14.9.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 246/254

—

võttes arvesse oma otsust Euroopa Toiduohutusameti 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0086/2016),

A.

arvestades, et Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „amet“) finantsaruannete kohaselt oli ameti 2014. aasta lõplik eelarve 79 701 222 eurot, mis on 2,11 % suurem kui 2013. aastal; arvestades, et ameti kogu eelarve koosneb liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

B.

arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes ameti eelarveaasta 2014 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

1.

märgib, et 2014. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 99,69 %, mis on 2013. aastaga võrreldes 0,86 % suurem; märgib ka, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 89,31 %, mis oli 2013. aastaga võrreldes 1,48 % väiksem;

2.

võtab teadmiseks, et 474-st töökohast (ametnikud, ajutised ja lepingulised töötajad ning riikide lähetatud eksperdid) oli 2014. aasta lõpus täidetud 449; märgib, et aasta keskmine töökohtade täitumusmäär 2014. aasta ametikohtade loetelu osas (ajutised töötajad ja ametnikud) oli 95,1 % ning lepinguliste töötajate osas 92,4 %;

3.

palub asutusel avalike hangete puhul täpselt rakendada meetmeid, mis on seotud kaalutlusõiguse ja menetlusest kõrvalejätmisega, korraldada igal juhtumil asjakohaseid taustakontrolle ning kohaldada menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumit, et ettevõtteid huvide konflikti korral kõrvale jätta – kõik need sammud on olulised liidu finantshuvide kaitsmiseks;

4.

tuletab ametile meelde, et tema sõltumatuspoliitika esmane eesmärk peaks olema tema maine ning seetõttu selle tagamine, et ametis ei esineks tegelikke ega tajutavaid huvide konflikte, eelkõige selliste majandussektorite puhul, mida ta faktiliselt reguleerib;

5.

märgib, et amet juurutas projekti, millega parandatakse tehingute töötlemise tõhusust ja nõuetele vastavust tsentraliseeritud strateegia, kavandamise, järelevalve ning aruandlusprotsesside ja -struktuuri kaudu, samuti tsentraliseeritud rahastamis- ja hankeprotsesside ning -struktuuri kaudu; märgib rahuloluga, et see projekt võimaldab ametil täita oma ülesandeid tõhusamalt, lühendada tulemuste saamiseks vaja minevat aega ja vähendada kaasatud inimeste arvu, nii et 2015. aastal on võimalik vähendada töökohtade arvu 14 täistööajaga koha võrra;

6.

väljendab heameelt asjaolu üle, et amet kehtestas 2014. aastal inimressursside (töötajad ja eksperdid) kasutamise optimeerimiseks talentide juhtimise kava;

7.

on hästi teadlik avalikust huvist seoses ameti õigusliku rolli ja ülesannete raames toimuva otsuste tegemise protsessiga; rõhutab asjaolu, et usaldusväärsed äraostmatust käsitlevad eeskirjad on väga olulised ning kommunikatsioon ja kättesaadavus meedia jaoks on samuti äärmiselt tähtsad; märgib, et ameti inimressurssidest kasutatakse 74 % teadustegevuseks, hindamiseks, andmete kogumiseks ning kommunikatsiooniks; julgustab ametit jätkama edasiminekut selles suunas;

8.

võtab teadmiseks, et amet käivitas projekti iga-aastaste huvide deklaratsioonide sõelumise ja töötlemise muutmiseks, et tagada parem sidusus ja üldine kinnipidamine huvide deklaratsioone käsitlevatest ameti eeskirjadest; märgib ühtlasi, et uus süsteem, mille väljatöötamine peaks kavakohaselt lõppema 2016. aasta jooksul, näeb ette iga-aastaste huvide deklaratsioonide tsentraliseeritud sõelumise ning vastutuse üleandmise ameti teadusosakondadelt õigus- ja reguleerivale osakonnale;

9.

märgib, et selleks, et saada töötada koos valdkonna juhtivate teadlastega ja kohaldada kõige tulemuslikumat võimalikku huvide konfliktide haldamise poliitikat, kasutab amet ekspertide huvide hindamise süsteemi, milles võetakse mitme eri kriteeriumi abil arvesse ekspertide rolli ja selle teadlaste töörühma või teaduskomisjoni volitusi, mille liikmeks ekspert saaks; märgib ühtlasi, et amet vaatab oma sõltumatuse poliitika korrapärase läbivaatamistsükli käigus 2016. aastal läbi huvide konfliktide väljaselgitamise senise süsteemi; palub ametil teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni läbivaatamise tulemustest ning vajalikest muudatustest ekspertide valiku ja nende pädevuse kontrolli menetlustes;

10.

nõuab, et need liidu institutsioonid ja ametid (teiste seas parlament), kes on käitumisjuhendi kehtestanud, tõhustaksid selle rakendamise meetmeid, nt majanduslike huvide deklaratsioonidega seotud kontrolle;

11.

kordab oma üleskutset ametile kohaldada kaheaastast ooteaega; ei aktsepteeri ameti põhjendust selle kohta, miks ta on keeldunud täitmast eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni korduvaid nõudmisi kehtestada kaheaastane ooteaeg seoses kõikide materiaalsete huvidega, mis on seotud äriühingutega, mida ta reguleerib;

12.

väljendab heameelt asjaolu üle, et amet tegi 2014. aastal huvide deklaratsioone käsitlevate eeskirjade järelanalüüsi, et suurendada oma sõltumatust ja edendada huvide konfliktide haldamise poliitikat eksperdirühmade osas; märgib, et see analüüs viis eeskirjade läbivaatamise ning uute, lihtsamate ja läbimõeldumate eeskirjade vastuvõtmiseni; palub ametil viia korrapäraselt läbi oma põhimõtete analüüs, et tagada tema sõltumatuse pidev areng;

13.

tuletab ametile meelde Euroopa Ombudsmani hiljutist otsust, milles märgiti, et amet peaks läbi vaatama oma huvide konflikte käsitlevad eeskirjad, tagamaks, et akadeemilistes ringkondades töötavad eksperdid deklareeriksid ametile kogu asjakohase teabe; on seisukohal, et kui see mõjutab ühte kolmandikku ekspertidest, nagu amet on väitnud, peaks amet sellele küsimusele erilist tähelepanu pöörama ning töötama koos asjaomaste akadeemiliste asutustega välja erimeetmed, et kaitsta mõlema osapoole usaldusväärsust;

14.

võtab teadmiseks, et 2015. aastal töötati välja katseprojekt, mille eesmärk on uurida parimaid võimalusi eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni soovituse täitmiseks ja huvide deklaratsioonide kinnitamise protsessi tsentraliseerimiseks; märgib, et katseprojekt viidi samal aastal edukalt lõpule ning täielik tsentraliseerimine juurutatakse eeldatavasti 2016. aasta esimese poolaasta lõpuks; kutsub ametit üles teavitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni tsentraliseerimise edukast juurutamisest;

15.

märgib, et amet sai 2014. aastal sidusrühmadelt ja vabaühendustelt palju tagasisidet sõltumatusega seotud küsimustes; märgib ühtlasi, et see aitas kaasa sõltumatuse poliitika rakenduseeskirjade läbivaatamisele;

16.

nõuab korruptsiooni ennetamise ja sellevastase võitluse üldist parandamist tervikliku lähenemisviisi abil, alustades üldsuse juurdepääsu parandamisest dokumentidele ja rangematest eeskirjadest huvide konfliktide kohta, läbipaistvusregistrite loomisest või tugevdamisest ja piisavate vahendite eraldamisest õiguskaitsemeetmeteks, samuti tihedama koostöö abil liikmesriikide vahel ning asjaomaste kolmandate riikidega;

17.

ergutab ametit suurendama koos muude teadlikkuse tõstmise meetmetega oma töötajate teadlikkust huvide konflikti vältimise poliitikast ning lisama usaldusväärsuse ja läbipaistvuse kohustuslike küsimustena töölevõtmismenetlustesse ja arenguvestlustesse;

18.

toonitab, et mitu liidu eeskirja (muu hulgas Euroopa Liidu põhiõiguste harta) annab üksikisikutele õiguse avalikele dokumentidele ligi pääseda; tuletab ametile meelde, et teaduslikku täpsust on kõige parem tagada läbipaistvuse ning tulemustega seotud vastutuse abil; toonitab, et amet peaks seetõttu tegema masinloetavas vormingus avalikuks mis tahes teaduslike järelduste aluseks olevad andmed, et võimaldada teaduslikku kontrolli ja pidevaid edusamme;

19.

võtab teadmiseks ameti püüdlused suurendada oma töö ja selleks kasutatavate andmete läbipaistvust; võtab teadmiseks andmete läbipaistvuse suurendamise õiguslikud piirangud; rõhutab, et avalikustamise eesmärk on teha võimalikuks ameti töö võrdlemine ning seetõttu on riskihindamise protsessi läbipaistvuse suurendamiseks võetud meetmed tervitatav esimene samm, kuid tagada tuleks ka andmete läbipaistvus; peab seepärast tervitatavaks 2013. aasta jaanuaris käivitatud läbipaistvuse algatust; väljendab sellega seoses heameelt teabe ja dokumentide parema esitamise ja juurdepääsetavuse üle ameti kodulehel ja muude algatuse „Open EFSA“ nimel võetavate meetmete üle, nagu riskihindamisega seotud arvamused ja nende mõju liidu kodanikele; julgustab ametit jätkama edasiminekut selles suunas;

20.

märgib, et ameti töötajatel on õiguslik kohustus järgida tulevaste töökohtade osas personalieeskirju; võtab ühtlasi teadmiseks, et töötajate tulevaste töökohtade hindamine toimub süsteemselt ja kui leitakse, et uus töökoht võib tuua kaasa huvide konflikti, ei määrata kedagi ametisse, enne kui võimalik huvide konflikt on selgete, läbipaistvate ja kontrollitavate kriteeriumide alusel lahendatud; juhib tähelepanu, et 2013. aastal ametist lahkunud 29st koosseisulisest töötajast kolm siirdus keemia/ravimisektorisse ja nende suhtes kohaldati mitmed piiranguid; võtab teadmiseks, et ameti hinnangul kohaldatakse nn pöördukse efekti osas juba selget õigus- ja juhtimisraamistikku;

21.

võtab teadmiseks, et amet tegi siseanalüüsi, et hinnata, milline mõju on sellel, kui võtta ekspertidelt võimalus jätta huvide deklaratsioonides teatavad huvid anonüümseks; võtab ameti esitatud teabe põhjal teadmiseks, et huvide anonüümseks jätmist on varem kasutatud väga üksikutel juhtudel; märgib ühtlasi, et komisjonide liikmete kõige viimase ametisse kinnitamise ajal 2015. aastal ei jätnud ükski teadusekspert oma huve anonüümseks; võtab rahuloluga teadmiseks, et amet ei tunnista enam huvide anonüümseks jätmist ja on võtnud ekspertidelt huvide deklaratsioonide täitmisel selle võimaluse; palub ametil kontrollida nende ekspertide esitatud deklaratsioone, kes nimetati ametisse enne 2015. aastat ja kes kasutasid võimalust jätta oma huvid anonüümseks;

22.

palub ametil rakendada personalieeskirjade artiklit 16, avaldades igal aastal teabe teenistusest lahkunud kõrgete ametnike kohta ja loetelu huvide konfliktide kohta;

23.

ootab 2016. aastal huviga ameti sõltumatuse poliitikat ja teaduslikku otsustusprotsessi käsitleva süsteemse läbivaatamise tulemusi; väljendab heameelt, et amet on kohustunud kaaluma ekspertidele deklareeritud tegevuste eest makstud tasude avaldamist;

24.

palub ametil kasutada ulatuslikumalt ära uut „kuulamisele kutsutava eksperdi“ staatust Maailma Terviseorganisatsiooni Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri eeskujul; palub agentuuril anda ekspertide kuulamise kohta aru eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile;

25.

rõhutab, et reguleerivate ametite ekspertidele tuleb nende töö eest maksta, et nad saaksid olla reguleeritavast sektorist sõltumatud; palub komisjonil tagada ametile rahalised vahendid, et maksta välisekspertidele ning arendada ametisisest teadustegevust, et tagada sõltumatus;

26.

palub ameti vastutaval üksusel rakendada pettustevastast strateegiat niipea kui võimalik;

27.

märgib, et komisjoni siseauditi talituse antud kuus soovitust märkega „väga oluline“ olid 2014. aasta alguses veel ellu viimata; võtab teadmiseks, et ameti teatel on neli väga oluliseks märgitud soovitust täidetud ja ootavad siseauditi talituse järelkontrolli; märgib, et siseauditi talitus lõpetas ülejäänud kahe soovituse käsitlemise uute personalieeskirjade kehtima hakkamise järel 2014. aastal; ootab täidetud soovituste staatuse läbivaatamist siseauditi talituse poolt;

28.

võtab teadmiseks, et amet viis läbi simulatsiooni, et hinnata kaheaastase ooteaja kohaldamise mõju ameti komisjonides töötavate ekspertide teatavate huvide suhtes; märgib rahuloluga, et amet kehtestab aegsasti enne komisjonide uue koosseisu kinnitamist kaheaastase ooteaja eespool nimetatud huvide suhtes; võtab teadmiseks, et teadusuuringute rahastamisega seotud ooteaegade osas kehtib ametis juba praegu kord, millega piiratakse erasektori rahastamist 25 %-ni kogu teadusuuringu eelarvest ja see peab toimuma ameti eksperdi kontrolli all;

29.

võtab teadmiseks, et 2014. aastal tehtud sisekontrollistandardite läbivaatamise tulemusel jõuti järeldusele, et ameti sisekontrollimehhanism vastab neile standarditele; märgib samas, et sisekontrollimehhanismi kvaliteedi parandamiseks on võimalik teatud valdkondi paremaks muuta, eriti personali hindamise ja arendamise, toimimisstruktuuri ja tegevuse hindamise osas; kutsub ametit üles esitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aruande selle küsimuse lahendamiseks kavandatud meetmete ning selles valdkonnas tehtud edusammude kohta;

30.

kinnitab, et ameti siseauditi üksus on seisukohal, et kasutatav sisekontrollimehhanism annab auditeeritavate protsesside äriliste eesmärkide saavutamise osas piisava kindluse, v.a raamatupidamissüsteemis ABAC antud kasutajate juurdepääsuõiguste jälgimise ning finantsjuhtimises osalejate ametliku nimetamise osas; palub ametil anda selles valdkonnas tehtud edusammudest aru eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile;

31.

märgib, et siseauditi üksus tegi järelkontrolli kõigi pooleli olnud parandusmeetmete kohta andmehalduse, tegevuse jätkuvuse ja IT turvalisuse valdkonnas; märgib, et eelkõige andmehaldust ja IT turvalisust puudutavad meetmed on täielikult ellu viidud; võtab teadmiseks, et tegevuse jätkuvuse osas on enamik meetmeid ellu viidud ja ülejäänud meetmed on kavas ellu viia 2016. aasta lõpuks;

32.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et pärast personalieeskirjade muutmist 2004. aastal nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 723/2004 (1) sisaldasid need eeskirjad sätteid, mille kohaselt ei tohiks enne 1. maid 2004 tööle võetud ametnike tulevased töötasud olla väiksemad kui eelmiste personalieeskirjadega ette nähtud töötasud; märgib, et kontrollikoja audit näitas, et seda ei järgitud ja 71st sel ajal tööle võetud ametnikust kaheksale maksti ajavahemikus 2005–2014 87 000 eurot vähem; märgib, et amet võtab peatselt vajalikud meetmed kõnealuse probleemi lahendamiseks;

33.

märgib rahuloluga, et amet on töötanud välja mitmed meetmed avatuse ja läbipaistvuse eesmärkide toetamiseks ning aruteludeks sidusrühmadega, sh kodanikuühiskonna esindajatega; võtab teadmiseks, et amet käivitas uued algatused ühiskonna ulatuslikumaks kaasamiseks ameti riskihindamisprotsessi, nt üldkoosolekud Brüsselis sihtotstarbeliste istungitega, et suhelda vaatlejate ja sidusrühmadega, avalikud konsultatsioonid suunisdokumentide sisu määravate dokumentide kohta, avalikud konsultatsioonid arvamuste projektide kohta, millele järgnevad sihtotstarbelised sidusrühmade koosolekud, ja kohalolek sotsiaalmeedias;

34.

võtab teadmuseks, et ameti raskused oma sõltumatuse tagamisel tulenevad suuresti asjaolust, et komisjon keeldub talle järjepidevalt eraldamast piisavaid vahendeid, et ta võiks kaitsta liidu kodanike huvides toiduohutust, sõltumata reguleeritava tööstuse mõjust;

35.

peab tervitatavaks kontrollikoja varasematele märkustele järgnenud ameti parandusmeetmete alaseid pingutusi, eelkõige aasta tööprogrammi parandamist nii, et see sisaldaks rohkem üksikasju kavandatavate hangete ja toetuste kohta;

36.

viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 28. aprilli 2016. aasta resolutsioonile (2) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.