EUROOPA KOMISJON

Brüssel,12.4.2017

COM(2017) 213 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE

Kuues eduaruanne tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumise kohta

I.SISSEJUHATUS

Käesolev on kuues kuuaruanne, mis käsitleb tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu loomisel tehtud edusamme ning milles võetakse kokku areng kahes peamises valdkonnas: võitlus terrorismi, organiseeritud ja küberkuritegevuse ja nende tugisüsteemide vastu ning kaitse- ja vastupanuvõime suurendamine nende ohtude suhtes.

Kõige hiljutisem terrorirünnak toimus 7. aprillil Stockholmis, kus ärandatud veokiga sõideti enne kaubamaja rammimist läbi rahvarohke jalakäijatele mõeldud kaubandustänava. Rünnakus hukkus 4 ja sai vigastada 15 inimest. See rünnak pandi toime vähem kui kolm nädalat pärast 22. märtsil toimunud terroriakti, mille sihtmärgiks olid London ja sealne parlamendihoone ning kus sümboolse tähendusega rahvarohkes asukohas toimunud rünnakus kasutati relvana sõidukit ja nuga. Mõlema rünnaku madaltehnoloogiline iseloom, mis sarnanes Nice’i ja Berliini eelmise aasta rünnakutele, rõhutas veelgi liikmesriikide ametiasutuste ees seisvaid ülesandeid selliste ohtude vastu võitlemisel ning julgeolekuliidu raames tehtava töö olulisust pehmete sihtmärkide kaitsmisel 1 .

Käesolevas aruandes käsitletakse julgeolekuliidu olulisemate seadusandlike ja mitteseadusandlike aktide rakendamisel saavutatud edu. Erilise tähelepanu all on võitlus raske ja organiseeritud kuritegevuse vastu, mis on üks kolmest 2015. aasta Euroopa julgeoleku tegevuskava 2 põhivaldkonnast. Rasket rahvusvahelist ja organiseeritud kuritegevust käsitleva ELi uue poliitikatsükli (2018–2021) raames tehtava töö osas esitatakse käesolevas aruandes komisjoni nägemus ELi tulevastest prioriteetidest raske ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses.

Organiseeritud kuritegevusel on keskne roll terrorirünnakute korraldamises, kuna see pakub terroristidele võimalust raha ja relvade omandamiseks. Piir küberkuritegevuse ja nn tavalise kuritegevuse vahel on kadumas, kuna kurjategijad kasutavad internetti nii oma tegevuse laiendamiseks kui ka vahendite hankimiseks ja uute kuriteoviiside arendamiseks. Terrorism, organiseeritud ja küberkuritegevus on seega omavahel seotud ning organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse toetamine on ELi põhiprioriteet julgeolekuliidu raames.

II.    PRIORITEETSETE JULGEOLEKUVALDKONDADE RAKENDAMINE

1.    Seadusandlikud algatused

Direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta 3 avaldati Euroopa Liidu Teatajas 31. märtsil. Uued normid aitavad terrorirünnakuid ära hoida, kriminaliseerides muu hulgas terrorismi rahastamise, terrorismi eesmärgil koolituse ja reisimise ning sellise reisimise korraldamise ja hõlbustamise. Lisaks sellele suurendavad need terrorismiohvrite õigusi ning neile on lisatud loetelu teenustest, mis vastavad terrorismiohvrite erivajadustele. Liikmesriigid peavad need uued normid siseriiklikku õigusesse üle võtma 8. septembriks 2018.

Euroopa Parlament kiitis 14. märtsi 2017. aasta täiskogul heaks tulirelvade direktiivi 4 läbivaatamise. Ettepanekuga laiendatakse oluliselt keelatud relvade (A-klass) loetelu, eemaldades seega kõige ohtlikumad relvad tsiviilkasutusest. Ühtlasi tuuakse direktiivi kohaldamisalasse akustilised ja laskekõlbmatuks muudetud relvad ning suurendatakse relvade jälgitavust, tugevdades märgistuseeskirju ja teabevahetust liikmesriikide vahel. Nõukogu peaks ettepaneku lõplikult heaks kiitma 25. aprillil. Liikmesriikidel on 15 kuud, et uued normid siseriiklikku õigusesse üle võtta, ja 30 kuud, et võtta kasutusele andmesalvestussüsteem tulirelvade jälgimiseks ja kindlakstegemiseks vajaliku teabe registreerimiseks.

21. märtsil 2017 algas kaasseadusandjate kolmepoolne arutelu, mis käsitleb komisjoni 5. juuli 2016. aasta ettepanekut 4. rahapesuvastase direktiivi 5 sihipäraste muudatuste kohta. Ettepanek on koostatud sellisena, et see hõlmaks uusi terrorismi rahastamise vahendeid, nagu virtuaalvaluutad ja ettemaksekaardid, ning suurendaks läbipaistvust, et aidata võidelda rahapesu vastu. Komisjon kutsub kaasseadusandjaid läbirääkimisi selle olulise ettepaneku üle võimalikult kiiresti lõpule viima, sest see aitab veelgi vähendada terroristidele kättesaadavaid vahendeid.

7. aprillil 2017 jõustusid Schengeni piirieeskirjade muudatused, mis käsitlevad isikute, sh ELi kodanike süsteemset kontrolli välispiiril piirikontrolli tugevdamise eesmärgil 6 . Selle olulise õigusaktiga parandatakse Schengeni alal julgeolekut ilma liikumist takistamata. Liikmesriigid, kus kontrollimine avaldab teatavatel maa- ja merepiiridel liikumise sujuvusele ebaproportsionaalset mõju, võivad kindlaksmääratud tingimustel ja eelneva riskihindamise alusel, mis kinnitab julgeolekuriski puudumist, piiratud ajavahemikul otsustada kasutada nendel piiridel ELi kodanike sihipärast kontrollimist andmebaaside alusel. Riskihindamise alast teavet tuleb jagada Euroopa piiri- ja rannikuvalvega. Piirihalduse osas käivitus 23. märtsil kaasseadusandjate kolmepoolne arutelu komisjoni ettepanekute üle luua ELi riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem, mis parandaks piirihaldust, aitaks võidelda ebaseadusliku rändega ja tugevdaks sisejulgeolekut ning millega registreeritaks kolmandate riikide kodanike liikumine üle Schengeni ala välispiiri 7 . Komisjon kutsub kaasseadusandjaid üles ettepanekut kiiresti menetlema, et süsteemi arendamist saaks sel aastal alustada, tagades seega süsteemi toimimise alates 2020. aasta algusest. Kummagi kaasseadusandjaga peetavad tehnilised arutelud ELi reisiteabe ja reisiloa süsteemi (ETIAS) 8 üle on hästi edenenud. Komisjon pakub jätkuvalt kaasseadusandjatele aktiivset tuge ja toetab ettepaneku vastuvõtmist. ELi riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ja ETIASt käsitlevad ettepanekud on Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavalduse 9 kohaselt seadusandlikud prioriteedid. Seepärast on institutsioonid kokku leppinud, et neid ettepanekuid käsitletakse õigusloomeprotsessis esmajärjekorras, et tagada nende kiire elluviimine.

Hiljuti vastu võetud seadusandlike ettepanekute osas toetab komisjon jätkuvalt liikmesriike ELi broneeringuinfo direktiivi 10 kiirel rakendamisel. Komisjon korraldas 8. märtsil broneeringuinfo direktiivi rakendamist käsitleva neljanda kohtumise, kus selgus, et mitu liikmesriiki tegeleb praegu õigusaktide vastuvõtmise või muutmisega, mis on vajalikud broneeringuinfo direktiivi vastuvõtmise ettevalmistamiseks. Komisjon jälgib ja toetab direktiivi rakendamist.

2.    Mitteseadusandlike meetmete rakendamine

Kõrgetasemelise infosüsteemide ja koostalitlusvõime eksperdirühma viimane kohtumine peaks toimuma 25. aprillil. Osana eksperdirühma töö lõpetamise protsessist kogunes märtsis olemasolevaid süsteeme käsitlev allrühm, kes kontrollis tollisüsteeme (õiguskaitsealase teabe kasutamist ja juurdepääsu sellele) ning õiguskaitseasutuste juurdepääsu SISi, VISi ja Eurodaci süsteemile.

Märtsis külastas USAd komisjoni juhitud ELi delegatsioon, kuhu kuulusid nõukogu praegune ja tulevane eesistujariik, ELi terrorismivastase võitluse koordinaator, Europoli internetisisust teavitamise üksuse juht ja radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku tippkeskuse direktor. USAs kohtuti suuremate sotsiaalmeedia- ja internetiettevõtetega, et tugevdada vabatahtlikku partnerlust ELiga ning tagada, et ELi internetifoorumil 2016. aasta detsembris kokkulepitud algatused viiakse ellu. Nagu varasemates aruannetes selgitatud, on 2015. aasta detsembris loodud ELi internetifoorum oluline komisjonipoolne meede vastuseks interneti kasvavale kuritarvitamisele terroriorganisatsioonide poolt.

Peamine tulemus on olnud internetifirmade loodud ühise räsikoodide andmebaasi toimiva prototüübi esitlus. Andmebaas võimaldab märgistada terroristlikku veebisisu, sellist sisu kindlaks määrata, seda oma tegevuspõhimõtete alusel hinnata ning see pöördumatult kõrvaldada. Praegu keskenduvad ettevõtted andmebaasi testimisele ja selle skaleeritavuse suurendamisele ning uute, eelkõige väiksemate ettevõtete otsimisele ja konsortsiumiga liitmisele, et vahendi mõju ja ulatust maksimaalselt suurendada. Lisaks rõhutas EL, kui oluline on see, et ettevõtted oleksid proaktiivsemad ja kasutaksid kuritahtliku infosisu automaatset tuvastamist.

Komisjon on osana internetis toimuva radikaliseerumise vastastest jõupingutustest eraldanud 10 miljonit eurot vastupropaganda kampaaniate toetamiseks ELi internetifoorumi põhialgatuse – kodanikuühiskonna tugevdamise programmi kaudu. Programm käivitus 15.–16. märtsil ning selles osaleb 100 sidusrühma.

Radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik (RAN) ja selle tippkeskus toetavad oskusteabe ja parimate tavade vahetamist radikaliseerumise ennetamise ja selle vastu võitlemise valdkonnas töötavate spetsialistide vahel. RAN pakub liikmesriikidele abi muu hulgas vanglates kasutatavate ennetusstrateegiate ja deradikaliseerumisprogrammide koostamisel. Nagu 2016. aasta teatises radikaliseerumise kohta 11 välja kuulutatud, käivitas komisjon 2017. aasta alguses ennetuspoliitika kujundajate võrgustiku, mille kaks põhieesmärki on järgmised: i) tugevdada ja institutsionaliseerida liikmesriikidevaheline asjatundlikkuse ja kogemuste vahetus ennetuslike lähenemisviiside ja ennetuspoliitika alal ning ii) kaasata liikmesriigid tihedamalt RANi tegevusse, tagades RANi asjaomast liikmesriiki käsitleva teabe laialdasema jagamise ning riiklike, piirkondlike ja kohalike ekspertide optimaalse osalemise RANi üritustel, ja tehes kindlaks liikmesriikide vajadused RANi pakutava koolituse, seminaride ja nõustamise järele. Esimene kohtumine toimus 2. veebruaril 2017 ning kord kvartalis peetavatel tulevastel kohtumistel keskendutakse sellistele prioriteetsetele teemadele nagu tagasipöördujad, deradikaliseerumine ja polariseerumine.

Komisjon korraldas 27. märtsil piiriülese õiguskaitsekoostöö parandamiseks seminari, kus keskenduti piiriülesele jälitustegevusele, mille puhul alustavad ühe liikmesriigi õiguskaitsetöötajad kahtlustatava jälitamist (tavaliselt autoga) oma riigi piirialadel ja jätkavad seda naaberliikmesriigi territooriumil. Esimesel seminaril toimus konstruktiivne dialoog, mille käigus arutati jälitustegevusega seotud praktilisi küsimusi ja võimalusi sellise tundliku piiriülese politseikoostöö hõlbustamiseks.

Lennundusjulgestuse valdkonnas on tehtud edusamme kolmandatest riikidest ELi saabuvate lendudega seotud ohtude ja haavatavuse riskihindamises. Jaanuaris alustati tööd sellise riskimaatriksi väljatöötamiseks, mis ühendab ohuhinnangu ja üksikasjalikud haavatavuse elemendid. See saaks aluseks väliste suutlikkuse suurendamise pingutuste prioriseerimisel ja koordineerimisel haavatavates kolmandates riikides. Kuigi EL on välja töötanud tugeva lennundusjulgestusraamistiku, on võimalike julgeolekulünkade täitmiseks vaja eespool nimetatud protsesse kiirendada. Hiljuti USA ja Ühendkuningriigi poolt kehtestatud teatavate elektroonikaseadmete keeld rõhutab vajadust tihendada koostööd liikmesriikide vahel, austades samal ajal nende õigust võtta kolmandatest riikidest saabuvate lendude suhtes täiendavaid julgestusmeetmeid. Sellise koostöö paremaks koordineerimiseks korraldas komisjon 31. märtsil ekspertide salastatud kohtumise, kus osalesid liikmesriigid, Austraalia, Kanada ja USA.

III.    ELi PRIORITEEDID RASKE JA ORGANISEERITUD KURITEGEVUSE VASTASES VÕITLUSES – ELi UUS POLIITIKATSÜKKEL

ELi poliitikatsükli eesmärk on tagada liikmesriikide õiguskaitseasutuste ning ELi institutsioonide ja ametite vaheline tulemuslik koostöö, mille väljundiks oleks sidus ja kindel operatiivtegevus ELi ees seisvate kõige pakilisemate kuritegevusega seotud ohtude vastu. See on tõenduspõhine protsess ning selle aluseks on Europoli esitatud raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnang (SOCTA), kus esitatakse hulk soovitusi ELi ees seisvate põhiliste kuritegevusega seotud ohtude kohta. ELi SOCTA aruanne on alus liikmesriikide vahelisele arutelule kuritegevusega seotud ohtude vastase võitluse prioriteetidest ELi tasandil. Justiits- ja siseküsimuste nõukogu kiidab seejärel prioriteedid heaks ning need kajastuvad piiriüleses operatiivtegevuses liikmesriikide tasandil, eelkõige liikmesriikide ja ELi ametite ühistegevuses, mida toetab kuritegevusega seotud ohte käsitlev valdkondadevaheline Euroopa platvorm (EMPACT) 12 . Komisjon on pakkunud ja jätkab rahalise abi pakkumist ELi poliitikatsükli rakendamiseks ning on lisaks aastatel 2015–2016 eraldatud 9 miljonile eurole eraldanud 4 miljonit eurot 2017. aastaks.

Üldkokkuvõttes on praegune ELi poliitikatsükkel (2013–2017) edukalt rakendatud. Komisjoni tellitud sõltumatus hindamises 13 jõuti järeldusele, et poliitikatsükkel on täitnud oma põhieesmärgi, milleks oli parandada liikmesriikide vahelist koostööd raske ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses 14 . ELi poliitikatsükli tulemusena on paranenud teabe vahetamine, heade tavade jagamine ning mitme ühise uurimise ja ühisoperatsiooni käivitamine liikmesriikide vahel. See on aidanud kaasa heade suhete ja usaldusväärsuse kasvule, sealhulgas kolmandate riikidega.

Uus poliitikatsükkel käivitati 9. märtsil 2017, kui Europol esitles ELi 2017. aasta SOCTA aruannet 15 . Aruandes uuritakse võimalikke seoseid raske ja organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vahel, nimelt võimalusi, et organiseeritud kuritegevus toetab terrorismi muu hulgas tulirelvadega kaubitsemise, võltsitud dokumentide koostamise või narkokaubandusest saadud tulu abil. See lähenemisviis esitati Euroopa julgeoleku tegevuskavas, 16 millele järgnes teatis „Euroopa julgeoleku tegevuskava elluviimine, et võidelda terrorismi vastu ning liikuda tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu poole“ 17 .

ELi 2017. aasta SOCTA aruandes soovitati keskenduda viiele prioriteetsele kuritegevusega seotud ohule: 1) küberkuritegevus, 2) uimastitootmine, uimastikaubandus ja uimastite levitamine, 3) rändajate smugeldamine, 4) organiseeritud vargused ja röövimised (organiseeritud varavastane kuritegevus) ja 5) inimkaubandus. Lisaks sellele soovitati tegeleda kolme valdkondadevahelise küsimusega, mis võimaldavad või soodustavad kõiki raske ja organiseeritud kuritegevuse liike: a) dokumentide võltsimine, b) finantskuriteod, k.a rahapesu ja c) ebaseaduslike kaupade ja teenuste müük veebis.

Komisjon ja nõukogu eesistujariik valmistavad ELi 2017. aasta SOCTA aruande põhjal ette oma ettepanekud kuritegevuse vastase võitluse prioriteetide kohta ELi uues poliitikatsüklis (2018–2021). Prioriteedid vaatab läbi sisejulgeolekualase operatiivkoostöö alaline komitee ning justiits- ja siseküsimuste nõukogu kinnitab need juunis 2017.

Selleks et määrata kindlaks ELi tulevased prioriteedid raske ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses, kinnitab komisjon Europoli poolt esile toodud viit prioriteetset kuritegevusega seotud ohtu (vt allpool punktid 1–5). Lisaks sellele peab komisjon vajalikuks pöörata erilist tähelepanu ja eraldada ELi tasandil rahalisi vahendeid järgmise kolme kuritegevusega seotud ohuga võitlemiseks: 6) tulirelvadega kauplemine, 7) käibemaksupettus ning 8) keskkonnakuriteod. Need kolm valdkonda tuleks samuti lisada prioriteetsete kuriteoohtudena ELi uude poliitikatsüklisse (vt allpool punktid 6–8).

Üks põhiprobleem, mida ELi 2017. aasta SOCTA aruandes esile tõsteti, on uute tehnoloogiate kasutamine kurjategijate poolt. Kurjategijad kasutavad ja kohandavad tehnoloogiat üha oskuslikumalt ja tulemuslikumalt peaaegu kõigi organiseeritud kuritegevuse liikide puhul. Igat liiki ebaseaduslike toodete ja teenustega kauplemiseks kasutatakse aina rohkem internetti. Seepärast peavad õiguskaitseasutustel olema piisavad vahendid sellise internetikuritegevusega võitlemiseks ning õppe- ja koolituskoostöö korraldamiseks. Siin on oluline roll Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ametil, kes pakub eesliinil töötavatele õiguskaitseametnikele asjakohast koolitust, mis on vastavuses poliitiliste prioriteetide ja kindlakstehtud ohtudega.

Raskel ja organiseeritud kuritegevusel on ka väline mõõde. ELi 2017. aasta SOCTA aruandes tõdeti, et organiseeritud kuritegevusega ELis on seotud rohkem kui 180st eri rahvusest isikuid, kes elavad nii ELis kui ka väljaspool seda. 40 % kahtlustatavatest ei ole ELi liikmesriikide kodanikud. Organiseeritud kuritegevuse peamised salakaubavedude marsruudid saavad alguse väljastpoolt ELi. Algatatud on meetmed võitlemaks organiseeritud kuritegevuse ohtudega väljaspool Euroopa Liitu 18 . Oluline on jätkata seoste tagamist ELi sisejulgeoleku ja välistegevuse vahel raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude vastu võitlemisel, sh Europoli ja kolmandate riikide koostöö kaudu.

1.Küberkuritegevus

Kasvanud on küberrünnakute intensiivsus, maht ja kvaliteet 19 . Küberkuritegevus on oma olemuselt rahvusvaheline: ohvrid, kurjategijad ja tõendusmaterjal asuvad sageli eri riikides, eri jurisdiktsiooni all. Liikmesriigid on näidanud üles huvi seada küberkuritegevuse vastane võitlus esikohale. Seda ilmestavad mitmed küberrünnakute, internetis laste seksuaalse ärakasutamise ja maksekaardipettuse vastased tegevuskavad 20 . ELi tasandil on olulise panuse küberkuritegevuse vastasesse võitlusse andnud küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus (EC3) 21 . Eurojust teeb EC3-ga tihedat koostööd, lähetades sinna eksperdi ja osaledes programminõukogu töös. EC3 koosseisus tegutseb ka ühine küberkuritegevuse vastane rakkerühm , mille ülesanne on juhtida luureteabel põhinevat koordineeritud tegevust peamiste küberohtude vastu, tehes seda piiriülese uurimise ja partnerite korraldatud operatsioonide abil 22 .

Lisaks sellele püütakse leida võimalikke lahendusi, et kõrvaldada küberkuritegevuse vastase kriminaaluurimisega seotud takistused, suurendades tõendite ja teabe kättesaadavust 23 . Küberkuritegevuse vastase võitluse alane koostöö peab keskenduma ohvrite kindlakstegemisele ja kaitsmisele, tuginedes ELi õigusaktides sätestatud kuriteoohvrite õigustele 24 ja olemasolevale parimale tavale 25 . Koostööd internetis laste seksuaalse ärakasutamise vastu võitlemiseks tuleb jätkata ja tugevdada.  26 Maksekaardipettuste osas tuleb laiendada senist õiguskaitsealast koostööd selliselt, et see hõlmaks ka muid mittesularahaliste maksete vastu suunatud kuriteoliike. Nagu terrorismi rahastamise vastase võitluse tugevdamise tegevuskavas märgitud, on komisjonil kavas ajakohastada mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimiste vastast võitlust käsitlevat 2001. aasta raamotsust 27 .

2.Uimastitootmine, uimastikaubandus ja uimastite levitamine

Ebaseaduslike uimastite turg on ELi suurim kuritegelik turg. ELi 2017. aasta SOCTA aruanne näitab, et rohkem kui kolmandik ELis tegutsevatest kuritegelikest rühmitustest on seotud eri liiki uimastite tootmise, levitamise ja nendega kaubitsemisega. ELi uimastituru väärtus on hinnanguliselt vähemalt 24 miljardit eurot aastas. Ebaseaduslik uimastiäri toetab varimajandust ja muid ebaseaduslikke tegevusi ning sünnitab vägivalda ja suuri sotsiaalseid probleeme.

ELi ebaseadusliku uimastiäri vastane võitlus tugineb ELi narkostrateegiale (2013–2020), mis hõlmab nii uimastite pakkumise kui ka nõudluse vähendamist. Komisjon esitas 15. märtsil eelnõu ELi uue narkootikumidealase tegevuskava (2017–2020) kohta. Selleks et EL saaks uute psühhoaktiivsete ainete valdkonnas kiiremini ja tulemuslikumalt tegutseda, kiitis nõukogu 2016. aasta detsembris heaks üldise lähenemisviisi uue seadusandliku paketi kohta, mille eesmärk on tegeleda uute psühhoaktiivsete ainetega ja kehtestada ohtlike ainete suhtes kontroll ELi tasandil 28 . Kaasseadusandjate vaheline arutelu käivitati 1. märtsil.

3.Rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine

Rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine on praegu üks kiiremini kasvavaid organiseeritud kuritegevuse liike ELis 29 . See mitte ainult ei toida ELi suunduvat ebaseaduslikku rännet, mõjutades piirijulgeolekut ja halvendades rände haldamist, vaid on ka raske kuritegu, mille tulemusena satuvad rändajad vägivalla ja ekspluateerimise ohvriks või kaotavad elu. Euroopa rände tegevuskavas 30 ja ELi tegevuskavas rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise tõkestamiseks 31 tunnistati vajadust seada esikohale smugeldamise parem ennetamine ja tõkestamine, sealhulgas ebaseadusliku rände ja surmajuhtumite vähendamine Vahemerel. Nende ülesannetega toimetulemiseks on kavas suurendada toetust Europolile, sealhulgas luua sisserändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastane Euroopa keskus. Esimese aasta tegevusaruanne kajastab seda ulatuslikku tuge, mida keskus Euroopa politsei- ja piirikontrolliasutustele keeruliste piiriüleste smugeldamisvastaste operatsioonide koordineerimisel pakub 32 . Eurojust on nimetanud Kreeka ja Itaalia esmase vastuvõtu keskustesse õigusalased kontaktametnikud, kelle ülesanne on edastada asjakohane teave ja juhtumid Eurojusti riiklikesse büroodesse kohtumenetluslike järelmeetmete võtmiseks ja koordineerimiseks ELi tasandil. Rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine toimub suures mahus ka Vahemere keskosa rändetee kaudu, millele osutatakse 25. jaanuari 2017. aasta ühisteatises 33 .

4.Organiseeritud varavastane kuritegevus

Organiseeritud varavastane kuritegevus hõlmab mitmeid eri kuriteoliike, mida spetsialiseerunud liikuvad organiseeritud kuritegelikud ühendused kogu ELi territooriumil toime panevad. Eelkõige kuuluvad siia organiseeritud sissemurdmised, vargused ja mootorsõidukitega seotud kuritegevus 34 . See kuriteoliik on siiski vähe uuritud, kuna üksikjuhtumid klassifitseeritakse sageli pisirikkumisteks. Õiguskaitseasutuste suurimaks mureks on eluruumidesse sissemurdmised, mille toimepanijateks on Kagu- ja Ida-Euroopast pärit liikuvad kuritegelikud ühendused. Sellise eriti liikuva kuritegevuse tõkestamiseks on äärmiselt vajalik õiguskaitseasutuste vaheline koostöö nii ELi sees kui ka naaberpiirkondade partnerriikidega 35 .

5.Inimkaubandus

Inimkaubandust on peetud ELi peamiseks kuriteoohuks rohkem kui kümne aasta jooksul ja nii peaks see jääma ka järgmise poliitikatsükli ajal. See on üks kõige raskemaid organiseeritud kuritegevuse vorme ja inimõiguste ränk rikkumine, kuid kuritegelikul turul on see üks kasumlikumaid.  36 Inimkaubitsejad sõltuvad oma tegevuses suurel määral dokumendipettusest 37 .

EL on välja töötanud tõhusa ja tervikliku inimkaubanduse vastase õigus- ja poliitikaraamistiku. Eelkõige hõlmab see direktiivi 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset 38 ning inimkaubanduse kaotamist käsitlevat ELi strateegiat aastateks 2012–2016 39 . Komisjon analüüsib praegu meetmeid, mida tuleks lisada 2016. aasta järgsesse poliitikaraamistikku, võttes aluseks kehtiva raamistiku ja selle tulemuste hindamise.

6.Tulirelvadega kauplemine

Riikide mustad turud on peamine allikas, kust terroristid ja kurjategijad tulirelvi hangivad. Sellisel turul müüdavad relvad on varastatud või seaduslikest relvasaadetistest või -ladudest kõrvale toimetatud. Ebaseaduslike tulirelvade müük pimevõrgus ja ja nende saatmine tavapärase posti- ja pakiteenusega on praegu kõige tavalisem tulirelvadega kauplemise viis ELis. Pimevõrgus tulirelvadega kauplemisega seotud uurimiste arv on kasvamas (2014. aastal 2 %, 2015. aastal ligikaudu 6,5 % ja 2016. aastal 9 %).

Tulirelvadega kauplemise käsitlemine ELi praeguse poliitikatsükli prioriteedina on andnud tulemusi – kaasatud on rohkem liikmesriike (algse 12 asemel osaleb 22 riiki) ja ka tolliasutused on asjaga tihedamalt seotud 40 . Suurenenud on nii koostöö rahvusvaheliste partneritega (Interpol, UNODC) kui ka eelkõige Lääne-Balkani riikidega tehtav piirkondlik koostöö. Viimase kolme aasta jooksul on aastas ellu viidud keskmiselt 17 meedet 41 .

Komisjon on seisukohal, et kurjategijatele ja terroristidele suunatud relvasaadetiste tõkestamiseks tuleks see prioriteet säilitada ka praeguses tsüklis, 42 et täiendada märtsis saavutatud kokkulepet, millega tugevdatakse seaduslike tulirelvade kontrolli, laiendades kõige ohtlikumate relvade keelu ulatust 43 .

7.Piiriülene käibemaksupettus

Kuritegelikud organisatsioonid põhjustavad piiriülese käibemaksupettusega maksutulude kaotust 40–60 miljardi euro ulatuses aastas. Kaks protsenti nendest rühmitustest vastutavad 80 % varifirmadega seotud ühendusesiseste pettuste eest 44 . Petuskeemid on väga keerukad ja neid on raske kindlaks teha, seepärast on vaja, et maksuhaldurid ja õiguskaitseasutused tegutseksid koordineeritult. ELi tasandil pakub maksuametnike võrgustik Eurofisc kiiret ja mitmepoolset sihtotstarbelise teabe vahetust, et võidelda tõsise piiriülese käibemaksupettuse vastu. Võrgustik töötleb olulisi andmeid petiste ja uute petuskeemide kohta. Võttes arvesse organiseeritud kuritegelike rühmituste piiriülese käibemaksupettuse põhjustatud rahalist kahju, on komisjon seisukohal, et see valdkond tuleks lisada ELi uude poliitikatsüklisse 45 .

Komisjon esitab varasema teate kohaselt 2017. aasta septembris ettepaneku liikuda ELi ühtse käibemaksuala suunas, millega kõrvaldatakse süsteemi peamine nõrkus, et vähendada märkimisväärselt piiriülest pettust 46 .

Pärast Euroopa Prokuratuuri 47 loomist saab sellest põhitegija liidu finantshuve kahjustavate kuritegude vastases võitluses. Euroopa Prokuratuuril on pädevus selliste kuritegude uurimiseks ja süüdistuste esitamiseks kogu ELis. Tema pädevusse kuuluvad muu hulgas rasked piiriülesed käibemaksupettused, mille puhul kahju on vähemalt 10 miljonit eurot. Eelkõige puudutab see karussellpettust ja varifirmadega seotud ühendusesiseseid petuskeeme, millega on sageli seotud kuritegelikud organisatsioonid 48 .

8.Keskkonnavastased kuriteod

Keskkonnakuritegudest igal aastal saadav kasum on 91–258 miljardit USA dollarit 49 ning see kasvab 2–3 korda kiiremini kui maailma majandus. Seega on see neljas kõige kasumlikum kuriteoliik pärast ebaseaduslikku uimastiäri, võltskaupadega kauplemist ja inimkaubandust 50 . EL võib olla nii päritolupiirkond (nt ebaseaduslik jäätmevedu) kui ka sihtturg (nt kaitsealused liigid, ebaseaduslik puit) ja/või muudesse piirkondadesse veetava kauba transiidikeskus (nt elusloodus ja selle saadused, nagu elevandiluu) 51 . 52

Keskkonnakuritegude tähtsust on tunnistatud ELi tasandil ning vastu on võetud keskkonnakuritegusid käsitlev direktiiv 53 . Liikmesriikide kriminaalkoodeksid on viidud vastavusse direktiivi nõuetega karistuste määramise kohta keskkonnakuritegude eri liikide, sh jäätmete ja looduslike liikidega seotud kuritegevuse eest. EL võttis veebruaris 2016 vastu tegevuskava looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemiseks, 54 mida praegu rakendatakse. Komisjon toetab keskkonnakuritegude vastasele võitlusele spetsialiseerunud politseiametnike, prokuröride, inspektorite ja kohtunike ELi võrgustikke 55 ning teeb nendega koostööd. Võttes arvesse keskkonnakuritegude majandusmõju, tõsist julgeolekuohtu ja laastavat mõju looduskeskkonnale, on komisjon seisukohal, et need tuleks lisada ELi uude poliitikatsüklisse.

IV.    JÄRELDUS

Komisjon leiab, et raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude 2017. aasta hinnang on hea alus, mille põhjal määrata kindlaks kuritegevuse vastase võitluse prioriteedid järgmiseks neljaks aastaks. Seepärast kutsub komisjon nõukogu kinnitama organiseeritud ja rasket rahvusvahelist kuritegevust käsitleva ELi uue poliitikatsükli prioriteetideks aastatel 2018–2021 järgmised kaheksa kuritegevusega seotud ohtu: küberkuritegevus, uimastikuriteod, rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine, organiseeritud varavastane kuritegevus, inimkaubandus, tulirelvadega kaubitsemine, käibemaksupettus ja keskkonnakuriteod.

Komisjon avaldab 16. mail järgmise aruande, kus ta esitab järeldused, mis põhinevad kõrgetasemelise infosüsteemide ja koostalitlusvõime eksperdirühma lõpparuandel, ja konkreetsed ideed tulevasi meetmeid käsitlevaks ühisaruteluks Euroopa Parlamendi ja nõukoguga.

(1)  COM(2017) 41 (final).

(2)  COM(2015) 185 (final).

(3)  ELT L 88, 31.3.2017, lk 6.

(4)  COM(2015) 750 (final).

(5)  COM(2016) 450 (final), 5.7.2016.

(6)  COM(2015) 670 (final), 5.12.2015.

(7)  COM(2016) 194 (final), 6.4.2016, COM(2016) 196 (final), 6.4.2016.

(8)  COM(2016) 731 (final), 16.11.2016.

(9)  https://ec.europa.eu/commission/publications/joint-declaration-eus-legislative-priorities-2017_en

(10)  ELT L 119, 4.5.2016, lk 132.

(11) COM(2016) 379 (final), 4.6.2016.

(12)  https://www.europol.europa.eu/crime-areas-and-trends/eu-policy-cycle-empact

(13)  Evaluation Study on the EU Policy Cycle for serious international and organised crime 2013-2017, Final report, 30.1.2017.

(14)  Praeguses ELi poliitikatsüklis on kindlaks määratud 9 prioriteeti: ebaseaduslikule sisserändele kaasaaitamine, inimkaubandus, võltsitud kaubad, aktsiisi- ja käibemaksupettus, kokaiin ja heroiin, sünteetilised uimastid, ebaseaduslike tulirelvadega kauplemine, organiseeritud varavastane kuritegevus ning küberkuritegevus.

(15)   https://www.europol.europa.eu/activities-services/main-reports/european-union-serious-and-organised-crime-threat-assessment-2017  

(16)  COM(2015) 185 (final), 28.4.2015.

(17)  COM(2016) 230 (final), 20.4.2016.

(18)  See hõlmab ELi rahastatud projekte (nt Lääne-Balkani riikides ja Saheli piirkonnas), ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioone (nt operatsioon EUNAVFOR MED Sophia, mille konkreetne eesmärk on salakaubavedajate ärimudeli lõhkumine) ja piirihaldusmissioone kolmandates riikides.

(19)  Vt internetipõhise organiseeritud kuritegevuse ohtude hinnang (IOCTA) 2016: https://www.europol.europa.eu/activities-services/main-reports/internet-organised-crime-threat-assessment-iocta-2016

(20) Tegevuskavad koostatakse eraldi iga kuritegevusega seotud ohte käsitleva valdkondadevahelise Euroopa platvormi (EMPACT) prioriteedi kohta ja nende abil koordineeritakse liikmesriikide ja ELi organisatsioonide meetmeid kindlakstehtud ohtude vastu võitlemisel. 2015. ja 2016. aastal käivitati 114 küberkuritegevuse vastast tegevuskava.

(21)  EC3 on asutamisest alates osalenud kümnetes kõrgetasemelistes operatsioonides ning pakkunud rohkem kui kahesajal korral kohapealset operatiivset tuge, mille alusel on kinni peetud sadu inimesi, lisaks on ta analüüsinud rohkem kui 800 000 faili , millest enamik on osutunud kuritahtlikuks.

(22)  https://www.europol.europa.eu/activities-services/services-support/joint-cybercrime-action-taskforce

(23)  Nõukogu 9. juuni 2016. aasta järeldused küberruumi käsitleva kriminaalõigussüsteemi parandamise kohta.

(24)  Eelkõige direktiiv 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded (ELT L 315, 14.11.2012, lk 57–73), ja direktiiv 2011/92/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust (ELT L 335, 17.12.2011, lk 1–14).

(25)  Näiteks Europoli juhitud projekt NoMoreRansom, https://www.nomoreransom.org/ , milles osalevad õiguskaitseasutused ja eraorganisatsioonid aitavad andmeid krüpteeriva pahavara (lunavara) ohvreid. Projekt pakub ohvritele vahendeid oma tarkvara dekrüpteerimiseks ja info tagasi saamiseks.

(26)  Vt komisjoni rakendusaruanne direktiivi 2011/92/EL kohta, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust (COM(2016) 872 (final), 16.12.2016).

(27)  ELT L 149, 2.6.2001, lk 1–4.

(28)  COM(2016) 547 (final), 29.8.2016.

(29)  Europoli hinnangul on vähemalt 90 % kõikidest ELi ebaseaduslikult saabuvatest rändajatest ja varjupaigataotlejatest kasutanud smugeldajate teenuseid. 2015. aastal teenisid rändajate smugeldamise võrgustikud, kes aitasid rändajatel ELi jõuda või siin liikuda, hinnanguliselt 4,7–5,7 miljardit eurot kasumit.

(30)  COM(2015) 240 (final), 13.5.2015.

(31)  COM(2015) 285 (final), 27.5.2015.

(32)  https://www.europol.europa.eu/newsroom/news/europol%E2%80%99s-european-migrant-smuggling-centre-one-year

(33)  JOIN(2017) 4 (final), 25.1.2017.

(34)  ELi 2017. aasta SOCTA aruande kohaselt on teatatud sissemurdmiste arv viimastel aastatel pidevalt kasvanud. Hinnanguliselt toimub ELis üks sissemurdmine iga 1,5 minuti järel; mõnes liikmesriigis registreeritakse iga päev 1000 sissemurdmist.

(35) Õiguskaitseasutuste piiriülese koostöö näiteks on mais 2015 toimunud operatsioon Turnstone, mis oli suunatud raske piiriülese organiseeritud varavastase kuritegevuse vastu Läänemere piirkonnas. Läänemerel sõitvate parvlaevade reisijate ja sõidukite nimekirjade põhjal kontrolliti ligi 80 000 reisijat ja sõidukit riiklike ja Europoli andmebaaside alusel. Selle tulemusena leiti 325 olulist kahtlusalust. Õigusrikkujad peeti kinni pärast intensiivset operatsiooni, mille käigus jälgiti nende saabumist Tallinnast parvlaevaga Stockholmi, rohkem kui 1000 km teekonda läbi Rootsi ja jõudmist Bodø linna Norras. Vt Europoli aruanne 2015.

(36)  Europoli 2015. aasta aruandes inimkaubanduse ärimudeli kohta hinnatakse inimkaubanduse kõigi vormide ülemaailmseks aastakasumiks 29,4 miljardit eurot. Inimkaubitseja keskmine sissetulek on 70 000 eurot aastas. Hinnanguline ülemaailmne kasum on seksuaalse ärakasutamise puhul 25,8 miljardit eurot ja tööalase ärakasutamise puhul 3,5 miljardit eurot.

(37)  Komisjon võttis 2016. aasta detsembris vastu tegevuskava, millega karmistatakse Euroopa meetmeid võitluses reisidokumentide võltsimisega (COM(2016) 790 (final), 8.12.2016). Nõukogu kiitis 27. märtsil heaks järeldused, milles ta toetas tegevuskava ja kutsus üles seda kiiresti rakendama.

(38)  ELT L 101, 15.4.2011, lk 1.

(39)  COM(2012) 286 (final), 19.6.2012.

(40)  Osaleb 22 liikmesriiki (BE, BG, DK, EL ES, FI, FR, MT, NL, PT, RO, SI, SE, UK, LU, PL, HU, SK, AT, HR, DE ja CY). Osaleb üheksa institutsiooni, asutust ja võrgustikku: komisjon, EUROPOL, CEPOL, EUROJUST, Euroopa välisteenistus, Euroopa tulirelvade ekspert (EFE), INTERPOL, FRONTEX, eu-LISA ning kolmandate osapooltena Šveits ja US-ATF.

(41)  Muu hulgas siseriiklike õigusaktide lähendamine, tsentraliseeritud koordineerimisasutuste (riigi kontaktasutuste) loomine luure- ja muu teabe parema vahetamise tagamiseks, koolitustegevus ja ühised piiriülesed uurimised ja õiguskaitseoperatsioonid (Lääne-Balkani piirkonna operatsioonidel keskenduti gaasi- ja hoiatusrelvadele, ümbertehtud tulirelvadele, internetis kauplemisele ja relvasaadetiste edastamisele).

(42) Enamik liikmesriike väljendasid uue tsükli ettevalmistavates aruteludes oma toetust sellele prioriteedile.

(43)  COM(2015) 750 (final), 18.11.2015.

(44)  Kontrollikoja aruanne nr 24/2015 ühendusesisese käibemaksupettuse kohta.

(45)  Märkimisväärne osa liikmesriike toetas uue tsükli ettevalmistavates aruteludes käibemaksupettuse lisamist prioriteedina uude poliitikatsüklisse.

(46)  Käibemaksualane tegevuskava: Ühtse ELi käibemaksuala suunas - On aeg otsustada (COM(2016) 148 (final), 7.4.2016).

(47)  16 liikmesriiki teatas 3. aprillil kolmele ELi institutsioonile kavatsusest alustada tihedat koostööd Euroopa Prokuratuuri loomiseks.

(48)  Euroopa Prokuratuuri abil on võimalik esitada rohkem süüdistusi ja teha süüdimõistvaid otsuseid ning nõuda sisse rohkem pettuse teel kaotatud rahalisi vahendeid. Euroopa Prokuratuuri pädevus põhineb direktiivi eelnõul, milles käsitletakse liidu finantshuve kahjustava pettuse vastast võitlust kriminaalõiguse abil (liidu finantshuvide kaitse direktiiv) ja millega kehtestatakse miinimumnormid seoses kuritegude ja karistuste määratlemisega võitluses ELi eelarvet kahjustavate pettuste vastu (COM(2012) 363 (final), 11.7.2012). Finantshuvide kaitse direktiiv võetakse eeldatavasti vastu juunis 2017.

(49)   http://www.unep.org/Documents.Multilingual/Default.asp?DocumentID=27076&ArticleID=36202&l=en  

(50)   http://unep.org/documents/itw/environmental_crimes.pdf

(51)   https://www.unodc.org/documents/data-and-analysis/wildlife/World_Wildlife_Crime_Report_2016_final.pdf ; http://unep.org/documents/itw/environmental_crimes.pdf

(52)  Europol koordineeris 2015. aastal ülemaailmset looduslike liikidega seotud kuritegevuse vastast operatsiooni COBRA III. Operatsioonis osalesid 25 ELi liikmesriiki, Interpol ja Eurojust ja operatsiooni katusorganisatsiooniks oli ELi looduslike liikide kaitse tagamise grupp. Eesmärgiks oli tabada elevandiluu ja ninasarviku sarvedega kaubitsejad, kes tegutsevad Aafrikast Euroopa kaudu Aasia (peamiselt Hiina ja Vietnami) turgudele suunduval marsruudil. Operatsioon hõlmas 70 keerukat uurimist 25 osalevas riigis ning selle käigus toimus 600 vara arestimist, sh arestiti suures koguses New Age’i ravimeid, mis sisaldasid kaitsealuste taimede ekstrakte ja tuhandeid kilogramme kaitsealust puitu. Vt Europoli aruanne 2015.

(53)  Direktiiv 2008/99/EÜ keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu ELT L 328, 6.12.2008, lk 28.

(54)  COM(2016) 87 (final), 26.2.2016.

(55)  EnviCrimeNet, Euroopa prokuröride võrgustik keskkonnaküsimustes (ENPE), keskkonnaõiguse rakendamise ja jõustamise ELi võrgustik (IMPEL) ja ELi kohtunike foorum keskkonnaküsimustes (EUFJE).