(-1)

Võttes arvesse liidu sõltuvust tooraine impordist ja maavarade ammendumist märkimisväärses ulatuses lühikese aja jooksul, on peamine ülesanne võita liidus tagasi võimalikult palju ressursse ja lihtsustada üleminekut ringmajandusele.

(-1a)

Jäätmekäitlus tuleks kujundada ümber materjalide säästvaks majandamiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/62/EÜ  (1a) muutmine annab selleks võimaluse.

(1)

Liidus tuleks jäätmekäitlust parandada, et kaitsta, säilitada ja parandada keskkonna kvaliteeti, kaitsta inimeste tervist, tagada loodusvarade heaperemehelik ja mõistlik kasutamine ning edendada ringmajandust .

(1)

Liidus tuleks jäätmekäitlust parandada, et kaitsta, säilitada ja parandada keskkonna kvaliteeti, kaitsta inimeste tervist, tagada loodusvarade heaperemehelik ja tõhus kasutamine , edendada ringmajanduse põhimõtteid, edendada taastuvenergia jaotust, suurendada energiatõhusust, vähendada liidu sõltuvust imporditud ressurssidest, pakkudes uusi majanduslikke võimalusi ja pikaajalist konkurentsivõimet. Tõelise ringmajanduse loomiseks on vaja võtta lisameetmeid säästva tootmise ja tarbimise osas, pöörates tähelepanu toodete kogu olelusringile viisil, mis need ressursid säilitab ja ahela sulgeb. Ressursside tõhusam kasutamine annaks liidu äriühingutele, avaliku sektori asutustele ja tarbijatele ka märkimisväärset puhassäästu, vähendades samal ajal ka kasvuhoonegaaside koguheidet aasta kohta .

(1a)

Seoses poliitilise ja ühiskondliku stiimuliga edendada taaskasutamist ja ringlussevõttu kui loodusvarade säästvat majandamist ringmajanduses tuleks järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ  (1a) artiklis 4 sätestatud jäätmehierarhiat ja kohaldada rangelt lähenemisviisi, mille puhul jäätmetekke vältimine on ringlussevõtust tähtsam.

(1b)

Prügistamine ning pakendite ja pakendijäätmete nõuetele mittevastav kõrvaldamine mõjutab negatiivselt merekeskkonda ja Euroopa Liidu majandust ning põhjustab põhjendamatuid riske rahvatervisele. Paljud randadel kõige sagedamini leitavad objektid on pakendijäätmed, mis avaldab pikaajalist mõju keskkonnale, mis mõjutab omakorda turismi ja avalikkuse võimet nautida kõnealuseid loodusalasid. Pakendijäätmed, mis jõuavad merekeskkonda, kahjustavad ka jäätmehierarhia tähtsusjärjekorda, eelkõige kuna enne nende nõuetele mittevastavat kõrvaldamist on ära jäänud ettevalmistus korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks taaskasutuseks. Pakendijäätmete ebaproportsionaalselt suure osakaalu vähendamiseks mereprügis tuleks kehtestada siduv eesmärk, mida toetavad liikmesriikide võetavad sihipärased meetmed.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 94/62/EÜ (13) pakendite ja pakendijäätmete taaskasutamiseks ja ringlussevõtuks sätestatud sihtarve tuleks muuta ning suurendada pakendite korduskasutamiseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu, et paremini kajastada Euroopa Liidu ringmajanduse edendamise püüdlusi.

(2)

Direktiivis 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete taaskasutamiseks ja ringlussevõtuks sätestatud sihtarve tuleks muuta ning suurendada pakendite ringlussevõttu, et paremini kajastada Euroopa Liidu ringmajanduse edendamise püüdlusi.

(2a)

Korduskasutatavate pakendite edendamiseks tuleks kehtestada eraldi kvantitatiivsed korduskasutamise eesmärgid, mida liikmesriigid peaksid püüdma saavutada, kusjuures see aitaks kaasa ka töökohtade loomisele ja ressursside säästmisele.

(2b)

Pakendite korduskasutamise suurendamine võib vähendada üldkulusid kogu tarneahelas ja vähendada pakendijäätmete keskkonnamõju. Liikmesriigid peaksid toetama selliste korduskasutatavate pakendite toomist turule, mis oma olelusringi lõpul on ringlussevõetavad.

(2c)

Teatavates olukordades, näiteks toitlustusteenused, on vaja toiduhügieeni ja tarbijate ohutuse tagamiseks ühekordseid pakendeid. Liikmesriigid peaksid seda jäätmetekke vältimise meetmete väljatöötamiseks arvesse võtma ja selliste pakendite ringlussevõtu võimalusi suurendama.

(3)

Selleks et tagada jäätmealaste õigusaktide suurem sidusus, tuleks direktiivi 94/62/EÜ mõisted viia kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (14) mõistetega, mida kohaldatakse jäätmete suhtes üldiselt.

(3)

Selleks et tagada jäätmealaste õigusaktide suurem sidusus, ilma et see piiraks pakendite ja pakendijäätmete eripära, tuleks direktiivi 94/62/EÜ mõisted , kui see on asjakohane, viia kooskõlla direktiivi 2008/98/EÜ14 mõistetega, mida kohaldatakse jäätmete suhtes üldiselt.

(4)

Direktiivis 94/62/EÜ pakendijäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks sätestatud sihtarvude suurendamine annaks selget keskkonnaalast, majanduslikku ja sotsiaalset kasu.

(4)

Direktiivis 94/62/EÜ pakendijäätmete ringlussevõtuks sätestatud sihtarvude suurendamine annaks selget keskkonnaalast, majanduslikku ja sotsiaalset kasu.

(4a)

Jäätmeteket vältides saab kõige tõhusamalt parandada ressursitõhusust, vähendada jäätmete keskkonnamõju ja edendada kvaliteetseid ringlussevõetavaid materjale. Seetõttu peaksid liikmesriigid võtma toodete keskkonnamõju vähendamiseks kasutusele olelusringipõhise käsituse. Liikmesriigid peaksid võtma meetmeid korduskasutatavate pakendite kasutamise stimuleerimiseks ja saavutama, et ringlussevõetamatute pakendite kasutus ja ülemäärane pakendikasutus väheneks. Liikmesriigid peaksid selleks kasutama asjakohaseid majandushoobasid ja muid meetmeid, et pakkuda stiimuleid jäätmehierarhia rakendamiseks. Liikmesriigid peaksid saama kasutada direktiivi 2008/98/EÜ IVa lisas loetletud stiimuleid. Lisaks ei tohiks jäätmetekke vältimise meetmed kahjustada pakendite rolli hügieeni või tarbijate ohutuse tagamisel.

(4b)

Liikmesriigid peaksid kehtestama asjakohased stiimulid jäätmehierarhia rakendamiseks, eelkõige finants- ja maksualased stiimulid, mis aitavad saavutada käesoleva direktiivi kohaseid pakendijäätmete tekke vältimise ja ringlussevõtu eesmärke, nt jäätmete prügilasse ladestamise ja põletamise tasud, jäätmete kogusest sõltuvate tasude süsteemid (nn pay as you throw schemes), laiendatud tootjavastutuse süsteemid ja stiimulid kohalikele omavalitsustele. Need meetmed peaksid kuuluma iga liikmesriigi pakendijäätmete tekke vältimise programmidesse.

(4c)

Enamikul juhtudest ei sõltu pakendamise võimalus ja valik mitte lõpptarbijast, vaid pigem tootjast. Laiendatud tootjavastutuse süsteemid on sobivad vahendid nii pakendijäätmete tekke vältimiseks kui ka selliste süsteemide loomiseks, millega tagatakse kasutatud pakendite ja/või pakendijäätmete tagastamine ja/või kogumine tarbijalt, teistelt lõppkasutajatelt või jäätmevoost ning kogutud pakendite ja/või pakendijäätmete korduskasutamine või taaskasutamine, kaasa arvatud ringlussevõtt.

(4d)

Selleks et suurendada pakendijäätmete tekke vältimist ja vähendada selle mõju keskkonnale, edendades samal ajal kvaliteetseid ringlussevõetavaid materjale, tuleks läbi vaadata käesoleva direktiivi olulised nõuded ja II lisa ja neid vajaduse korral muuta, et tugevdada nõudeid, mis suurendavad korduskasutamise kavandamist ja pakendijäätmete ringlussevõtu kõrget kvaliteeti.

(4e)

Liikmesriikide strateegiad peaksid hõlmama üldsuse teadlikkuse suurendamist ringlussevõetud jäätmetest tehtud toodetest tulenevate erinevate algatuste ja eeliste abil, millega innustatakse investeerimist ringlussevõetud toodete sektorisse.

(4f)

Jätkusuutliku biomajanduse toetamine võib aidata vähendada Euroopa sõltuvust imporditavatest toorainetest. Biotoorainel põhinevate pakendite ja kompostitavate biolagunevate pakendite turutingimuste parandamine ja selliste materjalide kasutamist takistavate olemasolevate õigusaktide läbivaatamine pakub võimalust stimuleerida edasisi teadusuuringuid ja innovatsiooni ning asendada pakendite tootmiseks vajalikud fossiilkütustel põhinevad lähteained juhul, kui see on olelusringi seisukohast kasulik, taastuvate energiaallikatega, ning toetada orgaanilise ringlussevõtu suurendamist.

(5)

Pakendijäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvude järkjärguline suurendamine peaks tagama, et majanduslikult väärtuslikud jäätmematerjalid võetakse järkjärgult ja tõhusalt taaskasutusse jäätmete nõuetekohase käitlemise kaudu ja kooskõlas jäätmehierarhiaga. Nii peaks olema tagatud, et jäätmetes leiduvad väärtuslikud materjalid suunatakse tagasi Euroopa majandusse, mis tähendab seega edusammude tegemist tooraineid käsitleva algatuse (15) rakendamisel ja ringmajanduse loomisel.

(5)

Pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvude järkjärguline suurendamine peaks tagama, et majanduslikult väärtuslikud jäätmematerjalid võetakse järkjärgult ja tõhusalt taaskasutusse jäätmete nõuetekohase käitlemise kaudu ja kooskõlas jäätmehierarhiaga. Nii peaks olema tagatud, et jäätmetes leiduvad väärtuslikud materjalid suunatakse tagasi Euroopa majandusse, mis tähendab seega edusammude tegemist tooraineid käsitleva algatuse (15) rakendamisel ja ringmajanduse loomisel , ilma et see piiraks toiduohutust, tarbijate tervist ning toiduga kokkupuutuvaid materjale käsitlevaid õigusakte .

(5a)

Ringmajanduses tuleks rakendada seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi selgesõnalisi sätteid, milles nõutakse mürgivabade materjalitsüklite väljakujundamist, et ringlussevõetud jäätmeid oleks võimalik kasutada liidu tähtsa ja usaldusväärse toormeallikana.

(5b)

Kui ringlussevõetud materjal jäätmeksoleku lakkamise staatuse saamise tõttu uuesti majandusse siseneb, kuna materjal kas täidab konkreetseid jäätmeksoleku lakkamise kriteeriume või sisaldub uues tootes, peab see olema täielikus kooskõlas kemikaale käsitlevate liidu õigusaktidega.

(5c)

Kodumajapidamiste pakendijäätmed ning kaubandus- ja tööstuspakendijäätmed erinevad üksteisest oluliselt. Selleks et saada selge ja täpne ülevaade mõlemast jäätmevoost, peaksid liikmesriigid nende kohta eraldi aru andma.

(6)

Paljud liikmesriigid ei ole vajalikku jäätmekäitlustaristut veel täielikult välja arendanud. Seepärast on oluline seada selged poliitilised eesmärgid, et ringlussevõetavad materjalid ei jääks jäätmehierarhia kõige alumisele astmele.

(6)

Paljud liikmesriigid ei ole ringlussevõtuks vajalikku jäätmekäitlustaristut veel täielikult välja arendanud. Seepärast on oluline seada selged poliitilised eesmärgid jäätmekäitluskohtade ja -käitiste ehitamiseks, mis on vajalikud jäätmetekke vältimiseks, jäätmete korduskasutamiseks ja ringlussevõtuks , et ringlussevõetavad materjalid ei jääks jäätmehierarhia kõige alumisele astmele , ning luua stiimulid uuenduslikku ringlussevõtu jäätmekäitlustaristusse investeerimiseks .

(6a)

Selleks et aidata kaasa käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamisele ning kiirendada üleminekut ringmajandusele, peaks komisjon edendama teabe ja parimate tavade vahetamist ja kooskõlastamist nii liikmesriikide kui ka eri majandussektorite vahel. Teabevahetust võiksid hõlbustada suhtlusplatvormid, mis võiksid aidata suurendada teadlikkust uutest tööstuslahendustest, võimaldaksid parema ülevaate saamist olemasolevast võimsusest, aitaksid ühendada jäätmetööstust ja muid sektoreid ning toetada tööstussümbioosi.

(7)

Direktiivis 2008/98/EÜ ja direktiivis 1999/31/EÜ sätestatud ringlussevõtu sihtarvudest ja prügilasse ladestamise piirangutest tulenevalt ei ole direktiivis 94/62/EÜ sätestatud jäätmete energiakasutuse ega pakendijäätmete ringlussevõtu ELi sihtarvud enam vajalikud.

(7)

Direktiivis 2008/98/EÜ ja nõukogu direktiivis 1999/31/EÜ (1a) sätestatud ringlussevõtu sihtarvudest ja prügilasse ladestamise piirangutest tulenevalt ei ole direktiivis 94/62/EÜ sätestatud pakendijäätmete energiakasutuse ELi sihtarvud enam vajalikud.

(8)

Käesolevas direktiivis sätestatakse liidu jäätmekäitluse pikaajalised eesmärgid ning antakse ettevõtjatele ja liikmesriikidele selge suund kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajalike investeeringute tegemiseks. Oma riiklike jäätmekäitlusstrateegiate ja jäätmekäitlustaristusse tehtavate investeeringute kavandamisel peaksid liikmesriigid kasutama ära Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde kooskõlas jäätmehierarhiaga ning suurendama seega jäätmetekke vältimist, jäätmete korduskasutamist ja ringlussevõttu .

(8)

Käesolevas direktiivis sätestatakse liidu jäätmekäitluse pikaajalised eesmärgid ning antakse ettevõtjatele ja liikmesriikidele selge suund kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajalike investeeringute tegemiseks. Oma riiklike jäätmekäitlusstrateegiate ning jäätmekäitlustaristusse ja ringmajandusse tehtavate investeeringute kavandamisel peaksid liikmesriigid kasutama ära Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde ning kujundama need strateegiad ja investeerimiskavad nii, et nendega edendatakse kooskõlas jäätmehierarhiaga esmalt jäätmetekke vältimist ja jäätmete korduskasutamist , millele järgneb ringlussevõtt .

(9a)

Eeskirjad edasise ringlussevõtu sihtarvude suurendamise kohta alates 2030. aastast tuleks läbi vaadata, pidades silmas käesoleva direktiivi kohaldamisel omandatud kogemusi.

(11)

Selleks et arvutada, kas korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvud saavutatakse, peaks liikmesriikidel olema võimalik arvesse võtta tooteid ja komponente, mida valmistatakse korduskasutamiseks ette korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevate tunnustatud ettevõtjate poolt ja tunnustatud tagatisrahasüsteemide raames . Selliste arvutuste jaoks ühtlustatud tingimuste tagamiseks võtab komisjon vastu üksikasjalikud eeskirjad, mille põhjal määratakse kindlaks korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevad tunnustatud ettevõtjad ja tunnustatud tagatisrahasüsteemid ning mille alusel kogutakse, tõendatakse ja esitatakse andmeid .

(11)

Ringlussevõtu sihtarvude kohta käivate andmete ühetaolise arvutamise tagamiseks peaks komisjon võtma vastu üksikasjalikud eeskirjad ringlussevõtuga tegelevate ettevõtjate kindlaksmääramise ning andmete kogumise, jälgimise, kontrollimise ja esitamise kohta . Pärast sellise ühtlustatud arvutusmeetodi vastuvõtmist peaks liikmesriikidel ringlussevõtu sihtarvude saavutamise arvutamisel olema õigus võtta arvesse jäätmete põletamise või koospõletamise tulemusel ringlusse võetud metalli koguseid .

(12)

Korduskasutamiseks ettevalmistamise kohta kogutavate andmete usaldusväärsuse tagamiseks on vaja kehtestada ühised aruandluseeskirjad . Samuti on tähtis sätestada täpsemad eeskirjad, mille alusel liikmesriigid peaksid aru andma selle kohta mida on tegelikult ringlusse võetud ja võib arvesse võtta ringlussevõtu sihtarvude saavutamisel. Selleks peab ringlussevõtu sihtarvude saavutamist käsitlev aruandlus üldreeglina põhinema lõpliku ringlussevõtuprotsessi sisendil. Halduskoormuse piiramiseks peaks liikmesriikidel olema rangetel tingimustel lubatud anda ringlussevõtu määra kohta aru sortimiskeskuste väljundi põhjal . Materjalide või ainete massi kadu sellise füüsilise ja/või keemilise muundumise tõttu, mis kuulub paratamatult lõpliku ringlussevõtuprotsessi juurde, ei tuleks ringlussevõetuna märgitud jäätmete massist maha arvata.

(12)

Ringlussevõtu kohta kogutavate andmete usaldusväärsuse tagamiseks on vaja kehtestada ühised eeskirjad andmete kogumise, jälgimise, kontrollimise ja esitamise kohta . Samuti on tähtis sätestada täpsemad eeskirjad, mille alusel liikmesriigid peaksid aru andma selle kohta mida on tegelikult ringlusse võetud ja võib arvesse võtta ringlussevõtu sihtarvude saavutamisel. Sihtarvude saavutamise arvutused peaksid põhinema ühel ühtlustatud meetodil, mis takistab kõrvaldatud jäätmete aruandlust ringlussevõetud jäätmetena. Selleks peab ringlussevõtu sihtarvude saavutamist käsitlev aruandlus põhinema lõpliku ringlussevõtuprotsessi sisendil . Materjalide või ainete massi kadu sellise füüsilise ja/või keemilise muundumise tõttu, mis kuulub paratamatult lõpliku ringlussevõtuprotsessi juurde, ei tuleks ringlussevõetuna märgitud jäätmete massist maha arvata.

(14)

Liikmesriikide esitatud statistilised andmed on komisjoni jaoks olulised, et hinnata jäätmealaste õigusaktide järgimist liikmesriikides. Statistiliste andmete kvaliteeti, usaldusväärsust ja võrreldavust tuleks parandada. Selleks tuleks kehtestada üks ühine koht kõigi jäätmeandmete sisestamiseks, jätta välja aegunud aruandlusnõuded, hinnata liikmesriikide aruandlusmeetodid ja võtta kasutusele andmekvaliteedi kontrolli aruanne.

(14)

Liikmesriikide esitatud andmed ja teave on komisjoni jaoks olulised, et hinnata jäätmealaste õigusaktide järgimist liikmesriikides. Esitatud andmete kvaliteeti, usaldusväärsust ja võrreldavust tuleks parandada. Selleks tuleks kasutusele võtta usaldusväärsetest allikatest pärit andmete kogumise ja töötlemise ühtne metoodika ning kasutusele võtta üks ühine koht kõigi jäätmeandmete sisestamiseks, jätta välja aegunud aruandlusnõuded, hinnata liikmesriikide aruandlusmeetodeid ja võtta kasutusele andmekvaliteedi kontrolli aruanne.

(16)

Jäätmekäitluse statistiliste andmete usaldusväärne esitamine on äärmiselt oluline, et tagada tõhus rakendamine ja andmete võrreldavus liikmesriikide vahel. Seepärast tuleks nõuda, et liikmesriigid kasutaksid direktiivis 94/62/EÜ sätestatud sihtarvude järgimist käsitlevate aruannete koostamisel kõige uuemat metoodikat, mille on välja töötanud komisjon ja liikmesriikide statistikaametid .

(16)

Jäätmekäitluse statistiliste andmete usaldusväärne esitamine on äärmiselt oluline, et tagada tõhus rakendamine ja andmete võrreldavus liikmesriikide vahel. Seepärast tuleks nõuda, et liikmesriigid kasutaksid direktiivis 94/62/EÜ sätestatud sihtarvude järgimist käsitlevate aruannete koostamisel andmete kogumise ja töötlemise ühtset metoodikat, mille on välja töötanud komisjon koostöös liikmesriikide statistikaametite ja jäätmekäitluse eest vastutavate riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutustega .

(16a)

Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile taotluse korral ja viivitamata mis tahes teabe, mida on vaja, et hinnata käesoleva direktiivi rakendamist tervikuna ning selle mõju keskkonnale ja inimeste tervisele.

(17)

Direktiivi 94/62/EÜ täiendamiseks või muutmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte artikli 6a lõigete 2 ja 5 , artikli 11 lõike 3, artikli 19 lõike 2 ja artikli 20 kohta . Eriti tähtis on, et komisjon peaks ettevalmistustööde ajal asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule .

(17)

Direktiivi 94/62/EÜ täiendamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte , mis käsitlevad ringlussevõtu sihtarvude saavutamise arvutamist, teatavates ringlussevõetud materjalides raskmetallide maksimaalset lubatavat sisaldust käsitlevaid teatavaid erandeid, tooteringluse ja pakenditüüpide , ringlussevõtu eesmärkide saavutamist käsitlevate andmete kogumist ja töötlemist ning aruannete esitamise vormingu ühtset metoodikat ning pakendite määratlemist illustreerivate näidete loetelu muudatusi ja käesoleva direktiivi kohaldamisel esinenud mis tahes tehnilisi probleeme . On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil , ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13 . aprilli 2016 . aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist .

(18)

Selleks et tagada direktiivi 94/62/EÜ rakendamise ühtsed tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused seoses artikli 12 lõikega 3d ja artikliga 19 . Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (16).

(18)

Selleks et tagada direktiivi 94/62/EÜ rakendamise ühtsed tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused kasutatud pakkematerjalide iseloomu identifitseerimissüsteemi teaduse ja tehnika arenguga kohandamiseks . Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (16).

(21a)

Liikmesriigid peaksid tagama, et kõigi liidu töötajate suhtes kehtivad liidu õiguse kohased kõrgel tasemel töötervishoiu ja -ohutuse nõuded, mis vastavad konkreetsetele riskidele, millega töötajad mõnes tootmis-, ringlussevõtu- ja jäätmesektoris kokku puutuvad.

-1)

ba)

lisatakse järgmine punkt:

(c)

punktid 3 kuni 10 jäetakse välja;

(c)

punktid 3 ja 4 ning 6 kuni 10 jäetakse välja;

2a)

Artikli 4 lõige 3 asendatakse järgmisega:

2b)

Artiklisse 4 lisatakse järgmine lõige:

2c)

Artiklisse 5 lisatakse järgmine pealkiri:

„Korduskasutamine“

2d)

Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:

2e)

Artiklisse 5 lisatakse järgmine lõige:

2f)

Artiklisse 5 lisatakse järgmine lõige:

2 g)

Artiklisse 5 lisatakse järgmine lõige:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega: „Taaskasutus , korduskasutamine ja ringlussevõtt“ ;

a)

pealkiri asendatakse järgmisega: „Taaskasutus ja ringlussevõtt“ ;

aa)

Artiklisse 6 lisatakse lõige - 1:

f)

hiljemalt 31. detsembriks 2025 valmistatakse vähemalt 65 % kogu pakendijäätmete massist ette korduskasutamiseks ja võetakse ringlusse ;

f)

hiljemalt 31. detsembriks 2025 võetakse ringlusse vähemalt 70  % kogu tekkinud pakendijäätmete massist;

g)

hiljemalt 31. detsembriks 2025 valmistatakse korduskasutamiseks ette ja võetakse ringlusse pakendijäätmetes sisalduvate järgmiste materjalide massist vähemalt:

g)

hiljemalt 31. detsembriks 2025 võetakse ringlusse pakendijäätmetes sisalduvate järgmiste materjalide massist vähemalt:

h)

hiljemalt 31. detsembriks 2030 valmistatakse vähemalt 75 % kogu pakendijäätmete massist ette korduskasutamiseks ja võetakse ringlusse ;

h)

hiljemalt 31. detsembriks 2030 võetakse ringlusse vähemalt 80  % kogu tekkinud pakendijäätmete massist;

i)

hiljemalt 31. detsembriks 2030 valmistatakse korduskasutamiseks ette ja võetakse ringlusse pakendijäätmetes sisalduvate järgmiste materjalide massist vähemalt:

i)

hiljemalt 31. detsembriks 2030 võetakse ringlusse pakendijäätmetes sisalduvate järgmiste materjalide massist vähemalt:

ca)

Artikli 6 lõige 4 asendatakse järgmisega:

a)

parandades selliste materjalide turutingimusi;

a)

parandades selliste materjalide turutingimusi;

b)

vaadates läbi nende materjalide kasutamist takistavad olemasolevad määrused;

b)

vaadates läbi nende materjalide kasutamist takistavad olemasolevad määrused;

ba)

võttes teisese tooraine kasutamise stimuleerimiseks kasutusele asjakohased majandushoovad, näiteks meetmed, millega edendatakse ringlusmaterjali määra toodetes ja keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumide kasutamist;

bb)

soodustades materjale, mis ei sea ringlusse võetuna ohtu inimeste tervist, kui need töödeldakse ümber toiduga kokkupuutuvateks materjalideks.“

d)

lõiked 5 , 8 ja 9 jäetakse välja.

d)

lõiked 5 ja 9 jäetakse välja.

da)

lõige 8 asendatakse järgmisega:

a)

tõhususe, rakendamise ja oluliste nõuete jõustamise hinnangut;

a)

sihtarvud muude pakendijäätmevoogude kohta;

b)

ennetavaid lisameetmeid pakendite keskkonnamõju vähendamiseks nii palju kui võimalik, järeleandmisteta selle oluliste funktsioonide osas;

b)

eraldi sihtarvud kodumajapidamiste pakendijäätmete ning kaubandus- ja tööstuspakendijäätmete kohta.

c)

pakendite keskkonnamõju märgendi võimalikku arendamist, et pakendijäätmete vältimine oleks lihtsam ja efektiivsem;

d)

pakendijäätmete tekkimise vältimisplaane;

e)

korduvkasutamise soodustamist, eriti korduvkasutamise ja ringlussevõtu maksumuse ja eeliste võrdlemist;

f)

tootjavastutust koos finantsaspektidega;

g)

edasist raskmetallide ja muude ohtlike ainete kasutamise vähendamist ja lõppetapis kasutamise lõpetamist pakendites aastaks 2010.

a)

ringlussevõetud pakendijäätmete mass on lõplikku ringlussevõtuprotsessi sisenenud jäätmete mass;

b)

korduskasutamiseks ette valmistatud pakendijäätmete mass on selliste pakendijäätmete mass, mis on taaskasutatud või kogutud korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevate tunnustatud ettevõtjate poolt ja mis on läbinud kõik vajalikud kontrolli, puhastus- ja parandustoimingud, et jäätmeid saaks korduskasutada ilma täiendava sortimise või eeltöötluseta;

c)

liikmesriigid võivad arvesse võtta tooteid ja komponente, mida valmistatakse korduskasutamiseks ette korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevate tunnustatud ettevõtjate poolt või tunnustatud tagatisrahasüsteemide raames. Liikmesriigid kasutavad korduskasutamiseks ette valmistatud ja ringlusse võetud pakendijäätmete kohandatud määra arvutamiseks ettevõtjate tõendatud andmeid ning IV lisas esitatud valemit, võttes arvesse korduskasutamiseks ette valmistatud toodete ja komponentide massi.

a)

sellise toimingu väljund saadetakse lõplikku ringlussevõtuprotsessi;

b)

selliste materjalide või ainete mass, mida ei saadeta lõplikku ringlussevõtuprotsessi ja mis kõrvaldatakse või millest toodetakse energiat, jääb alla 10 % ringlussevõetud jäätmetena märgitud jäätmete kogumassist.

ba)

näited headest tavadest, mida kasutatakse kogu liidus ja millest võiks olla abi sihtarvude saavutamisel.

5a)

Artikli 7 lõige 1 asendatakse järgmisega:

a)

kasutatud pakendite ja/või pakendijäätmete tagastamine ja/või kogumine tarbijalt, teistelt lõppkasutajatelt või jäätmevoost, et suunata need kõige sobivamasse käitlusse;

a)

kasutatud pakendite ja/või pakendijäätmete tagastamine ja/või kogumine tarbijalt, teistelt lõppkasutajatelt või jäätmevoost, et suunata need kõige sobivamasse käitlusse;

b)

kogutud pakendite ja/või pakendijäätmete korduvkasutamine või taaskasutamine, kaasa arvatud ringlussevõtt,

b)

kogutud pakendite ja/või pakendijäätmete korduvkasutamine või taaskasutamine, kaasa arvatud ringlussevõtt;

5b)

Lisatakse järgmine artikkel:

a)

vähemalt paber-, metall-, plast- ja klaaspakendite või -pakendijäätmete eraldi kogumine;

b)

et liitpakendid, nagu on määratletud komisjoni otsuses 2005/270/EÜ, kogutakse olemasolevate kogumissüsteemide raames, mis vastavad lõpliku ringlussevõtu kvaliteedistandarditele.“

5c)

Artikli 8 lõige 2 asendatakse järgmisega:

12a)

Pakendeid ja pakendijäätmeid käsitleva direktiivi 94/62/EÜ II lisa asendatakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

(14)

Pakendeid ja pakendijäätmeid käsitlevale direktiivile 94/62/EÜ lisatakse IV lisa vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

-1)

II lisa punkti 1 esimest taanet muudetakse järgmiselt:

—

Pakend kavandatakse, toodetakse ja turustatakse viisil, mis võimaldab selle korduv- ja taaskasutamist ning ringlussevõttu ja selle keskkonnamõju vähendamist miinimumini pakendijäätmete ja pakendijäätmete käitlemise jääkide kõrvaldamisel.

-1a)

II lisa punkti 1 lisatakse järgmine taane 1a:

-1b)

II lisa punkti 3 alapunkt c asebdatakse järgmisega:

c)

Kompostimise teel korduskasutatav pakend

„c)

Kompostimise teel korduskasutatav pakend

-1c)

II lisa punkti 3 alapunkti d muudetakse järgmiselt:

d)

Biolagundatav pakend

„d)

Biolagundatav pakend