatud ja hooldatud, on täidetud üks järgmistest tingimustest:

(a)toode võib kahjustada lõppkasutajate tervist või ohutust;

(b)toode ei vasta liidu ühtlustamisõigusaktide kohaselt kohaldatavatele nõuetele.

Kui tooted turult kõrvaldatakse, tagasi võetakse või nende turustamine keelatakse või seda piiratakse, tagab turujärelevalveasutus, et sellest teavitatakse komisjoni artikli 31 alusel loodud võrgustiku kaudu ning teisi liikmesriike ja lõppkasutajaid.

4.Turujärelevalveasutused tagavad meetmete võtmise korral suure läbipaistvuse ja teevad üldsusele kättesaadavaks kogu teabe, mis on nende hinnangul üldsuse jaoks asjakohane. Nad tagavad samuti, et artiklis 34 osutatud süsteemi sisestatakse järgmine teave:

(a)nende tehtud kontrollide liik, arv ja tulemused;

(b)nende poolt kindlaks tehtud nõuetele mittevastavuste liik ja arv;

(c)nende poolt ettevõtjate suhtes võetud ajutiste meetmete ja ettevõtjate võetud parandusmeetmete olemus;

(d)üksikasjad nende nõuetele mittevastavuse juhtude kohta, mille puhul turujärelevalveasutused on määranud karistusi.

5.Turujärelevalveasutused kasutavad oma volitusi ja täidavad oma kohustusi sõltumatult, erapooletult ja eelarvamusteta.

Artikkel 13

Riiklikud turujärelevalvestrateegiad

1.Iga liikmesriik koostab vähemalt iga kolme aasta tagant riikliku turujärelevalvestrateegia. Strateegiaga edendatakse liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamise ja turujärelevalve järjepidevat, terviklikku ja integreeritud lähenemisviisi liikmeriigi territooriumil ning see hõlmab toote tarneahela kõiki sektoreid ja etappe, sealhulgas importi ja digitaalseid tarneahelaid.

2.Riiklik turujärelevalvestrateegia sisaldab vähemalt järgmisi elemente:

(a)hinnang nõuetele mittevastavate toodete esinemise kohta, võttes eelkõige arvesse artikli 12 lõikes 2 ja artikli 26 lõikes 3 osutatud riskipõhiseid kontrolle ning turusuundumusi, mis võivad mõjutada tootekategooriate nõuetele mittevastavuse määrasid;

(b)liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamiseks esmatähtsana määratletud valdkonnad;

(c)kavandatud täitmise tagamise meetmed, mille eesmärk on vähendada nõuetele mittevastavuse esinemist esmatähtsates valdkondades, sealhulgas vajaduse korral minimaalsed kontrollitasemed, mis on ette nähtud selliste tootekategooriate jaoks, millel on oluline nõuetele mittevastavuse tase;

(d)hinnang käesoleva määruse alusel toimuva turujärelevalve tõhususele ja koordineerimisele ning vajaduse korral suutlikkuse suurendamise vajaduste ja meetmete kindlaksmääramine;

(e)hinnang teiste liikmesriikide turujärelevalveasutustega tehtavale koostööle ja vajaduse korral ühismeetmetele;

(f)järelevalveprogramm, mille abil mõõdetakse strateegia rakendamisel tehtud edusamme ja kontrollitakse käesoleva määruse nõuete täitmist.

3.Liikmesriigid annavad oma riiklikust turujärelevalvestrateegiast teada artiklis 34 osutatud süsteemi kaudu.

V peatükk

Turujärelevalvevolitused ja -meetmed

Artikkel 14

Turujärelevalveasutuste volitused ja ülesanded

1.Liikmesriigid annavad oma turujärelevalveasutustele turujärelevalve, uurimise ja täitmise tagamise volitused, mida on vaja, et kohaldada käesolevat määrust ja käesoleva määruse lisas sätestatud liidu ühtlustamisõigusakte.

2.Kui liikmesriigid annavad lõikes 1 osutatud volitusi, sealhulgas lõikes 3 osutatud volituse, siis võivad nad kehtestada, et volitust saab vajaduse korral kasutada ainult ühel järgmisel viisil:

(a)turujärelevalveasutus otse omal vastutusel;

(b)pöördudes teiste avaliku sektori asutuste poole;

(c)pöördudes kohtusse, kes on pädev tegema vajaliku otsuse, millega kiidetakse heaks kõnealuse volituse kasutamine.

3.Lõike 1 kohaselt turujärelevalveasutustele antud volitused hõlmavad vähemalt volitust:

(a)nõuda, et ettevõtjad esitaksid teabe, mille abil on võimalik määrata kindlaks artikli 15 kohaste kontrollide sagedus, sealhulgas teabe turul olevate toodete arvu ja kõnealuste ettevõtjate tegevuse kohta;

(b)teha ettevõtjate organisatsioonide süsteemiauditeid, sealhulgas auditeerida menetlusi, mida ettevõtjad kasutavad, et tagada käesoleva määruse ja kohaldatavate liidu ühtlustamisõigusaktide nõuete täitmine;

(c)saada juurdepääs nõuetele mittevastavust käsitlevale asjakohastele dokumentidele või teabele või asjakohastele andmetele mis tahes vormis või vormingus ja olenemata andmekandjast ja säilitamise kohast;

(d)nõuda, et turujärelevalveasutuse liikmesriigi avaliku sektori asutus, organ või amet või muu füüsiline või juriidiline isik esitaks mis tahes vormis või formaadis teavet, andmeid või dokumente olenemata andmekandjast või säilitamise kohast, et turujärelevalveasutus saaks uurida, kas on esinenud või esineb nõuetele mittevastavuse juhtumeid ning teha kindlaks nende üksikasjad, sealhulgas eelkõige teavet, andmeid või dokumente, mida on vaja, et teha kindlaks raha- ja andmevood ning neid jälitada, teha kindlaks raha- ja andmevoogude eest vastutavate isikute nimed ja kontaktandmed ning pangakonto andmed ja veebisaitide omanik;

(e)võtta mõni järgmistest meetmetest või esitada teisele avaliku sektori asutusele taotlus võtta mõni järgmistest meetmetest turujärelevalveasutuse tehtava uuringu otstarbel või taotluse esitanud asutuse taotlusel:

(1)teha kohapealseid kontrolle, sealhulgas volitus siseneda valdustesse, territooriumile või transpordivahendisse, mida kõnealune ettevõtja kasutab oma kaubandus-, majandus-, ametialase või kutsetegevuse jaoks, et uurida, arestida, võtta või omandada teabe, andmete või dokumentide koopiaid, olenemata nende andmekandjast;

(2)sulgeda uurimise ajal ettevõtja valdusi või arestida tema teavet, andmeid või dokumente uurimise otstarbel vajalikuks ajaks ja vajalikus ulatuses;

(3) nõuda ettevõtja esindajalt või töötajalt selgitusi uuritava küsimusega seotud faktide, teabe või dokumentide kohta ning dokumenteerida tema vastused;

(f)võtta tasuta toodete näidiseid, et teha kindlaks nõuetele mittevastavus ja koguda tõendeid;

(g)teha toodete katseoste, sealhulgas variisikuna, et teha kindlaks nõuetele mittevastavus ja koguda tõendeid;

(h)võtta ajutisi meetmeid, kui tõsise ohu vältimiseks ei ole muid tõhusaid vahendeid, sealhulgas eelkõige võtta ajutisi meetmeid, millega nõutakse, et veebimajutusteenuse pakkujad kõrvaldaksid või keelaksid infosisu või piiraks sellele juurdepääsu või peataks veebisaidi, teenuse või konto või piiraks sellele juurdepääsu või et domeeniregistrid või domeeniregistri pidajad peataksid konkreetseks ajavahemikuks täielikult kvalifitseeritud domeeninime;

(i)alustada uurimisi või menetlusi omal algatusel, et lõpetada asjaomase liikmesriigi territooriumil nõuetele mittevastavus ja vajaduse korral avaldada teave uurimise kohta artiklis 34 osutatud süsteemi kaudu;

(j)taotleda, et ettevõtja võtaks kohustuse lõpetada nõuetele mittevastavus;

(k)keelata toodete turul kättesaadavaks tegemine või kõrvaldada need turult, võtta need tagasi või hävitada need, kui ettevõtja ei esita teavet, mida turujärelevalveasutus on nõudnud, et kontrollida nende toodete nõuetele vastavust, seni, kuni teavet ei ole esitatud;

(l)määrata ettevõtjale karistusi, sealhulgas trahve või perioodilisi karistusmakseid nõuetele mittevastavuse või turujärelevalveasutuse otsuse, korralduse, ajutise meetme või muu meetme mittejärgimise korral;

(m)nõuda nõuetele mittevastavuse tagajärjel saadud tulude tagastamist;

(n)avaldada lõplikke otsuseid, lõplikke meetmeid, ettevõtja võetud kohustusi või käesoleva määruse alusel tehtud otsuseid, sealhulgas avaldada nõuetele mittevastavuse eest vastutava ettevõtja nimi.

4.Turujärelevalveasutused avaldavad kõik ettevõtjate võetud kohustused, andmed parandusmeetmete kohta, mida ettevõtjad on nende territooriumil võtnud, ning andmed ajutiste meetmete kohta, mida asjaomane turujärelevalveasutus on käesoleva määruse alusel võtnud.

5.Turujärelevalveasutused kasutavad oma volitusi kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

Artikkel 15

Turujärelevalvemeetmed

1.Turujärelevalveasutused korraldavad piisaval määral asjakohaseid tooteomaduste kontrolle dokumentide kontrollimise teel ja vajaduse korral füüsilisi või laboratoorseid kontrolle esindava valimi alusel.

Otsustades selle üle, milliseid kontrolle teha ja millises ulatuses, võtavad turujärelevalveasutused eelkõige arvesse riskihindamise põhimõtteid ja laekunud kaebusi.

Kui ettevõtjad esitavad akrediteeritud vastavushindamisasutuse väljastatud katseprotokollid või sertifikaadid, mis tõendavad nende toodete vastavust liidu ühtlustamisõigusaktide nõuetele, võtavad turujärelevalveasutused neid protokolle ja sertifikaate asjakohaselt arvesse.

2.Turujärelevalveasutused võtavad viivitamata vajalikud meetmed hoiatamaks nende territooriumil lõppkasutajaid mis tahes toote puhul kindlaks tehtud ohtudest, et vähendada vigastuste või muu kahju tekkimise ohtu.

Asutused teevad ettevõtjatega koostööd nende meetmete puhul, mille abil võib olla võimalik vältida või vähendada kõnealuste ettevõtjate poolt kättesaadavaks tehtud toodetest tulenevat ohtu.

3.Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutused otsustavad turult kõrvaldada teises liikmesriigis valmistatud toote, teavitavad nad sellest viivitamata asjaomast ettevõtjat.

Artikkel 16

Teabe kasutamine ning ameti- ja ärisaladus

Turujärelevalveasutused järgivad vajaduse korral konfidentsiaalsuse põhimõtet, et kaitsta ameti- ja ärisaladusi või isikuandmeid vastavalt siseriiklikele õigusaktidele, lähtudes nõudest, et tuleb avaldada võimalikult suurel määral teavet kaitsmaks lõppkasutajate huve liidus.

Artikkel 17

Piiravad meetmed

1.Kõik meetmed, otsused või korraldused, mille turujärelevalveasutused on võtnud või teinud liidu ühtlustamisõigusaktide või käesoleva määruse kohaselt toodete turul kättesaadavaks tegemise keelamiseks või piiramiseks või toodete turult kõrvaldamiseks, tagasivõtmiseks või hävitamiseks, peavad olema proportsionaalsed ja sisaldama täpseid põhjendusi.

2.Nendest meetmetest, otsustest või korraldustest teatatakse viivitamata asjaomasele ettevõtjale, keda teavitatakse samal ajal ka talle liikmesriigi õigusaktide alusel kättesaadavatest õiguskaitsevahenditest ja nende kasutamise ajalistest piirangutest.

3.Enne lõikes 1 osutatud meetme, otsuse või korralduse võtmist või tegemist antakse asjaomasele ettevõtjale võimalus saada ära kuulatud asjakohase ajavahemiku jooksul, mis ei ole lühem kui kümme päeva, välja arvatud juhul, kui talle ei ole võimalik seda võimalust anda võetava meetme või tehtava otsuse või korralduse kiireloomulisuse tõttu, mille aluseks on tervise- või ohutusnõuded või muud põhjused, mis seonduvad asjakohaste liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud avalike huvidega.

Kui meede, otsus või korraldus võetakse või tehakse ilma ettevõtjale tema ärakuulamise võimalust andmata, siis antakse ettevõtjale see võimalus viivitamata pärast seda ning asutus vaatab meetme, otsuse või korralduse pärast ettevõtja ärakuulamist viivitamata läbi.

4.Turujärelevalveasutus võtab viivitamata tagasi lõikes 1 osutatud meetme, otsuse või korralduse või muudab seda, kui ettevõtja suudab tõendada, et ta on võtnud tulemuslikke parandusmeetmeid.

Artikkel 18

Tõsist ohtu kujutavad tooted

1.Turujärelevalveasutused võtavad meetmeid, et turult kõrvaldada või tagasi võtta tõsist ohtu kujutavad tooted või keelata nende turul kättesaadavaks tegemine. Nad teavitavad komisjoni kõnealustest meetmetest viivitamata vastavalt artiklile 19.

2.Otsus, kas toode kujutab endast tõsist ohtu või mitte, tehakse asjakohase riskihindamise alusel, milles võetakse arvesse ohu iseloomu ja selle esinemise tõenäosust. Võimalus ohutust suurendada või muude väiksema ohutustasemega toodete olemasolu ei ole piisav põhjus pidada toodet tõsise ohu allikaks.

Artikkel 19

Teabevahetus – liidu varajase hoiatamise süsteem

1.Kui turujärelevalveasutus võtab või kavatseb võtta meetme kooskõlas artikliga 18 ja leiab, et meetme võtmise põhjused või meetme mõju ulatuvad liikmesriigi territooriumist kaugemale, teavitab ta komisjoni käesoleva artikli lõike 4 kohaselt viivitamata kõnealusest meetmest. Samuti teatab ta komisjonile viivitamata sellise meetme muutmistest või tühistamistest.

2.Kui turul on tehtud kättesaadavaks tõsist ohtu põhjustav toode, teatavad turujärelevalveasutused komisjonile kõigist vabatahtlikest meetmetest, mille ettevõtja on võtnud ja mille võtmisest ta on teatanud.

3.Lõigete 1 ja 2 kohaselt esitatud teave peab sisaldama kõiki kättesaadavaid andmeid, eelkõige andmeid, mida on vaja toote, selle päritolu ja tarneahela identifitseerimiseks ning andmeid sellega seotud ohu, liikmesriigi võetud meetme olemuse ja kestuse ning ettevõtjate võetud vabatahtlike meetmete kohta.

4.Lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamisel kasutatakse direktiivi 2001/95/EÜ artiklis 12 sätestatud turujärelevalve ja teabevahetuse süsteemi. Nimetatud direktiivi artikli 12 lõikeid 2, 3 ja 4 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 20

Liidu katserajatised

1.Komisjon võib määrata liidu katserajatised teatavate turul kättesaadavaks tehtavate toodete või tootekategooriate või -rühmade jaoks või tootekategooria- või tooterühmaga seotud spetsiifiliste riskide jaoks.

2.Lõikes 1 osutatud liidu katserajatised peavad vastama järgmistele kriteeriumidele:

(a)neil peab olema sobiva kvalifikatsiooniga personal, kellel on piisav väljaõpe rajatise pädevusvaldkonnas kohaldatavate analüüsimeetodite alal ning piisavad teadmised standarditest ja tavadest;

(b)neil peab olema neile lõike 4 alusel antud ülesannete täitmiseks vajalik varustus;

(c)nad peavad tegutsema avalikes huvides erapooletult ja sõltumatult;

(d)nad peavad vajaduse korral tagama teemade, tulemuste ja teadaannete konfidentsiaalsuse;

(e)nad peavad olema akrediteeritud kooskõlas määruse (EÜ) nr 765/2008 II peatükiga.

3.Katserajatiseks ei tohi määrata liidu ühtlustamisõigusaktide kohaselt määratud teavitatud asutust või mis tahes muud vastavushindamisasutust.

4.Liidu katserajatised täidavad oma pädevusvaldkonnas vähemalt järgmisi ülesandeid:

(a)katsetavad tooteid seoses turujärelevalve ja uurimistega;

(b)aitavad lahendada vaidlusi liikmesriikide turujärelevalveasutuste, ettevõtjate ja vastavushindamisasutuste vahel;

(c)annavad sõltumatuid tehnilisi ja teaduslikke nõuandeid komisjonile, sealhulgas artikli 31 alusel loodud võrgustikule, ja liikmesriikidele;

(d)töötavad välja uusi analüüsivõtteid ja -meetodeid;

(e)jagavad teavet katserajatistele liikmesriikides ja korraldavad neile koolitusi.

5.Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles määratakse kindlaks liidu katserajatiste määramise kord. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 63 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 21

Turujärelevalveasutuste rahastamine ja kulude sissenõudmine

1.Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumil tegutsevad turujärelevalveasutused saavad oma ülesannete täitmiseks vajalikud rahalised vahendid.

2.Turujärelevalveasutused võivad nõuda nõuetele mittevastavatelt ettevõtjatelt haldustasusid nende nõuetele mittevastavuse juhtumite eest, et asutused saaksid katta oma kulud, mis on neile tekkinud nõuetele mittevastavuse juhtumitega seotud tegevuse käigus. Need kulud võivad hõlmata riskihindamise otstarbel tehtavate katsete kulusid, artikli 30 lõigete 1 ja 2 kohaselt meetmete võtmise kulusid ja kulusid, mis on seotud toodetega, mille puhul on tehtud kindlaks nõuetele mittevastavus ja mille puhul tuleb võtta parandusmeetmeid enne nende vabasse ringlusse lubamist.

VI peatükk

Koostöö ja vastastikuse abi menetlus

Artikkel 22

Teabenõuded

1.Taotluse saanud asutus esitab taotluse esitanud asutuse taotlusel teabe, mida taotluse saanud asutus peab vajalikuks, et teha kindlaks, kas toode ei vasta nõuetele, ning tagada nõuetele mittevastavuse lõpetamine.

2.Taotluse saanud asutus korraldab vajaliku uurimise või rakendab muid taotletud teabe kogumiseks asjakohaseid meetmeid. Vajaduse korral kasutatakse uurimise käigus teiste turujärelevalveasutuste abi.

3.Taotluse saanud asutus võib taotluse esitanud asutuse taotlusel lubada taotluse esitanud asutuse ametnikel viibida uurimiste käigus oma partnerite juures, kes töötavad taotluse saanud asutuses.

4.Taotluse saanud asutus vastab lõike 1 kohaselt esitatud taotlusele sellise menetluse abil ja nende tähtaegade piires, mille komisjon on sätestanud lõike 5 kohaselt.

5.Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles määratakse kindlaks tähtajad, standardvormid ja täiendavad andmed lõike 1 kohaselt teabenõuete esitamise ja neile vastamise käigus kasutatavate menetluste kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 63 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 23

Täitmise tagamise meetmete taotlused

1.Taotluse saanud asutus võtab taotluse esitanud asutuse taotlusel viivitamata kõik vajalikud täitmise tagamise meetmed, kasutades talle selleks käesoleva määruse kohaselt antud volitusi, et lõpetada nõuetele mittevastavus.

2.Taotluse saanud asutus määrab kindlaks sobilikud täitmise tagamise meetmed, mida on vaja, et lõpetada nõuetele mittevastavus. Vajaduse korral määratakse täitmise tagamise meetmed kindlaks ja rakendatakse need teiste avaliku sektori asutuste abil.

3.Taotluse saanud asutus teavitab korrapäraselt ja põhjendamatute viivitusteta taotluse esitanud asutust lõikes 2 osutatud meetmetest, mis on võetud või mida on kavas võtta, ja konsulteerib nende asjus temaga.

Taotluse saanud asutus teavitab viivitamata taotluse esitanud asutust, teiste liikmesriikide turujärelevalveasutusi ja komisjoni oma võetud meetmetest ning nende mõjust kõnealusele nõuetele mittevastavusele. Teavitamine toimub artiklis 34 osutatud süsteemi abil ja see hõlmab vähemalt järgmist teavet:

(a)kas ajutised meetmed on võetud;

(b)kas nõuetele mittevastavus on lõppenud;

(c)kas on määratud karistusi ning kui jah, siis milliseid;

(d)kas taotluse saanud asutuse või ettevõtja võetud muud meetmed on rakendatud.

4.Taotluse saanud asutus vastab lõike 1 kohaselt esitatud taotlusele sellise menetluse abil ja nende tähtaegade piires, mille komisjon on sätestanud lõike 5 kohaselt.

5.Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles määratakse kindlaks tähtajad, standardvormid ja täiendavad andmed lõike 1 kohaselt täitmise tagamise meetmete võtmise taotluste esitamise ja neile vastamise käigus kasutatavate menetluste kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 63 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 24

Vastastikuse abi taotluste menetlus

1.Taotluse esitanud asutus esitab artikli 22 või 23 alusel esitatud vastastikuse abi taotluse korral piisavalt teavet, et taotluse saanud asutus saaks taotluse rahuldada, sealhulgas vajalikud tõendid, mida on võimalik koguda ainult taotluse esitanud asutuse liikmesriigis.

2.Taotluse esitanud asutus saadab artikli 22 või 23 kohased vastastikuse abi taotlused taotluse saanud asutuse liikmesriigi ühtsele kontaktasutusele ja teavitamise eesmärgil ka taotluse esitanud asutuse liikmesriigi ühtsele kontaktasutusele. Taotluse saanud asutuse liikmesriigi ühtne kontaktasutus edastab taotlused viivitamata asjaomasele pädevale asutusele.

3.Artikli 22 või 23 kohased vastastikuse abi taotlused saadetakse ja kogu nendega seotud teabevahetus toimub elektrooniliste standardvormide abil, kasutades artiklis 34 osutatud süsteemi.

4.Asjaomased pädevad asutused lepivad kokku artikli 22 või 23 kohaselt esitatavate vastastikuse abi taotluste ja kogu nendega seotud teabevahetuse keeltes.

5.Kui asjaomased pädevad asutused ei jõua keelte asjus kokkuleppele, siis saadetakse artikli 22 või 23 kohased vastastikuse abi taotlused taotluse esitanud asutuse liikmesriigi ametlikus keeles ja vastused neile taotlustele taotluse saanud asutuse liikmesriigi ametlikus keeles. Sellisel juhul korraldavad taotluse esitanud asutus ja taotluse saanud asutus taotluste, vastuste ja teiselt asutuselt saadud muude dokumentide tõlkimise.

6.Taotluse saanud asutus vastab otse taotluse esitanud asutusele ning taotluse esitanud ja saanud asutuse liikmesriikide ühtsetele kontaktasutustele.

Artikkel 25

Tõendite ja uurimistulemuste kasutamine

1.Turujärelevalveasutused võivad kasutada teavet, dokumenti või dokumendi tõestatud koopiat, tulemust, avaldust või muud uurimisteavet tõendina oma uurimise otstarbel, olenemata selle vormingust ja andmekandjast.

2.Lõikes 1 osutatud tõendeid, mida turujärelevalveasutus kasutab ühes liikmesriigis, võib kasutada teises liikmesriigis toote nõuetele vastavuse kontrollimiseks turujärelevalveasutuse korraldatud uurimise raames ilma mingite täiendavate ametlike nõueteta.

3.Tooteid, mida peetakse ühe liikmesriigi turujärelevalveasutuse otsuse alusel nõuetele mittevastavaks, peavad nõuetele mittevastavaks ka teise liikmesriigi turujärelevalveasutused, välja arvatud juhul, kui ettevõtja suudab tõendada vastupidist.

4.Lõikes 3 osutatud turujärelevalveasutuse otsused avaldatakse artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemis.

VII peatükk

Liidu turule sisenevad tooted

Artikkel 26

Liidu turule sisenevate toodete kontrollimine

1.Liikmesriigid määravad tolli, turujärelevalveasutuse(d) või mis tahes muu asutuse oma territooriumil liidu turule sisenevate toodete kontrolli eest vastutavaks asutuseks.

Iga liikmesriik teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike esimese lõigu alusel määratud asutustest ja nende pädevusvaldkondadest artiklis 34 osutatud süsteemi kaudu.

2.Lõikes 1 osutatud asutustel on vajalikud volitused ja vahendid, et täita nõuetekohaselt kõnealuses lõikes osutatud ülesandeid.

3.Lõike 1 kohaselt määratud asutused kontrollivad liidu ühtlustamisõigusaktides käsitletud tooteid, mille suhtes on kavas kohaldada vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri. Nad tuginevad kõnealuste kontrollide käigus määruse (EL) nr 952/2013 artiklite 46 ja 47 alusel tehtud riskianalüüsile.

4.Liidu turule sisenevad tooted, mida on vaja veel töödelda, et need vastaksid nende suhtes kohaldatavate liidu ühtlustamisõigusaktide nõuetele, lastakse turule kõnealust töötlemist võimaldava asjakohase tolliprotseduuri alusel.

5.Teavet riskide kohta vahetatakse järgmiste asutuste vahel:

(a)lõike 1 kohaselt määratud asutused vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artikli 47 lõikele 2;

(b)toll vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artikli 46 lõikele 5.

Kui esimese sissetoomise koha tollil on põhjust kahtlustada, et tooted, mille suhtes kohaldatakse liidu ühtlustamisõigusakte ja mida säilitatakse ajutiselt või mille suhtes kohaldatakse muud tolliprotseduuri kui vabasse ringlusse lubamist, on ohtlikud, siis edastavad nad kogu asjakohase teabe pädevale sihttolliasutusele.

6.Turujärelevalveasutused esitavad lõike 1 kohaselt määratud asutustele teabe nende tootekategooriate kohta või nende ettevõtjate nimed, mille puhul on tehtud kindlaks suurem nõuetele mittevastavuse oht.

7.Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 31. märtsiks statistilised andmed, mis käsitlevad lõike 1 kohaselt määratud asutuste poolt eelmisel kalendriaastal tehtud liidu ühtlustamisõigusaktidega reguleeritud toodete kontrolle, sealhulgas andmed järgmise kohta:

(a)kõnealuste toodete kontrolli, sealhulgas tooteohutuse ja nõuetele vastavuse valdkonnas tehtud sekkumiste arv;

(b)turujärelevalveasutustele teatatud juhtumite arv;

(c)kõnealuste toodete kontrollide tulemused;

(d)nende toodete omadused, mille puhul tehti kindlaks nõuetele mittevastavus.

Komisjon koostab iga aasta 30. juuniks aruande, mis sisaldab liikmesriikide poolt eelmise kalendriaasta kohta esitatud teavet. Aruanne avaldatakse artiklis 34 osutatud süsteemis.

8.Kui komisjon saab teada tõsisest ohust, mida põhjustavad liikmesriigis kolmandast riigist imporditud tooted, mille suhtes kohaldatakse liidu ühtlustamisõigusakte, siis soovitab ta asjaomasel liikmesriigil võtta asjakohaseid turujärelevalvemeetmeid.

9.Komisjon täpsustab rakendusaktidega üksikasjalikud andmed, mille liikmesriigid peavad lõike 7 kohaselt esitama. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 63 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 27

Vabasse ringlusse lubamise peatamine

1.Artikli 26 lõike 1 kohaselt määratud asutused peatavad toote vabasse ringlusse lubamise, kui artiklis 26 osutatud kontrolli käigus tehakse kindlaks, et:

(a)tootega ei ole kaasas dokumente, mida nõutakse toote suhtes kohaldatavates liidu ühtlustamisõigusaktides;

(b)toode ei ole kõnealuste liidu ühtlustamisõigusaktide kohaselt tähistatud ega märgistatud;

(c)tootele on lisatud CE-märgis või muu liidu ühtlustamisõigusaktidega nõutav märgis valel või eksitaval viisil;

(d)toote nõuetele vastavust käsitleva teabe eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed ei ole artikli 4 lõike 5 kohaselt märgitud ega leitavad;

(e)mis tahes muul põhjusel on alust arvata, et toode ei vasta selle suhtes kohaldatavates liidu ühtlustamisõigusaktides sätestatud nõuetele, kui see lastakse turule, või see põhjustab tõsist ohtu.

2.Artikli 26 lõike 1 kohaselt määratud asutused teavitavad viivitamata turujärelevalveasutusi vabasse ringlusse lubamise peatamisest, millele on osutatud lõikes 1.

3.Kui turujärelevalveasutustel on alust arvata, et toode ei vasta selle suhtes kohaldatavate liidu ühtlustamisõigusaktide nõuetele või põhjustab tõsist ohtu, siis nõuavad nad, et artikli 26 lõike 1 kohaselt määratud asutused peataksid selle vabasse ringlusse lubamise protsessi.

4.Toote vabasse ringlusse lubamise protsessi peatamise ajal kohaldatakse nõuetekohaselt määruse (EL) nr 952/2013 artikleid 197, 198 ja 199.

Artikkel 28

Toodete vabasse ringlusse lubamine

Kui toote vabasse ringlusse lubamine on artikli 27 kohaselt peatatud, siis lubatakse see toode vabasse ringlusse juhul, kui kõnealuse lubamisega seotud kõik nõuded ja formaalsused on täidetud ja kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

(a)artikli 26 lõike 1 kohaselt määratud asutused ei ole saanud viie tööpäeva jooksul alates peatamisest turujärelevalveasutuselt taotlust peatamist jätkata;

(b)turujärelevalveasutused on andnud artikli 26 lõike 1 kohaselt määratud asutustele teada, et on alust arvata, et toode vastaks selle suhtes kohaldatavate liidu ühtlustamisõigusaktide nõuetele, kui see turule lastaks.

Punkti a kohaselt vabasse ringlusse lubatud toodet ei peeta ainult vabasse ringlusse lubamise tõttu vastavaks liidu ühtlustamisõigusaktide nõuetele.

Artikkel 29

Volitatud ettevõtjate koostöö

1.Turujärelevalveasutused käsitavad esmatähtsana tooteid, mille on lubanud vabasse ringlusse määruse (EL) nr 952/2013 artikli 38 lõikes 2 sätestatud volitatud ettevõtja ja mille vabasse ringlusse lubamine peatatakse käesoleva määruse artikli 27 lõike 1 kohaselt.

2.Turujärelevalveasutused võivad anda tollile teada, et ta lubaks need tooted volitatud ettevõtja taotlusel vabasse ringlusse, kui on täidetud kõik muud vabasse ringlusse lubamisega seotud nõuded ja formaalsused.

Piiramata määruse (EL) nr 952/2013 artikli 47 kohaldamist võivad turujärelevalveasutused volitatud ettevõtja taotlusel teha kõnealuste toodete kontrolle muus kui toodete tollile esitamise kohas.

3.Turujärelevalveasutused ja toll vahetavad teavet volitatud ettevõtja staatuse ning varasema nõuetele vastavuse kohta tooteohutuse valdkonnas.

4.Kui lõike 2 teises lõigus kirjeldatud kontrollide käigus tehakse kindlaks nõuetele mittevastavus, siis peatavad turujärelevalveasutused lõikega 1 ja lõike 2 esimese lõiguga ette nähtud soodsa kohtlemise ning kannavad nõuetele mittevastavuse üksikasjad artiklis 34 osutatud süsteemi.

5.Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks tolli ja turujärelevalveasutuste poolt volitatud ettevõtjate staatuse ning tooteohutuse nõuete täitmise kohta teabe vahetamise puhul järgitava menetluse ja selle käigus vahetatavad andmed. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 63 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 30

Vabasse ringlusse lubamisest keeldumine

1.Kui turujärelevalveasutused jõuavad järeldusele, et toode põhjustab tõsist ohtu, siis võtavad nad meetmeid, et keelata toote turule laskmine, ja nõuavad, et artikli 26 lõike 1 kohaselt määratud asutused ei lubaks seda vabasse ringlusse. Nad nõuavad samuti, et need asutused lisaksid tootega kaasasolevale faktuurarvele ja igale muule asjakohasele saatedokumendile, sealhulgas tolli andmetöötlussüsteemi, järgmise teadaande:

„Ohtlik toode – ei lubata vabasse ringlusse – määrus [lisada viide käesolevale määrusele]“.

Turujärelevalveasutused sisestavad selle teabe viivitamata artiklis 34 osutatud süsteemi.

2.Kui turujärelevalveasutused jõuavad järeldusele, et toodet ei või turule lasta, kuna see ei vasta selle suhtes kohaldatavate liidu ühtlustamisõigusaktide nõuetele, siis võtavad nad meetmeid, et keelata toote turule laskmine, ja nõuavad, et artikli 26 lõike 1 kohaselt määratud asutused ei lubaks seda vabasse ringlusse. Nad nõuavad samuti, et need asutused lisaksid tootega kaasasolevale faktuurarvele ja igale muule asjakohasele saatedokumendile, sealhulgas tolli andmetöötlussüsteemi, järgmise teadaande:

„Toode ei vasta nõuetele – ei lubata vabasse ringlusse – määrus [lisada viide käesolevale määrusele]“.

Turujärelevalveasutused sisestavad selle teabe viivitamata artiklis 34 osutatud süsteemi.

3.Kui lõikes 1 või 2 osutatud toode deklareeritakse seejärel mõneks muuks tolliprotseduuriks kui vabasse ringlusse lubamine, lisatakse lõikes 1 või 2 nõutud teadaanne kõnealuses lõikes nõutavaga samadel tingimustel ka selle protseduuriga seotud dokumentidele, tingimusel et turujärelevalveasutustel ei ole vastuväiteid.

4.Artikli 26 lõike 1 kohaselt määratud asutus võib hävitada või muuta muul moel kasutuskõlbmatuks toote, mis ohustab lõppkasutajate tervist ja ohutust, kui see on kõnealuse asutuse hinnangul vajalik ja proportsionaalne. Selle meetme võtmisest tekkiva kulu kannab toote vabasse ringlusse lubamiseks deklareerinud isik.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 952/2013 artikleid 197, 198 ja 199.

VIII peatükk

Koordineeritud täitmise tagamine ja rahvusvaheline koostöö

Artikkel 31

Liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustik

Käesolevaga luuakse liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustik (edaspidi „võrgustik“).

Artikkel 32

Liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustiku koosseis

1.Võrgustik koosneb liidu toote nõuetele vastavuse nõukogust (edaspidi „ELi toodete nõuetele vastavuse nõukogu“) haldustegevuse koordineerimisrühmadest ja sekretariaadist.

2.ELi toodete nõuetele vastavuse nõukogusse kuulub üks esindaja artiklis 11 osutatud igast ühtsest kontaktasutusest, kaks esindajat komisjonist ja nende asendusliikmed.

3.Komisjon loob eraldi või ühised haldustegevuse koordineerimisrühmad kõigi käesoleva määruse lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktide meetmete jaoks. Iga haldustegevuse koordineerimisrühm koosneb pädevate riiklike turujärelevalveasutuste esindajatest ning vajaduse korral ühtsete kontaktasutuste esindajatest ning asjaomaste ettevõtjate ühenduste ja tarbijaühenduste esindajatest.

4.Sekretariaat koosneb komisjoni töötajatest.

5.Komisjon võib osaleda haldustegevuse koordineerimisrühmade kohtumistel.

Artikkel 33

Koordineeritud täitmise tagamise ülesanded

1.Komisjoni ülesanded on järgmised:

(a)võtta sekretariaadi ettepaneku alusel vastu võrgustiku tööprogramm ja teha selle rakendamise järelevalvet;

(b)toetada artiklis 6 osutatud toote kontaktpunktide toimimist;

(c)koordineerida artiklis 11 osutatud ühtsete kontaktasutuste tegevust;

(d)toetada artiklis 20 osutatud liidu katserajatiste loomist ja toimimist;

(e)kohaldada artiklis 35 osutatud rahvusvahelise koostöö meetmeid;

(f)korraldada turujärelevalveasutuste koostööd ning tulemuslikku teabevahetust ja parimaid tavasid;

(g)töötada välja artiklis 34 osutatud süsteem, sealhulgas selle artikli lõikes 4 osutatud ELi ühtne liides, hooldada seda ning esitada selle kaudu üldsusele teavet;

(h)korraldada artiklis 32 osutatud haldustegevuse koordineerimisrühmade ja EL toodete nõuetele vastavuse nõukogu kohtumisi;

(i)aidata võrgustikul ellu viia eel- või abitegevust liidu ühtlustamisõigusaktide kohaldamisega seotud turujärelevalve meetmete rakendamise alal, nt uuringud, programmid, hindamised, suunised, võrdlevad analüüsid, vastastikused ühiskülastused, teadustöö, andmebaaside loomine ja haldamine, koolitustegevus, laborite tegevus, tasemekatsed, laboritevahelised katsed ja vastavushindamisega seotud töö, ning valmistada ette liidu turujärelevalve kampaaniad ja muud sarnased meetmed ning aidata neid rakendada;

(j)korraldada vastastikused eksperdihindamised ja ühised koolitusprogrammid ning võimaldada töötajate vahetusi turujärelevalveasutuse vahel ning vajaduse korral kolmandate riikide turujärelevalveasutuste või rahvusvaheliste organisatsioonidega;

(k)võtta meetmeid tehnilise abi programmide raames, teha koostöö kolmandate riikidega ning tutvustada ja edendada liidu turujärelevalvepoliitikat ja -süsteeme huvitatud isikute seas nii liidu kui ka rahvusvahelisel tasandil;

(l)edendada tehnilisi või teaduslikke eksperditeadmisi turujärelevalve halduskoostöö rakendamise otstarbel;

(m)uurida omal algatusel või ELi toodete nõuetele vastavuse nõukogu taotlusel küsimusi, mis on seotud käesoleva määruse kohaldamisega, ning anda välja suuniseid, soovitusi ja parimaid tavasid, et julgustada käesoleva määruse järjepidevat kohaldamist, sealhulgas kehtestades miinimumkaristuste standardid.

2.ELi toodete nõuetele vastavuse nõukogu ülesanded on järgmised:

(a)määrata kindlaks ühisturu järelevalvemeetmete prioriteedid;

(b)tagada haldustegevuse koordineerimisrühmade ja nende tegevuse koordineerimine ja järelevalve;

(c)aidata koostada ja rakendada artiklis 8 osutatud vastastikuse mõistmise memorandume;

(d)võtta vastu enda ja haldustegevuse koordineerimisrühmade toimimise kodukord.

3.Haldustegevuse koordineerimisrühmade ülesanded on järgmised:

(a)koordineerida oma pädevusvaldkonnas liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamist;

(b)tagada, et riiklike turujärelevalveasutuste täitmise tagamise meetmete asjus võetakse kogu liidus järelmeetmed;

(c)suurendada kogu ühtse turu piires turujärelevalve tõhusust, arvestades liikmesriikide turujärelevalvesüsteemide erinevust;

(d)luua riiklike turujärelevalveasutuste ja võrgustiku vahel sobilikud teabevahetuskanalid;

(e)võtta ühismeetmeid, näiteks piiriülese turujärelevalve meetmeid, ja neid koordineerida;

(f)töötada välja tulemusliku turujärelevalve ühised tavad ja metoodikad;

(g)teavitada üksteist riiklikest turujärelevalve meetoditest ja meetmetest ning töötada välja parimad tavad ja edendada neid;

(h)teha kindlaks turujärelevalvega seotud ühised probleemid ja soovitada kasutusele võetavaid ühiseid lähenemisviise.

Artikkel 34

Info- ja teavitussüsteem

1.Komisjon töötab välja info- ja teavitussüsteemi, mille abil kogutakse ja säilitatakse struktureeritud kujul teavet liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamisega seotud küsimuste kohta, ning hooldab seda. Sellele süsteemile on juurdepääs komisjonil, ühtsetel kontaktasutustel ja artikli 26 lõike 1 kohaselt määratud asutustel.

2.Ühtsed kontaktasutused sisestavad süsteemi järgmise teabe:

(a)oma liikmesriigi turujärelevalveasutuse nimi ja pädevusvaldkonnad kooskõlas artikli 11 lõikega 1;

(b)oma liikmesriigi poolt liidu välispiiril toodete kontrollimise eest vastutava asutusena määratud asutuste nimed.

3.Turujärelevalveasutused sisestavad süsteemi järgmise teabe:

(a)üksikandmed oma liikmesriigi poolt artikli 13 kohaselt koostatud riikliku turujärelevalvestrateegia kohta;

(b)enda poolt artikli 7 kohaselt loodud mis tahes partnerlused;

(c)oma liikmesriigi koostatud turujärelevalvestrateegia järelevalve, läbivaatamise ja hindamise tulemused;

(d)kõik neile laekunud kaebused ja nende koostatud aruanded nõuetele mittevastavate toodetega seotud küsimuste kohta;

(e)piiramata direktiivi 2001/95/EÜ artikli 12 ja käesoleva määruse artikli 19 kohaldamist, järgmise teabe oma territooriumil turul kättesaadavaks tehtavate toodete kohta:

(i) nõuetele mittevastavus;

(ii) kindlaks tehtud ohud ja asjaomase ettevõtja nimi;

(iii) võimalikud ohud, mis ei piirdu nende territooriumiga;

(iv) enda või asjaomase ettevõtja tehtud katsete tulemused;

(v) üksikandmed ettevõtjate võetud vabatahtlike meetmete kohta;

(vi) üksikandmed turujärelevalveasutuse võetud piiravate meetmete kohta ja vajaduse korral määratud karistuste kohta;

(vii) ettevõtjaga kontakteerumise tulemus ja ettevõtja võetud järelmeetmed;

(viii) nõuete vastavust käsitleva teabe eest vastutava isiku toime pandud artikli 4 lõike 3 nõuete rikkumised;

(ix) tootjate toime pandud artikli 4 lõike 4 nõuete rikkumised;

(f)järgmise teabe oma territooriumil liidu turule sisenevate toodete kohta, mille vabasse ringlusse lubamine on artikli 27 kohaselt peatatud:

(i) nõuetele mittevastavus;

(ii) kindlaks tehtud ohud ja asjaomase ettevõtja nimi;

(iii) enda või asjaomase ettevõtja tehtud katsete tulemused;

(iv) üksikandmed turujärelevalveasutuse võetud piiravate meetmete kohta ja vajaduse korral määratud karistuste kohta;

(v) ettevõtjaga kontakteerumise tulemus ja ettevõtja võetud järelmeetmed;

(vi) turujärelevalveasutuse poolt või tema taotlusel tehtud kontrolli aruanne või katse protokoll;

(vii) toote suhtes kohaldatavate liidu ühtlustamisõigusaktide järgse kaitsemeetmete menetluse kohaselt liikmesriigi esitatud vastuväide ja selle järelmeetmed.

4.Kui see on asjakohane, et tagada liidu ühtlustamisõigusaktide täitmine ja minimeerida oht ning võidelda pettuste vastu, siis hangib toll riiklikest tollisüsteemidest ja edastavad info- ja teavitussüsteemi andmed, mis käsitlevad toodete suhtes vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri kohaldamist ning tooteohutusega seotud kontrollide tulemusi.

Komisjon töötab ELi ühtse liidese tollikeskkonna kontekstis välja elektroonilise liidese nende andmete edastamiseks. Liides võetakse kasutusele [neli aastat] pärast rakendusaktide vastuvõtmise kuupäeva.

5.Turujärelevalveasutused tunnustavad nende katseprotokollide kehtivust, mille on koostanud teistes liikmesriikides nende partnerid ja mis on kantud info- ja teavitussüsteemi, ning kasutavad neid.

6.Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse lõigete 1–4 rakendussätted ning määratakse kindlaks lõike 4 kohaselt edastatavad andmed. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 63 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 35

Rahvusvaheline koostöö

1.Komisjon võib vahetada konfidentsiaalset teavet turujärelevalve kohta kolmandate riikide reguleerivate asutuste või rahvusvaheliste organisatsioonidega, kui ta on sõlminud nende asutuste või organisatsioonidega vastastikused konfidentsiaalsuskokkulepped.

2.Komisjon võib luua koostööraamistiku ja vahetada direktiivi 2001/95/EÜ artikli 12 kohases teabevahetuse süsteemis sisalduvat valitud teavet taotluse esitanud riikide, kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega. Koostöö või teabevahetus võib olla muu hulgas seotud järgmisega:

(a)kasutatavad riskihindamismeetodid ja tootekatsete tulemused;

(b)toote kooskõlastatud tagasivõtmine või muude sarnased meetmed;

(c)meetmed, mille turujärelevalveasutused on võtnud artikli 15 kohaselt.

3.Komisjon võib kiita heaks tootega seotud ekspordieelse kontrolli konkreetse süsteemi, mida kolmas riik kasutab toodete puhul vahetult enne nende liitu eksportimist, et kontrollida, kas tooted vastavad nende suhtes kohaldatavate liidu ühtlustamisõigusaktide nõuetele. Heakskiidu võib anda ühele või enamale tootele, ühele või enamale tootekategooriale või konkreetsete tootjate toodetud toodetele või tootekategooriatele.

4.Kui see heakskiit on antud, siis võidakse vähendada lõikes 3 osutatud liidu turule sisenevate toodete või tootekategooriate impordikontrollide arvu ja sagedust.

Toll võib siiski teha nende liidu turule sisenevate toodete või tootekategooriate kontrolle, tagamaks et kolmandate riikide tehtud ekspordieelsete kontrollide abil on võimalik tulemuslikult kindlaks teha vastavus liidu ühtlustamisõigusaktide nõuetele.

5.Lõike 3 kohaselt võib kolmandale riigile heakskiidu anda ainult pärast liidus tehtud auditit, millega tõendatakse, et täidetud on järgmised tingimused:

(a)kõnealusest kolmandast riigist liitu eksporditud tooted vastavad liidu ühtlustamisõigusaktides sätestatud nõuetele;

(b)kõnealuses kolmandas riigis tehtud kontrollid on piisavalt tulemuslikud ja tõhusad, et asendada kõnealustes õigusaktides sätestatud dokumentide ja füüsilised kontrollid või neid vähendada.

6.Lõikes 3 sätestatud heakskiidus täpsustatakse kolmanda riigi pädev asutus, kelle vastutusel ekspordieelsed kontrollid tehakse, ja kõnealusest pädevast asutusest saab kõigi liidu kontaktisikute partner.

7.Lõikes 6 osutatud pädev asutus tagab, et tooteid kontrollitakse ametlikult enne liitu sisenemist.

8.Kui lõikes 3 osutatud liidu turule sisenevate toodete kontrollimise käigus leitakse märkimisväärne nõuetele mittevastavus, siis teavitavad turujärelevalveasutused sellest viivitamata komisjoni artiklis 34 osutatud süsteemi kaudu ja suurendavad kõnealuste toodete kontrollide arvu.

9.Komisjon võtab lõike 3 alusel antud heakskiidu tagasi, kui selgub, et liidu turule sisenevad tooted ei vasta märkimisväärsel arvul juhtudel liidu ühtlustamisõigusaktide nõuetele.

10.Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et rakendada lõikes 3 osutatud tootega seotud ekspordieelsete kontrollide süsteemi, mille abil määratakse kindlaks vastavustunnistuse või vastavustõendamise sertifikaatide vorm. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 63 osutatud kontrollimenetlusega.

IX peatükk

Finantssätted

Artikkel 36

Finantseerimistegevus

1.Liit rahastab artiklis 34 osutatud võrgustiku ülesannete täitmist.

2.Liit võib seoses käesoleva määruse kohaldamisega rahastada järgmisi meetmeid:

(a)artiklis 6 osutatud toote kontaktpunktide toimimine;

(b)artiklis 20 osutatud liidu katserajatiste loomine ja toimimine;

(c)artiklis 35 osutatud rahvusvahelise koostöö meetmete väljatöötamine;

(d)kaastööde koostamine ja ajakohastamine turujärelevalve suuniste jaoks;

(e)komisjonile tehniliste või teaduslike eksperditeadmiste kättesaadavaks tegemine, et abistada komisjoni turujärelevalve halduskoostöö rakendamisel;

(f)artiklis 13 osutatud riiklike turujärelevalvestrateegiate ning liikmesriikide ja liidu turujärelevalvekampaaniate rakendamine;

(g)meetmete võtmine tehnilise abi andmise programmide raames, koostöö tegemine kolmandate riikidega ning liidu turujärelevalvepoliitika ja -süsteemide tutvustamine ja edendamine huvitatud isikute seas nii liidu kui ka rahvusvahelisel tasandil.

3.Liit ja liikmesriigid rahastavad ühiselt artikli 34 lõikes 4 osutatud elektroonilist liidest. Liit vastutab keskmooduli ja võrguga loodava ühenduse rahastamise eest. Liikmesriigid vastutavad oma riiklike süsteemide kohandamise rahastamise eest.

4.Käesoleva määruse meetmete jaoks antavat liidu rahalist abi rakendatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 61 kas otse või delegeerides eelarve täitmise ülesanded kõnelause määruse artikli 58 lõike 1 punktis c loetletud üksustele.

5.Eelarvepädevad institutsioonid määravad igal aastal kehtiva finantsraamistiku piires kindlaks käesolevas määruses osutatud meetmetele eraldatavad assigneeringud.

6.Eelarvepädevate institutsioonide poolt turujärelevalvemeetmete jaoks kindlaks määratud assigneeringutest võidakse katta ka ettevalmistavate, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamismeetmete kulusid, mis on vajalikud käesolevas määruses sätestatud meetmete haldamiseks ja nende eesmärkide saavutamiseks. Nende kulude hulka kuuluvad uuringute tegemine, ekspertide kohtumiste korraldamine, teabe- ja kommunikatsioonimeetmed, sealhulgas ettevõtjate teavitamine liidu poliitilistest prioriteetidest, niivõrd kui need on seotud turujärelevalve üldeesmärkidega, infotehnoloogia võrgustike kulud teabe töötlemisele ja vahetamisele, koos kõikide muude tehnilise ja haldusabi kuludega, mida komisjon kannab.

Artikkel 37

Liidu finantshuvide kaitse

1.Komisjon võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetustegevuse, tõhusa kontrolli ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate rahaliste karistustega.

2.Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapealsete kontrollide alusel kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda on käesoleva määruse alusel rahastatud liidu vahenditest.

3.Euroopa Pettustevastane Amet (edaspidi „OLAF“) võib korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja uurimisi, kooskõlas menetlustega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 62 ning nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96, 63 et teha kindlaks, kas toetuslepingu või toetusotsuse või käesoleva määruse alusel rahastatud lepingu puhul on esinenud pettusi, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust, mis mõjutab liidu finantshuve.

4.Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud koostöölepingud ning käesoleva määruse rakendamisest tulenevad lepingud, toetuslepingud ja toetuse määramise otsused sätteid, mis annavad komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt õiguse korraldada oma vastava pädevuse piires selliseid auditeid ja juurdlusi.

X peatükk

Lõppsätted

Artikkel 38

Määruse (EÜ) 765/2008 kohaldamine ja liidu ühtlustamisõigusaktide muudatused

Määruse (EÜ) 765/2008 artikleid 15–29 ei kohaldata lisas sätestatud liidu ühtlustamisõigusaktide suhtes.

Artikkel 39

Direktiivi 2004/42/EÜ muudatused

Direktiivi 2004/42/EÜ artiklid 6 ja 7 jäetakse välja.

Artikkel 40

Direktiivi 2009/48/EÜ muudatused

Direktiivi 2009/48/EÜ muudetakse järgmiselt:

(1)artikkel 40 jäetakse välja;

(2)artikli 42 lõige 1 jäetakse välja;

(3)artikkel 44 jäetakse välja.

Artikkel 41

Direktiivi 2010/35/EL muudatused

Direktiivi 2010/35/EL muudetakse järgmiselt:

(1)artikkel 16 jäetakse välja;

(2)artikli 30 lõige 1 jäetakse välja.

Artikkel 42

Määruse (EL) nr 305/2011 muudatused

Määruse (EL) nr 305/2011 artikli 56 lõige 1 jäetakse välja.

Artikkel 43

Määruse (EL) nr 528/2012 muudatused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 528/2012 artiklis 65 asendatakse lõike 1 teine lause järgmisega:

„Kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/[XX Palume lisada käesoleva määruse number]*.“

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu [Palume lisada käesoleva määruse kuupäev] määrus (EL) 2018/[XX Palume lisada käesoleva määruse number] [Palume lisada käesoleva määruse täielik pealkiri ja sulgudes ELT number].

Artikkel 44

Direktiivi 2013/29/EL muudatused

Direktiivi 2013/29/EL muudetakse järgmiselt:

(1)artikli 38 lõige 2 jäetakse välja;

(2)artikli 39 lõike 1 neljas lõik jäetakse välja.

Artikkel 45

Direktiivi 2013/53/EL muudatused

Direktiivi 2013/53/EL muudetakse järgmiselt:

(1)artikkel 43 jäetakse välja;

(2)artikli 44 lõike 1 viies lõik jäetakse välja.

Artikkel 46

Direktiivi 2014/28/EL muudatused

Direktiivi 2014/28/EL muudetakse järgmiselt:

(1)artikli 41 esimene lõik jäetakse välja;

(2)artikli 42 lõike 1 neljas lõik jäetakse välja.

Artikkel 47

Direktiivi 2014/29/EL muudatused

Direktiivi 2014/29/EL muudetakse järgmiselt:

(1)artikkel 34 jäetakse välja;

(2)artikli 35 lõike 1 neljas lõik jäetakse välja.

Artikkel 48

Direktiivi 2014/30/EL muudatused

Direktiivi 2014/30/EL muudetakse järgmiselt:

(1)artikkel 37 jäetakse välja;

(2)artikli 38 lõike 1 neljas lõik jäetakse välja.

Artikkel 49

Direktiivi 2014/31/EL muudatused

Direktiivi 2014/31/EL muudetakse järgmiselt:

(1)artikkel 36 jäetakse välja;

(2)artikli 37 lõike 1 neljas lõik jäetakse välja.

Artikkel 50

Direktiivi 2014/32/EL muudatused

Direktiivi 2014/32/EL muudetakse järgmiselt:

(1)artikkel 41 jäetakse välja;

(2)artikli 42 lõike 1 neljas lõik jäetakse välja.

Artikkel 51

Direktiivi 2014/33/EL muudatused

Direktiivi 2014/33/EL muudetakse järgmiselt:

(1)artikkel 37 jäetakse välja;

(2)artikli 38 lõike 1 viies lõik jäetakse välja.

Artikkel 52

Direktiivi 2014/34/EL muudatused

Direktiivi 2014/34/EL muudetakse järgmiselt:

(1)artikkel 34 jäetakse välja;

(2)artikli 35 lõike 1 neljas lõik jäetakse välja.

Artikkel 53

Direktiivi 2014/35/EL muudatused

Direktiivi 2014/35/EL muudetakse järgmiselt:

(1)artikkel 18 jäetakse välja;

(2)artikli 19 lõike 1 kolmas lõik jäetakse välja.

Artikkel 54

Direktiivi 2014/53/EL muudatused

Direktiivi 2014/53/EL muudetakse järgmiselt:

(1)artikkel 39 jäetakse välja;

(2)artikli 40 lõike 1 neljas lõik jäetakse välja.

Artikkel 55

Direktiivi 2014/68/EL muudatused

Direktiivi 2014/68/EL muudetakse järgmiselt:

(1)artikkel 39 jäetakse välja;

(2)artikli 40 lõike 1 kolmas lõik jäetakse välja.

Artikkel 56

Direktiivi 2014/90/EL muudatused

Direktiivi 2014/90/EL muudetakse järgmiselt:

(1) artikli 12 lõige 10 jäetakse välja;

(2)artikli 25 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„Laevavarustuse suhtes teostavad liikmesriigid turujärelevalvet kooskõlas määruses [uue täitmise tagamise määruse number] sätestatud ELi turujärelevalve raamistikuga, võttes arvesse käesoleva artikli lõikeid 2 ja 3.“;

(3)artikli 25 lõige 4 jäetakse välja;

(4)artikli 26 lõike 1 neljas lõik jäetakse välja.

Artikkel 57

Määruse (EL) 2016/424 muudatused

Määrust (EL) 2016/424 muudetakse järgmiselt:

(1)artikkel 39 jäetakse välja;

(2)artikli 40 lõike 1 neljas lõik jäetakse välja.

Artikkel 58

Määruse (EL) 2016/425 muudatused

Määrust (EL) 2016/425 muudetakse järgmiselt:

(1) artikkel 37 jäetakse välja;

(2)artikli 38 lõike 1 neljas lõik jäetakse välja.

Artikkel 59

Määruse (EL) 2016/426 muudatused

Määrust (EL) 2016/426 muudetakse järgmiselt:

(1)artikkel 36 jäetakse välja;

(2)artikli 37 lõike 1 neljas lõik jäetakse välja.

Artikkel 60

Määruse (EL) 2017/1369 muudatused

Määrust (EL) 2017/1369 muudetakse järgmiselt:

(1)artikli 8 lõiked 1 ja 3 jäetakse välja;

(2)artikli 9 lõike 2 teine lõik jäetakse välja.

XI peatükk

Karistused, hindamine, komiteemenetlus ning jõustumine ja kohaldamine

Artikkel 61

Karistused

1.Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse, kui on rikutud käesoleva määruse sätteid, millega pannakse ettevõtjatele kohustusi, või kui on rikutud käesoleva määrusega hõlmatud tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide sätteid, millega pannakse ettevõtjatele kohustusi, juhul kui asjaomases õigusaktis ei nähta ette karistusi, ning võtavad vajalikud meetmed, et tagada nende eeskirjade täitmine. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni hiljemalt [31. märtsiks 2020] neist eeskirjadest ja meetmetest ning viivitamata kõikidest järgnevatest sätetesse tehtavatest muudatustest.

2.Kui otsustatakse, kas konkreetsel juhul määrata karistus, siis võetakse nõuetekohaselt arvesse järgmist:

(a)väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate finantsseisund;

(b)nõuetele mittevastavuse olemus, tõsidus ja kestus, võttes arvesse lõppkasutajatele põhjustatud kahju;

(c)kas rikkumine pandi toime tahtlikult või hooletusest;

(d)ettevõtjate koostöövalmidus turujärelevalveasutuste korraldatud uurimise ajal;

(e)kas ettevõtja on varem toime pannud sarnaseid rikkumisi.

3.Karistusi võib suurendada juhul, kui ettevõtja on varem toime pannud sarnase rikkumise, ning liidu ühtlustamisõigusaktide tõsise rikkumise eest võib määrata kriminaalkaristuse.

4.Liikmesriigid tagavad, et liidu ühtlustamisõigusaktide nõuete tahtliku rikkumiste eest määratavad rahalised karistused on vähemalt võrdväärsed rikkumisest saadud majandusliku kasuga.

5.Liikmesriigid tagavad eelkõige, et karistusi saab kehtestada juhul, kui ettevõtja ei tee koostööd turujärelevalve kontrollide ja meetmete võtmise käigus või keeldub seda tegemast.

Artikkel 62

Hindamine

Komisjon hindab [31. detsembriks 2024] ja seejärel iga viie aasta järel, kas käesolev määrus on saavutanud oma eesmärgid, ning esitab peamisi tulemusi käsitleva aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.

Aruandes hinnatakse, kas käesolev määrus on saavutanud oma eesmärgid, eelkõige seoses liidu turul olevate nõuetele mittevastavate toodete arvu vähendamisega, liidu ühtlustamisõigusaktide tõhusa ja tulemusliku täitmise tagamisega liidus, pädevate asutuste vahelise koostöö parandamisega ning liidu turule sisenevate toodete kontrolli tugevdamisega, võttes arvesse mõju ettevõtlusele ning eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Lisaks sellele tuleks hindamise käigus ka analüüsida liidu rahastatavate turujärelevalvemeetmete tulemuslikkust, võttes arvesse liidu poliitika ja õigusaktide nõudeid.

Artikkel 63

Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 64

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates [1. jaanuarist 2020].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide järgimise ja täitmise tagamise eeskirjad ja kord

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile 64

02 03 Kaupade ja teenuste siseturg

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 65

☒ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Ühtse turu strateegias „Ühtse turu täiustamine: rohkem võimalusi inimestele ja ettevõtetele“ (COM(2015)555/2) teatas komisjon algatusest, mille eesmärk on tugevdada toodete turujärelevalvet, et võidelda turul üha suureneva hulga ebaseaduslike ja nõuetele mittevastavate toodetega, mis kahjustavad konkurentsi ja ohustavad tarbijaid. Ettepaneku eesmärk on suurendada toodete nõuetele vastavust, pakkudes ettevõtjatele sobilikke stiimuleid, tõhustades vastavuse kontrollimist ning edendades täitevasutuste piiriülest koostööd, sealhulgas tolliga tehtava koostöö kaudu.

Käesolev ettepanek on kaupade paketi osa ja seda tuleb vaadelda neljanda prioriteetse poliitikavaldkonna kontekstis, millega tegeletakse president Junckeri töökohtade loomist ning majanduskasvu, õiglust ja demokraatlike muutuste tagamist käsitleva tegevuskava raames, mille eesmärk on luua tõhusam ja õiglasem siseturg, millel on tugev tööstuslik baas.

1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärk nr

1. Täitevasutustevaheliste turujärelevalvealaste koostöömenetluste tugevdamine, vähendades killustatust ja ebatõhusust

2. Tegevussuutlikkuse parandamine, piiriüleste kontrollide tõhususe ja asjaomaste ressursside kättesaadavuse ning nõuete täitmise tagamise koordineerimise parandamine

3. Rakendusvahendite tõhustamine, võimaldades turujärelevalveasutustel kasutada heidutavaid, tõhusaid ja tulevikukindlaid vahendeid

4. Toiduks mittekasutatavaid tooteid reguleerivate ELi õigusaktide järgimise edendamine, parandades juurdepääsu nõuetele vastavust käsitlevale teabele ja abi andmist ettevõtjatele.

Eesmärgid hõlmavad turujärelevalvet ELis ja selle välispiiridel ning digitaalseid ja traditsioonilisi tarneahelaid.

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Ettepanek peaks tugevdama turujärelevalve raamistikku, aidates vähendada nõuetele mittevastavate toodete arvu ühtsel turul.

Liikmesriikide turujärelevalveasutused saavad sagedamini kasutada teiste liikmesriikide tõendeid ja võtta eeskujuks teiste liikmesriikide piiravad meetmed; see aitab säästa raha ja suurendada tõhusust.

Liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustik aitab turujärelevalveasutustel teha koordineeritumaid piiriüleseid kontrollikampaaniaid, mis põhinevad paremini prioriseeritud ühismeetmetel ja paremal teabel. See võimaldab ELi ühtse turu mõõdet liikmesriikide kontrollide ja nähtavama ELi tasandi tegevusega paremini integreerida.

Liidus kaubeldavate ja liitu imporditavate toodete suhtes kehtestatud nõuete täitmise tagamise järjekindlus paraneb tänu võrgustikupoolsele nõuete täitmise tagamise koordineerimisele. Piiriülese kaubandusega tegelevad ettevõtjad saavad omakorda kasu võrdsematest võimalustest, õiguskindlusest ja prognoositavusest.

Tarbijad ja ettevõtjad pääsevad kergemini juurde teabele ja ettevõtjad saavad abi liidu toodetealaste õigusaktide järgimisel.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

• Liikmesriikide/sektorite, e-kaubanduse ja impordi nõuetele vastavuse määr (teabe kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemine liikmesriigi nõuete täitmise tagamise strateegiates, edusammud mittevastavuste vähendamisel).

• Koordineerimise kontrollikampaaniate arv ja tulemused (avastatud rikkumised, parandusmeetmed).

• Vastastikuse abistamise mehhanismide kasutamine turujärelevalveasutuste poolt (arv, liik, aeg, tulemused) ja teiste asutuste võetud selliste meetmete arv, mida liikmesriigis eeskujuks võetakse.

• Ettevõtjatepoolne toote-eeskirjadest teadlikkus/arusaamine.

• Vabatahtlike meetmete ühises veebiportaalis registreeritud vabatahtlike meetmete arv.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Turujärelevalve raamistiku hindamisel tehti kindlaks olulised puudused, mis on tingitud peamiselt neljast tegurist, nimelt 1) turujärelevalve killustatusest ja piiratud koordineerimisest ELis, 2) turujärelevalveasutuste ressursside piiratusest, 3) kehtivate nõuete täitmise tagamise vahendite vähesest heidutavast mõjust, eelkõige e-kaubanduse ja impordi puhul kolmandatest riikidest, ning 4) olulistest teabelünkadest (st ettevõtjatepoolne vähene teadlikkus eeskirjadest ja vähene läbipaistvus seoses toodete nõuetele vastavusega). Nende probleemide lahendamiseks nähakse ettepanekus ette järgmist:

– liikmesriikide turujärelevalveasutuste vaheliste tõhusate vastastikuse abi andmise taotluste mehhanism ning nõuete täitmise tagamise tõendite ja otsuste ülekantavus;

– halduslik tugistruktuur, et koordineerida ja rakendada ühiseid nõuete täitmise tagamise meetmeid (liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustik), liikmesriikide nõuete täitmise tagamise strateegiaid, tulemusnäitajaid ja vastastikuseid eksperdihinnanguid;

– turujärelevalveasutuste ühtsed uurimis- ja nõuete täitmise tagamise volitused ja tootjate kohustus määrata nõuetele vastavust käsitleva teabe eest vastutav isik ELis;

– turujärelevalveasutuste võetud piiravate meetmete süstemaatilisem avaldamine ja kontrollikulude sissenõudmine nõuetele mittevastavate toodete puhul;

– toodete kontaktpunktide nõustajarolli laiendamine ettevõtjatele, ettevõtjate poolt ohtlike toodete puhul võetud vabatahtlike meetmete veebiportaali loomine ning tootjate ja importijate nõuetele vastavust käsitleva teabe digitaalne avaldamine.

1.5.2.Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

Liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamine ühtsel turul tekitab suuri probleeme avaliku sektori asutustele, kelle tegevust piirab pädevuse ulatus, kuna paljud ettevõtjad rakendavad oma ärimudeleid mitmes liikmesriigis või ELi tasandil. Liikmesriigid sõltuvad nõuetele vastavuse suurendamisel turul oma naaberriikide turujärelevalvest. Seepärast võib ühe liikmesriigi puudulik turujärelevalvekorraldus tõsiselt kahjustada teise liikmesriigi jõupingutusi nõuetele mittevastavate toodete turult tõrjumisel; see loob ahelas nõrga lüli.

Seetõttu on vaja liidu ühtlustamisõigusaktide järjekindla täitmise tagamiseks ELis ning tõhusaks võitluseks mitut liikmesriiki mõjutava mittevastavusega riiklikke nõuete täitmise tagamise tegevusi kooskõlastada. Seega on kõnealusel probleemil piiriülesed aspektid, millega ei ole võimalik liikmesriikide üksikmeetmete abil piisaval määral tegeleda, kuna liikmesriigid ei suuda üksi koostööd ja koordineerimist tagada ning seepärast on vaja seda teha liidu tasandil.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Olemasoleva turujärelevalve raamistiku ja eelkõige määruse (EÜ) nr 765/2008 hindamine näitas, et see ei toimi täies ulatuses, pidades silmas selle strateegilist eesmärki tõhustada avalike huvide kaitset ja tagada ettevõtjatele võrdsed võimalused, vähendades nõuetele mittevastavate toodete hulka ühtsel turul. Kättesaadavad andmed näitavad, et tegelikult ei ole mittevastavate toodete hulk vähenenud, vaid on tõenäoliselt suurenenud. Seega ei taga olemasolev turujärelevalve raamistik tarbijatele/kasutajatele oodatud suuremat ohutust ega ettevõtjatele võrdsemaid võimalusi. Peamised tuvastatud põhjused olid turujärelevalveasutuste ja liikmesriikide vaheline ebapiisav tegevuse koordineerimine ja koostöö ning imporditud toodete turujärelevalve ja piirikontrollide ebaühtlus ja vähene rangus. Olemasolevad turujärelevalveressursid on piiratud ja erinevad liikmesriigiti oluliselt, mis mõjutab otseselt turujärelevalveasutuste kontrolle. Üldine järjekindlusetus meetodites, mida liikmesriigid kohaldavad ettevõtjate suhtes turujärelevalve raames, võib vähendada ettevõtjate soovi eeskirju järgida ning diskrimineerida eeskirju järgivaid ettevõtjaid.

Määruses (EÜ) nr 765/2005 esitatud määratlused on üldjoontes selged ja asjakohased, kuid need ei ole täielikud ega ajakohased, kui pidada silmas vajadust hõlmata ka veebimüük.

Hindamine näitas üldiselt, et ühe turujärelevalve ühtlustamist käsitleva Euroopa õigusakti eelised mitme erineva siseriikliku õigusakti ees leidsid laialdast tunnustust. Määruse potentsiaali saavutada täielik Euroopa lisaväärtus takistab siiski mitteoptimaalne piiriülene teabevahetus ja koostöö ning turujärelevalve raamistiku ebajärjekindel rakendamine liikmesriigi tasandil.

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Ettepanek on üks Euroopa Komisjoni ühtse turu strateegia algatustest.

Ettepanek tagab parema kooskõla 2013. aastal jõustunud ELi tolliseadustiku sätetega. Ettepanekus võetakse arvesse seadustikus kasutatud uusi mõisteid seoses koordineerimise ja ametitevahelise koostöö mehhanismidega, hea mainega usaldusväärsetele ettevõtjatele tehtavate lihtsustustega ning muu hulgas tolliliidu tasandil tõhusama riskihindamisega, mille eesmärk on muuta kontrollid tõhusamaks ja tulemuslikumaks.

Ettepanek on täielikult kooskõlas ja vastavuses ELi olemasolevate tegevuskavade ja hiljutiste ettepanekutega tõhustada nõuete täitmise tagamist muudes poliitikavaldkondades, nagu toidu- ja söödakontrollid, tarbijakaitsealane koostöö ja konkurents.

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

◻ Piiratud kestusega ettepanek/algatus

◻ Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

◻ Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

☒ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2020–2022, millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 66

☒ Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

☒ oma talituste kaudu, sealhulgas töötajate kaudu liidu delegatsioonides;

◻ rakendusametite kaudu

◻ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

◻ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on usaldatud:

◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele (täpsustada);

◻Euroopa Investeerimispangale (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondile;

◻ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 osutatud asutustele;

◻ avalik-õiguslikele asutustele;

◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Ettepanekuga tõhustatakse turujärelevalveasutusi ja komisjoni omavahel ühendavat IT-vahendit (artikkel 34, info- ja teavitussüsteem). IT-vahendi abil saab tegevust pidevalt ja tõhusalt kontrollida. IT-vahendi abil toimuv kontroll on võimalik tänu käesoleva määruse alusel loodud liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustiku tööle ja liikmesriikide esitatavale usaldusväärsemale ja põhjalikumale teabele nõuetele vastavuse taseme ja nõuete täitmise tagamise tegevuse kohta osana nende riiklikust nõuete täitmise tagamise strateegiast. Liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustik kehtestab ja kontrollib üldisi tulemusnäitajaid ja annab vastastikuseid eksperdihinnanguid.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.Välja selgitatud ohud

IT-vahendiga seotud tegevusohud: oht, et IT-süsteemid ei toeta tõhusalt turujärelevalveasutuste ja liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustiku koostööd.

2.2.2.Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

Tõhusad IT juhtimise protsessid, mis kaasavad aktiivselt süsteemi kasutajaid.

2.2.3.Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos

Kontrolliga kaasnevad kulud on IT-vahendi enda väljatöötamisega seotud kuludega võrreldes tühised.

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Komisjoni rakendatavate meetmete suhtes kohaldatakse vastavalt finantsmäärusele eel- ja järelkontrolli. Käesoleva määruse rakendamisest tulenevad lepingud ja kokkulepped annavad komisjonile, sealhulgas OLAFile ja kontrollikojale sõnaselgelt õiguse teha auditeid, kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitme-aastase finants-raamistiku rubriik

Eelarverida

Assigneerin-gute liik

Rahaline osalus

Peatükk 02.03

Kaupade ja teenuste siseturg

Liigenda-tud /liigenda-mata 67 .

EFTA riigid 68

Kandidaat-riigid 69

Kolman-dad riigid

finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

02.03.01 Kaupade ja teenuste siseturg

Liigenda-tud

JAH

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

Käesolevas finantsselgituses piirduvad kulud mitmeaastase finantsraamistikuga, mis kehtib aastani 2020 (kaasa arvatud). Arvestades kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku eelarvepiiranguid, tuleb eraldised katta vähemalt osaliselt ümberpaigutamise teel iga-aastase eelarvemenetluse käigus. Käesolevas ettepanekus esitatud meetmete pikaajalise finantsmõju esialgne hinnang on esitatud mõjuhinnangus.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

1A – Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

Siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat			Aasta 2020 70	Aasta –	Aasta –
• Tegevusassigneeringud
02.03.01 Kaupade ja teenuste siseturg – liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustik	Kulukohustused	(1)	4,450
	Maksed	(2)	2,910
02.03.01 Kaupade ja teenuste siseturg – muud meetmed. Nõuete järgimise ja täitmise tagamise algatus (katsestrateegiad, võrdlusuuring)	Kulukohustused	(1a)	4,000
	Maksed	(2a)	1,700
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 71
Eelarverida nr		(3)
Siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadi assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	= 1 + 1a + 3	8,450
	Maksed	= 2 + 2a +3	4,610

KOKKU			Aasta 2020 72	Aasta –	Aasta –
• Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(4)	8,450
	Maksed	(5)	4,610
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 1A assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	= 4 + 6	8,450

Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

„Halduskulud“

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		Aasta 2020	Aasta –	Aasta –
Siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat
Personalikulud		0,787
Liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustiku sekretariaat		3,246
• Personalikulud (kokku)		4,033
• Muud halduskulud		0,093
Siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat KOKKU	4,126	6,752

Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIGI 5
assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

4,126

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		Aasta 2020 73	Aasta –	Aasta –
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	12,576
	Maksed	8,736

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

◻ Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

☒ Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustage eesmärgid ja väljundid

⇩

Aasta 2020

Aasta –

VÄLJUNDID

Väl-jundi liik 74

Kesk-mine kulu

Kulu

ERIEESMÄRK nr 1 75

. Täitevasutustevahelise turujärelevalvealase koostöö tugevdamine, vähendades killustatust ja ebatõhusust

ERIEESMÄRK nr 2 76

. Tegevussuutlikkuse parandamine, piiriüleste kontrollide tõhususe ja asjaomaste ressursside kättesaadavuse ning nõuete täitmise tagamise koordineerimise parandamine

Riiklikud nõuete täitmise tagamise katsestrateegiad

(kaasrahastatud katsestrateegiate arv aastas)

3,000

Vastastikused eksperdihinnangud / tulemusnäitajad (alusuuring)

1,000

Liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustik
(põhinäitaja: ühiste kontrollikampaaniate arv)*

4,450

ERIEESMÄRK nr 3 77

. Rakendusvahendite tõhustamine, võimaldades turujärelevalveasutustel kasutada heidutavamaid, tõhusamaid ja tulevikukindlamaid vahendeid

ERIEESMÄRK nr 4 78

. Toiduks mittekasutatavaid tooteid käsitlevate ELi õigusaktide järgimise edendamine, parandades juurdepääsu nõuetele vastavust käsitlevale teabele ja abi andmist ettevõtetele

Euroopa vabatahtlike meetmete portaal (teadete arv)

KULUD KOKKU

8,450

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.Kokkuvõte

◻ Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

☒ Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta 2020 79

Aasta –

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5
Personalikulud	4,033
Muud halduskulud	0,093
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 vahesumma	4,126

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 80 välja jäävad kulud
Personalikulud
Muud halduskulud
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävate kulude vahesumma

KOKKU

4,126

Personaliga ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.2.Hinnanguline personalivajadus

◻ Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

☒ Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

		Aasta 2020	Aasta –	Aasta –	Aasta –	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finants-mõju kestust (vt punkt 1.6)
• Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
02 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes – siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat)		5,7
02 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes – siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat – liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustiku sekretariaat)		22
XX 01 01 02 (delegatsioonides)
XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus)
• Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad: täistööaja ekvivalent) 81
XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud)		3
XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides)
XX 01 04 aa 82	– peakorteris
	– delegat-sioonides
XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)
10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)
Muud eelarveread (täpsustage)
KOKKU		30,7

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt; vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, võttes arvesse eelarvepiiranguid.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad (komisjon)

Ettevalmistusetapis (2020–2022) rakendusaktide / delegeeritud õigusaktide ettevalmistamine, liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustiku loomine, siseriiklike nõuete täitmise tagamise katsestrateegiate ja tulemusnäitajate baasväärtuse kindlaksmääramise uuringu ettevalmistamine ning järelevalve määruse üle.

AD-kategooria personal liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustiku sekretariaadi juhataja alluvuses, turujärelevalve tehniline ja õiguslik analüüs ning IT- ja andmesüsteemide järelevalve ja väljatöötamine.

AST-kategooria personal, kes aitab täita korralduslikke ning haldus- ja finantsjuhtimise ülesandeid.

Koosseisuvälised töötajad

Lepingulised töötajad – tavapärane IT haldus ja konkreetsed arendusprojektid

Riikide lähetatud eksperdid – ühismeetmete juhtimine, turujärelevalvealase oskusteabe pakkumine. Võimalus võtta võrgustikku tööle riikide lähetatud eksperte on alternatiiv liikmesriikide eksperditeadmistele. Turujärelevalveasutustel on suur ressursside puudus, nii et on vähe tõenäoline, et nad suudavad lähetada oma töötajaid võrgustiku juurde, eriti võrgustiku tegevuse algetappides.

Töötajate hinnanguline järkjärguline värbamine liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustiku (sekretariaat asub komisjoni juures) loomisetapis praeguse mitmeaastase finantsraamistiku raames, mis kehtib aastani 2020 (kaasa arvatud).

Tegevusüksus ja palgaaste	Aasta 2020	Aasta -	Aasta -
AD 9–15	1
AD 5-12	17
AD kokku	18
AST 1–11 / AST/SC 1–6	4
AST/SC kokku	4
KÕIK KOKKU	22

Töötajate hinnanguline järkjärguline värbamine liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustiku loomisetapis ja töötajad kokku – koosseisuväline personal

Lepingulised töötajad	Aasta 2020	Aasta -	Aasta -
Tegevusüksus III/IV	3
Kokku	3

Riikide lähetatud eksperdid	Aasta 2020	Aasta -	Aasta -
Kokku	p.m.

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

☒ Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

◻ Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

[…]

◻ Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist.

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

[…]

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

☒ Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

□ Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

	Aasta N	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)	Kokku
Täpsustage kaasrahastav asutus
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

☒ Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

◻ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

·◻ omavahenditele

·◻ mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida:	Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneerin-gud	Ettepaneku/algatuse mõju 83
		Aasta N	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
Artikkel ….

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

[…]

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutusmeetod.

[…]

FINANTSSELGITUSE LISA

Ettepaneku/algatuse nimetus:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus

tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide järgimise ja täitmise tagamise kohta

(1)VAJALIKUKS PEETAV TÖÖTAJATE ARV JA TÖÖTAJATEGA SEOTUD KULUD

(2)MUUD HALDUSKULUD

(3)KULUDE ARVUTAMISEKS KASUTATUD MEETODID

(a)Personalikulud

(b)Muud halduskulud

(4)KULUD KOKKU (personalikulud, muud halduskulud ja tegevuskulud)

Käesolev lisa tuleb lisada finantsselgitusele pärast talitustevahelise konsulteerimise algatamist.

Andmetabeleid kasutatakse finantsselgituses sisalduvate tabelite allikana. Need on rangelt komisjonisiseseks kasutamiseks.

(1)Vajalikuks peetavad personalikulud

◻ Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

☒ Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5		2020		2021		2022		alates 2023. aastast		...lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)		KOKKU
		Täis-tööaja ekviva-lent	Assigneerin-gud	Täis-tööaja ekviva-lent	Assigneerin-gud	Täis-tööaja ekviva-lent	Assigneerin-gud	Täis-tööaja ekviva-lent	Assigneerin-gud	Täis-tööaja ekviva-lent	Assigneerin-gud	Täis-tööaja ekviva-lent	Assigneerin-gud
• Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
02 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat	AD	5	0,690	5	0,690	4,5	0,621	4	0,552
	AST	0,7	0,097	0,7	0,097	0,5	0,069	0,5	0,069
02 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat – liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustiku sekretariaat	AD	18	2,484	33	4,554	42	5,796	42	5,796
	AST	4	0,552	7	0,966	10	1,380	10	1,380
33 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat – portaal ettevõtjatele vabatahtlike meetmete avaldamiseks	AD			0,5	0,069	0,5	0,069	0,5	0,069
	AST
XX 01 01 02 (liidu delegatsioonides)	AD
	AST
• Koosseisuvälised töötajad 84
XX 01 02 01 (üldvahendid) liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustiku sekretariaat	AC	3	0,210	5	0,350	7	0,490	7	0,490
	riikide lähe-tatud eks-per-did	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
	rendi-tud töö-jõud
XX 01 02 02 (liidu delegatsioonides)	AC
	koha-likud tööta-jad
	riikide lähe-tatud eks-per-did
	rendi-tud töö-jõud
	noo-red eks-per-did dele-gat-sioo-nides
Muud eelarveread (täpsustage)
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 vahesumma		30,7	4,033	51,2	6,726	64,5	8,425	64	8,356

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

(2)Muud halduskulud

◻ Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

☒ Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

	Aasta 2020	Aasta 2021	Aasta 2022	Alates 2023. aastast	... lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)	KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5
Peakorteris:
02 01 02 11 01 – Lähetus- ja esinduskulud	0,003	0,005	0,008	0,008
XX 01 02 11 02 – Konverentside ja koosolekutega seotud kulud
02 01 02 11 03 – Komiteed 85	0,090	0,090	0,030	p.m.
XX 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid
XX 01 02 11 05 – Info- ja juhtimissüsteemid
XX 01 03 01 – IKT-seadmed ja -teenused 86
Muud eelarveread (vajaduse korral täpsustage)
Liidu delegatsioonides
XX 01 02 12 01 – Lähetused, konverentsid ja esinduskulud
XX 01 02 12 02 – Töötajate täienduskoolitus
XX 01 03 02 01 – Soetamine, rentimine ja sellega seotud kulud
XX 01 03 02 02 – Sisseseade, mööbel, varustus ja teenused
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 vahesumma	0,093	0,095	0,038	0,008

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Mitmeaastase finantsraamistiku

RUBRIIGI 5 ja RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud
KOKKU

4,126

6,821

8,463

8,364

Haldusassigneeringute vajadused kaetakse kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades seda vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

(3)Kulude hindamiseks kasutatud arvutusmeetodid

(a)Personalikulud

Selles osas kirjeldatakse vajalikuks peetava personali arvutamise meetodit (töökoormuse prognoosid, sealhulgas konkreetsete töökohtade puhul (süsteemi Sysper 2 kohased töökohtade profiilid), töötajate liigid ja vastavad keskmised kulud)

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5

Märkus. Keskmised kulud iga töötajate liigi puhul peakorteris on kättesaadavad veebisaidil BudgWeb:

https://ecas.ec.europa.eu/cas/login?loginRequestId=ECAS_LR-27004405-o6Mc35f6JOzIDuMVJzldk4AvIJhlON7uQZ7265yoYGrk0UfixJafv4ysuLMfaSaEzdchgwoJrsAtIR6X95Ti4C0-PHslUMVSXYC5IGvjH7K3yq-Uh0x8l7oYD4p2w2ziW6gb2ZOZ4ER5zuA04KmszaqD52G

• Ametnikud ja ajutised töötajad

Komitee juhtimine, rakendusaktide / delegeeritud õigusaktide ettevalmistamine: 1 AD, 0,2 AST aastal 2020, 1 AD, 0,2 AST aastal 2021, 0,5 AD aastal 2022

Riiklikud nõuete täitmise tagamise katsestrateegiad, tulemusnäitajad, võrdlustasemete uuring:

esimesed katsestrateegiad aastal 2020: 1 AD aastatel 2020 ja 2021

Uute strateegiate jätkuv toetamine 2021. aastast alates (1AD)

Turujärelevalve poliitika

Turujärelevalve poliitika väljatöötamine, laienemine ja rahvusvahelised aspektid, järelevalve määruse rakendamise üle; komisjoni esindamine liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustiku juhatuses ja koostöö võrgustikuga; vastastikuse abistamise taotluste / kaitsemeetmete kasutamise juhtumite käsitlemine, vastastikuste eksperdihinnangute järelduste järelkontroll: 3 AD aastas, 0,5 AST 2020. aastast alates

Liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustiku sekretariaat:

AD-kategooria personal: 18 aastal 2020, + 15 (kokku 33) aastal 2021, + 9 (kokku 42) aastal 2022. 2023. aastast alates: 42

AST-kategooria personal: 4 aastal 2020, 3 (kokku 7) aastal 2021, + 3 (kokku 10) aastal 2022. 2023. aastast alates: 10

Õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat. Vabatahtlike meetmete portaali RAPEX sisu järelevalve/kontroll: 2021. aastast alates 0,5 AD aastas

• Koosseisuvälised töötajad

Liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustik

Lepingulised töötajad: aastal 2020: 3, aastal 2021: + 2 (kokku 5), aastal 2022: + 2 (kokku 7). 2023. aastast alates: kokku 7 aastas.

Riikide lähetatud eksperdid: p.m. Riikide lähetatud eksperdid võivad osutuda liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustikule väärtuslikuks, kuid nende kaasamine võrgustiku käivitumisperioodil on keeruline. Töötajate arv, keda asutused saavad lähetada võrgustiku ülesehitamiseks, ei ole selge. Peamine probleem, mis võrgustikul tuleb lahendada, on piiriüleseks koostööks eraldatavate ressursside piiratus (st kandidaatide arv ADCO rühma juhi ja projekti koordinaatorite kohtadele on piiratud ning piiratud on ELi projekti koordineerimise oskused). Lähetamise võimalus peab siiski säilima (p.m.).

Märkus. Rubriigis 5 ei võetud IT sisepersonali arvestamisel arvesse koosseisuväliseid töötajaid, kellega seotud kulud kaetakse tegevuskuludest

(liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustiku IT kulude osa; õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi vabatahtlike meetmete portaali RAPEX haldus: 0,2 AC alates 2021. aastast (tarbijakaitseprogramm 33 04 kehtivas mitmeaastases finantsraamistikus))

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud

• Ametikohad, mida rahastatakse teadusuuringute eelarvest

• Koosseisuvälised töötajad

(b)Muud halduskulud

Täpsustage arvutusmeetodit, mida kasutati iga eelarverea puhul,

ja eelkõige aluseks võetud eeldusi (nt kohtumiste arv aastas, keskmised kulud jne).

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5

Komitee koosolekud: arutelud, rakendusaktide / delegeeritud õigusaktide vastuvõtmine

30 000 eurot koosoleku kohta

2020: 3 koosolekut; 2021: 3 koosolekut. 2022: 1 koosolek.

Lähetuskulud

Liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustiku komisjoni sekretariaat – lähetused liikmesriikides toimuvatele koosolekutele, rahvusvahelised nõuete täitmise tagamise alase koostöö kohtumised: lähetuskulud: 4 lähetust aastal 2020 á 750 eurot, kokku 3 000 eurot, 6 lähetust aastal 2021 á 750 eurot, kokku 4 500 eurot, 10 lähetust aastas 2022. aastast alates á 750 eurot, kokku 7 500 eurot.

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud

(4)KULUD KOKKU (personalikulud, muud halduskulud ja tegevuskulud)

Selles jaotises esitatakse kokkuvõte hinnangulisest mõjust ettevalmistusetapi (2020. aastani kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku raames) personalikuludele, muudele halduskuludele ja tegevuskuludele ning aastastest hinnangulistest kuludest 2023. aastast alates, mil jõutakse ettepaneku täieliku rakendamise etappi.

a) Esialgsed tegevusassigneeringud (aastani 2025):

		Aasta 2020 87	Aasta 2021	Aasta 2022	Aasta 2023	Aasta 2024	Aasta 2025
Liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustik	Kulu-kohustused	4,450	6,950	9,450	9,950	9,950	9,950
Muud meetmed, nõuete järgimise ja täitmise tagamise algatus (katsestrateegiad, võrdlusuuring)	Kulu-kohustused	4,000	3,000	3,000	3,000	3,000	3,000
Tolliliidu toimimise ja ajakohastamise toetamine – turujärelevalve- ja tollisüsteemi liidese loomise kulud (sh ühtne liides)	Kulu-kohustused		0,550	0,660	0,560	0,710	0,710
Portaal ettevõtjatele vabatahtlike meetmete avaldamiseks	Kulu-kohustused		0,059	0,029	0,029	0,029	0,029

Tegevusassigneeringud KOKKU

Kulu-kohustused

8,50

10,59

13,139

13,539

13,689

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Meetmed ja väljundid			Aasta 2020		Aasta 2021		Aasta 2022		Igal aastal 2023. aastast alates

	Väl-jundi liik 88	Väl-jundi kesk-mine kulu	Nr	Kulu	Nr	Kulu	Nr	Kulu	Nr	Kulu
ERIMEETMED
Liikmesriikide strateegiad (kaasrahastatud katsestrateegiate arv aastas)			3	3,000	3	3,000	3	3,0000	3	3,000
Vastastikused eksperdihinnangud / tulemusnäitajad (alusuuring)			1	1,000
Liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustik (põhinäitaja: ühiste kontrollikampaaniate arv)*			15	4,450	20	6,950	30	9,450	30–40	9,950
Turujärelevalve- ja tollisüsteemi liidese loomise kulud (2021–2025)					1	0,550	1	0,660	1	0,660 (aasta keskmine aastatel 2023–2025)
Euroopa vabatahtlike meetmete portaal (teadete arv)					250	0,059	500	0,029	800	0,029
KULUD KOKKU				8,450		10,559		13,139		13,639

* Liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustiku peamised ülesanded ja väljundid

Strateegia ja tööprogramm (liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustiku juhatuse koosolekute korraldamine, ühismeetmetega seotud prioriteedid, turu-uuringud, tulemusnäitajad, riiklike nõuete täitmise tagamise strateegiate vastastikused eksperdihinnangud): 2–3 koosolekut aastas; 2–3 turu-uuringut aastas; 5 põhjalikku analüüsi aastas.

Nõuete täitmise tagamise koordineerimine ja ühismeetmete toetamine (halduskoostöö rühmade toetamine, ühiste kontrollikampaaniate rahastamine, ühishanked, vastastikuse abistamise taotluste kontrollimine): 30–40 koordineeritud kontrollikampaaniat aastas, 2–3 ühishanget/partnerlusprojekti (viie aasta jooksul).

Rahvusvaheline koostöö (nõuete täitmise tagamise alase koostöö protokollide väljatöötamine, teabe / parimate tavade vahetamine): kolm koostööprotokolli (viie aasta jooksul).

Koolitus (turujärelevalvealaste koolitusvajaduste väljaselgitamine, koolitused, e-õppe materjalid).

Side- ja IT-vahendite levitamine, arendamine ja haldamine, sealhulgas teabevahetus ning turujärelevalve- ja tollisüsteemide sidumine. (Turujärelevalve- ja tollisüsteemi liidese loomise kulud (nt ühtne liides) küündivad ligikaudu 640 tuhande euroni aastas viie aasta jooksul (2021–2025)).

b) Personalikulud ja muud halduskulud:

		Aasta 2020	Aasta 2021	Aasta 2022	Igal aastal 2023. aastast alates
Siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat
Personalikulud		0,787	0,787	0,690	0,621
Liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustiku sekretariaat		3,246	5,870	7,666	7,666
• Personalikulud (kokku)		4,033	6,657	8,356	8,287
• Muud halduskulud		0,093	0,095	0,038	0,008
Siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat KOKKU		4,126	6,752	8,394	8,295
Õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat
• Personalikulud			0,069	0,069	0,069
• Muud halduskulud
Õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat KOKKU	Assigneeringud		0,069	0,069	0,069

Assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

4,126

6,821

8,463

8,364

Töötajate hinnanguline järkjärguline värbamine liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustiku loomisetapis ja töötajad kokku (sekretariaat asub komisjoni juures)

Tegevusüksus ja palgaaste	Aasta 2020	Aasta 2021	Aasta 2022	Kumulatiivne kokku
AD 9–15	1	0	0	1
AD 5–12	17	15	9	41
AD kokku	18	15	9	42
AST 1–11 / AST/SC 1–6	4	3	3	10
AST/SC kokku	4	3	3	10
KÕIK KOKKU	22	18	12	52

Töötajate hinnanguline järkjärguline värbamine liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustiku loomisetapis ja töötajad kokku – koosseisuväline personal

Lepingulised töötajad	Aasta 2020	Aasta 2021	Aasta 2022	Kumulatiivne kokku
Tegevusüksus III/IV	3	2	2	7
Kokku	3	2	2	7

Riikide lähetatud eksperdid	Aasta 2020	Aasta 2021	Aasta 2022	Kumulatiivne kokku
Kokku	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.

c) Kulud kokku (tegevuskulud, personalikulud ja muud halduskulud (4(c) = 4(a) + 4(b))

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		Aasta 2020 89	Aasta 2021	Aasta 2022	Igal aastal 2023. aastast alates
Assigneeringud KOKKU Kulud kokku	Kulukohustused	12,576	17,380	21,602	22,003
	Maksed	8,736	15,130	20,012	21,383

(1) Jean-Claude Juncker „Euroopa uus algus: minu tegevuskava töökohtade loomiseks ning majanduskasvu, õigluse ja demokraatlike muutuste tagamiseks“; poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjonile, avasõnavõtt Euroopa Parlamendi 15. juuli 2014. aasta täiskogu istungil. Avaldatud aadressil http://ec.europa.eu/about/juncker-commission/priorities/index_en.htm .

(2) COM(2016) 710 final, avaldatud aadressil http://ec.europa.eu/atwork/key-documents/index_et.htm.

(3) Allikas: Eurostat.

(4) COM(2016) 710 final, avaldatud aadressil http://ec.europa.eu/atwork/key-documents/index_et.htm.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 82).

(7) COM(2013) 75 final, avaldatud aadressil http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=COM%3A2013%3A0075%3AFIN.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(10) Komisjoni teatis „ELi õigus: parema kohaldamisega paremad tulemused“, 13.12.2016, lk 5–6.

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 7.4.2017, lk 1–142).

(12) COM(2016)283 – Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta.

(13) COM(2017)142 – Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mille eesmärk on anda liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused konkurentsieeskirjade täitmise tagamise tõhustamiseks ja tagada siseturu nõuetekohane toimimine.

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (meditsiiniseadmed); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2017. aasta määrus (EL) 2017/1369, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/30/EL (ELT L 198, 28.7.2017, lk 1–23); COM(2016)31 final – Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta.

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus).

(16) COM(2016)157, SWD(2016)64 ja 65.

(17) ELi tolliliidu arendamine ja juhtimine, COM(2016)813 final, 21.12.2016.

(18) Komisjoni 10. mai 2017. aasta aruteludokument üleilmastumise ohjamise kohta, punkt 3.3, avaldatud aadressil https://ec.europa.eu/commission/publications/reflection-paper-harnessing-globalisation_et.

(19) SWD(2017)469 – komisjoni talituste töödokument Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 765/2008 (millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93) turujärelevalve sätete hindamise kohta.

(20) SWD(2017) 466, komisjoni talituste töödokument: mõjuhinnang järgmise ettepaneku kohta: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamise kohta.

(21)

Kokkuvõte ja õiguskontrollikomitee positiivne arvamus on avaldatud aadressil [lisada link].

(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/42/EÜ teatavates värvides, lakkides ja sõidukite taasviimistlustoodete orgaanilistes lahustites kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta (ELT L 143, 30. 4.2004, lk 87).

(23) ELT C ..., ..., lk …

(24) COM(2015) 550 final, 28. oktoober 2015.

(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4).

(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1258/2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 273/2004 narkootikumide lähteainete kohta (ELT L 47, 18.2.2004, lk 1).

(28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta (ELT L 342, 22.12.2009, lk 59).

(29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (ELT L 117, 5.5.2017, lk 1).

(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/746 in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/79/EÜ ja komisjoni otsus 2010/227/EL (ELT L 117, 5.5.2017, lk 176).

(31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 273/2004 narkootikumide lähteainete kohta (ELT L 47, 18.2.2004, lk 1).

(32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

(33) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(34) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1222/2009 rehvide kütusesäästlikkuse ja muude oluliste parameetrite märgistamise kohta (ELT L 342, 22.12.2009, lk 46).

(35) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/424, mis käsitleb köisteid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/9/EÜ (ELT L 81, 31.3.2016, lk 1).

(36) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/425, mis käsitleb isikukaitsevahendeid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/686/EMÜ (ELT L 81, 31.3.2016, lk 51).

(37) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/426, mis käsitleb küttegaasi põletavaid seadmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/142/EÜ (ELT L 81, 31.3.2016, lk 99).

(38) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2017. aasta määrus (EL) 2017/1369, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/30/EL (ELT L 198, 28.7.2017, lk 1).

(39) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ (uuesti sõnastatud) (ELT L 157, 9.6.2006, lk 24).

(40) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta direktiiv 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/157/EMÜ (ELT L 266, 26.9.2006, lk 1).

(41) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/48/EÜ mänguasjade ohutuse kohta (ELT L 170, 30.6.2009, lk 1–37).

(42) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2010. aasta direktiiv 2010/35/EL transporditavate surveseadmete kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 76/767/EMÜ, 84/525/EMÜ, 84/526/EMÜ, 84/527/EMÜ ja 1999/36/EÜ (ELT L165, 30.6.2010, lk 1–18).

(43) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/29/EL pürotehniliste toodete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 178, 28.6.2013, lk 27).

(44) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta direktiiv 2013/53/EL väikelaevade ja jettide kohta ning direktiivi 94/25/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 354, 28.12.2013, lk 90).

(45) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/28/EL tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide turul kättesaadavaks tegemist ja järelevalvet käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 96, 29.3.2014, lk 1).

(46) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/29/EL lihtsate surveanumate turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 45).

(47) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/30/EL elektromagnetilist ühilduvust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 96, 29.3.2014, lk 79).

(48) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/31/EL mitteautomaatkaalude turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 107).

(49) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/32/EL mõõtevahendite turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 96, 29.3.2014, lk 149).

(50) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/33/EL lifte ja lifti ohutusseadiseid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 251).

(51) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/34/EL plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 96, 29.3.2014, lk 309).

(52) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/35/EL teatavates pingevahemikes kasutatavate elektriseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 357).

(53) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/68/EL surveseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 189, 27.6.2014, lk 164).

(54) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/90/EL, milles käsitletakse laevavarustust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/98/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 146).

(55) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1).

(56) Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määrus (EL) […] (ELT L, , lk )

(57) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(58) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(59) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(60) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(61) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(62) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(63) EÜT L 292, 14.11.1996, lk 2.

(64) ABM: tegevuspõhine juhtimine; ABB: tegevuspõhine eelarvestamine.

(65) Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(66) Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil BudgWeb http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html.

(67) Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(68) EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(69) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(70) Aasta N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(71) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(72) Aasta N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(73) Aasta N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(74) Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(75) Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

(76) Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

(77) Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

(78) Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

(79) Aasta N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(80) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(81) Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

(82) Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B.A read).

(83) Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

(84) Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

(85) Täpsustage komitee liik ja rühm, millesse see kuulub.

(86) IKT: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia: konsulteerida DIGITiga.

(87) Aasta N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(88) Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(89) Aasta N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

Choose the experimental features you want to try