EUROOPA KOMISJON

Brüssel,12.2.2016

COM(2016) 67 final

2016/0039(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta Tuneesiale

{SWD(2016) 30 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Paralleelselt pikaleveninud ja ebakindla poliitilise ülemineku protsessiga alates 2011. aasta revolutsioonist on Tuneesia majandust rõhunud pidevad riigisisesed rahutused, piirkondlik ebastabiilsus (sh Liibüa konfliktide mõju) ja nõrk rahvusvaheline keskkond (eriti euroalal). Need ebasoodsad suundumused on oluliselt halvendanud riigi edusamme, samuti eelarvepositsiooni ja maksebilansi positsiooni. Peamiselt terrorirünnakute negatiivse majandusliku mõju (eelkõige turismi, transpordisektori ja investeerimise jaoks) ning ühiskondlikest rahutustest põhjustatud tootmiskatkestuste tõttu kärbiti 2015. aastal kasvuprognoosi olulisel määral, samas mõjutab see olukord negatiivselt niigi haavatavaid makse- ja eelarvepositsioone, luues olulise rahastamisvajaduse.

Samal ajal on riik poliitilise ülemikuga seotud raskustest ja ebastabiilsusest hoolimata jätkanud demokraatlike mehhanismide konsolideerimiseks oluliste meetmete võtmist, näiteks kiideti 2014. aasta jaanuaris heaks uus põhiseadus.

Tuneesia saavutas 2013. aasta aprilli keskpaigas kokkuleppe Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) 24-kuuse tugilaenu kohta summas 1,75 miljardit USA dollarit, mille IMFi juhatus kiitis heaks 2013. aasta juunis, ja mida hiljem pikendati kuni 2015. aasta detsembrini. Samuti küsis riik 2013. aasta augustis ELilt täiendavat makromajanduslikku finantsabi. Euroopa Komisjon vastas detsembris 2013 makromajandusliku pakkumisega, et annab laenudena finantsabi summas 250 miljonit eurot (MFA-I), ning kaasseadusandjad suurendasid summa 300 miljoni euroni ja kiitsid selle heaks 2014. aasta mais. Kõnealuse laenu poliitikatingimusi sisaldav vastastikuse mõistmise memorandum jõustus 2015. aasta märtsis.

Pärast IMFi programmi 6. läbivaatamise lõpuleviimist eelmise aasta septembris taotles Tuneesia IMFilt järgmist, tõenäoliselt 4-aastast kokkulepet. IMFi uue programmi üle peetakse veel läbirääkimisi, kuid eeldatavasti saadetakse see IMFi juhtkonnale heakskiitmiseks 2016. aasta kevadel. MFA-I meede kulgeb rakendamisel esinenud mõningatest viivitustest hoolimata ootuspäraselt. Esimene osa laenust maksti välja 7. mail 2015 ning kuna Tuneesia on täitnud ELiga vastastikuse mõistmise memorandumis kokku lepitud tingimused, maksti teine osa laenust välja 1. detsembril 2015. Juhul kui vastastikuse mõistmise memorandumi tingimused on täidetud, makstakse laenu kolmas ja ühtlasi viimane osa eeldatavasti välja 2016. aasta teises kvartalis.

Selles kontekstis esitas Tuneesia peaminister 2015. aasta augustis president Junckerile saadetud kirjas ELile taotluse, mida kordas arengukoostöö- ja investeeringute minister detsembris saadetud kirjas, veel ühele makromajandusliku finantsabi meetmele summas 500 miljonit eurot, mis antaks koos IMFi jätkuprogrammiga. Arvestades julgeolekuolukorra suurt mõju Tuneesia majandusele ja välise rahastamise vajadusi poliitilise ülemineku konsolideerimise ajal ning pärast riigi välise rahastamise vajaduste ajakohastatud hindamist koostöös IMFiga, esitab Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku anda Tuneesia Vabariigile keskmise tähtajaga laenudena teine makromajanduslik finantsabi (MFA-II) summas, mis on maksimaalselt 500 miljonit eurot. Kavandatud summa vastab ka IMFi programmi eeldatavale suurusele, arvestades praegu Tuneesia majanduse ees seisvaid olulisi riske ning ELi kindlat soovi Tuneesia poliitilist ja majanduslikku üleminekut toetada.

Kavandatud uus makromajanduslik finantsabi aitaks IMFi uue programmi kontekstis Tuneesial katta veel jäänud vajadust välisrahastuse järele, mis on aastatel 2016–2017 hinnanguliselt 2,9 miljardit USA dollarit. See vähendaks majanduses maksebilansi ja eelarve vallas lühiajalist haavatavust, tagades samas kooskõlastuse IMFi ja Maailmapangaga kokkulepitavate kohandamis- ja reformiprogrammidega ning reformidega, mis on kokku lepitud ELi eelarvetoetuse meetmete alusel, eelkõige riigi ülesehitamise lepingute (Programme d’Appui à la Relance, PAR) alusel. Kavandatud MFA-II haakub Euroopa naabruspoliitika suundumustega ja rahvusvahelise kogukonna, sh G7 Deauville’i partnerlusalgatuse pingutustega neil rasketel aegadel Tuneesiat toetada.

Selles kontekstis, ja nagu käesoleva ettepaneku juurde kuuluvas komisjoni talituste töödokumendis selgitatud, leiab komisjon muu hulgas ka poliitilise olukorra kohta Euroopa välisteenistuse koostatud hinnangule tuginedes, et kavandatud suuruse ja laadiga makromajandusliku finantsabi poliitilised ja majanduslikud eeltingimused on täidetud.

Üldine taust

Kaks eelnevat aastat oli SKP kasv IMF programmi kontekstis stabiilne, kuigi aeglane (2,3 % nii 2013. kui ka 2014. aastal), kuid võrreldes aasta alguses prognoositud 3 %-ga korrigeeriti 2015. aasta kasv allapoole 0,5 %-le. Tuneesia majandust raputasid suured tagasilöögid ja seda peamiselt 2015. aasta terrorirünnakute tõttu, mis mõjutasid olulisemaid majandussektoreid. Sellise allapoole korrigeerimise põhjuste hulka kuulus rünnakute negatiivne mõju nii turismisektorile (moodustab SKPst ligikaudu 7 % ja rakendab ligikaudu 15 % tööjõust) ja transpordisektorile (moodustab samuti SKPst ligikaudu 7 %, millest ligikaudu 20 % sõltub turismireisidest) kui ka välisinvestorite hoiakutele ning koosmõju häiretega fosfaaditootmise, transpordi ja muudes sektorites (tööseisakute ja streikide tõttu). Tuneesia ametiasutused ja IMF eeldavad, et kui just ei tule uusi lööke, siis 2016. aastal majanduskasv kiireneb, mida toetab ka turismisektori aeglane taastumine ja sisemaise tootmise normaliseerumine. Sellegipoolest kätkeb see baasstsenaarium endas suuri langusriske.

Nii või teisiti ei ole selline aeglane majanduskasv piisav, et vähendada olulisel määral tööpuudust, mis on 15 % juures endiselt kõrge, olles eriti kõrge noorte ja ülikoolilõpetajate (üle 30 %) ning naiste (21,6 %) seas. Lisaks on ligikaudu 50 % töötajatest vanuses 15–24 endiselt hõivatud mitteametlikus majanduses.

Inflatsioon oli 2014. aastal keskmiselt 5,5 % ja halveneb veelgi, kui pidada silmas rahvusvaheliste kaubahindade langemist, stabiilset sisemaist toidutootmist, sisenõudluse vähenemist ja ettevaatlikku rahapoliitikat. Eeldatakse, et koguinflatsioon tasakaalustub 2015. aastal keskmiselt 4,9 % juures ja jääb järgmised 5 aastat ligikaudu 4 % suuruseks.

Pärast seda kui inflatsioonisurvele, maksebilansi ja eelarve halvenemisele reageerides 2012. aastast kuni 2014. aasta keskpaigani rahapoliitikat koomale tõmmati, vähendas keskpank eelmise aasta oktoobris võrdlusmäära 50 baaspunkti (4.25 %-le), et tarbijahinnaindeksi inflatsiooni aeglustumise taustal aidata kaasa SKP kasvu aeglustumise peatamisele.

Riigi rahanduses saavutas Tuneesia 2014. aastal eelarve mõningase konsolideerimise, kuna struktuurne eelarvepositsioon (tähele tuleb panna, et selles ei arvestada panganduse rekapitaliseerimise kulusid ja muid ühekordseid kulusid) vähenes 5,1 %-lt SKP-st 2013. aastal 4,2 %-le SKP-st 2014. aastal. Siiski eeldatakse terrorirünnakute järel võetud kulumeetmete tõttu ja hoolimata kulude kokkuhoiust tänu eeldatust madalamate naftahindadele, et 2015. aastal suureneb struktuurne puudujääk 4,7 %-le SKP-st. 2016. aasta eelarves on ette nähtud struktuurse puudujäägi vähendamine 4,2 %-le SKP-st, mis saavutatakse peamiselt tulude suurendamisega (osaliselt teatud käibemaksu kehtestamisega) ning toetustele väiksemate kulutuste tegemisega (lähtudes peamiselt oletusest, et rahvusvaheline naftahind on madalam ja vahetuskurss on stabiilne). Sellegipoolest suurendab 15 000 avaliku sektori töötaja juurdevärbamine (peamiselt kaitse- ja julgeolekusektoris) palgakulusid.

Samal ajal on valitsemissektori võlg järjest suurenenud, saavutades 2014. aastaks 50 % SKP-st ning prognoosi kohaselt tipneb enne vastupidise suuna võtmist 2018. aasta lõpus 61 % juures SKP-st. Samuti on järgmise kahe aasta jooksul ette nähtud valitsemissektori võla märkimisväärselt hoogsam amortiseerimine (alates ligikaudu 600 miljonilt USA dollarilt 2015. aastal enam kui 1,4 miljardile USA dollarile 2017. aastal ja peaaegu 1,2 miljardile USA dollarile 2018. aastal).

Maksebilansi poolest kasvas praeguse jooksevkonto puudujääk 2014. aastal veelgi, ulatudes 8,9 %-ni SKP-st võrreldes 8,3 %-ga SKP-st 2013. aastal, ning naftahindade vähenemisest, vähenenud riigisisesest majandusaktiivsusest ja ekspordi suurenemisest hoolimata jääb see 2015. aastal eeldatavasti mittejätkusuutlikult kõrgele tasemele. Eeldatakse, et Sousse’ terrorirünnaku negatiivsed mõjud avaldavad jooksevkonto puudujäägile täiendavat survet, surudes puudujääki taas suunas 8,8 % SKP-st. Alates 2011. aastast on ka vähenenud erakapitali sissevool Tuneesiasse, mis on maksebilanssi veelgi haavatavamaks muutnud. Välismaiste otseinvesteeringute netomaht, mis oli aastatel 2005–2010 keskmiselt peaaegu 5 % SKP-st, on viimasel kahel aastal vähenenud veidi enam kui 2 %-le SKP-st.

Suure jooksevkonto puudujäägi ja kapitali sissevoolu vähenemise kontekstis on Tuneesia järjest enam sõltunud ametlikest rahavoogudest. 2015. aastal suutis Tuneesia katta osa oma välisrahastuse puudujäägist seeläbi, et andis 2015. aasta jaanuaris välja 1 miljardi USA dollari väärtuses 5.75 % intressiga 10-aastase eurovõlakirja, mis välismaise rahastaja riikliku tagatise puudumisest hoolimata märgiti rahvusvaheliste investorite poolt üle.

Ametlikud välisvaluutareservid peatati 2014. aastal 7,7 miljardi USA dollari juures, mis vastab vaevalt 3 kuu impordile, kuigi algne eesmärk oli IMFi programmi raames saavutada 9 miljardit USA dollarit. 2015. aasta jaanuaris välja antud rahvusvaheline võlakiri 1 miljardile USA dollarile suurendas reservide taset, kuid terrorirünnakute tagajärjel vähenes turismist saadav sissetulek, mille tulemusel kukkusid reservid oktoobri lõpuks taas ligikaudu 6,5 miljardile USA dollarile, mis vastab veidi alla 4 kuu impordile. Praegu eeldatakse, et reservide tase on 2015. aasta lõpu seisuga 7,5 miljardit USA dollarit. See jääb oluliselt alla 8,2 miljardist USA dollari, mida IMF programmi 6. läbivaatamisel (lõpule viidud 2015. aasta septembris) aastaks prognoosis, ning algse programmi raames reservieesmärgiks seatud 10,1 miljardist USA dollarist.

Välisvõlg kasvas 48 %-lt SKP-st 2011. aastal hinnanguliselt 56,2 %-ni SKP-st 2014. aastal ning eeldatavasti tipneb enne vastupidise suuna võtmist 2018. aastal 72,3 % juures SKP-st. Tuneesia riigireitingut on alates 2011. aastast mitmel korral alandatud, viimati 2014. aastal (Moody’s langetas tasemelt Ba2 tasemele Ba3 ja Standard & Poor’s langetas tasemelt BB tasemele BB-).

Tuneesial tuleb struktuurireformide eduks veel väga palju tööd teha. Aastatel 2000–2010 oli riigis inimese kohta suhteliselt suure majanduskasvu aeg (majanduskasv oli naftat importivate Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna riike seas üks suurimaid), kuid sellegipoolest vaevad riiki endiselt mitmed struktuursed puudujäägid. Konkreetselt iseloomustab riiki liigne sõltuvus ekspordisuunitlusega, madala lisandväärtusega rannikuäärsetest tööstusharudest, millega kallutatakse piirkondlik majandusareng kreeni, ning tööturu jäikus ja oskuste mittevastavus, millega soodustatakse kõrget töötuse määra ja seda eriti noorte seas. Ühes sellega, et läbipaistvust ja majanduse juhtimist tajutakse puudulikuna, on selle kasvumudeli tulemusel majanduslik kasu rahva seas jaotunud ebavõrdselt.

Kokkuvõttes ja osaliselt poliitilise ülemineku tundlikkuse tõttu edeneb reform aeglaselt, kuigi viimase aja positiivsed muutused on innustavad ja valitsus püsib endiselt kindlalt positiivsete reformide jätkamise kursil. Mitmete oluliste reformide (eelkõige maksupoliitika ja -haldus, äri- ja investeerimiskliima parandamine ja finantssektori reformimine) mahukas eeltöö on suuresti tehtud ning peaks võimaldama veelgi põhjalikemate reformide rakendamist. Muude reformide jaoks (näiteks hindade subsideerimise reform ning sotsiaalse turvavõrgu parandamine) on täielikuks rakendamiseks endiselt vaja veel vahemeetmeid, tugevat poliitilist tahet ja tuge.

Nagu märgitud, kiitis IMFi juhatus 2013. aasta 7. juunil heaks 1,75 miljardi USA dollari suuruse (400 % Tuneesia kvoodist) kaheaastase tugilaenu, mida hiljem pikendati kuni 2015. aasta detsembrini. Tuneesia taotles IMF-lt järgmist kokkulepet, mille eeldatav kestus on 4 aastat ja mida tõenäoliselt toetatakse laiendatud rahastamisvahendist. Selle programmi üle peetakse veel läbirääkimisi, kuid eeldatavasti saadetakse see IMFi juhtkonnale heakskiitmiseks 2016. aasta kevadel. Kuigi lõplikku summat ei ole veel kindlaks määratud, on see eeldatavasti praegusest tugilaenust suurem.

Novembris IMFi koostatud korrigeeritud prognoosid viitavad märkimisväärsetele maksebilansi vajadustele aastatel 2016–2017, arvestades et välisrahastuse puudujääk on kokkuvõttes hinnanguliselt 5,1 miljardit USA dollarit (2016. aastal 2,7 miljardit USA dollarit ja 2017. aastal 2,4 miljardit USA dollarit). Rahastuse puudujäägi taga on laias plaanis järgmised kolm tegurit: jooksevkonto püsivalt suur puudujääk, vajadus kasvatada aastatel 2016–2017 välisvaluutareserve ja eeldatavasti suured võla amortiseerimise nõuded (eriti 2017. aastaks). Kavandatav 500 miljoni euro suurune makromajanduslik finantsabi kataks sellisest hinnangulisest rahastuse puudujäägist 19,2 %.

Tuneesia on minevikus saanud finantsabi ka mitmelt kahepoolselt rahastajalt (konkreetselt USA-lt ja Jaapanilt, kuid ka Alžeerialt), samuti teistelt mitmepoolsetelt rahastajatelt (konkreetselt Maailmapangalt ja Aafrika Arengupangalt) ning need rahastajad panustavad tõenäoliselt ka tuleval perioodil. ELi osutatud abide seas paistab praegu edukalt rakendatav 300 miljoni euro suurune MFA-I silma sellega, et aitab märkimisväärselt kaasa oluliste reformide rakendamisele ja hädasti vajatava finantstoe pakkumisele.

Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Varem on Euroopa Parlament ja nõukogu 15. mail 2014 vastu võtnud otsuse nr 534/2014/EL 1 300 miljonit euro suuruse esimese makromajandusliku finantsabi andmise kohta Tuneesia Vabariigile.

Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

Euroopa Liit soovib arendada Tuneesiaga tihedaid suhteid ja toetada Tuneesia majanduslikke ja poliitilisi reforme. 1995. aastal sai Tuneesiast esimene Vahemere lõunapiirkonna riik, kes sõlmis ELiga assotsieerimislepingu. See leping jõustus 1998. aastal ja on jätkuvalt kahepoolse koostöö õiguslik alus. Kahepoolseid suhteid on veelgi tugevdatud ELi naabruspoliitikaga, muu hulgas võttes vastu viieaastased Euroopa naabruspoliitika tegevuskavad, millega kehtestati koostöö strateegilised eesmärgid ja millest viimane hõlmab aastaid 2013–2017. Tuneesia on ka Vahemere Liidu liige. Olulised on ka majandussidemed ELiga. 2008. aastal viis Tuneesia lõpule tööstustoodangu tariifide kaotamise, saades seega esimeseks Vahemere piirkonna riigiks, kes sõlmis ELiga vabakaubanduslepingu. Tuneesia on naaberriik, kelle jaoks valdav osa kaubavahetusest toimub ELiga. 2014. aastal pärines 64,7 % Tuneesia impordist EList ja 72,5 % Tuneesia ekspordist oli suunatud ELi. Tuneesia sõltub palju EList ka välismaiste otseinvesteeringute, muude finantsvoogude, rahaülekannete ja sissetuleva turismi osas. EL ja Tuneesia alustasid 2015. aasta oktoobris ametlikke läbirääkimisi põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna üle, eesmärgiga võimaldada Tuneesiale täielik juurdepääs ELi ühtsele turule.

ELi makromajanduslik finantsabi täiendaks Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi ja katusprogrammi raames antavaid toetusi ning eelkõige majanduskasvu toetamise (PAR) IV ja V eelarvepaketi ELi poolt rakendamise raames kavandatud tingimusi. ELi makromajanduslik finantsabi, mis toetab asjakohase makromajanduspoliitika raamistiku ja struktuurireformide vastuvõtmist Tuneesia ametiasutuste poolt, suurendaks ELi osalemise lisandväärtust, tõhustades ELi üldisi meetmeid, sealhulgas muude finantsinstrumentide abil.

Alates araabia kevadest on EL mitmel korral väljendanud valmisolekut Tuneesiat majandus- ja poliitikareformide tegemisel toetada. EL on pakutavat finantstuge toetuste näol kahekordistanud, mille tulemusel on SPRING- ja katusprogrammi raames siiani kõige enam rahalisi vahendeid saanud just Tuneesia.

Kuigi Tuneesial on täieliku demokraatia poole liikumisel olnud raskusi ja püsib suur ebakindlus, on riik teinud poliitilise reformi suunas märkimisväärseid edusamme. ELi ja Tuneesiat ühendab nii assotsieerimislepingust, Euroopa naabruspoliitikast kui ka muudest hiljutistest algatustest tulenevalt ka tugev ja järjest intensiivsem kahepoolsete suhete raamistik.

Selles kontekstis leitakse, et Tuneesia vastab kolmandatele riikidele makromajandusliku finantsabi andmise poliitilistele eeltingimustele, eeskätt demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi mõistes, ning on riik, kellega ELi jätkab lähedaste poliitiliste ja majandussuhete arendamist. Makromajandusliku finantsabi poliitilistele kriteeriumidele vastavuse kohta Euroopa välisteenistuse koostatud hinnang on lisatud ettepanekuga kaasas olevale komisjoni talituste töödokumendile. Makromajandusliku finantsabi ettepanek on kooskõlas ELi valmisolekuga toetada Tuneesia majanduslikku ja poliitilist üleminekut.

2.HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Konsulteerimine huvitatud isikutega

Makromajanduslik finantsabi moodustab osa Tuneesia majanduse stabiliseerimiseks antavast rahvusvahelisest abist. Käesoleva makromajanduslikku finantsabi käsitleva ettepaneku koostamisel konsulteerisid komisjoni talitused Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapangaga, kes on juba kehtestanud mahukad rahastamisprogrammid ning kavandavad ka uusi programme. Komisjon konsulteeris 10. detsembril 2015 majandus- ja rahanduskomiteega, kes andis ettepanekule oma heakskiidu. Samuti on komisjon olnud pidevalt ühenduses Tuneesia ametiasutustega.

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Välisnõustajate abiga koostas komisjon 2013. aasta detsembris Tuneesia riigi raharingluse ja halduskorra kvaliteeti ja usaldusväärsust käsitleva tegevushinnangu. Selle tulemused olid suuremas osas positiivsed ja neid jagati 2014. aasta jaanuaris Tuneesia ametiasutustega ja ELi delegatsiooniga, et võimalikes parandamist vajavates valdkondades tööd jätkata.

Mõju hindamine

Liidu makromajanduslik finantsabi on erandlik erakorraline meede, millega aidatakse kolmandates riikides lahendada maksebilansi kriise. Seega on käesolev makromajandusliku finantsabi ettepanek vabastatud komisjoni parema õigusloome suuniste (SWD(2015) 111 final) kohase mõjuhindamise nõudest, kuna poliitiliselt on hädavajalik kõnealuses kiiret reageerimist nõudvas hädaolukorras kiirelt tegutseda.

Üldisemalt aitab makromajanduslik finantsabi ning sellega seotud majanduslik kohandamis- ja reformiprogramm Tuneesial katta lühiajalisi rahastamisvajadusi, toetades samal ajal poliitikameetmeid, mille eesmärk on tugevdada keskpikas perspektiivis maksebilanssi ja eelarvepositsiooni ning edendada jätkusuutlikku majanduskasvu, nagu on uue programmi kontekstis kavas IMFiga kokku leppida. See aitab eelkõige parandada riigi rahanduse juhtimise tõhusust ja läbipaistvust; ning edendada struktuurireforme, millega toetatakse kokkuvõttes eelarve konsolideerimist ja maksebilansi tasakaalustamist, samuti tootlikkuse ja tööhõive suurenemist, ning edendatakse õigusaktide ühtlustamist ja majanduslikku integratsiooni ELiga, sh praegu läbirääkimisel oleva põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu kontekstis.

3.ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Kavandatud meetmete kokkuvõte

Euroopa Liit annab Tuneesiale keskmise tähtajaga laenuna makromajanduslikku finantsabi maksimaalses summas 500 miljonit eurot. Abi aitab katta Tuneesia vajadust välisrahastuse järele aastatel 2016–2017, vastavalt komisjoni poolt Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangu põhjal kindlaks tehtule.

Kavakohaselt makstakse abi välja kolmes osas, vastavalt 200 miljonit eurot, 150 miljonit eurot ja 150 miljonit eurot. Esimene väljamakse tehakse eeldatavasti 2016. aasta keskel. Teine väljamakse, mille eeldus on teatavate poliitiliste meetmete võtmine, võidakse teha 2016. aasta neljandas kvartalis. Eeldusel et poliitilised meetmed on võetud, võidakse kolmas ehk viimane osamakse teha 2017. aasta esimesel poolel. Abi andmist korraldab komisjon. Kooskõlas finantsmäärusega kohaldatakse erisätteid pettuste ja muu eeskirjade eiramise ärahoidmiseks.

Nagu makromajandusliku finantsabi puhul tavaline, eeldab väljemaksete tegemine Rahvusvahelise Valuutafondiga sõlmitud uue rahastamisvahendi raames programmi läbivaatamiste edukat läbimist. Peale selle peaksid komisjon ja Tuneesia ametiasutused sõlmima vastastikuse mõistmise memorandumi, milles lepitakse kokku teatavates struktuurireformimeetmetes. Komisjon keskendub struktuurireformidele, mille eesmärk on parandada üldist makromajanduslikku juhtimist ja jätkusuutlikuks majanduskasvuks vajalikke tingimusi (nt läbipaistvuse ja tõhususe tagamine riigi rahanduse juhtimises, eelarvereformid, sotsiaalset turvavõrgustikku tugevdavad reformid, tööturureformid ning kaubandust ja investeeringuid reguleerivat raamistikku parandavad reformid). Need reformimeetmed toetaksid ametivõimude reformikava ning täiendaksid IMFi, Maailmapanga ja teiste rahastajatega kokku lepitud programme, samuti ELi eelarvetoetuse meetmetega seonduvaid poliitikaprogramme. Need oleksid kooskõlas ELi ja Tuneesia vahel Euroopa naabruspoliitika ühise tegevuskava ja muude strateegiliste dokumentide raames kokku lepitud peamiste majandusvaldkonna reformimise prioriteetidega. Nendega arendataks ka edasi MFA-I raames rakendatud struktuurireforme.

Otsus anda kogu makromajanduslik abi laenudena tuleneb Tuneesia arengutasemest (sissetulek inimese kohta) ja võlanäitajatest. See on kooskõlas käsitlusega, mida kohaldavad Tuneesia suhtes Maailmapank ja IMF. Tuneesia ei ole kõlblik sooduskrediidi saamiseks Rahvusvaheliselt Arenguassotsiatsioonilt ega IMFi laiendatud laenuvahendist.

Õiguslik alus

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 212.

Subsidiaarsuse põhimõte

Ettepanek järgib subsidiaarsuse põhimõtet, sest liikmesriigid üksi ei suuda piisavalt tagada Tuneesia lühiajalise makromajandusliku stabiilsuse taastamise eesmärgi täitmist ja see eesmärk on paremini saavutatav ELi tasandil. Selle peamine põhjus on riikide eelarvevõimaluste piiratus ning vajadus antavat abi mastaabiefekti ja tulemuslikkuse maksimeerimiseks rahastajate vahel piisavalt koordineerida.

Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas: ettepanek piirdub lühiajalise makromajandusliku stabiilsuse eesmärgi saavutamiseks minimaalselt vajalikuga ega lähe selleks vajalikust kaugemale.

Komisjoni hinnangul, mis põhineb IMFi tulevase laiendatud rahastamisvahendi kokkuleppe raames tehtud prognoosidel, katab MFA-II abi summa ajavahemikus 2016–2017 puuduvatest vahenditest 19,2 %. See on kooskõlas makromajandusliku finantsabi puhul kohaldatavate koormuse jagamise tavaeeskirjadega. Kahepoolsetelt ja mitmepoolsetelt rahastajatelt ning võlausaldajatelt Tuneesiale lubatud abi silmas pidades käsitatakse seda ELi jaoks kohase koormusena. Arvestades, et MFA-I kolmandat osa ei ole välja makstud, katab aastatel 2016–2017 MFA-I ja MFA-II raames saadav finantsabi hinnangulisest rahastuse puudujäägist kokku 23,4 %.

Vahendi valik

Projektide finantseerimine ega tehniline abi ei oleks nimetatud makromajanduslike eesmärkide saavutamiseks sobiv ega piisav. Muude ELi vahenditega võrreldes on makromajandusliku finantsabi peamine eelis see, et selle abil saab leevendada vajadust välisrahastuse järele, aidata luua stabiilse makromajandusliku raamistiku, edendades muu hulgas maksebilansi ja eelarve jätkusuutlikkust, ning aidata ühtlasi luua sobiva raamistiku struktuurireformide jaoks. Kuna makromajanduslik finantsabi aitab ehitada üles asjakohast poliitikaraamistikku, võib see aidata suurendada ka ELi muude, kitsamini piiritletud eesmärgiga finantsinstrumentide abil Tuneesias rahastatavate meetmete tulemuslikkust.

4.MÕJU EELARVELE

Kavandatud abi antakse laenuna ning seda tuleks rahastada laenutehinguga, mille ELi nimel teeb komisjon. Abiga seotud eelarvekulu koosneb väljamakstud summadest 9 % kandmisest ELi välistegevuse tagatisfondi; raha kantakse eelarverealt 01 03 06 („Maksed tagatisfondi”). Eeldades, et laenu esimene ja teine osamakse kogusummas 350 miljonit eurot tehakse 2016. aastal ja laenu kolmas osamakse summas 150 miljonit eurot tehakse 2017. aastal, ning kooskõlas tagatisfondi mehhanismi reguleerivate eeskirjadega, tehakse eraldised 2018.–2019. aasta eelarvetest. Komisjon hindab eelarverea 01 03 06 kasutamise praegustele prognoosidele tuginedes, et meetme eelarvekulu on vastuvõetav.

5.TÄIENDAV TEAVE

Ülevaatamis-/läbivaatamis-/aegumisklausel

Ettepanek sisaldab aegumisklauslit. Kavandatav makromajanduslik finantsabi oleks kättesaadav kahe ja poole aasta jooksul alates esimesest päevast pärast vastastikuse mõistmise memorandumi jõustumist.

2016/0039 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta Tuneesiale

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 212,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut 2 ,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt 3

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Liidu (edaspidi „liit”) ja Tuneesia Vabariigi (edaspidi „Tuneesia ”) vaheliste suhete alus on Euroopa naabruspoliitika. Tuneesiast oli esimene Vahemere lõunapiirkonna riik, kes sõlmis 17. juulil 1995 ELiga assotsieerimislepingu, mis jõustus 1. märtsil 1998. Kõnealusele assotsieerimislepingu kohaselt viis Tuneesia 2008. aastal lõpule tööstustoodangu tariifide kaotamise, saades seega esimeseks Vahemere piirkonna riigiks, kes sõlmis ELiga vabakaubanduslepingu. Kahepoolset poliitilist dialoogi ja majanduskoostööd on edasi arendatud Euroopa naabruspoliitika tegevuskavade raames, millest viimane hõlmab perioodi 2013–2017.

(2)Pärast revolutsiooni ja president Ben Ali võimult kukutamist 14. jaanuaril 2011 toimusid sama aasta 23. oktoobril Tuneesia esimesed vabad ja demokraatlikud valimised. 2014. aasta jaanuaris võeti vastu uus põhiseadus ja 2014. aasta neljandas kvartalis toimusid presidendivalimised, kusjuures peamised poliitilised jõud tegid ühiseid jõupingutusi, et reforme jätkata ja liikuda täieliku demokraatliku süsteemi poole.

(3)Paralleelselt kõnealuse poliitilise ülemineku protsessiga on Tuneesia majandust rõhunud pidevad riigisisesed rahutused, piirkondlik ebastabiilsus (sh Liibüa konfliktide mõju) ja nõrk rahvusvaheline keskkond (eriti liidus kui Tuneesia peamises kaubanduspartneris). Need ebasoodsad suundumused on oluliselt halvendanud riigi edusamme, samuti eelarvepositsiooni ja maksebilansi positsiooni.

(4)Alates 2011. aastast on liit pärast Tuneesias aset leidnud poliitilisi muutusi korduvalt kinnitanud kindlat soovi Tuneesiat majandus- ja poliitikareformide tegemisel toetada. Liit on suurendanud Tuneesiale antavat rahalist toetust, tugevdades paljudes valdkondades koostööd, sh kodanikuühiskonna, valimissüsteemi, julgeoleku, regionaalse arengu ning sotsiaal- ja majandusreformide vallas. Samuti on liit pakkunud välja võimaluse sõlmida põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna leping, milleks 2014. aasta oktoobris algatati läbirääkimised.

(5)Selle keeruka majandus- ja finantstausta juures leppisid 2013. aasta aprillis Tuneesia ametiasutused ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) kokku kolmeaastases mitte-ennetavas tugilaenus, mille maht on 1 150 miljonit SDRi (IMFi arvestusühikud), et toetada Tuneesia majanduslikku kohandamis- ja reformiprogrammi, mida pikendati kuni 2015. aasta lõpuni. Kokku on IMFi programmi raames pärast kuut programmi läbivaatamist välja võetud 1,5 miljardit USA dollarit.

(6)Tuneesia taotles 2013. aasta augustis liidult täiendavat makromajandusliku finantsabi. Sellele reageerides võeti 2014. aasta mais vastu laenudena antav makromajanduslik finantsabi summas 300 miljonit eurot (MFA-I) 4  . MFA-I poliitikatingimusi sisaldav vastastikuse mõistmise memorandum jõustus 4. märtsil 2015. Pärast kokkulepitud poliitikameetmete rakendamist maksti MFA-I esimene osa välja 7. mail 2015 ja teine osa maksti välja 1. detsembril 2015.

(7)Aastatel 2011–2015 andis liit oma tavapärase koostööprogrammi raames Tuneesia majanduslikule ja poliitilisele reformikavale 524 miljonit eurot toetust. Lisaks eraldati Tuneesiale 2011.–2013. aastal partnerluse, reformi ja kaasava majanduskasvu toetuse (SPRING) programmist 155 miljonit eurot ning 2014.–2015. aastal katusprogrammist 122 miljonit eurot. Samuti on Euroopa Investeerimispank alates 2011. aastast andnud laene kokku summas 1 338 miljonit eurot.

(8)2015. aastal on Tuneesia majandust märkimisväärselt mõjutanud mitu terrorirünnakut, mis olid suunatud mitme olulise sektori (nagu turism ja transport) vastu ning millega sooviti häirida riigi poliitilist konsolideerimist. Need rünnakud on mõjusid Tuneesia tärkavale majanduskasvule tagasilöögina. Koosmõjus püsiva piirkondliku ebastabiilsusega (sh Liibüa konflikti taaspuhkemine) ning kuna Euroopa ja ülemaailmne majanduskeskkond ei ole veel taastunud, on need sündmused võimendanud Tuneesia maksebilansi ja eelarvepositsiooni haavatavust. Selle tulemusel on tekkinud suured välisrahastamis- ja eelarvepuudujäägid.

(9)Selles keerukas olukorras on EL taas kinnitanud valmisolekut Tuneesiat majandus- ja poliitikareformide tegemisel toetada. Konkreetselt väljendati seda valmisolekut liidu ja Tuneesia assotsiatsiooninõukogu kohtumise järeldustes 2015. aasta märtsis, samuti pärast 2015. aasta juuni terrorirünnakuid Sousse'is nõukogu 20. juuli 2015. aasta järeldustes. Liidu poliitiline ja majanduslik toetus Tuneesia reformiprotsessile on kooskõlas Euroopa naabruspoliitika kontekstis kehtestatud liidu poliitikaga Vahemere lõunapiirkonna suhtes.

(10)Tuneesia majandusliku ja finantsolukorra halvenemise järel on IMF ja Tuneesia alustanud kõnelusi järgmise kokkuleppe üle, millega eraldataks eelnevast suurem summa näiteks laiendatud rahastamisvahendina („IMFi programm”), mis tõenäoliselt hõlmaks 4 aastat alates 2016. aasta kevadest. Uue IMFi programmi eesmärk oleks leevendada Tuneesia lühiajalisi maksebilansi probleeme, kutsudes samas üles rakendama jõulisi kohandamismeetmeid.

(11)Halveneva majandusolukorra ja tulevikuväljavaate tõttu palus Tuneesia 2015. aasta augustis liidult täiendavat makromajanduslikku finantsabi.

(12)Arvestades, et Euroopa naabruspoliitika hõlmab Tuneesiat, peaks tal olema õigus saada liidu makromajanduslikku finantsabi.

(13)Liidu antav makromajanduslik finantsabi peaks olema erandlik rahastamisvahend, millega antakse sidumata ja mittesihtotstarbelist maksebilansi toetust, mille eesmärk on aidata rahuldada abisaaja kiireloomulist välisrahastamise vajadust ja millega peaks kaasnema sellise poliitilise programmi rakendamine, mis hõlmaks maksebilansi olukorra parandamiseks lähiajal võetavaid tugevaid kohandamis- ja struktuurireformimeetmeid.

(14)Pidades silmas asjaolu, et Tuneesia maksebilansis on jätkuvalt märkimisväärne välisrahastuse puudujääk ka pärast IMFi ja teiste mitmepoolsete institutsioonide ressursside eraldamist, on liidu makromajanduslik finantsabi Tuneesiale praeguses erandlikus olukorras asjakohane, et toetada majanduse stabiliseerimist koostoimes IMFi programmiga. Liidu makromajanduslik finantsabi toetaks Tuneesia majanduse stabiliseerimist ja struktuurireformikava, täiendades IMFi rahastamisvahendeid.

(15)Liidu makromajandusliku finantsabi eesmärk peaks olema toetada jätkusuutliku välisrahastamise taastamist Tuneesias, toetades seeläbi Tuneesia majanduslikku ja sotsiaalset arengut.

(16)Liidu makromajandusliku finantsabi suuruse kindlaksmääramisel võetakse aluseks täielikud kvantitatiivsed hinnangud, mis käsitlevad Tuneesia täiendavat vajadust välisrahastuse järele, ning võetakse arvesse Tuneesia suutlikkust end rahastada omavahenditest, eelkõige tema käsutuses olevatest rahvusvahelistest reservidest. Liidu makromajanduslik finantsabi peaks täiendama IMFi ja Maailmapanga programme ja ressursse. Makromajandusliku finantsabi suuruse kindlaksmääramisel võetakse samuti arvesse mitmepoolsete rahastajate eeldatavat rahalist panust ja vajadust tagada koormuse õiglane jagunemine liidu ja muude rahastajate vahel, Tuneesias juba kasutatavaid liidu muid välisrahastamisvahendeid ning liidu osalemisega saavutatavat lisandväärtust.

(17)Komisjon peaks tagama, et liidu makromajanduslik finantsabi oleks õiguslikult ja olemuslikult kooskõlas välistegevuse eri valdkondade peamiste põhimõtete, eesmärkide ja meetmetega ning liidu muu asjaomase poliitikaga.

(18)Liidu makromajanduslik finantsabi peaks toetama liidu välispoliitikat Tuneesia suhtes. Komisjoni talitused ja Euroopa välisteenistus peaksid tegema makromajandusliku finantsabi andmise käigus tihedat koostööd, et kooskõlastada liidu välispoliitikat ja tagada selle järjepidevus.

(19)Liidu makromajanduslik finantsabi peaks toetama Tuneesia pühendumist väärtustele, mis on liiduga ühised, sealhulgas demokraatiale, õigusriigi põhimõtte järgimisele, heale valitsemistavale, inimõiguste austamisele, säästvale arengule ja vaesuse vähendamisele, ning ka tema pühendumist avatud, eeskirju järgiva ja õiglase kaubanduse põhimõtetele.

(20)Liidu makromajandusliku finantsabi andmise eeltingimus peaks olema see, et Tuneesia järgib tõhusaid demokraatlikke mehhanisme, nagu parlamentaarne mitmeparteisüsteem ja õigusriigi põhimõte, ning tagab inimõiguste austamise. Lisaks peaksid liidu makromajandusliku finantsabi konkreetsed eesmärgid suurendama Tuneesias riigi rahanduse juhtimise süsteemide tõhusust ja läbipaistvust ja nendega seotud aruandekohustusi ning soodustama jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamisele, töökohtade loomisele ja eelarve konsolideerimisele suunatud struktuurireforme. Komisjon ja Euroopa välisteenistus peaksid korrapäraselt jälgima nii eeltingimuste täitmist kui ka kõnealuste eesmärkide saavutamist.

(21)Selleks et tagada liidu makromajandusliku finantsabiga seotud liidu finantshuvide tõhus kaitse, peaks Tuneesia võtma asjakohased meetmed kõnealuse abiga seotud pettuste, korruptsiooni ja muude rikkumiste ärahoidmiseks ja tõkestamiseks. Lisaks tuleks sätestada, et komisjon teeb kontrolle ja kontrollikoda auditeid.

(22)Liidu makromajandusliku finantsabi andmisega ei piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu (kui eelarvepädevate institutsioonide) volitusi.

(23)Makromajandusliku finantsabi jaoks vajalike eraldiste suurus peaks olema kooskõlas mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud eelarveassigneeringutega.

(24)Liidu makromajandusliku finantsabi andmist peaks korraldama komisjon. Selleks, et Euroopa Parlament ja nõukogu saaksid jälgida käesoleva otsuse rakendamist, peaks komisjon neid korrapäraselt teavitama abiga seotud asjade käigust ning edastama neile asjakohased dokumendid.

(25)Et tagada käesoleva otsuse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks rakendamisvolitused anda komisjonile. Nimetatud volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 182/2011 5 .

(26)Liidu makromajandusliku finantsabi suhtes tuleks kohaldada majanduspoliitilisi tingimusi, mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis. Selleks et tagada ühetaolised rakendamistingimused ja tõhusus, tuleks komisjonile anda volitused pidada Tuneesia ametivõimudega kõnealuste tingimuste üle läbirääkimisi liikmesriikide esindajate komitee järelevalve all kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011. Selle määruse kohaselt peaks üldreeglina kohaldama nõuandemenetlust kõikidel juhtudel, mida ei ole selles määruses sätestatud. Võttes arvesse asjaolu, et üle 90 miljoni euro suurusel abil võib olla oluline mõju, on nii mahukate tehingute puhul asjakohane kasutada kontrollimenetlust. Pidades silmas Tuneesiale antava liidu makromajandusliku finantsabi suurust, tuleks vastastikuse mõistmise memorandumi vastuvõtmise ning abi igasuguse vähendamise, peatamise või tühistamise suhtes kohaldada kontrollimenetlust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.Liit annab Tuneesiale maksimaalselt 500 miljonit eurot makromajanduslikku finantsabi (edaspidi „liidu makromajanduslik finantsabi”), et toetada Tuneesia majanduse stabiliseerimist ja põhjalikku reformikava. Abi aitab katta Tuneesia maksebilansi vajadusi, mis on kindlaks tehtud IMFi programmis.

2.Kogu liidu makromajanduslik finantsabi antakse Tuneesiale laenudena. Komisjoni volitatakse laenama liidu nimel vajalikud rahalised vahendid kapitaliturgudelt või finantseerimisasutustelt ja laenama need edasi Tuneesiale. Laenude keskmine maksimaalne tähtaeg on 15 aastat.

3.Liidu makromajandusliku finantsabi andmist korraldab komisjon kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja Tuneesia vahel sõlmitud kokkulepete või ühiste arusaamadega ning Euroopa naabruspoliitika raames ELi-Tuneesia assotsieerimislepingus sätestatud majandusreformide peamiste põhimõtete ja eesmärkidega. Komisjon teavitab korrapäraselt Euroopa Parlamenti ja nõukogu liidu makromajandusliku finantsabiga, sh abi väljamaksetega seotud suundumustest ning esitab nendele institutsioonidele õigel ajal asjakohased dokumendid.

4.Liidu makromajanduslikku finantsabi on võimalik saada kahe ja poole aasta jooksul alates esimesest päevast pärast artikli 3 lõikes 1 osutatud vastastikuse mõistmise memorandumi jõustumist.

5.Kui Tuneesia rahastamisvajadus väheneb liidu makromajandusliku finantsabi väljamaksete perioodil olulisel määral võrreldes algsete prognoosidega, vähendab komisjon antava abi summat või peatab või tühistab abi andmise, kasutades artikli 7 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlust.

Artikkel 2

1.Liidu makromajandusliku finantsabi andmise eeltingimus on see, et Tuneesia järgib tõhusaid demokraatlikke mehhanisme, nagu parlamentaarne mitmeparteisüsteem ja õigusriigi põhimõte, ning tagab inimõiguste austamise.

2.Komisjon ja Euroopa välisteenistus jälgivad kõnealuse eeltingimuse täitmist kogu liidu makromajandusliku finantsabi andmise perioodi jooksul.

3.Käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse kooskõlas nõukogu otsusega 2010/427/EL 6 .

Artikkel 3

1.Komisjon lepib vastavalt artikli 7 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele Tuneesia ametiasutustega kokku liidu makromajandusliku finantsabi andmise eelduseks olevad ning sõnaselgelt kindlaks määratud majanduspoliitilised ja finantstingimused, milles keskendutakse struktuurireformidele ja riigi rahanduse usaldusväärsusele ning mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis (edaspidi „vastastikuse mõistmise memorandum”). Vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud majanduspoliitilised ja finantstingimused peavad olema kooskõlas artikli 1 lõikes 3 osutatud kokkulepete ja ühiste arusaamadega, sealhulgas Tuneesia poolt IMFi toetusel rakendatavate makromajandusliku kohandamise ja struktuurireformi programmidega.

2.Lõikes 1 osutatud tingimuste eesmärk on eelkõige suurendada Tuneesias riigi rahanduse juhtimise süsteemide, sealhulgas liidu makromajandusliku finantsabi kasutamise tõhusust ja läbipaistvust ning nendega seotud aruandekohustusi. Poliitikameetmete väljatöötamisel tuleb nõuetekohaselt arvestada ka turgude vastastikusel avamisel tehtavaid edusamme, eeskirjadel põhineva ja õiglase kaubanduse arengut ning liidu välispoliitika muid prioriteete. Kõnealuste eesmärkide saavutamisel tehtavate edusammude üle teeb komisjon korrapärast järelevalvet.

3.Liidu makromajandusliku finantsabi üksikasjalikud finantstingimused sätestatakse laenulepingus, mille sõlmivad komisjon ja Tuneesia ametiasutused.

4.Komisjon kontrollib korrapäraselt, et artikli 4 lõikes 3 osutatud tingimused oleksid jätkuvalt täidetud, sealhulgas kontrollib komisjon Tuneesia majanduspoliitika vastavust liidu makromajandusliku finantsabi eesmärkidele. Seejuures teeb komisjon tihedat koostööd IMFi ja Maailmapanga ning vajaduse korral Euroopa Parlamendi ja nõukoguga.

Artikkel 4

1.Komisjon annab liidu makromajanduslikku finantsabi lõikes 3 sätestatud tingimuste kohaselt kolme laenumaksena. Iga osamakse suurus määratakse kindlaks artiklis 3 osutatud vastastikuse mõistmise memorandumis.

2.Liidu makromajanduslik finantsabi tuleks vajaduse korral eraldada vastavalt nõukogu määrusele (EÜ, Euratom) nr 480/2009 7 .

3.Komisjon teeb otsuse osamaksed välja maksta kõikide järgmiste tingimuste täitmise korral:

(a)artiklis 2 sätestatud eeltingimus;

(b)sellise poliitilise programmi jätkuv ja rahuldav elluviimine, mis hõlmab tugevaid kohandamis- ja struktuurireformimeetmeid, mida toetab IMFi mitte-ennetav krediidikokkulepe, ning

(c)vastastikuse mõistmise memorandumis kokku lepitud majanduspoliitiliste ja finantstingimuste rahuldav rakendamine.

Teine osamakse tehakse põhimõtteliselt kõige varem kolm kuud pärast esimese osamakse tegemist. Kolmas osamakse tehakse põhimõtteliselt kõige varem kolm kuud pärast teise osamakse tegemist.

4.Kui lõikes 3 sätestatud tingimused ei ole järjepidevalt täidetud, peatab või tühistab komisjon ajutiselt liidu makromajandusliku finantsabi väljamaksed. Sellisel juhul esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule peatamise või tühistamise põhjendused.

5.Liidu makromajanduslik finantsabi makstakse välja Tuneesia keskpangale. Kooskõlas vastastikuse mõistmise memorandumis kokkulepitavate tingimustega ja eeldusel, et täiendav rahastamisvajadus leiab kinnitust, võib liidu rahalised vahendid üle kanda Tuneesia rahandusministeeriumile kui lõplikule abisaajale.

Artikkel 5

1.Liidu makromajandusliku finantsabiga seotud laenuvõtmis- ja laenuandmistehingud tehakse eurodes ühel ja samal väärtuspäeval ning nende puhul ei kohaldata liidu suhtes laenutähtaegade ümberkujundamist ning nendest ei tulene liidule valuuta- ja intressiriski ega mingeid muid kommertsriske.

2.Kui asjaolud seda võimaldavad ning kui Tuneesia seda taotleb, võib komisjon võtta vajalikke meetmeid, et tagada laenulepingu tingimustesse varasema tagasimaksmise klausli lisamine ning vastava klausli lisamine ka laenuvõtmistehingute tingimustesse.

3.Kui asjaolud võimaldavad laenu intressimäära parandamist ning kui Tuneesia seda taotleb, võib komisjon otsustada esialgse laenu täielikult või osaliselt refinantseerida või asjaomased finantstingimused ümber korraldada. Refinantseerimine või restruktureerimine toimub kooskõlas lõigetega 1 ja 4 ega põhjusta asjaomase laenu kestuse pikenemist ega refinantseerimise või restruktureerimise kuupäevaks laekumata põhisumma suurenemist.

4.Tuneesia kannab kõik liidu kulud seoses käesoleva otsuse alusel laenu võtmise ja andmise tehingutega.

5.Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu lõigetes 2 ja 3 osutatud tehingutega seotud asjade käigust.

Artikkel 6

1.Liidu makromajanduslikku finantsabi rakendatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 8 ning komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1268/2012 9 .

2.Liidu makromajandusliku finantsabi rakendamisel kasutatakse otsest haldamist.

3.Tuneesia ametiasutustega sõlmitav laenuleping sisaldab sätteid, millega:

(a)tagatakse, et Tuneesia kontrollib korrapäraselt liidu eelarvest eraldatud vahendite nõuetekohast kasutamist, võtab asjakohaseid meetmeid rikkumiste ja pettuste ärahoidmiseks ning vajaduse korral ka õiguslikke meetmeid, et nõuda tagasi kõik käesoleva otsuse alusel antud ebaseaduslikult omastatud rahalised vahendid;

(b)tagatakse liidu finantshuvide kaitse ning eelkõige kehtestatakse konkreetsed meetmed liidu makromajanduslikku finantsabi mõjutavate pettuste, korruptsiooni ja muude rikkumiste ärahoidmiseks ja tõkestamiseks, tehes seda vastavalt nõukogu määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 10 , nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 11 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013; 12  

(c)antakse komisjonile, sealhulgas Euroopa Pettustevastasele Ametile, või tema esindajatele sõnaselged volitused kontrollimiste, sealhulgas kohapealsete kontrollide ja uurimiste läbiviimiseks;

(d)antakse komisjonile ja kontrollikojale sõnaselgelt õigus teostada liidu makromajandusliku finantsabi andmise perioodil ja selle järel auditeid, sealhulgas dokumentide auditeid ja kohapealseid auditeid, nagu näiteks tegevuse hindamine;

(e)tagatakse, et liidul on õigus nõuda laenu ennetähtaegset tasumist, kui on kindlaks tehtud, et Tuneesia on liidu makromajandusliku finantsabi haldamise kontekstis olnud seotud mis tahes pettuse või korruptsioonijuhtumiga või mõne muu ebaseadusliku tegevusega, mis kahjustab liidu finantshuve.

4.Enne liidu makromajandusliku finantsabi rakendamist korraldab komisjon tegevuse hindamise, et kontrollida Tuneesia finantskorra, haldusmenetluste ning sise- ja väliskontrollimehhanismide usaldusväärsust, kui see on abi andmise seisukohast oluline.

Artikkel 7

1.Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 8

1.Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga aasta 30. juuniks aruande käesoleva otsuse rakendamise kohta eelnenud aastal ja hinnangu sellele. Aruandes

(a)analüüsitakse liidu makromajandusliku finantsabi rakendamisel tehtud edusamme;

(b)hinnatakse Tuneesia majanduslikku olukorda ja väljavaateid ning edusamme, mida on tehtud artikli 3 lõikes 1 osutatud poliitikameetmete rakendamisel;

(c)näidatakse, et vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud majanduspoliitilised tingimused, Tuneesia jooksvad majandus- ja eelarvetulemused ning komisjoni otsus teha liidu makromajandusliku finantsabi väljamaksed on üksteisega seotud.

2.Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt kaks aastat pärast artikli 1 lõikes 4 osutatud abiperioodi lõppemist järelhindamise aruande, milles hinnatakse liidu makromajandusliku finantsabi tulemusi ja tõhusust ning seda, mil määral on liidu makromajanduslik finantsabi aidanud kaasa abi eesmärkide saavutamisele.

Artikkel 9

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

Otsus täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta Tuneesia Vabariigile

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile 13  

Poliitikavaldkond:    Jaotis 01 – Majandus- ja rahandusvaldkond

Tegevus:    03 – Rahvusvahelised majandus- ja rahandusküsimused

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

X Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse 

„Suurendada heaolu ka väljaspool ELi”

Peamised valdkonnad, millega on seotud majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi tegevus:

1. Euroopa naabruspoliitika rakendamise edendamine, süvendades majandusanalüüse ja tugevdades poliitikadialoogi ja nõuandeid tegevuskavade majandusaspektide kohta.

2. Koostöös asjaomaste rahvusvaheliste finantsasutustega kolmandatele partnerriikidele antava makromajandusliku finantsabi arendamine, seire ja rakendamine.

1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

Erieesmärk nr 1: „Makromajandusliku finantsabi andmine kolmandatele riikidele, et aidata lahendada nende maksebilansi probleeme ja taastada välisvõla jätkusuutlikkus”.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile rahvusvahelised majandus- ja finantssuhted, ülemaailmne valitsemine.

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Kavandatud abi seisneb ELi 500 miljoni euro suuruses laenus Tuneesia Vabariigile (edaspidi „Tuneesia”), et aidata muuta Tuneesia maksebilanss jätkusuutlikumaks. Kolme osamaksena väljamakstav abi peaks aitama riigil toime tulla praeguse raske majandusliku ja maksebilansi olukorraga, mida on võimendanud riigis 2015. aastal toimunud terrorirünnakud ning riigisisesed ja piirkondlikud rahutused. Samuti edendab see struktuurireforme, mille abil toetatakse jätkusuutlikku majanduskasvu ja parandatakse riigi rahanduse juhtimist.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

Ametiasutused peavad andma komisjoni talitustele korrapäraselt aru mitme näitaja kohta ning esitama enne abi teise ja kolmanda osamakse tegemist põhjaliku aruande selle kohta, kas nende tegevus vastab kokkulepitud poliitikatingimustele.

Komisjoni talitused jätkavad Tuneesia rahanduse juhtimise jälgimist ka pärast käesoleva ettepaneku ettevalmistamise käigus korraldatud raharingluse ja halduskorra hindamist. ELi delegatsioon Tuneesias esitab abi jälgimise seisukohast olulistel teemadel korrapäraselt aruandeid. Komisjoni talitused suhtlevad tihedalt IMFi ja Maailmapangaga, et saada osa nende kogemustest seoses käimasoleva tegevusega Tuneesias.

Kavandatud seadusandliku otsuse ettepanekuga on ette nähtud nõukogule ja Euroopa Parlamendile esitatav iga-aastane aruanne, mis sisaldab hinnangut abi andmise rakendamise kohta. Kahe aasta jooksul pärast rakendusaja lõppu teostatakse abi sõltumatu järelhindamine.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused 

Abi väljamaksete tingimus on, et Tuneesia ja IMFi vahelise tulevase, eeldatavasti 2016. aasta märtsiks kehtestatava majandusprogrammi rakendamine kulgeb rahuldavalt. Lisaks lepib komisjon Tuneesia ametiasutustega kokku konkreetsetes poliitikatingimustes, mis loetletakse vastastikuse mõistmise memorandumis ja mis peavad enne teise ja kolmanda osamakse tegemist täidetud olema.

1.5.2.Euroopa Liidu meetme lisandväärtus:

Aidates riigil 2015. aastal toimunud terrorirünnakutest ning riigisisestest ja piirkondlikest rahutustest tingitud majandusvapustustest üle saada, aitab kavandatud makromajanduslik finantsabi kaasa riigis makromajandusliku stabiilsuse ja majandusreformide edendamisele, toetades samas riigi poliitilise ülemineku konsolideerimist. Täiendades rahvusvaheliste finantsasutuste, ELi ja teiste rahastajate eraldatud vahendeid, aitab see parandada rahvusvaheliste rahastajate kogukonna pakutava finantstoetuse paketi üldist tulemuslikkust.

Ühtlasi tugevdab kavandatud programm valitsuse pühendumust reformide elluviimisel ja püüdlusi tihendada sidemeid ELiga. Seda aitab muu hulgas saavutada abi väljamaksmiseks asjakohaste tingimuste seadmine. Laiemas kontekstis annab programm piirkonna teistele riikidele signaali selle kohta, et EL on valmis edaspidigi majanduslikult raskel ajal toetama selliseid riike, kes on selgelt alustanud poliitiliste reformide elluviimist.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Alates 2004. aastast on makromajandusliku finantsabi andmise kohta teostatud kokku 16 järelhindamist. Kõnealuste hindamiste järelduste kohaselt aitab makromajandusliku finantsabi andmine parandada abisaava riigi maksebilansi jätkusuutlikkust, makromajanduslikku stabiilsust ja struktuurireformide elluviimist, kuigi mõnikord on selle mõju tagasihoidlik ja kaudne. Enamikul juhtudel oli makromajandusliku finantsabi andmisel positiivne mõju abisaavate riikide maksebilansile ning see aitas leevendada survet nende eelarvele. Ühtlasi tõi see kaasa mõnevõrra suurema majanduskasvu.

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

EL on üks Tuneesia peamisi rahastajaid. Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi (ENI) ning varem Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (ENPI) kaudu osutatud finantsabi oli aastatel 2011–2015 kokku 801 miljonit eurot, sh 277 miljonit eurot SPRING-programmi ja katusprogrammi vahenditest (vastavalt 155 miljonit eurot ja 122 miljonit eurot). Neid vahendeid täiendas rahastamine muude ELi vahendite kaudu, näiteks stabiliseerimisvahendi, demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi, naabruspoliitika investeerimisrahastu ja arengukoostöö rahastamisvahendi teemaprogrammide kaudu. Ka Euroopa Investeerimispank on alates 2011. aastast andnud laene kokku summas 1 338 miljonit eurot, sellest 200 miljonit eurot 2015. aastal. Lisaks on praegu rahuldavalt rakendamisel 2014. aastal MFA-I all heaks kiidetud 300 miljonit eurot, millest on jäänud maksta veel üksnes viimane 100 miljoni euro suurune osa.

Muude ELi vahenditega võrreldes on makromajandusliku finantsabi peamine eelis see, et selle abil saab aidata luua stabiilse makromajandusliku raamistiku, edendades sealhulgas maksebilansi ja eelarvepositsiooni jätkusuutlikkust, ning aidata luua sobiva raamistiku struktuurireformide jaoks. Makromajandusliku finantsabi raames ei anta korrapärast finantsabi ega toetata abisaavate riikide majanduslikku ega sotsiaalset arengut. See lõpetatakse kohe, kui riigi rahanduse välispositsioon on taas jätkusuutlik. Pärast seda tuleb abi andmisega hakata tegelema ELi tavapäraste koostöö toetamise vahendite kaudu.

Makromajanduslik finantsabi peaks täiendama ka rahvusvaheliste finantseerimisasutuste meetmeid, eelkõige IMFi laiendatud rahastamisvahendi ning Maailmapanga arengupoliitika laenudega toetatavat kohandamis- ja reformiprogrammi.

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

X Piiratud kestusega ettepanek/algatus 

X Ettepaneku/algatuse kehtivusaeg on kaks ja pool aastat alates vastastikuse mõistmise memorandumi jõustumisest, nagu on sätestatud otsuse artikli 1 lõikes 4

X Finantsmõju avaldub oodatavasti 2016.–2019. aastal.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid 14  

X Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Kõnealune abi on makromajanduslikku laadi ning kavandatud kooskõlas IMFi toetatava tulevase majandusprogrammiga. Komisjoni talitused lähtuvad meetmete järelevalves IMFi programmi rakendamisel tehtud edusammudest ja Tuneesia ametiasutustega vastastikuse mõistmise memorandumis kokku lepitavate konkreetsete reformimeetmete elluviimisest (vt ka punkt 1.4.4).

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.Välja selgitatud ohud 

Kavandatud makromajandusliku finantsabiga kaasnevad väärkasutuse, sisepoliitilised ja välispoliitilised ohud.

Esineb oht, et kuna makromajanduslik finantsabi ei ole ette nähtud konkreetsete kulutuste tegemiseks, võidakse seda kasutada pettuse eesmärgil. Üldiselt on see oht seotud selliste teguritega nagu keskpanga ja rahandusministeeriumi juhtimissüsteemide kvaliteet ning sise- ja välisauditi suutlikkus.

Veel üks meetme jaoks oluline oht tuleneb riigisisesest julgeolekuolukorrast, eriti seoses terrorirünnakutega, mis võivad olulisemaid majandussektoreid veelgi destabiliseerida, nõrgendada ametivõimude poliitilist otsusekindlust vajalikke majandusreforme rakendada ning õhutada sotsiaalseid rahutusi. Kohandamisprotsessi ebaõnnestumine võib IMFi toetatud programmi eesmärgid ohtu seda, panna makromajandusliku stabiilsuse proovile ning takistada MFA-II kohaste väljamaksete tegemist. Samuti kätkeb märkimisväärseid ohte piirkondlik poliitiline olukord, eriti Liibüa konflikt, mis mõjutab Tuneesia majanduslikku ja sotsiaalset olukorda negatiivselt ja seda muu hulgas Liibüa pagulaste voolu tõttu.

Ei tohi unustada ka Euroopa ja ülemaailmse majanduskeskkonna võimalikust halvenemisest tulenevaid ohte (arvestades Tuneesia suurt sõltuvust ELi turust) ning rahvusvaheliste energia- ja toiduhindade kallinemist, mis mõjutaks olulisel määral Tuneesia eelarve ja maksebilansi seisundit.

2.2.2.Kavandatud kontrollimeetodid

Makromajandusliku finantsabi suhtes kohaldatakse kinnitamis-, kontrolli- ja auditeerimismenetlusi, mille eest vastutavad komisjon, sealhulgas Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF), ja Euroopa Kontrollikoda.

2.2.3.Kontrollimisega seotud kulud ja tulud ning tõenäoline mittevastavuse tase

Komisjoni kinnitamis- ja kontrollimeetoditega seotud põhikulusid on kirjeldatud tabelis 3.2.1. Peale selle kaasnevad kulud Euroopa Kontrollikoja ja OLAFi võimalike meetmetega. Komisjoni talituste poolt 2014. aastal koostatud tegevushinnang ei aita mitte üksnes hinnata rahaliste vahendite väärkasutamise ohtu, vaid pakub lisaeelisena kasulikku teavet riigi rahanduse juhtimise valdkonnas vajalike reformide kohta, mida saab siis kajastada abi andmise poliitikatingimustes. Tõenäolise mittevastavuse taseme suhtes hinnatakse mittevastavuse ohtu (laenu tagasimaksmata jätmise või rahaliste vahendite väärkasutamise näol) väikeseks, tuginedes makromajandusliku finantsabi vahendi valdkonnas alates selle loomisest saadud kogemustele.

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Pettuse eesmärgil abi kasutamise riskide maandamiseks võetakse mitu meedet.

Esiteks moodustavad vastastikuse mõistmise memorandum ja laenuleping sätete kogumi pettuste või korruptsiooni korral kontrollimise, pettuste ärahoidmise, auditite ja rahaliste vahendite tagasinõudmise kohta. Pealegi makstakse abi Tuneesia keskpangas spetsiaalselt selleks loodud kontole.

Lisaks koostasid komisjoni talitused väliskonsultantide toel 2014. aasta jaanuaris tegevushinnangu, et hinnata kõnealust laadi abi jaoks asjakohase raharingluse ja halduskorra usaldusväärsust. Selles hindamises tehti kindlaks, et makromajandusliku finantsabi usaldusväärse finantsjuhtimise raamistik on Tuneesias piisavalt tulemuslik. Komisjon kaalus mõningaid tegevushinnangus esitatud soovitusi MFA I programmi raames riigi rahanduse juhtimise reformi tingimuslikkuse kohta ning kavatseb teha sama kavandatud uue makromajandusliku finantsabiga seotud tingimuslikkuse jaoks. Komisjon kasutab ka muid eelarve toetamise meetmeid, et aidata Tuneesia ametiasutustel riigi rahanduse juhtimise süsteeme parandada ning neid pingutusi toetavad ka teised rahastajad.

Lisaks kohaldatakse abi suhtes kinnitamis-, kontrolli- ja auditeerimismenetlusi, mille eest vastutavad komisjon, sealhulgas Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF), ja Euroopa Kontrollikoda.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

Olemasolevad eelarveread

01 03 02: Makromajanduslik abi

01 04 01 14 – Maksed tagatisfondi

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

01 04 01 04 – Euroopa Liidu tagatis ELi laenudele, mis on suunatud makromajandusliku finantsabi andmiseks kolmandatele riikidele. Makseid välistegevuse tagatisfondi tehakse vastavalt muudetud fondimäärusele. Nimetatud määruse kohaselt arvestatakse laene aasta lõpu seisuga väljamaksmata laenusumma järgi. Välistegevuse tagatisfondi tuleb eraldada vahendid eelarverealt 01 04 01 14 („Maksed tagatisfondi”) ja tasumata kohustuste kogusummast 9 % ulatuses. Fondi makstav summa arvutatakse „n” aasta alguses sihtsumma ja fondi „n–1” aasta lõpu netovara vahena. Kõnealune makstav summa sisestatakse „n” aastal „n+1” aasta esialgsesse eelarveprojekti ja kantakse „n+1” aasta algul ühe maksena üle eelarverealt „Maksed tagatisfondi” (eelarverida 01 04 01 14). Seepärast võetakse sihtsummana „n–1” aasta lõpus fondi makstava summa arvutamisel arvesse 9 % väljamakstud summast (ehk maksimaalselt 45 miljonit eurot).

Laenu suhtes kohaldatavat eelarvetagatist kajastavat eelarvekirjet („p.m.”) rakendatakse ainult tagatise tegeliku realiseerimise korral. Eeldatakse, et eelarvetagatist ei realiseerita.

Uued eelarveread, mille loomist taotletakse: ei ole kohaldatav.

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

–◻    ◻Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–x Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.Kokkuvõte

–◻    ◻Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–X Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personaliga seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.2.Hinnanguline personalivajadus

–◻    ◻Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

–x Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt ning vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Personalikulud on hinnanguliselt 30 % järkude AD5 – AD12 ametnike aastasest kulust.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–X Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

–X Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

X    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

(1) ELT L 151, 21.5.2014, lk 9.

(2) ELT C […], […], lk […].

(3) Euroopa Parlamendi seisukoht … ja nõukogu otsus …

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta otsus nr 534/2014/EL makromajandusliku finantsabi andmise kohta Tuneesia Vabariigile (ELT L 151, 21.5.2014, lk 9).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(6) Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine (ELT L 201, 3.8.2010, lk 30).

(7) Nõukogu 25. mai 2009. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009 välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (ELT L 145, 10.6.2009, lk 10).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(9) Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(10) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95, Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(11) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(13) ABM: tegevuspõhine juhtimine – ABB: tegevuspõhine eelarvestamine.

(14) Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

(15) Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(16) EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(17) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(18) Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(19) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised „BA” read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(20) Ettepaneku rakendamisega alustamise aasta.

(21) Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(22) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised „BA” read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(23) Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

(24) Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised „BA” read).