Investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise süsteemi lisamine kaubandus- ja investeerimislepingutesse on viimastel aastatel sattunud üha enam avalikkuse huviorbiiti ja tekitanud küsimusi. Praegusel süsteemil, mis põhineb vahekohtu põhimõtetel, on mitmeid puudusi. Nende puuduste hulka kuuluvad olematu või piiratud õiguspärasus, järjepidevus ja läbipaistvus ning läbivaatamisvõimaluse puudumine.

Kõnealuste probleemide kõrvaldamiseks on liit alates 2015. aastast lähtunud lähenemisviisist, mille eesmärk oli institutsionaliseerida ELi kaubandus- ja investeerimislepingutest tulenevate vaidluste lahendamise süsteem, lisades lepingutele investeerimiskohtu süsteemi käsitleva sätte. Kuna tegemist on kahepoolsete lepingutega, ei võimalda kõnealuse sätte lisamine siiski täielikult kõrvaldada kõiki puudusi. Lisaks on investeerimiskohtu süsteemi käsitleva sätte lisamine liidu lepingutesse haldusalaselt keerukas ja koormab eelarvet.

Mitmepoolse investeerimiskohtu algatuse eesmärk on luua rahvusvaheliste investeerimisvaidluste lahendamiseks raamistik, 1 mis oleks alaline, sõltumatu ja õiguspärane, tänu järjepidevale kohtupraktikale prognoositav, võimaldaks otsuseid edasi kaevata, kulutõhus, näeks ette läbipaistva ja tõhusa menetluse ning võimaldaks sekkuda kolmandatel isikutel (sh näiteks huvitatud keskkonna- ja tööorganisatsioonid). Kohtu sõltumatus tuleks tagada rangete eetika- ja erapooletusnõuete, ühekordse ametissenimetamise, täistööajaga töötavate kohtunike ning sõltumatu ametisse nimetamise mehhanismi kaudu.

Käesolev algatus hõlmab vaid menetluslikke küsimusi. Kohaldatava õigusega või tõlgendamisega seotud küsimusi, sh kooskõla muude rahvusvaheliste kohustustega (nt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ja ÜRO konventsioonide liikmesusest tulenevate kohustustega) käsitletakse mitmepoolse investeerimiskohtu kohaldatavates üldistes investeerimislepingutes.

Käesoleva algatuse eesmärk on viia liidu investeerimisvaidluste lahendamise poliitika kooskõlla mitmepoolseid lahendusi eelistava lähenemisviisiga, mida liit kohaldab ka muudes rahvusvahelise juhtimise ja rahvusvaheliste vaidluste lahendamisega seotud valdkondades. Käesolev algatus ei ole osa õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmist (REFIT).

Komisjoni 2015. aasta mais avaldatud kontseptsioonidokumendis „Investeerimine Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse raames ja väljaspool seda – reformi tee. Reguleerimisõiguse kindlustamine ning teekond praegusest ajutisest vahekohtust investeerimiskohtu poole“ 2 tutvustatakse kaheetapilist lähenemisviisi investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise traditsioonilise süsteemi reformimiseks. Esimene samm oli lisada tulevikus sõlmitavatesse kaubandus- ja investeerimislepingutesse säte, mille kohaselt investeerimisvaidluste lahendamiseks kasutatakse institutsionaliseeritud kohtusüsteemi (investeerimiskohtu süsteem). Teises etapis pidi liit alustama tööd mitmepoolse investeerimiskohtu loomiseks. Mitmepoolse kohtu loomise eesmärk on asendada liidu sõlmitud kaubandus- ja investeerimislepingutes kõik investeerimiskohtu süsteemi käsitlevad kahepoolsed sätted ning võimaldada liidul, selle liikmesriikidel ja partnerriikidel asendada kehtivates investeerimislepingutes investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamist käsitlevad sätted võimalusega pöörduda mitmepoolse investeerimiskohtu poole.

Käesolev soovitus on kooskõlas komisjoni 2015. aasta oktoobri teatisega „Kaubandus kõigile“ 3 , milles märgitakse, et komisjon teeb lisaks kahepoolsete lepingute muutmisele samal ajal koostööd partneritega, et saavutada üksmeel täieõigusliku alalise rahvusvahelise investeerimiskohtu moodustamise küsimuses.

Komisjon märkis 12. novembril 2015 avaldatud dokumendis, mis sisaldas ELi ettepanekuid investeeringute kaitse ja investeerimisvaidluste lahendamise kohta Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse raames, et komisjon hakkab koos muude riikidega arutama alalise rahvusvahelise investeerimiskohtu loomist. Selle tulemusel asendatakse vana investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise süsteem täielikult ajakohase, tõhusa, läbipaistva ja erapooletu rahvusvaheliste investeerimisvaidluste lahendamise süsteemiga 4 .

Samuti on soovitus kooskõlas komisjoni 2017. aasta mais avaldatud aruteludokumendiga üleilmastumise ohjamise kohta, 5 milles on konkreetselt osutatud kõnealusele algatusele, märkides, et rahvusvahelisi investeerimisvaidlusi ei peaks enam lahendama vahekohtunikud nn investori ja riigi vaheliste vaidluse lahendamise süsteemi raames. Seepärast on komisjon teinud ettepaneku luua mitmepoolne investeerimiskohus, millega tagatakse õiglane ja läbipaistev vaidluste lahendamise mehhanism.

Lisaks märkis nõukogu seoses otsusega, millega anti luba CETA allkirjastamiseks, et ta toetab Euroopa Komisjoni soovi töötada selle nimel, et luua mitmepoolne investeerimiskohus, mis asendaks pärast selle loomist CETAga loodud kahepoolse süsteemi kooskõlas CETAs ette nähtud menetlusega. 6

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikes 3 on sätestatud, et komisjon annab soovitusi nõukogule, kes võtab vastu otsuse, millega antakse luba alustada läbirääkimisi ning nimetatakse liidu läbirääkija. Nõukogu võib vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikele 4 anda läbirääkijale juhiseid.

Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõike 3 kohaselt ei kohaldata subsidiaarsuse põhimõtet valdkondades, mis kuuluvad ELi ainupädevusse.

Liidul on investeeringute kaitse valdkonnas osaliselt ainupädevus ja osaliselt jagatud pädevus.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 3 on sätestatud, et liidul on ühise kaubanduspoliitika suhtes ainupädevus. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 207 on välismaised otseinvesteeringud, sealhulgas võimalus pidada selles valdkonnas läbirääkimisi ja sõlmida rahvusvahelisi lepinguid, osa liidu ühisest kaubanduspoliitikast.

Euroopa Kohus on ELi ja Singapuri vabakaubanduslepingut käsitlevas arvamuses 2/15 kinnitanud, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 207 on liidul ainupädevus investeerimislepingus tavaliselt sisalduvate sisuliste kaitsenõuete osas niivõrd, kui need on seotud välismaiste otseinvesteeringutega 7 . Samas arvamuses on Euroopa Kohus selgitanud, et kaudsete investeeringutega seotud sisuliste kaitsenõuete puhul on pädevus jagatud liidu ja selle liikmesriikide vahel.

Euroopa Kohus on arvamuses 2/15 täiendavalt selgitanud, et investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise süsteemi raames on pädevus (nii välismaiste otseinvesteeringute kui ka kaudsete investeeringute puhul) jagatud liidu ja selle liikmesriikide vahel, kui teatavates vaidlustes tuleb kostjaks olla liikmesriigil.

Liit on koos liikmesriikidega osaline lepingutes, millega nähakse ette tavapärane investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise süsteem (energiaharta (ECT)) või investeerimiskohtu süsteem (ELi ja Kanada vaheline laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping (CETA)), ja mille alusel algatatud vaidlustes võib kostjaks olla liit. Lisaks peab komisjon läbirääkimisi mitme vabakaubanduslepingu ja eraldi investeerimislepingu sõlmimise üle, mis sisaldavad investeerimiskohtu süsteemi kohaldamist käsitlevat sätet. Kavakohaselt on vähemalt mõne eespool nimetatud lepingu alusel algatatud vaidluse puhul kostjaks liit.

Seega on liidu osalemine kavandatava konventsioonis vajalik selleks, et lisada selle kohaldamisalasse eespool nimetatud lepingute alusel algatatud vaidlused, mille puhul kostjaks on liit.

Olemasolevate lepingutega, milles liit on osaline ja mis sisaldavad investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise süsteemi või investeerimiskohtu süsteemi kohaldamisega seotud sätet (ECT ja CETA), nähakse ette, et mõnel juhul on kostjaks liikmesriik. Ka investeerimiskohtu süsteemi käsitlevat sätet sisaldavate kavandatavate lepingutega võidakse ette näha, et teatavate vaidluste puhul on kostjaks liikmesriik. Lisaks on liit andnud liikmesriikidele määruse nr 1219/2012 8 alusel volituse jätta kehtima või sõlmida peaaegu 1 400 kahepoolset investeerimislepingut, mis sisaldavad tavapärast investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise süsteemi käsitlevat sätet. Seepärast peavad käesoleva algatuse raames kavandatavat reformi, mille eesmärk on kasutusele võtta investeerimisvaidluste mitmepoolne lahendusviis, lisaks liidule toetama ka liikmesriigid.

Käesolev soovitus nõukogu otsuse kohta, millega antakse luba alustada läbirääkimisi investeerimisvaidluste lahendamisega tegeleva mitmepoolse kohtu loomise konventsiooni üle, ei lähe kaugemale sellest, mis on asjaomaste poliitikaeesmärkide saavutamiseks vajalik.

Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega kaaluti kõiki põhjendatud poliitikavariante, et hinnata selliste poliitiliste meetmete tõenäolist tulemuslikkust. Neid valikuid on üksikasjalikult tutvustatud mõju hindamise aruandes.

Komisjoni soovitus nõukogu otsuse kohta, millega antakse luba alustada läbirääkimisi, on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikega 3, mille kohaselt komisjon annab soovitusi nõukogule, kes võtab vastu otsuse, millega antakse luba alustada läbirääkimisi.

Investori ja riigi vaheline vaidluste lahendamise süsteem vaadatakse korrapäraselt läbi energiaharta raames, milles liit ja liikmesriigid on aktiivsed lepinguosalised. Ehkki energiaharta raames jääb investeeringute kaitse ja vaidluste lahendamise ajakohastamine endiselt liidu prioriteediks, eelistatakse investeeringuvaidluste lahendamise reformimisel käesoleva algatuse kohast mitmepoolset reformi.

Kuna investeerimiskohtu süsteem võeti kasutusele alles hiljuti, ei ole sellele veel hinnangut antud.

Komisjon suhtles aktiivselt sidusrühmadega ning pidas kogu mõjuhindamise jooksul ulatuslikke konsultatsioone.

Komisjon korraldas alates 21. detsembrist 2016 kuni 15. märtsini 2017 avaliku veebipõhise konsultatsiooni, mis avaldati kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil ja EU Survey keskkonnas (komisjoni avalike veebikonsultatsioonide vahend). Sidusrühmadel paluti vastata küsimustele, mis muu hulgas käsitlesid võimalikke poliitikavariante, nende variantide tehnilisi aspekte ja võimalikku mõju. Konsultatsioon näitas, et käesolevas algatuses kirjeldatud investeerimisvaidluste lahendamise mitmepoolne reform leidis üldiselt laialdast toetust, ehkki kõikidele küsimustele, eelkõige tehniliste aspektidega seotud küsimustele ei ole veel lahendust leitud.

Avaliku konsultatsiooni raames saadud konkreetsed vastused avaldati konsultatsioonide veebisaidil. Mõju hindamise aruandele on lisatud kokkuvõtlik aruanne avaliku veebipõhise konsultatsiooni ja muude komisjoni poolt sidusrühmadega konsulteerimise käigus tehtud toimingute kohta.

Investeerimisvaidluste lahendamise mitmepoolse reformi ja mitmepoolse investeerimiskohtu võimaliku loomise kohta koostati mõjuhinnang. Mõju hindamise aruanne ja selle kommenteeritud kokkuvõte ning õiguskontrollikomitee positiivne arvamus on lisatud käesolevale soovitusele.

Kuna mitmepoolse investeerimiskohtu algatuses käsitletakse vaid menetlusnorme (st vaidluste lahendamist), kuid mitte materiaalõiguse norme (mis sisalduvad asjaomastes investeerimislepingutes), ei tohiks algatusega kaasneda sellekohast keskkonna- või sotsiaalset mõju.

Mitmepoolne investeerimiskohus vähendab investeerimisvaidluste lahendamisega seotud halduskoormust, koondades kõik asjaomased vaidlused ühtsete menetluseeskirjade alla. See tagab investoritele juurdepääsu õiguspärasele, sõltumatule ja tõhusale rahvusvaheliste investeerimisvaidluste lahendamise süsteemile, mis ei sõltu vaidluse ulatusest ja/või sellega seotud käibe suurusest. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad võivad saada täiendavat abi, lähtudes nende tagasihoidlikumast käibest. Kohtumenetlus peaks olema varasema, reformimata süsteemiga võrreldes lühem ja seetõttu investorite jaoks vähem kulukas. Lisaks peaks suurenenud prognoositavus ja investeeringuid käsitlevate materiaalõigusnormide ühtne tõlgendamine aitama vähendada vaidluste arvu.

Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 21 lõikele 1 on liidu tegevuse aluseks käesoleva algatusega seotud põhimõtted – demokraatia, õigusriik, inimõigused ja põhivabadused, sealhulgas eelkõige põhiõiguste harta artiklis 47 loetletud õigused.

Liidu tegevus mitmepoolsel tasandil ei tohi kahjustada inimõiguste kaitse taset liidus. Mitmepoolse investeerimiskohtuga peaks loodama rahvusvahelisel õigusel põhinev täiendav abivahend, millega riikide poolt rahvusvaheliste lepingute alusel võetud kohustuste täitmist tagada. Seepärast ei mõjuta mitmepoolse kohtu loomine välisinvestorite olemasolevaid õigusi, mis tulenevad liidu või liikmesriikide õigusest, ega sellise siseriikliku õiguse täitmise tagamiseks kasutatavaid vahendeid.

Praegu ei ole käesoleva algatuse täpset finantsmõju võimalik kindlaks teha, kuna mitmepoolse investeerimiskohtu põhielemendid sõltuvad mitmepoolsete läbirääkimiste tulemustest. Arvatakse, et mitmepoolse kohtuga seotud kulud on väiksemad kui kulud, mis tuleb kanda juhul, kui säilitatakse nii praegune süsteem kui ka investeerimiskohtu süsteemi käsitlevad sätted lepingutes, mille üle peetavad läbirääkimised on juba lõpule viidud või veel pooleli. Koostatud on mitmesuguseid eri eeldustel põhinevaid kalkulatsioone, mis on lisatud mõju hindamise aruandele.

Pärast mitmepoolse kohtu loomist hakkab komisjon teostama selle üle korrapärast järelevalvet. Komisjon auditeerib korrapäraselt liidu poolt kohtu kulude katmiseks eraldatud rahalisi vahendeid. Komisjon korraldab mitmepoolse investeerimiskohtu hindamise, kui kohtu loomist käsitleva otsuse jõustumisest on möödunud piisav aeg, et tagada sisuliste andmete kättesaadavus. Ettepanekule lisatud mõju hindamise aruanne sisaldab üksikasjalikku teavet kavandatud järelevalve- ja hindamistoimingute kohta.

Komisjon väljendab heameelt, et Euroopa Liidu Nõukogu liikmed osalevad koos oma parlamentidega ja kooskõlas institutsionaalsete tavadega üha aktiivsemalt investeerimisläbirääkimiste varastes etappides. Komisjon kutsub Euroopa Liidu Nõukogu liikmeid üles käituma samuti ka nõukogu otsuse kohta tehtud käesoleva soovituse puhul, võttes nõuetekohaselt arvesse nõukogu otsust 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta 9 .