EUROOPA KOMISJON
Brüssel,12.4.2017
COM(2017) 211 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Lapsrändajate kaitse
{SWD(2017) 129 final}
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52017DC0211
COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL The protection of children in migration
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Lapsrändajate kaitse
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Lapsrändajate kaitse
COM/2017/0211 final
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,12.4.2017
COM(2017) 211 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Lapsrändajate kaitse
{SWD(2017) 129 final}
1.Sissejuhatus
Viimastel aastatel on järsult suurenenud Euroopa Liitu saabuvate lapsrändajate arv, kellest paljud on saatjata. 2015. ja 2016. aastal olid ligikaudu 30 % Euroopa Liidu varjupaigataotlejatest lapsed 1 . Viimase kuue aasta jooksul on lastest varjupaigataotlejate koguarv kuuekordselt suurenenud 2 .
Statistika taga peituvad konkreetsed lapsed, kes kogevad mitmesuguseid rändega seotud sündmusi, millest paljud on traumaatilised. Lapsrändajad on eriti haavatavad nende vanuse, kodust kaugel viibimise ja sageli oma vanematest või hooldajatest eraldatuse tõttu. Seetõttu vajavad nad konkreetset ja sobilikku kaitset.
Riskiolukorras on nii rändavad tüdrukud kui ka poisid ja nad langevad sageli äärmusliku vägivalla, ärakasutamise, inimkaubanduse, füüsilise ja psühholoogilise ahistamise ning seksuaalse kuritarvitamise ohvriks enne ja/või pärast ELi territooriumile saabumist. On oht, et nad tõrjutakse ühiskonnast ja hakkavad tegelema kuritegevusega või radikaliseeruvad. Lapsed võivad kaduma minna või oma perekondadest lahku sattuda. Tüdrukute puhul esineb eriti suur sundabielude risk, kui perekonnad satuvad raskesse olukorda või soovivad neid kaitsta edasise seksuaalvägivalla eest. Riskid suurenevad, kui lapsed reisivad saatjata või peavad jagama ülerahvastatud rajatisi nendele võõraste täiskasvanutega.
Laste kaitse seisneb eelkõige Euroopa väärtuste kaitsmises ning inimõiguste, väärikuse ja solidaarsuse austamises. See seisneb ka Euroopa Liidu õiguse täitmise tagamises ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja lapse õigusi käsitleva rahvusvahelise inimõigustealase õiguse austamises. Seetõttu on esmatähtis kaitsta kõiki lapsrändajaid kõigis rände etappides, olenemata nende seisundist.
Euroopa Liit koos liikmesriikidega on selles valdkonnas tegutsenud mitme aasta jooksul. ELi olemasolevad poliitikameetmed ja õigusaktid annavad lapsrändajate õiguste kaitseks kindla raamistiku, mis hõlmab kõiki aspekte, sealhulgas vastuvõtutingimusi, nende taotluste menetlemist ja integratsiooni. Saatjata alaealisi käsitlev tegevuskava (2010–2014) 3 on olnud määrava tähtsusega, et suurendada teadlikkust saatjata lapsrändajate kaitse vajadustest ja et edendada kaitsemeetmeid 4 . Viimati on lapsrändajate kaitset käsitletud Euroopa rände tegevuskavas 5 ja teatises selle rakendamise olukorra kohta 6 . Komisjoni soovituses „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“ on antud suuniseid selle kohta, kuidas vähendada laste vaesust ja parandada nende heaolu, kasutades üld- ja sihipäraseid meetmeid 7 . Selle tulemusena on liikmesriikides kogutud lapsrändajate kaitse kohta palju teadmisi ja häid tavasid.
Hoolimata neist headest tavadest ja liikmesriikides tehtud edusammudest on saabuvate lapsrändajate arvu hiljutine äkiline suurenemine seadnud riiklikud süsteemid ja haldusasutused surve alla ning toonud esile lüngad ja vajakajäämised lapsrändajate kõigi kategooriate kaitse valdkonnas. Iga-aastase lapse õiguste foorumi lapsrändajate kaitset käsitleval kümnendal kohtumisel, mille komisjon korraldas 28.–30. novembril 2016, 8 vabaühenduste ja rahvusvaheliste organisatsioonide sihtotstarbelistel ümarlaua kohtumistel toimunud arutelude käigus ja 26.–27. jaanuaril 2017 toimunud konverentsil „Lost in Migration“ 9 (rändes kadunud) on rõhutatud vajadust võtta sihipäraseid meetmeid, et kaitsta paremini lapsrändajaid. Euroopa Nõukogu rände- ja pagulasküsimuste peasekretäri eriesindaja 23. märtsi 2017. aasta aruandes tehti samuti kindlaks lapsrändajate peamised probleemid Euroopas 10 .
Võttes arvesse, et Euroopasse saabuvate lapsrändajate arv on suurenenud ning riiklikele rände haldamise ja lapsekaitsesüsteemidele avaldatakse üha rohkem survet, määratakse käesoleva teatisega kindlaks meetmete komplekt, mida Euroopa Liit ja selle liikmesriigid peavad asjaomaste ELi asutuste (Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet) toel võtma või paremini rakendama.
Käesolev teatis tugineb asjaomastele ELi algatustele, mis on tehtud, et tegeleda rändealaste väljakutsetega, sealhulgas konkreetsetele täiendavatele kaitsemeetmetele, mis pakuti välja ELi varjupaiga õigusaktide reformi, 11 integratsiooni tegevuskava 12 ja tagasisaatmist käsitleva komisjoni soovituse 13 kontekstis, mis kaasnes uue tagasisaatmisalase tegevuskavaga 14 . Seetõttu on eesmärk tagada kooskõlastatud ja tulemuslike meetmete komplekt, et tegeleda Euroopasse saabuvate laste kiiret lahendamist vajavate kaitselünkade ja -vajadustega, alates nende tuvastamisest, vastuvõtust ja menetluslike tagatiste rakendamisest kuni jätkusuutlike lahenduste kasutusele võtmiseni. Samuti on võimalusi suurendada valdkondadevaheliste meetmete võtmist kõigis rändeetappides, näiteks kasutada ELi rahalist toetust paremini ja sihipärasemalt, parandada lapsrändajate kohta andmete kogumist ja tagada väljaõpe kõigile lapsrändajatega tegelevatele inimestele. Need meetmed rakendatakse koostoimes meetmetega, mille Euroopa Liit võtab, et kaitsta lapsi kõikjal maailmas, sealhulgas päritolu- ja transiidiriikides.
Kõiki neid elemente tuleks arendada edasi rände haldamise ELi tervikliku lähenemisviisi osana ja et tagada lapsrändajate tõhus kaitse, keskendudes piiriülese koostöö tugevdamisele 15 .
Kõigi lastega seotud meetmete või otsuste puhul peab olema määrava tähtsusega lapse parimate huvide põhimõte.
2.Algpõhjustega tegelemine ja lastekaitse rändeteedel: veelgi aktiivsem ELi välistegevus
Lapsrändajate kaitsmiseks tuleb kõigepealt tegeleda algpõhjustega, mille tõttu nii paljud lapsed alustavad ohtlikku reisi Euroopasse. See tähendab, et tuleb tegeleda vägivaldsete ja sageli pikaleveninud püsivate konfliktidega, sundrändega, ebavõrdse elatustasemega, piiratud majanduslike võimalustega ja juurdepääsuga põhiteenustele, kasutades pidevaid jõupingutusi, et kõrvalda vaesus ja puudus ning töötada välja integreeritud lastekaitsesüsteemid kolmandates riikides 16 . Euroopa Liit ja selle liikmesriigid on suurendanud oma jõupingutusi, et luua terviklik välispoliitika raamistik, mille abil saab tugevdada partnerriikidega tehtavat koostööd lastekaitse nõuete arvessevõtmiseks ülemaailmsel, piirkondlikul ja kahepoolsel tasandil. Euroopa Liit on võtnud endale täieliku kohustuse rakendada kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, milles kutsutakse üles tagama maailm, kus iga laps kasvab üles ilma vägivalla ja ärakasutamiseta, kus kaitstakse tema õigusi ning juurdepääsu kvaliteetsele haridusele ja tervishoiule.
2015. aasta Valletta tippkohtumise poliitilises deklaratsioonis ja selle tegevuskavas 17 kutsutakse üles ära hoidma ebaseaduslikku rännet, rändajate ebaseaduslikku üle piiri toimetamist ja inimkaubandust (keskendudes eriti naistele ja lastele) ja selle vastu võitlema ning samal ajal tegelema ebaseadusliku ja ohtliku rände algpõhjustega. 2016. aastal on ränne tänu partnerlusraamistiku 18 vastuvõtmisele kaasatud kindlamalt ELi välispoliitikasse, et tegeleda selle algpõhjustega ja suunata ümber ELi arenguabi.
Praegu võetakse konkreetseid meetmeid, et rakendada eespool nimetatud lähenemisviisi, ja keskendutakse partnerriikidele antavale toetusele, mille eesmärk on töötada seal välja lastekaitsemehhanismid, pöörates eritähelepanu saatjata alaealistele, et tagada lastele rändeteel ohutu keskkond. Näiteks rände parema haldamise projekti (46 miljonit eurot) eesmärk on hallata rännet paremini Aafrika Sarve piirkondlikul tasandil, andes erikaitset saatjata ja vanematest eraldatud alaealistele, kellest on saanud inimkaubanduse ja inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise võrgustike ohvrid. Piirkondliku arengu- ja kaitseprogrammi raamistikus, mille projekte viiakse ellu Etioopias (30 miljonit eurot), Keenias (15 miljonit eurot), Somaalias (50 miljonit eurot), Sudaanis (15 miljonit eurot) ja Ugandas (20 miljonit eurot), pööratakse eritähelepanu saatjata alaealiste kaitsele, et tagada pagulaste ja neid vastu võtvate kogukondade jaoks tõendusmaterjalil põhinevad, innovatiivsed ja jätkusuutlikud arengu ja kaitse lahendused, sealhulgas põhiõiguste ja -teenuste kasutamise võimalus ja tagamine. Lääne-Aafrikas toetatakse päritolu- ja transiidiriike, et tugevdada lastekaitsealast piirkondlikku koostööd, toetades lapsrändajate kaitse Lääne-Aafrika võrgustikku ning aidates töötada välja ühised kaitse nõuded ning jätkusuutlikud tagasisaatmise ja taasintegreerimise mehhanismid. Praegu rakendatakse selles piirkonnas (näiteks Mauritaanias) muid konkreetseid suunatud meetmeid, mis keskenduvad lastega kaubitsemise potentsiaalsetele ohvritele.
Ohtlike teede kaudu toimuv saatjata laste ebaseaduslik ränne ELi muudab nad haavatavaks lastega kaubitsemisele ja ärakasutamisele ning ohustab nende tervist või isegi nende elu. On hakatud aktiivsemalt korraldama teadlikkuse suurendamise kampaaniaid riskide ja ohtude kohta, millega lapsed rändeteel kokku puutuvad.
ELi rahastatud humanitaarabioperatsioonide raames võetakse jätkuvalt arvesse poiste ja tüdrukute erivajadusi ja haavatavust ning tagatakse nende kaitse rände ajal. Kui see on asjakohane, siis toetatakse saatjata lapsi nii päritoluriigis kui ka erinevatel rändeteedel, sealhulgas hoitakse ära vägivalda (sealhulgas seksuaalvägivalda) ja reageeritakse sellele, tegeletakse eraldi iga üksikjuhtumiga, registreeritakse neid ja väljastatakse neile uuesti kaotatud isikutunnistused, otsitakse ja taasühendatakse perekondi, antakse psühholoogilist ja sotsiaalset tuge, teavitatakse ja koolitatakse neid ning tagatakse neile majutusvõimalused 19 . Näiteks Lõuna-Sudaanis on ÜRO Lastefond (UNICEF) korraldanud lastekaitse tegevusi, keskendudes eelkõige vanematest eraldamise ärahoidmisele ja sellele reageerimisele, perekonna otsimisele ja taasühendamisele, psühhosotsiaalse toe andmisele, miiniohualase koolituse andmisele ja muu elu päästva teabe esitamisele ning relvajõudude ja relvastatud rühmitustega seotud laste vabastamisele ja taasintegreerimisele. Iraagis annab organisatsioon Save the Children Mosuli kriisist mõjutatud lastele ja nende perekondadele vahetut elu päästvat abi ning parandab riigisiseste põgenike ja vastuvõtvate kogukondade tüdrukute ja poiste juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ning lastekaitseteenustele. Afganistanis annab Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon humanitaarkaitse abi haavatavatele dokumentideta Afganistani saatjata alaealistele.
Reageerides Süüria kriisile ja võttes arvesse, et pooled Süüria kriisist mõjutatud isikud Süürias ja väljaspool seda on lapsed, on komisjon teinud tööd Londoni konverentsi 20 eesmärgi saavutamise nimel, milleks on anda kõigile pagulaslastele haridus. Kogu piirkonnas on eraldatud üle 700 miljoni euro, et tagada Süüria kriisi eest põgenevatele lastele juurdepääs haridusele kas Türgi pagulasrahastu või Süüria kriisile reageerimiseks loodud ELi usaldusfondi kaudu. Nende jõupingutuste raames luuakse UNICEFiga Liibanoni, Türgit ja Jordaaniat hõlmav haridusalane piirkondlik partnerlus ning tehakse koostööd SPARKiga, German Jordanian Universityga, Briti Nõukoguga, Saksa Akadeemilise Vahetusteenistusega, NUFFICuga, Expertise France’iga ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga (UNHCR), et parandada kvaliteetse kõrghariduse omandamise võimalusi, andes stipendiume Süüria haavatavatele ja sisepõgenikest õpilastele ning Süüria pagulastele. Brüsselis 4.–5. aprillil korraldatud Süüria tuleviku toetamise teemalisel konverentsil 21 nõustus komisjon koos teiste konverentsil osalejatega jätkama tööd selle nimel, et Süürias ega seda ümbritsevas piirkonnas ei tekiks laste kadunud põlvkonda ning et kõik pagulastest lapsed ja haavatavad lapsed vastuvõtvates kogukondades saaksid kvaliteetse hariduse, millele on tüdrukutel ja poistel võrdne juurdepääs.
Hiljuti läbivaadatud laste õiguste edendamist ja kaitset käsitlevate ELi suunistega 22 uuendatakse ELi võetud kohustust edendada ja kaitsta lapse õiguste jagamatust suhetes kolmandate riikidega, sealhulgas päritolu- ja transiidiriikidega. Suunistes antakse ELi institutsioonide ja liikmesriikide töötajatele juhiseid selle kohta, kuidas võtta kasutusele süsteemi tugevdav lähenemisviis, millega tagatakse kõigi laste õiguste kaitse. Nõukogu rõhutas 3. aprillil 2017 vastu võetud järeldustes 23 pärast 2016. aasta septembris pagulasi ja rändajaid käsitleva New Yorgi deklaratsiooni vastuvõtmist, 24 et Euroopa Liit jätkab aktiivset osalemist üleilmsete rännet ja pagulasi käsitlevate kokkulepete väljatöötamise protsessis. Selles kontekstis kinnitas nõukogu vajadust kaitsta kõiki pagulastest ja rändajatest lapsi, sõltumata nende seisundist, ning seada alati esikohale lapse, sealhulgas saatjata ja oma perekonnast lahus oleva lapse parimad huvid, täielikus vastavuses ÜRO lapse õiguste konventsiooni ja selle fakultatiivprotokollidega.
Peamised meetmed: Komisjon ja liikmesriigid peaksid: käsitama esmatähtsana meetmeid, mille eesmärk on tugevdada lastekaitsesüsteeme rändeteedel, sealhulgas Valletta tippkohtumisel vastu võetud poliitilise deklaratsiooni ja tegevuskava ning partnerlusraamistiku rakendamise kontekstis ja arengukoostöö raames; toetama partnerriike, et aidata neil töötada välja tugevad riiklikud lastekaitsesüsteemid ja kodanike registreerimise teenused ning piirülene koostöö lastekaitse valdkonnas; toetama projekte, millega kaitstakse saatjata lapsi kolmandate riikide rändeteedel, eelkõige et vältida lastega kaubitsemist või laste ebaseaduslikku üle piiri toimetamist; rakendama aktiivselt laste õiguste edendamist ja kaitset käsitlevaid ELi suuniseid. |
3.Kiire ja põhjalik tuvastamine ja kaitse
Pärast Euroopa Liitu saabumist tuleks lapsrändajad alati tuvastada ja lastena registreerida, kasutades kogu Euroopa Liidus ühtset andmekogumit (näiteks märkida, kas laps on saatjata, vanematest eraldatud või reisib perekonnaga, lapse kodakondsus või kodakondsusetus, vanus ja sugu). Lapsi tuleks käsitada esmatähtsana kõigis piiriületusega seotud menetlustes ning nad peaksid saama erialastelt töötajatelt tuvastamise ja registreerimise menetluse vältel piisavalt toetust. Kui töötajad võtavad sõrmejälgi ja koguvad biomeetrilisi andmeid, siis peaksid eelkõige kasutama lastesõbralikku ja sootundlikku lähenemisviisi. Haavatavust ja erikaitsevajadusi, sealhulgas tervishoiuga seotud vajadusi, tuleks süstemaatiliselt ja individuaalselt paremini hinnata.
Lastele ja eelkõige saatjata lastele avaldub üha rohkem ärakasutamise ja lastega kaubitsemise risk 25 . Lapsed on inimkaubitsejate jaoks eriti haavatav sihtrühm ja sellise tegevuse ohvriks langemise risk on suurenenud Euroopa Liitu saabuvate laste suure arvu tõttu. Tuleks pöörata eritähelepanu selliste tüdrukute ja poiste vajadustele reageerimisele, kes on olnud mis tahes kujul seksuaalse või soopõhise vägivalla ohvrid. Vajalikke suunamisi riiklikesse lastekaitsesüsteemidesse ja/või inimkaubandusevastaseid suunamismehhanisme ei rakendata siiski alati või piisavalt kiiresti. Kui laps on kodakondsuseta, näiteks kuna ta on sündinud kodakondsuseta vanematele või kuna teda diskrimineeritakse sooliselt tema ema kodakondsusjärgse riigi õigusaktide alusel, siis võib teda olla keeruline lapsena tuvastada ning seetõttu viibib Euroopa Liidus selliste laste seisundi kindlakstegemine.
Seetõttu peaks tuvastamise ja registreerimise varajases etapis viibima kohal lastekaitse eest vastutav isik. Teised liikmesriigid peaksid vajaduse korral toetama kõige suurema surve all olevaid liikmesriike, lähetades sinna ELi ametite eksperdid. On vaja kiiresti tagada lastekaitse esmase vastuvõtu keskustes, nimetades igas esmase vastuvõtu keskuses ametisse lastekaitse ametniku, kelle puhul on tegemist lastekaitse eest vastutava isikuga, kellel on keskne roll kõigis lastega seotud küsimustes, olenemata sellest, kas need lapsed on rahvusvahelise kaitse taotlejad.
Piiriüleseid perekonna otsimise ja taasühinemise protsesse, sealhulgas päritolu- ja transiidiriikides, ei rakendata sageli, need kujunevad pikaajaliseks või neid alustatakse liiga hilja. Need menetlused peaksid olema kõigi laste jaoks ladusamad ja kiiremad, olenemata sellest, kas nad taotlevad rahvusvahelist kaitset (ja neil on seega Dublini määruse kohaselt õigus üleandmisele) 26 või nende suhtes kohaldatakse perekonna taasühinemise direktiivi 27 . Lisaks sellele tuleks koos täiskasvanutega reisivate vanematest eraldatud laste puhul enne edasi suunamist või saatjaks olevale täiskasvanule eestkoste õiguse andmist võtta meetmeid, et kontrollida laste perekondlikke sidemeid.
Kadunud lapsrändajatel on sama kaitse õigus kui kadunud lastel, kes on asjaomase riigi kodanikud. Kadunud laste küsimusega tegelemiseks on vaja luua kindlad ennetusmehhanismid ja reageerimismeetmed. Ennetusmehhanismi raames tuleb ükskõik kus Euroopa Liidu territooriumil leitud kadunud lapsed kiiresti tuvastada, registreerida ja suunata lastekaitseametisse.
Tuleb võtta kasutusele protokollid ja menetlused, et süstemaatiliselt teatada saatjata laste kadumise juhtumitest ja neile reageerida 28 . Eelkõige vastuvõtukeskuste juhid, aga ka teised isikud, kes laste eest hoolitsevad, peaksid teatama politseile kõigist lapse kadumise juhtumitest. Vajaduse korral tuleb kasutada kadunud laste otsimise abitelefone (number 116 000, mis on kasutusel kõigis ELi liikmesriikides) ja lapsi käsitlevaid riiklikke häiremehhanisme. Politsei peaks registreerima kõik saatjata lapse kadumise juhtumid, sisestama hoiatusteate kadunud lapse kohta Schengeni infosüsteemi (SIS) ja võtma ühendust riikliku Sirene bürooga. Liikmesriigid peaksid samuti esitama taotluse, et Interpol avaldaks hoiatusteate kadunud isikute kohta, 29 kaasates vajaduse korral Europoli. Selleks, et suurendada teadlikkust kadunud laste temaatikast, võib ühe täiendava meetodina kasutada ka teavituskampaaniaid sobilikes avalikes kohtades.
Hiljuti välja pakutud SISi reform hõlmab ettepanekut lisada süsteemi kadunud lapse hoiatusteate liigitus, märkides lapse kadumise asjaolud ning kas tegemist on saatjata lapsega ja/või inimkaubanduse ohvriga, kui see on teada 30 . Praegu töötatakse välja SISi sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteemi. Tänu sellele on võimalik otsida SISis isikuid sõrmejälgede alusel ja määrata usaldusväärsemalt kindlaks kaitset vajavad lapsed. Kadunud laste leidmist võib lihtsustada ka see, kui sõrmejälgede ja näokujutiste võtmise vanust alandatakse 14 aastalt kuuele aastale, nagu on välja pakutud muudetud Eurodaci määruses 31 . Lisaks sellele aitab tulevane riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem 32 parandada nende Euroopas kaduma läinud laste tuvastamist ja avastamist, kes on kolmandate riikide kodanikud.
Peamised meetmed: Alates 2017. aastast julgustatakse liikmesriike komisjoni ja ELi ametite toetusel: koguma ja vahetama võrreldavaid andmeid, et lihtsustada kadunud laste piiriülest otsimist ja perekondlike sidemete kontrollimist; kasutama lastesõbralikku ja sootundlikku lähenemisviisi, kui nad võtavad sõrmejälgi ja koguvad biomeetrilisi andmeid; tagama, et tuvastamise ja registreerimise varajases etapis viibib kohapeal lastekaitse eest vastutav isik ja et igas esmase vastuvõtu keskuses nimetatakse ametisse lastekaitse ametnikud; võtma kasutusele menetlused ja protokollid, et süstemaatiliselt teatada kõigist saatjata laste kadumise juhtumitest ja neile reageerida. |
4.Nõuetekohase vastuvõtu tagamine Euroopa Liidus
Lapsrändajatele tagatakse vastuvõtutingimuste raames mitte ainult ohutu ja sobilik majutus, aga ka vajalikud tugiteenused lapse parimate huvide ja heaolu kaitsmiseks, näiteks sõltumatu esindaja ning juurdepääs haridusele, tervishoiule, psühhosotsiaalsele toele ja vaba aja veetmise võimalustele ning integratsiooniga seotud meetmed.
Vastuvõtukohad ei ole alati kohandatud laste vajadustega ja töötajatel ei ole alati lastega töötamiseks vajalikku väljaõpet või kvalifikatsiooni. Kõigis vastuvõtukohtades ei ole veel kasutusel sobilikke lastekaitse- ja julgeolekumeetmeid. Individuaalsete vajaduste hindamised ei pruugi vastata nõuetele või neid ei pruugita ellu viia, mille tõttu ei ole võimalik rakendada iga lapse vajadustele kohandatud reageerimismeetmeid. Kuigi viimastel aastatel on hakatud saatjata lapsi rohkem perekonnapõhiselt hooldama ja kasuperekonda paigutama ning see on osutunud tulemuslikuks ja kulutõhusaks, ei kasutata seda siiani piisavalt. Traumeeritud lapsed ja perekonnad vajavad psühholoogilist tuge ning seksuaalset ja soolist vägivalda kogeda võinud tüdrukud ja poisid vajavad eriteenuseid, millega edendatakse seksuaal- ja reproduktiivtervise hoolekandeteenuste kättesaadavust. Kogukondades elavatel lastel võib olla raske saada juurdepääsu tervishoiule ja haridusele. Lastele ei tagata alati varajast juurdepääsu haridusele, kuigi see on ÜRO lapse õiguste konventsioonist lähtuvalt nende inimõigus ning määrava tähtsusega, et tagada nende tulevik ja heaolu.
Et nende probleemidega tegeleda, peab komisjon ka edaspidi esmatähtsaks turvalist juurdepääsu formaalharidusele ja mitteformaalsele haridusele, vähendades aega, mille jooksul lapse haridustee on katkenud 33 . Tuleb teha võimaluste piires kõik, et tagada sobilike ja ohutute vastuvõtutingimuste olemasolu ja kättesaadavus. Näiteks võiks saatjata lapsed paigutada täiskasvanud sugulaste juurde, kasuperekonda või konkreetselt laste jaoks kohandatud majutuskeskustesse või tagada neile muu sobilik majutus, mille puhul võib tegemist olla range järelevalve all olevate avatud vastuvõtukeskustega, kus on võetud arvesse laste kaitse tagamist, või vanematele lastele mõeldud väiksemate eraldiseisvate eluasemetega 34 . Asjasse puutuvad nõuded on sätestatud ÜRO suunistes laste asendushoolduse kohta 35 .
Teatavatel juhtudel on lapsed majutatud suletud rajatistesse, kuna puuduvad sobilikud alternatiivsed vastuvõtukohad. Arvestades kinnipidamise negatiivset mõju lastele, tuleks haldusaresti kasutada kooskõlas ELi õigusega ainult erandjuhul, kui see on rangelt vajalik ja ainult viimase võimalusena. Seda tuleks teha võimalikult lühikese aja jooksul ja kunagi ei tohiks kasutada majutamiseks vanglat.
Kui kinnipidamine on põhjendatud, siis tuleb teha kõik endast võimalik, et tagada lapsrändajate haldusaresti jaoks piisavate sobilike alternatiivide olemasolu ja kättesaadavus, 36 sealhulgas ELi fondidest antava toetuse abil. Kinnipidamise alternatiivide edendamine on peamine teema lapse õiguste foorumi 11. kohtumisel (2017. aasta novembris).
Vastuvõtukeskuste toimimist peaks olema võimalik paranda ka luues riiklikul tasandil tõhusad järelevalvesüsteemid, mille abil tagatakse, et ärihuvisid (kasumi eesmärgil töötavate keskuste puhul) ei seata lastekaitsest tähtsamale kohale. Selleks, et toetada liikmesriike, koostab Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO) 2017. aastal lisaks eelmisel aastal väljatöötatud vastuvõtutingimuste alastele suunistele, mida kohaldatakse kõigi varjupaigataotlejate suhtes, konkreetsed suunised saatjata laste materiaalsete vastuvõtutingimuste näitajate ja tegevusnõuete kohta.
Peamised meetmed: Alates 2017. aastast kutsutakse liikmesriike komisjoni ja ELi ametite toetusel üles võtma järgmisi meetmeid: tagama, et laste individuaalsed sugu ja vanust arvestavad haavatavuse ja vajaduste hindamised teostatakse kohe saabumisel ja nende tulemusi võetakse arvesse kõigis järgnevates menetlustes; tagama kõigile lastele nende ja/või nende vanemate seisundist sõltumata õigeaegne tervishoiuteenuste (sealhulgas ennetavad teenused) ja psühhosotsiaalse toe ning kaasava koolihariduse kättesaadavuse; tagama saatjata lastele erinevate hooldusvõimaluste, sealhulgas tugiperede/perekonnapõhise hoolduse olemasolu; võtma kõigis lapsi majutavates vastuvõtukeskustes kasutusele lastekaitsepoliitika meetmed, määrates sealhulgas ametisse lastekaitse eest vastutava isiku; tagama ja jälgima, et lapsrändajate haldusarestile on olemas teostatavad alternatiivid ning need on kättesaadavad; tagama lapsrändajate vastuvõtmist hõlmava asjakohase ja tõhusa järelevalvesüsteemi olemasolu; rakendama täiel määral peagi avaldatavaid EASO suuniseid, mis käsitlevad saatjata laste materiaalsete vastuvõtutingimuste tegevusnõudeid ja näitajaid. |
5.Seisundi kindlaksmääramise menetluse kiire ja tõhusa algatamise ning menetluslike tagatiste rakendamise tagamine
Asjakohaseid kaitsemeetmeid tuleb kohaldada kõigi Euroopa Liidu territooriumil elavate laste suhtes, sealhulgas varjupaiga- ja tagasisaatmismenetluse kõigi etappide vältel. Praegu tuleb hoogustada jõupingutusi mitmete oluliste kaitsemeetmete võtmisel, see hõlmab eelkõige teabe kättesaadavust, seaduslikku esindamist ja eestkostet, õigust olla ära kuulatud, õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ning valdkondadeülest ja õigusi järgivat vanuse kindlaksmääramist.
Eestkostjatel on oluline roll selle tagamises, et kõik saatjata lapsed saaksid kasutada oma õigusi ja et nende huvid oleksid kaitstud. See hõlmab ka saatjata lapsi, kes varjupaika ei taotle. Eestkostjad saavad aidata luua lapsega usaldusliku suhte ning tagada koostöös teiste osalejatega laste heaolu, sealhulgas ühiskonda integreerumisel. Eestkostjad saavad aidata vältida ka laste kaotsiminekut või inimkaubanduse ohvriks langemist. Mõnedes liikmesriikides esineb praegu eestkostesüsteemi toimimises tõsiseid puudusi, see hõlmab eelkõige olemasolevate sobilike kvalifitseeritud eestkostjate arvu ning nende määramise kiirust. Eestkosteasutuste tegevust tuleks vajaduse korral tõhustada. Eestkostjaid tuleb värvata piisaval arvul, neid tuleb määrata kiiremini ning nad peavad olema oma ülesannete täitmiseks paremini ettevalmistatud. Samuti on pakiline vajadus töötada eestkostjate ja liikmesriikide eestkosteasutuste vahel välja ja vahetada häid tavasid. Seetõttu luuakse 2017. aastal Euroopa eestkostevõrgustik.
Komisjoni 2016. aasta ettepanekutes Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformimiseks tunnustati eestkostjate olulist rolli saatjata laste toetamisel ning otsiti võimalusi laste suhtes kohaldatavate konkreetsete kaitsemeetmete tõhustamiseks 37 . Varjupaigamenetluste määruse 38 ettepaneku eesmärk on tugevdada liikmesriikide eestkostesüsteeme, uue Dublini määrusega 39 tuleks aga tagada lapse rahvusvahelise kaitse taotluse eest vastutava liikmesriigi kiire kindlaksmääramine.
Vanuse kindlaksmääramise meetodid ja menetlused on liikmesriigiti väga erinevad ning ei järgi sageli EASO soovitusi ja levinud tava; Näiteks võidakse teostada tarbetuid vanuse kindlaksmääramisi ning mõnikord kasutatakse sekkuvaid meetodeid, eestkostjad määratakse sageli alles pärast vanuse kindlaksmääramise menetluste teostamist ning vanusega seotud vaidluste tulemusena satuvad lapsed mõnikord kinnipidamisasutusse. Mõnedel juhtudel eeldatakse, et lapsed maksavad kindlaksmääratud vanuse vaidlustamise eest ise. Kui kaheldakse selles, kas isik on alla 18aastane, tuleb kasutada usaldusväärseid, mitut valdkonda hõlmavaid vanuse kindlaksmääramise menetlusi, mis on täielikult kooskõlas ELi õiguses sätestatud vanuse kindlaksmääramisega seotud õiguslike tagatistega. Juhul kui tulemused on ebapiisavad, tuleks ELi õiguse alusel eeldada, et isik on laps ning tõlgendada tulemusi tema kasuks 40 . 2017. aastal ajakohastab EASO vanuse kindlaksmääramise suuniseid.
Nagu eespool öeldud, on perekondade otsimise ning perekondade taasühinemise/ühtsusega seotud menetlused sageli pikaajalised või algatatakse need liiga hilja. Sellised menetlused tuleks läbi viia sõltumata lapse õiguslikust seisundist ning nendesse peaks olema kaasatud lastekaitse eest vastutav isik või lapse eestkostja, kui see on määratud. Varjupaigataotlejate puhul ei kasutata Dublini määruse perekonna ühtsust käsitlevate sätete alusel toimuvaid üleandmisi piisavalt ning mõnikord kulub nende rakendamiseks mitmeid kuid. Perekondade taasühinemise menetluste kiirendamiseks tuleb teha kooskõlastatud jõupingutusi, seades esikohale saatjata ja vanematest eraldatud lapsed. Laste üleandmisel Euroopa Liidu piires Dublini määruse või mõne muu menetluse alusel on äärmiselt tähtis igas liikmesriigis lapse heaolu eest vastutavate asutuste vaheline tihe koostöö. Liikmesriigid peaksid täiel määral kasutama olemasolevaid koostöökanaleid, näiteks Brüsseli IIa määruses 41 sätestatud keskasutuste kaudu.
Varjupaiga- ja teiste lapsi käsitlevate menetluste teostamisel esineb mõnikord suuri viivitusi. Laste seisundi kindlaksmääramise menetlusi tuleks käsitada prioriteedina (kiireloomulisuse põhimõte) kooskõlas Euroopa Nõukogu suunistega lapsesõbraliku õigusemõistmise kohta 42 .
Varjupaigataotlejate Itaaliast ja Kreekast ümberpaigutamise eesmärk ei ole ainult nendele liikmesriikidele avalduva surve vähendamine, vaid ka ümberpaigutatud isikute jaoks varjupaigamenetlustele kiire juurdepääsu tagamine. Ümberpaigutamist käsitlevate nõukogu otsuste 43 kohaselt peaksid liikmesriigid esikohale seadma haavatavate isikute, sealhulgas saatjata laste ja teiste erakordselt haavatavas olukordades olevate laste ümberpaigutamise. 2016. aasta detsembris kutsus Euroopa Ülemkogu liikmesriike üles tõhustama jõupingutusi eelkõige saatjata laste ümberpaigutamise kiirendamiseks 44 . Hoolimata komisjoni pidevatest üleskutsetest oli 2. aprilli 2017. aasta seisuga Kreekast ümberpaigutatud ainult 341 saatjata ja vanematest eraldatud last. Itaalias on ümberpaigutatud ainult üks vanematest eraldatud laps, kuna ametiasutused ei ole veel välja töötanud konkreetselt saatjata lastele suunatud ümberpaigutamismenetlust 45 . On oluline, et liikmesriigid võtaksid eelkõige saatjata ja vanematest eraldatud lastega seoses suuremaid kohustusi.
Peamised meetmed: 2017. aastal võtavad komisjon ja ELi ametid järgmisi meetmeid: luuakse Euroopa eestkostevõrgustik, et töötada koostöös Euroopa eestkosteasutuste võrgustikuga välja häid tavasid ja suuniseid eestkoste kohta ning neid vahetada; EASO ajakohastab vanuse kindlaksmääramise suuniseid. Komisjoni ja ELi ametite toetusel kutsutakse liikmesriike üles võtma järgmisi meetmeid: tõhustatakse eestkosteasutuste tegevust tagamaks, et kõigile saatjata lastele määratakse kiiresti eestkostjad; rakendatakse usaldusväärseid, mitut valdkonda hõlmavaid ja mittesekkuvaid vanuse kindlaksmääramise menetlusi; tagatakse kiire ja tõhus perekondade otsimine ELis või väljaspool seda, kasutades selleks kõiki olemasolevaid piiriülese koostöö kanaleid; seatakse esikohale lastega seotud juhtumid (nt varjupaigataotlused) kiireloomulisuse põhimõttest lähtudes; seatakse esikohale saatjata laste Kreekast ja Itaaliast ümberpaigutamine. |
6.Püsivate lahenduste tagamine
Püsivad lahendused mängivad kõigi laste jaoks pikemas perspektiivis normaalsuse ja stabiilsuse tagamisel olulist rolli. Püsivate lahenduste tuvastamisel tuleks kaaluda kõiki võimalusi, nagu näiteks integreerumine liikmesriiki, tagasipöördumine päritoluriiki, ümberasustamine või perekonnaliikmetega taasühinemine kolmandas riigis. On oluline, et kõigi juhtumite puhul toimub põhjalik parimate huvide kindlaksmääramine 46 .
Varjupaika mitte saanud, kuid ka päritoluriiki tagasisaatmisele mitte kuuluvate laste õigusliku seisundi kohta tuleks kehtestada selged eeskirjad 47 . Liikmesriigid peaksid looma menetlused ja protsessid, mis aitavad tuvastada püsivaid lahendusi igal üksikjuhul; samuti tuleb selgelt määratleda kindlaksmääramisel osalevate isikute rollid ja ülesanded vältimaks, et lapsed ei jääks õigusliku seisundiga seoses pikaks ajaks teadmatusse. Hariduse, tervishoiuteenuste ja psühhosotsiaalse toe kättesaadavus tuleks tagada püsiva lahenduse otsimise ajal. Liikmesriigid peaksid ka otsima võimalusi tagasisaatmisele mitte kuuluvate laste seisundi kindlaksmääramise menetluste kättesaadavuse ja elaniku staatuse kindlaksmääramise tagamiseks, seda eelkõige nende puhul, kes on riigis juba mõnda aega elanud.
Laste varajane integreerimine mängib nende täiskasvanuikka jõudmise toetamisel olulist rolli. See on sotsiaalne investeering ning oluline tegur kogu Euroopas sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamisel. Laste integreerimine juba varases eas üld- ja sihtotstarbeliste meetmete abil on oluline ka selleks, et minimeerida võimalikku kuritegevuse või radikaliseerumise ohtu 48 . Radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik uurib olemasolevaid tavasid ja lähenemisviise, kuidas toetada traumeeritud lapsi, kes võivad olla radikaliseerimise suhtes haavatavad 49 . Varajase integratsiooni raames edendatakse positiivset suhtumist mitmekesisusse ning võideldakse rassismi, ksenofoobia ja eelkõige lapsrändajate vastu suunatud vihakõnega.
Kuna alles hiljuti saabunud lapsed ei pruugi olla omandanud täielikult ja aktiivselt ühiskonda integreerumiseks ning eelkõige õppimise jätkamiseks või tööturul osalemiseks piisavaid oskusi ja teadmisi, tuleks selles üleminekuetapis olevaid lapsi juhendada ja toetada ja luua võimalusi haridustee ja koolituse jätkamiseks. Lisaks sellele, nagu ka riigi hoolekandesüsteemis olevate ELi kodanikest laste puhul, tuleb luua mehhanismid ja protsessid, et aidata riigi hooldekandesüsteemis olevatel lapsrändajatel valmistuda üleminekuks täiskasvanuikka/hoolekandesüsteemist lahkumiseks.
Komisjon edendab kõnealuses valdkonnas liikmesriikidevahelist koostööd, vahendades heade tavade vahetust 50 ning andes rahalist toetust kõiki lapsrändajaid, sealhulgas saatjata lapsi hõlmavatele, integratsiooniga seotud katseprojektidele. Saatjata laste integratsioon on üks Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (2014–2020) prioriteete. Kooskõlas kolmandate riikide kodanike integratsiooni tegevuskava 51 ja nõukogu 2016. aasta detsembri järeldustega 52 hõlmavad praeguseks võetud meetmed erinevaid valdkondi käsitlevaid projektikonkursse, mille põhiprioriteediks on integratsioon.
Liikmesriikide integratsioonipoliitika peegeldab nende mitmekesist sotsiaalset ja majanduslikku tausta ning tingimusi. Kaasava hariduse varajane ja tõhus kättesaadavus (sh alusharidus ja lapsehoid) on üks kõige olulisemaid ja kaalukamaid laste integreerimise vahendeid, millega toetatakse keeleoskust, sotsiaalset ühtekuuluvust ja vastastikust mõistmist. Integratsiooni oluliseks osaks on koolitus, mis valmistab õpetajaid ette töötama erineva taustaga lastega. Oluline on ka pöörata tähelepanu teistele sotsialiseerumise vormidele, seda sealhulgas vaba aja tegevuste ja spordi kaudu. Haridus ning selle kättesaadavuse tagamiseks vajalikud meetmed (nt keelekursused) peavad olema avatud kõigile lastele, isegi kui nad saadetakse tagasi kolmandatesse riikidesse. Kuna kasvab oht, et lapsrändajad hoitakse ülejäänud haridussüsteemist lahus 53 , on kaasava ja mittediskrimineeriva hariduse kättesaadavus oluline meede, mis toetab laste integratsiooni muudes eluvaldkondades. Tervishoiu õigeaegne kättesaadavus ja piisav elatustase on laste vastuvõtva riigi ühiskonda integreerumisel väga olulisel kohal. Eriti oluline on elutingimuste parandamine, laste vaesuse vastu võitlemiseks võetavad meetmed ning tervishoiuteenuste (sealhulgas vaimse tervise teenused) osutamise tagamine 54 .
Liikmesriigid peaksid senisest enam kasutama ümberasustamist ja muid lastele, sealhulgas perekondades elavatele lastele mõeldud seaduslikke vahendeid, keskendudes eelkõige kõige haavatavamatele. Saatjata või vanematest eraldatud lastel ja nende perekondadel võib olla õigus kiirele ümberasustamisele liikmesriikide riiklike ümberasustamisprogrammide kaudu või 20. juuli 2015. aasta ümberasustamist käsitlevate järelduste 55 alusel loodud käimasoleva Euroopa ümberasustamiskava ning 18. märtsi 2016. aasta ELi-Türgi avalduse raames. Saatjata või vanematest eraldatud laste ümberasustamist toetatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi määruse 56 raames ELi ümberasustamisprogrammide rahaliste stiimulite kaudu. 13. juulil 2016 kiitis komisjon heaks ettepaneku määruse kohta, millega luuakse liidu ümberasustamisraamistik, mille raames nimetatakse ohus olevad lapsed ja noorukid haavatavateks isikuteks, kellel on õigus ümberasustamisele 57 .
Kui see on nende enda parimates huvides, tuleks lapsed tagasi saata oma päritoluriiki või taasühendada oma perekonnaliikmetega muus kolmandas riigis. Laste nende päritoluriiki tagasisaatmise otsused peavad järgima tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet ning lapse parimaid huve, otsuse aluseks peab olema juhtumipõhine hindamine ning õiglane ja tõhus menetlus, millega tagatakse nende õigus kaitsele ja mittediskrimineerimisele. Erilist tähelepanu tuleks pöörata paremale koostööle päritoluriikidega, tagades sealhulgas tõhusama perekondade otsimise ja reintegreerimistingimused. Tagasisaatmise käsiraamatus 58 ja komisjoni 7. märtsi 2017. aasta soovituses tagasisaatmise tõhususe suurendamise kohta direktiivi 2008/115/EÜ 59 rakendamisel esitatakse lapse parimaid huve käsitlevad konkreetsed suunised. On oluline tagada, et tagasisaadetavatele lastele võimaldatakse kiiresti juurdepääs asjakohastele (re)integreerimismeetmetele, seda nii enne lahkumist kui ka pärast saabumist oma päritoluriiki või muusse kolmandasse riiki.
Peamised meetmed: 2017. aastal on komisjonil kavas: edendada laste integreerimist olemasolevate rahaliste vahendite ja heade tavade vahetamise abil, mis käsitlevad avalikele teenustele ja sihtotstarbelistele programmidele mittediskrimineeriva juurdepääsu tagamist. Liikmesriike kutsutakse üles võtma järgmisi meetmeid: tagama lühikese ajavahemiku jooksul pärast saabumist võrdne juurdepääs kaasavale haridusele, sealhulgas alusharidusele ja lapsehoiule, ning töötama välja ja rakendama selle toetuseks sihtotstarbelisi programme; tagama kõigile lastele tervishoiuteenuste ja teiste oluliste avalike teenuste õigeaegne kättesaadavus; osutama täiskasvanuikka jõudvatele (või hoolekandesüsteemist lahkuvatele) lastele tuge juurdepääsul vajalikule haridusele ja koolitusele; toetama sotsiaalset kaasatust kõigis integratsiooniga seotud strateegiates, nt muu elanikkonna hulgas, mitte eraldi majutamise ja kaasava hariduse seadmine prioriteediks; hoogustama rahvusvahelist kaitset vajavate laste Euroopasse ümberasustamist; tagama asjakohaste perede otsimise ja reintegreerimismeetmete olemasolu, et täita päritoluriiki tagasi saadetavate laste vajadusi. |
7.Valdkondadevahelised meetmed: lapse parimate huvide järgimine ja tagamine; andmete, teadusuuringute, koolituse ja rahastamise tõhusam kasutamine
Lapsi käsitlevate meetmete või otsuste 60 puhul tuleb esmase kohusena hinnata ja arvesse võtta lapse parimaid huvisid. Praegu aga ei ole enamiku liikmesriikide õiguses sätestatud menetlust, mis tagaks parimate huvide kindlaksmääramise ja rakendamise ning hõlmaks ka individuaalsel ja mitut valdkonda hõlmaval hindamisel põhinevaid saatjata laste jaoks mõeldud püsivaid lahendusi. Samuti ei sätestata liikmesriikide õiguses alati täpselt eestkostja ülesandeid kõnealuses kontekstis. On oluline, et Euroopa Liit annab kõnealuses küsimuses täiendavaid suuniseid, toetudes seejuures rahvusvahelistele normidele. Lapse parimate huvide nõuetekohane kindlaksmääramine tema jaoks kõige asjakohasema püsiva lahenduse kindlaks tegemisel peaks hõlmama täiendavaid menetluslikke tagatisi, kuna sellel otsusel on väga suur mõju tema tulevikule 61 .
Kasulikuks võivad osutuda ka sihtotstarbelised teadusuuringud. Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ raames teostatakse teadusuuringuid, leidmaks lahendust lapsrändajate ELi haridussüsteemi integreerimise küsimusele.
Lapsi tuleb teavitada nende õigustest, menetlustest ja nende kaitseks mõeldud teenustest lapsesõbralikul ning vanust ja konteksti arvestaval viisil. Puuduste kõrvaldamisel tuleb teha rohkem jõupingutusi ning laste vajaduste rahuldamisel tuleb kasutada erinevaid teavitusmeetodeid. Sellega seoses on kasulikuks osutunud kultuurivahendajate ja tõlkide kasutamine.
Euroopa Liit on tõhustanud liikmesriikidele antavat operatiivtuge, mis hõlmab koolitusi, andmekogumist, rahastamist ja heade tavade vahetamist. Euroopa Liit jätkab jõupingutusi kõigi käesolevas teatises kirjeldatud meetmete rakendamise toetamiseks.
Lastega ja nende heaks töötavatel isikutel (nt piirivalvurid, vastuvõtukeskuste töötajad, eestkostja) puudub sageli piisav koolitus lastekaitse, lapse õiguste ning lastega nende sugu, vanust ja konteksti arvestaval viisil suhtlemise alal. Esmatähtis peaks olema koolitustegevusele vahendite eraldamine. 2017. aastal suurendavad asjaomased ELi ametid lapsrändajate kaitset käsitlevat toetust ja vastavasisuliste koolituste mahtu.
Lapsrändajaid käsitlevad andmed on siiani väga killustatud, sageli vanuse ja soo kaupa liigitamata ning mitte alati võrreldavad, muutes nii lapsed ja nende vajadused „nähtamatuks“. Lisaks sellele ei ole teada vastuvõtu- ja hoolekandeasutustest kaduma läinud või põgenenud saatjaga või saatjata laste täpne arv 62 . Koordineeritult kogutakse andmeid ainult varjupaigataotluse esitanud laste arvu kohta. Poliitika väljakujundamiseks ja tugiteenuste tõhusamaks kavandamiseks ning erandolukordade planeerimiseks 63 kooskõlas 19. septembri 2016. aasta New Yorgi pagulaste ja rändajate deklaratsiooniga 64 on vaja kõigi lapsrändajate kohta üksikasjalikumat teavet. Selleks loob komisjoni rände ja demograafia teadmiste keskus lapsrändajaid käsitleva andmehoidla 65 . 2017. aasta lõpuks alustab komisjon ka laste ja rändega seotud ELi tasandi andmekogumise võimalikku tõhustamist käsitlevaid konsultatsioone, võttes sealhulgas aluseks rändestatistika määruse 66 ja 2011. aasta suunised 67 68 . Selle eesmärk on parandada kõnealuste andmete ulatust, kättesaadavust ja üksikasjalikkuse taset.
ELi vahenditest panustatakse lapsrändajate kaitsesse ning toetatakse integreeritud lastekaitsesüsteeme. Laste osakaalu kasv üldises rändevoos eeldaks siiski ka nende vajaduste käsitamist prioriteedina Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi raames rahastatavates liikmesriikide riiklikes programmides vastavalt kõnealuse nähtuse ulatusele. Kaitse on integreeritud erakorralise toetuse rahastamisvahendist toetatud hädaabimeetmetesse. Vastuvõtmise, integratsiooni, hariduse, koolituse või menetluslikele tagatistele juurdepääsu toetamiseks tuleks rohkem kasutada teisi ELi vahendeid, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde, nagu näiteks Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks, Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi ning õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi 69 . Samal ajal on oluline tagada, et vajalike ELi vahendite eraldamine hõlmaks lastekaitse nõuet nii, et lastega otseses kontaktis olevad organisatsioonid tagaksid, et nende töötajad on läbinud kontrolli ja vastavate oskustega, ning kehtestatud on aruandluskord ja -mehhanismid ning vastutusmeetmed.
Liikmesriikides on lapsrändajate kaitse kohta hulgaliselt teadmisi ja praktilisi kogemusi, mida tuleb kohalikul ja riiklikul tasandil jagada.
Komisjon tagab ka ELi õiguse kõigi asjaomaste aspektide rakendamise hoolika järelevalve, sealhulgas eelkõige kooskõla põhiõigustest tulenevate kohustustega ning lapse õigustega seotud kaitsemeetmete täitmise 70 .
Peamised meetmed: 2017. aastal/alates 2017. aastast võtavad komisjon ja ELi ametid järgmisi meetmeid: pakuvad lapse parimate huvide hindamist käsitlevaid täiendavaid koolitusi, suuniseid ja vahendeid; alustavad laste ja rändega seotud ELi tasandi andmekogumise võimalikku tõhustamist käsitlevaid konsultatsioone, võttes sealhulgas aluseks rändestatistika määruse ja 2011. aasta suunised, kusjuures komisjoni rände ja demograafia teadmiste keskus loob lapsrändajaid käsitleva andmehoidla; nõuavad, et lastega otseses kontaktis olevatel organisatsioonidel oleks ELi vahendite saamiseks lapse kaitset käsitlevat sisestrateegiat; koguvad ja jagavad veebipõhise andmebaasi kaudu lapsrändajate kaitset käsitlevaid häid tavasid. Liikmesriike kutsutakse üles võtma järgmisi meetmeid: tagama, et kõigile lastele antakse lapsesõbralikul ning nende vanust ja konteksti arvestaval viisil asjaomast teavet nende õiguste ja menetluste kohta, tagama, et lapsrändajatega alates ELi piirile saabumisest kuni nende integreerimise või tagasisaatmiseni tegelevad isikud on asjakohaselt koolitatud ning vajaduse korral kaasatakse lapse kaitse valdkonna asjatundjad; seadma lapsrändajad AMIFi ja ISFi siseriiklikes programmides esikohale; kasutama muid olemasolevaid täiendavaid ELi vahendeid ning tagama, et rahastatavatel organisatsioonidel on olemas toimivad lapse kaitse strateegiad; edendama lapsrändajate kohta rohkem üksikasjalikemate andmete ja statistika kogumist. |
8.Kokkuvõte
Saatjata lapsi käsitleva tegevuskava (2010–2014) raames, sealhulgas seoses lapsrändajate kaitse õigusraamistikuga, on tehtud edusamme, nagu selgub käesolevale teatisele lisatud komisjoni talituste töödokumendist. Liikmesriikides on lapsrändajate kaitse kohta hulgaliselt teadmisi ja praktilisi kogemusi, mida tuleks laialdaselt jagada. Praeguste probleemide lahendamiseks on kõigi lapsrändajate kaitse taset vaja oluliselt parandada.
Seetõttu on käesolevas teatises esitatud peamised lühiajalised meetmed, mille õnnestumiseks on vaja võtta ELi, riiklikul, piirkondlikul ning kohalikul tasandil koostöös kodanikuühiskonna ning rahvusvaheliste organisatsioonidega otsustavaid, kontsentreeritud ja koordineeritud järelmeetmeid. Seadusandjate kiire heakskiidu saamine menetluses olevatele ettepanekutele, mille eesmärk on reformida Euroopa varjupaigasüsteemi ja mis sisaldavad mitmeid spetsiaalselt laste ja teiste haavatavate isikute kaitse parandamisele suunatud sätteid, kaitseks täiendavalt lapsrändajate õigusi ning liikmesriigid peaksid neid kiiresti rakendama hakkama.
Liikmesriigid tegutsevad jätkuvalt lapsrändajate kaitse tagamise esiliinil ning komisjon toetab neid käesolevas teatises esitatud meetmete abil, võimaldades sealhulgas senisest enam koolitusi, operatiivtuge ja rahastamisvahendeid. Tõhustatakse ka ELi ametite vahelist koostööd ning koostööd riiklike ametiasutuste, ÜRO ametite ning kõnealuses valdkonnas tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Komisjon jälgib tähelepanelikult käesolevas teatises esitatud meetmete täitmist ning annab korrapäraselt aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Kooskõlas integreeritud lastekaitsesüsteemide kümne põhimõttega – http://ec.europa.eu/justice/fundamental-rights/files/2015_forum_roc_background_en.pdf .
Nõukogu 3. aprilli 2017. aasta järeldused lapse õiguste edendamise ja kaitse kohta, 7775/17.
Pagulasi ja rändajaid käsitlev New Yorgi deklaratsioon, A/71/L.1*, 13. september 2016.
Vt näiteks terviklikku lähenemisviisi, mida Rootsi kasutab kadunud saatjata laste puhul (riiklik kaardistamine / analüüs / järelmeetmed). http://www.lansstyrelsen.se/Stockholm/Sv/manniska-och-samhalle/manskliga-rattigheter/ensamkommande-barn-som-forsvinner/Sidor/mapping-analysis-follow-up-on-missing-unaccompanied-minors-in-sweden.aspx .
Kooskõlas nõukogu 3. novembri 2016. aasta järeldustega (13611/16) ja (COM(2016) 379 final). Vt ka Euroopa Nõukogu 15. märtsi 2016. aasta aruande „Preventing the radicalisation of children by fighting the root causes“ järeldused ning Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsioon 2103/2016.
Määrus (EL) nr 519/2014, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, ELT L 150, 20.5.2014, lk 168-194.