EUROOPA KOMISJON

Brüssel,27.9.2017

COM(2017) 570 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Schengeni ala säilitamise ja tugevdamise kohta

1.    Sissejuhatus

Schengeni ala on suurim vaba liikumise ala maailmas. See võimaldab rohkem kui 400 miljonil Euroopa Liidu kodanikul, aga ka külalistel ning kaupale ja teenustel takistamatult liikuda. Schengeni ala on Euroopa integratsiooni üks olulisimaid saavutusi ning komisjoni kindel soov on kaitsta ja säilitada vaba liikumist, mida see inimestele pakub.

Sisepiirikontrolli puudumine on Schengeni ala põhisisu. Piiriülesed ohud, mis ähvardavad sisepiirikontrollita ala avalikku korda või sisejulgeolekut, on ühist huvi pakkuv küsimus. Piirikontrolli puudumisega Schengeni ala sisepiiridel on alati käinud kaasas meetmed muudest valdkondadest: välispiiride haldamine, viisapoliitika, Schengeni infosüsteem, andmekaitse, politseikoostöö, õigusalane koostöö kriminaalasjades ja uimastipoliitika. Alal, kus isikud võivad vabalt liikuda, on piirikontrolli taaskehtestamine sisepiiridel erand. Sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamist tuleks kasutada üksnes viimase abinõuna ja seda tuleks teha piiratud ajaks ning ulatuses, mil kontroll on vajalik ja proportsionaalne tõsise ohuga, mis ähvardab avalikku korda või sisejulgeolekut.

Schengeni ala on selle loomisest saadik pidanud vastu seisma mitut liiki probleemidele ja ohtudele. Tema tugevus seisneb ka tema võimes õppida ja kohaneda. Schengeni piirieeskirju on juba mitu korda muudetud, et nad jätkuvalt täidaksid oma eesmärki.

Ebaseadusliku massilise rändevoo surve ja terrorirünnakute mitmekordistumine mitmes liikmesriigis on toonud Schengeni ülesehituses välja puudused, millega tegelemiseks oli vaja lisameetmeid. Komisjon astus nende kõrvaldamiseks olulisi samme, võttes muu hulgas vastu tegevuskava „Tagasi Schengeni juurde“. Piirihalduse ja Euroopa ühise välispiiri piirijulgeoleku valdkonnas tähendas see kiiret liikumist ühise vastutuse ja tegevuse juhtimise suunas. See hõlmas eelkõige uue Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti asutamist ja seda, et kõiki välispiiri ületavaid isikuid hakati asjaomaste andmebaaside põhjal süstemaatiliselt kontrollima. Töötades tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas, on tehtud reaalseid edusamme võitluses terrorismiga. Muudetud Schengeni hindamismehhanism, mida on rakendatud alates 2014. aastast, on samuti olnud oluline vahend puuduste tuvastamisel ja seda ka Schengeni õigustiku toimimise raames.

Praegu on õige aeg hinnata tulemusi, mis on saavutatud meetmetega, mida Euroopa Liit on võtnud selleks, et lahendada Schengeni ala toimimist viimase kahe aasta jooksul ohustanud probleemid. 27. septembril võttis komisjon vastu teatise Euroopa rände tegevuskava elluviimise kohta 1 . Selles antakse ühelt poolt ülevaade peamistest saavutustest ja puudustest Euroopa rände tegevuskava rakendamisel ning teiselt poolt määratakse kindlaks peamised prioriteetsed meetmed, mida tuleb võtta, et liikuda tõhusama, õiglasema ja stabiilsema Euroopa varjupaiga- ja rändepoliitika poole. Käesolevas teatises tehakse järeldused tegevuskava „Tagasi Schengeni juurde“ rakendamise kohta ja ettepanekud järgmisteks sammudeks, millega Schengeni ala tugevdada. Siia hulka kuuluvad muu hulgas kehtivate õigusnormide paremat kohaldamist käsitleva soovituse vastuvõtmine ja ettepanek ajakohastada Schengeni piirieeskirju, pidades silmas raskusi, millest Euroopa peab praegu üle saama.

Pealegi aitab tugevam Schengeni ala parandada julgeolukualast koostööd ja vastastikust usaldust võimalikult laia liikmesriikide ringi seas. Ka president Juncker nimetas oma 2017. aasta kõnes olukorra kohta Euroopa Liidus, et kui soovime tugevdada oma välispiiride kaitset, peame Schengeni ala viivitamata avama Bulgaariale ja Rumeeniale ning seejärel kiiresti Horvaatiale, kui ta on täitnud kõik tingimused.

2.    Schengeni ala hetkeolukord

Sisepiiridel piirikontrollita alal võib piirikontrolli ajutise taaskehtestamise otsustada ainult erandjuhtudel, selleks et reageerida olukorrale, kus selle ala või selle osade või ühe või mitme liikmesriigi avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardab tõsine oht. Üldiselt on piirikontrolli ajutise taaskehtestamise kasutamisest näha, et liikmesriigid kohaldavad seda meedet vastutustundlikult. Schengenist loobumise simulatsiooni kulud näitavad selgelt, et majanduse jaoks on see alati kulukas otsus 2 .

Vahemere idaosa rändeteed pidi kulgev massiline sissevool ja teisene ränne

2015. aastal saabus Euroopa Liitu enneolematult palju rändajaid. See tõi kaasa registreerimata ebaseaduslike rändajate teisese rände. Olukord viis selleni, et mitmed surve all olevad liikmesriigid taaskehtestasid kooskõlas Schengeni õigusnormidega oma sisepiiridel ajutiselt piirikontrolli. Ebaseaduslike rändajate teisesest rändest tulenev püsiv oht avalikule korrale või sisejulgeolekule mitmes liikmesriigis viis selleni, et komisjon kohaldas esimest korda Schengeni piirieeskirjade artikliga 29 ette nähtud erimenetlust. See oli üks sammudest, mille komisjon nägi ette oma 4. märtsi 2016. aasta teatises 3 esitatud tegevuskavas Schengeni ala normaalse toimimise juurde tagasipöördumiseks. Artiklis 29 sätestatud menetlust võib kasutada erandlikel asjaoludel, kui Schengeni hindamise käigus tuvastatud puudused välispiiri haldamises seavad ohtu kogu Schengeni ala toimimise. 12. mail 2016 soovitas 4 nõukogu komisjoni ettepaneku 5 alusel, et viis liikmesriiki, keda Kreekast tulenev teisene ränne on kõige enam mõjutanud, taaskehtestaksid piirikontrolli teatud lõikudel oma sisepiiridest. Hoolimata sellest, et olukord järk-järgult paranes, jätkus surve viiele asjaomasele liikmesriigile ja see õigustas sisepiirikontrolli pikendamisi. 6 11. mail 2017 andis nõukogu nendele viiele liikmesriigile loa 7 pikendada piirikontrolli kolmandat ja viimast korda kuni 11. novembrini 2017.

Ajutine sisepiirikontroll on seotud rangete tingimustega: piirikontroll taaskehtestati üksnes sisepiiri konkreetsetel lõikudel, mida Kreekast tulenev teisene ränne on mõjutanud. Teiseks pidid viis asjaomast Schengeni riiki esitama komisjonile igakuiselt aruandeid teostatud piirikontrolli ja selle tulemuste kohta. Nende aruannete alusel on komisjonil olnud võimalik olukorda tähelepanelikult jälgida, et kontrollida, kas ajutine piirikontroll jääb nõukogu kehtestatu piiresse. Iga kord, kui nõukogu algset 12. mai 2016. aasta soovitust pikendas, tuletas ta meelde reeglit, mille järgi saab piirikontrolli kasutada üksnes viimase abinõuna ning et liikmesriigid peaksid eelistama alternatiivseid meetmeid, nagu tugevdatud politseikontrollid piirialadel, et tegeleda tõsiste ohtudega avalikule korrale või sisejulgeolekule.

Viimased aruanded liikmesriikidelt, kus pikendati piirikontrolli kolmandat ja viimast korda, kinnitavad kindlat suundumust, et üldine olukord on rändekriisi algusest oluliselt paranenud. Tänaseks on Kreeka saartele saabunute arv päevas oluliselt vähenenud 8 ja hiljem Kreekast muudesse liikmesriikidesse edasiliikumine on piiratud. See kajastub eelkõige langustrendis, mida on täheldatud asjaomaste liikmesriikide sisepiiridel saadud varjupaigataotluste arvus ja sisenemiskeeldude väikses arvus nendes liikmesriikides.

See on komisjoni, liikmesriikide, ametite ja muude probleemi lahendamisse kaasatud osalejate, nagu Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni või ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ühiste pingutuste vili.

Suurenenud terrorismioht

Seitsmes liikmesriigis 9 kahe viimase aasta jooksul toimepandud terrorirünnakud on pannud Schengeni ala uue löögi alla. Konkreetselt Prantsumaa pinnal on toimunud alates 2015. aasta jaanuarist mitu terrorirünnakut. 10 Suurenenud oht ja mitmed terrorirünnakud koos mitme rahvusvahelise sündmuse korraldamisega on viinud selleni, et Prantsusmaa on alates 2015. aasta novembrist kooskõlas Schengeni piirieeskirjade asjaomaste sätetega kehtestanud piirikontrolli ja teostab neid kõikidel oma sisepiiridel. Selle probleemi lahendamiseks on astutud samme nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil, kuid terrorismioht püsib.

3.    Schengeni ala tugevdamiseks võetud meetmed 

Ajal, mil Schengeni ala toimimist mõjutasid need pöördelised ja enneolematud sündmused, on EL ja selle liikmesriigid töötanud koos selle nimel, et võtta meetmeid välispiiride tugevdamiseks ning julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks, et kindlustada vaba liikumist võimaldav Schengeni ala. Lõppeesmärk on endiselt pöörduda tagasi normaalselt toimiva Schengeni ala juurde, kus sisepiiridel kontrolle pole. Julgeolekuliidu raames rakendatakse samuti mitmeid meetmeid, mis aitavad tagada julgeoleku Schengeni alal. See laiaulatuslik lähenemisviis on oluline, et lahendada praegused ja tulevased ohud ja probleemid kõigis nende vormides, mis võiksid seada ohtu Schengeni ala toimimise.

a)    Välispiiril võetud meetmed

Tugevdatud välispiiride haldamine tänu uue Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrusega ette nähtud vahenditele

Uus Euroopa piiri- ja rannikuvalve 11 suudab paremini jälgida Euroopa Liitu suunduvaid ja selle sees liikuvaid rändevooge ja teha riskianalüüsi. Uue õigusraamistikuga võeti kasutusele uued ressursid ja vahendid, tänu millele on ELi välispiirihaldus uuteks katsumusteks paremini valmis. Tegemist on eelkõige kohustuslike haavatavuse hindamiste ja nende alusel antud soovituste järelmeetmetega. Haavatavuse hindamised põhinevad tõenditel ja on suunatud tulemustele. Nende alusel võib asjaomastele liikmesriikidele anda tegevussoovitusi, milles esitatakse konkreetsed meetmed tuvastatud nõrkade külgede kõrvaldamiseks konkreetse aja jooksul. Need aitavad ka liikmesriikidel ja komisjonil paremini suunata asjaomaseid ELi vahendeid, eelkõige Sisejulgeolekufondi vahendeid, ja erakorraliste vahendite taotlusi. Seepärast on Schengeni ala nõuetekohase toimimise tagamise seisukohast äärmiselt oluline, et liikmesriigid täidaksid neid soovitusi täies ulatuses.

Kiirreageerimisreservi ja kiirreageerimise seadmete reservi (kiirreageerimisreservide) loomine tagab, et 10 tööpäeva jooksul on võimalik teha kättesaadavaks inimressursid ja seadmed, et pakkuda operatiivtuge, kui seda palub liikmesriik, kelle välispiiril on tekkinud olukord, mis nõuab kiireloomulist tegutsemist. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile antud suuremate volituste alla kuulub muu hulgas võimalus sekkuda kiireloomulistes olukordades, kui seda palub liikmesriik, või kui liikmesriik ei ole suuteline või ei taha tegutseda, siis nõukogu otsuse alusel.

Ametile on antud ka suuremad volitused, et abistada ja arendada operatiivkoostööd liikmesriikide vahel tagasisaatmise valdkonnas. Kolm uut reservi – sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajad, sunniviisilise tagasisaatmise saatemeeskonnad ja tagasisaatmisspetsialistid – on kasutusvalmis ja nendest saab nüüd moodustada Euroopa tagasisaatmisrühmade koosseise, pakkudes operatiivtuge liikmesriikide suutlikkuse suurendamiseks.

Mis puudutab olukorra jälgimist ja riskianalüüse, siis on amet nüüd suuteline koostama riskianalüüse, mis hõlmavad Euroopa integreeritud piirihalduse jaoks olulisi aspekte, nt ohte, mis võivad mõjutada vaba liikumist võimaldava Schengeni ala ja selle välispiiri toimimist või julgeolekut.

Kõik need uued operatiivvahendid aitavad vähendada massiliste ebaseaduslike saabumiste ja ka Schengeni ala sisese teisese rände ohtu, mis omakorda võimaldab praegustest ajutistest sisepiirikontrollidest järk-järgult loobuda.

Esmase vastuvõtu keskused

Komisjon on töötanud välja esmase vastuvõtu keskustel põhineva lähenemisviisi, et abistada koheselt piiriäärseid liikmesriike, kes kannatavad ebaproportsionaalse rändesurve tõttu ELi välispiiridel.

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO), Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex), Õiguskaitsekoostöö ja -koolituse Amet (Europol) ja Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust) töötavad kohapeal koos piiriäärsete liikmesriikide ametiasutustega, et aidata neil täita ELi õigusest tulenevaid kohustusi ning ebaseaduslikult saabuvad rändajad kiiresti tuvastada, registreerida ja neilt sõrmejäljed võtta. Esmase vastuvõtu keskustel põhinev lähenemisviis aitab ka ellu viia ajutise ümberpaigutamise kavasid. Itaalia ja Kreeka on kaks liikmesriiki, kus seda lähenemisviisi praegu rakendatakse. Ka teistes liikmesriikides saab seda lähenemisviisi kasutada, kui nad seda taotlevad. Esmase vastuvõtu keskustel põhineva lähenemisviisi rakendamise käigus siiani saadud kogemustele tuginedes esitab komisjon sügise lõpupoole suunised esmase vastuvõtu keskuste ettevalmistamise ja loomise kohta liikmesriikides.

Tugevdatud kontroll välispiiril vastuseks terrorismiohule

Nõukogu on komisjoni sõnaselgelt üles kutsunud 12 välispiire tugevdama, eesmärgiga eelkõige paremini tuvastada ja tabada terroristidest välisvõitlejaid. Komisjon tegigi ettepaneku muuta Schengeni piirieeskirju, sätestades kohustuse süstemaatiliselt kontrollida asjaomaste andmebaaside põhjal kõiki isikuid, kes välispiiri ületavad 13 . Alates selle muudetud õigusakti jõustumisest 7. aprillil 2017 kehtib sama andmebaasides kontrollimise nõue kõigi reisijate, sh ELi kodanike ja isikute suhtes, kes kasutavad ELi õigusega antud õigust vabalt liikuda, välja arvatud mõned põhjendatud juhtumid, mille suhtes kohaldub erand 14 . Uute normidega tõhustati selliste andmebaaside kasutamist nagu Schengeni infosüsteem ja Interpoli andmebaasid 15 .

Süstemaatiliste kontrollide sisseviimise tulemusel on liikmesriikide edastatud teabe põhjal tabamuste arv Schengeni infosüsteemis kasvanud ning reisimine sõjapiirkondadesse ja sealt tagasi on praegu selgelt palju keerulisem.

Tänu eespool nimetatud meetmetele ja algatustele, mis on välispiiril käivitatud, on EL praegu paremini valmis selleks, et hoida ära ja ohjata võimalikke kriisiolukordi ning seeläbi parandada oma kodanike julgeolekut.

Tugevamad ja arukamad infosüsteemid piirivalve ja julgeoleku toetamiseks

Schengeni infosüsteem (SIS) on suurim infovahetussüsteem, mis toetab välispiirikontrolli ja õiguskaitseasutuste koostööd Schengeni alal. 2016. aasta detsembris esitas komisjon kolm ettepanekut, millega parandati veelgi SISi toimimise tulemuslikkust ja tõhusust ning tõhustati üldist julgeolekut Euroopas. Ettepanekutega täiustati SISi tehnilisi ja toimimisega seotud aspekte, et tagada pidev tõhus teabevahetus õiguskaitse- ja piirivalveametnike vahel kõikjal Euroopas. Meetmetes keskendutakse eelkõige sellele, kuidas pakkuda terrorismi tõkestamiseks paremaid vahendeid ja parandada selliste kolmanda riigi kodanike tulemuslikku tagasisaatmist, kellel puudub Schengeni alal viibimise õigus.

Oluline edasiminek on sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteemi (AFIS) kasutuselevõtmine SISis. See aitab tulevikus Schengeni alale sisenevaid isikuid usaldusväärsemalt tuvastada. Projekt on praegu pooleli (selle rakendamiseks ei ole vaja seadusandlikke muudatusi) ja AFIS rakendatakse tööle 2018. aasta veebruaris.

Komisjon esitas 2016. aastal julgeoleku ja piirihalduse parandamiseks veel teisigi ettepanekuid: komisjoni ettepanekud kahe uue suuremahulise IT-süsteemi – riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ning ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) kohta.

Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemiga püütakse moderniseerida välispiiride haldamist kontrollide kvaliteedi ja tõhususe parandamise ning dokumendi- ja identiteedipettuste avastamise kaudu. Süsteemi rakendatakse kõigi kolmanda riigi kodanike suhtes, kes on saanud loa lühiajaliseks viibimiseks Schengeni alal, kui nad ületavad Euroopa välispiiri. Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem lihtsustab heausksete reisijate piiriületamist, võimaldab avastada lubatud viibimisaja ületanud ja tuvastada Schengeni alal dokumentideta isikud. Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kõrvaleesmärk on tugevdada sisejulgeolekut ning võidelda terrorismi ja raske kuritegevusega. Nõukogu ja Euroopa Parlament jõudsid riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi loomises poliitilisele kokkuleppele 2017. aasta juulis.

ELi reisiinfo ja -lubade süsteemis eeldatakse, et viisavabaduse saanud riikide kodanikud on saanud enne Schengeni alale saabumist reisiloa. See aitaks enne piirile jõudmist tuvastada isikud, kes võivad endast kujutada ebaseadusliku sisserände või julgeolekuohtu, ning suurendada märkimisväärselt julgeolekut välispiiridel. Reisijad teavad ette, et nad saavad Schengeni alale siseneda, ja saavad selles kindlad olla, mis omakorda vähendab oluliselt sisenemiskeeldude arvu.

Komisjonil on plaanis võimalikult kiiresti esitada ettepanek selle kohta, kuidas veelgi parandada eespool nimetatud süsteemide omavahelist koostalitlusvõimet ning koostalitlusvõimet Eurodaci, viisainfosüsteemi, Euroopa karistusregistrite infosüsteemi ja Europoli andmetega. Ettepaneku eesmärk on tagada, et lõppkasutajatel oleks kiire ja tõrgeteta juurdepääs kõigile andmetele, mida neil oma ülesannete täitmiseks vaja läheb, kusjuures erilist tähelepanu pööratakse õiguskaitseasutuste juurdepääsule muudele kui õiguskaitsealastele infosüsteemidele ning pakutakse lahendusi identiteedipettuste avastamiseks ja nende vastu võitlemiseks.

b)    Schengeni alal võetud meetmed

Proportsionaalsete politseikontrollide ja piiriülese politseikoostöö kasutamine julgeoleku parandamiseks Schengeni alal

Nagu on toonitatud Schengeni piirieeskirjade artiklis 25, ei tohiks piirikontrollide taaskehtestamine sisepiiridel olla esimene lahendus sisejulgeolekut või avalikku korda ähvardavale tõsisele ohule reageerimisel, liiatigi veel praegu, kui välispiiride tugevdamiseks on astutud olulisi samme. Oma 12. mai 2017. aasta soovituses 16 esitas komisjon seisukohad, kuidas liikmesriigid saaksid kasutada siseriikliku õigusega politseile antud volitusi ja teha politseikontrolle kogu territooriumil, kui see on vajalik ja põhjendatud, sh piirialal.

Soovituses julgustati liikmesriike tulemuslikumalt kasutama volitusi, mis on seotud politseikontrollidega riigi territooriumil, ja piiriülest politseikoostööd. Liikmesriike on kutsutud ka üles hindama, kas tugevdatud politseikontrollidega oleks võimalik saavutada samu tulemusi kui ajutise sisepiirikontrolliga, enne kui nad otsustavad sellise kontrolli kehtestada või pikendada. Siinkohal põhines soovitus Schengeni piirieeskirjade artikli 29 kohastel soovitustel. 17 Selles artiklis on sõnaselgelt sätestatud, et liikmesriigid peaksid enne sisepiirikontrolli pikendamise kasuks otsustamist esmalt uurima politseikontrollide raames pakutavaid võimalusi. 

Liikmesriigid võtsid soovituse hästi vastu, ent juhtisid siiski tähelepanu olemasolevate probleemide ulatusele ja tõsidusele. Mitu liikmesriiki märkis, et politseikontrollid ja piiriülene operatiivkoostöö ei saa asendada sisepiirikontrolli taaskehtestamist lühiajalises perspektiivis, vaid saavad seda üksnes täiendada. Nende küsimuste käsitlemiseks ja selleks et abistada liikmesriike soovituse õigeaegsel rakendamisel, teeb komisjon tihedat koostööd liikmesriikide ametivõimudega, 18 et arutada probleeme, mis on seotud soovituse rakendamisega praktikas, pakkudes muu hulgas rahalist tuge ja korraldades parima tava vahetamist.

Komisjon jätkab koos nõukoguga töötamist selles valdkonnas koostöö parandamiseks liikmesriikide vahel, et luua keskkond, kus avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardavate tõsiste ohtude korral rakendataks sisepiirikontrollide asemel esmalt tõhusaid politseikontrolle.

Muud meetmed piiriülese politsei- ja õiguskaitse alase koostöö tugevdamiseks

Komisjon on astunud samme, et veelgi tugevdada politseikoostööd kui peamist vahendit ühisel reageerimisel piiriülestele ohtudele, mis ähvardavad avalikku korda või sisejulgeolekut, töötades tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas.

Võitluses kuritegelike ohtudega on kesksel kohal tulemuslik teabevahetus. Teavet vahetatakse oluliselt rohkem ja liikmesriigid kasutavad selliseid andmebaase nagu Schengeni infosüsteem varasemast palju sagedamini. 2016. aastal võeti vastu broneeringuinfot käsitlev ELi direktiiv, mis on äärmiselt oluline, et tuvastada kõrge riskitasemega reisijaid, kes ei ole õiguskaitseasutustele varasemast teada. Reisijate andmete kogumine, jagamine ja analüüsimine annab õiguskaitseasutustele paremad võimalused piiriülese kuritegevusega võitlemiseks. 2017. aasta mais jõustus Europoli mandaati tugevdav Europoli määrus, millele tuginedes saab amet hakata töötama tulemuslikumalt, tõhusamalt ja usaldusväärsemalt. Ametile eraldati ka rohkem vahendeid.

Eeltoodust lähtuvalt tõhustati ka operatiivkoostööd. ELi poliitikatsükli eesmärk on tagada liikmesriikide õiguskaitseasutuste ning ELi institutsioonide ja ametite vaheline tulemuslik koostöö, mille väljundiks oleks sidus ja kindel operatiivtegevus ELi ähvardavate kõige pakilisemate kuritegevusega seotud ohtude vastu. Hiljuti võeti vastu uued prioriteedid aastateks 2018–2021. Neid hakatakse alates 2018. aastast iga-aastase tegevuskava alusel ellu viima.

Õiguskaitsealase piiriülese koostöö parandamiseks korraldas komisjon sel aastal kaks õpituba, mis olid pühendatud piiriülesele jälitustegevusele 19 ja sellele, kuidas kasutada piiriülese koostöö vahendeid riikides, kes on taaskehtestanud sisepiirikontrolli. Komisjonil on kavas võtta nende kahe õpikoja raames tehtud teatavate järelduste põhjal uusi toetusmeetmeid.

Schengeni ala tugev kvaliteedikontroll uue Schengeni hindamismehhanismi raames

Kuigi meie vaba liikumise ala paremaks kaitsmiseks ja säilitamiseks on ellu viidud täiendavaid meetmeid ja algatusi, jälgitakse tähelepanelikult ka edaspidi, kuidas liikmesriigid täidavad Schengeni õigusnormidest tulenevaid kohustusi ja ülesandeid. Selleks kasutatakse hindamis- ja järelevalvemehhanismi, et kontrollida, kuidas kohaldatakse Schengeni acquis’d, nagu seda on muudetud määrusega (EL) nr 1053/2013. Igal aastal hinnatakse viie-kuue liikmesriigi puhul seda, kuidas nad kohaldavad Schengeni acquis’d välispiiri haldamise, viisapoliitika, Schengeni infosüsteemi, andmekaitse, politseikoostöö ja tagasisaatmise valdkonnas. Neid kohapealseid hindamisi tehakse ajavahemikuks 2014–2019 kehtestatud mitmeaastase programmi alusel. Nii saavad tsükli lõpuks kõik Schengeni riigid hinnatud.

2014. aasta novembrist kasutusel olevas Schengeni hindamismehhanismis on aruannete, soovituste ja tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks järelmeetmete võtmise (sh soovituste rakendamise tähelepaneliku järelevalve ja järelmeetmete) kohta ette nähtud selgemad menetlusnormid. Samuti on selles ette nähtud etteteatamata kontrollkäigud. Kohapealseid kontrollkäike teevad hindamisrühmad, kuhu kuuluvad komisjoni ja liikmesriikide eksperdid ning asjaomastest ametitest üks vaatleja. Pärast kontrollkäiku koostatakse kokkuvõtlikud hindamisaruanded, kus antakse hinnang selle kohta, kas Schengeni acquis’ sätete järgimine on „nõuetele vastav“, „nõuetele vastav, aga vajab täiustamist“ või „nõuetele mittevastav“, ning esitatakse soovitused tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks. Hinnatav liikmesriik esitab hindamisaruandes ja järelaruannetes tuvastatud puuduste kõrvaldamise kohta tegevuskava, mille alusel saab soovituste rakendamist täpselt jälgida. Lisaks saab vajadusel sõltuvalt tuvastatud puuduste tõsidusest korraldada korduskontrollkäike.

Alates Schengeni hindamismehhanismi reformist on kohapealseid kontrollkäike tegevad rühmad enamjaolt leidnud, et Schengeni õigusraamistiku põhisätteid üldiselt täidetakse. Samas on täheldatud kõikides poliitikavaldkondades mitmeid spetsiifilisi ja valdkondadevahelisi puuduseid, mis on vaja kõrvaldada, et tagada ühtsed ranged nõuded Schengeni acquis’ kohaldamiseks praktikas ja säilitada sisepiirikontrollita ala moodustavate liikmesriikide vahel suur vastastikune usaldus.

Mehhanismi abil on tehtud Schengeni acquis’ kohaldamisel liikmesriikides olulisi edusamme ja mehhanism on juba tõestanud oma lisaväärtust Schengeni ala tõhusa toimimise tagamisel: pärast 2015. aasta lõpus toimunud etteteatamata Schengeni hindamise kontrollkäiku Kreekasse kehtestati Schengeni piirieeskirjade artikli 29 alusel koordineeritult piirikontroll teatavatel sisepiiri lõikudel. Tänu sellele mehhanismile oli võimalik tuvastada ja kõrvaldada kiiresti olulised puudused välispiiri haldamises Kreekas. Hiljem Kreeka esitatud tegevuskava ja igakuised järelaruanded näitasid, milliseid meetmeid on Kreeka võtnud, et suurendada julgeolekut Euroopa välispiiril. 2016. aastal toimus Kreeka välispiirihalduse tavahindamine ja see kinnitas Kreeka ametiasutuste tehtud edusamme.

Schengeni hindamine on aidanud hinnatavates liikmesriikides Schengeni acquis’ kohaldamist konkreetselt parandada. Näidete hulka kuuluvad Schengeni infosüsteemi parem rakendamine, riiklike integreeritud piirihalduse strateegiate koostamine liikmesriikides või töötajate arvu suurendamine piiriületuspunktides välispiirihalduse parandamiseks.

Kõik need tulemused näitavad, kui oluline on tagada Schengeni hindamismehhanismi täielik rakendamine kogu Schengeni alal. Kõik liikmesriigid peaksid võtma arvesse Schengeni hindamiste käigus saadud kogemusi ja võtma asjakohased meetmed, et tagada Schengeni acquis’ tulemuslik ja tõhus kohaldamine oma riigis.

Schengeni kvaliteedikontrolli mehhanism on pidevalt arenev süsteem. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet teeb nüüd igal aastal haavatavuse hindamisi, mis täiendavad Schengeni hindamismehhanismi ja moodustavad koos viimasega täiemahulise Schengeni kvaliteedikontrolli süsteemi. Kui tõhustame haavatavuse hindamiste ja Schengeni hindamiste koostoimet ja tihedat koordineerimist, saavutame olulise edasimineku, sest ka Schengeni hindamistes saab edaspidi tugineda haavatavuse hindamistes esitatud peamistele hinnangutele, neid saab arvesse võtta ja tagada, et mõlema mehhanismi soovitused oleksid teineteist toetavad. Siinkohal hoiavad komisjon ja Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet tihedat kontakti, et tagada välispiiril kõrgeim julgeoleku tase.

Lõpuks on äärmiselt oluline, et Schengeni kvaliteedikontrolli süsteem ja ELi rahastuse kasutus oleksid omavahel tugevamalt seotud. Juba praegu on määruse (EL) nr 514/2014 artiklis 12 sätestatud, et asjaomased liikmesriigid uurivad koos komisjoni ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga, kuidas tegeleda Sisejulgeolekufondi raames koostatud riiklike programmide raamistikus leidudega, sh puudustega, mis on tuvastatud Schengeni hindamiste käigus.

Tugev ja vastupidav Schengeni raamistik

Schengeni õigusnormid pakuvad teatavat paindlikkust ja on seeläbi võimaldanud tegeleda nii suurte kui ka väiksemate kriisiolukordadega. Schengeni raamistiku norme on edukalt kasutatud selleks, et kaitsta Schengeni süsteemi üldist toimimist. Viimased kümme aastat on näidanud, et enamikul juhtudest on sisepiirikontrolli ajutist taaskehtestamist, sh kehtestatud ajavahemikke, käsitlevad kehtivad Schengeni piirieeskirjad tuvastatud tõsistele ohtudele reageerimiseks piisavad. Ajavahemikul 2006. aastast (Schengeni piirieeskirjade vastuvõtmine) kuni 2015. aastani on piirikontroll taaskehtestatud 36 korral ja seda on pikendatud väga harva, enamasti ainult mõneks päevaks või nädalaks. Lisaks on Schengeni piirieeskirjade artikliga 29 ette nähtud erandjuhtudel kohaldatav menetlus, mida kasutati esimest korda pärast rändekriisi, näidanud, et Schengeni õiguslikus raamistikus on sellise väljakutsega tegelemiseks vahendid olemas.

Kui asjaomased liikmesriigid on järginud koordineeritud lähenemisviisi ja taaskehtestanud artikli 29 alusel sisepiirikontrolli, ei ole see piiranud liikmesriikide õigust ajutiselt taaskehtestada sisepiirikontroll olukorras, kus avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardab muu oluline oht.

Kehtivate Schengeni piirieeskirjadega on keelatud ajutiselt taaskehtestatud sisepiirikontrolli pikendada kauemaks kui kaks kuud (artikkel 28 – kiireloomulisi meetmeid nõudvate juhtumite korral) või kuus kuud (artikkel 25 – ettenähtavate juhtumite korral).

Tuleks aga meelde tuletada, et Schengeni normide kohaselt kasutatakse piirikontrolli üksnes viimase abinõuna. Liikmesriigid peaksid esmalt tuvastatud ohuga tegelemiseks kaaluma alternatiivseid meetmeid, nagu politseikontrollid. Liikmesriigid saavad ise otsustada, kuidas nad politseikontrolle oma territooriumil korraldavad, tingimusel et sellistel kontrollidel ei ole piirikontrollidega samaväärset toimet. Ainult juhul, kui alternatiivsetest meetmetest, nagu politseikontrollid, ei piisa ohu kõrvaldamiseks, saavad liikmesriigid otsustada ajutise sisepiirikontrolli kehtestamise kasuks.

4.    Schengeni raamistiku kohandamine praeguste ja tulevaste väljakutsete valguses

Tänu Schengeni õigusraamistikuga ette nähtud eespool kirjeldatud vahendite tugevusele on olnud võimalik vähendada ELi suunduvaid ebaseaduslikke rändevooge ja teisest rännet, mis on mitmele liikmesriigile ja paljudele kodanikele suurt muret valmistanud.

Ka ohud, millega Schengeni alal tuleb kokku puutuda, muutuvad pidevalt. Hiljutised terrorirünnakud mitmes liikmesriigis näitavad, et tuginedes tehtud edusammudele, peab Euroopa Liit olema terrorismiga võideldes tugevam ja selleks paremini valmis.

Selleks et ELi pingutused parandada julgeolekut ja tugevdada Schengeni ala kannaksid vilja, on äärmiselt oluline tagada, et Schengeni õigusnormid täidaksid seda uut reaalsust silmas pidades nii praegu kui ka tulevikus oma eesmärki. Samuti on oluline, et kõik asjaomased liikmesriigid neid norme järgiksid.

Ettepanek muuta Schengeni piirieeskirju

Sisepiirikontrolli ajutist taaskehtestamist reguleerivad normid on osutunud enamikul juhtudest piisavateks. Samas on viimastel aastatel esile kerkinud muutuvad ja uued julgeolekuprobleemid, millest annavad tunnistust korduvad terrorirünnakud. Komisjon on jõudnud järeldusele, et nimetatud norme tuleb ajakohastada.

Liikmesriigid vastutavad selle eest, et valivad tuvastatud ohtudega tegelemiseks ning avaliku korra ja sisejulgeoleku kaitseks kõige sobivamad meetmed. Seepärast on olukorras, kus oht püsib kõigist jõupingutustest hoolimata, kohaldatavate tähtaegade kohandamine põhjendatud, kehtestades samal ajal paremad menetluslikud tagatised, et sisepiiride kontrollimisel piirdutakse üksnes sellega, mis on rangelt vajalik sisepiirikontrollita ala säilitamiseks.

Sel eesmärgil on komisjon täna esitanud ettepaneku, 20 milles vaadatakse läbi kehtivad üldraamistikku reguleerivad normid, mis käsitlevad Schengeni piirieeskirjade artiklite 25 ja 27 kohast piirikontrolli ajutist taaskehtestamist sisepiiridel.

Ettepanekuga muudetakse sisepiiridel piirikontrolli ajutise taaskehtestamise üldisi tähtaegu ettenähtavate sündmuste korral. Arvestades aga, et sisepiiridel piirikontrolli ajutise taaskehtestamise ulatus ja kestus ei tohiks ületada tõsisele ohule reageerimiseks rangelt vajalikku ulatust ja kestust, jälgib komisjon piirikontrolli tegelikku kestust ja võib selle kohta esitada arvamuse. Kui komisjon kahtleb taaskehtestatud piirikontrolli vajalikkuses või proportsionaalsuses või kui piirikontrolli teostatakse kauem kui kuus kuud, esitab ta alati arvamuse.

Iga piirikontrolli taaskehtestamise või pikendamise kohta koostatakse põhjalik riskihinnang, mis sisaldab ka üksikasjalikku aruannet selle kohta, kuidas on tegevust koordineeritud asjaomaste liikmesriikide vahel. Komisjon jagab riskihinnagut vastavalt vajadusele ametitega, kellel on eksperditeadmised, et hinnata liikmesriikide esitatud teavet, nimelt Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning Europoliga.

Ettepanekuga kehtestatakse ka võimalus sisepiirikontrolli erandjuhul pikendada, kui sama oht püsib kauem kui ühe aasta jooksul, kuid seda ainult juhul, kui avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardav tõsine oht on piisavalt konkreetne ja sellele reageerimiseks võetakse vastavaid erakorralisi riiklikke meetmeid, näiteks kehtestatakse erakorraline seisukord. Sellel alusel ei saa piirikontrolli pikendada kauemaks kui kaheks aastaks. Arvestades, et sellist täiendava pikendamise võimalust kasutatakse üksnes erandjuhul, peab komisjon esitama arvamuse, millele järgneb nõukogu soovitus, milles esitatakse vajaduse korral tingimused koostööks asjaomaste liikmesriikide vahel ja mis oleks piirikontrolli pikendamise eeltingimuseks.

Ettepanekuga tugevdatakse põhimõtet, et sisepiirikontrolli taaskehtestamine peab olema viimane abinõu. Nõue esitada riskihinnang, milles näidatakse, et kavandatav piirikontrolli taaskehtestamine või pikendamine on viimane abinõu, peaks liikmesriike veelgi julgustama kaaluma muude meetmete, nagu näiteks tugevdatud politseimeetmete kasutamist.

Sisepiiridel piirikontrolli ajutist taaskehtestamist käsitlevate Schengeni piirieeskirjade parem rakendamine

Seni kuni Schengeni piirieeskirjade eelkirjeldatud muudatused vastu võetakse, ei saa välistada, et Schengeni liikmesriigid püüavad tugineda kehtivatele Schengeni piirieeskirjadele, mis käsitlevad sisepiiridel piirikontrolli ajutist taaskehtestamist.

Kehtivate normide alusel ja arvestades kavandatud muudatusi, leiab komisjon, et vaja on täiendavaid suuniseid, et tagada, et juhul, kui liikmesriik tugineb kehtivatele normidele, teeb ta seda viisil, mis kaitseb paremini ühist huvi. Eelkõige peaks asjaomane liikmesriik prioriseerima alternatiivsete meetmete kasutamise ja olukordades, kus sisepiirikontrolli ajutine taaskehtestamine on vajalik kooskõlas Schengeni piirieeskirjade artikliga 26, võtma meetmeid, et piirata piirikontrolli mõju isikute vabale liikumisele nii palju kui võimalik, ja tegema tihedat koostööd oma naabritega. Näiteks peaks selle koostöö raames piirikontrolli jooksvalt läbi vaatama ja kohandama vastavalt sellele, kuidas muutuvad vajadused ja olukord kohapeal. Sel eesmärgil võttis komisjon täna vastu soovituse Schengeni piirieeskirjade nende sätete rakendamise kohta, mis käsitlevad piirikontrolli ajutist taaskehtestamist Schengeni ala sisepiiridel. 21

Schengeni ala laiendamine riikidele, kes on selleks valmis ja otsustanud alaga ühineda

Liikmesriigid seisavad silmitsi üha suuremate ohtudega. Sellises olukorras saab Schengeni ala tugevamaks muuta, kui EL ja selle liikmesriigid tegutsevad ühiselt ja ühte hoides.

2009. ja 2010. aastal tehtud hindamiste tulemused olid positiivsed ja näitasid, et nii Rumeenia kui ka Bulgaaria täidavad Schengeni alaga ühinemiseks vajalikke tingimusi. Pärast seda on komisjon toetanud nende kahe liikmesriigi täielikku ühinemist Schengeni alaga.

On ülim aeg, et Bulgaariast ja Rumeeniast saaksid sisepiirikontrollita ala täieõiguslikud liikmed. Komisjon leiab, et nõukogu peaks nüüd tegema otsuse, et teha algust sisepiirikontrolli kaotamisega nende kahe liikmesriigi ja nende ELi naaberriikide vahel. Võimaldades Bulgaarial ja Rumeenial Schengeni alaga ühineda, suurendatakse veelgi usaldust liikmesriikide vahel. President Juncker märkis Euroopa Liidu olukorda käsitlevas kõnes 13. septembril 2017: „Meil on ühispiir, kuid me ei saa jätta geograafilise asukoha poolest eesliinil olevaid liikmesriike üksi seda piiri kaitsma. Ühispiir ja ühine kaitse käivad käsikäes.“ Pealegi annaks kiire otsus Schengeni acquis’ täieliku kohaldamise kohta Rumeenia ja Bulgaaria suhtes võimaluse kaasata Bulgaaria ja Rumeenia, et nad saaksid anda oma panuse Schengeni infosüsteemi.

Mis puudutab Horvaatia ühinemist, siis 2016. aastal toimunud Schengeni hindamise käigus kontrolliti, kas enamikus Schengeni õigusnormidega reguleeritud valdkondades täidetakse Schengeni acquis’ kõigi asjaomaste osade kohaldamiseks vajalikke tingimusi. Mõnede valdkondade puhul leiti, et Horvaatia täidab ühinemiseks vajalikke tingimusi, teiste puhul jälle, et vaja on veel pingutada. 2017. aasta oktoobriks on vaja veel lõpule viia Schengeni infosüsteemi hindamine ja 2017. aasta novembris toimuvad korduskontrollkäigud välispiiri valdkonnas. Pärast seda, kui kõik tingimused on täidetud, teeb nõukogu komisjoni ettepaneku alusel otsuse Horvaatia ühinemise kohta Schengeni alaga. Samuti peaks Horvaatiast saama täieõiguslik Schengeni liikmesriik kohe, kui ta on kõik seatud tingimused täitnud.

Mis puudutab Küprost, siis toimub Schengeni hindamine kõigis asjakohastes valdkondades niipea, kui riik annab teada, et on selleks valmis.

5.    Järeldused Schengeni ala tugevdamiseks vajalike järgmiste sammude kohta

4. märtsi 2016. aasta tegevuskavas „Tagasi Schengeni juurde“ on esitatud meetmed, mis on vajalikud, et luua alus normaalselt toimiva Schengeni ala juurde tagasipöördumiseks. Sellest saati on kooskõlas Schengeni süsteemi normidega tuvastatud probleemide kõrvaldamisel ja koordineeritud lähenemisviisi tagamisel palju saavutatud.

Schengeni ala seisab jätkuvalt silmitsi muutuvate ja uute väljakutsetega. Seepärast peame kindlustama, et kehtivaid Schengeni õigusnorme kohaldatakse ja nende pakutavaid vahendeid kasutatakse täies ulatuses, täiustades samal ajal neid norme, mis on osutunud ebasobivaks.

Samal ajal peame nüüd Bulgaaria ja Rumeenia täielikult Schengeni süsteemi integreerima, sest üksnes ühiselt ja ühte hoides saame kindlustada tugeva Schengeni ala.

Komisjon soovitab

1.nõukogul toetada lähenemisviisi, mille komisjon esitas soovituses Schengeni piirieeskirjade nende sätete rakendamise kohta, mis käsitlevad piirikontrolli ajutist taaskehtestamist Schengeni ala sisepiiridel;

2.Euroopa Parlamendil ja nõukogul leppida kiiresti kokku Schengeni piirieeskirjade ajakohastamises, nagu komisjon on välja pakkunud;

3.nõukogul teha nüüd otsus, millega võimaldatakse Schengeni acquis’ täielikku kohaldamist Bulgaaria ja Rumeenia suhtes ning isikute kontrolli kaotamist sisemaa-, mere- ja õhupiiridel.

(1)

COM(2017)558.

(2)

Vastavalt komisjoni analüüsile, milles käsitleti otsest majanduslikku kulu, mille tooks kaasa Schengenist loobumine, st olukord, kus piirikontroll on taaskehtestatud pikema aja jooksul, mistõttu viivitused piiril mõjutavad oluliselt piiriülest transporti (eeskätt maanteedel), turismi, avalikku haldust ning piiriüleseid töötajaid ja piire ületavaid reisijaid. Nende sektorite jaoks ulatuvad otsesed kulud hinnanguliselt 5–18 miljardi euroni aastas (või 0,06%–0,13% SKPst), sõltuvalt sellest, kui palju aega viivituste tõttu kaotatakse. Schengenist loobumise kaudsed kulud keskpika perioodi jooksul võivad olla oluliselt suuremad kui need otseste kulude prognoosid, kuna selle mõju liidusisesele kaubandusele, investeeringutele ja liikuvusele oleks majandusintegratsiooni ohtu seadmise tõttu enneolematu.

(3)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule: Tegevuskava „Tagasi Schengeni juurde“ (COM(2016) 120 final).

(4)

 Nõukogu 12. mai 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/894, milles esitatakse soovitus ajutise sisepiirikontrolli kehtestamise kohta erandjuhtudel, mis ohustavad Schengeni ala üldist toimimist (ELT L 151, 8.6.2016, lk 8).

(5)

Komisjoni 4. mai 2016. aasta ettepanek: nõukogu rakendusotsus, milles esitatakse soovitus ajutise sisepiirikontrolli kehtestamise kohta erandjuhtudel, mis ohustavad Schengeni ala üldist toimimist (COM(2016) 275 final).

(6)

Nõukogu 11. novembri 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/1989 ja 7. veebruari 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/246, milles esitatakse soovitus pikendada ajutist sisepiirikontrolli, mida tehakse erandjuhtudel, mis ohustavad Schengeni ala üldist toimimist.

(7)

Nõukogu 11. mai 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/818, milles esitatakse soovitus pikendada ajutist sisepiirikontrolli erandjuhtudel, mis ohustavad Schengeni ala üldist toimimist.

(8)

Ajavahemikus 21. märts 2016 kuni 17. september 2017 oli ebaseaduslike piiriületuste arv päevas keskmiselt 78.

(9)

Belgias, Taanis, Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal, Hispaanias, Rootsis ja Ühendkuningriigis.

(10)

Jaanuaris ja novembris 2015 Pariisis, juunis 2015 Saint-Quentin-Fallavier’is, augustis 2015 rongil Thalys, jaanuaris 2016 Valence’is, juunis 2016 Magnanville’is, juulis 2016 Nice’is, juulis 2016 Saint-Étienne-du-Rouvray’s, veebruaris 2017 Pariisis (matšeetega rünnak Louvre’i esisel), aprillis 2017 jällegi Pariisis (rünnak Champs-Elysees’l).

(11)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1).

(12)

Eelkõige 20. novembri 2015. aasta nõukogu üleskutse muuta Schengeni piirieeskirju pärast 13. novembril 2015 Pariisis toimunud terrorirünnakuid.

(13)

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/458, millega muudetakse määrust (EL) 2016/399 seoses asjaomastes andmebaasides tehtava kontrolli tugevdamisega välispiiridel (ELT L 74, 18.3.2017, lk 1–7).

(14)

Erandit süstemaatilistest kontrollidest maismaa- ja merepiiril kohaldatakse ELi kodanike suhtes, kui neil süstemaatilistel kontrollidel oleks ebaproportsionaalne mõju liiklusvoogudele, ja pärast seda, kui on tehtud riskianalüüs, mis tagab, et süstemaatilise ja suunatud päringute tegemata jätmine asjaomastes andmebaasides ei ohusta julgeolekut. Lennujaamades on sellist erandit võimalik üldjuhul kohaldada kuue kuu jooksul (kuni 7. oktoober 2017). Pärast seda kuupäeva võib komisjon lubada erandite kohaldamist pikendada veel 18 kuu võrra lennujaamades, kus on taristuga seotud probleeme.

(15)

Kadunud või varastatud reisidokumentide andmebaasi kasutamine on kohustuslik.

(16)

Komisjoni 12. mai 2017. aasta soovitus proportsionaalsete politseikontrollide ja politseikoostöö kohta Schengeni alal (C(2017) 3349 final).

(17)

Komisjoni 25. oktoobri 2016. aasta ettepanek: nõukogu rakendusotsus, milles esitatakse soovitus pikendada ajutist sisepiirikontrolli, mida tehakse erandjuhtudel, kui on ohus Schengeni ala üldine toimimine (COM(2016) 711 final).

(18)

Nõukogu sisejulgeoleku komitee (COSI) pidas poliitilise mõttevahetuse 20. juunil 2017 ja järelarutelu 10. Juulil 2017.

(19)

See on jälitustegevus, mille puhul alustavad ühe liikmesriigi õiguskaitseametnikud kahtlustatava jälitamist (tavaliselt autoga) oma riigi piirialadel ja jätkavad seda naaberliikmesriigi territooriumil.

(20)

COM(2017) 571.

(21)

C(2017) 6560.