Kommenteeritud kokkuvõte

Mõjuhinnang võimaliku muudatuse kohta dumpingu arvutamise metoodikas seoses Hiina Rahvavabariigiga (ja muude mitteturumajanduslike riikidega)

A. Vajadus meetmete järele

Miks? Mis on lahendamist vajav probleem?

Hiina WTOga ühinemise protokolli punktis 15 sätestatud üleminekukord võimaldas dumpingu arvutamisel kasutada erimetoodikat. Hiina majanduse ulatuslike moonutuste tõttu ei peeta sealseid hindasid ja kulusid usaldusväärseiks ning ELi kaubanduskaitset käsitlevate uurimiste korral arvutatakse dumpingumarginaali turumajandusliku kolmanda riigi (nn võrdlusriigi) hindade ja kulude põhjal. Punkti 15 teatavate sätete kehtivuse lõppemise tõttu 2016. aasta detsembris võib osutuda vajalikuks kõnealust metoodikat muuta. Kuna moonutused Hiina majanduses esinevad endiselt, näitaks Hiina hindade ja kulude kasutamine dumpingu arvutamisel paljudel juhtudel dumpingumäära tegelikust oluliselt väiksemana ja ükski selle alusel kehtestatud meede ei oleks tõhus dumpinguhinnaga impordi põhjustatud kahjude kõrvaldamisel. Sellel oleks suur negatiivne mõju ELi tööstuse konkurentsivõimele (umbes 50 % kehtivatest kaubanduse kaitsemeetmetest rakendatakse Hiina impordi suhtes). Ühe sõltumatu uuringu kohaselt võivad tollimaksumäärad langeda kuni 30 protsendipunkti võrra ja see võib ohustada kuni 200 000 töökohta ELis.

Mida selle algatusega loodetakse saavutada?

Peamised eesmärgid on edendada vaba ja õiglast kaubandust ning suurendada ELi konkurentsivõimet, majanduskasvu ja luua/säilitada töökohti ELis. Seepärast tuleb samal ajal, kui tegeldakse tõhusalt Hiina WTOga ühinemise protokolli punktis 15 sätestatud teatavate sätete kehtivuse lõppemisega, jätkuvalt tagada ELi kaubanduse kaitsevahendite tulemuslikkus. Selleks on soovitav reageerida tõhusalt Hiina majanduse ulatuslikele moonutustele ja tagada asjakohased õiguskaitsevahendid ebaõiglase impordi (nt dumpinguhinnaga/subsideeritud import) põhjustatud kahju korvamiseks. Samal ajal tuleks säilitada mõlemapoolsetel huvidel põhinevad tihedad sidemed Hiinaga.

Milline on ELi tasandi meetmete lisaväärtus? 

Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõike 3 kohaselt ei kohaldata subsidiaarsuse põhimõtet valdkondades, mis kuuluvad ELi ainupädevusse. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punktile e kuulub ühine kaubanduspoliitika ELi ainupädevusse. ELi toimimise lepingu artiklis 270 on lisaks öeldud, et kaubanduse kaitsemeetmed, näiteks meetmed, mida võetakse dumpingu või subsiidiumide puhul, rajanevad ühise kaubanduspoliitika ühtsetel põhimõtetel. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu kõnealuse algatuse suhtes ei kohaldata. EL peab tagama ELi rahvusvaheliste kohustuste täitmise.

B. Lahendused

Milliseid seadusandlikke ja mitteseadusandlikke poliitikavalikuid on kaalutud? Kas on olemas eelistatud valik? Miks? 

Analüüsiti ja võrreldi kolme poliitikavariandi mõju.

-1. variant: (lähtestsenaarium) poliitikat ei muudeta. Seda ei saa aga käsitada tüüpilise muutusteta jätkamise variandina, sest teatavad punkti 15 sätted kaotavad lõplikult kehtivuse ning seega poliitiline ja õigusraamistik muutub.

-2. variant: standardmetoodika kohaldamine tähendaks Hiina kohtlemist samal viisil kui mis tahes muud WTOsse kuuluvat turumajandusega riiki, mis nõrgestaks oluliselt ELi kaubanduse kaitsevahendeid.

-3. variant: hõlmab uut metoodikat, mis võimaldab tulemuslikult tegelda mitteturumajanduslike moonutustega ja täiendavalt tugevdada kaubanduse kaitsevahendeid. Allvariant 3.1 hõlmab kaht elementi: moonutustega tegelemine ja üleminekuperioodid, mis võimaldavad tagada juba kehtivate meetmete tulemuslikkuse. Allvariandis 3.2 käsitletakse väiksema tollimaksu reeglit ja subsiidiumivastast elementi.

3. variant (kahe allvariandi kombinatsioonina) on eelistatuim valik. See on püstitatud eesmärkide saavutamiseks kõige sobivam.

Kes millist valikut toetab? 

Mõned sidusrühmad (peamiselt tööstussektor) tunduvad eelistavat 1. varianti (muudatusi ei toimu). Selle variandi õiguslikud ja poliitilised tagajärjed võivad olla märkimisväärsed.

Mõned importijad ja kauplejad toetavad 2. varianti. See aga nõrgestaks ELi kaubanduse kaitsevahendeid, vähendaks tollimaksumäärasid ning suurendaks seeläbi madalama hinnaga impordi mahtu. See vähendaks olulisel määral ELi tööstussektori konkurentsivõimet ja seaks ohtu paljud töökohad.

3. variant kattub paljude selliste sidusrühmade seisukohaga, kes rõhuvad kaubanduse kaitsevahendite jätkuvale tulemuslikkusele, soovivad neile õiguslikult kindlat alust ja eelistavad hoiduda suhete rikkumisest Hiinaga.

C. Eelistatud poliitikavaliku mõju

Millised on eelistatud poliitikavaliku (kui see on olemas; vastasel korral peamiste poliitikavalikute) eelised? 

Allvariandiga 3.1 kaasneksid veidi (umbes 4 % võrra) väiksemad tollimaksumäärad kui praeguse metoodika korral. Allvariandi 3.2 korral tõuseksid tollimaksumäärad umbes 8 %. Niisiis oleks kahe allvariandi kombinatsiooni majanduslik ja sotsiaalne mõju eeldatavasti neutraalne. Seega säilitataks praegune tööhõive tase. Kuna kaubanduse kaitsevahendite makromajanduslik mõju on suhteliselt väike (kogu Hiinaga toimuva kaubanduse hulgast rakendatakse kaitsemeetmeid 2 kuni 5 % suhtes), on väga raske mõõta meetodi muutmisest tingitud keskkonnamõju. Võib väita, et ELis tootmine on keskkonnasõbralikum kui Hiinas ja et transpordimahu kasv suurendab CO2-heidet ja CO2-jalajälge.

Peamised kasu saavad rühmad oleksid ELi tööstussektor ja töötajad. Tööstussektori konkurentsivõime oleks tagatud/suurem ja töökohad säiliksid.

Millised on eelistatud poliitikavalikuga (kui see on olemas; vastasel korral peamiste poliitikavalikutega) seotud kulud? 

3. variandil on peamiselt positiivne mõju. Mõningat negatiivset mõju võivad importijad/kauplejad tunda, kui teatavatel juhtudel kehtestatakse praegustest tollimaksumääradest veidi suuremad dumpinguvastased tollimaksud. Selline negatiivne mõju on aga piiratud, sest tollimaksumäärad suureneksid ainult natuke ja enamikul juhtudel on importijatel ja kauplejatel võimalus kasutada teisi tarneallikaid (mille suhtes ei kohaldata kaubanduse kaitseks kehtestatud tollimakse).

Algatus ei too endaga eeldatavasti kaasa nõuete täitmisega seotud kulusid, sest uurimismenetluses (andmete kogumine, arvutused jne) ei muutuks osaliste jaoks võrreldes praegusega midagi.

Milline on mõju ettevõtjatele, VKEdele ja mikroettevõtjatele?

VKEsid mõjutavad kaubanduse kaitsevahendid erinevalt, sõltuvalt sellest, kas nad on tootjad, kasutajad või importijad/kauplejad. Tüüpiliselt on kaubanduse kaitsemeetmete objektiks olevate toodete puhul tegemist tööstuslikuks kasutamiseks ettenähtud toodetega ning VKEsid ja mikroettevõtjaid see tihti otseselt ei puuduta. Teatavates sektorites (nt lauanõud, jalgrattad) võivad kaubanduse kaitsemeetmed siiski olla tööstuse püsimajäämiseks eluliselt tähtsad; see kehtib nii suuremate äriühingute kui ka VKEde puhul. Oma suuruse ja spetsiifilise struktuuri tõttu kalduvad VKEd muudatuste suhtes haavatavamad olema ja seepärast võib mis tahes muudatus metoodikas neid rohkem mõjutada kui suuri äriühinguid.

Kas on ette näha märkimisväärset mõju riigieelarvetele ja ametiasutustele?

Kõnealuses osas ei ole märkimisväärset mõju ette näha. Uurivate ametiasutuste (komisjoni talitused) puhul hüvitab igasuguse uuest metoodikast tingitud töökoormuse kasvu ilmselt võrdlusriigi kasutamise metoodika kõrvalejätmisest saadav kasu (uurimine ja kohapealne kontrollimine võrdlusriigis ei oleks enam vajalik).

Kas on oodata muud olulist mõju? 

3. variant aitab eeldatavasti säilitada/suurendada ELi tööstuse konkurentsivõimet. Samuti aitab see vältida ELi jäämist ebasoodsamasse olukorda kui teised WTO liikmeid (nt USA ja Jaapan, kes ei kavatse praegu oma metoodikat muuta). Need riigid kehtestaksid kõrgemaid tollimakse kui EL (standardmetoodika kasutamise korral), mille tulemusel võivad kaubavood nihkuda ELi.

D. Järelmeetmed

Millal poliitika läbi vaadatakse?

Poliitika on kavas läbi vaadata viie aasta pärast, mis peaks jätma piisavalt aega, et tagada sisukate andmete kättesaadavus.