EUROOPA KOMISJON

Brüssel,22.11.2016

COM(2016) 747 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määruse (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet, artikli 54 lõikes 4 osutatud staatust käsitleva näidiskokkuleppe kohta

1.Sissejuhatus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrusega (EL) nr 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet, 1 täiendati Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuuri ülesandeid. Selle muutuse kajastamiseks nimetati agentuur ümber Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiks 2 .

Euroopa integreeritud piirihalduse oluline osa on aktiivne koostöö kolmandate riikidega.

Määruse (EL) 2016/1624 artikli 54 lõikes 4 on sätestatud, et liit sõlmib asjaomase kolmanda riigiga staatust käsitleva kokkuleppe, kui vastavalt kavandatule lähetatakse rühmad kolmandasse riiki tegevuseks, mis kätkeb endas täidesaatva võimu teostamist või kui kokkulepe on nõutav muude kolmandas riigis läbiviidavate tegevuste jaoks.

Käesolevas teatises esitatakse staatust käsitlev näidiskokkulepe, mille komisjon on koostanud kooskõlas määruse (EL) 2016/1624 artikli 54 lõikega 5.

2.Koostöö kolmandate riikidega Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse raames

Koostöö kolmandate riikidega on oluline tõhusa piirihalduse tagamiseks ELi välispiiril. Määrusega (EL) 2016/1624 tugevdati Frontexi vastavaid volitusi. Amet hõlbustab ja julgustab liikmesriikide ja kolmandate riikide tehnilist ja operatiivkoostööd 3 .

Amet võib samuti teha koostööd kolmandate riikidega töökordade raames 4 . Amet võib sellist koostööd kolmandate riikidega teha teabevahetuse, riskianalüüsi, koolituse, teadus- ja arendustegevuse ning katseprojektide valdkonnas. Selline koostöö võib toimuda kolmandate riikide territooriumil 5 .

Amet võib samuti koordineerida operatiivkoostööd liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel välispiiride halduse valdkonnas. Sellega seoses võib amet viia välispiiridel ellu tegevusi, milles osalevad üks või mitu liikmesriiki ja vähemalt üks asjaomase liikmesriigi naabruses paiknev kolmas riik, kes on selleks oma nõusoleku andnud, ning mida võidakse teostada kolmanda riigi territooriumil 6 . Kui koostöös kolmanda riigiga merel toimuva patrull- ja vaatlustegevuse käigus tuleb tegeleda merehädaliste otsingu- ja päästetöödega, tuleb kõnealuse kolmanda riigiga sõlmitavasse staatust käsitlevasse kokkuleppesse ja operatsiooniplaani lisada erisätted.

Selline koostöö tugevdab ameti suutlikkust pakkuda abi kolmandatele riikidele piiride ja rändevoogude haldamisel. Liidul tuleb sõlmida naabruses asuva asjaomase kolmanda riigiga staatust käsitlev kokkuleppe, kui vastavalt kavandatule lähetatakse rühmad kolmandasse riiki tegevuseks, mis kätkeb endas täidesaatva võimu teostamist või kui kokkulepe on nõutav muude kolmandas riigis läbiviidavate tegevuste jaoks 7 .

Operatsioonid viiakse ellu operatsiooniplaani alusel. Operatsiooniplaani peavad heaks kiitma operatsioonipiirkonnaga piirnev liikmesriik või liikmesriigid 8 .

Tagasisaatmiste kohta on määruses (EL) 2016/1624 sätestatud, et amet võib korraldada või koordineerida tagasisaatmisoperatsioone, et pakkuda liikmesriikidele abi liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel vastavalt tagasisaatmisdirektiivile 2008/115/EÜ 9 . Amet teeb koostööd kolmandate riikide pädevate asutustega tagasisaatmisel, sealhulgas reisidokumentide hankimisel 10 . Selles kontekstis võiks staatust käsitlev kokkulepe anda rühma liikmetele juhtumipõhise juurdepääsu kolmanda riigi andmebaasidele, kui see on vajalik tagasisaadetava ebaseadusliku rändaja tuvastamise lihtsustamiseks. Ametil aga puuduvad volitused, et korraldada või koordineerida tagasisaatmisoperatsioone kolmandatest riikidest. Läbirääkimistel selliste kokkulepete üle nõustab ja toetab komisjoni Euroopa välisteenistus (EEAS). Eeskätt annab välisteenistus nõu riikide kohta, kellega tuleks selliste kokkulepete sõlmimiseks läbirääkimisi pidada. Kui soovitakse alustada läbirääkimisi konkreetse kolmanda riigiga, teavitatakse sellest eelnevalt Euroopa välisteenistust, kes pakub operatsioonidealast nõu ja tuge, sealhulgas asjaomases kolmandas riigis asuvate ELi delegatsioonide kaudu.

Amet teavitab Euroopa Parlamenti kogu oma tegevusest ja esitab oma aastaaruandes hinnangu koostöö kohta kolmandate riikidega 11 .

3.Staatust käsitlev näidiskokkulepe

Staatust käsitleva näidiskokkuleppega kehtestatakse raamistik ühelt poolt ameti ja selle rühmade ja teiselt poolt asjaomase kolmanda riigi ametiasutuste vaheliseks koostööks. Seepärast tuleks kokkulepet käsitleda raamlepinguna, mille alusel saab ellu viia mitmeid tegevusi.

Vastavalt määruse (EL) 2016/1624 artikli 54 lõikele 4 hõlmab staatust käsitlev näidiskokkulepe kõiki operatsiooniks vajalikke aspekte, tsiviil- ja kriminaalvastutust, rühmaliikmete ülesandeid ja õigusi ning põhiõiguste järgimist. 

Sellest lähtuvalt sisaldab näidiskokkulepe järgmisi erisätteid:

Artiklis 1 määratakse kindlaks staatust käsitleva kokkuleppe kohaldamisala, hõlmates kõiki kolmanda riigi territooriumil toimuva tegevuse läbiviimiseks vajalikke aspekte;

Artiklis 2 esitatakse näidiskokkuleppes kasutatavate põhimõistete määratlused, sealhulgas täpsustatakse mõistet „tegevus“, mis tähendab ühisoperatsiooni, kiirreageerimisoperatsiooni või tagasisaatmisoperatsiooni;

Artiklis 3 nähakse ette, et iga ühisoperatsiooni või kiirreageerimisoperatsiooni 12 jaoks tuleb vastu võtta operatsiooniplaan, milles täpsustatakse operatsiooni korralduslikud ja menetluslikud aspektid;

Artiklis 4 kirjeldatakse rühmaliikmete ülesandeid ja volitusi; rühmaliikmed võivad täita ülesandeid ja kasutada volitusi üksnes kolmanda riigi piirivalveametnikelt saadud korralduste alusel ning nende juuresolekul;

Artikkel 5 sisaldab tegevuse peatamise ja lõpetamise norme;

Artiklis 6 esitatakse rühmaliikmete privileegide ja immuniteetide loetelu, sealhulgas tsiviil- ja kriminaalvastutus;

Artikli 7 kohaselt peaks amet oma rühmaliikmetele tagama akrediteerimisdokumendid;

Artiklis 8 kinnitatakse, et mis tahes tegevuse käigus peab olema tagatud põhiõiguste kaitse;

Artikkel 9 sisaldab isikuandmete töötlemise ja kaitse norme;

Artiklis 10 käsitletakse kokkuleppe tõlgendamisega seonduvaid vaidlusi;

Artiklis 11 käsitletakse kokkuleppe jõustumist, kestust ja lõpetamist.

4.    Kokkuvõte

Ameti uus pädevus tegutseda naabruses paikneva kolmanda riigi territooriumil aitab märkimisväärselt kaasa ELi välispiiride paremale haldamisele.

Euroopa Liidu nimel komisjoni peetavatel läbirääkimistel staatust käsitleva kokkuleppe üle naabruses paikneva kolmanda riigiga kasutab komisjon lisatud staatust käsitlevat näidiskokkulepet, kuid selliste kokkulepete lõplikud tekstid on erinevad sõltuvalt kolmanda riigiga peetud läbirääkimiste tulemustest. Läbirääkimiste käigus üritab komisjon staatust käsitleva näidiskokkuleppe mõtet siiski säilitada.

Komisjon võib teatise ja staatust käsitleva näidiskokkuleppe õigeaegselt läbi vaadata, võttes arvesse saadud kogemusi.

(1)

ELT L 251, 16.9.2016, lk 1.

(2)

Määruse (EL) 2016/1624 põhjenduse 11 kohaselt kutsutakse ametit jätkuvalt Frontexiks.

(3)

Artikli 54 lõige 1.

(4)

Artikli 54 lõige 2.

(5)

Vrd Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 656/2014, millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri koordineeritava operatiivkoostöö raames toimuva patrull- ja vaatlustegevuse jaoks välistel merepiiridel ning millega nähakse ette koostöö kolmandate riikide territoriaalvetes.

(6)

Artikli 54 lõige 3.

(7)

Artikli 54 lõige 4.

(8)

Artikli 54 lõige 3.

(9)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98).

(10)

Artikli 54 lõige 6.

(11)

Artikli 54 lõige 11.

(12)

Tagasisaatmisoperatsiooni puhul operatsiooniplaani ei nõuta.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,22.11.2016

COM(2016) 747 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määruse (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet, artikli 54 lõikes 5 osutatud staatust käsitleva näidiskokkuleppe kohta

Euroopa Liidu ja [kolmanda riigi] vaheline staatust käsitlev näidiskokkulepe tegevuseks, mida viib ellu Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet [kolmanda riigi] territooriumil

Euroopa Liit

ja [kolmas riik],

edaspidi „kokkuleppeosalised”,

ARVESTADES, et võib tekkida olukordi, kus Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet koordineerib operatiivkoostööd ELi liikmesriikide ja [kolmanda riigi] vahel, sealhulgas [kolmanda riigi] territooriumil,

ARVESTADES, et tuleks sõlmida staatust käsitleva kokkuleppe kujul õigusraamistik olukordadeks, kus Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti rühma liikmed teostavad [kolmanda riigi] territooriumil täitevvõimu,

ARVESTADES, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti kogu tegevuse puhul [kolmanda riigi] territooriumil tuleks täiel määral järgida põhiõigusi,

on otsustanud sõlmida järgmise kokkuleppe:

Artikkel 1

Kokkuleppe kohaldamisala

1.    Käesolev kokkulepe hõlmab kõiki aspekte, mis on seotud Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevusega, mis võib toimuda [kolmanda riigi] territooriumil, kus Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti rühma liikmed teostavad täitevvõimu.

2.    Käesolevat kokkulepet kohaldatakse üksnes [kolmanda riigi või selle teatavate osade] suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „tegevus“ – ühisoperatsioon, kiirreageerimisoperatsioon või tagasisaatmisoperatsioon;

2) „ühisoperatsioon“ – tegevus, mis on suunatud ebaseadusliku rände, [kolmanda riigi] välispiiril esinevate praeguste ja tulevaste ohtude või piiriülese kuritegevusega võitlemiseks või tõhustatud tehnilise ja operatiivabi andmiseks, et kontrollida välispiiri neid osi, mis piirnevad naabruses paikneva liikmesriigiga;

3) „kiirreageerimisoperatsioon“ – tegevus, mille eesmärk on reageerida liikmesriigi naabruses paikneva [kolmanda riigi] piiril esinevale spetsiifilisele ja ebaproportsionaalsele survele, ning mida viiakse ellu [kolmanda riigi] territooriumil piiratud ajavahemiku jooksul;

4) „tagasisaatmisoperatsioon“ – operatsioon, mida koordineerib amet ning mis hõlmab tehnilist ja operatiivtuge, mida pakuvad üks või mitu liikmesriiki, ning mille raames saadetakse ühest või mitmest liikmesriigist tagasipöördujad [kolmandasse riiki] tagasi kas sunniviisiliselt või vabatahtlikult;

5) „piirikontroll“ – piiril teostatav isikute kontroll, mis igast muust põhjusest sõltumata leiab aset ainult piiriületamise kavatsuse või piiriületamise korral ning koosneb piiripunktis teostatavatest kontrollidest ning patrull- ja vaatlustegevusest piiripunktide vahelisel alal;

6) „rühm“ – osalevatest liikmesriikidest pärit piirivalveametnike ja muude asjakohaste töötajate rühm, sealhulgas liikmesriikide poolt ametisse lähetatud piirivalveametnikud ja asjakohased töötajad, keda kasutatakse tegevuse raames;

7) „liikmesriik“ – Euroopa Liidu liikmesriik;

8) „päritoluliikmesriik“ – liikmesriik, kus rühma liige on piirivalveametnik või muu asjaomane töötaja;

9) „isikuandmed“ – kõik andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta; tuvastatav isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või ühe või mitme tema füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal;

10) „osalev liikmesriik“ – liikmesriik, kes osaleb [kolmandas riigis] toimuvas tegevuses, tagades tehnilised seadmed, piirivalveametnikud ja muud asjakohased töötajad, keda kasutatakse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti rühmade raames;

11) „amet“ – Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, mis on loodud määrusega (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet.

Artikkel 3

Operatsiooniplaan

Iga ühisoperatsiooni või kiirreageerimisoperatsiooni puhul tuleb kokku leppida operatsiooniplaan. Operatsiooniplaanis täpsustatakse üksikasjalikult ühisoperatsiooni või kiirreageerimisoperatsiooni korralduslikud ja menetluslikud aspektid, sealhulgas esitatakse olukorra kirjeldus ja analüüs, operatsiooni eesmärk ja sihtmärgid, operatsiooni kontseptsioon, kasutatavate tehniliste seadmete liik, rakenduskava, koostöö kolmandate riikide, muude liidu ametite ja asutuste või rahvusvaheliste organisatsioonidega, põhiõiguste kaitset, sealhulgas isikuandmete kaitset käsitlevad sätted, koordineerimis-, juhtimis-, kontrolli- ja aruandlusstruktuur, organisatsiooniline korraldus ja logistika, ühisoperatsiooni või kiirreageerimisoperatsiooni hindamine ja finantsaspektid. Ühisoperatsiooni või kiirreageerimisoperatsiooni hindamise viivad ühiselt läbi [kolmas riik] ja amet. 

Artikkel 4

Rühma liikmete ülesanded ja volitused

1.    Rühma liikmetel on volitused täita ülesandeid ja teostada täitevvõimu, mis on vajalikud piirikontrolli ja tagasisaatmisoperatsioonide jaoks.

2.    Rühma liikmed järgivad [kolmanda riigi] õigusnorme.

3.    Rühma liikmed võivad täita ülesandeid ja kasutada volitusi [kolmanda riigi] territooriumil üksnes [kolmanda riigi] piirivalveametnikelt või muudelt asjakohastelt töötajatelt saadud korralduste alusel ning üldreeglina nende juuresolekul. Vajaduse korral annab [kolmas riik] rühmale korraldusi kooskõlas operatsiooniplaaniga. [Kolmas riik] võib volitada rühma liikmeid enda nimel tegutsema.

Amet võib oma koordineeriva ametniku kaudu teatada [kolmandale riigile] oma seisukohad rühmale antavate korralduste kohta. Sellisel juhul võtab [kolmas riik] neid seisukohti arvesse ja järgib neid nii palju kui võimalik.

Kui rühmale antud korraldused ei ole operatsiooniplaaniga kooskõlas, teatab koordineeriv ametnik sellest viivitamata ameti tegevdirektorile. Tegevdirektor võib võtta asjakohaseid meetmeid, sealhulgas tegevuse peatada või lõpetada.

4.    Rühma liikmed kannavad oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel vormiriietust. Nad kannavad vormiriietusel ka nähtavat isiklikku identifitseerimistunnust ja sinist Euroopa Liidu ja ameti sümboolikaga käesidet. Et [kolmanda riigi] riiklikel ametiasutustel oleks rühma liikmeid võimalik tuvastada, kannavad nad igal ajal kaasas artiklis 7 osutatud akrediteerimisdokumenti.

5.    Oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel võivad rühma liikmed kanda päritoluliikmesriigi õiguse kohaselt lubatud teenistusrelvi, laskemoona ja varustust. [Kolmas riik] teatab enne rühma liikmete lähetamist ametile, millised teenistusrelvad, laskemoon ja varustus on lubatud ning millised on nende kasutamise tingimused.

6.    Rühma liikmed võivad oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel kasutada jõudu, sealhulgas teenistusrelvi, laskemoona ja varustust, päritoluliikmesriigi ja [kolmanda riigi] nõusolekul, [kolmanda riigi] piirivalveametnike või muude asjakohaste töötajate juuresolekul ning kooskõlas [kolmanda riigi] siseriikliku õigusega. [Kolmas riik] võib lubada rühma liikmetel kasutada jõudu juhul, kui [kolmanda riigi] piirivalveametnikud või muud asjakohased töötajad ei viibi juures.

7.    [Kolmas riik] võib anda rühma liikmetele loa kasutada oma riiklikku andmebaasi, kui see on vajalik operatsiooniplaanis kindlaks määratud ja tagasisaatmisoperatsioonidega seotud eesmärkide täitmiseks. Rühma liikmed kasutavad üksnes sellist teavet, mis on nende ülesannete täitmiseks ja volituste kasutamiseks vajalik. [Kolmas riik] teatab enne rühma liikmete lähetamist ametile, milliseid riiklikke andmebaase võib kasutada. Nimetatud andmebaaside kasutamine toimub vastavalt [kolmanda riigi] andmekaitsealasele õigusele.

Artikkel 5

Tegevuse peatamine ja lõpetamine

1.    Ameti tegevdirektor võib pärast seda, kui ta on [kolmandat riiki] kirjalikult teavitanud, tegevuse peatada või lõpetada, kui [kolmas riik] ei järgi käesolevat kokkulepet või operatsiooniplaani. Tegevdirektor teavitab [kolmandat riiki] tegevuse peatamise või lõpetamise põhjustest.

2.    [Kolmas riik] võib pärast seda, kui ta on ametit kirjalikult teavitanud, tegevuse peatada või lõpetada, kui amet või mõni osalev liikmesriik ei järgi käesolevat kokkulepet või operatsiooniplaani. [Kolmas riik] teavitab ametit tegevuse peatamise või lõpetamise põhjustest.

3.    Eelkõige võib ameti peadirektor või [kolmas riik] tegevuse peatada või lõpetada põhiõiguste, tagasisaatmise lubamatuse põhimõtte või andmekaitsenormide rikkumise korral.

4.    Tegevuse lõpetamine ei mõjuta õigusi ega kohustusi, mis tulenevad käesoleva kokkuleppe või operatsiooniplaani kohaldamisest enne sellist lõpetamist.

Artikkel 6

Rühma liikmete privileegid ja immuniteedid

1.    Rühma liikmeid ei tohi vahistada ega kinni pidada.

2.    Rühma liikmete dokumendid, kirjavahetus ja varustus on puutumatud, välja arvatud lõike 6 kohaselt lubatud täitemeetmete puhul.

3.    Rühma liikmetel on [kolmandas riigis] kõikidel asjaoludel kriminaalkohtulik puutumatus. Rühma liikmetele antud privileegid ja [kolmanda riigi] kriminaalkohtulik puutumatus ei vabasta neid päritoluliikmesriigi jurisdiktsiooni alt. Päritoluliikmesriik võib lähtuvalt olukorrast rühma liikmete [kolmanda riigi] kriminaalkohtulikust puutumatusest loobuda. Selline loobumine peab alati olema selgelt väljendatud.

4.    Rühma liikmetel on [kolmandas riigis] tsiviil- ja halduskohtulik puutumatus ametiülesannete täitmisel sooritatud kõikide tegude suhtes. Kui rühma liikmete suhtes on [kolmanda riigi] mis tahes kohtus algatatud tsiviilasi, teatatakse sellest viivitamata ameti tegevdirektorile ja päritoluliikmesriigi pädevale asutusele. Enne kohtumenetluse algatamist tõendavad ameti tegevdirektor ja päritoluliikmesriigi pädev asutus kohtule, kas rühma liikmed panid kõnealuse teo toime oma tööülesannete täitmisel. Kui tegu pandi toime ametiülesannete täitmisel, kohtumenetlust ei algatata. Kui tegu pandi toime väljaspool ametiülesandeid, võib kohtumenetlust jätkata. Ameti tegevjuhi ja päritoluliikmesriigi pädeva asutuse tõend on [kolmanda riigi] jurisdiktsioonile siduv ja seda ei saa vaidlustada. Rühma liikmete poolt kohtumenetluse algatamine jätab kõnealused liikmed ilma kohtulikust puutumatusest põhihagiga otseselt seotud mis tahes vastuhagi suhtes.

5.    Rühma liikmed ei ole kohustatud tunnistajana ütlusi andma.

6.    Rühma liikmete suhtes ei tohi kohaldada täitemenetlust, välja arvatud juhul, kui nende vastu on algatatud nende ametiülesannetega mitteseotud tsiviilkohtumenetlus. Rühma liikmete varustust, mis on ameti tegevjuhi tõenduse kohaselt vajalik nende ametiülesannete täitmiseks, ei saa kohtuotsuse, -lahendi või -määruse täitmiseks arestida. Tsiviilkohtumenetluse puhul ei rakendata rühma liikmete suhtes mingisuguseid isikuvabaduse piiranguid ega muid piiravaid meetmeid.

7.    Rühma liikmetele antud puutumatus [kolmanda riigi] jurisdiktsiooni suhtes ei vabasta neid asjakohaste päritoluliikmesriikide jurisdiktsiooni alt.

8.    Rühma liikmete kohta ei kehti seoses ametile osutatud teenustega [kolmandas riigis] kehtivad võimalikud sotsiaalkindlustust käsitlevad sätted.

9.    Rühma liikmed on vabastatud ameti või päritoluliikmesriikide poolt makstava palga ja tasude ning samuti väljaspool [kolmandat riiki] saadud tulude mis tahes vormis maksustamisest [kolmandas riigis].

10.    [Kolmas riik] lubab vastavalt õigusnormidele, mida ta võib vastu võtta, rühma liikmete isiklikuks kasutamiseks mõeldud esemeid riiki tuua ja vabastab need kõikidest tollimaksudest, lõivudest ja muudest vastavatest tasudest, välja arvatud tasudest, mis on seotud ladustamise, veo ja muude sarnaste teenustega. Ühtlasi lubab [kolmas riik] sellised esemed riigist välja viia.

11.    Rühma liikmete isiklik pagas ei kuulu kontrollimisele, välja arvatud juhul, kui on tõsiselt alust arvata, et pagasis on esemeid, mis ei ole mõeldud rühma liikmete isiklikuks kasutamiseks, või kaupu, mille import või eksport on [kolmanda riigi] õigusega keelatud või mille suhtes kohaldatakse [kolmanda riigi] karantiinieeskirju. Isikliku pagasi kontrolli võib läbi viia üksnes asjaomase rühma liikme või ameti volitatud esindaja juuresolekul. 

Artikkel 7

Akrediteerimisdokument

1.    Amet väljastab koostöös [kolmanda riigiga] igale rühma liikmele dokumendi, mis on koostatud [kolmanda riigi] ametlikus keeles ja mõnes teises Euroopa Liidu institutsioonide ametlikus keeles ning mis võimaldab [kolmanda riigi] ametiasutustel tuvastada rühma liikmete isikut ning tõendab selle omaniku õigust täita käesoleva kokkuleppe artiklis 4 ja operatsiooniplaanis osutatud ülesandeid ja kasutada selles osutatud volitusi. Dokument sisaldab iga liikme kohta järgmist teavet: nimi ja kodakondsus; auaste või ametinimetus; hiljuti tehtud digitaalfoto ja ülesanded, mida ta on volitatud lähetuse kestel täitma.

2.    Akrediteerimisdokument koos kehtiva reisidokumendiga annab rühma liikmele õiguse siseneda [kolmandasse riiki], vajamata selleks viisat või eelnevat luba.

3.    Tegevuse lõppedes tuleb akrediteerimisdokument ametile tagastada.

Artikkel 8

Põhiõigused

1.    Rühma liikmed austavad oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel alati täielikult põhiõigusi ja -vabadusi, sealhulgas juurdepääsu varjupaigamenetlustele, inimväärikust, piinamise ja ebainimliku ning alandava kohtlemise keeldu, õigust vabadusele, tagasisaatmise lubamatust ja kollektiivse väljasaatmise keeldu, lapse õigusi ning õigust era- ja perekonnaelule. Oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel ei diskrimineeri nad kedagi soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse või sooidentiteedi alusel. Kõik nende ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel võetavad meetmed, mis riivavad põhiõiguseid ja -vabadusi, peavad olema proportsionaalsed nende abil taotletavate eesmärkidega ja arvestama nende põhiõiguste ja -vabaduste põhiolemusega.

2.    Igal kokkuleppeosalisel on kaebuste lahendamise mehhanism käesoleva kokkuleppe raames toimunud ühisoperatsiooni, kiirreageerimisoperatsiooni või tagasisaatmisoperatsiooni käigus liikmete poolt ametiülesannete täitmisel toime pandud väidetavate põhiõiguste rikkumiste käsitlemiseks.

Artikkel 9

Isikuandmete töötlemine

1.    Isikuandmeid töödeldakse üksnes juhtudel, kui see on vajalik käesoleva kokkuleppe rakendamiseks [kolmandas riigis], ametis või osalevas liikmesriigis.

2.    Isikuandmete töötlemine [kolmandas riigis] toimub kõnealuse riigi siseriiklike õigusnormide alusel.

3.    Isikuandmete töötlemine ametis ja osalevas liikmesriigis / osalevates liikmesriikides, sealhulgas isikuandmete edastamine [kolmandale riigile], toimub vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivile 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta, nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsusele 2008/977/JSK kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta ja vastavalt meetmetele, mille amet on võtnud määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaldamiseks, nagu on osutatud määruse (EL) 2016/1624 artikli 45 lõikes 2.

4.    Kui andmete töötlemine hõlmab isikuandmete edastamist [kolmandale riigile], teatavad liikmesriigid ja amet isikuandmete edastamise hetkel mis tahes üldistest või konkreetsetest juurdepääsu- või kasutuspiirangutest, sealhulgas seoses edastamise, kustutamise või hävitamisega. Kui selliste piirangute vajadus ilmneb pärast isikuandmete edastamist, teavitavad nad vastavalt [kolmandat riiki].

5.    Tegevuse käigus haldusotstarbel kogutud isikuandmeid võivad amet, osalevad liikmesriigid ja [kolmas riik] töödelda vastavalt kohaldatavatele andmekaitsenormidele.

6.    Pärast iga tegevuse lõpuleviimist koostavad amet, osalevad liikmesriigid ja [kolmas riik] ühisaruande käesoleva artikli lõigete 1–5 kohaldamise kohta. Kõnealune aruanne saadetakse ameti põhiõiguste ametnikule ja andmekaitseametnikule. Need ametnikud annavad aru ameti tegevdirektorile.

Artikkel 10

Vaidlused ja tõlgendamine

1.    Kõiki käesoleva kokkuleppe tõlgendamise või kohaldamisega seoses tekkivaid küsimusi uurivad ameti esindajad ja [kolmanda riigi] pädevad ametiasutused ühiselt.

2.    Varasema lahenduse puudumise korral lahendatakse käesoleva kokkuleppe tõlgendamist või kohaldamist käsitlevad vaidlused [kolmanda riigi] ja Euroopa Komisjoni vahel eranditult läbirääkimiste teel. Vajaduse korral konsulteerib komisjon kolmanda riigi naabruses paikneva mõne liikmesriigiga.

Artikkel 11

Kokkuleppe jõustumine, kestus ja lõpetamine

1.    Kokkuleppeosalised kiidavad käesoleva kokkuleppe heaks oma õiguslike sisemenetluste kohaselt.

2.    Käesolev kokkulepe jõustub alates sellele kuupäevale järgneva teise kuu esimesest päevast, mil kokkuleppeosalised on teatanud teineteisele selleks vajalike lõikes 1 osutatud õiguslike sisemenetluste lõpuleviimisest.

3.    Käesolev kokkulepe on tähtajatu. Üks kokkuleppeosaline võib teisele kokkuleppeosalisele kirjalikult teatada oma kavatsusest käesolev kokkulepe lõpetada. Lõpetamine jõustub kuus kuud pärast teatamise kuupäeva.

4.    Käesolevat kokkulepet võib lõpetada kokkuleppeosaliste kirjalikul kokkuleppel või kumbki kokkuleppeosaline ühepoolselt. Viimasel juhul teatab kokkulepet lõpetada sooviv kokkuleppeosaline teisele kokkuleppeosalisele kirjalikult oma kavatsusest käesolev kokkulepe lõpetada. Lõpetamine jõustub teate esitamisele järgneva kuu esimesel päeval.

5.    Selle artikli kohased teated saadetakse Euroopa Liidu puhul Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile ja [kolmanda riigi] puhul [tuleb kindlaks määrata].

Sõlmitud … [ühes liidu ametlikus keeles] ja [kolmanda riigi keeles/keeltes], kusjuures mõlemad tekstid on võrdselt autentsed.

Allkirjad: