31.8.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 288/20

Raportöör:

Erik SVENSSON

Kaasraportöör:

Ariane RODERT

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“) tervitab Euroopa Komisjoni idu- ja kasvufirmade algatust ning kavandatud meetmeid, mille eesmärk on kõrvaldada peamised takistused, ent rõhutab asjaolu, et mitte kõik kiiresti arenevad ettevõtted ei ole kõrgtehnoloogia ettevõtted ja et tarvis on sektoriüleseid meetmeid.

1.2

Komitee on arvamusel, et väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act“ – mis koondaks kõik algatused ühe kava alla – ajakohastatud taaskäivitamine oleks asjakohasem ning suurendaks nähtavust ja järjepidevust.

1.3

Komitee nõuab idu- ja kasvufirmade suhtes kooskõlastatud poliitilist lähenemisviisi, milles võetaks arvesse ettevõtlusmudelite mitmekesisust, ja peab tervitatavaks sotsiaalsetele ettevõtetele mõeldud erimeetmeid. Siiski peab mis tahes algatus püüdma üldiselt parandada ettevõtluskliimat, võimaldades innovatsiooniprotsessi osana riskide võtmist ja eksperimenteerimist.

1.4

Peamiseks takistuseks idu- ja kasvufirmadele on jätkuvalt halduskoormus ja bürokraatia. Seepärast innustab komitee komisjoni täielikult rakendama ja jõustama selles valdkonnas võetud algatusi.

1.5

Komitee rõhutab, et on oluline sotsiaalpartnereid struktureeritult kaasata ning tagada töötingimusi, tööõigust ja kollektiivlepinguid käsitlevate ELi õigusnormide järgimine.

1.6

Komitee peab kavandatud innovatsioonimeetmeid tervitatavaks, ent arvestades VKEde ja mikroettevõtete piiratud ressursse, kutsub üles lihtsustama eeskirju ja tingimusi.

1.7

Partnerlussuhete tugevdamine ja kogukondade loomine on väga oluline tegur edu saavutamiseks. Komisjon peaks edendama võrgustike moodustamist, sealhulgas vahendajate, hõlbustajate, hooandjate ja ettevõtlusinkubaatorite loomist.

1.8

Idu- ja kasvufirmade kasvupotentsiaali vallandamiseks on väga oluline töötada välja kohandatud rahastamine, mis võimaldaks ligipääsu nii omakapitali kui ka võlakapitali põhistele lahendustele, kindlustada ligipääs hankelepingutele ja parandada maksukeskkonda. Komitee on oma arvamustes uurinud sobivaid lahendusi.

1.9

Oskuste arendamine on otsustava tähtsusega ja seepärast tuleb keskenduda ettevõtlusalastele haridusprogrammidele kõigil tasemetel ning haridussüsteemi varases järgus. Lisaks tuleb ergutada ja edendada mentorlust, töökohal õppimist ning informaalse ja mitteformaalse õppe programme.

1.10

On vaja võtta meetmeid, et vähendada praegust tugevat riskikartlikkust ELis, vaadates läbi teise võimaluse põhimõtte ja pakkudes arengutoetust, nt finantskirjaoskuse/-hariduse näol.

1.11

Komitee kutsub komisjoni üles koondama kokku kõik praegused ja uued algatused sotsiaalsete ettevõtete toetamiseks, avaldades sotsiaalmajanduse tegevuskava sisaldava teatise. See on kooskõlas nõukogu 7. detsembri 2015. aasta järeldustega sotsiaalmajanduse kui Euroopa majandusliku ja sotsiaalse arengu olulise teguri edendamise kohta.

2.1

Teatises „Euroopa uued liidrid: idu- ja kasvufirmade algatus“ on märgitud järgmist:

2.2

Teatises pakub komisjon välja mitmeid meetmeid, mida tuleb võtta nende tõkete vähendamiseks ja/või kõrvaldamiseks.

2.2.1

Tõkete kõrvaldamine:

2.2.2

Abi õigete partnerite leidmiseks:

2.2.3

Juurdepääs rahastamisele:

3.1

Käesolev arvamus on vastus Euroopa Komisjoni teatisele „Euroopa uued liidrid: idu- ja kasvufirmade algatus“, milles pakutakse välja meetmeid kiiresti arenevate ettevõtete täieliku potentsiaali vallandamiseks. Komitee otsustas siiski laiendada arvamuse ulatust ja kaaluda neid meetmeid kõigi idufirma vormide, sh potentsiaalsete idu- ja kasvufirmade vaatenurgast.

3.2

Komitee peab kõnealust algatust ja peamiste takistuste kõrvaldamise püüdu tervitatavaks. Komitee sooviks rõhutada oma varasemates arvamustes tehtud ulatuslikku tööd eesmärgiga luua ELis eri ettevõtlusvormidele soodne keskkond (3), samuti oma varasemat üleskutset edendada ettevõtlusalast tegevuskava (4).

3.3

Kuna idu- ja kasvufirmade algatus on väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act“ edasiarendus ja laiendus, siis leiab komitee, et oleks tõhusam kaaluda väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act“ ajakohastatud taaskäivitamist kui jätkata eraldi meetmete võtmist. Komitee tervitab ja toetab kõnealust algatust ja teisi sellesarnaseid, mille eesmärk on toetada idu- ja kasvufirmasid, ent on keeruline saada ülevaadet kogu tegevuskavast, koondamata eri algatusi ühiseks ja laiaulatuslikuks poliitiliseks tegevuskavaks.

3.4

Komitee rõhutab vajadust üldise tõhusa meetmepaketi järele, milles võetaks arvesse ettevõtete mitmekesisust, ja toetab seepärast komisjoni eesmärki edendada kogu ELi poliitikat hõlmavat koordineeritud lähenemisviisi.

3.5

Komitee juhib komisjoni tähelepanu komitees koostamisel olevale arvamusele, mis sisaldab mitmeid idu- ja kasvufirmade seisukohalt väga asjakohaseid soovitusi:

3.6

Lisaks ärgitab komitee oma 2016. aasta detsembri arvamuses (5) komisjoni edendama kiiresti arenevaid ettevõtteid järgmiste meetmete abil:

3.7

Iseäranis oluline on tunnistada olemasolevate mikroettevõtete – millest paljud on pereettevõtted – suurt potentsiaali ja sotsiaalsete ettevõtete valdkonna arenguvõimalusi. Lisaks kutsub komitee komisjoni üles kaaluma asjaolu, et mitte kõik kiiresti arenevad ettevõtted ei ole kõrgtehnoloogia ettevõtted ning et tähelepanu ja toetust vajavad ka sellised sektorid nagu teenuste sektor, moetööstus ja e-kaubandus ning teised innovaatilised sektorid.

3.8

Komitee ärgitab komisjoni ühtlasi tagama, et kõigis algatustes võetaks arvesse ka uusi kujunemisjärgus ärimudeleid, nagu nt jagamismajandus (6). Need kõik põrkuvad sarnastele ja täiendavatele taksitustele, kui alustavad tegevust ja laienevad ühtsel turul.

3.9

Komitee peab tervitatavaks meetmeid ühtse digivärava sisseseadmiseks, et parandada ligipääsu teabele, ent leiab, et sel vahendil oleks piiratud mõju koormavate eeskirjade ja õigusnormide vähendamisele. Samuti soovitab komitee hõlmata ühtsesse digiväravasse teadus- ja arendustegevuse alase internetiportaali. Struktuurne koostöö vahendajaorganisatsioonidega on väga tõhus viis parandada idufirmade teavitamist.

3.10

Komisjon käsitleb mõningaid kõige pakilisemaid takistusi, iseäranis regulatiivse, maksu- ja halduskoormuse alal. Komitee soovib rõhutada, et VKEdel, sh mikroettevõtetel, ja pere- või sotsiaalsetel ettevõtetel on sageli vähe või üldse mitte mingeid ettevõttesiseseid kogemusi väga keerukate ja bürokraatlike eeskirjade ja halduskoormusega toimetulekuks, seepärast on lihtsustamine kõige alus.

3.11

Komitee toetab kavandatud vastastikuseid hindamisi heade tavade jagamiseks ja liikmesriikide vaheliste erinevuste väljaselgitamiseks algatuste parema ühtlustamise eesmärgil. Tõhususe huvides peavad vastastikuste hindamiste tulemused olema läbipaistvad ja neid tuleb levitada sidusrühmade hulgas.

3.12

Komitee toetab ka komisjoni otsust laiendada Euroopa ettevõtlusvõrgustiku nõuandeteenuseid, pakkudes idu- ja kasvufirmade nõustamist asjaomaste siseriiklike ja Euroopa õigusnormide, rahastamisvõimaluste, partnerluste loomise ja piiriülestes riigihangetes osalemisega seotud küsimustes. Ka siin soovib komitee rõhutada vahendajaasutuste ja kaasatud organisatsioonidega muu hulgas sotsiaalmajanduse raames tehtava struktuurse koostöö tähtsust ja eeliseid.

3.13

Komitee toetab komisjoni kavatsust kaasata idu- ja kasvufirmad rahvusvahelistesse kaubanduslepingutesse, sest järjest enam idu- ja kasvufirmasid peab kiiresti jõudma üleilmsele turule (sageli väga piiratud segmendis).

3.14

Komitee tunnustab ja toetab komisjoni selles algatuses võetud kohustust tagada töötingimusi, tööõigust ja kollektiivlepinguid käsitlevate ELi õigusnormide järgimine ja seada eesmärgiks kvaliteetsed töökohad.

3.15

Komitee soovib reageerida komisjoni teatises esitatud järgmisele sõnastusele: „sealhulgas paindlikumat ja ajakohasemat töökorraldust“. See väide võib põhjustada vääritimõistmist ja võimalikku kuritarvitamist.

3.16

Sotsiaalpartnerite struktuurne kaasamine on ülitähtis ja seda tuleks edendada, et tagada ettevõtete vahel aus konkurents ja vältida sotsiaalse dumpingu ohtu, nagu komitee on toonitanud mitmes arvamuses (7).

3.17

Komitee soovib käsitleda asukohapõhise piiramise praegust protsessi (8). See võib olla uus suur takistus idu- ja kasvufirmadele, kel puudub suutlikkus siseneda samaaegselt mitmesse eri keeltega riiki. Äärmiselt oluline on selgitada aktiivse ja passiivse müügi erinevusi! Siseriiklikest õigusaktidest kinnipidamist nõutakse vaid neis riikides, kuhu on suunatud aktiivne tegevus.

3.18

Komitee toetab ettepanekut parandada VKEde, iseäranis kasvufirmade juurdepääsu programmile „Horisont 2020“. Euroopa innovatsiooninõukogu ja innovatsiooniradar võivad olla tõhusad vahendid, juhul kui need ei ole liiga koormavad, ja võivad tõepoolest saavutada kavandatud VKEde eesmärgid. Lisaks soovitab komitee pöörata neis algatustes eritähelepanu sotsiaalsele innovatsioonile, mis sageli hoogustab uusi ärimudeleid.

3.19

Komitee peab tervitatavaks ka asjaolu, et idu- ja kasvufirmadele suunatud meetmetes mainitakse konkreetselt sotsiaalmajandust ja sotsiaalseid ettevõtteid – see on valdkond, kus komiteel on eriteadmised ja mille kohta ta on koostanud arvamusi (9).

3.20

Komitee märgib rahuloluga, et komisjon tunnistab VKEde suuri raskusi oma intellektuaalomandiõiguste kaitsmisel. Väikese ettevõtte jaoks on kulud äärmiselt suured, sama suured on ka õigusnormide täitmise tagamise kulud, mis tähendab, peaaegu ükski idu- või kasvufirma ei saa seda endale lubada. Komitee palub komisjonil leida sellele probleemile toimiv lahendus.

4.1.1

Üldine positiivne ettevõtluskliima on kasvu ja innovatsiooni nurgakivi. Komitee on seisukohal, et komisjoni algatus saab olla edukas ainult siis, kui selle eesmärk on üldiselt parandada ettevõtluskliimat, võimaldades innovatsiooniprotsessi osana riskide võtmist ja eksperimenteerimist.

4.1.2

Komitee nõustub komisjoniga selles, et idu- ja iseäranis kasvufirmade jaoks on väga oluline luua sidemed õigete parteritega. Kuna Euroopa turg suhtub riskide võtmisse traditsioonilisemalt ja on eeskätt riigipõhine, tuleb jõupingutused jagada laias laastus kaheks:

4.1.3

Komitee toetab komisjoni kavatsust tõhustada algatust „Startup Europe“ ja koordineerida ELi tegevust eesmärgiga ühendada klastrid ja ökosüsteemid kogu Euroopas.

4.1.4

Komitee toetab asjaolu, et komisjon tõstab esile kogukondade moodustamist koos partnerluste ja vajadustele vastavate ökosüsteemidega kui idu- ja kasvufirmade edukuse peamisi tegureid. Seoses sellega peab komitee tervitatavaks asjaolu, et komisjon osutab eritähelepanu sotsiaalsele ettevõttele, tunnistades selle erijooni ja panust Euroopa ühiskonda. Seepärast kutsub komitee komisjoni veel kord üles (10) koondama kõik praegused ja uued algatused sidusasse ELi sotsiaalmajanduse tegevuskavva, et parandada nähtavust ja eri algatuste omavahel ühendamist.

4.2.1

Komitee toetab kindlalt komisjoni kavatsust parandada idu- ja kasvufirmade jaoks hangetes osalemise võimalusi. Lisaks kavandatud meetmetele kutsub komitee komisjoni üles jälgima tähelepanelikult hankedirektiivi ülevõtmist ja kohaldamist liikmesriigi tasandil. See on oluline tagamaks, et liikmesriigid kasutavad täielikult ära olemasolevaid sätteid, et parandada VKEde, sh sotsiaalsete ettevõtete võimalusi hangetes osalemiseks. Komitee viitab oma varasematele hanketeemalisele arvamusele (11).

4.2.2

Komitee tervitab asjaolu, et teatises pööratakse erilist tähelepanu innovatsioonialastele hangetele ja innovatsioonipartnerlusele. See aga nõuab lihtsustatud eeskirjakomplekti. Innovatsioonialased hanked, nagu neid on kirjeldatud direktiivis, näivad paremini sobivat suurtele ettevõtetele. Innovatsioonipartnerlustes osalemiseks tuleb määrata eraldi üksus – see takistab idu- ja kasvufirmasid hanketingimustele vastamast, sest idufirmadel puudub tavaliselt vastav osakond.

4.2.3

Komitee soovib rõhutada, et komisjoni vahendi (enda kinnitus, kasutades Euroopa ühtset hankedokumenti) kasutuselevõtmine eesmärgiga aidata VKEdel avalikes hangetes osaleda on paljudel juhtudel andnud vastupidiseid tulemusi ja seda tajutakse hankes osalemise takistusena. Idu- ja kasvufirmadel on raske kogu vajalikku teavet ja nõutavaid vorme kokku saada. Seepärast on tarvis toetust ja seda tuleks edendada vahendajaorganisatsioonide kaudu (VKEde organisatsioonid ja teised seotud organisatsioonid).

4.3.1

Komitee nõustub, et Euroopa uute oskuste tegevuskava, milles keskendutakse kahele eesmärgile – kvaliteedile ja oskustele, käsitleb mõningaid kõige olulisemaid väljakutseid. Ent edu saab saabuda ainult siis, kui algatused jõuavad kõige tähtsamate sihtrühmadeni, see aga nõuab rakendamist, jälgimist ja järelkäsitlemist, et tagada tõhusus.

4.3.2

Komitee rõhutab, et Euroopa uute oskuste tegevuskava ja iseäranis tulevane algatus „Digioskuste ja töökohtade koalitsioon“ on äärmiselt olulised ja neist võib saada tuleviku nurgakivi.

4.3.3

Sotsiaalsed ettevõtted töötavad välja vastuseid uutele või seni piisavalt arvesse võtmata sotsiaalsetele vajadustele. Nad on sotsiaalse innovatsiooni teerajajad. Sotsiaalsed (ja teised) ettevõtjad väljendavad seega vajadust meetmete järele lisaks digioskuste algatustele ka teistes oskusvaldkondades, nt ettevõtluse arendamine ja investeerimisvalmidus. Need oskused on eduka idufirma jaoks võrdselt tähtsad.

4.3.4

Komitee kutsub komisjoni üles edendama ja abistama liikmesriike hariduskavade koostamisel ettevõtjate jaoks, aga ka hõlbustama parimaid tavasid liikmesriikide ja sidusrühmade vahel. On soovitatav näha sellised kavad ette juba haridussüsteemi varases etapis, sest on tõendatud, et siis on sellel suurem mõju.

4.3.5

Lisaks on ettevõtlusinkubaatorid ja ühtse kontaktpunkti teenused (nt arendamine, mentorlus ja rahaline toetus) sageli otsustava tähtsusega varajases ja kiire kasvu faasis. Komisjon peaks edendama ja jagama selle valdkonna parimaid tavasid.

4.4.1

Komitee jagab komisjoni muret, et maksustamine võib idu- ja kasvufirmade jaoks olla märkimisväärne takistus. Peamised punktid, mida tuleb käsitleda, on suured nõuete täitmise kulud, iseäranis kulud, mis tulenevad riiklike maksusüsteemide erinevusest.

4.4.2

Komitee kutsub komisjoni üles kaaluma võimalust jätta kehtestamata koguseline või ajaline piirang sellise kahjumi edasikandmise korral, mis tekkis ettevõtte esialgsel käivitamisel ja kasvamisel.

4.4.3

Komitee tervitab ka komisjoni teatises kirjeldatud võimalust, et VKE võivad valida äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi süsteemi.

4.4.4

Samuti on VKEde jaoks väga keeruline tarbimise maksustamine käibemaksusüsteemis. Lisaks paneb idufirmadele täiendava koorma iga konkreetse kauba või teenuse puhul liikmesriigis kohaldatava käibemaksumäära väljaselgitamine. See põhjustab kõrgeid kulusid, mis lõpuks pärsivad piirülest kaubandust. Seepärast toetab komitee komisjoni kavatsust luua ühtne käibemaksuala ja esitada pakett, millega lihtsustatakse käibemaksu süsteemi VKEde, sealhulgas idufirmade jaoks, käsitledes sellega tõsist takistust mikroettevõtete jaoks.

4.4.5

Investeeringuid idu- ja kasvufirmadesse pärsib ka see, et paljudes liikmesriikides maksustatakse investeerimistulu individuaalsel tasandil, iseäranis siis, kui alternatiiviks on investeeringud, millele kohaldatakse madalamat maksukoormust või mida üldse ei maksustata. Selles kontekstis võib eritähelepanu nõuda aktsiaoptsioonide maksustamine. Seepärast toetab komitee komisjonipoolse järelevalve jätkumist liikmesriikide maksuskeemide/stiimulite üle idu-/kasvufirmadesse investeerimisel.

4.4.6

Sotsiaalsetel ettevõtetel peab olema fiskaalne keskkond, mis võimaldab neil kasutada oma täielikku majanduslikku potentsiaali, võttes samas arvesse nende keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid eesmärke ning järgides vaba konkurentsi põhimõtteid. Võimalikud on mitmesugused meetmed:

4.5.1

Idu- ja kasvufirmad sõltuvad juurdepääsust oma- ja võlakapitalile. Komitee on varasemates arvamustes (12) märkinud, et ELis on juurdepääs riskikapitalile palju piiratum kui USAs, mille peamine põhjus on ELi riskikapitali sektori suur killustatus (see on koondunud teatud liikmesriikidesse). Komitee tunnistab, et komisjon käsitleb seda küsimust, luues üleeuroopalise riskikapitali fondi, ning kutsub komisjoni üles võtma teadmiseks komitee ettepanekud (13) ja jälgima tähelepanelikult fondi rakendamist ja mõju.

4.5.2

Samas arvamuses juhtis komitee tähelepanu erainvestorite ebapiisavale kaasamisele ning soovitas stiimuleid avaliku ja erasektori partnerlusteks seal, kus on võimalik kaaluda asümmeetrilisi fonde (need on juba olemas Soomes, Ühendkuningriigis, Kreekas ja Madalmaades). Komitee peab nüüd tervitatavaks sarnast lahendust, mis võimaldab eraõiguslikel investeerimisfondidel saada avaliku sektori tagatise investeeringuteks idu- ja kasvufirmadesse.

4.5.3

Komitee peab tervitatavaks ka ettepanekut suurendada EFSI ja COSME programmi eelarvet, et täiendavalt rahastada idu- ja kasvufirmadele suunatud tõhusaid meetmeid, võttes arvesse nende ettevõtete mitmekesisust.

4.5.4

Siiski on oluline rõhutada, et enamikku idufirmasid rahastatakse pangalaenudega, mis on seotud isiklike ja perekondlike tagatistega. Kuigi pangalaenud on tegelikkus, on rahastamisvahendina tarvis ka omakapitali, ent see vahend ei ole karistuslike maksustamiskordade, omakapitali kultuuri puudumise, vähese finantskirjaoskuse ja killustunud maksejõuetussüsteemide tõttu Euroopas piisavalt arenenud.

4.5.5

Komitee innustab ELi liikmesriike edendama komisjoni abiga äritegevuse alternatiivseid õiguslikke vorme ja neid otsima – nt lihtsustatud vormis aktsiaselts, millel on suur innovatsioonipotentsiaal kasvu seisukohalt (tüüpiline idufirma Prantsusmaal ja Slovakkias).

4.5.6

Samuti innustab komitee liikmesriike lihtsustama ja ühtlustama komisjoni abiga pankrotiseadusi, k.a teise võimaluse põhimõtte rakendamine, mis pakuti välja komitee arvamuses „Ettevõtte maksejõuetus“ (14).

4.5.7

Maksejõuetusmenetluses ja -eeskirjades on väljakutseks raskustesse sattunud idufirmade varade asjakohane hindamine. Paljudel juhtudel on peamine vara oskusteave, mitte põhivara, nagu komitee on juba varem märkinud (15).

4.5.8

Varasemates arvamustes on komitee põhjalikult uurinud sotsiaalsete ettevõtete jaoks vajalikku finantsökosüsteemi (16). Sarnaselt teiste idufirmadega on nende puhul vaja pakkuda kombineeritud kapitali lahendusi koos garantiielemendiga ning innovaatilisi vahendeid teises etapis rahastamiseks ja rahandusalast koolitust, mis hõlmab investeerimisvalmidust. Sotsiaalsetesse ettevõtetesse investeerimise ja asjaomaste ettevõtete rahastamise iseärasus on see, et investeeringutasuvus hõlmab ka sotsiaalset mõju. Komisjon peaks toetama liikmesriikide sellesuunalisi algatusi.

5.1

Komitee peab tervitatavaks asjaolu, et teatises tuuakse iseäranis esile sotsiaalsete ettevõtete sektorile suunatud konkreetseid meetmeid ning uuritakse edasiste meetme võtmist tärkavate ettevõtlusmudelite korral.

5.2

Seoses sellega on oluline mainida seost sotsiaalse innovatsiooni ning sotsiaalmajanduse valdkonna idufirmade ja uute ärimudelite vahel, mida komitee on varem uurinud (17). Keskne tähtsus on arusaamal, et sotsiaalne innovatsioon lähtub teistsugusest innovatsiooniprotsessist, mille aluseks on spetsiaalsed kriteeriumid ja põhimõtted. Seepärast tuleb iga meetme puhul sotsiaalmajanduse valdkonna idufirmade ja uute ärimudelite toetamisel järgida peamisi alusväärtusi, nagu sotsiaalse ja keskkonnamõju mõõtmine, jagatud väärtuse ja avatud allika aspektid, mis seonduvad sotsiaalse innovatsiooniga (18). Vaid siis võivad sotsiaalsed ettevõtted ja asjaomased uued kujunemisjärgus sotsiaalse ettevõtluse vormid saada kasu toetusemeetmetest, olla jätkusuutlikud ja edukalt kasvada.

5.3

Ühtlasi on oluline mõista, kuidas ja kas sotsiaalsed ettevõtted ja need uued ettevõtlusvormid kasvavad (nad võivad kiire kasvamise asemel otsustada hoopis head ideed tutvustada). Nagu komitee on varem rõhutanud, on keskne tähtsus nende erinevate ettevõtlusmudelite loogika täielikul integreerimisel kõigisse idu- ja kasvufirmade algatustesse ning toetusvahendite asjakohasel kohandamisel. Toetusmehhanismid põhinevad sageli tänapäeval normiks oleval traditsioonilisel ettevõttemudelil ja mitte sotsiaalmajanduslikel või kujunemisjärgus majandusmudelitel.

6.1

Komitee on alati rõhutanud vajadust suurendada eri ettevõtlusvormide nähtavust, tunnustamist ja edendamist. See hõlmab paremat statistiliste andmete kogumist ning uuringuid ELis praegu olemasolevate eri ärimudelite ja nende konkreetse loogika valdkonnas.

6.2

Palju kasu võiks olla andmebaasist, mis koondaks häid tavasid meetmete alal idu- ja kasvufirmade edendamiseks kogu nende mitmekesisuses. Komisjonil on head võimalused lihtsustada liikmesriikide parimate tavade vahetust.

6.3

Tuleks propageerida sotsiaalettevõtete väärtusi, põhimõtteid ja olemasolu põhjuseid, sest need võivad anda ettevõtjatele inspiratsiooni. Sektori kogemusi ja meetodeid saab kergesti üle kanda teistele ettevõtlusmudelitele, nt partnerluse ja liikmesuse põhimõtted, mis põhinevad sektori- ja sidusrühmaülesel ühisel loomisel, litsentsilepingutel, suutlikkuse suurendamisel, ühitamisel, mis võimaldab võimendada teiste ettevõtete ulatust, avatud allikal, et lahendusi kiiresti levitada, arukatel võrkudel, mis tuginevad jagatud ja ühistele väärtustele, ning uute standardite kehtestamisel, nagu nt poliitika muutmisele suunatud liikumised. Hea näide viimati nimetatu kohta on tõsiasi, et sotsiaalne innovatsioon toob tavaliselt kaasa sotsiaalpoliitika innovatsiooni. Samamoodi võivad tavapärased ettevõtted anda inspiratsiooni sotsiaalsetele ettevõtetele nt turunduse, müügi ja äriühingute juhtimise alal, mis taas näitlikustab heade tavade vahetamise väärtust.

6.4

Komiteel kui Euroopa kodanikuühiskonna esindajal on head võimalused osaleda aktiivselt ELi ettevõtluse arendamise edendamises ja tugevdamises tööhõive, sotsiaalse heaolu ja kasvu huvides. Seepärast pakume komisjonile oma suutlikkust ja võimeid seoses edasiste VKEsid, sh sotsiaalseid ettevõtteid käsitlevate algatustega.