52016IP0320

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 52016IP0320 - EN

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 52016IP0320

Help

Euroopa Parlamendi 13. septembri 2016. aasta resolutsioon ühtekuuluvuspoliitika ning aruka spetsialiseerumise teadus- ja innovatsioonistrateegiate (RIS3) kohta (2015/2278(INI))

ELT C 204, 13.6.2018, p. 2–10 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

HTML

PDF

Official Journal

13.6.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 204/2

P8_TA(2016)0320

Ühtekuuluvuspoliitika ning aruka spetsialiseerumise teadus- ja innovatsioonistrateegiad (RIS3)

Euroopa Parlamendi 13. septembri 2016. aasta resolutsioon ühtekuuluvuspoliitika ning aruka spetsialiseerumise teadus- ja innovatsioonistrateegiate (RIS3) kohta (2015/2278(INI))

(2018/C 204/01)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja eelkõige selle artikleid 4, 162 ning 174–178,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (1) (edaspidi „ühissätete määrus“),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (2),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006 (3),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil (4),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1302/2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta, et selgitada, lihtsustada ja parandada nende rühmituste asutamist ja toimimist (5),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006 (6),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (7),

—	võttes arvesse oma 14. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni aruka spetsialiseerumise ja toimivaks ühtekuuluvuspoliitikaks vajaliku tippkeskuste võrgustiku loomise kohta (8),

—	võttes arvesse oma 9. septembri 2015. aasta resolutsiooni töökohtadesse ja majanduskasvu investeerimise ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamise kohta liidus (9),

—	võttes arvesse komisjoni 22. veebruari 2016. aasta brošüüri „Euroopa investeerimiskava: uued suunised Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi vahendite kombineerimiseks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi vahenditega“,

—	võttes arvesse komisjoni 10. juuni 2014. aasta teatist „Teadusuuringud ja innovatsioon kui tulevase majanduskasvu allikad“ (COM(2014)0339),

—	võttes arvesse komisjoni 23. juuli 2014. aasta majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitlevat kuuendat aruannet „Investeerimine majanduskasvu ja tööhõivesse“,

—	võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2014. aasta teatist „Investeerimiskava Euroopa jaoks“ (COM(2014)0903),

—	võttes arvesse komisjoni 14. detsembri 2015. aasta teatist „Investeerimine töökohtade loomisse ja majanduskasvu elavdamisse: Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panuse maksimeerimine“ (COM(2015)0639),

—	võttes arvesse komisjoni 2014. aasta suuniseid „Koostoime võimaldamine Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, programmi „Horisont 2020“ ning liidu muude teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime alaste programmide vahel“,

—	võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2010. aasta teatist „Regionaalpoliitika panus aruka majanduskasvu saavutamisse Euroopa 2020. aasta strateegia raames“ (COM(2010)0553),

—	võttes arvesse komisjoni 13. septembri 2013. aasta teatist „Innovatsiooni tulemuste mõõtmine Euroopas: uus näitaja“ (COM(2013)0624),

—	võttes arvesse Regioonide Komitee 4. mai 2012. aasta arvamust „Aktiivsena vananemine: innovatsioon – arukas tervishoid – parem elukvaliteet“ (10),

—	võttes arvesse Regioonide Komitee 30. mai 2013. aasta arvamust „Innovatsioonilõhe ületamine“ (11),

—	võttes arvesse Regioonide Komitee 7. oktoobri 2014. aasta arvamust „Toetusmeetmed kõrgtehnoloogia idufirmade ökosüsteemide loomiseks“ (12),

—

võttes arvesse 2014. aastal avaldatud komisjoni talituste töödokumenti, mis sisaldas poliitikakujundajate ja rakendusorganite suuniseid „Koostoime võimaldamine Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, programmi „Horisont 2020“ ning liidu muude teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime alaste programmide vahel“ (SWD(2014)0205),

—	võttes arvesse katseprojekti „Ühtekuuluvuspoliitika ja selle koostoime teadus- ja arendustegevuse vahenditega: teaduse tipptaseme saavutamine“,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ettevalmistavat meedet Ida-Makedoonia ja Traakia piirkonnas,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—	võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A8-0159/2016),

A.	arvestades, et praeguse majandus-, finants- ja sotsiaalkriisi ajal peab EL suurendama oma jõupingutusi aruka, jätkusuutiku ja kaasava majanduskasvu loomiseks;

arvestades, et teaduse, tehnoloogilise arendustegevuse ning innovatsiooni toetamine on Euroopa Regionaalarengu Fondi üks ühtekuuluvuspoliitika investeerimisprioriteetidest aastatel 2014–2020; arvestades, et innovatsiooni toetamise tase on ELis ja eri liikmesriikides väga erinev, eelkõige teadmiste ja tehnoloogia kasutamise osas innovatsiooni edendamiseks;

arvestades, et programmiperioodil 2014–2020 peavad liikmesriigid esimest korda töötama välja riiklikud ja/või piirkondlikud aruka spetsialiseerumise strateegiad, kaasates selleks riiklikke ja piirkondlikke korraldusasutusi ja sidusrühmi, näiteks kõrgharidusasutusi, tööstust ja sotsiaalpartnereid, ettevõtluse vaimus toimuvasse avastamisprotsessi;

arvestades, et arukas spetsialiseerimine ühendab ja toob kokku erinevad poliitikavaldkonnad, sealhulgas ettevõtluse, hariduse ja innovatsiooni valdkonnas, et piirkonnad saaksid tuvastada ja valida nende hulgast oma arenguks prioriteetsed valdkonnad ja seotud investeeringud, keskendudes seejuures oma tugevustele ja võrreldavatele eelistele;

arvestades, et RIS3-strateegia peaks aitama muuta Euroopa majandust konkurentsivõimelisemaks, arendada välja Euroopa lisaväärtuse innovatsiooni valdkonnas, luua rohkem ja paremaid kvaliteetseid töökohti ning võtta kasutusele palju uusi kogemusi; arvestades, et see peaks aitama levitada parimaid tavasid ning arendada uut ettevõtlusvaimu, mis koos toimiva digitaalse ühtse turu ja aruka spetsialiseerumisega võib viia uute oskuste, teadmiste, innovatsiooni ja töökohtade loomiseni, et rakendada paremini teadustulemusi ja kasutada innovatsiooni kõiki vorme;

arvestades, et RIS3-strateegia väljatöötamine on seotud paljusid sidusrühmi hõlmava juhtimismehhanismi väljatöötamisprotsessiga, mille käigus tuvastatakse kõige suurema strateegilise potentsiaaliga kohapõhised alad, kehtestatakse strateegilised prioriteedid ja kujundatakse välja tõhus toetus ettevõtete jaoks, et maksimeerida piirkonna teadmistel põhinevat arengupotentsiaali;

arvestades, et RIS3-strateegia aitab kaasa ELi vahendite tõhusale kasutamisele, mõjutab kõiki liidu liikmesriike ja piirkondi ning võimaldab ära kasutada kõigi piirkondade võimalusi, aidates ELil võidelda nii liidusiseste kui ka rahvusvaheliste innovatsioonipuudujääkidega, et muutuda konkurentsivõimelisemaks ülemaailmsel tasandil;

arvestades, et RIS3-strateegia ajakohane ja edukas väljatöötamine liikmesriikides on väga suures ulatuses sõltuv nende järjest suuremast poliitikaraamistiku sisesest programmitöö-, eelarvestamis-, rakendamis- ja hindamisalasest haldussuutlikkusest, mille eesmärk on suurendada erasektori investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni; arvestades, et selle väljatöötamise käigus tuleb arvestada asjaoluga, et aruka spetsialiseerumise strateegiate algne hindamine on andnud tulemuseks suhteliselt kirju pildi, eelkõige prioriteetide valiku puhul, mida peetakse sageli liiga üldiseks või liiga vähesel määral seotuks piirkondlike majandus- ja innovatsioonistruktuuridega, mis tähendab, et aruka spetsialiseerumise strateegiaid on vaja selles osas parandada;

I.	arvestades, et RIS3-platvormiga aidatakse kaasa alt üles toimuvale ja vastastikusele teadmiste vahetamisele ja ülekandmisele osalevate piirkondade vahel; arvestades, et see protsess on vaja aruka spetsialiseerumise algatuste edasise ülesehituse ja tavade puhul esikohale seada;

RIS3-strateegia keskne roll ühtekuuluvuspoliitika panuse andmisel strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide täitmisse

rõhutab, et aruka spetsialiseerumise strateegiad toetavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide temaatilist suunitlust ning strateegilist kavandamist ning suurendavad tulemustele suunatust selles valdkonnas, aidates seega kaasa strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamisele; rõhutab, et kõnealuste strateegiate eesmärk on luua teadmistel põhinev jätkusuutlik majanduskasv, tasakaalustatud areng ja kvaliteetsed töökohad kõigis piirkondades – mitte ainult hästiarenenud piirkondades, vaid ka üleminekupiirkondades ning vähem arenenud, maa- ja saarepiirkondades;

nõuab, et peetaks täielikult kinni Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest vahendite eraldamise uusi eeltingimusi käsitlevatest sätetest, et muuta aruka spetsialiseerumise strateegiad toimivaks;

palub kõigil sidusrühmadel, kes tegelevad RIS3-strateegia arendamisega iga piirkonna olemasoleva suutlikkuse, eeliste ja pädevuste analüüsi alusel, keskenduda ettevõtluse vaimus toimuvale avastamisprotsessile, et määrata kindlaks arukaks spetsialiseerumiseks sobivad nišid või suhtelised eelised, vältida sunniviisilist ja kunstlikku ülespetsialiseerumist ning edendada tugevamat avaliku ja erasektori vahelist partnerlust, vältides alati võimalikke huvide konflikte era- ja avaliku sektori vahel;

toetab innovatsiooni laialdast määratlust, mis tähistab idee muutmist turule viidavaks uueks või täiustatud tooteks või teenuseks, tööstuses ja äritegevuses kasutatavaks uueks või täiustatud tööprotsessiks või uueks lähenemiseks sotsiaalteenustele;

palub piirkondadel töötada välja innovatiivsete tugiteenuste kavad, mis täiendaksid või asendaksid olemasolevaid tugiteenuseid, et võimaldada neil piirkondadel saavutada oma täielikku konkurentsialast potentsiaali, aidata ettevõtetel kasutada ära uusi teadmisi ja tehnoloogiat, et jääda konkurentsivõimeliseks, ning tagada, et teadusuuringute ja innovatsiooni vahendid saavutaksid kriitilise massi;

palub komisjonil ühtlustada üldine grupierandi määrus, et võimaldada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidel pakkuda tipptaseme märgise (seal of excellence) tingimusi;

palub riikide ametiasutustel investeerida piirkondlikusse teabe- ja suurandmekaevesse, et võimaldada neil demonstreerida oma ainulaadset konkurentsieelist ja et mõista piirkondlike ettevõtete suundumusi ülemaailmses väärtusteahelas;

on arvamusel, et Euroopa Komisjoni regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi (DG REGIO) loodud, Teadusuuringute Ühiskeskuses Sevillas asuval S3-platvormil on keskne roll piirkondade nõustamisel ja nende innovatsioonistrateegiate võrdlusaluste kindlaksmääramisel, mahajäänud piirkondade aitamisel ning mitmetasandilise valitsemise laiendamisel ja koostoime parandamisel, pakkudes riiklikele ja piirkondlikele poliitikakujundajatele teavet, metoodikat, eksperditeadmisi ja nõustamist; rõhutab, et kõnealune platvorm peaks tegema pidevalt jõupingutusi oma andmebaasi ajakohastamiseks, võttes arvesse piirkondade ja linnade kohalikke vajadusi, eripärasid ja prioriteete;

on arvamusel, et S3-platvorm Sevillas peaks pöörama erilist tähelepanu mahajäänud piirkondadele ning peaks eelkõige aitama neid oma strateegiate kujundamisel ja suunamisel;

10.

on veendunud, et väiksematel piirkondadel on strateegiate väljatöötamise ja rakendamisega rohkem raskusi, ning nõuab ettepanekute väljatöötamist selliste piirkondade toetamise suurendamiseks, et edendada S3-strateegiate rakendamist ja parimate tavade vahetamist;

11.

väljendab heameelt komisjoni keskendumise üle mahajäänud piirkondadele hiljutise Ida-Makedoonia ja Traakia piirkonnas läbi viidava Euroopa Parlamendi ettevalmistava meetme raames toimunud katseprojekti vormis, mida laiendati 2017. aasta lõpuni kaheksa liikmesriigi piirkondadele;

12.

väljendab heameelt komisjoni siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadi loodud platvormi Regional Innovation Monitor Plus (RIM Plus) jätkumise üle, teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi loodud Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni vaatlussüsteemi (RIO) rajamise ning mitmesuguste poliitikavaldkondadega seotud teadmuskeskuste üle Teadusuuringute Ühiskeskuse peadirektoraadi juures, mis pakuvad ülevaatlikke andmeid, näitajaid ja suuniseid riiklikele ja piirkondlikele S3 huvirühmadele;

13.

ootab huviga edasisi üksikasju Euroopa innovatsiooninõukogu kohta, mille eesmärk on luua innovaatorite jaoks ühtne kontaktpunkt, kus teadussaavutused kohtuksid Euroopa ettevõtete ja ametiasutuste vajadustega;

14.

tuletab meelde, et avaliku sektori rahastamine on võimas innovatsiooni mootor; kutsub kõiki asjaomaseid ametiasutusi üles ilmutama ettevaatlikkust seoses suurema tähelepanu pööramisega rahastamisvahenditele, sest innovatsioon ei peaks tuginema üksnes toetustele, vaid leidma ka muid rahastamisviise, nagu laenud ja tagatised, ning säilitama tasakaalu toetuste ja alternatiivsete rahastamisvahendite (avaliku ja erasektori rahastamine) vahel;

Mitmetasandiline valitsemine ja selle suutlikkus

15.

peab kahetsusväärseks, et paljud liikmesriigid on otsustanud riikliku RIS3-strateegia kasuks, andmata kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele võimalust oma seisukohti esitada, mis kahjustab ettevõtluse vaimus alt-üles toimuvat avastamisprotsessi, mida tuleks RIS3-strateegias oluliseks pidada; rõhutab piirkondliku lähenemisviisi tähtsust, sest RIS3-strateegia rakendamine võib ainult siis edu tuua, kui see põhineb kohalikel ja piirkondlikel ressurssidel; palub asjaomastel liikmesriikidel kaaluda riiklike RIS3-strateegiate asendamist piirkondlike strateegiatega, et mitte kaotada kasvuvõimalusi, ja nõuab paremat koordineerimist riiklike ja piirkondlike S3-strateegiate vahel, et neid vajadusel kohandada tulevastele säästva arengu nõuetele ja vajadustele, eelkõige toiduainete ja energeetika sektoris; peab kahetsusväärseks, et ühissätete määruse artiklis 5 sätestatud partnerluse põhimõttest ei ole alati kinni peetud; palub liikmesriikidel austada partnerluse põhimõtet partnerluslepingu ja rakenduskavade ettevalmistamise ja rakendamise kõikides etappides;

16.

on arvamusel, et valitsuse ja piirkonna asjaomaste osalejate koostöö kvaliteet avaldab otsustavat mõju RIS3-strateegiale ja vähendab prioriteetide kindlaksmääramisel tunduvalt vigade tegemise riski; rõhutab seejuures ettevõtete ja eelkõige VKEdega konsulteerimise tähtsust, kuna nägemus innovatsioonist saab olla tulemuslik üksnes juhul, kui ettevõtetel on selle elluviimiseks olemas vastavad võimalused;

17.

rõhutab, kui oluline on parem koordineerimine valitsemise kõigil tasanditel selleks, et edendada piirkondlike strateegiate alt-üles lähenemisviisi, mis hõlmab kõiki aruka spetsialiseerumise asutusi ja sidusrühmi, eksperte, kodanikuühiskonda ja lõppkasutajaid, et võidelda kapseldunud mõtlemise vastu; juhib tähelepanu asjaolule, et liikmesriikide asjaomaste õigusaktide kohandamata jätmine tekitab takistusi investeeringute rakendamisele teadusuuringutes ja innovatsioonis;

18.

juhib tähelepanu kodanikuühiskonna piiratud rollile RIS3-strateegiates ja nõuab selle osaluse tõhustamist platvormide ja koostööpartnerluste abil, sest see võib aidata strateegiaid paremini kujundada, tõhustada koostööd ühiskonnaga ja tuua kaasa paremat juhtimist;

19.

rõhutab, kui oluline on kogu rakendamisetapi vältel RIS3-strateegiate ja rakenduskavade tihe koordineerimine;

20.

nõuab tihedamat dialoogi ja koostööd ELi institutsioonide (Euroopa Parlament ja nõukogu) vahel ning täidesaatval tasandil (komisjon ja liikmesriikide täitevasutused), saavutamaks innovatsioonile ja teadusuuringutele soodsat raamistikku ning tugevdamaks RIS3-strateegia rakendamist seoses eelseisva mitmeaastase finantsraamistiku 2014 läbivaatamisega;

21.

palub, et komisjon ja muud asjaomased organid osutaksid RIS3-strateegia rakendamisel täiendavat abi liikmesriikidele, kes seda vajavad;

22.

nõuab jätkuvate jõupingutuste tegemist mõtteviisi muutmise soodustamiseks ning innovaatiliste poliitiliste lähenemisviiside edendamiseks, et parandada piirkondadevahelist, piirkonnasisest, piirkonnavälist, piiriülest ja riikidevahelist koostööd, sh makropiirkondade abil, niisuguste olemasolevate vahendite nagu INTERREG abil, et edendada strateegiates jätkuvalt Euroopa lisaväärtust;

23.

tuletab meelde, kui oluline on rõhutada sotsiaalset innovatsiooni, sest see võib aidata luua uusi ärimudeleid ja -kultuure ning seeläbi nõuetekohast keskkonda ringmajanduse rakendamiseks;

24.

palub, et komisjon esitaks koondteatise RIS3-strateegiate lisaväärtuse ja nende rakendamise kohta rakenduskavades, millele järgneksid seitsmendas ühtekuuluvusaruandes ettepanekud edasiste meetmete kohta;

25.

peab kahetsusväärseks piirkondadevahelise koostöö puudumist aruka spetsialiseerumise küsimuses; märgib, et ühises strateegilises raamistikus nähakse ette võimalus kasutada kuni 15 % ühissätete määrusega hõlmatud vahenditest (Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond) niisuguseks koostööks väljaspool oma regiooni; toonitab, et artikli 16 lõike 3 kohasest aruandest „Investeerimine töökohtade loomisse ja majanduskasvu elavdamisse: Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panuse maksimeerimine“ nähtub, et siiani on neid võimalusi alakasutatud; kutsub liikmesriike ja piirkondade asutusi üles pakutud võimalusi rohkem ära kasutama;

26.

nõuab paindlikkus- ja koordineerimismehhanismide arendamist, mis seoksid RIS3 protsessi tulemused programmi „Horisont 2020“ jt programmide rakendamisega; innustab piirkondi kasutama selliseid riikidevahelise koostöö vahendeid nagu Vanguardi algatus, kvaliteedimärgi algatus, teadmiste vahetamise platvorm, S3-platvormid, teaduse tipptaseme saavutamine ning piirkondlikud innovatsioonikavad Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) ühispaiknemiskeskuste jaoks; nõuab strateegiliste klasterpartnerluste arengu soodustamist, eesmärgiga suurendada investeerimist, tõhustada koordineerimist, luua koostoimet ning edendada arvamuste vahetust selleks, et vältida topelttööd ja avaliku sektori vahendite mittetõhusat kasutamist;

27.

innustab riiklikke ja Euroopa institutsioone jätkuvalt jälgima nn innovatsioonilõhet mitte ainult ELi liikmesriikide ja NUTS 2 regioonide vahel, vaid üha enam ka liikmesriikide endi sees;

28.

on veendunud, et menetlusi tuleks lihtsustada ning kitsaskohti strateegiate haldusmenetlustes vähendada;

29.

kutsub kõikide tasandite asjaomaseid ametiasutusi üles lihtsustama menetlusi ning vähendama kitsaskohti strateegiate haldusmenetlustes; innustab investeerima inimkapitali, sh ELi piirkondade vahelise partnerluse kaudu, et suurendada haldussuutlikkust ning juhtida, rakendada ja jälgida tulemuslikult RIS3 protsessi, vältides seejuures täiendavate haldustasandite loomist; ergutab ametiasutusi seadma esmatähtsaks teadusuuringud ja innovatsiooni piirkondades, kus on vastav potentsiaal, kuid kus sellesse valdkonda tehakse vähe investeeringuid;

30.

nõuab tungivalt, et piirkonnad ja liikmesriigid suurendaksid tehniliseks abiks ettenähtud eelarvevahendite kasutamist, et tagada RIS3-strateegiate tõhus ja tulemuslik rakendamine;

31.

tuletab meelde, et aruka spetsialiseerumise strateegiad peaksid ühtlasi olema võimsad vahendid sotsiaalsete, keskkonna-, kliima- ja energiaprobleemidega tegelemiseks ning teadmiste ülekandumise ja tehnoloogia mitmekesistamise edendamiseks;

Parem koostoime majanduskasvu suurendamiseks ja töökohtade loomiseks

32.

kritiseerib vähest koostoimet Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning ELi muude rahastamisvahendite vahel, mis takistab ELi rahaliste vahendite koostööd, sidusust ja integratsiooni ning vähendab nende tulemusi ja mõju; nõuab suuremat tähelepanu ja uuringuid selle kohta, kuidas täiustada strateegilist lähenemisviisi koostoimele ja võtta arvesse rahastamisvahendite kombineerimist, täiendavust ja potentsiaali selleks, et kasutada täielikult ära ELi garantiid investeerimisplatvormide rahastamiseks;

33.

toonitab vajadust jätkata ja süvendada kolme ja nelja osalejaga (nn triple helix ja quadruple helix) lähenemisviise arukale spetsialiseerumisele piirkondlikul tasandil, mis hõlmavad avaliku sektori haldusasutusi, ettevõtteid, ülikoole ja kodanikke; rõhutab, et viimasena mainitud kahe osalise (st kõrgharidus-/ teadusasutuste ja kodanike organisatsioonide) rolli tuleks uues ELi programmitöös ja rahastamisliikides tugevdada;

34.

nõuab suuremat toetust VKEdele ja idufirmadele, sest väga paljud neist on murrangulise innovatsiooni esirinnas ning aitavad olulisel määral kaasa kohalike talentide tuvastamisele mitmesugustes valdkondades ning noorte tööhõivele;

35.

ergutab jätkuvaid otsinguid usaldusväärsete näitajate leidmiseks, millega jälgida innovatsioonialast tulemuslikkust juhtimise kõikidel tasanditel, mobiliseerides ja koordineerides selleks paremini Eurostati ja teiste komisjoni peadirektoraatide vahendeid, võttes samuti arvesse OECD, ESPONi ja muude selle valdkonna osaliste, näiteks riiklike statistikaametite saavutusi;

36.

rõhutab, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kooskõlastatud ja täiendav kasutamine koos programmiga „Horisont 2020“ ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondiga (EFSI) vastavalt 2016. aasta veebruaris välja antud komisjoni suunistele Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning EFSI vastastikuse täiendavuse kohta annab suurepärase võimaluse edendada innovatsiooni piirkondlikul, riiklikul ja ELi tasandil, tõhustades teadus- ja innovatsioonitegevusse tehtavate investeeringute köitvust, et meelitada avaliku sektori rahastamise täiendamiseks ligi erakapitali; kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles kasutama ära kõik võimalused, mida võib pakkuda nende vahendite kombineerimine;

37.

nõuab meetmeid vajaliku teabe saamiseks, et oleks võimalik tagada RIS3-strateegiates koostoime eri meetmete ja vahendite vahel, nt 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika, aruka spetsialiseerumise platvorm, Euroopa klastrite vaatluskeskus, Euroopa innovatsioonipartnerlus, Euroopa strateegiafoorum, peamised progressi võimaldavad tehnoloogiad (PVTd) ja teadustaristud;

38.

julgustab piirkondi tugevdama oma RIS3-strateegiate rakendamisel avatud innovatsiooni mõtteviisi ja ökosüsteemi koostööd, mis põhineb nelja osalejaga (nn quadruple helix) lähenemisviisil;

39.

rõhutab, kui oluline on hariduse ja teadustegevuse sobitamine turu tegelikele vajadustele, püüdes tagada, et uued innovatsioonid vastaksid nõudlusele ning tooksid kaasa majanduskasvu;

Arukad linnad kui RIS3-strateegia katalüsaatorid

40.

rõhutab, et ELi linnapiirkondadel on liidu majanduslikus ja sotsiaalses arengus põhiroll, sest need on paljude sidusrühmade ja sektorite keskused, nendesse on koondunud aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu probleemid ja võimalused ning need juhivad integreeritud ja asukohapõhist poliitikakäsitust; rõhutab linnapiirkondade tähtsust inimressursside, taristu ja investeerimispotentsiaali aktiviseerimisel innovatsiooniklastrite väljaarendamiseks;

41.

palub komisjonil võtta arvesse RIS3-strateegiat ja muid innovatsiooniprogramme, pöörates Euroopa linnade tegevuskava väljatöötamisel erilist tähelepanu integreeritud territoriaalsetele investeeringutele, et luua koostoimet ja tugevaid sidemeid ressursside tõhusaks kasutamiseks;

42.

rõhutab innovatiivse sektoriülese, kolme osalejaga (nn triple helix) ja piiriülese koostöö tähtsust Euroopa ees seisvate probleemide lahendamisel, et muuta piirkonnad ja linnad arukamateks, rohelisemateks ning meeldivamateks elu- ja töökohtadeks;

43.

rõhutab vajadust arendada ja laiendada nn arukate ja ühendatud linnade kontseptsiooni kogu Euroopa ulatuses; väljendab heameelt eesistujariigi Madalmaade kavatsuse üle luua alt-üles lähenemisviis, milles antakse linnadele koos piirkondlike ametiasutustega suurem mõjuvõim koostada ELi linnade tegevuskava ning arendada arukatest linnadest suurepärased linnad; toetab sellega seoses Amsterdami pakti ettevalmistamist, milles keskendutakse säästvale majanduskasvule ja töökohtade loomisele, sidemete tugevdamisele kõigi osaliste, kodanike ja ühiskondlike organisatsioonidega ning jätkusuutliku ja sotsiaalselt kaasava arengu edendamisele;

44.

juhib tähelepanu vajadusele edendada erinevaid linnadevahelise koostöö ja teadmiste vahetamise mehhanisme aruka spetsialiseerumise ja innovatsiooni valdkondades, nt avatud ja paindlike arukate linnade võrgustikku, mida toetab ka komisjon;

45.

toetab komisjoni ja nõukogu algatusi ELi linnade tegevuskava toetuseks seoses Amsterdami paktiga; palub komisjonil tugevdada sidusust regionaal- ja linnapoliitika vahel; palub komisjonil esitada seitsmendas ühtekuuluvusaruandes ettepanekud RIS3-strateegiate ning arukate linnade algatuste ja metodoloogia kooskõlla viimiseks;

Järelevalve ja hindamine

46.

märgib, et kuigi enamus piirkondi on RIS3-strateegia vastu võtnud, tuleb siiski suurel osal neist töötada veel eeltingimuste täitmise nimel, kusjuures suurimad probleemid on seotud järelevalvesüsteemi, eelarveraamistiku ja meetmetega erasektori teadus- ja innovatsiooniinvesteeringute ergutamiseks;

47.

tuletab kohalikele ja piirkondlikele otsusetegijatele meelde, kuivõrd oluline on nende otsustavus kasutada RIS3-strateegiat kui majandusliku ümberkorralduse vahendit omaenda piirkonnas, mõjutades nii ka ELi poliitikat;

48.

väljendab heameelt selle üle, et nende piirkondlike strateegiate tähelepanu all on energeetika, tervishoid, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, kõrgtehnoloogilised materjalid, toiduained, teenused, turism, jätkusuutlik innovatsioon ja transport, bioressursipõhine majandus, tootmissüsteemid ning kultuuri- ja loomemajandus, samuti teised erialad ja eelkõige konkurentsivõimelised valdkonnad konkreetses piirkonnas; peab siiski kahetsusväärseks detailsuse puudumist mitme strateegia puhul ning nõuab prioriteetide täpsemat seadmist, vältimaks ohtu, et kõik strateegiad keskenduvad samadele teemadele; nõuab strateegiate väljatöötamist mitte üksnes kõrgtehnoloogia, vaid ka madaltehnoloogia ja sotsiaalse innovatsiooni valdkonnas, ning innustab kõiki sidusrühmi otsima sektoriüleseid seoseid, kuna just sellised seosed võivad suurendada innovatsiooni;

49.

on veendunud, et aruka spetsialiseerumise strateegiate jaoks riiklike vaatluskeskuste edendamine võib aidata luua tugevama näitajate süsteemi RIS3-strateegiate järelevalveks, eelkõige metoodika ja koolituse osas;

50.

täheldab, et mõned RIS3-strateegiad on halvasti dokumenteeritud selles osas, mis puudutab asjaomase piirkonna ainulaadseid konkurentsieeliseid, ning teistes ei tooda piisavalt tõendeid sidusrühmade suutlikkuse kohta toetada innovatsiooni ettevõtetes või teadlaste suutlikkuse kohta viia läbi rakendusuuringuid ning leida tulemustele kommertsrakendusi; märgib ka, et mõnedes piirkondades on kasutusel ulatuslikud strateegiad ja lihtsustatud järelevalvenäitajad; nõuab seetõttu tungivalt, et suurendataks riiklike ametiasutuste suutlikkust koguda asjaomast teavet ja seda hinnata ning tõhustataks piirkondade ja keskasutuste kooskõlastatud jõupingutusi olemasolevate andmebaaside kindlaksmääramisel ja standardimisel, muutes need kättesaadavaks sidusrühmadele;

51.

kutsub ELi ja liikmesriike üles kasutama olemasolevaid vahendeid, näit ühenduse innovatsiooniuuringut, nii kvalitatiivseks kui ka kvantitatiivseks regulaarseks järelevalveks (aasta- ja vahehindamine) strateegiate rakendamise üle, ning kaasama sellesse protsessi kõik sidusrühmad, sh kodanikuühiskonna; märgib, et nii piirkonnad kui ka liikmesriigid seisavad silmitsi sarnaste probleemidega järelevalve hindamisel, ning kutsub piirkondi üles avaldama regulaarselt aruandeid oma eesmärkide saavutamise kohta, et hinnata paremini RIS3-strateegia mõju ning tagada läbipaistvus ja üldsuse juurdepääs teabele; annab endale siiski aru, et strateegiad hakkavad vilja kandma alles mitme aasta pärast ning seega tuleks varasem järelevalve kohandada mõistlikele ootustele vastavaks;

52.

innustab piirkondi ja liikmesriike olema tegevuskavade õigeaegsel rakendamisel ennetavamad, arvestades eeltingimuste täieliku täitmise tähtaega 2016. aasta detsembris; palub neil luua ja rakendada oma järelevalvesüsteeme RIS3-süsteemide pideva ülevaatamise raames, keskendudes selliste investeerimisniššide kindlaksmääramisele, kus piirkondlikud innovatsiooniosalised võiksid saavutada või säilitada konkurentsieelist;

53.

on arvamusel, et ühine osalemine RIS3-strateegiate asjaomaste vahendite järelevalves ja hindamises ning eri vahendite järelevalve ja hindamise aruandluse kooskõlastamine võib selles valdkonnas väga kasulikuks osutuda; kutsub seetõttu kõiki sidusrühmi ja otsusetegijaid looma koostoimet ning töötama välja mehhanismid, millega kogutaks ja sünteesitaks andmeid konkreetsetes RIS3-strateegiates sisalduvatest poliitikatest ja vahenditest;

54.

tuletab meelde, et hea strateegiadokument ei anna soovitud tulemusi, kui ei rakendata ettevõtjate jaoks ette nähtud tugiteenuseid;

Peamised järeldused ja RIS3-strateegiate tulevik

55.

peab kahetsusväärseks, et RIS3-süsteemides tunnistatakse sageli vajadust aidata ettevõtjatel kasutada innovatsiooni kõiki vorme, kuid lõpuks toetatakse vaid tehnoloogilistel teadmistel põhinevat innovatsiooni; teeb seoses sellega ettepaneku, et RIS3-strateegiad arvestaksid innovatsiooni ka teistes valdkondades, näiteks teeninduses ja loomesektoris; ning tuletab meelde kõigi innovatsioonisüsteemide ja -institutsioonide olulisust, olenemata nende suurusest ja seotusest kohalike ja piirkondlike klastritega;

56.

juhib tähelepanu sellele, et RIS3-strateegiat tuleb korralikult rakendada, kui soovitakse kaotada innovatsioonialane mahajäämus ning suurendada töökohtade loomist ja majanduskasvu Euroopas; rõhutab, et seetõttu on oluline edendada altpoolt lähtuvaid strateegiaid ning suurendada kontrolli RIS3-strateegiate potentsiaali üle kõigil juhtimistasanditel; väljendab sellega seoses arvamust, et liikmesriigid peaksid kaasama oma riikliku(d) statistikaameti(d), et aidata piirkondadel arendada oma hindamis- ja järelevalvemehhanisme;

57.

on veendunud, et osalusel põhinev lähenemisviis strateegiates tuleb kaasata kõikidesse protsessidesse, sh järelevalve- ja hindamisprotsessi, kuna see suurendab võimaliku koostöö ulatust RIS3-strateegia eesmärkide saavutamisel;

58.

nõuab tungivalt, et EL ja liikmesriigid ei unustaks, et see vahend peab olema elujõuline, operatiivne ja tõhus, vältimaks toetusesaajate koormamist bürokraatiaga;

59.

palub komisjonil nõuda 2017. aastal strateegiate läbivaatamist, et suurendada nende tõhusust ja tulemuslikkust, ja anda teavet nende panuse kohta nii tulevasse ühtekuuluvuspoliitikasse kui ka teadus- ja innovatsioonipoliitikasse pärast aastat 2020, võttes arvesse strateegiate esimeste rakendamisaastate kogemusi; palub komisjonil algatada avalik arutelu ning korraldada enne seitsmendat ühtekuuluvusaruannet üleeuroopaline konverents Euroopa Parlamendi, Regioonide Komitee ja teiste sidusrühmadega;

60.

tunnistab, et aruka spetsialiseerumise strateegiad võiksid olla võimsad vahendid energiaprobleemide, ressursitõhususe ja energiajulgeolekuga tegelemiseks;

61.

palub komisjonil jätkata S3-platvormi etendatava rolli toetamist, aidata suurendada strateegiate detailsust ning pidada jätkuvalt silmas erasektori investeeringute võimendamise tähtsust;

62.

palub regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadil ning S3-platvormil koostada lühike poliitikadokument RIS3-strateegiatega seotud varasema kogemuse kohta ja levitada seda, keskendudes järgmistele valdkondadele: 1) saadud kogemuse SWOT-analüüs, 2) piirkondade tehtud järeldused ja peamised puudused, mis on tuvastatud RIS3-strateegia suunistes kirjeldatud kuues etapis, 3) soovitused ja standardmudelid RIS3-strateegiate järjepidevaks täiustamiseks, et töötada välja paremad strateegiad 2020. aasta järgseks perioodiks, ning 4) RIS3-strateegiate tulemuslikuks väljakujundamiseks ja rakendamiseks vajalikud inimressursid; on seisukohal, et teadusuuringutest ja innovatsioonist huvitatud piirkondlikke võrgustikke tuleks julgustada ja toetada saavutuste ja saadud õppetundide propageerimisel, et kinnistada asjaomast mõtteviisi piirkondade kõigil tasanditel;

o o

63.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.

(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 289.

(3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 470.

(4) ELT L 347, 20.12.2013, lk 259.

(5) ELT L 347, 20.12.2013, lk 303.

(6) ELT L 347, 20.12.2013, lk 281.

(7) ELT L 347, 20.12.2013, lk 487.

(8) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0002.

(9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0308.