Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52017DC0354

    KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE Kaheksas eduaruanne tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumise kohta

    COM/2017/0354 final

    Brüssel,29.6.2017

    COM(2017) 354 final

    KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE

    Kaheksas eduaruanne tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumise kohta


    I.SISSEJUHATUS

    Käesolev on kaheksas kuuaruanne, milles käsitletakse tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu loomisel tehtud edusamme ning milles võetakse kokku areng kahes peamises valdkonnas: võitlus terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse ning nende tugisüsteemidega ning kaitse- ja vastupanuvõime suurendamine nende ohtude suhtes.

    Viimastel nädalatel on Euroopat taas kord tabanud mitu terrorirünnakut. 22. mail 2017 oli Manchester koletu terrorirünnaku ohver, kui kontserdisaali juures lõhatud pomm tappis 22 inimest, kellest paljud olid teismelised. Kaksteist päeva hiljem, 3. juunil 2017, toimus Londonis uus rünnak, kui terroristid sõitsid valimatult jalakäijate sekka Londoni sillal ning jätkasid seejärel mõrvarlikku rünnakut nugadega ja jalgsi lähedal asuvas Borough Market'is. 18. juunil toimus samasugune rünnak mošee lähistel, kus surma ja haavata said sealt väljunud süütud inimesed. Seejärel üritas terrorist rünnata 19. juunil 2017 Pariisis Avenue des Champs-Élysées’l politseinikke, kuid ta lasti maha. 20. juunil 2017 lasid Belgia julgeolekujõud Brüsselis Gare Centralis maha enesetapupommirünnakut üritanud mehe, kellel ei õnnestunud lõhkeseadet plahvatama panna. Nende rünnakute maht ja tempo osutavad veel kord, et vägivaldse äärmusluse vastu võitlemine on eluliselt tähtis ning liikmesriigid peavad tulema toime nii rünnakute takistamisega kui ka rünnakute põhjuseks oleva radikaliseerumise tõkestamisega ja selle vastu võitlemisega.

    Käesolevas aruandes kirjeldatakse ELi tasandil radikaliseerumise tõkestamiseks ja selle vastu võitlemiseks võetud meetmeid ning tehakse kokkuvõte radikaliseerumisega seotud väljakutsetega toimetulemiseks tehtud edusammudest pärast aasta eest, 2016. aasta juunis vastu võetud komisjoni teatist, millega toetati vägivaldse ekstremismini viiva radikaliseerumise ennetamist 1 . Aruandes esitatakse ka ajakohastatud teave muude prioriteetsete julgeolekumeetmete rakendamisel tehtud edusammude kohta ning kirjeldatakse järgmisi samme, mis on võetud teabevahetuse tõhustamiseks infosüsteemide koostalitlusvõime parandamise kaudu ning terrorismi rahastamise tõkestamise tegevuskava 2 rakendamiseks, et saada jälile terrorismi rahastamisele ja seda tõkestada.

    22.–23. juunil 2017 toimunud Euroopa Ülemkogu järeldustes 3 korrati ja kinnitati liidu otsust teha koostööd, et võidelda internetis toimuva radikaliseerumise levikuga, koordineerida tegevust vägivaldse äärmusluse ennetamiseks, sellega võitlemiseks ja selle ideoloogia käsitlemiseks, takistada terrorismi rahastamist, hõlbustada õiguskaitseasutuste ja usaldusväärsete partnerite kiiret ja suunatud teabevahetust ning parandada andmebaaside koostalitlusvõimet. G7 tippkohtumisel Taorminas tehtud avaldusega 4 terrorismi ja vägivaldse äärmusluse vastu võitlemise kohta edastati selge sõnum rahvusvahelisest tahtest võidelda terrorismiohu suurenemise vastu ja rõhutati vajadust edasiste kooskõlastatud meetmete järele ülemaailmsel tasandil.

    Käesolevas aruandes käsitletakse ka suurenenud küberohte ja sätestatakse lühiajalised meetmed nende vastu võitlemiseks, tuginedes WannaCry rünnaku tõrjumisel saadud kogemustele.

    II.    RADIKALISEERUMISE VÄLTIMIST TOETAVAD ELi MEETMED

    Kuigi vägivaldne radikaliseerumine ei ole uus nähtus, on hiljutised terrorirünnakud ELis osutanud mõnede ELi kodanike kiirele ja ulatuslikule radikaliseerumisele. Terroristide värbajad kasutavad haavatavate inimesteni jõudmiseks mitmesuguseid meetodeid. Digitaalsete sidevahendite kasutamine selleks toob liikmesriikide ametiasutuste jaoks kaasa uusi ja erilisi väljakutseid. Seepärast mängib liikmesriikide toetamisel terrorismivastases võitluses keskset rolli ELi tasandil, nii võrgus kui ka võrguväliselt toimuv mitmetahuline radikaliseerumisvastane võitlus.

    Selleks, et võidelda interneti kaudu toimuva radikaliseerumise vastu, on komisjon viimase kahe aasta jooksul teinud koostööd oluliste internetiplatvormidega, sealhulgas ELi internetifoorumi raames, et tagada terroristliku sisuga materjalide vabatahtlik veebist kõrvaldamine. Selle tegevusega on saavutatud häid tulemusi terroristliku sisuga materjalide veebist kõrvaldamisel 5 ja ebaseadusliku internetis leviva vihakõne vastu võitlemisel, 6 kuid siiski on veel palju teha. 22.–23. juunil 2017 toimunud Euroopa Ülemkogu järeldustes on sätestatud, et „tuginedes ELi internetifoorumi tööle, ootab Euroopa Ülemkogu sektorilt selliste uute tehnoloogiate ja vahendite väljatöötamist, mis parandavad vägivalda õhutava internetisisu automaatset tuvastamist ja kõrvaldamist. Seda tuleks vajaduse korral täiendada asjakohaste seadusandlike meetmetega ELi tasandil.“ 27. juunil 2017 korraldas komisjon ELi internetifoorumi kõrgemate ametnike kohtumise, et leppida peamiste internetiteenuste pakkujatega kokku edasised meetmed võitluses terroristliku sisuga materjalide võrgus levitamise vastu. Eesmärk on, et internetiplatvormid teeksid rohkem, eelkõige peaksid nad tõhustama terroristliku sisu automaatset tuvastamist, jagama asjakohast tehnoloogiat ja vahendeid väiksemate ettevõtetega ning kasutama igakülgselt kordumatute digitaalsete sõrmejälgede (hashes) andmebaasi, andes sealhulgas Europolile juurdepääsu olulisele teabele ja luues aruandlussüsteemi eemaldatud terroristliku sisu kohta. Selleks et täiendada Europolis loodud ELi internetisisust teavitamise üksuse tegevust, kutsub komisjon kõiki liikmesriike üles looma riiklikke internetisisust teavitamise üksusi ja arendama nendevahelist võrgustikku, et teha koostööd internetiplatvormide ja Europoli juures tegutseva internetisisust teavitamise üksusega.

    Hiljutised rünnakud osutavad, et enneolematu ulatusega radikaliseerumise tõttu on vaja täiendavaid meetmeid, et toetada radikaliseerumise ennetamist ja selle vastu võitlemist riiklikul ja kohalikul tasandil. Komisjon moodustab 7 kiiresti kõrgetasemelise radikaliseerumise vastase võitluse eksperdirühma, et hõlbustada ELi meetmete edasiarendamist kõnealuses valdkonnas. Eksperdirühma ülesandeks on hoogustada tegevust sellistes esmatähtsates valdkondades nagu vangide radikaliseerumine, terroristlik propaganda internetis ja tagasipöörduvad terroristidest välisvõitlejad. Eksperdirühma tegevuse eesmärk on tugevdada radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustikku, mis on komisjoni peamine vahend, et toetada liikmesriike kõnealuses valdkonnas ja teha ühenduse tasandil koostööd kohalike spetsialistidega 8 . Hiljuti, 19. juunil 2017, esitles võrgustik käsiraamatut tagasipöörduvate võitlejate kohta, et toetada liikmesriike tagasipöörduvate terroristidest välisvõitlejatega seotud probleemide lahendamisel. Käsiraamatus antakse ülevaade spetsialistide soovitustest mitmesuguste olukordade lahendamiseks, mis on seotud konfliktipiirkondadest naasvate inimestega. Järgnevatel kuudel korraldatakse võrgustiku raames riiklikele ametiasutustele mitu seminari, et neid tavasid üksikasjalikumalt käsitleda ja julgustada liikmesriike meetmeid võtma.

    Radikaliseerumisega seotud keerulised probleemid nõuavad mitmetahulisi lahendusi, sealhulgas pikaajalisi meetmeid, nagu on sätestatud 2016. aasta juunis avaldatud teatises vägivaldse ekstremismini viiva radikaliseerumise ennetamise kohta 9 . Viimase aasta jooksul on komisjon rakendanud enamikku muude valdkondade olulistest meetmetest, mis on seotud radikaliseerumise ennetamisega ja selle vastu võitlemisega 10 . Et toetada liikmesriike vangide radikaliseerumisega seotud probleemide lahendamisel, loodi radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku raames vangla- ja kriminaalhooldusrühm, et anda juhiseid eesliini praktikutele nagu vangla- ja kriminaalhooldustöötajad, psühholoogid ja usuringkondade esindajad. Haridusel on radikaliseerumise ennetamisel võtmeroll ja komisjon on võtnud mitmeid samme, et rakendada Pariisi deklaratsiooni kodanikuaktiivsuse ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste kohta hariduse kaudu. Selles tegevuses on keskne roll Erasmus+ programmil 11 . Arvestades marginaliseerumise, haavatavuse ja radikaliseerumise seotust, on 26. aprillil 2017 vastu võetud sotsiaalsete õiguste Euroopa sammas 12 oluline element radikaliseerumise ja vägivaldse äärmusluse algpõhjuste käsitlemisel 13 . Euroopa ühiskondliku ühtekuuluvuse tugevdamiseks rakendab komisjon ka tegevuskava kolmandate riikide kodanike integreerimiseks 14 laiaulatuslike meetmete kaudu, et toetada liikmesriike ja teisi osalejaid nende integratsioonipüüdlustes.

    Liidu piiridest väljaspool tegutseb EL rahvusvahelistel foorumitel, eelkõige Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis (OSCE) ja ülemaailmse terrorismivastase võitluse foorumi töörühmades, 15 et toetada Lääne-Balkani, Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna partnerriike radikaliseerumise ennetamisel ja sellega võitlemisel, koolitades asjakohaseid spetsialiste ja rahastades ennetustööle suunatud rohujuuretasandi algatusi. 2018. aastal käivitatakse uus Erasmus+ programmi virtuaalne noortevahetuse algatus, et suurendada kultuuridevahelist teadlikkust ja noortevahelist mõistmist ELis ja väljaspool seda. Radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku raames lähetati eksperte, et toetada ennetusmeetmeid Türgis, Lääne-Balkani riikides ja Tuneesias.

    III.    ELi MEETMED SEOSES KÜBEROHTUDE JA -KURITEGEVUSEGA

    2017. aasta mais toimunud WannaCry lunavararünnak oli äratuskõne, mis osutas praeguses küberjulgeoleku raamistikus esinevatele lünkadele, eelkõige valmisoleku ja koostöö valdkonnas. Nagu digitaalse ühtse turu vahekokkuvõttes juba enne rünnakut kinnitati, hoogustab komisjon küberjulgeoleku alast tegevust. Muu hulgas on kavas läbi vaadata 2013. aastal koostatud küberjulgeoleku strateegia. Komisjon ja Euroopa välisteenistus hindavad praeguse strateegia rakendamisel tehtud edusamme. Eesmärk on tuvastada lüngad, mida käsitletakse strateegia läbivaatamisel 2017. aasta septembris.

    Paralleelselt sellega ja vastates WannaCry rünnakule reageerimise käigus omandatud õppetundidele, tuleks nüüd võtta mitmeid lühiajalisi meetmeid, et parandada toimetulekut suurenenud küberriskidega. See hõlmab vajadust kiiresti edasi liikuda, et tugevdada liidu vastupidavust, eriti operatiivkoostööga seotud küsimustes.

    WannaCry rünnak oli esimene juhtum, mis ajendas võrgu- ja infoturbe direktiivi alusel loodud liikmesriikide arvutiturbe juhtumitele reageerimise rühmi koostööle. Intsident näitas, et süsteem ei olnud veel täielikult töökorras. Samuti näitas see selget vajadust kiirendada käimasolevat tegevust olemasolevate IT-vahendite täiustamiseks ja lisavõimaluste kasutuselevõtmiseks, et võimaldada liikmesriikide arvutiturbe juhtumitele reageerimise rühmadel koostööd teha. Komisjon eraldab Euroopa Ühendamise Rahastust 14 liikmesriigile 10,8 miljonit eurot kaheaastaste projektide jaoks, mis käivitatakse 2017. aasta septembris. Praegu on avatud veel üks pakkumiskutse ja kõiki ülejäänud liikmesriike kutsutakse üles esitama oma rahastamistaotlusi.

    Rünnaku ajal juhtis õiguskaitsetegevust Europoli küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus. Keskuse ja selle pakutavate teenuste tugevdamiseks on keskusel vaja täiendavat IT-alast oskusteavet. Selleks peaks Europoli haldusnõukogu parandama 2017. aasta septembriks IT-spetsialistide värbamise võimalusi Europoli sise-eeskirjade kohaselt. Europoli tegevust selles valdkonnas toetatakse 2018. aastal täiendava personali värbamisega.

    ELi institutsioonide ja ametite infoturbeintsidentidega tegelev rühm (CERT-EU) toetab ELi institutsioone, et kaitsta neid tahtlike ja pahatahtlike rünnakute vastu, mis võiksid takistada nende IT-varade terviklikkust ja kahjustada ELi huve. Komisjon kiirendab nüüd ametlikku menetlust, et luua kõnealusele rühmale kindel alus, sõlmides asjaomaste institutsioonide ja asutuste vahel kokkulepped, et tugevdada ühist reageerimist ohtudele. Kokkulepped hõlmavad Euroopa Parlamenti, nõukogu, Euroopa Liidu Kohut, Euroopa Keskpanka, kontrollikoda, Euroopa välisteenistust, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed, Regioonide Komiteed ja Euroopa Investeerimispanka. Komisjonil on kavas peagi allkirjastada institutsioonidevaheline halduskokkulepe muude institutsioonide ja asutustega.

    Need lühiajalised meetmed on osa 2013. aastal koostatud küberjulgeoleku strateegia ulatuslikust läbivaatamisest, mis on kavas 2017. aasta septembris, ning neile lisanduvad ELi küberruumi vastupidavuse ja turvalisuse tugevdamiseks vajalikud meetmed. 22.–23. juunil 2017 toimunud Euroopa Ülemkogu järeldustes tunnustati komisjoni kavatsust vaadata septembris läbi küberjulgeoleku strateegia ning esitada enne aasta lõppu ettepanekud täiendavate sihipäraste meetmete võtmiseks.

    Selleks, et edukalt vastupanu osutada, on vaja tagada ka tõhus jälgitavus, avastamine, uurimine ja vastutusele võtmine. Juurdepääs elektroonilistele tõenditele on selles valdkonnas võtmeküsimus. Praegu lähtub kriminaalõiguse raamistik traditsioonilisest territoriaalsuse põhimõttest ning jurisdiktsiooniüleste e-teenuste ja andmevoogudega tegelemine on keeruline. 22.–23. juunil 2017 toimunud Euroopa Ülemkogu järeldustes rõhutati, et tõhus juurdepääs elektroonilistele tõenditele on väga oluline võitluses raske kuritegevuse ja terrorismi vastu ning et tuleks tagada andmete kättesaadavus, eeldusel et on olemas asjakohased kaitsemeetmed. 8. juunil 2017 toimunud justiits- ja siseküsimuste nõukogu kohtumisel väljendasid ministrid laialdast toetust komisjoni kavandatud praktilistele meetmetele olukorra parandamiseks olemasoleva õigusraamistiku piires. Võttes arvesse tehnilisi ja õiguslikke probleeme, kutsusid ministrid komisjoni üles esitama võimalikult kiiresti ka õigusakti ettepanekut. Sellest lähtudes jätkab komisjon konkreetsete meetmete rakendamist ning koostab samal ajal mõjuhinnangut, et koguda teavet võimaliku tulevase seadusandliku meetme võtmise kohta, mis esitatakse võimalikult kiiresti.

    Oluline teema selles valdkonnas on ka krüpteerimine. Krüpteerimine on vajalik küberjulgeoleku tagamiseks ja isikuandmete kaitsmiseks. Elektroonilise sisu kuritarvitamine kurjategijate poolt tekitab olulisi probleeme võitluses raskete kuriteoliikidega, sealhulgas küberkuritegevuse ja terrorismiga. 22.–23. juunil 2017 toimunud Euroopa Ülemkogu järeldustes kutsuti üles käsitlema sellistest süsteemidest tulenevaid probleeme, mis võimaldavad terroristidel olla omavahel ühenduses nii, et pädevatel asutustel puudub teabevahetusele juurdepääs, sealhulgas otspunktkrüpteerimise kaudu. Samal ajal tuleb säilitada nendest süsteemidest eraelu puutumatusele ning andmete ja kommunikatsiooni kaitsele tulenev kasu. Nagu 2016. aasta detsembris toimunud justiits- ja siseasjade nõukogu kohtumisel nõuti, teeb komisjon tihedat koostööd ELi ametite ja ettevõtjatega, et teha kindlaks, kuidas toetada õiguskaitseasutusi kõige olulisemate probleemide lahendamisel, võttes arvesse mõju küberjulgeolekule ja põhiõigustele. Koos Europoli, Eurojusti, Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) ning Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga, arutas komisjon asjaomaste ekspertidega seda olulist küsimust mitmel seminaril. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande oma järelduste kohta 2017. aasta oktoobriks.

    Välismõõtme osas leppis nõukogu 2017. aasta 19. juunil kokku ELi ühise diplomaatilise reageerimise raamistiku loomises kuritahtliku kübertegevuse suhtes („küberdiplomaatia meetmete kogum 16 ). ELi diplomaatilise reageerimise raamistiku puhul võetakse täielikult kasutusele välis- ja julgeolekupoliitika meetmed, sealhulgas vajaduse korral piiravad meetmed. ELi ühine reageering pahatahtlikule kübertegevusele on proportsionaalne kübertegevuse ulatuse, mahu, kestuse, intensiivsuse, keerukuse ja mõjuga. Kõnealuse raamistiku eesmärk on edendada koostööd, hõlbustada vahetute ja pikaajaliste ohtude leevendamist ning avaldada võimalikele rünnakute toimepanijatele mõju pikas perspektiivis. Järgnevate kuude jooksul koostavad komisjon ja Euroopa välisteenistus koos liikmesriikidega rakendussuunised, mis hõlmavad ettevalmistavat tegevust, teabekorda ja õppusi.



    IV. MUUDE JULGEOLEKUT KÄSITLEVATE PRIORITEETSETE DOKUMENTIDE RAKENDAMINE

    1. Järgmised sammud infosüsteemide koostalitlusvõime parandamiseks

    Nagu on osutatud seitsmendas eduaruandes, 17 võtab komisjon täiendavaid meetmeid, et rakendada uut lähenemisviisi piiride ja julgeolekuga seotud andmete haldamisele. 28. juunil 2017 tutvustas komisjon õigusakti ettepanekut, 18 et laiendada eu-LISA volitusi 19 . Ametil on oluline roll tehniliste küsimuste lahendamisel infosüsteemide koostalitlusvõime parandamiseks, sealhulgas kavandatud lahenduste käimasoleval tehnilisel analüüsimisel. Kui kaasseadusandjad asjakohased seadusandlikud ettepanekud vastu võtavad, antakse ametile volituste kavandatud muutmisega vastutus töötada välja koostalitlusvõime alased lahendused ning tagada seega uue lähenemisviisi tehniline rakendamine. 22.–23. juunil 2017 toimunud Euroopa Ülemkogu järeldustes tunnistati infosüsteemide koostalitlusvõime olulisust sisejulgeoleku ja terrorismivastase võitluse seisukohast.

    Lisaks esitas komisjon 28. juunil 2017 täiendava ettepaneku oma 2016. aasta jaanuaris esitatud ettepaneku 20 kohta, milles käsitleti kolmandate riikide kodanike karistusregistri andmete vahetamise lihtsustamist ELis Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) kaudu 21 . Täiendav ettepanek on vastus kaasseadusandjatega peetud arutelule eelmisel aastal tehtud ettepaneku üle ning samuti osa komisjoni lähenemisviisist seoses infosüsteemide koostalitlusvõimega. ECRISe täiustamine seoses kolmandate riikide kodanikke käsitleva teabe vahetamisega on õigusalane prioriteet, mis on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi presidendi, nõukogu eesistuja ja komisjoni presidendi ühisdeklaratsioonis 22 .

    Edusamme on tehtud ka infosüsteeme käsitlevate muude prioriteetsete teemade osas. Kaasseadusandjate vahel jätkusid arutelud kavandatava ELi sisenemise ja sealt lahkumise süsteemi 23 üle. Kolmepoolsed kohtumised toimusid 31. mail ning 13., 19. ja 26. juunil 2017. 8. ja 9. juunil 2017 toimunud justiits- ja siseküsimuste nõukogu kohtumisel leppis nõukogu kokku kavandatava Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi 24 suhtes kohaldatavas üldises lähenemisviisis. Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade (LIBE) komisjon hääletab esitatud muudatusettepanekute üle 2017. aasta septembris ja kolmepoolsete läbirääkimiste algusaeg on eeldatavasti 2017. aasta oktoober. 22.–23. juunil 2017 toimunud Euroopa Ülemkogu järeldustes peeti oluliseks, et Euroopa Parlament ja nõukogu jätkaksid tööd nende esmatähtsate ettepanekutega.

    29. mail 2017 tutvustas komisjon koos Euroopa andmekaitseinspektoriga, ELi Põhiõiguste Ameti ja ELi terrorismivastase võitluse koordinaatoriga kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile kõrgetasemelise infosüsteemide ja koostalitlusvõime eksperdirühma 25  ja komisjoni järeldusi uue lähenemisviisi kohta piiride ja julgeolekuga seotud andmete haldamisele. 8. juunil 2017 võttis nõukogu vastu järeldused 26 teabevahetuse ja koostalitlusvõime kohta, tunnustades komisjoni seisukohti ja kavandatud edasisi samme, et kõrgetasemelise töörühma soovitustele toetudes saavutada 2020. aastaks infosüsteemide koostalitlusvõime. Tuginedes nendele aruteludele jätkab komisjon koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukoguga, et saavutada 2020. aastaks infosüsteemide koostalitlusvõime.

    2. ELi meetmed terrorismi rahastamisallikate ja -kanalite tõkestamiseks.

    Praegu tehakse tööd selle nimel, et rakendada 2016. aasta veebruaris vastu võetud terrorismi rahastamise vastase võitluse tegevuskava kahte peamist tegevussuunda: avastada ja takistada terrorismi rahastamist ning lõhkuda tuluallikad. 2016. aasta detsembris esitas komisjon kolm seadusandlikku ettepanekut, et täiendada ja tugevdada ELi õiguslikku raamistikku sellistes valdkondades nagu rahapesu, 27 ebaseaduslikud rahavood 28 ning varade arestimine ja konfiskeerimine 29 . Komisjon kutsub kaasseadusandjaid üles nende tähtsate ettepanekute menetlemist kiirendama.

    Lisaks on kaasseadusandjad saavutanud märkimisväärset edu läbirääkimistel neljanda rahapesuvastase direktiivi muudatuste üle, mis tuginevad 2016. aasta juuli seadusandlikule ettepanekule 30 . Komisjon teeb ka edaspidi kõik temast oleneva, et käimasolevad kolmepoolsed läbirääkimised kiiresti lõpule viia. Kokkuvõttes aitavad need meetmed täita kohustusi, mida komisjon on tegevuskava kohaselt võtnud 31 . Ühtlasi aitavad meetmed tagada, et EL täidab oma rahvusvahelisi kohustusi selles valdkonnas, nagu on kokku lepitud rahapesuvastase töökonna (FATF) ning Euroopa Nõukogu konventsiooni raames rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamise kohta („Varssavi konventsioon“).

    Nagu tegevuskavaga ette nähtud, on komisjonil kavas võtta vastu ettepanek, milles käsitletakse kultuuriväärtuste ebaseaduslikku kaubandust ning laiendatakse kehtivate õigusaktide kohaldamisala täiendavatele kolmandatele riikidele. Komisjon kavatseb esitada ettepaneku, et anda õiguskaitseasutustele ja muudele avalikele asutustele juurdepääs pangakontode registritele. Lisaks sellele võttis komisjon hiljuti vastu riigiülese riskihindamisaruande rahapesu ja terrorismi rahastamise kohta 32 ning talituste töödokumendi rahapesu andmebüroode vahelise koostöö tõhustamise kohta 33 . Käesoleva aasta jooksul esitab komisjon aruande käimasoleva hindamise kohta, mille raames uuritakse vajadust võimalike lisameetmete järele, et avastada terroristide rahastamise juhtumeid ELis. Lisaks vaatab komisjon läbi pettuse ja mitterahaliste maksevahendite võltsimise vastast võitlust käsitlevad õigusaktid, et võtta arvesse uusi kuritegevuse ja finantsinstrumentide võltsimise viise. Läbivaatamise eesmärk on vähendada osutatud liiki kuritegevust ja aidata avastada selliseid võimalikke kuritegusid nagu terrorismi rahastamine.

    3. Välismõõde

    Välisasjade nõukogu poolt 19. juunil 2017 vastu võetud järeldustes terrorismivastase võitluse välismõõtme kohta 34 rõhutati vajadust tugevdada ELi välismõõdet võitluses terrorismi rahastamise ja rahapesu vastu. Järeldustes on kinnitatud geograafilised ja temaatilised prioriteedid tulevaseks terrorismivastaseks tegevuseks väljaspool ELi, eelkõige on kavas tugevdada terrorismivastast koostööd Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Lääne-Balkani prioriteetsete kolmandate riikidega, Türgiga ning strateegiliste partnerite ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Järeldustes on ulatuslikult arvesse võetud mitteametlikku dokumenti ELi terrorismivastase võitluse alase välistegevuse kohta, mille Euroopa välisteenistus ja komisjon esitasid liikmesriikidele 2017. aasta mais.

    16. juunil 2017 toimus Maltal ELi ja Ameerika Ühendriikide justiits- ja siseministrite kohtumine, mis oli esimene selline kohtumine USA uue administratsiooniga. Ameerika Ühendriigid kinnitasid oma soovi jätkata tihedat koostööd ELiga ja rõhutasid kiire teabejagamise tähtsust võitluses terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega. Keskendudes transatlantilisele teabevahetusele tutvustas komisjon ELi meetmeid seoses võitlusega terroristidest välisvõitlejate vastu. Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid esitasid ajakohastatud teabe meetmetest seoses radikaliseerumise vastase võitlusega internetikeskkonnas ja väljaspool seda ning arengute kohta seoses broneeringuinfo, rahapesu, piirihalduse ja lennundusjulgestusega. Võttes arvesse isiklikest elektroonikaseadmetest tingitud ohtu lennundusjulgestusele, leppisid EL ja USA kokku koostöö jätkamises, et muuta ülemaailmsed lennundusjulgestusstandardid rangemaks. Komisjon teavitas liikmesriike aruteludest ja võimalikest riskide vähendamise meetmetest tsiviillennundusjulgestuse komitee kohtumisel 21. juunil 2017 ning komisjon jätkab tihedat koostööd USAga tehnilisel ja poliitilisel tasandil, et tegeleda tekkivate ohtudega.

    V.    KOKKUVÕTE

    Käesolevas aruandes keskendutakse viimastel kuudel võetud meetmetele tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu loomiseks. Terrorirünnakute sagenemine viimastel nädalatel ja kuudel on veel üks meeldetuletus selle töö tähtsusest ning vajadusest jõuda kiiremini tulemusteni. Käesolevas aruandes esitatud meetmed on vaja viivitamata rakendada, et võidelda suurenenud terrorismiohu vastu, tugevdada ELi tasandil koostööd, mille eesmärk on vältida radikaliseerumist ja selle vastu võidelda, takistada terrorismi rahastamist, tõhustada teabevahetust ja saavutada infosüsteemide koostalitusvõime, et likvideerida teabelüngad. 22.–23. juunil 2017 toimunud Euroopa Ülemkogu järeldustes kinnitati, et käimasolev töö on tähtis ja kiireloomuline. Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles jätkama ja intensiivistama ühiseid jõupingutusi, et edendada kõigi kodanike julgeolekut.

    Julgeolekuliidu järgmises eduaruandes 2017. aasta juulis esitatakse põhjaliku hindamise tulemused liidu meetmete kohta sisejulgeoleku valdkonnas ning komisjoni järeldused 2016. aastal käivitatud kaasava konsultatsiooni kohta.

    (1)  COM(2016) 379 final (14.6.2016).
    (2)  COM(2016) 50 final (2.2.2016).
    (3)   http://www.consilium.europa.eu/et/meetings/european-council/2017/06/22-23-euco-conclusions_pdf/ .
    (4)   http://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2017/05/26-statement-fight-against-terrorism/ .
    (5)  Europoli juures tegutseva internetisisust teavitamise üksuse kaudu on internetiplatvormidele teada antud 30 000 ühikust, mis sisaldasid terroristliku sisuga materjali, ning selle keskmine eemaldamissagedus oli 80–90 %. Veelgi enam, internetisektori juhitud algatus digitaalsete sõrmejälgede andmebaasi loomiseks tagab, et kui terroristliku sisuga materjal ühelt platvormilt eemaldatakse, ei laadita seda üles mõnele muule platvormile.
    (6) Komisjon jõudis 2016. aasta mais kokkuleppele ebaseadusliku internetis leviva vihakõne vastase tegevusjuhendi osas ning sellele kirjutasid alla Facebook, YouTube, Twitter ja Microsoft, kes kohustusid vaatama läbi teated ebaseadusliku vihakõne kohta ning eemaldama vastava sisu kiiresti ja tõhusalt. Aasta pärast tegevusjuhendi vastuvõtmist on tehtud olulisi edusamme. Võrreldes tegevusjuhendi eelse ajaga on ettevõtted eemaldanud kaks korda rohkem ebaseaduslikke vihakõnesid ja teinud seda kiiremini.
    (7)  Komisjon moodustab selle töörühma 2017. aasta juulis.
    (8)  Radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku raames on korraldatud liikmesriikidele koolitust ja nõustamist ning välja töötanud hulgaliselt häid tavasid, juhiseid, käsiraamatuid ja soovitusi. Teemad ja küsimused hõlmavad polariseerumist, vangide radikaliseerumist ja väljumisprogramme, peresid toetavaid meetmeid, noorsootööd ja haridust, ühiskondlikku korravalvet, teabevahetust ja narratiive, noorte osalust ja nende mõjuvõimu suurendamist.
    (9)  Vt 1. lisa tabelit, milles on loetletud 2016. aasta juuni teatise rakendamiseks võetud meetmed.
    (10)  2016. aasta juuni teatises keskendutakse seitsmele konkreetsele valdkonnale: 1) teadusuuringute, tõendite kogumise, jälgimise ja võrgustike loomise toetamine; 2) internetis leviva terroristliku propaganda ja vihakõne vastu võitlemine; 3) radikaliseerumisega võitlemine vanglates; 4) kaasava hariduse ja ELi ühiste väärtuste edendamine; 5) kaasavama, avatuma ja stabiilsema ühiskonna loomine ning noorte osalemine selles; 6) radikaliseerumisvastane julgeolekumõõde ja 7) rahvusvaheline mõõde.
    (11)  Erasmus+ programmi raames eraldati 2016. aastal rohkem kui 200 miljonit eurot uute poliitiliste lähenemisviiside ja tavade väljatöötamiseks 1200 riikidevahelise partnerlusprojekti kaudu, mis hõlmasid kohalikke osalejaid ja keskendusid kaasavale haridusele, noorsootööle, kodakondsusele ja kultuuridevahelisele haridusele. Liikmesriikide ekspertide koostöös välja töötatud uus tööriistakomplekt annab noorsootöötajatele juhiseid ja nõu vägivaldse radikaliseerumise ohus olevate noortega töötamisel. Komisjon käivitas ka rollimudelite võrgustiku, mida rakendatakse Erasmus+ programmi kaudu. See algatus võimaldab kohalikel osalejatel kasutada ELi väikesesummalist rahalist toetust, et luua rollimudelid, millele toetuda õpilaste ja noorte sotsiaalse kaasatuse edendamisel.
    (12)   https://ec.europa.eu/commission/priorities/deeper-and-fairer-economic-and-monetary-union/european-pillar-social-rights/european-pillar-social-rights-20-principles_en. .
    (13)  2017. aasta mais käivitas komisjon veebipõhise avaliku arutelu eesmärgiga valmistada ette enne 2017. aasta lõppu ettepanek nõukogu soovituse kohta, milles käsitletakse sotsiaalse hõlvamise ja ühiste väärtuste edendamist. Eesmärk on luua poliitiline raamistik, et toetada liikmesriike kaasava hariduse pakkumisel, mis edendab ühiseid väärtusi, aidates samal ajal kaasa vägivaldse ekstremismini viiva radikaliseerumise ennetamisele.
    (14)  COM(2016) 377 final (7.6.2016).
    (15)  Ülemaailmse kogukonna osalus- ja vastupanupartnerlusfond, vägivaldse ekstremismi vastu võitlemise pädevuskeskus Hedayah ja rahvusvaheline õigus- ja õigusriigiinstituut.
    (16)   http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-9916-2017-INIT/et/pdf .
    (17)  COM(2017) 261 final (16.5.2017).
    (18)  COM(2017) 352 final (29.6.2017).
    (19)  Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet.
    (20)  COM(2016) 7 final (19.1.2016).
    (21)  COM(2017) 344 final (29.6.2017).
    (22)   https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/joint-declaration-legislative-priorities-2017-jan2017_en.pdf .
    (23)  COM(2016) 194 final (6.4.2016).
    (24)  COM(2016) 731 final (16.11.2016).
    (25)   http://ec.europa.eu/transparency/regexpert/index.cfm?do=groupDetail.groupDetailDoc&id=32600&no=1 .
    (26)  Nõukogu järeldused, milles käsitletakse edasisi samme teabevahetuse parandamiseks ja ELi infosüsteemide koostalitlusvõime tagamiseks: http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-9448-2017-INIT/et/pdf .
    (27)  Ettepanek: Direktiiv rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil (COM(2016) 826 final, 21.12.2016).
    (28)  Ettepanek: määrus liitu sisse toodava või liidust välja viidava sularaha kontrollimise kohta (COM(2016) 825 final, 21.12.2016).
    (29)  Ettepanek: määrus, mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist (COM(2016) 819 final, 21.12.2016).
    (30)  COM(2016) 450 final (5.7.2016).
    (31)  Vt 2. lisa tabelit, milles on loetletud 2016. aasta veebruari tegevuskava rakendamiseks võetud meetmed.
    (32)  COM(2017) 340 final (26.6.2017).
    (33)  SWD(2017) 275 (26.6.2017).
    (34)   http://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2017/06/19-conclusions-counterterrorism/ .
    Top

    Brüssel,29.6.2017

    COM(2017) 354 final

    LISA

    Ülevaade olukorrast nende meetmete rakendamisel, mis on esitatud
    komisjoni teatises toetamaks vägivaldse ekstremismini viiva radikaliseerumise ennetamist

    järgmise dokumendi juurde:

    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule

    Kaheksas eduaruanne tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumise kohta


    ÜLEVAADE OLUKORRAST NENDE MEETMETE RAKENDAMISEL, MIS ON ESITATUD

    KOMISJONI TEATISES TOETAMAKS VÄGIVALDSE EKSTREMISMINI VIIVA RADIKALISEERUMISE ENNETAMIST

    (COM(2016) 379 final, 14.6.2016)

    Põhimeetmed

    Ajakava

    Kirjeldus/ülevaade olukorrast

    1.1.    Toetada radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku tippkeskuse kaudu liikmesriike tõhusate ennetusmeetmete kavandamisel ja rakendamisel.

    Käimas-olev meede

    2016. aastal osutati radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku raames liikmesriikidele 19 tugiteenust.

    2017. aastal on kavas pakkuda radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku raames 20 tugiteenust seminaride, koolitajate väljaõppe ja ekspertide lähetamise kaudu.

    1.2.    Koostada radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku tippkeskuse suunised ja käsiraamatud mitut asutust hõlmavate struktuuride loomiseks.

    Käimas-olev meede

    2016. ja 2017. aastal koostas radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik mitu päevakajalist juhendit (sealhulgas selle kohta, kuidas võidelda radikaliseerumisega vanglates ja kriminaalhoolduse kontekstis, luua kohalikul tasandil mitut asutust hõlmavaid koostööstruktuure ja vastupropagandat, koolitada politseiametnikke, võidelda radikaliseerumisega koolides jne), mis on kättesaadavad aadressil: https://ec.europa.eu/home-affairs/what-we-do/networks/radicalisation_awareness_network/ran-papers_en.  

    19. juunil 2017 esitles võrgustik käsiraamatut tagasipöörduvate võitlejate kohta, et toetada liikmesriike tagasipöörduvate terroristidest välisvõitlejatega seotud probleemide lahendamisel. Käsiraamatus antakse ülevaade spetsialistide soovitustest mitmesuguste olukordade lahendamiseks, mis on seotud konfliktipiirkondadest naasvate isikutega.

    1.3.    Luua radikaliseerumisalase uurimistöö täiendavast kaardistamisest lähtuvalt radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku tippkeskuse platvorm kogemuste ja heade tavade jagamiseks.

    Käimas-olev meede

    2016. aastal kaardistas radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik uusimaid uurimistulemusi ja puuduseid nendes teadusvaldkondades, mis on seotud radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku töörühmade tegevusega.

    2.1.    Luua riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi ennetamisstrateegiate andmekogud.

    Käimas-olev meede

    Riikliku tasandi ennetamisstrateegiate andmekogu esimene versioon on valmis ja kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/dgs/home-affairs/what-we-do/networks/radicalisation_awareness_network/ran-and-member-states/repository/index_en.htm .

    Sisu ajakohastatakse korrapäraselt.

    2.2.    Luua spetsialistide võrgustik.

    Käimas-olev meede

    Selleks, et toetada radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku tegevust, on loodud radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku tippkeskus. Võrgustiku raames pakutakse liikmesriikidele jätkuvalt vajadustest lähtuvalt kohandatud toetust, muu hulgas riiklike spetsialistide võrgustiku loomiseks.

    2.3.    Luua liikmesriikides riiklikud/piirkondlikud kontaktpunktid.

    Käimas-olev meede

    2017. aasta veebruaris käivitati ennetuspoliitika kujundajate võrgustik.

    3.1.    Mobiliseerida programmi „Horisont 2020“ raames teadusuuringud, mis käsitlevad vägivaldse radikaliseerumise keerukaid algpõhjuseid ja mille tulemuseks oleksid teadlikumat poliitilist sekkumist võimaldavad konkreetsed vahendid.

    Käimas-olev meede

    Programmi „Horisont 2020“ tööprogramm „Turvaline ühiskond“ aastateks 2016–2017 hõlmab tervikliku lähenemisviisi väljatöötamist, milles käsitletakse ELis esinevat vägivaldset radikaliseerumist. Hiljuti valiti välja neli projekti (PERICLES, MINDb4ACT, PRACTICIES ja TRIVALENT), mille kogumaht on 12 miljonit eurot.

    Komisjon käivitab nüüd arutelu 2018–2019/20 aasta tööprogrammi üle, milles on radikaliseerumisvastastele teadusuuringutele ette nähtud oluline osa.

    Programmi „Horisont 2020“ tööprogramm „Kaasav, uuendusmeelne ja turvaline ühiskond“ aastateks 2016–2017 hõlmab kahte asjakohast teadusuuringute teemat: radikaliseerumise sotsiaalne kontekst ning sekulariseerumise ja usulise radikaliseerumise globaalsete suundumuste koosmõju.

    Täiendavaid uuringuid tehakse ka Eurydice võrgustikus, mis pakub teavet haridussüsteemide ja -poliitika kohta ELis.

    4.1.    Luua ELi internetifoorumi raames ühine teavitamisplatvorm, et parandada teavitamise kiirust ja tõhusust.

    Käimas-olev meede

    Neli suurt ettevõtjat (Facebook, Twitter, Google ja Microsoft) on loonud kordumatute digitaalsete sõrmejälgede (hashes) andmebaasi prototüübi, mis aitab ära hoida ühelt veebilehelt eemaldatud terroristliku sisuga materjali uuesti üleslaadimist mõnele teisele veebilehele. Rakendus toimib ja nimetatud ettevõtted otsivad nüüd kaasamiseks teisi, väiksemaid ettevõtjaid.

    4.2    Luua ELi internetifoorumi raames kodanikuühiskonna tugevdamise programm kodanikuühiskonna partnerite väljaõppe ja toetuse oluliseks suurendamiseks, et kasvatada tõhusate positiivsete alternatiivsete narratiiviide mahtu internetis.

       

    Käimas-olev meede

    15.–16. märtsil 2017 käivitati kodanikuühiskonna tugevdamise programm, mille eesmärk on aidata kodanikuühiskonna osalistel võidelda tõhusamalt terroristliku propaganda vastu internetis. Programm hõlmab koolitusi, mida korraldab radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku tippkeskus Euroopa strateegilise teabevahetuse võrgustiku toetusel ja tihedas koostöös valdkonna partnerettevõtetega. Teises etapis (2017. aasta II–III kvartal) on kavas käivitada projektikonkurss ning seejärel hinnatakse programmi tõhusust.

    4.3    Täiendavad meetmed 4. põhimeetme raames:

       Uurida sihtotstarbeliselt terroristide internetikasutust.

    Käimas-olev meede

    Seitsmenda raamprogrammi projekti Voxpol esimese etapi tulemused esitati ja neid tutvustati ELi internetifoorumil 8. detsembril 2016. Uurimus hõlmas ülevaadet terrorismi ja vägivaldse ekstremismi kohta 2016. aastal, süüdimõistetud terroristide võrgukäitumist ning tulevikusuundumusi.

    5.1.    Luua radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku tippkeskuse platvorm kogemuste ja parimate tavade vahetamiseks internetisisu käsitleva meediapädevuse ja kriitilise mõtlemise arendamiseks.

    Käimas-olev meede

    Radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku haridusküsimuste töörühm korraldas 2016. aasta novembris laiaulatusliku arutelu, et käsitleda kodakondsuse, meediapädevuse ja kriitilise mõtlemisega seotud küsimusi.

    Tööprogrammi „Haridus ja koolitus 2020” töörühm, kelle eesmärk on edendada hariduse kaudu kodanikuaktiivsust ning selliseid ühiseid väärtusi nagu vabadus, sallivus ja mittediskrimineerimine, korraldas 2016. aasta aprillis Madalmaades meediapädevust käsitleva vastastikuse õppimise ürituse. Nõukogu järeldused selle kohta esitati 2016. aasta mais toimunud haridusnõukogu kohtumisel.

    5.2.    Töötada radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku tippkeskuses välja ELi-ülene kampaania, mille eesmärk on suurendada vastupanuvõimet internetis levivale radikaliseerumisele ja pakkuda alternatiivseid narratiive või tegevusi (kampaania „Exit Hate“).

    Käimas-olev meede

    2016. aasta septembris käivitati kampaania „EXIT HATE“ kuuenädalane katseprojekt – platvorm, mis võimaldas tutvustada kõikjalt Euroopast pärit edulugusid ja positiivseid algatusi (sealhulgas noortele ja noorte poolt) ning pakkus alternatiive ekstremistlikule propagandale.

    6.1.    Komisjon ja asjaomased IT-ettevõtjad: jälgivad ebaseadusliku internetis leviva vihakõne vastases tegevusjuhendis nimetatud avalike kohustuste täitmist, sealhulgas nende mõju.

     

    Käimas-olev meede

    31. mail 2017 tutvustati käitumisjuhendi rakendamise teise järelevalvearuande tulemusi. Selgus, et materjalide kõrvaldamise määra ja kiiruse osas on toimunud märkimisväärne edasiminek. Samas tuleb rohkem tähelepanu pöörata tegevuse läbipaistvuse suurendamisele ja kasutajatele tagasiside andmisele (vt punkt 6.2).

    23. mail 2017 leppis nõukogu kokku üldises lähenemisviisis ettepaneku suhtes võtta vastu audiovisuaalseid meediateenuseid käsitlev muudetud direktiiv. Audiovisuaalseid meediateenuseid käsitleva direktiivi kavandatud muudatuste üks eesmärk on tagada, et videote jagamise platvormidelt nõutaks vajalike meetmete võtmist, et kaitsta kodanikke vägivallale või vihkamisele õhutamise eest (märgistamine ja/või teavitamine).

    6.2.    Komisjon ja asjaomased IT-ettevõtjad: suurendavad läbipaistvust teavitamis- ja kõrvaldamismenetluste kohaldamisel.

    Käimas-olev meede

    Edasises koostöös IT-ettevõtjatega keskendutakse menetlustele, mis on seotud konkreetsete kasutajatega (kellest on teavitatud), tavatarbijatega ning vastupropaganda ja alternatiivsete narratiivide edendamisega. 10. mail 2017 avaldatud vahearuanne digitaalse ühtse turu strateegia rakendamise kohta andis kinnitust vajadusele töötada veebivahendajate jaoks välja minimaalsed nõuded seoses teavitamise ja meetmete võtmise menetlusega.

    Veebipõhise mõõtmega seotud täiendav meede 1

       Toetada kodanikuühiskonda vihakõne ligitõmbavuse ja mõju jälgimisel ja vähendamisel õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi abil.

    Käimas-olev meede

    2017. aastal on komisjon suurendanud rassismi ja ksenofoobia vastase võitluse rahastamist kuni 7 miljoni euroni, millest 1,5 miljonit eurot eraldatakse just veebis leviva vihakõne ennetamiseks sealhulgas vastupropaganda väljatöötamise abil.

    Veebipõhise mõõtmega seotud täiendav meede 2

       Jätkata strateegilise teabe- ja nõustamisüksuse/strateegilise teabe võrgustiku rahastamist, et töötada välja asjakohane poliitikaraamistik, teavituskampaaniad või üksikalgatused.

    Käimas-olev meede

    Euroopa strateegilise teabevahetuse võrgustik on Belgia juhitav projekt, mis toetub Süüria strateegilist teabe- ja nõustamisüksust käsitlevale projektile ning mille ülesanne on korraldada ja hõlbustada võrgustikku kuuluvate liikmesriikide parimate tavade jagamist strateegilise kommunikatsiooni kasutamise kohta terrorismi ja vägivaldse ekstremismi vastases võitluses. Võrgustikku kaasrahastatakse Sisejulgeolekufondi politsei rahastamisvahendist (kuni 1 150 000 euro ulatuses).

    7    Kasutada radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku tippkeskust, et vahetada häid tavasid ja koostada esmatasandi spetsialistide jaoks (sealhulgas vajaduse korral kohtunikud ja prokurörid) radikaliseerumise ennetamise poliitikasoovitused, mis hõlmavad vanglate ja kriminaalhoolduse valdkonda.

    Käimas-olev meede

    Radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku vanglate ja kriminaalhoolduse töörühm jätkab parimate tavade vahetamist valdkonna töötajate seas ja esitab 2017. aasta lõpus aruande oma tegevuse kohta.

    Õigusprogrammiga on ette nähtud tegevustoetus vanglate juhtkondi ühendavale Euroopa Vanglate ja Kinnipidamisasutuste Organisatsioonile ning Euroopa Kriminaalhoolduse Organisatsioonile. Need organisatsioonid korraldavad korrapäraselt töötajate koosolekuid, et arutada muu hulgas ka radikaliseerumisega seotud küsimusi.

    Programmi Erasmus+ raames toetatakse vanglates korraldatavaid koolitusprogramme, mille eesmärk on ennetada radikaliseerumist. 2015. aasta detsembris käivitati projekt radikaliseerumise ennetamiseks vanglates, et selgitada esmatasandi töötajatele (kinnipidamisasutuste ametnikud, haridustöötajad, psühholoogid, sotsiaaltöötajad jne), kuidas radikaliseerumise märke ära tunda, nendest teada anda, neid tõlgendada ning neile asjakohaselt reageerida. Projekti rakendatakse viies riigis (Portugal, Norra, Türgi, Belgia ja Rumeenia) ning see hõlmab 160 koolitust kuni augustini 2018.

    8    Anda liikmesriikidele rahalist toetust riskihindamisvahendite väljatöötamiseks.

    Käimas-olev meede

    Kooskõlas strateegilise eesmärgiga ennetada radikaliseerumist vanglates ja kaasata taasintegreerimine kriminaalõiguslikesse vahenditesse, käivitas komisjon 2015. aastal õigusprogrammi (2014–2020) raames kaks projektikonkurssi:

    a)JUST/2015/JCOO/AG/TERR: tegevustoetus, et toetada õigusalast koostööd kriminaalasjades, mis on seotud kriminaalõigusliku reageerimisega terrorismile ja vägivaldsele radikaliseerumisele (eelarve üks miljon eurot; välja valiti kolm projekti).

    b)JUST/2015/JTRA/AG/EJTR: tegevustoetus Euroopa õigusalase koolituse jaoks (eelarve 1,5 miljonit eurot, mis on ette nähtud valdkondadele „Õiguslikud aspektid terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses“ ja „Radikaliseerumise ennetamine kinnipidamisasutustes“; välja valiti viis projekti).

    2016. aastal korraldati õigusalase koostöö raames välja vaid üks projektikonkurss (JUST-JCOO-TERR-AG-2016), mille eelarve oli 4 miljonit eurot, ning mis hõlmas ka õigusalast koolitust radikaliseerumise küsimustes (välja valiti 10 projekti ja kolm projekti kanti varunimekirja).

    Justiitsküsimuste 2017. aasta tööprogrammi raames (õigusalane koostöö kriminaalasjades) seati prioriteediks anda õiguslike meetmete osas tõhus panus Euroopa julgeoleku tegevuskavasse, seda eelkõige terrorismi rahastamise vastase võitluse ja vangide radikaliseerumise ennetamise tõhustamiseks.

    9    Toetada vanglate haridus- ja koolitusprogrammide (sh kutseharidusprogrammide) väljatöötamist, et lihtsustada kinnipeetavate taasintegreerumist ühiskonda.

    Käimas-olev meede

    Programmi Erasmus+ raames saab toetada täiskasvanuhariduse projekte, mis hõlmavad oskuste täiendamise ja taasintegreerimismeetmete rakendamist vanglates. 2017. aasta jaanuaris käivitati mitu projekti, mis valiti välja programmi Erasmus+ 2016. aasta sotsiaalse kaasamise konkursikutse raames (kokku 1,3 miljonit eurot).

    Euroopa Sotsiaalfondist toetatakse mitmesuguseid sotsiaalse kaasamise meetmeid, mis on seotud radikaliseerumise vastase võitlusega ja kutsealase taasintegreerimisega vanglas.

    10.    Toetada liikmesriike vangide taasintegreerimise programmide väljatöötamisel ning parimate tavade ja meetmete vahetamisel kriminaalkaristuste täideviimise valdkonnas.

    Käimas-olev meede

    Komisjon rahastab taasintegreerimisprogrammide väljatöötamist ja parimate tavade vahetamist (vt põhimeede 8).

    11    Edendada eriprokuröride teabevahetust Eurojustis.

    Käimas-olev meede

    Eurojusti raames jätkub töö riiklike kontaktisikutega terrorismiküsimustes ning arvamuste vahetamine taktikalistel kohtumistel. Eurojust jätkab järgmiste dokumentide avaldamist:

       terroriaktide eest süüdimõistmist käsitlev aruanne (Terrorism Convictions Monitor)

       aruanne välisvõitlejate kohta

       Täiendav meede seoses vanglatega

       Toetada vangla- ja kriminaalhooldustöötajate ning kohtunike ja prokuröride väljaõpet.

    Käimas-olev meede

    2016. aasta mais korraldas komisjon koolitusteenuse osutajatele konverentsi, millel käsitleti võitlust terrorismi ja radikaliseerumise vastu, ning komisjon teeb koostööd vanglaametnikke koolitavate õppeasutuste Euroopa võrgustikuga (European Network of Penitentiary Training Academies), Euroopa Vanglate ja Kinnipidamisasutuste Organisatsiooniga (Europris) ja Euroopa Kriminaalhoolduse Organisatsiooniga (Confédération Européenne de Probation), et tagada jätkusuutlikum piiriülene koostöö vangla- ja kriminaalhooldustöötajate koolitamiseks deradikaliseerimise meetmete alal.

    Nimetatud organisatsioonid valmistavad ette vanglaametnike koolitus- ja tegevusprogramme.

    Radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik ja Euroopa konsortsium IMPACT pakuvad liikmesriikide sidusrühmadele koolitust, et hinnata sekkumisi, mille eesmärk on ennetada ja tõkestada radikaliseerumist vanglas ja kriminaalhoolduse kontekstis.

    Selleks et kiirendada kõikide nende projektide rakendamist, mis on esile toodud nõukogu järeldustes kriminaalõiguse kohta, teeb komisjon kättesaadavaks vajalikud rahalised vahendid (enam kui 6,5 miljonit eurot 2015. ja 2016. aastal).

    12    Teha ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus suurendada sotsiaalset kaasatust ning edendada Euroopa põhiväärtusi hariduse ja mitteformaalse õppe kaudu.

    2017. aasta lõpp

    Hariduse ja koolituse (HK 2020) töörühm teeb ettevalmistusi, et edendada hariduse kaudu kodanikuaktiivsust ning selliseid ühiseid väärtusi nagu vabadus, sallivus ja mittediskrimineerimine. 12-nädalane veebipõhine avalik konsultatsioon algas 19. mail 2017.

    13    Teha 2016. aastal programmi Erasmus+ kaudu kättesaadavaks rohkem kui 400 miljonit eurot, millega rahastatakse riikidevahelisi partnerlusi, et arendada uuenduslikke poliitilisi lähenemisviise ja tavasid rohujuuretasandil, pidades esmatähtsaks sotsiaalset kaasatust ning edendades ühiseid väärtusi ja kultuuridevahelist mõistmist. Erasmus+ võimaldab rohujuure tasandil võetud meetmete arvu suurendada, kasutades 2016. aastal selleks eraldatud 13 miljoni euro suurust sihteelarvet.

     

    Käimas-olev meede

    Pariisi deklaratsiooni rakendamine on programmi Erasmus+ valdkondadeülene prioriteet. Kaasatuse ja põhiväärtuste toetamiseks käivitati sihtotstarbelised projektikonkursid (2016. aastal eraldati põhimeetme 2 rahastamiseks üle 200 miljoni euro). 2016. aastal välja valitud projektide rakendamine on alanud või algab 2017. aastal.

    Lisaks

    –2016. aasta juulis jõudis lõpule 13 miljoni eurose eelarvega projektikonkurss, mille eesmärk oli levitada ulatuslikumalt teavet olemasolevate heade tavade kohta rohujuure tasandil (põhimeede 3), ja mille vastu oli sidusrühmadel suur huvi (välja valiti 35 projekti);

    – Pariisi deklaratsiooni kahele prioriteetsele eesmärgile suunatud ja mitut sektorit hõlmava projektikonkursi raames Euroopa eksperimentaalsete poliitikameetmete väljatöötamiseks on välja valitud viis projekti (neli haridus- ja koolitusprojekti ja üks noorsooprojekt).

    Läbiva prioriteedina jätkatakse 2017. aastal riikidevahelise partnerluse toetamist programmi Erasmus+ kaudu (põhimeede 2). Selleks et levitada ulatuslikumalt teavet olemasolevate heade tavade kohta rohujuure tasandil (põhimeede 3) ning edendada kaasavat ja demokraatlikku haridussüsteemi, on kavas eraldada 10 miljonit eurot (projektikonkurss lõppes 2017. aasta mais, valikumenetlus on pooleli).

    14    Luua võrgustik, et soodustada koolides, noorte hulgas, spordiklubides ja vanglates otsesuhtlust positiivsete eeskujudega.

    Käimas-olev meede

    Meetme eesmärk on koguda riiklikul tasandil kokku näited tegevusest, et edendada sotsiaalset kaasatust, vältida tõrjutust ja radikaliseerumist ning toetada kodanikuaktiivsust ja pühendumust ühistele väärtustele. Programmi Erasmus+ riiklikud bürood rakendavad algatust järk-järgult aastatel 2017–2018.

    Radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku raames on loodud platvorm „RAN Young“, et võimaldada noortel osaleda aktiivselt radikaliseerumise ennetamises. 9. novembril 2016 toimus kõrgetasemeline konverents radikaliseerumist käsitlevate küsimuste arutamiseks. Radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku noored saadikud koostavad aruteludest lähtuvalt oma soovitused ja korraldavad koosolekuid, kus osalejatel palutakse esitada oma seisukohad ja soovitused poliitiliste meetmete ja õigustöötajate tegevuse kohta. Platvorm „RAN Young“ teeb koostööd muude organisatsioonide ja algatustega nagu Kofi Annani sihtasutuse algatusega Extremely Together ning algatustega YouthCAN ja OSCE noored saadikud.

    15    Tutvustada laiemalt ideed, et kõrgkoolis õppijatele võiks anda ainepunkte vabatahtliku tegevuse eest, ning toetada selliste õppekavade väljatöötamist, kus programmi Erasmus+ kaudu on ühendatud akadeemiline sisu ja ühiskonnaelus osalemine.

    Käimas-olev meede

    Tihedas koostöös programmi Erasmus+ riiklike büroode ja kõrgkoolidega aitab komisjon tõsta teadlikkust selle kohta, kuidas rakendada Euroopa arvestuspunktisüsteemi mitteformaalse õppe, sealhulgas vabatahtliku tegevuse suhtes. Akadeemiline õiend (kõrgharidust tõendava dokumendi lisa, mida kasutatakse 48 Bologna protsessis osalevas riigis/Euroopa kõrgharidusruumis) käimasoleval läbivaatamisel kavatseb komisjon edendada vabatahtliku tegevuse või sarnase mitteformaalse õppe tunnustamist, kui see moodustab ühe osa kvalifikatsioonist.

    Täiendav meede 1 „Haridus“

       Tagada õpetajatele vajalikud vahendid, et nad tuleksid toime mitmekesisusega klassiruumis, annaksid õpilastele edasi ühiseid väärtusi ja oskaksid avastada varakult radikaliseerumise märke, toetada jätkuvalt parimate tavade vahetamist eTwinningu kaudu ja radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku haridusküsimuste töörühma raames.

    Käimas-olev meede

    Veebipõhise platvormiga eTwinning, mida rahastatakse programmi Erasmus+ kaudu, on viimase 12 aasta jooksul liitunud rohkem kui 470 000 õpetajat ja 180 000 kooli kogu Euroopast. Kavas on kasutada täielikult ära eTwinningu potentsiaali ning keskenduda rohkem kodakondsusega seotud teemadele, eesmärgiga toetada õpetajate aktiivset tegevust, et saavutada kaasavam ja demokraatlikum haridus. Seepärast on 2017. aasta teemaks kuulutatud kaasamine.

    2017. aastal keskendub radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku haridusküsimuste töörühm peamiselt õpetajakoolituse mitmesugustele vormidele, kõrghariduse rollile võitluses radikaliseerumise vastu ning meediapädevuse ja kriitilise mõtlemise edendamisele. 2017. aastal on kavas ajakohastada radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku haridusalast manifesti (Education Manifesto 2.0), mis sisaldab praktilisi suuniseid, omandatud kogemusi ja poliitilisi soovitusi.

    Täiendav meede 2 „Haridus 2“

       Teha tihedat koostööd Euroopa Nõukogu ja UNESCOga, et olemasolevaid vahendeid õpetajate toetamiseks paremini rakendada.

    Käimas-olev meede

    Kodanikuaktiivsuse ning ühiste väärtuste edendamisega tegeleva hariduse ja koolituse (HK 2020) töörühma raames teeb komisjon tihedat koostööd Euroopa Nõukogu ja UNESCOga, et kasutada paremini ära sünergiat ja olemasolevaid vahendeid (nt õpetaja juhendit).

    Radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik pakkus UNESCO-le oskusteavet, et koostada õpetajatele juhend vägivaldse radikaliseerumise ennetamise kohta. Juhend avaldati 2016. aastal ning selles on muu hulgas selgitatud, kuidas korraldada tundides arutelusid, ning milliseid olulisi sõnumeid tuleks edastada.

    16    Jätkata koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukoguga selle nimel, et võtta vastu diskrimineerimisvastane direktiiv.

    Käimas-olev meede

    Komisjon pakub nõukogu eesistujariikidele jätkuvalt tehnilist abi, et parandada direktiivi eelnõu teksti, tehes samal ajal tööd poliitilise kokkuleppe saavutamiseks nõukogus.

    17    Edendada ebasoodsas olukorras olevate rühmade sotsiaalset kaasatust, kasutades selleks poliitilisi meetmeid ja Euroopa Sotsiaalfondi ning tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi vahendeid.

    Käimas-olev meede

    Kodanikuaktiivsuse ning ühiste väärtuste edendamisega tegelev hariduse ja koolituse (HK 2020) töörühm pöörab erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras olevate rühmade kaasamisele.

    Ebasoodsas seisundis olevate rühmade sotsiaalse kaasamise projekte (Euroopa vaesusevastane võrgustik, nende rühmadega tegelevate vabaühenduste suutlikkuse suurendamine, liikmesriikide konkreetsed projektid ESFi raames, teadlikkust suurendav tegevus jne) rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi ning Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi vahenditest.

    18    Tõhustada toetust noorsootöötajatele ja -organisatsioonidele, eelkõige töötada välja konkreetne töövahend.

    Käimas-olev meede

    Praktilisi töövahendeid sisaldav aruanne avaldati 2017. aasta veebruaris. Uute töövahendite eesmärk on anda noorsootöötajatele juhiseid ja nõu vägivaldse radikaliseerumise ohus olevate noortega töötamisel. Poliitilistes soovitustes nii kohaliku kui ka Euroopa tasandi ametiasutustele keskendutakse mitmesuguste sektorite koostööle, et hoida tõhusalt ära noorte vägivaldset radikaliseerumist.

    Tuginedes töövahenditele, koostab radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku töörühm „Noored, pered ja kogukond“ manifesti noorte kaasamise ja noorsootöö mõju suurendamise kohta radikaliseerumise ennetamiseks.

    19    Tugevdada Euroopa vabatahtlikku teenistust suurendades selle eelarvet.

    Käimas-olev meede

    2016. aastal olid prioriteediks projektid, millega toetati Pariisi deklaratsiooni rakendamist.

    2017. aastal suurendati oluliselt Euroopa vabatahtliku teenistuse eelarvet.

    Alates Euroopa solidaarsuskorpuse loomisest 2016. aasta detsembris on oma osalemisest teada andnud ligikaudu 30 000 noort kodanikku kõigist liikmesriikidest. Eeldatakse, et 2020. aastaks on korpuses vabatahtliku ja kutsealase tegevuse kaudu osalenud kokku 100 000 noort.

    20    Ettepanek vaadata läbi Schengeni infosüsteem, et suurendada selle lisaväärtust õiguskaitse seisukohast ja terrorismivastase võitluse eesmärgil.

    Käimas-olev meede

    21. detsembril 2016 võttis komisjon vastu seadusandliku ettepaneku.

    Seadusandlikud läbirääkimised käivad.

    21    Liikmesriigid peaksid ennetavalt vahetama asjakohast teavet teiste liikmesriikidega ning vajaduse korral Europoliga, et informeerida üksteist vabastatud isikutest, keda on süüdistatud radikaliseerumises või kelle kohta on teada, et nad on radikaliseerunud, et tagada ohtlike isikute pidev jälgimine.

    Käimas-olev meede

    Euroopa radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku töös mitmeid asutusi hõlmavate struktuuride loomist käsitlevate suuniste ja töövahendite väljatöötamisel poliitikakujundajate jaoks on prioriteetsel kohal teabe parem jagamine radikaliseerunud inimeste kohta. Selle töö tulemust esitleti ja arutati viimasel radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku kõrgetasemelisel konverentsil, mis toimus 2016. aasta novembris.

    Europoli juures loodud Euroopa terrorismivastase võitluse keskusest peaks kujunema ELi terrorismivastast võitlust käsitlev keskne teabeallikas, mis hõlmab ka teabekeskust Travellers ja radikaliseerumisohu analüüse. Europoli infosüsteem (EIS) on kujundatud selliselt, et seda saaks kasutada õiguskaitse keskse andmehoidlana, kus hoitaks ka koondnimekirju kõigist teadaolevatest välisterroristidest või välisterrorismis kahtlustatavatest.

    Terrorismivastast võitlust käsitleva direktiiviga, mis võeti vastu 7. märtsil 2017, kinnitati liikmesriikide kohustust, et kogu asjakohane teave terroriaktide kohta tuleb teistele liikmesriikidele edastada ennetavalt. Lisaks on direktiiviga kehtestatud teavet saavale liikmesriigile kohustus võtta asjakohaseid järelmeetmeid.

    22    Toetada rahvusvaheliste organisatsioonide tööd vägivaldse ekstremismi vastu võitlemisel.

    Käimas-olev meede

    EL teeb võitluses vägivaldse ekstremismi vastu aktiivset koostööd ÜRO, Euroopa Nõukogu ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooniga.

    Komisjoni haldab asjakohast programmi koos Euroopa Nõukogu inimõiguste ja kodanikuhariduse töörühmaga.

    Radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku tippkeskus on sisse seadnud töised suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu EuroPris, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon ja Euroopa Nõukogu (eelkõige kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kongressi tegevus), et luua sünergia vägivaldse äärmusluse vastu võitlemisel.

    23    Täiendavad algatused, et suunata ELi välistegevuse rahastamisvahendid vägivaldse radikaliseerumise ennetamisele.

    Käimas-olev meede

    EL pöörab rahvusvahelisel tasandil suurt tähelepanu vägivaldse äärmusluse ennetamisele ja selle vastu võitlemisele poliitilise dialoogi ja abiprogrammide kaudu. EL on toetanud ÜRO peasekretäri tegevuskava vägivaldse äärmusluse ennetamiseks ning riiklikke ja piirkondlike tegevuskavade loomist vägivaldse äärmusluse ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks. EL edendab vägivaldse äärmusluse ennetamist ja selle vastu võitlemist. EL on suurendanud strateegilise kommunikatsiooni lõuna töökonna suutlikkust edendada positiivseid narratiive sealhulgas ka araabia keeles. Mitmesugused rahastamisvahendid:

    – ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfond on loonud ainulaadse võimaluse teha tihedat koostööd ohustatud kolmandate riikidega ja tegeleda radikaliseerumise algpõhjustega. Jätkuvalt tuleb teha jõupingutusi, et rakendada liikmesriikides (nt radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku raames) omandatud kogemusi väljaspool ELi;

    – 2016. aastal toetati radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku kaudu radikaliseerumise ekspertide lähetusi Türgisse ning Tuneesiasse. 2017. aastal on kavas võtta mõlemas riigis järelmeetmeid. Lääne-Balkani riikide jõupingutusi poliitiliste meetmete ja raamtingimuste loomisel asutustevaheliseks koostööks toetatakse projekti „First Line Project“ ja radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku kaudu;

    – ühinemiseelse abi rahastamisvahend: 2016. aastal kiideti heaks üks piirkondlik ühinemiseelse abi projekt, et toetada Lääne-Balkani riikides vägivaldse äärmusluse vastast ennetustööd ja võitlust, tutvustada radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku lähenemisviisi ning suurendada vastupanuvõimet, kaasates ulatuslikumalt kogukonda ja ühiskonda; suurendada teadlikkust ohtudest, mis põhjustavad radikaliseerumist koolides ja noorte seas, koolitada usujuhte, et võidelda vägivaldse ekstremismi vastu ning luua veebiplatvormid vägivaldse ekstremismi ennetamiseks ning võitluseks vägivaldse ekstremismi ja terrorismi vastu;

    – ühinemiseelse abi rahastamisvahendi riiklike programmide kaudu toetab EL Kosovos radikaliseerumisvastaste meetmete ning kinnipidamis- ja kriminaalhooldusasutuste tugevdamist. endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi riikliku strateegia elluviimine terrorismivastases võitluses; Albaanias toetatakse ELi abiprojekti „PAMECA“ 1[1] kaudu õiguskaitseasutuste ja luureteenistuste terrorismivastast võitlust;

    – ELi delegatsioon Albaanias andis välja kaks toetust, kumbki 300 000 eurot, et toetada kodanikuühiskonna organisatsioonide ja julgeolekuasutuste võitlust radikaliseerumise ja ekstremismi vastu;

    – Bosnias ja Hertsegoviinas on ELi rahastatava projekti raames, mis käsitleb radikaliseerumise ohtu Zenica vanglas, kavas teha koostööd islamikogukonnaga ja kaasata noori radikaliseerumise ennetamisse;

    – EL teeb terrorismivastast võitlust/vägivaldse ekstremismi vastast võitlust käsitlevate projektide raames koostööd ka kodanikuühiskonnaga ja osalistega, kes ei ole seotud julgeolekuvaldkonnaga. Ühinemiseelse abi rahastamisvahendi juurde loodud kodanikuühiskonna rahastamisvahendi toel on käivitatud vägivaldse äärmusluse vastase võitluse piirkondlikke programme riikide (Albaania) või piirkondade tasandil;

    – Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend: UNICRI katseprojekt (5 miljonit eurot) vägivaldse äärmusluse ennetamiseks Saheli ja Magribi piirkonnas;

    – komisjon rahastab paljusid programme Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonnas (Magribi riigid, Sahel, Nigeeria, Niger, Tšaad).

    Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi (EIDHR) raames toetatakse samuti asjakohaseid programme, näiteks:

    – noorte kaasamise programm, et edendada inimõigusi ja sotsiaalset ühtekuuluvust (600 000 eurot; käivitamisel ja kestab kuni 2019. aastani). Rakenduspartner: Generations for Peace.

    – Beyond Radicalisation: Youth in Lebanon Speak Up! (600 000 eurot; käivitamisel ja kestab kuni 2019. aastani). Rakenduspartner: Deutsche Welle.

    – La jeunesse sahraouie, acteur central de la résolution pacifique du conflit – Algérie, Tindouf; civil society – Lääne-Sahara pagulaslaagrid Tindoufis (96 000 eurot; 2016–2018). Rakenduspartner: Oxfam-Solidariteit.

    – Voix du Sud, Voix du Nord pour un meilleur vivre ensemble en Algérie pour garantir la démocratie en Algérie (0,5 miljonit eurot; käivitamisel ja kestab kuni 2018. aastani).

    24    Toetada jätkuvalt ülemaailmse terrorismivastase võitluse foorumi (GCTF) algatusi, mille eesmärk on ennetada vägivaldset ekstremismi ja võidelda selle vastu.

    Käimas-olev meede

    EL toetab jätkuvalt vägivaldse ekstremismi ennetamist kogukonna tasandil selliste ülemaailmse terrorismivastase foorumi algatuste kaudu nagu vägivaldse ekstremismi vastu võitlemise rahvusvaheline pädevuskeskus Hedayah ning ülemaailmne kogukonna osalus- ja vastupanupartnerlusfond. Hedayah toetuse andmise süsteemi kaudu toetatakse ELi vahenditest rohujuuretasandi algatusi Kesk-Aasia ja Lääne-Balkani riikides ning Gruusias. Lisaks toetab EL ülemaailmse kogukonna osalus- ja vastupanupartnerlusfondi tegevust Bangladeshis, Keenias, Kosovos, Malis ja Nigeerias ning uuenduslikku erasektori algatust, et kaasata erasektor vastupanupartnerlusfondi tegevuse rahastamisse.

    EL on koos Türgiga kaaseesistujaks ülemaailmse terrorismivastase foorumi Aafrika Sarve töörühmas ning osaleb foorumi vägivaldse ekstremismi vastase võitluse töörühmas. Aafrika Sarve töörühmas on peamine aruteluteema vägivaldse ekstremismi ennetamise ja ekstremismivastase võitlusega (sh noorte ja naistega) seotud küsimused. 2017. aastal korraldab EL piirkonna olulistele sidusrühmadele kaks seminari, et tutvustada ülemaailmset terrorismivastast foorumit „Life Cycle of Radicalisation“, kuhu on kokku kogutud parimat tava käsitlevad dokumendid.

    25    Laiendada eTwinning Plus võrgustikke valitud riikidele, kes osalevad ELi naabruspoliitikas.

    Käimas-olev meede

    Platvormi eTwinning Plus (mis hõlmab juba Tuneesiat, Aserbaidžaani, Gruusiat, Ukrainat, Armeeniat ja Moldovat) laiendatakse ka muudele Euroopa – Vahemere piirkonna partnerlusriikidele. Alžeeriaga on juba alustatud arutelusid.

    26    Algatada teostatavusuuring projekti kohta, millega uuritakse programmi Erasmus+ raames virtuaalse teabevahetuse võimalusi, et edendada noorte veebipõhist osalemist (eesmärk on, et 2019. aastaks oleks suhtlusvõrguga ühinenud 200 000 noort).

    Käimas-olev meede

    Teostatavusuuring on valmis. Selles kirjeldatakse võimalusi, kuidas luua katseprojekte ja rakendada algatusi, mis hõlmavad selliseid olulisi aspekte nagu osalejate värbamine, korraldajate värbamine ja väljaõpe, vajalikud meetmed, et suurendada osalejate kultuuridevahelist teadlikkust, vajalikud infotehnoloogiaplatvormid ja osalejate tunnustamise süsteem. Eesmärk on alustada 2018. aastal katseprojektiga, milles osaleks 1000–2000 noort, ja rakendada programmi ulatuslikult alates 2019. aasta lõpust.

    (1)

    [1] Lisateabe saamiseks vt http://pameca.org.al/ .

    Top

    Brüssel,29.6.2017

    COM(2017) 354 final

    LISA

    Ülevaade olukorrast terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamise tegevuskava rakendamisel

    järgmise dokumendi juurde:

    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule

    Kaheksas eduaruanne tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumise kohta


    ÜLEVAADE OLUKORRAST TERRORISMI RAHASTAMISE VASTASE VÕITLUSE TÕHUSTAMISE TEGEVUSKAVA RAKENDAMISEL (COM(2016) 50 final, 2.2.2016).

    Eesmärgid ja meetmed

    Ajakava

    Kirjeldus/ülevaade olukorrast

    Raha liikumise takistamine ja terrorismi rahastamise tuvastamine

    Meetmed, et takistada finantssüsteemi kuritarvitamist terrorismi rahastamise eesmärgil

    Nihutada neljanda rahapesuvastase direktiivi tõhusa ülevõtmise ja jõustumise kuupäeva varasemale ajale.

    Hiljemalt 2016. aasta neljandaks kvartaliks

    -Neljanda rahapesuvastase direktiivi muutmise ettepanekus on jõustumise kuupäevaks kavandatud 1. jaanuar 2017.

    -Asendatud käimasolevate (kolmepoolsete) läbirääkimiste käigus neljanda rahapesuvastase direktiivi muutmise üle (vt allpool).

    Võtta vastu ELi nimekiri, milles määratakse kindlaks suure riskiga kolmandad riigid, kellel on strateegilisi puudusi rahapesu vastases võitluses / terrorismi rahastamise tõkestamisel.

    Hiljemalt 2016. aasta teiseks kvartaliks

    -2016. aasta septembris jõustus 14. juulil 2016 vastu võetud delegeeritud õigusakt, mis sisaldas ELi nimekirja, mille puhul võeti arvesse rahapesuvastase töökonna koostatud nimekirju.

    -Euroopa Parlament lükkas tagasi delegeeritud õigusakti täiendavad muudatused.

    -Komisjonil on kavas tõhustada oma ennetustööd ja kooskõlastamist rahapesuvastase töökonna raames, et suure riskiga kolmandad riigid kantaks nimekirja varajases etapis.

    -Komisjon kavatseb töötada ELi hinnangu koostamiseks välja uue metoodika, mis ei tugine ainult välistele infoallikatele. Koostatud on tegevuskava, milles kirjeldatakse peamisi samme sellise uue metoodika loomiseks, üksikasjalikke samme järgmise 18 kuu jaoks ja tulevikuväljavaateid.

    -Lisaks peaks EL tegema ennetusalast koostööd vähese võimekusega riikidega, et aidata neil parandada oma olukorda seoses rahapesu tõkestamise/terrorismi rahastamisega.

    Avaldada rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide riigiülese hindamise aruanne ja liikmesriikidele suunatud soovitused sobivate meetmete kohta kõnealuste riskidega tegelemiseks.

    2017. aasta teine kvartal

    -Töös.

    -Aruanne on kavas vastu võtta 2017. aasta juuni lõpus.



    Esitada ettepanek muuta neljanda rahapesuvastase direktiivi järgmisi punkte:

    -tugevdatud hoolsusmeetmed / vastumeetmed seoses suure riskiga kolmandate riikidega;

    -virtuaalvaluuta vahetamise platvormid;

    -ettemakstud vahendid;

    -panga- ja maksekontode keskregistrid või elektroonilised andmesüsteemid;

    -rahapesu andmebüroode juurdepääs teabele ja teabevahetus.

    Hiljemalt 2016. aasta teiseks kvartaliks – Tehtud

    -Komisjon võttis seadusandliku ettepaneku vastu 5. juulil 2016.

    -Praegu kolmepoolsete läbirääkimiste etapis.



    Tõhustada ÜRO külmutamismeetmete ELi õigusesse ülevõtmist, sealhulgas ELi ja ÜRO vahelise teabevahetuse parandamise abil.

    Hiljemalt 2016. aasta teiseks kvartaliks

    -Töös Komisjoni talitused on vähendatud ÜRO uute Islamiriigi/Al Qaidaga seotud nimekirjade ELi õigusaktidesse ülevõtmiseks kuluvat aega viielt päevalt keskmiselt kolmele päevale, mis on osaliselt tingitud tõhusamast teabevahetusest Islamiriigi/ÜRO Al Qaida sanktsioonide komiteega.

    -Komisjoni talitused uurivad, mida saaks teha, et vähendada ülevõtmiseks kuluvat aega kahele päevale.

    -Nõukogu peasekretariaat sai ülesande luua andmebaas, et jälgida Schengeni infosüsteemis (SIS) sisenemiskeelde, mis põhinevad ÜRO sanktsioonidel. Andmebaas tehakse kättesaadavaks 2017.–2018. aastal.

    liikmesriikide, komisjoni, Euroopa välisteenistuse ja ettevõtjate suutlikkuse suurendamine piiravate meetmete rakendamise alaste probleemidega seotud teabe jagamisel, sealhulgas ÜRO uute loetelude alase teabe vahetamisel, kasutades finantssanktsioonide andmebaasi.

    Hiljemalt 2016. aasta teiseks kvartaliks

    -Töös Komisjon töötab välja finantssanktsioonide andmebaasi uut rakendust, mis võimaldaks vahetada teavet ÜRO uute nimekirjade kohta, enne nende ülevõtmist ELi õigusesse (rakendus peaks valmima ja hakkama toimima septembris);

    -Komisjoni talitused uurivad, kas finantssanktsioonide andmebaasi võiks kasutada ka teabe edastamiseks liikmesriikide koostatud nimekirjade kohta.

    Uurida võimalusi koostada eraldiseisev õigusakt, mis võimaldaks panga- ja maksekontode registreid muude uurimiste jaoks ja muude asutuste poolt kasutada laiemalt, kui seda võimaldab neljanda rahapesuvastase direktiivi kohaldamisala.

    Hiljemalt 2016. aasta teiseks kvartaliks

    -Töös.

    -Konsultatsioonid toimusid i) olemasolevaid pangaregistreid haldavate asutuste juhtidega, ii) asutustega, kellel võib olla juurdepääs registritele muul otstarbel kui rahapesuga seonduva kontrollimine (õiguskaitseasutused, kriminaaltulu jälitamise talitused, maksuametid, korruptsioonivastased asutused) ja pangandussektoriga.

    Tõhustada rahapesu andmebüroode vahelist koostööd asjakohaste meetmetega.

    Hiljemalt 2017. aasta teiseks kvartaliks

    -Töös.

    -Kavandatud tähtaeg on 2017. aasta juuni lõpp.



    Muud algatused olemasoleva õigusraamistiku täiendamiseks

    Rahapesukuritegude määratluste ja karistuste ühtlustamine

    Seadusandlik ettepanek rahapesukuritegude määratluste ja karistuste ühtlustamise kohta.

    Hiljemalt 2016. aasta neljandaks kvartaliks

    -Komisjon esitas ettepaneku 21. detsembril 2016.

    -Nõukogu jõudis 8. juunil 2017 kokkuleppele üldise lähenemisviisi osas.

    -Euroopa Parlament on nimetanud raportööri; aruanne on kavas avaldada 2017. aasta septembris.



    Ebaseadusliku sularahaliikumise tõkestamine

    Komisjon arutab koos Euroopa Keskpanga (EKP), Europoli ja muude asjaomaste osalistega suure nimiväärtusega pangatähtede (eelkõige 500-eurosed) kasutamist, mille kohta on õiguskaitseasutused teatanud probleemist.

    Tehtud.

    -Tehtud. Edasised meetmed ei ole vajalikud.

    -4. mail 2016 tegi Euroopa Keskpanga nõukogu otsuse kõrvaldada 500-eurosed järk-järgult käibest.

    Seadusandlik ettepanek ebaseaduslike sularahaliikumiste vastu.

    Hiljemalt 2016. aasta neljandaks kvartaliks

    -Komisjoni ettepanek esitati 21. detsembril 2016.

    -Nõukogu (tolliliidu töörühm): eesistujariigi kompromisstekstil põhineva dokumendi teine lugemine on pooleli.

    -Euroopa Parlament peaks pädeva komisjoni määrama eeldatavasti juuni keskel.



    Uurida sularahamaksetele võimaliku ülemmäära seadmise asjakohasust.

    Ülevaade olukorrast esitati majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil juunis 2016.

    -Avalik konsultatsioon toimus ajavahemikul 1. märtsist kuni 31. maini.

    -Praegu analüüsitakse tulemusi.



    Terroristide varade avastamise ja külmutamise alase ELi raamistiku täiendamine

    ELi toimimise lepingu artikli 75 kohane terroristide varade külmutamise ELi süsteem.

    Teha hindamine hiljemalt 2016. aasta neljandaks kvartaliks

    -Komisjoni hinnang seoses kolmanda eduaruandega tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumise kohta (COM(2016)831, 21.12.2016): täiendavaid meetmeid ei ole vaja võtta.

    Tugevdada kuritegeliku vara külmutamis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist.

    Hiljemalt 2016. aasta neljandaks kvartaliks

    -Komisjoni ettepanek esitati 21. detsembril 2016.

    -Üldise lähenemisviisi silmas pidades jätkuvad läbirääkimised nõukogus.

    -Euroopa Parlament on nimetanud raportööri.



    Võimalik Euroopa süsteem, mis täiendaks praegust ELi ja USA vahelist TFTP lepingut, et jälgida nimetatud lepingust välja jäävaid tehinguid.

    Teha hindamine hiljemalt 2016. aasta neljandaks kvartaliks

    -Hinnang, mis on antud seoses kolmanda eduaruandega tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumise kohta (COM(2016) 831, 21.12.2016).

    -Töös

    Keskendumine rahastamisallikatele

    Seadusandlik ettepanek tolliasutuste volituste ja koostöö suurendamiseks ning terrorismi rahastamisega seotud kaubandusega võitlemiseks.

    Viidud ettepoole 2017. aasta I kvartalisse (COM(2016) 230 final)

    -Töös



    Õigusakti ettepanek kultuuriväärtustega ebaseadusliku kauplemise vastu.

    Hiljemalt 2017. aasta teiseks kvartaliks

    -Ettevalmistus käib.

    -Kavatsetakse vastu võtta 2017. aasta suvel.

    ELi tegevuskava looduslike liikidega ebaseadusliku kaubitsemise kohta.

    Hiljemalt 2016. aasta esimeseks kvartaliks

    -Tegevuskava võeti vastu 26. veebruaril 2016.

    -Nõukogu järeldused võeti vastu 20. juunil 2016.

    -Rakendamine jätkub.

    Teatavad välismõõtmega seotud aspektid



    Suurendada toetust kolmandatele riikidele, et aidata neil järgida ÜRO Julgeolekunõukogu soovituste õiguslikke nõudeid ja rahapesuvastase töökonna soovitusi.

    Käimasolev meede

    -Töös.



    Toetada Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida ning Kagu-Aasia piirkonna riike terrorismi rahastamise jälgimisel, tõkestamisel ja keelamisel.

    Hiljemalt 2016. aasta neljandaks kvartaliks

    -Töös.

    Top