29.9.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 252/121

—

võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, V jagu – kontrollikoda,

—

võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 15/2012 „Huvide konfliktide haldamine valitud Euroopa Liidu ametites“,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0151/2017),

A.

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames rõhutab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon, et liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust tuleb tingimata tugevdada, suurendades läbipaistvust ja aruandekohustust ning rakendades tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ja personalijuhtimise head tava;

1.

tunnustab kontrollikoja ja parlamendi eelarvekontrollikomisjoni vahelist koostööd ning väljendab heameelt parlamendi taotluste põhjal saadud korrapärase tagasiside üle; väljendab heameelt hiljuti juurdunud tava üle, mis võimaldab parlamendil teha ettepanekuid kontrollikoja iga-aastase tööprogrammi kohta; nõuab veelgi enam struktureeritud iga-aastast dialoogi kontrollikoja presidendi ning parlamendi komisjonide esimeeste konverentsi vahel;

2.

märgib, et kontrollikoja raamatupidamise aastaaruannet auditeerib sõltumatu välisaudiitor, et kohaldada seal samu läbipaistvuse ja aruandekohustuse põhimõtteid, mida ta kohaldab oma teiste auditeeritavate suhtes; võtab teadmiseks audiitori arvamuse, mille kohaselt annavad kontrollikoja finantsaruanded õige ja õiglase ülevaate kontrollikoja finantsolukorrast;

3.

märgib, et 2015. aastal oli kontrollikoja lõplike assigneeringute summa kokku 132 906 000 eurot (võrrelduna 133 498 000 euroga 2014. aastal) ja eelarve üldine täitmise määr oli 98,68 %; rõhutab, et täitmise määr oli madalam kui 2014. aastal (98,8 %);

4.

rõhutab, et kontrollikoja eelarve on puhtalt halduseelarve, millest suure osa moodustavad institutsiooni personalikulud; rõhutab siiski, et tulemuspõhist eelarvestamist ei tuleks kohaldada üksnes institutsiooni kui terviku eelarve kohta, vaid see peaks hõlmama ka eri osakondade, üksuste ja töötajate iga-aastaste tegevuskavade konkreetseid, mõõdetavaid, saavutatavaid, realistlikke ja tähtajalisi eesmärke; peab sellega seoses tervitatavaks, et kontrollikoda rakendab tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet oma igapäevatöös;

5.

tuletab kontrollikojale meelde, et 2012. aasta juulis vastu võetud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni detsentraliseeritud asutusi käsitleva ühise lähenemisviisi (punkt 54) kohaselt vastutab detsentraliseeritud ametite auditeerimise eest täielikult kontrollikoda, kes „viib läbi kõik vajalikud haldus- ja hankemenetlused“; soovitab kontrollikojal esitada ettepanekud, et lahendada ametite auditeerimise küsimus finantsmääruse käimasoleva muutmise ja sellele järgneva raamfinantsmääruse muutmise käigus; on seisukohal, et seda küsimust tuleks selgitada, et vähendada detsentraliseeritud ametite ülemäärast halduskoormust, ilma et see kahjustaks kontrollikoja töö vajalikkust ja tulemuslikkust;

6.

märgib, et kontrollikoja reform viidi läbi 2015. aastal ja kontrollikoda pidas seda edukaks; ootab huviga vahehinnangut kontrollikoja strateegiale aastateks 2013–2017, sealhulgas reformi peamiste eesmärkide täitmisel saavutatu analüüsi;

7.

väljendab heameelt, et kontrollikoja koostas oma aruanded liidu lisaväärtuse seisukohast lähtudes; nõuab täiendavat koostööd teiste liidu institutsioonidega, et töötada välja hea finantsjuhtimise tulemusnäitajad ja prioriteedid;

8.

märgib, et finantsmääruse muudetud artiklis 163 sätestatakse, et „eriaruanded koostatakse ja võetakse vastu [13 kuu] jooksul“; (1) märgib, et 2015. aastal sellest tähtajast kinni ei peetud; nõuab tungivalt, et kontrollikoda peaks nimetatud tähtajast kinni, alandamata seejuures aruannete kvaliteeti; sellega seoses ergutab kontrollikoda parendama oma eriaruannetes esitatavaid soovitusi, et need oleksid veelgi sihipärasemad;

9.

on seisukohal, et kontrollikoja eriaruannete objektiks olevad asutused peaksid neid aruandeid rohkem tähtsustama ja need peaksid sisaldama iga-aastasi spetsiaalseid aruandeid; rõhutab, et eraldi eriaruannete tulemuslikkust saaks suurendada, kui koondada need vastavalt konkreetsetele poliitikavaldkondadele ajaliselt kokku, võimaldades parlamendil nii koostada sihtotstarbelisi raporteid nende kontrollikoja eriaruannete kohta väljaspool eelarve täitmisele heakskiidu andmise tsüklit;

10.

taunib asjaolu, et hoolimata parlamendi poolt eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonides alates 2012. aastast esitatud korduvatest taotlustest ei ole kontrollikoda senini esitanud eriaruannet huvide konfliktide kohta kõigis ametites, eelkõige nendes, mis on seotud eri majandusharudega; nõuab tungivalt, et kontrollikoda koostaks ja avaldaks esimese huvide konflikte käsitleva eriaruande 2017. aasta juuni lõpuks ja avaldaks seejärel aruandeid kord aastas; on seisukohal, et huvide konflikte puudutavate iga-aastaste aruannete koostamine kontrollikoja poolt on ülioluline liidu institutsioonide, organite ja ametite usaldusväärsuse seisukohast, ning eelkõige eri majandusharudes tegutsevate liidu ametite ja lobifirmade huvide konflikti vältimise seisukohast;

11.

märgib, et kontrollikoda täidab institutsioonidevahelise kokkuleppe nõuet vähendada töötajate arvu viie aasta jooksul 5 % võrra; palub 2017. aasta juuniks teavet selle kohta, kuidas sobib kõnealune vähendamine kokku kontrollikoja uute töötajate värbamisega 2015. aastal, ning 2015. aasta uute värbamiste protsendimäära kohta;

12.

peab kahetsusväärseks, et kontrollikoja liikmete hulgas valitses 2015. aastal sooline ebavõrdsus (23 meest ja viis naist) ja et 2016. aastal langes naissoost liikmete arv kolmeni; peab lisaks kahetsusväärseks, et kontrollikoja kõrgema ja keskastme juhtide seas valitseb endiselt sooline ebavõrdsus (30,4 % naisi võrreldes 69,6 % meestega); kutsub kontrollikoda üles edendama soolist tasakaalu, eelkõige juhtivatel ametikohtadel; kutsub kontrollikoda lisaks üles andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru selles osas võetud meetmetest ja saavutatud tulemustest, ilma et see seaks ohtu tema ülesannete täitmist;

13.

rõhutab, et geograafiline tasakaal, nimelt teatud liikmesriigi kodakondsusega töötajate arvu ja asjaomase liikmesriigi suuruse proportsionaalne suhe, peab jääma ressursside haldamisel oluliseks aspektiks, pidades ennekõike silmas liiduga 2004. aastal või pärast seda ühinenud liikmesriike; väljendab heameelt selle üle, et kontrollikoda on saavutanud liiduga enne 2004. aastat ühinenud liikmesriikidest ning 2004. aastal või pärast seda ühinenud liikmesriikidest pärit ametnike vahel üldiselt tasakaalustatud koosseisu; juhib siiski tähelepanu sellele, et liiduga 2004. aastal või pärast seda ühinenud liikmesriigid on kõrgematel juhtimistasanditel ja juhtivatel ametikohtadel endiselt alaesindatud, mistõttu vajab olukord endiselt parandamist;

14.

väljendab muret töötajate haiguspäevade suure arvu pärast; palub kontrollikojal tegeleda heaolu suurendavate meetmetega töötajate heaolu tagamiseks, et täita paremini oma põhiülesandeid;

15.

võtab teadmiseks kontrollikoja kasutatud töötajate haiguspuhkuste arvutamise meetodi; on seisukohal, et selle meetodi põhjal ei saa haiguste tõttu töölt puudumiste kestust tulemuslikult arvutada; palub kontrollikojal võtta arvutuste aluseks puudutud tööpäevade arv iga üksiku töötaja kohta, nagu seda teevad teised institutsioonid;

16.

märgib, et kontrollikoda korraldas, peamiselt asutusesisese reformi ettevalmistamise ajal, viiel päeval organiseeritud väljasõite, milles osales vähe töötajaid (kõigest 107); kutsub kontrollikoda üles korraldama oma töötajate heaolu meetmeid sihipärasemalt, et muuta inimressursside arendamine ennetavaks ja positiivseks ning kaasata meetmetesse võimalikult palju töötajaid;

17.

võtab teadmiseks kontrollikoja tugevdatud eetikaraamistiku, mis peab ära hoidma huvide konfliktid ning liikmete ja töötajate väärkäitumise; palub kontrollikojal esitada parlamendile oma ahistamisvastase sise-eeskirja läbivaatamise aruanne;

18.

nõuab tungivalt, et kontrollikoda kehtestaks, et huvide konflikti puudumise deklaratsiooni asemel tuleb esitada huvide deklaratsioon, sest kui anda huvide konfliktile ise hinnang, siis see on juba iseenesest huvide konflikt; on seisukohal, et huvide konfliktide olukorrale peab hinnangu andma sõltumatu kolmas isik; palub kontrollikojal anda sisseviidud muudatustest 2017. aasta juuniks aru ja näidata, kes huvide konfliktide olukordi kontrollib; kordab, et väärikus ja läbipaistvus on üldsuse usalduse saavutamiseks kesksed elemendid; kutsub kontrollikoda üles kehtestama selge eeskirja seoses nn pöördukse efektiga ning kehtestama pöördukse efekti vältimiseks meetmeid ja hoiatavaid karistusi, nagu pensioni vähendamine või vähemalt kolme aasta jooksul sarnastes organisatsioonides töötamise keeld;

19.

tuletab kontrollikojale meelde, et liidu detsentraliseeritud ametid peavad võtma vastu hea halduse tava eeskirjad ja neid tuleb ergutada kasutama läbipaistvusregistrit võrdlusvahendina oma suhtluses asjaomaste esindajatega;

20.

kutsub kontrollikoda üles osalema institutsioonidevahelises kokkuleppes kohustusliku läbipaistvusregistri kohta;

21.

väljendab heameelt läbipaistvusportaali loomise üle kontrollikoja veebisaidil ning tõsiasja üle, et kontrollikoda on juba kehtestanud eeskirjad rikkumisest teatamise kohta; soovitab, et kontrollikoda levitaks neid eeskirju oma töötajate hulgas, nii et kõik töötajad oleks neist teadlikud; palub kontrollikojal esitada 2017. aasta juuniks üksikasjad rikkumisest teatamise juhtumite kohta 2015. aastal, kui neid oli, ja selle kohta, kuidas neid käsitleti ja need lahendati;

22.

võtab teadmiseks, et 2015. aastal kuulus kontrollikojale kolm hoonet – K1, K2 ja K3; palub kontrollikojal lisada kõnealuste hoonete renoveerimistööde kavandamine oma iga-aastasesse tegevusaruandesse ning tagada selliste tööde puhul võimalikult kõrged energiatõhususe nõuded;

23.

võtab teadmiseks kontrollikoja iga-aastases tegevusaruandes sisalduva kokkuvõtte kinnisvarapoliitikast ja nõuab edaspidi selle kohta põhjalikuma teabe esitamist;

24.

võtab teadmiseks tõlketööde suurenenud mahu 2015. aastal, mis oli ligi 3 % suurem kui 2014. aastal; märgib, et kontrollikoja reformi käigus optimeeriti tõlke direktoraadi struktuuri; palub kontrollikojal selgitada, kuidas on nimetatud direktoraadi töö paranenud;

25.

võtab teadmiseks kontrollikoja ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) läbirääkimised võimaliku halduskorralduse küsimuses; palub kontrollikojal anda aru läbirääkimiste edenemise kohta;

26.

kordab palvet, et kontrollikoda lisaks oma iga-aastastesse tegevusaruannetesse kooskõlas kehtivate konfidentsiaalsus- ja andmekaitse-eeskirjadega andmed selliste OLAFi lõpetatud juhtumite tulemuste ja järelmite kohta, kus uurimise all oli kontrollikoda või mõni selle töötaja;

27.

võtab teadmiseks siseauditi talituse soovituse kaaluda, kuidas kontrollikoja ametisõidukeid ratsionaalsemalt kasutada; kutsub kontrollikoda üles tegelema selle küsimusega koostöös Euroopa Liidu Kohtuga, ning teavitama parlamenti autopargi ratsionaalsemaks haldamiseks võetud meetmetest;

28.

väljendab rahulolu kontrollikoja tegevuse ja saavutustega oma ökoloogilise jalajälje vähendamisel; võtab teadmiseks, et kontrollikoda käivitas 2013. aastal keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) projekti, mille eesmärk on saada 2016. aasta lõpuks EMASi sertifikaat; väljendab heameelt asjaolu üle, et 13. novembril 2015 võttis kontrollikoda vastu keskkonnapoliitika, mis tähendab tema ametlikku osalemist kvaliteetse keskkonnajuhtimise algatuses; väljendab muret viivituse pärast EMASi sertifikaadi saamisel;

29.

rõhutab, et oluline on laiendada koostööd liidu ülikoolidega Euroopa auditi alaste erikursuste loomiseks; kutsub kontrollikoda hoidma parlamenti kursis arengutega ning kõnealuse tulevase laiendatud koostöö tulemustega;

30.

kutsub kontrollikoda üles nägema ette võimalust anda soovitusi parema teabevahetuse kohta liidu eelarve, selle funktsioonide ja missiooni kohta ning selle kohta, kuidas seda liidu kodanikele tõhusamalt selgitada.