EUROOPA KOMISJON

Brüssel,23.11.2017

COM(2017) 718 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa energiavõrkude tugevdamise kohta

1. Sissejuhatus

Euroopa Komisjoni „Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia“ on andnud uue hoo energiajulgeoleku, säästlikkuse ja konkurentsivõime saavutamisele.

Ülemaailmsel tasandil on Euroopa jätkuvalt esirinnas, andes suure panuse Pariisi kokkuleppe rakendamisse ning energeetika ümberkujundamisse praktikas, nagu seda on kirjeldatud kolmandas aruandes energialiidu olukorra kohta. 1  Euroopa ühendatud elektrisüsteem aitab saavutada energialiidu tähtsaimat eesmärki: tagada taskukohane, turvaline ja säästev energia kõigile eurooplastele.

Selline energeetika ümberkujundamine tugineb elektrisüsteemile, milles 2030. aastaks toodetakse juba pool võimsusest taastuvenergiaallikatest ja mis aastal 2050 üldse ei tekita süsihappegaasiheiteid. See tähendab väga suuri ülesandeid seoses õigusaktide ja taristu kohandamisega ning vajalike investeeringute tegemisega.

Nagu on rõhutatud mitmel Euroopa Ülemkogu kohtumisel ning nagu seda on väljendanud riigipead ja valitsusjuhid, viimati president Macron ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 23. istungjärgul, peavad energeetika edukaks ümberkujundamiseks olema Euroopa võrkudel olema heade võrkudevaheliste ühendustega. Komisjon on seda käsitlenud oma teatises 2 „Elektri 10 % ühendatuse eesmärgi saavutamine“.

Pakett „Puhas energia kõikidele eurooplastele“, mis võeti vastu eelmise aasta lõpus, on kõige eesrindlikum õigusraamistik, mis võimaldab üle minna puhtale energeetikale ning teha sellekohaseid töökohtade loomist ja majanduskasvu soodustavaid investeeringuid. Euroopa energiasüsteemi taristu peaks arenema ühes ja samas suunas ning ühesuguse kiirusega, et energeetika üleminekut igati toetada. See on üha tähtsam, kuna taastuvallikatest toodetud elektrienergia osakaalu suurenemise tõttu on vaja suuremat piiriülest võimsusvahetust, et tagada elektrisüsteemi stabiilsus. Sellega seoses aitab parem liikmesriikide piirkondlik koostöö optimeerida taastuvenergiaallikate ja võrgutaristu kasutamist.

Nii elektri- kui ka gaasivõrkude ühendatus on oluline energiavarustuskindluse tagamisel. Head võrkudevahelised ühendused on parim tagatis võimaliku rikke kompenseerimiseks mis tahes liikmesriigi suurimas taristus, kuid need ühendused annavad ka rohkem tarnevõimalusi ja muudavad hinnad riigisisestel turgudel konkurentsivõimelisemaks. Samal ajal on Euroopa jaoks tähtis seada tarbija energiasüsteemis kesksele kohale, tugevdades jaotusvõrke ja ehitades neid tarkvõrkudeks.

EL peab oma võrke ajakohastama, et oleks võimalik energiat muundada ning et toetada majanduse kiiret digitaliseerimist ja sellest kasu saada. Innovatsioon ning tarkvõrkude arendamine kõigil tasanditel on oluline nii tarbimise juhtimise kui ka tarkvõrguteenuste kasutuselevõtuks. Selliste tehniliste lahenduste kasutamine tugevdab tarbijate mõju ja aitab suurendada ELi tööstuse konkurentsivõimet.

Prognooside kohaselt tuleb kuni 2030. aastani teha investeeringuid ligikaudu 180 miljardi euro väärtuses, et Euroopa energiavõrke ajakohastada ja laiendada. Selliste investeeringutega saavutataks 40–70 miljardit eurot 3 kokkuhoidu aastas tänu välditud tootmiskulule ja konkurentsivõimelisematele gaasihulgimüügi hindadele ning selle abil hoitakse energeetika ümberkujundamise kulud kontrolli all ja tugevdatakse liidu konkurentsivõimet.

Käesolevas teatises tehakse kokkuvõte edusammudest Euroopa energiavõrkude lõimimisel ja ajakohastamisel ülekandesüsteemi tasandil TEN-E meetmete abil ning kavandatakse edasised sammud selle tagamiseks, et taristu vastaks kõikidele vajadustele, et saavutada energia- ja kliimapoliitika eesmärgid, mis on seatud aastaks 2030 ja pärast seda. Samuti hinnatakse edusamme 10 % ühendatuse eesmärgini jõudmisel ning seoses 2030. aasta eesmärgiga, mille Euroopa Ülemkogu on heaks kiitnud.

2. Üleeuroopaliste energiavõrkude (TEN-E) poliitika kui energialiidu nurgakivi

Investeeringutega tuleb saavutada eesmärk ehitada täielikult välja Euroopa energiavõrk, millesse on ühendatud kõik liikmesriigid ning mis kaitseb ootamatute tarnekatkestuste eest, mille oht oli ja on endiselt suur 4 . Euroopa Liit võttis 2013. aastal vastu määruse 5 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta, et tagada õigeaegne investeeringute tegemine ja vajalike taristute rajamine. Lisaks loodi ka Euroopa ühendamise rahastu 6 , et rahaliselt toetada üleeuroopaliste transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonivõrkude arendamist.

2.1 Üleeuroopaliste energiavõrkude poliitika (TEN-E poliitika), mis keskendub Euroopa esmatähtsatele eesmärkidele ja investeeringute kiirendamisele

TEN-E poliitiline raamistik on alates 2013. aastast võimaldanud järgida sihipärast lähenemisviisi, et selgitada välja projekte, mis on tähtsad liikmesriikidevaheliste võrguühenduste loomiseks ja energiaturu lõimimiseks, ning neid toetada. See põhineb objektiivsel ja kaasaval valimismenetlusel, mille käigus tuuakse esile kõige vajalikumad projektid.

Sellise lähenemisviisi edu hakkab nüüd ilmnema. Umbes 30 energiataristu alast ühishuviprojekti on juba lõpule viidud või võetakse täitmiseks 2018. aasta lõpuks. 47 tähtsat projekti 173st tuleb kavakohaselt viia lõpule 2020. aasta paiku. Palju ühishuviprojekte on aga mahajäämuses: seda nii elektri- kui ka gaasitaristu osas ning pool projektidest jääb venima juba lubade hankimise järgus või tehakse ajakava ringi, 7 sest projekti kaubandusliku tasuvuse või tulevase nõudluse osas on kõhklusi.

Tabel 1. Ühishuviprojektide ülevaade sektorite kaupa

*Lõpuleviidavate projektide hulka kuuluvad ka need, mis on kas luba saamas või juba elluviimisel ja mis eeldatavasti viiakse lõpule kavandatud aja jooksul.

Euroopa Liidu rahaline toetus Euroopa ühendamise rahastu kaudu on oluline tegur mitme sellise elektri- ja gaasialase ühishuviprojekti täitmiseks, mis toovad märkimisväärset sotsiaal-majanduslikku kasu piirkonna tasandil, kuid mille kulusid ei suudeta katta ainuüksi turu jõul. Selline programm on oluline tegur erasektori investeeringute käivitamiseks. Kokku rakendatakse 93 meedet väljavalitud 74 ühishuviprojekti täitmiseks; kõnealuste meetmetega toetatakse töid ja uuringuid 1,6 miljardi euroga (Euroopa ühendamise rahastu energiavaldkonna eelarvest, mis on 5,35 miljardit eurot).

ELi ühtekuuluvuspoliitika jaoks ette nähtud rahaliste vahenditega, eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fondist, toetatakse energia salvestamise ja ülekandmise arukaid lahendusi. Kuus liikmesriiki 8 on praegu kavandanud investeerida ligikaudu kaks miljardit eurot ajavahemikul 2014–2020, sellest neljandik vahetult ühishuviprojektidesse.

Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist, milles energiasektor moodustab praegu suurima osa, on suunatud täiendavaid investeeringuid energiataristusse, taastuvenergeetikasse ja energiatõhususe projektidesse, sealhulgas ühishuviprojektidesse, mida kaasrahastatakse Euroopa ühendamise rahastust. Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist rahastamiseks on saanud heakskiidu kolm esimest ühishuviprojekti, koguinvesteeringuga kaks miljardit eurot, millest fondi osalus on kokku 420 miljonit eurot. Bulgaaria-Rumeenia-Ungari-Austria gaasikoridor, mille rajamiseks anti Euroopa ühendamise rahastust toetust 179 miljonit eurot ja seejärel Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist veel 100 miljonit eurot ehitustöödeks, on hea näide selle kohta, kuidas Euroopa ühendamise rahastu suudab võimendada erasektori tehtud energiataristuinvesteeringuid. Lisaks sellele on 14 ühishuviprojekti saanud laenu Euroopa Investeerimispangalt, mis näitab, et Euroopa ühendamise rahastu toetused võivad projektide elluviimise võimalikuks teha ning meelitada ligi investoreid. Ka Euroopa ühendamise rahastu uuringutoetused on oluline jõud, mis aitab läbida projekti riskantsemad algetapid.

Lisaks rahalisele toetusele kiirendab ühishuviprojektide rakendamist regulatiivne toetus ja liigse bürokraatia vähendamine. Nagu näitab hindamine, 9 aitab TEN-E määrus kiirendada lubade hankimist ning projekte kiidetakse nüüd heaks ühtlustatumalt ja otstarbekamalt. Ka regulatiivsed meetmed hakkavad kaasa aitama tähtsamate ühishuviprojektide kiiremale rakendamisele. Seni on tehtud gaasisektori 18 ja elektrisektoris 6 ühishuviprojekti kohta kulude piiriülese jaotamise otsus ning kolme projekti kohta on teinud investeerimisotsuse riiklikud reguleerivad asutused. Kuid TEN-E määruse võimalusi ei ole veel täielikult kasutatud. TEN-E eeskirjade kohaldamist riikide tasandil tuleks veelgi tugevdada, et tagada ühishuviprojektide õigeaegne rakendamine.

Eespool nimetatud TEN-E määruse alusel kasutusele võetud vahendid on osutunud kasulikuks mitme projektiga seotud finants- ja õigustõkete ületamisel. Kuid teatavate keerukamate taristuküsimuste lahendamisele tuleb pühendada rohkem tähelepanu. Komisjon pakkus 2015. aastal 10 välja struktuursemaid piirkondliku koostöö vorme, sealhulgas poliitilisel tasandil, et koondada kõigi asjaomaste liikmesriikide ja sidusrühmade tähelepanu oluliste projektide rakendamisele.

2.2 Piirkondliku koostöö tihendamine – kõrgetasemeliste töörühmade juhtiv roll 

Komisjon moodustas neli piirkondlikku kõrgetasemelist töörühma, mis on suutnud lühikese ajaga kiirendada taristu arengut teatavates Euroopa piirkondades, kus on ilmnenud probleeme. Kõnealused kõrgetasemelised töörühmad on eelkõige aidanud välja valida tähtsamaid ühishuviprojekte vastavates piirkondades. Komisjoni poliitiline ja rahaline toetus on olnud seejuures otsustava tähtsusega.

Tänu headele tulemustele on kõrgetasemeliste töörühmade töövaldkonda laiendatud, nii et see hõlmab energiapoliitika laiemaid aspekte, eelkõige energiaturge, taastuvenergia tootmist ja energiatõhusust. Kõrgetasemelistest töörühmadest võib olla kasu ka piirkondliku koostöö edendamisel energialiidu juhtimist käsitleva määrusega 11 ettenähtud riiklike energia- ja kliimakavade ettevalmistamisel.

2.2.1 Läänemere energiaturu ühendamise tegevuskava (BEMIP)

Pikaajaline piirkondlik koostöö Läänemere energiaturu ühendamise tegevuskava järgi on olulisel määral aidanud kiirendada tähtsamate võrkudevaheliste ühenduste väljaehitamist, sealhulgas sellised ühendused nagu Nordbalt (Leedu–Rootsi; 700 MW) ja Litpol Link (Leedu–Poola; 500 MW). Kõnealused võrkudevahelised ühendused on edukalt lõpetanud Balti riikide energiaisolatsiooni ja ühendanud nad ülejäänud Euroopaga. 

Poliitiliselt kõige tähtsam on praegu sünkroniseerida kolme Balti riigi elektrivõrk ülejäänud Mandri-Euroopa võrguga. Euroopa Komisjon toetab selles küsimuses jätkuvalt Balti riike. Selles kontekstis on oluline saavutus uuring, mida praegu teevad põhivõrguettevõtjad Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas koos Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikuga (ENTSO-E). Samal ajal on see ka sobiv võimalus kasutada oma piirkonnas olemas olevat potentsiaali toota energiat merel.

BEMIPi kõrgetasemeline töörühm on andnud uue tõuke gaasivõrkudevaheliste ühenduste loomiseks, et lõpetada kolme Balti riigi ja Soome eraldatus. Nii Poola-Leedu ühenduse (GIPL) kui ka Eesti-Soome ühenduse (Balticconnector) rajamiseks on saadud rahalist toetust Euroopa ühendamise rahastust ja sellekohane otsus on allkirjastatud riigipeade ja valitsusjuhtide ning komisjoni presidendi juuresolekul. Praegu on vaja tagada, et mõlemad projektid viivitamata ellu viidaks.

Üldjoontes on EL eraldanud ligikaudu 740 miljonit eurot Euroopa ühendamise rahastust ja 430 miljonit Euroopa Regionaalarengu Fondist BEMIPi piirkonna energiataristu arendamiseks. 

2.2.2 Madridi deklaratsiooni rakendamine Edela-Euroopas

Olulist edu on saavutanud kõrgetasemeline töörühm Edela-Euroopas, lõimides Pürenee poolsaare Euroopa mandriosa energiasiseturuga. Euroopa Komisjoni toetusel telliti 2015. aastal Prantsusmaa ja Hispaania vahelise ühenduse ülekandevõimsuse kahekordistamise projekt INELFE, mille tulemusena on nüüd ühendus saavutanud täisvõimsuse.

Madridi deklaratsiooni rakendamiseks on aga vaja rohkem teha, et Pürenee poolsaar täielikult ühendada elektrienergia siseturuga ning kasutada kogu selle taastuvenergiapotentsiaali.

Biskaia lahe liin – uus elektriühendusliin tehnoloogiliselt keerukas merealuses piirkonnas pikkusega ligikaudu 280 km ja kahe konverterjaamaga – peab saama mitte ainult arendajate prioriteediks, vaid ka reguleerivate ja lube andvate ametiasutuste prioriteediks, et oleks tagatud selle projekti õigeaegne valmimine hiljemalt 2025. aastaks. Selle projektiga kahekordistatakse võrkudevaheliste ühenduste võimsust kuni 5 000 MWni. Tähelepanu tuleb pöörata edusammudele, mida on saavutatud tänu kahele Püreneede-ülesele projektile, millega suureneb võimsus kuni 8 000 MWni, mis võimaldab Pürenee poolsaarel täies ulatuses kasutada energia siseturu võimalusi. Käimasolevate Hispaania ja Portugali vaheliste ühishuviprojektide lõpuleviimine peaks jätkuma, et 2018. aasta lõpuks saaks neid projekte kava järgi täitma asuda.

Teatavaid edusamme on ka tehtud 2015. aasta Madridi deklaratsiooni rakendamisel seoses idapoolse gaasitelje väljaarendamisega Pürenee poolsaarelt Prantsusmaale. 2016. ja 2017. aastal hakati ette valmistama otsust kriitilise tähtsusega Midcati-projekti 12 etapiviisilise arendamise kohta; selle esimest järku nimetatakse ka projektiks STEP 13 .

2.2.3 CESEC – võrkudevahelised ühendused Kesk- ja Kagu-Euroopas

Töö on edenenud ka Kesk- ja Kagu-Euroopas, s.o piirkonnas, mis on ajalooliselt haavatav tarnekatkestuste poolest ja kus on senini gaasi hind kõrgem kui Lääne-Euroopas, kuigi piirkond ise on peamisele gaasitarnijale lähemal.

2016. ja 2017. aastal saavutas kõrgetasemeline töörühm olulist edu Kesk- ja Kagu-Euroopa esmatähtsate projektide osas, eelkõige seoses Bulgaaria-Rumeenia-Ungari-Austria ühendusega ning Bulgaaria võrgu tugevdamise esimeste järkudega. 2017. aasta vastastikuse mõistmise memorandum vastassuunavoogude kasutamise kohta Horvaatia ja Ungari vahel, mis võimaldaks vaba gaasivoolu eelkõige Krki veeldatud maagaasi terminalist, on näide konstruktiivsest piirkondlikust koostööst. Väga tähtis on aastaks 2018 rakendada edasise viivituseta ülejäänud kolm esmatähtsat Euroopa Liidult toetust saavat projekti, et tagada juurdepääs mitmesugustele gaasiallikatele selles piirkonnas. Seetõttu on 2018. aasta prioriteet tagada, et praeguse kava kohaselt alustataks Horvaatias veeldatud maagaasi terminali ehitamist (Krki veeldatud maagaasi terminal) ning Kreeka-Bulgaaria ühenduse ja Bulgaaria–Serbia ühenduse rajamist. See eeldab pidevat poliitilist toetust, et vältida uusi takistusi ja kõrvaldada kõik olemasolevad takistused, mis võivad aeglustada nende projektide lõpuleviimist.

Tuginedes gaasivaldkonnas saavutatud edule, sõlmisid 2017. aastal komisjon, CESECi piirkonna liikmesriigid ja energiaühenduse lepinguosalised vastastikuse mõistmise memorandumi, mis laiendab CESECi elektriturule ja taristule, energiatõhususele ja taastuvenergia arendamisele ning millega nähakse ette konkreetsed meetmed, mille abil saavutada tõhus ja hästi ühendatud elektriturg selles piirkonnas. Lisaks nõustus kõrgetasemeline töörühm laiendama oma geograafilist haaret kogu Lääne-Balkani piirkonnale.

2.2.4 Põhjamere piirkonna energeetika alane koostöö

2016. aastal allkirjastati Põhjamere piirkonna vastastikuse mõistmise memorandum, et edendada meretuuleenergia lõimimist ja ühenduste parandamist. 2017. aastal alustati tööd, et võimalikult väikeste kuludega välja arendada piirkondlikult optimeeritud mereenergiasüsteem, luua uusi töökohti, edendada majanduskasvu ning kasutada ELi tööstuslikku juhtpositsiooni kõnealuses valdkonnas.

Konkreetse edu saavutamiseks lepiti kokku, et keskendutakse uuenduslikele projektidele, millega saavutatakse paljude energiasüsteemi elementide koostoime, eelkõige taastuvenergia tootmise ja edastamise ühendamise kaudu. Avaliku ja erasektori sidusrühmade koostöös luuakse õiguslik ja reguleeriv raamistik, mille abil soodustada selliste projektide arendamist ning hõlbustada projektiarendajate koostööd ja tegevuse koordineerimist. On kindlaks määratud neli rühma, sealhulgas Belgia-Madalmaad-Ühendkuningriik, Helgolandi laht ja Põhjamere keskosa. Iga rühma jaoks luuakse huvirühm, et tagada kõigi asjaosaliste igakülgne osalemine.

2.3 Taristupoliitika kohandamine pikemaajalise perspektiiviga

TEN-E vahendite ja tihedama piirkondliku koostööga on edukalt suurendatud gaasivarustuskindlust ja mitmekesistatud gaasivarustuse võimalusi haavatavamates Euroopa piirkondades. Täna on Euroopa paremas seisundis tänu lõpuleviidud ühishuviprojektidele, nagu Klaipėda veeldatud maagaasi terminali nõuetekohaseks toimimiseks vajalik Klaipeda-Kiemenai torujuhtme rajamine Leedus.

Gaasivõrk on muutunud töökindlamaks ja peaaegu kõik liikmesriigid 14 täidavad nüüd N–1-kriteeriumi, 15 omades juurdepääsu kahele gaasitarneallikale. Sellega seoses nõuab Bulgaaria ja Soome olukord erilist tähelepanu. Kui kõik ühishuviprojektid viiakse ellu plaanipäraselt, saavad 2022. aastaks põhimõtteliselt kõik liikmesriigid, välja arvatud Malta ja Küpros, juurdepääsu kolmele gaasiallikale. Kui nii liikmesriigid, arendajad, reguleerivad asutused kui ka sidusrühmad annavad oma panuse, suudetakse allesjäänud probleemid lahendada ligikaudu 2020. aastaks või veidi hiljem, kui lõpetatakse juba käimasolevad ühishuviprojektid. Gaasiprojektid on seni kujutanud endast kaalukamat osa, seda nii projektide arvu kui ka rahastamise poolest, kuna energiavarustuskindluse parandamine kõige haavatavamates liikmesriikides ja piirkondades on eelistähtsusega teema. Seega peaks Euroopa gaasivõrk olema 2022. või 2025. aastaks hästi ühendatud ja vapustustele vastupidav. Järgmistel aastatel saavad üha tähtsamaks elektriprojektid, et lõimida taastuvenergiat piiriüleselt ning muuta võrgud digitaalseks ja tarkvõrkudeks.

Et Euroopa elektrivõrk oleks valmis energeetika ümberkujundamiseks, on vaja edasisi jätkuvaid meetmeid lisaks sellele, et rakendatakse läbivaadatud elektriturueeskirju, nagu komisjon on esitanud puhta energia teemalises paketis. Seega on vaja kiirendada tööd vajalike ühenduste rajamiseks. Praegused ebapiisavad võrkudevahelised ühendused selliste piirkondadega nagu Pürenee poolsaar takistavad taastuvenergiaallikate edasist kasutuselevõttu ning hindade lähenemist. Sama kehtib ka sisevõrgu tugevdamise kohta Saksamaa põhja- ja lõunaosa vahel, mis edeneb aeglaselt. Tuleb poliitiliselt kindlalt tagada, et kitsaskohad kõrvaldatakse. Üldjoontes tähendab taastuvenergia osakaalu suurendamine seda, et investeeringuid võrkudevahelistesse ühendustesse tuleb rohkem kui kahekordistada 16 . 

Elektrienergiast, millest 2030. aastal juba pool toodetakse taastuvenergiaallikatest, saab üha tähtsam tegur selliste sektorite muutmiseks vähem heidet tekitavaks, milles on tavapäraselt põhiliselt kasutatud fossiilkütuseid, nagu transport, tööstus, küte ja jahutus. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata elektri põhi- ja jaotusvõrkude arendamisele, digitaliseerimisele ja tarkvõrkude ehitamisele ning seda eelkõige elektrienergia salvestamist ja omatarbimist silmas pidades.

Selliseid küsimusi tuleb edaspidi kindlasti arvesse võtta ELi taristuspoliitika arendamisel. Aastatel 2019–2020 on eeldatavasti valmimas mitu uut projekti nendes valdkondades ning lõpuossa planeeritud Euroopa ühendamise rahastu eelarve kajastab täielikult seda suundumust. Mida enam projekte valmib, seda enam elektrivaldkonna projekte jääb ootama rahastamist ka Euroopa Investeerimispangast, sealhulgas Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist (EFSI). Käesoleva teatisega koos vastu võetud kolmas ühishuviprojektide loetelu on oluline samm selles ümberorienteerumises.

Kuna üleeuroopalised transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonivõrgud on üksteisega tugevasti seotud ja koostoime nende sektorite vahel on loomulik, tuleb seda paremini kasutada. Näiteks peaksid energiavõrkude jaoks muutuma senisest olulisemaks digitaliseerimisprobleemid. Küberjulgeolek on üldine prioriteet kõigi TENi sektorite puhul (ja mujalgi) ning see peaks moodustama lahutamatu osa kõnealuses kolmes sektoris tehtud investeeringutest. Elektrisõidukite jaoks on vaja rajada tihe laadimispunktide võrk kiirteede äärde ja linnadesse. Suurematesse sadamatesse võiks rajada teeninduskeskused merel toodetava taastuvenergia jaoks.

3. Kolmas ühishuviprojektide loetelu on paremini kooskõlas ELi pikaajaliste eesmärkidega

Kolmandas liidu loetelus on esitatud 173 ühishuviprojekti, millest 106 on elektri ülekandmise ja salvestamise teemalised, 4 tarkvõrkude kasutuselevõtu kohta, 53 on gaasiprojektid, 6 naftaprojektid ning veel on projektide seas – esimest korda – neli piiriülest süsihappegaasivõrgu projekti. Liikmesriigid on loetelu ühehäälselt heaks kiitnud, mis näitab ühist poliitilist tahet.

Kooskõlas ELi süsihappegaasiheite vähendamise tegevuskavaga keskendub TEN-E poliitika üha enam elektrivõrkude ühendamise, elektri salvestamise ja tarkvõrkude projektidele.

3.1 Energeetika ümberkujundamise aluseks on elektri- ja tarkvõrkude ühishuviprojektid, milles käsitletakse võrkude ühendamist ja tarkvõrke

Väljavalitud ühishuviprojektid võimaldavad süsteemi lõimida taastuvenergia ja seda edastada kaugele, säilitades seejuures kõrgetasemelise varustuskindluse. Ühishuviprojektide seas leidub 15 elektrisalvestusprojekti, põhiliselt pumpjaamade projektid, kuid leidub ka suruõhutehnoloogiat kasutavaid projekte. Paremad ühendused ning arukamad tarkvõrgud ja salvestuslahendused suurendavad paindlikkust ja võrgu stabiilsust ning see aitab lahendada tippkoormuse probleemi nii kohalikul tasandil kui ka mitmes piirkonnas.

Elektri ühishuviprojektid aitavad ka ülejäänud liikmesriikidel täita 2020. aasta 10% ühendatuse eesmärki või selleni kiiremini jõuda ning annavad panuse uue, 2030. aasta ühendatuseesmärgi saavutamiseks. Lisaks aitavad elektriteemalised ühishuviprojektid saavutada kõrgetasemelises töörühmas kokku lepitud eesmärke, näiteks järgmisi eesmärke.

·Läänemere energiaturu ühendamise tegevuskava piirkonnas võimaldavad väljavalitud projektid sünkroniseerida sealse elektrivõrgu ELi elektrivõrguga.

·Lääne-Euroopas võimaldavad elektri valdkonna ühishuviprojektid rajada paremaid ühendusi Pürenee poolsaare ning Prantsusmaa ja ülejäänud Euroopa vahele, hõlbustades taastuvenergiaallikate kaasamist, ning rajada esimese otseühenduse Iirimaa ja Mandri-Euroopa vahele (Celtic Interconnector).

·CESECi piirkonnas aitavad väljavalitud projektid tugevdada elektrivõrke ja võrkudevahelisi ühendusi, millega võimaldatakse teha tõhusaid äritehinguid, ning seda, et riigid saavad kasutada oma taastuvenergiavõimalusi.

·Põhjamere piirkonna puhul pööratakse tähelepanu eelkõige merel toodetava energia võrgule, et sellise taastuvenergiaallika võimalusi võimalikult kulutõhusalt kasutada. Eesmärk on ühendada ressursid ja rahastamine ning rajada elektrivõrk merel.

Uues loetelus on ka neli tarkvõrguprojekti. Horvaatia ja Sloveenia projekt suurendab võrkude talitluskindlust ning võimaldab rohkem taastuvenergiaallikaid kasutusele võtta ning arvestada tarbimiskaja. Tšehhi Vabariigi ja Slovakkia projektis käsitletakse võrkude talitluskindlust nii põhi- kui ka jaotusvõrkude tasandil. Ülejäänud kahes projektis — Austria ja Itaalia projekt ning Prantsusmaa ja Saksamaa projekt – on seatud eesmärgiks lahendada küsimused seoses sektorite tugevama seotusega, mis hõlmab näiteks transpordi elektrifitseerimist, aga Prantsusmaa ja Saksamaa projekti puhul ka küttesektori kaasamist ja tihedamaid sidemeid tarbijatega.

3.2 Sihikindlamad gaasi valdkonna ühishuviprojektid seniste varustuskindlusküsimuste lahendamiseks

Euroopa peab tagama tähtsamate gaasiprojektide õigeaegse elluviimise, et lõpetada Läänemere idapiirkonna gaasivõrgu eraldatus, suurendada varustuskindlust Kesk- ja Kagu-Euroopas ning ühendada Pürenee poolsaar Euroopa energiaturuga.

Sellega peaks kaasnema praegu olemas oleva taristu tõhusam kasutamine ja kasutuse optimeerimine piirkonna tasandil ning õiguslike ja reguleerivate meetmete täitmise tulemuslikum tagamine. Lisaks juba kindlaksmääratud prioriteetidele on vaja suhtuda ettevaatlikult uutesse investeeringutesse, et vältida üleinvesteerimist või investeerimist kasututesse varadesse, mis tooks tarbijatele lisakoormust. Kõnealust käsitlusviisi kajastab kolmas ühishuviprojektide loetelu, milles on vähendatud gaasiprojektide arvu 77-lt 53-le.

3.3 Esimesed süsihappegaasi transportimise võrgu ühishuviprojektid kindlaks määratud

Esimest korda on ELi ühishuviprojektide loetelus neli süsihappegaasi transportimise võrgu projekti. Projektid viiakse ellu Põhjamere piirkonnas ning projektidega kaasatakse Belgia, Saksamaa, Madalmaad, Ühendkuningriik ja Norra. Projektid on tähtsad eelkõige energiamahuka tööstuse jaoks, sest nende abil vähendatakse süsihappegaasi keskkonnamõju.

4. Saavutada 2020. ja 2030. aastaks seatud elektrivõrkude ühendatuse eesmärgid

4.1 2020. aasta ühendatuse-eesmärk

Elektrivõrkude 10 % ühendatuse eesmärk on andnud poliitilise impulsi tähtsamate piiriüleste projektide arendamiseks. Tänu ühishuviprojektide elluviimisele on ühendatus viimastel aastatel suurenenud.

Tabel 2. Liikmesriikide võrkude ühendatus 2017. ja 2020. aastal

Tänaseks on 17 liikmesriiki juba saavutanud eesmärgiks seatud 10 % ühendatuse ning nad saavad kasu kaubanduse edenemisest ja hulgimüügihindade alanemisest. Seitse liikmesriiki – Bulgaaria, Iirimaa, Itaalia, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia ja Saksamaa – on saavutamas 10 % eesmärki 2020. aastaks praegu täitmisel olevate ühishuviprojektide lõpuleviimisega. Kuid on vaja teha täiendavaid jõupingutusi, et rajada Pürenee poolsaare ühendused (Portugal-Hispaania ja Hispaania-Prantsusmaa) ning Kagu-Euroopa ühendus, aga ka ühendused Poola ja Iirimaaga (nn Celtic Interconnector Prantsusmaaga oleks Iirimaa esimene ühendus mandriga).

4.2 2030. aasta ühendatuse-eesmärk

Meenutades 2014. aasta märtsis ja juunis toimunud istungite järeldusi, milles rõhutatakse vajadust tagada kõikide liikmesriikide täielik osalemine energia siseturul, volitas Euroopa Ülemkogu komisjoni 2014. aasta oktoobris andma korrapäraselt aru Euroopa Ülemkogule, et saavutada 2030. aastaks 15 % eesmärk, vastavalt komisjoni ettepanekule 19 . Nii [2020. kui ka 2030. aasta] eesmärk täidetakse ühishuviprojektide elluviimisega.

Komisjon moodustas selleks eksperdirühma, mis koosneb 15 Euroopa juhtivast eksperdist, kes annavad nõu selle kohta, kuidas jõuda 2030. aastaks 15 % ühendatuseni ja talitleda sellistes tingimustes. Eksperdirühma asjaomane aruanne valmis septembris 20 .

Eksperdirühm tunnistab oma aruandes kiiresti areneva energeetikaga seoses ilmnevaid probleeme. Ta soovitab hinnata, kuivõrd on vaja ühendatust veel edasi arendada, ning kasutada selleks eri näitajaid ja künniseid, et võtta üksikasjalikumalt arvesse energeetika tegelikku olukorda eri liikmesriikides ning võrkudevaheliste ühenduste osa energia siseturu väljakujundamisel, taastuvenergia kasutamisel ja varustuskindluse tagamisel.

Lähtudes eskperdirühma esitatud soovitustest teeb komisjon ettepaneku võtta 15 % ühendatuse eesmärk kasutusele täiendavate ja täpsemate näitajate abil, et nendega iseloomustada meetme kiireloomulisust ning Euroopa energiapoliitika kolme peaeesmärki: turgude lõimimise kaudu suurendada konkurentsivõimet, tagada varustuskindlus ja saavutada kliimaeesmärgid taastuvenergiaallikate laialdasema kasutamisega. Liikmesriigid, põhivõrguettevõtjad, arendajad, reguleerijad ja Euroopa institutsioonid peaksid võtma meetmeid, kui kehtib üks järgmistest käivitavatest künnistest.

·Hästitoimiv siseturg peaks kujundama konkurentsivõimelised elektrihinnad kõigile eurooplastele. Seepärast peaksid liikmesriigid seadma eesmärgiks vähendada hinnaerinevusi hulgimüügiturul. Kui liikmesriikide, piirkondade või pakkumispiirkondade vaheline hinnaerinevus ületab soovitusliku künnise 2 eurot/MWh, tuleb pidada esmatähtsaks täiendavate ühenduste rajamist, et kõiki tarbijaid koheldaks siseturul võrreldaval viisil. Mida suurem on hinnaerinevus, seda suurem on vajadus võtta kiiresti meetmeid.

·Iga liikmesriik peaks tagama, et tippkoormuse tarbimisvajadust suudetaks tagada igasugustes tingimustes, kasutades selleks nii riigisisest kui ka imporditud võimsust. Seepärast peaksid riigid, kus võrkudevaheliste ühenduste ülekandevõimsuse nimiväärtus on alla 30 % tippkoormusest, hakkama kiiresti uurima täiendavate võrkudevaheliste ühenduste loomise võimalusi.

·Taastuvenergia suuremat kasutuselevõttu ei tohiks takistada ekspordivõimsuse puudumine. Mis tahes liikmesriigis toodetud taastuvenergiat tuleks kasutada optimaalselt kogu Euroopas. Seega peaksid riigid, kus võrkudevaheliste ühenduste ülekandevõimsuse nimiväärtus on alla 30 % paigaldatud taastuvenergia tootmisvõimsusest, hakkama kiiresti uurima täiendavate võrkudevaheliste ühenduste loomise võimalusi.

Kaart, millel on näidatud, kuivõrd on eespoolnimetatud kolm käivitavat künnist saavutatud liikmesriikides, Šveitsis ja Norras

Roheline: kõik kolm künnist

Kollane: kaks künnist

Punane: üks künnis või mitte ühtegi künnist

Eelistada tuleks projekte, mis on liikmesriigile või piirkonnale vajalikud ühe või mitme künnise seisukohast, sealhulgas ka seoses TEN-E määruses sätestatud menetlustega. Selliste projektide elluviimine nõuab täielikku pühendumist mõlemal pool piiri ning seetõttu kutsub komisjon liikmesriike üles seadma prioriteediks solidaarsuse ja koostöö vaimus rajada võrkudevahelised ühendused naabritega, kellel on mõni sellistest künnistest ületamata.

Neid projekte jälgivad hoolikalt TEN-E poliitika raames loodud kõrgetasemelised töörühmad ja projektid saavad poliitilise toetuse. Komisjon palub Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikul määrata igal aastal elektrivõrkude ühendatus ning esitada komisjonile ja Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametile sellekohase aruande. Kõnealune aruanne, milles tuleks kasutada eespool selgitatud näitajaid, mille abil püütakse saavutada 10 % ja 15 % ühendatuse eesmärk, tuleks lisada energialiidu olukorda käsitlevale aruandele ning selle üle tuleks aru pidada kõrgetasemeliste töörühmadega, elektrivaldkonna koordineerimise rühmaga ja iga-aastasel energiataristu teemalisel foorumil Kopenhaagenis.

Lisaks soovitab komisjon liikmesriikidel võtta arvesse 15 % ühendatuse eesmärgiga seotud uut käsitlust ja künniseid, kui nad koostavad oma lõimitud riiklikku energia- ja kliimakava vastavalt energialiidu juhtimist käsitleva määruse ettepanekule. See hõlmab eelkõige olemasolevate ja kavandatud meetmete ja poliitika kirjeldamist, et oleks lihtsam rajada hädavajalikke ühendusi, nõu pidamist naaberliikmesriikidega ja teiste liikmesriikidega, kes on piirkondliku koostöö raames huvitatud kõnealustest küsimustest. Komisjon kaalub uut lähenemisviisi ja künniseid, kui ta töötab välja soovitusi ühendatud riiklike energia- ja kliimakavade kohta.

Lisaks puuduvate taristuühenduste kiirele väljaehitamisele on väga tähtis olemasolevaid võrkudevahelisi ühendusi paremini kasutada. Seoses sellega tuletab komisjon meelde, kui oluline on, et kõik liikmesriigid rakendaksid siseturu eeskirju täies ulatuses. Lisaks sellele on komisjon turu kujundamise ettepanekutes, mis on puhta energia paketi üks osa, teinud ettepaneku sätestada tõhusamad eeskirjad, millega tagada, et olemasolevate võrkudevaheliste ühenduste kaudu tehakse kättesaadavaks rohkem võimsust, ning innustada võrguettevõtjaid investeerima ülekoormustasusid uute liinide rajamisse.

5. Järeldus

Energeetika ümberkujundamiseks ja energiavarustuskindluse tagamiseks on endiselt vaja teha kiireid edusamme vajaliku füüsilise taristu ehitamisel ja ajakohastamisel, aga ka kiiresti saavutada kokkulepe täiustatud reguleeriva raamistiku kehtestamiseks, nagu on soovitatud paketis „Puhas energia kõigile“.

Euroopa Liidus on toimiv energiataristupoliitika, mis on hakanud juba esimesi tulemusi andma. Kuigi edusammud on paljulubavad, ootab suur osa puuduvatest taristuühendustest alles väljaehitamist. Seetõttu tuleb kõigil tasanditel, s.o poliitilisel, tehnilisel ja rahalisel tasandil, võtta meetmeid ja kiirendada nende rakendamist.

Kui Euroopa tahab kasutada oma taastuvenergiaallikate täit potentsiaali ning samal ajal tagada energiavarustuskindlust ja konkurentsivõimet, on jätkuvalt oluline saavutada elektrivõrkude 10 % ja 15 % ühendatuse eesmärk vastavalt 2020. ja 2030. aastaks, nagu lepiti kokku Euroopa Ülemkogus. 2015. aasta teatises märgiti, et energeetika edukaks ümberkujundamiseks on vaja korralike võrkudevahelisi ühendusi ja lõimitud üleeuroopalisi võrke. Seepärast tehakse käesolevas teatises ettepanek uue lähenemisviisi ja selliste künniste kohta, millega käivitatakse liikmesriikide, reguleerivate asutuste ja projektiarendajate tegevus uurida olukorda ja töötada välja uued ühendused, millega edendada turu lõimimist ja tugevdada energiavarustuskindlust, ning tagada vajaliku taristu rajamine, et toetada taastuvenergiaeesmärgi saavutamist 2030. aastaks.

See eeldab meie elektrivõrkude ajakohastamist, nende ümber ehitamist digitaalseteks ja tarkvõrkudeks, et sektorite koostöö saaks toimuda vastavalt uutele tehnilistele võimalustele. See on programmi TEN-E keskne teema lähiaastatel ning täna vastuvõetud kolmas ühishuviprojektide loetelu on oluline samm selles suunas.

Energialiit ja pakett „Puhas energia kõikidele eurooplastele” annavad selge suuna kiirendada tähtsamate energiavõrkude rajamist, pidades silmas energiavarustuskindlust ja soodustades üleminekut puhtale energiale.

(1)

     COM(2017) 688.

(2)

     COM(2015) 82.

(3)

     Study on the benefits of an integrated European energy market (Euroopa lõimitud energiaturu kasulikkuse uuring), 2013, Booz & co, https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/20130902_energy_integration_benefits.pdf.

(4)

     Vt joonealune märkus 3.

(5)

     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta (ELT L 115, 25.4.2013, lk 39).

(6)

     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129).

(7)

2016. aasta elektri- ja gaasialaste ühishuviprojektide edenemise konsolideeritud aruanne.

(8)

     Bulgaaria, Kreeka, Leedu, Poola, Rumeenia ja Tšehhi Vabariik.

(9)

     Lisa komisjoni talituste töödokumendile, mis on lisatud komisjoni delegeeritud määrusele (C(2017) 7834).

(10)

     COM(2015) 82 final, 25.2.2015; http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=COM%3A2015%3A82%3AFIN .

(11)

     Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus energialiidu juhtimise kohta (COM (2016) 759, 23.2.2017).

(12)

     Idapoolne gaasitelg Hispaania ja Prantsusmaa vahel.

(13)

     STEP – South Transit East Pyrenees (lõunasuunaline transiit Püreneede idaosas).

(14)

     Välja arvatud liikmesriigid, kelle kohta kehtib erand: Küpros, Luksemburg, Malta, Sloveenia ja Rootsi.

(15)

     N–1-kriteerium tähendab seda, et võrk suudab kohaneda oma suurima allüksuse (ajutise)

lahtiühendumisega.

(16)

     European Energy Industry Investments, Study for the ITRE Committee, 2017 http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2017/595356/IPOL_STU(2017)595356_EN.pdf.

(17)

     TYNDP 2016 (kümne aasta võrguarengukava) järgi ning ENTSO-E prognoos 2020. aastaks

(18)

     Seoses Ühendkuningriigi lahkumisega Euroopa Liidust jääb Iirimaa ühendatus 0 % kuni 2025. aastani, mil eeldatavasti ehitatakse välja Iirimaa ja Prantsusmaa vaheline võrguühendus Celtic Interconnector.

(19)

     Vt COM(2014) 330, milles komisjon tegi ettepaneku laiendada praegust 10 % ühendatuse eesmärki 2030. aastaks 15 %-le, arvestades samas kuluaspektide ja kaubavahetusvõimalustega asjakohastes piirkondades.

(20)

     Eksperdirühma aruanne on kättesaadav aadressil: https://ec.europa.eu/energy/en/topics/projects-common-interest/electricity-interconnection-targets/expert-group-electricity-interconnection-targets .