21.4.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 125/1

Raportöör:

Oliver RÖPKE

1.1.

Ühtne turg on suur saavutus ja Euroopa integratsiooniprotsessi põhielement. Ühtne turg peaks olema Euroopa heaolu nurgakivi. Euro kasutuselevõtt euroalal ja Schengeni leping olid ühtse turu väljakujundamiseni viiva teekonna määravad pöördepunktid. Ometi on mõlemad – osalt lühinägelike riiklike huvide tõttu – sattunud kasvava surve alla ja märkimisväärne hulk elanikkonnast kahtleb neis aina enam, osaliselt Euroopa kodanike reaalsete murede tõttu.

1.2.

Komitee on alati toetanud samme kaupade, teenuste, kapitali, maksete ja inimeste vaba liikumise tõhustamiseks ning majandus-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika vahel vajaliku tasakaalu säilitamiseks. Oluline on jätkata liikmesriikide majandusliku ja sotsiaalse lähenemise teed.

1.3.

Ühtse turu edasiarendamiseks tuleb kaotada ebavajalikud tõkked, et tagada majanduskasv, töökohad, pikaajaline heaolu ja ülimalt konkurentsivõimeline sotsiaalne turumajandus. Eriline tähtsus on siin turutõketel, nagu kvalifikatsioonide ja diplomite ebapiisav tunnustamine, tehnilised piirangud kohalikul tasandil, regulatiivsed takistused erinevuste tõttu riikide õigusaktides ning e-valitsuse lahenduste puudulik koordineerimine ELi tasandil.

1.4.

Komiteele valmistab muret asjaolu, et ELi ühtne turg ei ole finantskriisist alates kuigivõrd kasvanud. Ajavahemikul 2008–2015 euroala majandus hoopis vähenes 1,6 %. Seevastu jätsid teised majanduspiirkonnad, nagu USA, Austraalia ja Jaapan, sisenõudluse ja majanduskasvu osas ELi kaugele selja taha. Seetõttu on vaja võtta aktiivseid meetmeid, et juhtida Euroopa tagasi strateegia „Euroopa 2020“ poliitiliste eesmärkide suunas.

1.5.

Komitee rõhutab veelkord piiriülese liikuvuse tähtsust ettevõtete ja töötajate jaoks. Siiski ei tohiks tähelepanuta jätta asjaolu, et märkimisväärne osa elanikkonnast ei toeta kuigivõrd ühtse turu põhimõtteid. Selle üks põhjus on teenuste piiriülese osutamisega kaasnev ebaõiglaste ja ebaseaduslike tavade jätkumise kasvav oht. Suur kuritarvitamise oht õõnestab tõsiselt töötajate ja ausate ettevõtjate usaldust ühtse turu vastu.

1.6.

Tuleb võtta otsustavaid meetmeid, et seista vastu nendele suundumustele, ning oluline on tagada õiglane konkurents ka ettevõtete huvides. Toimiv ühtne turg eeldab Euroopa ja riiklike õigusaktide järgimist piiriüleste toimingute teostamisel. Seetõttu toetab enamik komitee liikmeid kõiki jõupingutusi tagamaks, et ELis makstaks samas kohas sama töö eest ka reaalselt samasugust tasu, nagu on nõudnud Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.

1.7.

Kuigi ühtsel turul on tugev sotsiaalne alus ELi toimimise lepingu ja ELi teiseste õigusaktide näol, tuleks kaaluda, kuidas saavutada parem tasakaal turumajanduslike vabaduste ja sotsiaalsete põhiõiguste vahel esmases õiguses. Sellise sammu eesmärk on vastata paljude inimeste rahulolematusele, kes leiavad järjest enam, et nende sotsiaalsed huvid ja nõudmised ei ole ühtsel turul piisavalt tagatud.

1.8.

Põhimõtteliselt tervitab komitee jõupingutusi kontrollimaks ELi õigussätete tõhusust. Asjaomasel algatusel võiks olla oluline roll selliste ebavajalike regulatiivsete kulude vähendamisel, mis tekivad, kui sama valdkonda reguleeritakse erinevate riiklike ja piirkondlike eeskirjadega. Seega tuleks kontrollida ühtlustatud õigusaktide vajalikkust, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete huvides. Komitee kordab siiski oma seisukohta, et kõrged tarbijakaitsestandardid ei ole tarbetu koormus.

1.9.

Komitee toonitab oma seisukohta, et digitaalne ühtne turg peaks oma tohutu kasvupotentsiaali tõttu olema üks poliitiline prioriteet. Valitsevat õiguskindlusetust tööhõive, majanduse ja tarbijakaitse valdkonnas tuleb uurida ja see viivitamatult kaotada. Komisjon peaks õiguslike lünkade täitmiseks kehtestama selge õigusraamistiku uutele majandusvormidele ja ärimudelitele ühtsel turul, sh jagamismajanduse eri vormidele. Siinjuures tuleb täielikult järgida kehtivaid õigusakte, tehes konkreetseid jõupingutusi selleks, et tagada tarbijate ja töötajate õigused ning õiglane konkurents.

1.10.

Ka kapitaliturgude liidu loomine peab jääma poliitika keskmesse, kuna sellega seotud tõhusam kapitalipaigutus võib nüüd positiivselt mõjutada nii majandust ja tööhõivet kui ka tarbijaid. Mõningad hiljutised arengud, nagu Brexit, ei tohi nende plaanide elluviimist ei asjatult aeglustada ega ohtu seada.

1.11.

Komitee kordab oma seisukohta, et õiguslikud lüngad maksupoliitikas toovad kaasa ebaõiglase konkurentsi ühtsel turul. Seetõttu toetab komitee samme äriühingute ühtse konsolideeritud maksubaasi ning riikide lõikes koostatava aruandluse suunas, samuti jätkuvaid jõupingutusi võitluses maksustamise vältimise ja maksuparadiiside vastu. Ühise äriühingu tulumaksu miinimummäära kehtestamine võiks olla kasulik täiendus neile algatustele ning lõpetada võidujooksu madalaima maksumäära nimel.

1.12.

Avalikud teenused, mida tuntakse ka üldhuviteenustena, täidavad sotsiaalses turumajanduses võtmerolli ning on üldsusele keskse tähtsusega. Üldhuviteenused kuuluvad ELi ühiste väärtuste hulka, mis on olulised sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamisel.

1.13.

Seda sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamise rolli tuleks võtta arvesse osana „põhimõtetest ja tingimustest“, mille EL saab nimetatud teenuste suhtes kehtestada. Seoses teenuste direktiivi kavandatava reformiga juhib komitee tähelepanu ELi lepingu protokollile nr 26 üldhuviteenuste kohta, mille kohaselt antakse liikmesriikide riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele asutustele üldhuviteenuste suhtes laiaulatuslik suvaõigus.

1.14.

Avalike hangete valdkonnas on vaja võtta erinevaid meetmeid, et võidelda ebaausate tavade vastu, mis suruvad pakkumisi õiglasest tasemest allapoole, mis mõnikord ei vasta asjaomase riigi õigussätetes ja praktikas kehtestatud minimaalsetele palganõuetele, ning mis paljudel juhtudel toovad kaasa suured ülekulud. Eelkõige tuleb tagada läbipaistvus parima pakkumise hinna ja teenuse osas ning mis tahes ülekulude osas, mis võivad tekkida hilisemas etapis. Eesmärk peab olema kohaldada parima pakkuja, mitte odavaima pakkumise põhimõtet.

2.1.

Euroopa integratsioon peab järgima eesmärki saavutada majandus-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika vahel vajalik tasakaal. Kaupade, teenuste, kapitali ja maksete ning inimeste vaba liikumist peab täiendama austus sotsiaalsete põhiõiguste vastu, mis on lisatud ELi aluslepingutesse põhiõiguste harta kaudu. Sotsiaalseid põhiõigusi tuleb siseturul reaalselt ellu viia. Samal ajal tuleks kaotada kõik ühtsel turul jätkuvalt püsivad tarbetud takistused, et tagada pikaajaline heaolu ja ülimalt konkurentsivõimeline sotsiaalne turumajandus.

2.2.

Komitee on korduvalt kinnitanud, viimati oma arvamuses „Ühtse turu täiustamine“ (1), et ühtne turg on Euroopa integratsiooni keskne osa, millel on potentsiaal anda tuntavat kasu ja luua Euroopa majanduste jätkusuutlikku kasvu.

2.3.

Ühtne turg on suur saavutus ja see peaks olema Euroopa heaolu nurgakivi. Euro kasutuselevõtt euroalal ja Schengeni leping olid ühise ühtse turu loomiseni viiva teekonna määravad pöördepunktid. Nüüd on need aga sattunud tõsise surve alla, mis näitab, kuivõrd erinevad on ELi liikmesriikide huvid. Mõningal määral toimub otsustamine ja järelevalve endiselt riikide tasandil.

2.4.

Komitee märgib, et endiselt valitsevad märkimisväärsed turutõkked kvalifikatsioonide ja diplomite ebapiisava tunnustamise, kohalike tehniliste piirangute ja regulatiivsete tõkete vormis, mis tulenevad peamiselt ühtse turu killustatusest, mis on tingitud liikmesriikide erinevatest õigusraamistikest, halduskoormusest (nt vastamine riiklikele maksu- ja tollieeskirjadele) või puuduvatest e-valitsuse rakendustest ning e-valitsuse lahenduste puudulikust koordineerimisest Euroopa tasandil.

2.5.

Komisjon taotleb täielikku ühtlustamist teatud valdkondades, mis võib kaasa tuua olemasoleva kaitsetaseme vähenemise mõnes liikmesriigis. Komitee toonitab, et on mitmes arvamuses väljendanud vastuseisu niisugustele meetmetele. Valdkondades, kus komisjon taotleb täielikku ühtlustamist, tuleb see saavutada samal ajal juba kehtivat kaitsetaset säilitades.

2.6.

Liikmesriikide kodanikud tunnevad üha enam, et Euroopa teeb vähe nii sotsiaalsete standardite ja sissetulekute kaitsmiseks kui ka õiglase maksusüsteemi ja õiglaste sotsiaalmaksete tagamiseks. Ühtsel turul on tugev sotsiaalne mõõde ELi toimimise lepingu ja ELi teiseste õigusaktide näol, kuid kaaluda tuleks parema tasakaalu loomise võimalust turumajanduslike vabaduste ja sotsiaalsete põhiõiguste vahel.

2.7.

Euroopa sotsiaalõiguste samba raames välja pakutud meetmed peaksid kajastama liidu aluspõhimõtteid ning tuginema veendumusele, et majandusareng peaks kaasa tooma suurema sotsiaalse arengu ja sidususe ning et samaaegselt Euroopa väärtustega kooskõlas olevate nõuetekohaste turvaabinõude tagamisega tuleks sotsiaalpoliitikat käsitleda ka tootliku tegurina.

2.8.

Vaatamata ELi ühtekuuluvuspoliitika arvukatele saavutustele, ollakse liikmesriikide reaalsest majanduslikust ja sotsiaalsest lähenemisest endiselt väga kaugel ning palkade ja sotsiaalsete standardite vahel esineb suuri erinevusi. Praegused madalamad palgad mõnes liikmesriigis on tingitud ajaloolisest arengust ja Euroopa ulatusliku siseturu loomulikust mitmekesisusest ning peegeldavad kohalikku tootlikkuse taset ja mitmesuguseid muid tegureid, sh investorite huve. Vaatamata sellele tuleks pöörata suuremat tähelepanu sotsiaalsele dumpingule, mida tuleks määratleda ebaõiglase ja seadusevastase tavana, mille käigus ei järgita töö tasustamise või sotsiaal- ja tervisekindlustuse maksmisega seotud eeskirju ning seega omandatakse konkurentidega võrreldes ebaõiglane eelis (2).

2.9.

Alates finantskriisi puhkemisest, st ajavahemikul 2008–2015 on ELi ühtse turu kasv olnud 0,4 %, mis reaalselt tähendab peaaegu nullkasvu. Euroalal on ühtne turg isegi 1,6 % vähenenud. Enamik muid majanduspiirkondi on Euroopa Liidu sisenõudluse poolest kaugele selja taha jätnud (nt USA +8,8 %, Austraalia +17,9 %, Jaapan +3,8 %) (3). Meetmed nõudluse elavdamiseks ühtsel turul, näiteks Euroopa investeerimiskava koos Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondiga, ei ole endiselt andnud nõutavat tulemust.

2.10.

Komitee on mures, et arukal, jätkusuutlikul ja kaasaval majanduskasvul põhineva strateegia „Euroopa 2020“ tööhõive ja sotsiaalseid eesmärke ei ole võimalik täita (4). Majandustegevuse aeglustumine, mõttekate struktuurireformide aeglane elluviimine ja nõudluse puudumine ühtsel turul on siiamaani avaldanud vastupidist mõju: 2008. aasta 70,3 % tööhõivemäär langes 2014. aastal 69,2 %-le. 2020. aastaks peaks see määr olema aga 75 %. Selle asemel, et vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest mõjutatud inimeste arv väheneks 2020. aastaks 20 miljoni võrra, kasvas see 2014. aastal 4,9 miljoni võrra. Lisaks oli 2015. aasta lõpus Euroopa Liidus üle 6 miljoni töötu rohkem kui enne kriisi.

2.11.

Veel üks oluline aspekt strateegias „Euroopa 2020“ on haridus. Komitee peab kiiduväärseks tõsiasja, et haridus- ja koolitussüsteemist varakult lahkunud inimeste osakaal langes 14,2 %-lt 2008. aastal 11 %-ni 2015. aastal. Ka kolmanda taseme hariduse omandamise määr tõusis ajavahemikul 2008–2015 31,3 %-lt 38,7 %-ni. Komitee tervitab Euroopa Komisjoni oskuste strateegiat ja juhib tähelepanu sellele, et kvalifikatsiooni kõrge tase on ettevõtete ligitõmbamiseks ja uute töökohtade loomiseks hädavajalik.

2.12.

Ühendkuningriigi otsus Euroopa Liidust lahkuda kujutab endast suurt väljakutset Euroopa ühtsele turule. Komitee soovitab rajada tulevased läbirääkimised kõigi ühtse turu aluspõhimõtete ja -väärtuste austamisele.

3.1.1.

Töötajate liikuvus võib olla oluline nii ettevõtetele kvalifitseeritud tööjõudu leidmiseks, füüsilisest isikust ettevõtjatele kui ka töötajatele, et neil oleks võimalik saada hea töökoht, juurdepääs uutele oskustele ja headele töötingimustele. Siiski esineb endiselt tõkkeid.

3.1.2.

Tõkkeid ja kulusid käsitlevas uuringus (5) juhitakse tähelepanu sellele, et lisaks haldusteenuste, kodanike ja ettevõtete kulude kokkuhoiule eeldatakse koostalitlusvõimelistelt e-valitsuse teenustelt eriti suurt mõju tööjõu liikuvusele. Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise parandamine on keskse tähtsusega nii ettevõtete kui ka töötajate jaoks, kes soovivad liikuda üle piiri.

3.1.3.

Arvamuses „Füüsilisest isikust ettevõtja staatuse kuritarvitamine“ (6) rõhutas komitee, et näiliselt füüsilisest isikust ettevõtjaks olemine võib kaasa tuua sotsiaalkindlustusmaksetest ja maksudest kõrvalehoidmise, tööõiguste kuritarvitamise ja mitteametliku töö ning seepärast tuleks see kaotada. Sellega seoses tunnustab komitee juba loodud deklareerimata tööga tegelemise Euroopa platvormi kui sammu õiges suunas (7).

3.1.4.

Selle platvormi eesmärk on ennetada ja tõkestada deklareerimata tööd liikmesriikide täitevasutuste (nt tööinspektsioonid, maksuhaldurid ja sotsiaalkindlustusasutused) parema koostöö kaudu. See koostöö hõlmab ennetamis- ja tõkestamismeetmete parimate tavade jagamist, tööandjate kontrollimise ühiste põhimõtete kindlaksmääramist, töötajate vahetuste edendamist ja ühiseid koolitusi ning ühise kontrollitegevuse hõlbustamist.

3.1.5.

Praegusel ajal on suur hulk töötajaid võetud tööle nn füüsilisest isikust teenuseosutajana, mitte töötajana nagu varem. Neil inimestel puudub tööleping, sest vastavalt oma füüsilisest isikust ettevõtja staatusele töötavad nad iseenda heaks. Sellise töösuhte puhul puudub enamasti vajadus järgida riiklikku tööõigust. Tuleb kasutada selgeid ja siduvaid kriteeriume, et hinnata, kas keegi on tegelikult töövõtja või tegelik füüsilisest isikust ettevõtja. Sel põhjusel on komitee kritiseerinud komisjoni direktiivi ettepanekut ühe osanikuga osaühingute kohta, kuna „praegusel kujul ei ole ettepanek piisavalt küps“ (8). See seab eeskätt mikroettevõtjad, VKEd ja tegelikud füüsilisest isikust ettevõtjad surve alla.

3.2.1.

1996. aasta direktiivis on sätestatud ELi õigusraamistik, millega viiakse omavahel õigesse ja õiglasesse tasakaalu eesmärgid edendada ja hõlbustada piiriülest teenusteosutamist, kaitsta lähetatud töötajaid ning tagada välismaistele ja kohalikele konkurentidele võrdsed tingimused.

3.2.2.

2014. aasta jõustamisdirektiivis (9) nähakse ette uued ja tõhustatud vahendid, mille abil võidelda eeskirjadest kõrvalehoidmise, pettuse ja kuritarvitamise vastu ning sellise tegevuse eest vastutusele võtta, ning millega täiendatakse direktiivi 96/71/EÜ ja aidatakse kaasa töötajate lähetamise tõhusamale komplekssele raamistikule.

3.2.3.

Hiljuti võttis komitee vastu eraldi arvamuse, milles käsitleti Euroopa Komisjoni ettepanekut töötajate lähetamise direktiivi suunitletud läbivaatamise kohta ning kommenteeriti selle peamisi muudatusi ja ettepanekuid (10), võttes aluseks president Junckeri üleskutse poliitilistes suunistes järgmisele komisjoni koosseisule: „Meie liidus tuleks samas kohas tehtava sama töö eest maksta sama tasu (11)“.

3.2.4.

Arvamuses „Töötajate õiglasem liikuvus ELis“ (12) kutsus komitee komisjoni üles käsitlema ebaausaid tavasid, mis viivad sotsiaalse dumpinguni. See probleem muutub aina pakilisemaks, sest praktilised näited liikmesriikidest osutavad, et palga- ja sotsiaalne dumping kasvab piiriülestes tingimustes järsult. Austria BUAKi (13) kontrollid näitasid, et 2015. aastal inspekteeritud 7 238 Austria ettevõttest 38 puhul kahtlustati, et palga- ja sotsiaalse dumpinguga võitlemise seaduse kohaselt on nende töötajad alatasustatud. See tähendab, et 0,53 % ettevõtetest kahtlustati oma töötajate alatasustamises. Samal ajavahemikul kontrolliti 1 481 ettevõtet, kes tegutsevad Austrias, kuid kelle asukoht on muudes ELi riikides. Neist ettevõtetest 398 puhul kahtlustati töötajate alatasustamist, st palgadumpingut. See teeb osakaaluks 26,87 %.

3.2.5.

Piiriüleselt tegutsevate ja lähetatud töötajaid kasutavate välisettevõtete puhul on palgadumpingu tõenäosus 50 korda suurem kui kohalike ettevõtjate puhul. See on ühtse turu (mitte)toimimise häirekell. Suur kuritarvitamise oht õõnestab väga suurel määral Euroopa töötajate usaldust siseturu vastu.

3.2.6.

Teine probleem on töötajate näiline lähetamine. Näiliselt lähetatud töötajatega seotud juhtumid, st kuritarvitamine võltsitud A1 lähetuskinnituste abil, viitavad tunnistuste, kinnituste või sarnaste ametlikult või ametliku organi väljastatud dokumentide põhjustatud probleemidele. See muudab mikroettevõtjate, VKEde ja kvalifitseeritud töötajate jaoks ebaausalt tegutsevatele konkurentidele vastuseismise üha raskemaks. Seepärast tuleb töötajate näilisele lähetamisele lõpp teha.

3.2.7.

Komisjon tegi hiljuti ettepaneku muuta määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta. Komitee võtab vastavalt Euroopa Komisjoni taotlusele selle kohta vastu eraldi arvamuse, milles avaldatakse lootust, et sotsiaalkindlustuse kooskõlastamise ajakohastatud süsteemi arendatakse vastavalt liikmesriikide sotsiaalsele ja majanduslikule reaalsusele ning et austatakse ELi õiguse põhimõtteid esmajoones võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise osas.

3.2.8.

Komitee võtab teadmiseks ettepaneku teenistuspassi (või teenistus-ID-kaardi) kohta, mis peaks ühise elektroonilise dokumendikogu loomise abil kõrvaldama vajaduse esitada mitmekordseid taotlusi teabe ja dokumentide kohta, mis on juba esitatud koduliikmesriigis. Komitee on vastu sihtriigi põhimõtte mis tahes õõnestamisele. Komitee koostab selle kohta eraldi arvamuse.

3.3.1.

Põhimõtteliselt on ELi õiguse tõhususe kontrollimiseks ettenähtud meetmed tervitatavad. Komisjoni, nõukogu ja Euroopa Parlamendi institutsioonidevaheline kokkulepe võib luua kasuliku süsteemi, et teha lihtsama ja tõhusama ELi õiguse eesmärgini jõudmine kergemaks. Koostöö puhul tuleb aga tagada, et sotsiaal- või majanduspoliitilist kasu pakkuvad ELi õigusnormid on kaitstud ning neid ei seata kahtluse alla.

3.3.2.

Mõju VKEdele on sama suur kui mõju tarbijatele ja töötajatele. Vastavalt põhimõttele „Kõigepealt mõtle väikestele“ on eriti oluline vältida VKEde tarbetut koormamist. Siseturu nõuetekohaseks toimimiseks on vaja tarbijakaitsepoliitikat, mis vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 169 põhineks kõrgetasemelisel tarbijakaitsel.

3.3.3.

Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmil (REFIT) võiks samuti olla oluline roll regulatiivsete kulude vähendamisel, mis tekivad, kui sama valdkonda reguleeritakse erinevate piirkondlike eeskirjadega. Õigusaktide ühtlustamine võib kaasa tuua märkimisväärse kulude kokkuhoiu ja edendada majanduskasvu ELi piirkondades nende tõkete kaotamise kaudu. Seetõttu tuleks uurida selle teostatavust.

3.3.4.

Paljud REFITi raames bürokraatia vähendamiseks läbivaadatavad seadusandlikud aktid puudutavad õigusnorme, millega kaitstakse töötajate ja tarbijatega seotud standardeid, ning seega annavad need märkimisväärset sotsiaal-poliitilist ja majanduslikku kasu. Komitee kinnitab uuesti oma seisukohta, et kõrged tarbijakaitsestandardid ei ole tarbetu koormus.

3.3.5.

Komitee viitab oma 14. detsembri 2014. aasta arvamusele (14) ning kordab oma seisukohta, et arukas reguleerimine ei kaota kohustust järgida kodanike, tarbijate ja töötajate kaitset puudutavaid eeskirju, soolise võrdõiguslikkuse standardeid ja keskkonnakaitse norme. Lisaks ei tohi põhimõte „Kõigepealt mõtle väikestele“ tuua kaasa mikroettevõtjate ja VKEde vabastamist õigusaktide kohaldamisest, kuigi õigusaktides tuleks rohkem arvestada nende huvide ja vajadustega.

3.3.6.

Täiesti arusaamatu on komisjoni keeldumine jätkata tööd juuksuritele suunatud seadusandliku algatusega, kuigi Euroopa sotsiaalpartnerid on selles küsimuses kokkuleppele jõudnud. Komisjoni tegutsemine on vastuolus sotsiaaldialoogi põhimõtete ja väärtustega ja esindatuse põhimõtte austamisega ning on ülimalt lühinägelik, sest reguleerimatus töötervishoiu valdkonnas võib kaasa tuua kutsehaigusi ja seega märkimisväärseid kulusid nii ettevõtetele kui ka avalikule sektorile.

3.3.7.

Komitee juhib tähelepanu Euroopa sotsiaalpartnerite ühisavaldusele sotsiaaldialoogi uue alguse kohta, mis põhineb temaatiliste rühmade töö tulemustel, milles mainitakse ELi sotsiaaldialoogi ja parema õigusloome lähenemisviisi koostoimet.

3.3.8.

Komitee tervitab dialoogi alustamist vastloodud REFITi platvormis. Lisaks eesmärgile lihtsustada äritegevust ja kaitsta töötajatele kehtivaid standardeid peavad nii komisjon kui ka platvormi eksperdid tagama, et nende jõupingutustes lihtsustada ELi õigust oleksid tagatud tarbijate õigused.

3.4.1.

Digitaalne ühtne turg peaks olema üks prioriteete, võttes arvesse eeldatavat kasu, mida pakub selle valdkonna ühtse turu väljakujundamine. Digitaalse ühtse turu väljakujundamisest saadavat potentsiaalset SKP tulu hinnatakse 415 miljardile eurole aastas (15).

3.4.2.

Komitee jagab Euroopa Komisjoni seisukohta, et valitsevat õiguskindlusetust tööhõive, majanduse ja tarbijakaitse valdkonnas tuleb analüüsida ja sellega tegeleda. Siinkohal tuleks arvesse võtta kehtivate töö-, sotsiaal- ja tarbijakaitsenormide ning usaldusväärse ettevõtlusalase õigusraamistiku tagamist. Digitaalsel ühtsel turul ei tohiks nn täisdigitaalse maailma ja nn mittedigitaalse maailma jaoks kehtida erisugused eeskirjad. Komisjon peaks ette nägema õiguslikud standardid, mida võiks kasutada nii digitaalse kui ka mittedigitaalse ühtse turu puhul.

3.4.3.

Arvamuses „Põhjendamatu asukohapõhine piiramine“ (16) väljendas komitee heameelt nii ettevõtjate kui ka tarbijate asukohapõhist piiramist käsitleva määruse ettepaneku üle, mis on digitaalse ühtse turu strateegia hädavajalik element. Siiski on see vaid väike samm edasi, mitte pöördepunkt. Asukohapõhine piiramine, st veebipõhiste teenuste kättesaadavusega seotud diskrimineerimine tarbijate elukoha või nende geograafilise internetiaadressi või kodakondsuse alusel, peab lõppema. Tarbijate suunamine kohalikele, kõrgemate hindadega veebilehtedele kujutab endast samuti diskrimineerimist ühtsel turul. Komitee tegeleb 2016. aasta novembris konkurentsivõime nõukogus sõnastatud järeldustega, mis puudutavad ühist nägemust kavandatud teksti osas, rõhutades selgelt, et tuleb teha vahet hinnapõhise diskrimineerimise ja hindade diferentseerimise vahel.

3.4.4.

Sellistes valdkondades nagu asukohapõhine piiramine, postipakkide piiriülene kättetoimetamine, piiriülene kindlustus, autoriõiguse litsentsimine ja finantsturud tuleb silmas pidada, et Euroopa Liit ja liikmesriigid vastutavad peaasjalikult tõkete kaotamise eest piiriüleselt kaubanduselt ja turu parema toimimise tagamise eest.

3.4.5.

Andmete vaba liikumine nõuab isikuandmete ja eraelu suuremat kaitset, mis on tulevikus ülioluline, ning tähelepanu tuleks pöörata suurandmeid, pilvandmeteenuseid ja asjade internetti käsitlevale sidusale poliitikale.

3.4.6.

Majanduse üha suurem digiteerimine loob uusi ärimudeleid ja avab uusi võimalusi, kuid tekitab ka uusi probleeme. Komitees on toimunud selle uue nähtuse üle põhjalikud arutelud, mille tulemusena on koostatud hulk arvamusi (17).

3.4.7.

Komisjon peaks liikuma edasi ka ettepanekuga luua ühtne digivärav, et muuta see vahend tõeliselt tõhusaks.

3.4.8.

Sotsiaalse ühtekuuluvuse seisukohalt on esmatähtis sotsiaalne ja koostööl põhinev ettevõtlus, et tagada Euroopa kodanikele tõhusam ja jätkusuutlikum majanduskasv. Komitee innustab taaskord komisjoni rakendama mitmesuguseid poliitilisi meetmeid, mis on hädavajalikud selleks, et ühistarbimist selle eri vormides ja viisidel nii ELi tasandil kui ka liikmesriikides toetada ja ellu viia ning suurendada selle tõsiseltvõetavust ja usaldusväärsust (18).

3.5.1.

Komisjon avaldas 2015. aastal tegevuskava Euroopa kapitaliturgude liidu loomiseks. Komitee (19) on seisukohal, et asjaomane liit peab hoidma kõrgel ELi majandus- ja finantsstabiilsust ning tooma endaga kaasa parema ja tõhusama kapitalipaigutuse, millel oleksid positiivsed tagajärjed nii investeeringutele ja majanduskasvule kui ka tööhõivele ja tarbijatele. Komitee (20) väljendas samas muret ka lõpptulemuse saavutamiseks kuluva aja pärast ning need mured on mõningate hiljutiste sündmuste (nagu Brexit ja teised eelnevalt (punktis 2) mainitud arengud) valguses üha kasvanud.

3.5.2.

Tegevuskava sisaldab eri valdkondades vähemalt 33 meedet, mis tuleb ellu viia lühikeses või keskpikas perspektiivis. Mitu neist meetmetest võimaldab eelkõige VKEde ja kodumajapidamiste käsutusse anda täiendavaid rahastamisvahendeid. Komitee (21) jaoks on oluline, et need ettepanekud viidaks ellu kiiresti, arvestades seejuures turvalisuse, läbipaistvuse ja jõustamise põhimõtetega. Samal põhjusel – murest turvalisuse ja stabiilsuse pärast – on komitee (22) mitmel korral märkinud, et tegeleda tuleb varjupankade ja nende reguleerimisega.

3.5.3.

Finantsturgude reguleerimine ELis ja selle elluviimine ei olnud piisav, et ennetada spekulatiivseid tehinguid, ülelaenamist ja vastutustundetut riskide võtmist, mis viis kogu ühiskonnale tõsiseid tagajärgi toonud finantskriisini. Komitee tuletab komisjonile meelde, et ta esitaks ettepaneku kodumajapidamiste ülemäärase võlakoormuse kohta.

3.6.1.

Nagu komitee 2012. aastal aruandes „Obstacles to the European single market“ („Ühtse turu takistused“) väitis, võivad maksupoliitika regulatiivsed lüngad kaasa tuua kõlvatu konkurentsi. Euroopa Komisjoni plaanid äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta on tervitatavad. Komitee moodustas selle küsimuse käsitlemiseks uurimisrühma. Selleks, et teha lõpp võidujooksule madalaima äriühingu tulumaksu nimel ning jõuda õiglasema maksupoliitikani, võiks ette näha ka äriühingu tulumaksu miinimummäära kehtestamise.

3.6.2.

Maksualase teabe vahetamist liikmesriikide vahel ja õiguslikke samme kõige tavalisemate maksudest kõrvalehoidumise viiside tõrjumiseks tuleks pidada kiiduväärseks. Siinkohal on peamine nõue kehtestada igas riigis piiriüleselt tegutsevatele ettevõtetele aruandluskohustus, suurendamata tarbetut halduskoormust.

3.6.3.

Meetmeid tuleks võtta ka maksuparadiiside suhtes. Euroopa Parlamendi kuulamisel kutsus majandusteadlane ja Nobeli preemia laureaat Joseph Stiglitz üles võtma ülemaailmselt meetmeid selliste maksudest kõrvalehoidumise süsteemide vastu (23). Prantsuse teadlase Gabriel Zucmani hinnangul on kogu maailma maksuparadiisidesse paigutatud 5 800 miljardi euro väärtuses finantsvarasid, millest 80 % on maksustamata (24). Komisjon soovitab nüüd rahvusvahelise tasandi meetmeid maksuparadiiside probleemi käsitlemiseks.

3.6.4.

Esimese sammuna tuleb tagada, et vastastikuse abistamise lepinguid rakendatakse ning riikide vahel toimub automaatne teabevahetus. Hargmaiste ettevõtjate suhtes tuleks kaaluda rahvusvahelist maksuauditite võrgustikku. Varade ja kapitali ülekandmise korral maksuparadiisidena klassifitseeritud riikidesse on võimalik lähtepunkt finantsasutuste kohustus anda aru tehtavatest ülekannetest (25).

3.7.1.

Komitee on viidanud teenustesektoris esinevatele tõketele juba oma 2012. aasta aruandes ühtse turu takistuste kohta. Komisjon leidis, et mitu riiki ei täida oma kohustust teavitada ELi asutusi reguleerivatest meetmetest, mistõttu on komisjonil keeruline hinnata, kas uus eeskiri on põhjendatud ja proportsionaalne.

3.7.2.

Seepärast plaanib komisjon reformida teavitamise korda, mis peaks nüüd kehtima ka teenuste suhtes, mis on praegu teenuste direktiivi kohaldamisalast välja jäetud. Komisjon peab hoolitsema selle eest, et ettepanekuid ei koostataks viisil, mis seab kahtluse alla liikmesriikide suveräänsuse või demokraatiapõhimõtte.

3.7.3.

Üldhuviteenused täidavad sotsiaalses turumajanduses keskset rolli. Eluaseme, vee ja energia, jäätmekäitlus- ja kanalisatsiooniteenuste, ühistranspordi, tervishoiuteenuste, sotsiaalteenuste, noorsoo- ja pereteenuste, kultuuri ja kommunikatsioonivõimaluste kättesaadavus on üldsuse jaoks hädavajalik. Üldhuviteenused kuuluvad ELi ühiste väärtuste hulka ja täidavad olulist osa sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamisel. Seda sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamise rolli tuleks võtta arvesse „põhimõtete ja tingimuste“ osana.

3.7.4.

Seoses teenuste direktiivi kavandatava reformiga juhib komitee tähelepanu ELi lepingu protokollile nr 26 üldhuviteenuste kohta, mis kujutab endast Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 14 juriidiliselt siduvat tõlgendust: kultuuriliste, sotsiaalsete ja geograafiliste erinevuste tõttu on liikmesriikide riiklikel, piirkondlikel ja kohalikel asutustel üldhuviteenuste suhtes laiaulatuslik suvaõigus. Nende teenuste puhul, mis tuleb muuta kättesaadavaks vastavalt kasutajate vajadustele, tuleks tagada kõrge kvaliteet, ohutus, taskukohasus ja võrdne kohtlemine ning edendada tuleks üldist juurdepääsu ja kasutajate õigusi, tagades samal ajal teenuste tõhususe ja nõuetekohase haldamise.

3.8.1.

Avalike hangete osas puudub statistika tegelike kulude kohta võrreldes kuludega, mille esitas parim pakkuja hankemenetluses. Paljudel juhtudel esineb märkimisväärseid ülekulusid (26).

3.8.2.

Ikka ja jälle võidavad pakkujad, kes tegutsevad ebaausalt, alandavad oma pakkumise kulusid alla õiglase hinna ja kasutavad ebausaldusväärseid alltöövõtjaid. Seepärast tekivad sageli järelkulud, mis ületavad paremuselt teise või kolmanda pakkuja hinda.

3.8.3.

Sellise tegevuse ohjeldamiseks on vajalikud järgmised meetmed: elektroonilise hankemenetluse sisseviimine peaks võimaldama statistilist andmekogumist, mille abil on võimalik tuvastada odavpakkujad ja julgustada vastutavaid osapooli käituma nõuetekohaselt. Statistilise uuringu raames tuleb parima pakkumise hind ja järgnevad, tegelikult kantavad kulud registreerida keskselt, et tagada läbipaistvus võimalike ülekulude osas. Pakkumised, mis põhinevad hindadel, mis ei vasta asjaomastes riiklikes sätetes ja tavades esitatud miinimumnõuetele, tuleb menetlusest välja jätta, et vältida võimalikku võidujooksu kulude ja kvaliteedistandardite alandamise suunas.