14.9.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 246/142

—

võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, X jagu – Euroopa välisteenistus,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning väliskomisjoni arvamust (A8-0136/2016),

1.

väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa välisteenistus on jätkuvalt täitnud oma eelarve oluliste vigadeta ning et halduseelarve üldine veamäär on kontrollikoja hinnangul 0,5 %;

2.

märgib, et kontrollikoda ei leidnud valitud süsteemides ja iga-aastases tegevusaruandes märkimisväärseid puudusi;

3.

palub Euroopa välisteenistusel parandada oma järelevalvesüsteeme, et õigeaegselt ajakohastada töötajate isiklikku olukorda puudutavaid andmeid, mis võivad mõjutada peretoetuste arvutamist; väljendab muret asjaolu pärast, et töötajatele makstavad hüvitised olid ka eelnevatel aastatel mureküsimuseks ja vigadest mõjutatud; nõuab, et individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet kontrolliks selles osas Euroopa välisteenistust rangemalt;

4.

kutsub Euroopa välisteenistust üles tegema jätkuvaid jõupingutusi hanke-eeskirjade ja -menetluste rakendamise toetamiseks ja jälgimiseks delegatsioonides, pakkudes peakorterist nõustamist, koolitust ja suuniseid, eeskätt turvateenuste hangete korral;

5.

võtab teadmiseks jõupingutused, mis on Euroopa välisteenistuses tehtud operatsioonide eel- ja järelkontrollide paremaks struktureerimiseks; kutsub Euroopa välisteenistust üles vähendama sellega seoses kulukohustuste ja maksete kontrolli käigus leitud veamäära, mis on praegu hinnanguliselt 18 %;

6.

märgib, et Euroopa välisteenistuse peakorteri 2014. aasta lõplik eelarve oli 518,6 miljonit eurot, mida on 1,9 % rohkem kui eelnenud eelarveaastal, ning eelarve jaguneb järgmiselt: 212,9 miljonit eurot Euroopa välisteenistuse peakorterile ja 305,7 miljonit eurot liidu delegatsioonidele; märgib, et komisjon andis Euroopa välisteenistusele nendele eelarvevahenditele lisaks veel 271 miljonit eurot, et hüvitada ELi delegatsioonide võrgustikus töötava komisjoni personali halduskulud;

7.

märgib, et Euroopa välisteenistuse peakorteris kulutatakse 65 % eelarvest (138,2 miljonit eurot) koosseisuliste ja koosseisuväliste töötajate palkade ja toetuste maksmisele, 14 % (29,9 miljonit eurot) hoonetele ja nendega seotud kulutustele ning arvutisüsteemidele (sh salastatud teabe süsteemidele ja seadmetele (12,7 % ehk 27,1 miljonit eurot));

8.

märgib, et liidu delegatsioonides jagunes 305,7 miljonit eurot nii, et 103,4 miljonit eurot (33,7 %) läks koosseisuliste töötajate palkadeks ja toetusteks, 59,8 miljonit eurot (19,6 %) koosseisuvälistele töötajatele ja välisteenuste katteks, 19 miljonit eurot (6,2 %) muudeks personaliga seotud kuludeks, 103,1 miljonit eurot (33,8 %) hoonetele ja 20,4 miljonit eurot (6,7 %) muudeks halduskuludeks;

9.

märgib, et Euroopa välisteenistus vastutab nüüd täielikult delegatsioonide toimimisega seotud kõikide halduskulude eest, välja arvatud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikides (AKV riigid) tegutsevate delegatsioonide puhul; tuletab meelde, et lühikeses perspektiivis on peamiseks ülesandeks asjakohane eelarvestamine ja eelkõige eelarvestruktuuri lihtsustamine, et finantstegevust sujuvamaks muuta ning aidata Euroopa välisteenistuse tegevust konsolideerida;

10.

kutsub Euroopa välisteenistust üles lihtsustama kehtivat eelarvekorraldust ja muutma seda paindlikumaks, et võimaldada delegatsioonide personali paindlikku, kuid tulemuslikku kasutamist liidu huvides;

11.

võtab teadmiseks välisteenistuse uue struktuuri ja sellega seotud muudatused juhtimisstruktuuris, kus oli varem liiga palju juhte ning mis nüüd hõlmab vähem hierarhilisi tasandeid; märgib siiski kahetsustundega, et Euroopa välisteenistuse sisene haldus- ja finantsraamistik on ikka veel liiga keeruline ja jäik; märgib, et praegune struktuur ei võimalda Euroopa välisteenistusel reageerida kriisidele õigeaegselt ning et samamoodi on ka kriitilise tähtsusega teabele juurdepääs aeglane; palub Euroopa välisteenistusel koostöös komisjoni, nõukogu ja liikmesriikidega valmistada ette ulatuslikum reform oma siseprotsesside optimeerimiseks ja struktuuri lihtsustamiseks;

12.

on jätkuvalt mures Euroopa välisteenistuse personali koosseisu jätkuva soolise ja rahvusliku tasakaalustamatuse pärast; tunneb heameelt hiljutiste edusammude pärast, kuid märgib, et sooline tasakaalustamatus, eelkõige kõrgematel palgaastmetel ja juhtkonnas, on endiselt märkimisväärne; peab kahetsusväärseks, et ühe soo esindajaid on Euroopa välisteenistuse kõrgematel juhtivatel ametikohtadel ja delegatsioonide juhtide ametikohtadel vähe (vastavalt 16 % ja 23 %), ning loodab, et järgmistes aastaaruannetes on näha soolise tasakaalu paranemist; kordab, et on mures kõrge palgaastmega ametikohtade ebaproportsionaalselt suure arvu pärast Euroopa välisteenistuses;

13.

nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus vaataks läbi personalipoliitika, millega määratakse kindlaks liikmesriikide nimetatud ja liidu institutsioonidest värvatud personali vaheline tasakaal; rõhutab asjaolu, et sellist personalipoliitikat tuleks kohaldada kogu hierarhia ulatuses, eriti delegatsioonide juhtide osas, kelle hulgas liikmesriikide diplomaadid on tugevalt üleesindatud – 128 delegatsiooni juhist 59 (st 46 %) on saadetud liikmesriikidest, kusjuures neist ainult 20 on nimetatud sellistest liikmesriikidest, kes ühinesid liiduga aastatel 2004, 2007 ja 2013; leiab, et selline üleesindatus on vale signaal liikmesriikidele, kes ühinesid liiduga alates 2004. aastast; on seisukohal, et parem tasakaal liikmesriikide ja liidu institutsioonide ning samuti liikmesriikide endi esindatuse vahel on vajalik liidu mitmekesisuse näitamiseks ja peegeldamiseks;

14.

toonitab, et geograafiline tasakaal, st liikmesriigist pärit töötajate arvu ja nende päritoluliikmesriigi suuruse vaheline suhe, peaks jääma ressursside haldamisel oluliseks aspektiks, võttes eelkõige arvesse, et liiduga alates 2004. aastast ühinenud liikmesriikidest pärit Euroopa välisteenistuse töötajad moodustavad peakorteris ja delegatsioonides AD tasandil praegu 18 % töötajatest, ehkki nende riikide elanikkonna osakaalu järgi liidu rahvastikus peaks see määr olema 21 %, nii et selle saavutamiseks on vaja teha veel edusamme;

15.

märgib, et 2014. aastal kaotas Euroopa välisteenistus peakorteris töötava personali arvelt 17 ametikohta, et rakendada personali 5 % suuruse vähendamise poliitikat;

16.

võtab teadmiseks, et kohustuslik eesmärk, mille kohaselt peaksid vähemalt ühe kolmandiku Euroopa välisteenistuse AD tasandi töötajate koguarvust moodustama liikmesriikidest pärit diplomaadid, saavutati 2013. aastal ning 2014. aastal oli see määr isegi pisut kõrgem (33,8 %);

17.

märgib aga, et liikmesriikidest lähetatud riiklike ekspertide arv on ikka veel suhteliselt suur (2014. aastal 407, neist 350 peakorteris ja 57 delegatsioonides), ja nõuab nende õiguste, Euroopa välisteenistuse eelarvet mõjutavate kulude ja võimalike huvide konfliktide probleemi kohta täpsemat selgitust; on veendunud, et lähetatud riiklikke eksperte käsitlevat selget poliitikat tuleks veel täiustada;

18.

innustab Euroopa välisteenistust jätkama Euroopa välisteenistuses toimuvat aruteluprotsessi ELi eriesindajate tuleviku üle ja nende suhte üle erisaadikute ja Euroopa välisteenistusega;

19.

rõhutab, kui tähtis on võtta meetmeid ELi eriesindajate paremaks integreerimiseks Euroopa välisteenistuse haldusstruktuuri ja kõrgemasse juhtkonda, et suurendada kontakte ja kooskõlastamist, kasutada sünergiat ning tagada kulutõhusus; peab tervitatavaks ELi eriesindajate paremaks integreerimiseks tehtavaid pingutusi ja teavet, et Euroopa välisteenistus peab liikmesriikidega selles küsimuses läbirääkimisi; palub teavet selles valdkonnas tehtavate edusammude kohta;

20.

rõhutab, et läbipaistvus ja aruandekohustus on olulised nõuded mitte ainult demokraatliku kontrolli jaoks, vaid ka liidu lipu all toimuvate missioonide adekvaatse toimimise ja usaldusväärsuse tagamiseks; kordab, kui oluliseks peab parlament kontrolli ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) eri missioonide ja operatsioonide üle;

21.

märgib, et loodud on ühistalitluse keskused, et parandada ÜJKP tsiviilmissioonidele ja ELi eriesindajatele pakutavat tsentraliseeritud logistilist, hanke- ja haldustuge ning nende missioonide korraldamiskiirust ja kulutõhusust; märgib lisaks, et praegu on loomisel missioonide toetusplatvorm, kuid seejuures hoidutakse ülesannete dubleerimisest;

22.

peab kiiduväärseks, et liidu delegatsioonide ja liikmesriikide vahelise ruumide ühiskasutuse kontseptsiooni arendati 2014. aastal edasi ning allkirjastati 17 ruumide ühiskasutust käsitlevat vastastikuse mõistmise memorandumit, nii et kokku jõudis ruumide ühiskasutuse lepingute arv 50ni; palub Euroopa välisteenistusel seda suundumust jätkata ning anda selle kohta parlamendi eelarvekontrollikomisjonile korrapäraselt aru;

23.

rõhutab, et finantsmääruse paindumatuse tõttu on liidu delegatsioonide juhid endiselt üle koormatud haldusülesannetega; leiab, et delegatsioonide juhtidele tuleks anda asjakohased vahendid, et nad saaksid delegatsioone liigse halduskoormuseta tulemuslikult juhtida ja kontrollida; peab sellega seoses tervitatavaks arutelu võimaluse üle määrata kindlaks ülesanded, mida oleks võimalik täita distantsilt, ning võimaluse üle luua piirkondlikud haldustoe keskused, mis leevendaksid osaliselt seda koormust ning võiksid moodustada osa tulevasest laiemast lahendusest; kordab oma üleskutset Euroopa välisteenistusele ja komisjonile kaaluda selle probleemi lahendamiseks kõiki variante, võttes arvesse mastaabisäästu;

24.

ergutab Euroopa välisteenistust tõhustama liikmesriikide saatkondade ja konsulaatide vahelise kohaliku konsulaartöö koordineerimist ja järelevalvet ning kaaluma veel kord võimalust osutada konsulaarteenuseid liidu delegatsioonide kaudu; kordab Euroopa välisteenistusele esitatud üleskutset koostada selle eeldatava finantsmõju ja kulude kokkuhoiu üksikasjalik analüüs;

25.

nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus tagaks tõhusama koostöö, koordineerimise ja tegevuste koostoime liidu delegatsioonide ja liikmesriikide saatkondade vahel välismaal;

26.

on mures välismaal asuvate liidu delegatsioonide töö tõhususe ja jõupingutuste pärast; nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus rakendaks liidu delegatsioonide suhtes korrapäraselt oma hindamisprogrammi ja esitaks oma iga-aastases tegevusaruandes ülevaate hindamise käigus liidu delegatsioonide toimimises tuvastatud peamiste puuduste ja probleemide kohta, lähtuvalt iga delegatsiooni jaoks kehtestatud tegevuskavast;

27.

on seisukohal, et liidu delegatsioonide juhtidele tuleks nende töölevõtmise ajal ja lähetuseelsel perioodil selgelt meelde tuletada nende kohustusi ja ülesandeid juhtimise ja järelevalve vallas seoses juhtimise tagamisega oma delegatsiooni tegevusvaldkonnas (peamised juhtimisprotsessid, kontrolli juhtimine, peamiste tulemusnäitajate piisav mõistmine ja hindamine), et nad ei keskenduks liigselt või üksnes oma ülesannete poliitilisele osale;

28.

märgib, et kaheksa delegatsiooni kinnitavad avaldused on esitatud koos reservatsiooniga, mis on tingitud hankeprobleemidest, personalinappusest ja/või ülirangetest kohalikest julgeolekupiirangutest;

29.

on veendunud, et liidu delegatsioonide juhtidele tuleks anda seoses üldiste tegevussuunistega selged juhised reservatsioonide ja nende komponentide määratlemise ning reservatsiooni esitamisel arvesse võetavate elementide kohta (nt finants- ja mainerisk, tegevuse nõrgad kohad, kindlakstehtud sise- ja välispiirangud ning nendega seotud mõju rahastamis- ja maksetegevuste juhtimisele); tuletab meelde, et reservatsiooni võimaliku esitamise korral tuleks protsess selgelt määratleda ning tuua välja korduvad või ajutised puudused, mis näidatakse ära suhtes sisekontrollistandardite kogumi toimimise, piisavuse ja tulemuslikkusega;

30.

peab kiiduväärseks sisekontrollistandardite tõhusat rakendamist 2014. aastal Euroopa välisteenistuse peakorteris ja delegatsioonides läbi viidud siseuuringu tulemusena (erandiks on talitluspidevuse küsimus, mille puhul tuleb juhtimismenetlusi veel kiirelt parandada); peab kasulikuks dünaamilist ja terviklikku lähenemisviisi juhtimisteabe, tulemusnäitajate ja sisekontrollistandardite käsitlemisele, sest igasugune teave, mis põhineb rahvusvahelisel heal taval ja mille eesmärk on aidata saavutada selgelt määratletud poliitilisi ja tegevuseesmärke, aitab parandada juhtimisprotsesside üldist kvaliteeti ja täielikkust ning liidu poliitika juhtimise tõhusust ja tulemuslikkust;

31.

palub Euroopa välisteenistusel ja rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadil tugevdada delegatsioonijuhtide kui komisjoni edasivolitatud eelarvevahendite käsutajate järelevalvet, et suurendada nende vastutust üldises vastutusahelas ja kohustust esitada kvalitatiivseid ja põhjalikke aruandeid (koos nn välisabi andmise aruandega), mis on seotud Euroopa välisteenistuse ja rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi kohustusega esitada iga-aastasi tegevusaruandeid;

32.

nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus ning rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat tagaksid, et liidu delegatsioonid tegeleksid välisabi programmides ja projektides tuvastatud puudustega aktiivselt juba nende rakendusetapil, et käimasolevad programmid ja projektid saavutaksid oma eesmärgi ja ei tekiks viivitusi;

33.

palub komisjonil suurendada oma jõupingutusi ja vähendada täitmata kulukohustusi (vähendada täitmata kulukohustusi, lepinguga sidumata kulukohustusi ja täitmata maksekohustusi) ning lühendada keskmist projekti rakendamise aega;

34.

peab tervitatavaks, et välisabi haldamise 2015. aasta aruande raames esitati täiustatud ja ulatuslikumad suunised delegatsioonide juhtide vastutuse ja aruandluskohustuse järelevalve tugevdamise kohta;

35.

tunnistab, et välisabi haldamise aruannetes esitatud hinnangud annavad iga projekti olukorra kohta pildi üksnes aasta lõpu seisuga ning tuvastatud raskuste tegelikku mõju saab hinnata alles projekti lõppemisel;

36.

peab kiiduväärseks halduskokkuleppe sõlmimist Euroopa Pettustevastase Ameti ja Euroopa välisteenistuse vahel kooskõlas uue jõustunud Euroopa Pettustevastase Ameti määrusega;

37.

taunib asjaolu, et rikkumisest teataja seisundit käsitlevaid eeskirju ja tegevussuuniseid ei ole veel ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames välja töötatud; nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus võtaks 2016. aasta lõpuks vastu rikkumisest teataja seisundit käsitlevad eeskirjad ja tegevussuunised;

38.

on seisukohal, et Euroopa välisteenistus ja komisjon peaksid töötama välja tugifunktsioonid, et aidata kaasa ÜJKP missioonide kiirele, tõhusale ja sidusale korraldamisele, pakkudes kõikidele töötajatele lähetamiseelset väljaõpet liidu menetluste ja poliitika kohta ning terviklikke suuniseid operatiivülesannete kohta, kasutades seejuures maksimaalselt ära eelnevate ÜJKP missioonidega saadud kogemusi, et hõlbustada teadmussiiret ja eri missioonide tekitatud sünergiat;

39.

palub Euroopa välisteenistusel suurendada oma Afganistanis kasutatava peamise rahastamisvahendi, st ÜRO Arenguprogrammi hallatava Afganistani avaliku korra tagamise sihtfondi (ja muudes kolmandates riikides kasutatavate mitme rahastajaga usaldusfondide) usaldusväärsust, võttes arvesse halva juhtimise ja läbipaistmatuse tõttu saadud kriitikat; kordab lisaks vajadust kasutada kõiki sobivaid rahastamiskanaleid, sh liidu usaldusfonde, tulevaste ÜJKP missioonide jaoks tõhusal viisil, et tagada missiooni poliitiliste eesmärkide saavutamine ja usaldusväärne finantsjuhtimine;

40.

rõhutab, et mõnedel ÜJKP missioonidel on väga suured julgeolekuga seotud kulud; rõhutab ka seda, et turvaline töökeskkond on projektide tulemusliku rakendamise ja kvalifitseeritud töötajate töölevõtmiseks hädavajalikud; palub Euroopa välisteenistusel kaaluda julgeolekuga seotud kulude lisamist missioonide eelarvesse, et tagada missiooni tegeliku mandaadi elluviimiseks piisavad rahalised vahendid;

41.

palub Euroopa välisteenistusel ja komisjonil pöörata erilist tähelepanu hankemenetlustele ja personalihaldusele, et tagada nende kooskõla ÜJKP operatiivvajadustega; juhib tähelepanu asjaolule, et projektide rakendamine on takerdunud koormavate hankemenetluste taha, mistõttu kannatab tulemuslikkus;

42.

ergutab Euroopa välisteenistust ÜJKP missioonide väljundite jätkusuutlikkuse parandamiseks tagama, et missioonide kogu tegevuse operatiivplaneerimisel võetakse arvesse jätkusuutlikkuse aspekte, milleks peaks süstemaatiliselt hindama kohalikke vajadusi ja võimekust tagada väljundite jätkusuutlikkus;

43.

palub Euroopa välisteenistusel ja komisjonil koordineerida ÜJKP missioone eelnevalt põhjalikumalt ka muude ELi tehtavate jõupingutuste, kahepoolsete missioonide ning sarnaste eesmärkidega rahvusvaheliste meetmetega; nõuab sellega seoses, et liit ja liikmesriigid teeksid koostoime loomisel rohkem koostööd ja kooskõlastust;

44.

kordab vajadust parandada kulude kokkuhoiu saavutamiseks liikmesriikidevahelist koostööd välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas; rõhutab, et see on ülimalt oluline selleks, et liikmesriigid suudaksid reageerida otsustavalt ühistele julgeolekuprobleemidele ajal, kui kõnealuste probleemide arv on selgelt kasvamas;

45.

märgib kahetsustundega, et Euroopa välisteenistusel puudub ikka veel enda kohta üldstrateegia ja nägemus, mis muudab kiire reageerimise ootamatutele sündmustele kiiresti muutuvas maailmas keeruliseks; palub Euroopa välisteenistusel muuta selgemaks oma tulevikunägemus, et anda suund oma vastasel juhul nõrgalt täidetud missioonile ja tagada liidu institutsioonidele ja liikmesriikidele toetus välispoliitika elluviimisel; palub Euroopa välisteenistusel sellega seoses töötada välja oskusteave selliste ülemaailmsete probleemide kohta nagu kliimamuutused ja energiajulgeolek;

46.

nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus ja komisjon rakendaksid tihedas koostöös Euroopa Parlamendiga Eulexi juhtumiga seoses saadud kogemusi, uurides ühiselt võimalusi liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tellitud Jacqué’ aruandes sisalduvate soovituste rakendamiseks, ning käsitleksid mis tahes lahendamist vajavaid küsimusi.

47.

palub, et kontrollikoda lisaks oma järgmisse aastaaruandesse ülevaate selle kohta, milliseid järelmeetmeid on Euroopa välisteenistus käesolevas resolutsioonis esitatud Euroopa Parlamendi soovituste põhjal võtnud.