14.9.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 246/318

—

võttes arvesse oma otsust Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A8-0096/2016),

A.

arvestades, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (edaspidi „asutus“) finantsaruannete kohaselt oli asutuse 2014. aasta lõplik eelarve 33 267 143 eurot, mis on 18,02 % suurem kui 2013. aastal, mis tuleneb asutusele antud lisaülesannetest;

B.

arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve eelarveaasta 2014 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et asutuse eelarveaasta 2014 raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

1.

tuletab meelde, et Euroopa Parlament oli finantskriisi järellainetuses uue ja tervikliku Euroopa finantsjärelevalve süsteemi ning asutuse kui Euroopa finantsjärelevalve süsteemi osa loomisel 2011. aastal peamine eestvedaja;

2.

rõhutab, et asutuse roll siseturul ühtse järelevalvekorra edendamisel on ülimalt oluline, et tagada liidus finantsstabiilsus, paremini integreeritud, läbipaistvam, tõhusam ja turvalisem finantsturg ning kõrgel tasemel tarbijakaitse;

3.

rõhutab, et asutuse töö on puhtalt tehnilist laadi ja oluliste poliitiliste otsuste tegemine on liidu seadusandja eelisõigus;

4.

märgib kontrollikoja aruande põhjal, et tulemiaruandes tuluna kajastatud tasud üksustelt, kelle üle teostatakse järelevalvet, põhinesid hinnangutel, mitte tegelikel järelevalvetegevusega seotud kuludel; võtab teadmiseks, et asutus töötas 2014. aastal välja tegevuspõhise kuluarvestusmudeli, mis võimaldab järelevalvetegevuse kulusid täpselt kontrollida; võtab ühtlasi teadmiseks, et asutus kohaldab seda mudelit alates 2015. aastast, mis võimaldab arvutada järelevalvetasusid tegelike kulude põhjal;

5.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et asutus võttis oma eelkäijalt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komiteelt (CESR) üle mitu IT-teenuste raamlepingut; võtab teadmiseks, et need lepingud olid seotud asutuse andmekeskuste majutamise ning asutuse süsteemide arendamise ja hooldusega; märgib murelikult, et uute IT-lepingute sõlmimiseks ei korraldatud õigeaegselt hankemenetlusi ja selle tagajärjel pikendati kahte lepingut rohkem, kui nende esialgne kestus ette nägi; tunneb muret, et selle tagajärjel hankis asutus 2014. aastal IT-teenuseid, mööblit ja kirjatarbeid ühe Prantsusmaa keskse hankija kaudu (Union de Groupements d’Achats Publics - UGAP) 956 000 euro väärtuses; juhib tähelepanu asjaolule, et nimetatud keskse hankija kasutamine ei olnud kooskõlas finantsmäärusega; võtab teadmiseks, et asutus on lõpetanud hangete tegemise UGAPiga sõlmitud raamlepingute alusel ning on vahetanud välja kõik CESRi sõlmitud IT-raamlepingud enda sõlmitud lepingute vastu;

6.

märgib, et 2014. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 98,89 %, mis on 2013. aastaga võrreldes 5,71 % suurem, mis näitab, et kulukohustuste võtmise ajastus oli paranenud; märgib, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 81,16 %;

7.

märgib, et 2013. aastast üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute tühistamise määr oli kokku 19 %; võtab teadmiseks, et tühistamised olid peamiselt tingitud sellest, et töövõtjad osutasid tellitud teenuseid hilinemisega, samuti ühe tühistatud projekti litsentside ostmise tühistamisest, ajutiste töötajate lepingu elluviimisel tekkinud raskustest ja eelmiselt IT nõustamisteenuste raamlepingult uuele üleminekust;

8.

järeldab kontrollikoja aruandest, et 2015. aastasse üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute määr oli III jaotises (tegevuskulud) 45 %, mis on 13 % väiksem kui 2013. aastal; võtab teadmiseks, et need ülekandmised olid peamiselt seotud 2014. aastal osutatud IT-teenuste ja muude teenustega, mille eest asutus ei olnud veel aasta lõpuks tasunud, 2015. aastal kavakohaselt osutatavate teenuste ning sõlmitud lepingute mitmeaastase iseloomuga;

9.

märgib rahuloluga, et asutus vähendas 2014. aastal ümberpaigutamiste määra, võttes kasutusele eelarve põhjaliku kvartaliülevaate ning igakuise aruandluse tegevdirektorile ja kvartaliaruandluse haldusnõukogule, et tagada parem ja läbipaistvam eelarve jälgimine;

10.

võtab teadmiseks, et aasta lõpu seisuga oli ametis töötajaid 167 (eelnenud aastal oli 139); võtab asutuse esitatud andmete põhjal teadmiseks, et asutus püüdleb parima võimaliku soolise ja geograafilise tasakaalustatuse poole, mille tulemusel oleksid esindatud kõik 24 liidu ning Euroopa Majanduspiirkonna riiki ning mees- ja naistöötajate vaheline suhe oleks 55 % ja 45 %;

11.

võtab teadmiseks, et asutus töötas koos Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega (EIOPA) välja töötajate huvide konfliktide haldamise poliitika; võtab teadmiseks, et see poliitika võeti vastu märtsis 2015; võtab ühtlasi teadmiseks, et asutuse järelevalvenõukogu võttis septembris 2014 vastu mittekoosseisuliste töötajate huvide konfliktide haldamise poliitika; kinnitab, et asutus võtab igal aastal vastu töötajate huvide deklaratsioonid ja hindab neid, korraldab teavitusüritusi töötajatele ja uutele töötajatele ning hindab töötajate ad hoc deklaratsioone, et tõsta teadlikkust huvide konfliktide ärahoidmise olulisuse küsimuses;

12.

võtab teadmiseks, et asutuse kõrgema juhtkonna, järelevalvenõukogu hääleõigusega liikmete ning väärtpaberituru sidusrühmade kogu liikmete elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid on avaldatud asutuse veebisaidil;

13.

võtab teadmiseks, et asutus töötas 2014. aastal tihedas koostöös EBA ja EIOPAga välja pettustevastase strateegia aastateks 2015–2017 ning selle elluviimine suurendab asutuse suutlikkust võimalikke pettusejuhtumeid ära hoida, avastada, uurida ja nende eest karistusi määrata;

14.

kutsub asutust üles järgima EBA eeskuju ja suurendama läbipaistvust, avalikustades kõik kolmanda poole sidusrühmadega toimuvad kohtumised;

15.

märgib, et komisjoni siseauditi talitus tegi 2014. aastal IT-halduse ja projektijuhtimise auditi ning alustas sidusrühmade haldamise ja väliskommunikatsiooni auditit; märgib, et siseauditi talitus tegi 2014. aastal järelkülastuse ja kontrollis asutuse sisekontrollistandardite rakendamist; võtab teadmiseks, et siseauditi talitus leidis, et 14st soovitusest seitse olid juba täidetud ja mõned täitmisel olevad soovitused saadeti lõpetamiseks siseauditi talitusele ning ootavad uut läbivaatamist;

16.

võtab teadmiseks, et asutus on võtnud eri meetmeid hilinenud maksete probleemi lahendamiseks, mis moodustasid 2013. aastal saadud kaupade ja teenuste eest tehtud kõigist maksetest 27 %; võtab teadmiseks, et nende meetmete tulemusel viidi hilinenud maksete määr 2015. aastal alla 1 %;

17.

märgib, et asutuse aastaaruannetel võiks olla oluline roll läbipaistvuse, vastutuse ja usaldusväärsuse põhimõtete järgimises; nõuab, et asutus lisaks oma aastaaruannetesse standardse peatüki nende komponentide kohta;

18.

märgib, et pärast arutelusid vastuvõtva liikmesriigiga hakkas asutus makstud käibemaksu tagasi nõudma vastavalt Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokollile (nr 7) ning nõukogu käibemaksudirektiivile (1); võtab teadmiseks, et käibemaksu tagasinõudmise menetlus kehtestati 2013. aastal ja finantsjuhtimises osalejad on sellesse kaasatud asjaomase ahela algetapis; märgib, et selle meetme tulemusel kehtis alates 2014. aastal kvartaalne menetlus käibemaksu tagasinõudmiseks ja tagasimaksmiseks, millega lahendati tulemuslikult käibemaksutagastuse küsimus;

19.

märgib, et asutus peab oma tegevuse elluviimisel pöörama erilist tähelepanu finantssektori turvalisuse ja usaldusväärsuse säilitamisele, liidu õigusega kooskõla tagamisele, proportsionaalsuse põhimõtte austamisele ning finantsteenuste siseturu aluspõhimõtete järgimisele; toonitab, et asutus peab selle alusel püüdma saavutada ühemõttelisi, järjepidevaid, sidusaid ja liigse keerukuseta tulemusi;

20.

juhib tähelepanu sellele, kui oluline on see, et asutuse koostatud sätted oleksid kavandatud nii, et neid oleks võrdselt võimalik kohaldada ka väiksematel üksustel;

21.

rõhutab, et kõigis asutuse ressurssidega seotud küsimustes on vaja tagada see, et volitusi on võimalik järjepidevalt täita ning et eelarve piiratus ei sea tegelikkuses piire sõltumatule, usaldusväärsele ja tulemuslikule järelevalvele;

22.

võtab teadmiseks, et Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi ülesehitamisetapp ei ole veel lõpule viidud, ning märgib seetõttu, et asutusele juba usaldatud ülesannete täitmine ning poolelioleva õigusloometöö tulemusel lisanduvad kavandatavad ülesanded eeldavad nii töötajate arvu kui ka kvalifikatsiooni seisukohast piisavat personali ja rahastamist, mis võimaldaks teostada rahuldaval tasemel järelevalvet; rõhutab, et ülesannete laiendamise korral tuleb väga sageli ka vastavalt ressursse suurendada, et tagada järelevalvega seotud töö kvaliteet; rõhutab siiski, et igasugust asutuse vahendite võimalikku suurendamist tuleb üksikasjalikult põhjendada ja sellega peavad võimaluse korral käima kaasas ratsionaliseerimismeetmed;

23.

rõhutab, et asutus peab – kindlustades samas kõigi ülesannete täiel määral elluviimise – jääma rangelt ainult nende ülesannete juurde, mis liidu seadusandja on talle määranud, ning mitte püüdma de facto laiendada oma volitusi nendest ülesannetest kaugemale; rõhutab, et asutus peab oma töö tegemisel ja eelkõige tehniliste standardite ja tehniliste nõuannete koostamisel teavitama Euroopa Parlamenti oma tegevusest õigeaegselt, korrapäraselt ja põhjalikult; väljendab kahetsust, et seda ei ole alati tehtud;

24.

rõhutab, et asutus peab rakendusaktide, suuniste, küsimuste ja vastuste või sarnaste meetmete väljatöötamisel alati järgima liidu seadusandja antud volitusi ning ei tohi püüda seada standardeid valdkondades, milles õigusloome protsessid on alles pooleli;

25.

peab kahetsusega tunnistama, et asutus ei ole suutnud liidu seadusandjat oma käimasoleva töö kõigi üksikasjadega piisavalt ja igakülgselt kursis hoida;

26.

peab kahetsusväärseks mitmeid juhtumeid, kus Euroopa Parlamendile ei antud asutust puudutavat teavet, mis oli kättesaadav liikmesriikidele või kolmanda poole sidusrühmadele; palub asutusel võtta tõhusaid meetmeid sellise haldusomavoli lõpetamiseks ning kohelda Euroopa Parlamenti ja liikmesriike võrdselt nii avaldatava teabe sisu kui ka avaldamise ajastuse osas;

27.

on jõudnud järeldusele, et asutuse segarahastamise süsteem, mis sõltub suurel määral liikmesriikide pädevate asutuste osamaksetest, on ebapiisav, paindumatu, koormav ja võib seada ohtu asutuse sõltumatuse; palub seetõttu komisjonil algatada 2016. aasta teise kvartalisse kavandatud valges raamatus ja 2017. aastaks esitatavas seadusandlikus ettepanekus teistsugune rahastamissüsteem, mis põhineb liidu eelarve eraldi eelarvereal ja liikmesriikide asutuste osamaksete täielikul asendamisel turuosaliste makstavate tasudega;

28.

palub asutusel täiendada usaldatavusnõudeid puudutavate valemite kalibreerimisega seotud nõuannete või tehniliste standardite eelnõude alast kommunikatsiooni Euroopa Parlamendiga, esitades täieliku kirjelduse sellega seoses kasutatavate andmete ja metoodika kohta.

29.

viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 28. aprilli 2016. aasta resolutsioonile (2) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.