31.8.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 288/56

Raportöör:

Marjolijn BULK

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avaldab heameelt, et on alustatud kantserogeenide direktiivi läbivaatamise protsessi, ja soovib anda selles olulises arutelus oma panuse.

1.2

Komitee kutsub komisjoni üles koostama mõjuhinnangu kantserogeenide ja mutageenide direktiivi (edaspidi „direktiiv“) kohaldamisala võimaliku laiendamise kohta ainetele, mis kahjustavad paljunemisvõimet.

1.3

Komitee soovitab tungivalt pöörata 2018. aastaks kavandatud direktiivi läbivaatamisel ja muutmisel suuremat tähelepanu naiste kokkupuutele kantserogeenidega töökeskkonnas.

1.4

Komitee peab oluliseks, et komisjon parandaks sotsiaalpartnerite, liikmesriikide ja muude sidusrühmadega konsulteerides ühist metoodikat, et kehtestada kõnealuse direktiiviga siduvad ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas.

1.5

Nimetatud piirnormid tuleb kehtestada teaduslike ja statistiliste andmete alusel, võttes arvesse eri tegureid, nagu teostatavus ja kokkupuutetaseme mõõtmise võimalused. Madalamaades ja Saksamaal kasutatakse riskipõhist käsitlust, mis aitab määrata piirnormid, võttes sotsiaalse kompromissi esmase tegurina arvesse riskitaset.

1.6

Komitee peab vajalikuks luua programme, mis pakuvad riikliku sotsiaalkindlustus- või tervishoiusüsteemi raames eluaegset tervisekontrolli kõigile töökeskkonnas kantserogeenidega kokku puutunud inimestele.

1.7

Komitee rõhutab, et parandamaks töötajate kaitset tööl kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainete eest, peaksid liikmesriigid tagama, et tööinspektsioonidel oleksid piisavad rahalised vahendid ja inimvara oma töö tegemiseks.

1.8

Komitee toetab Euroopa sotsiaalpartnerite ühist seisukohta ja soovitab võtta vastu siduv formaldehüüdi piirnorm töökeskkonnas.

1.9

Komitee soovitab, et diiselmootorite heitgaaside õigusliku määratluse kehtestamisel võtaks komisjon arvesse töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee andmeid nende heitgaaside kohta.

2.1

Vähktõbi on töötingimustega seotud suremuse üks peamisi põhjuseid. 2013. aastal suri ELis vähki hinnanguliselt 1,314 miljonit inimest. Üle 100 000 surmajuhtumi oli ELis tingitud tööga seotud vähktõvest. Vähk on ELis tööga seotud surma põhjuste hulgas esikohal. Tööl puutub kantserogeenidega kokku umbes kakskümmend miljonit ELi töötajat. Madalmaade rahvatervise- ja keskkonnainstituudi 2015. aastal avaldatud uuringu (1) andmetel on tööst tingitud vähijuhtudega seotud kulud aastas 334 miljardit eurot.

2.2

Tööga seotud vähktõbe on käsitletud mitmes töötajate kaitset puudutavas direktiivis. 1989. aasta raamdirektiiviga (2) kehtestatud üldisi kohustusi kohaldatakse kõigi riskide suhtes ja need määravad kindlaks üldised meetmed, mida tuleb töökohal rakendada. Kemikaalidirektiivi (3) kohaldatakse kõigi ohtlike kemikaalide suhtes. Asbestidirektiivis (4) on arvesse võetud teatavaid erivajadusi asbestiga seotud haiguste ennetamiseks. Kõige olulisem konkreetne õigusakt on 1990. aastal vastu võetud kantserogeenide direktiiv.

2.3

Direktiivis on sätestatud mitu üldist miinimumnõuet. Tööandjad peavad riskid kindlaks tegema ja neid hindama ning riski esinemisel kokkupuute ära hoidma. Kui see on tehniliselt võimalik, tuleb asjaomane protsess või keemiline mõjur asendada täiesti ohutu või vähem ohtlikuga. Kui asendamine ei ole tehniliselt võimalik, tuleb keemilisi kantserogeene, niivõrd kui see on tehniliselt võimalik, toota ja kasutada suletud süsteemis, et vältida nendega kokkupuudet. Kui see ei ole tehniliselt võimalik, peab töötajate kokkupuude olema nii vähene kui tehniliselt võimalik.

2.4

Lisaks kõnealustele üldistele miinimumnõuetele on direktiivis töötajate kaitse mehhanismi lahutamatu osana kehtestatud piirnormid teatavatele kantserogeenidele ja mutageenidele töökeskkonnas. Konkreetsete keemiliste mõjurite siduvad piirnormid töökeskkonnas on sätestatud direktiivi III lisas. Hetkel on lisas sätestatud siduvad piirnormid ainult kolmele ainele või tööprotsessi käigus toimuvale kokkupuutele. Need piirnormid puudutavad vaid väikest osa töötajatest, kes puutuvad kokku kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainetega.

2.5

2016. aastal teatas Euroopa Komisjon, et direktiiv vaadatakse läbi kolmes etapis. Sama aasta mais võttis komisjon vastu algse ettepaneku, mida arutatakse praegu Euroopa Parlamendis ja Euroopa Liidu Nõukogus. Teine ettepanek võeti vastu 2017. aasta jaanuaris ja kolmas on kavandatud 2018. aastaks.

2.6

Direktiivi läbivaatamine on jätkuv protsess. Esimese ettepanekuga muudeti kahte kehtivat piirnormi ja võeti vastu üksteist uut. Ulvskogi raportis (5) toetas Euroopa Parlament direktiivi läbivaatamise protsessi ja palus muu hulgas tungivalt laiendada direktiivi kohaldamisala, nii et see hõlmaks reproduktiivtoksilisi aineid, kehtestada kuuele ainele rangemad piirnormid ning kehtestada üleminekuperioodi piirnorm, et anda tööandjatele rakendamiseks lisaaega. Euroopa Parlament rõhutas ka asjaolu, et direktiivi 2004/37/EÜ III lisa 2017. ja 2018. aasta muudatused peaksid hõlmama muu hulgas selliseid aineid, segusid ja protsesse nagu diiselmootorite heitgaasid, formaldehüüd, kaadmium ja selle ühendid, berüllium ja selle ühendid, nikliühendid, arseen ja selle ühendid ning akrüülnitriil. Euroopa Parlamendi väljapakutud kompromissi toetas enamik fraktsioone.

2.7

Teise ettepaneku põhieesmärk on siduva piirnormi vastuvõtmine veel viiele ainele. Kompleksseid polütsükliliste aromaatsete süsivesinike segusid ja kasutatud mootoriõlisid on küll direktiivi kohaldamisala määravas lisas nimetatud, kuid nende kahe kantserogeeni kohta ei ole piirnorme esitatud. Oma analüüsile tuginedes otsustas komisjon, et viie kantserogeeni (6) suhtes praeguses etapis meetmeid ei võeta.

3.1

Direktiivi kohaldamisala piirdub pragu vaid kantserogeenide ja mutageenidega. Tuleb kaaluda kohaldamisala võimalikku laiendamist ainetele, mis kahjustavad paljunemisvõimet. EU-OSHA andmetel: „Tööl ohtlike ainetega kokkupuutumise mõju meeste ja naiste reproduktiivsüsteemile võib avalduda suguhormoonide tasemete muutuste, vähenenud sugutungi ja potentsuse, menstruaaltsükli häirete, enneaegse menopausi, hilinenud menstruatsiooni, munasarjade talitlushäirete, sperma kvaliteedi languse ning meeste ja naiste viljakuse langusena. Kokkupuude mürgiste ainetega võib arenevat seemne- või munarakku otseselt raku tasandil kahjustada. Raseda kokkupuude ohtlike ainetega võib takistada loote arengut (…). Kokkupuutel mürgiste ainetega võivad olla mitmesugused tagajärjed, nt loote surm, emakasisene kasvupeetus, enneaegne sünd, sünnidefektid, sünnijärgne surm, kognitiivse arengu häired, muutused immunoloogilises tundlikkuses, vähktõbi lapseeas. Ema kokkupuude kemikaalidega tööl võib saastada ka rinnapiima. Mõned hormonaalse aktiivsusega kemikaalid, teisisõnu endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid, võivad muuta endokriinsüsteemi talitlust ja neil võib olla seega kahjulik toime reproduktiivsüsteemile, näiteks võivad need põhjustada meestel sperma kvaliteedi langust ja reproduktiivorganite kudede kahjustusi ning naistel teatavaid günekoloogilisi haigusi.“

3.1.1

REACH-määruses ja mitmetes konkreetsetes õigusaktides (kosmeetikatoodete, biotsiidide ja pestitsiidide kohta) käsitletakse kantserogeene, mutageene ja reproduktiivtoksilisi aineid väga ohtlike ainete rühma kuuluvana. Neil on mõned ühised jooned, muu hulgas äge tervisemõju, raskesti tajutav risk (kuna kokkupuute tagajärjed avalduvad sageli alles pärast pikka peiteaega), raskused riskijuhtimisel ja probleemid seoses kombineeritud mõjuga, st kokkupuude kahe või enama eri aine või protsessiga. Mitmes liikmesriigis on selline käsitlus sotsiaalpartnerite toel riiklikul tasandil õigusaktidega vastu võetud. Komitee kutsub komisjoni üles koostama mõjuhinnangu kantserogeenide ja mutageenide direktiivi kohaldamisala võimaliku laiendamise kohta ainetele, mis kahjustavad paljunemisvõimet.

3.2

ELi strateegias tööga seotud vähktõbede vastu võitlemisel tuleks pöörata rohkem tähelepanu naistele.

3.2.1

Kokkupuute viis ja vähktõve avaldumise kohad võivad meestel ja naistel erineda. Näiteks on rinnavähk meestel väga haruldane haigus, kuid naiste hulgas kõige levinum vähktõve vorm. Rinnavähki võib tekitada kokkupuude mitmesuguste ohtlike ainetega töökeskkonnas.

3.2.2

Komitee palub tungivalt, et komisjon käsitleks 2018. aastaks kavandatud direktiivi läbivaatamisel ja muutmisel süstemaatilisemalt naiste kokkupuudet kantserogeenidega töökeskkonnas. Paljudes töövaldkondades, kus töötab palju naisi (tervishoid, puhastusteenindus, juuksuritöö jne), esineb kokkupuude kantserogeensete ainetega, millele ei pöörata tähelepanu. On vaja määrata kindlaks kriteeriumid teatud vähktõve vorme põhjustavate endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide määratlemiseks ja liigitamiseks. Ennetusmeetmeid tuleks tugevdada tsütostaatikumide (st keemiaravi) kasutamisel tervishoiutöötajate seas. Ehkki ioniseeriv kiirgus ei kuulu käesoleva arvamuse käsitlusalasse, rõhutab komitee vajadust tõhustada ka teisi direktiive, eelkõige direktiivi 2013/59/Euratom.

3.3

Sidusrühmad on töökeskkonna ohtlike ainete siduvate piirnormide rolli ja tähtsuse osas valdavalt üksmeelel. Siduvad piirnormid on olulised, sest nad aitavad riski vähendada, isegi kui ohutut kokkupuute taset ei ole. Piirnormid tuleb sätestada õigel tasemel, võttes arvesse teaduslikke andmeid ja teostatavust.

3.3.1

Ent ELis ei ole ühtset metoodikat siduvate piirnormide tuletamiseks ohtlikele ainetele töökeskkonnas. Praegu tegutseb komisjon iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Läbipaistvust ja järjepidevust tuleks enamikul juhtudel suurendada. Osa piirnorme on sobivad, osa aga ei taga piisavat kaitset. Komitee leiab, et tervishoiu ja inimelu hoidmise vallas tuleb seada kõrged sihid.

3.3.2

Arvestada tuleb ka asjaoluga, et liikmesriikidel on eri käsitlusviisid. Mõnes on määratud siduvad piirnormid enam kui sajale kantserogeenile, mutageenile ja reproduktiivtoksilisele ainele, mõnes aga vähem kui kümnele. Ka piirnormide tase võib riigiti erineda. See tekitab probleeme ettevõtjatele, kes tegutsevad eri riikides, kus on erinevad normid, ning mõnel juhul võib see kaasa tuua ebavõrdse konkurentsi.

3.3.3

Komitee peab seepärast oluliseks, et komisjon töötaks välja metoodika töökeskkonna ohtlike ainete siduvate piirnormide sätestamiseks direktiivis. See protsess peaks hõlmama ulatuslikku arutelu sotsiaalpartnerite, liikmesriikide ja muude sidusrühmadega, sh vabaühendustega. Liikmesriikide kogemused aitavad määrata kindlaks head tavad. Komitee peab eriti oluliseks kahe järgmise aspekti käsitlemist.

3.3.3.1

Esiteks piirnormide järjepidevus, vältimaks olukorda, kus teatud ainetega kokkupuutuvad töötajad on palju suuremas vähki haigestumise ohus kui teiste ainetega kokkupuutuvad töötajad. Saksamaal ja Madalmaades toetavad sotsiaalpartnerid riskipõhist käsitlust. See aitab määrata piirnormid, võttes sotsiaalse kompromissi esmase tegurina arvesse riskitaset.

3.3.3.2

Teiseks tuleb ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas määrata teaduslike andmete alusel. Arvesse tuleb võtta eri tegureid, nagu teostatavus ja kokkupuutetasemete mõõtmise võimalused. Aitamaks tööandjatel ennetusmeetmed tähtsuse järjekorda seada, peaksid need selgelt viitama kokkupuutetasemega seotud riskitasemele.

3.4

Enamikul juhtudel on kokkupuute ja vähktõve tekke vahel pikk peiteaeg. Komitee peab seepärast vajalikuks kaitsta töötajaid, kes puutuvad kokku või kellel on oht kokku puutuda ohtlike ainetega, pakkudes riikliku sotsiaalkindlustus- või tervishoiusüsteemi raames eluaegset tervisekontrolli kõigile töökeskkonnas kantserogeenidega kokku puutunud inimestele.

3.5

Komitee soovitab tegeleda aktiivsemalt teaduslike ja statistiliste uuringute valdkonnaga. Tööga seotud vähktõve põhjuseks võivad olla ka stress, töö korralduslikud tegurid, nt töö vahetustes, jne. Rohkem tähelepanu ja rahalisi vahendeid tuleb pühendada eri tegurite kombineeritud mõju tagajärgede ja võimaliku koostoime uurimisele, näiteks kemikaalid ja bioloogilised või füüsilised mõjurid, kemikaalid ja töökorraldus jne

3.6

Komitee rõhutab, et üks põhiülesanne eesmärgiga tagada töötajate kaitse tööl kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainete eest, on tugevdada kontrolli kantserogeenide ja mutageenide direktiivi rakendamise ja kohaldamise üle. Liikmesriigid peaksid tagama, et tööinspektsioonidel oleksid piisavad rahalised vahendid ja inimvara oma töö tegemiseks, aidates samas ettevõtjatel, eelkõige VKEdel, neid uusi sätteid järgida. Nad peaksid tegema tihedamat koostööd Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuriga, mis on välja töötanud mitmed vahendid, mis võivad aidata parandada töökohal ennetustegevuse kvaliteeti. Üks neist on veebipõhine interaktiivne riskihindamisvahend (OIRA) – veebiplatvorm, mis võimaldab lihtsalt ja standardiseeritult luua mis tahes keeles valdkondlikke riskihindamisvahendeid.

4.1

Direktiivi käsitlevas teises ettepanekus määratakse piirnormid veel viiele kantserogeensele ainele.

4.1.1

Epiklorohüdriin on läviväärtuseta kantserogeen. Euroopa Liidus puutub sellega kokku 43 813 töötajat. Komisjon on välja pakkunud piirnormi 1,9 mg/m3. Viisteist liikmesriiki peavad piirnormi kehtestama (7) või olemasolevat piirnormi muutma (8), et vähendada seda tasemele 1,9 mg/m3. Hinnanguliselt töötab nendes viieteistkümnes liikmesriigis ligikaudu 69 % ainega kokku puutuvatest töötajatest, kes saaksid seega parema õigusliku kaitse, kui see piirnorm kehtestatakse. Komitee on seisukohal, et väljapakutud piirnorm aitaks vähendada tööga seotud vähktõvest tulenevat koormust.

4.1.2

Etüleendibromiid on läviväärtuseta genotoksiline kantserogeen. Hinnanguliselt võib 1,2-dibromoetaaniga kokku puutuda vähem kui 8 000 ELi töötajat. Komisjon on välja pakkunud piirnormi 0,8 mg/m3 (0,1 ppm). Kakskümmend liikmesriiki peavad piirnormi kehtestama (11) või olemasolevat piirnormi muutma (9), et vähendada seda tasemele 0,8 mg/m3. Hinnanguliselt töötab nendes kahekümnes liikmesriigis ligikaudu 81 % ainega kokku puutuvatest töötajatest, kes saaksid seega parema õigusliku kaitse, kui see piirnorm kehtestatakse. Lisakulud ettevõtjatele (sh mikro- ja väikeettevõtjatele) oleksid eeldatavalt väga väikesed. Komitee on seisukohal, et väljapakutud piirnorm aitaks vähendada tööga seotud vähktõvest tulenevat koormust.

4.1.3

Etüleendikloriid on ELi määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt klassifitseeritud kui 1B kategooria kantserogeen. Euroopas võib sellega kokku puutuda alla 3 000 töötaja (7). Komisjon on välja pakkunud piirnormi 8,2 mg/m3 (2 ppm). Kakskümmend kolm liikmesriiki peavad piirnormi kehtestama (5) või olemasolevat piirnormi muutma (18), et vähendada seda tasemele 2 ppm, seega saaksid paljud ainega kokku puutuvad töötajad parema õigusliku kaitse. Komitee on seisukohal, et väljapakutud piirnorm aitaks vähendada tööga seotud vähktõvest tulenevat koormust.

4.1.4

4,4'-metüleendianiliin on genotoksiline kantserogeen. Hinnanguliselt puutub sissehingatava 4,4'-metüleendianiliiniga keemiatööstuses kokku 70–140 inimest. Töötajaid, keda mõjutab nahakaudne kokkupuude, on palju rohkem – nende arv jääb eeldatavalt vahemikku 390 000 kuni 3,9 miljonit (8). Komisjon on välja pakkunud piirnormi 0,08 mg/m3. Kakskümmend kolm liikmesriiki peavad piirnormi kehtestama (12) või olemasolevat piirnormi muutma (11), et vähendada seda tasemele 0,08 mg/m3. Komitee on seisukohal, et väljapakutud piirnorm aitaks vähendada tööga seotud vähktõvest tulenevat koormust.

4.1.5

Trikloroetüleen on Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse klassifikatsioonis 2A kategooria kantserogeen ning ELi määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt 1B kategooria kantserogeen. Hinnanguliselt võib ELis selle ainega kokku puutuda umbes 74 000 töötajat. Komisjon on välja pakkunud kombinatsiooni piirnormist 54,7 mg/m3 (10 ppm) ja lühiajalise kokkupuute piirnormist 164,1 mg/m3 (30 ppm). Kahekümne kahest liikmesriigist, kus on juba trikloroetüleeni riiklik piirnorm kehtestatud, on kuusteist riiki võtnud vastu ka lühiajalise kokkupuute piirnormi. Seitseteist liikmesriiki peavad piirnormi kehtestama (6) või olemasolevat piirnormi muutma (11), et vähendada seda tasemele 54,7 mg/m3 (10 ppm). Hinnanguliselt töötab nendes seitsmeteistkümnes liikmesriigis ligi 74 % ainega kokku puutuvatest töötajatest, kes saaksid seega parema õigusliku kaitse, kui see piirnorm kehtestatakse. Komitee tõdeb, et mitmes liikmesriigis on rakendatud madalamat piirnormi, mida toetavad tööandjate organisatsioonid ja ametiühingud. ELi tasandil tuleks määrata madalam piirnorm, et vähendada tööga seotud vähktõvest tingitud koormust.

4.2

Kompleksseid polütsükliliste aromaatsete süsivesinike segusid ja kasutatud mootoriõlisid on küll direktiivi kohaldamisala määravas lisas nimetatud, kuid nende kahe kantserogeeni kohta ei ole piirnorme esitatud.

4.2.1

Komplekssed polütsükliliste aromaatsete süsivesinike segud, mis sisaldavad indikaatorina benso[a]püreeni. Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud on suur orgaaniliste ühendite klass. Komitee on seisukohal, et väljapakutud meede aitaks vähendada tööga seotud vähktõvest tulenevat koormust.

4.2.2

Mootoriõlina kasutatud mineraalõlid. Kokkupuude mootoriõlina kasutatud mineraalõlidega võib tekitada nahavähki. Selliste õlidega puutub hinnanguliselt kokku 1 miljon töötajat, kellest suurem osa tegeleb mootorsõidukite hoolduse ja remondiga. Komitee on seisukohal, et väljapakutud meede aitaks vähendada tööga seotud vähktõvest tulenevat koormust.

5.1

Formaldehüüd. Komisjon ei ole esitanud formaldehüüdi piirnormi töökeskkonnas. Aastal 2009 leidis vähiuurimiskeskus, et formaldehüüdi ja inimeste müeloidse leukeemia põhjusliku seose kohta on piisavalt tõendeid. Formaldehüüdi kohta saadaolev teave on piisav, et tuletada tervisepõhine piirnorm, kaheksatunnine aegkaalutud keskmine ja lühiajalise kokkupuute piirnorm. Saadaolevate andmete põhjal tuletas töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee töökeskkonnas kokkupuute piirnormi 0,3 ppm (8 h aegkaalutud keskmine) ja lühiajalise kokkupuute piirnormi 0,6 ppm. Sellele tuginedes otsustas ka tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee seda piirnormi komisjonile soovitada. 2016. aastal palusid Euroopa sotsiaalpartnerid komisjonil võtta teaduskomitee esitatud tervisepõhised väärtused selle kemikaali siduva piirnormina kasutusele (9). Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab ühist seisukohta ja on arvamusel, et siduv piirnorm tuleks vastu võtta.

5.2

Diiselmootorite heitgaasid. 2012. aastal liigitas Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus kõik diiselmootorite heitgaasid 1. kategooria kantserogeenide (inimestele tõestatult kantserogeensete ainete) hulka. Komisjoni andmetel puutub Euroopa Liidus diiselmootorite heitgaasidega tööl kokku enam kui kolm miljonit töötajat. 2010. aasta seisuga puutus nende gaasidega vähemalt mingil tööelu etapil kokku kaksteist miljonit inimest ja see arv võib aastaks 2060 tõusta kahekümne miljonini. Komisjoni mõjuhinnangus on öeldud, et töökeskkonnas diiselmootorite heitgaasidega kokkupuudet keelustavate õigusaktide puudumise tõttu sureb ELis aastatel 2010–2069 230 000 inimest.

5.2.1

Komisjoni põhiargument, põhjendamaks diiselmootorite heitgaaside väljajätmist direktiivi I ja III lisast, on see, et raske on leida õiguslikku määratlust uute ja vanade mootorite eristamiseks. Komitee arvates ei ole direktiivi eesmärk määrata kindlaks mootorite tehnilised standardid, vaid kehtestada diiselmootorite heitgaaside õiguslik määratlus kantserogeense protsessina, tuginedes teaduslikele andmetele ja Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse hinnangule. Töötajad võivad tööl kokku puutuda mitmete eri kokkupuutestandarditele vastavate mootorite heitgaasidega. Kokkupuute iseloomustamisel on oluline osa ka muudel teguritel, nagu põlemistemperatuurid ning mootorite hooldus ja puhastamine. Tuleks määrata piirnorm, mis võtab arvesse elementaarse süsiniku kontsentratsiooni õhus. Komitee on seisukohal, et arvesse tuleks võtta töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee järgmist teavet: „Ehkki toksikoloogiliste andmete põhjal sobiks läviväärtus (näiteks 0,02 mg/m3 või madalam, mis vastab väärtusele 0,015 mg/m3 elementaarset süsinikku), lähtub epidemioloogilistest andmetest, et oluline vähirisk tekib juba nendel ja ka madalamatel kokkupuutetasemetel. Seetõttu ei saa olemasolevate andmete ja analüüside põhjal kehtestada piirnormi, mis kaitseks töötajaid piisavalt. Nii toksikoloogilisi kui ka inimeste kohta käivaid epidemioloogilisi andmeid kogutakse ja hinnatakse aga edasi.“ (10)