31.8.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 288/62

Raportöör:

Christian MOOS

Kaasraportöör:

Jan PIE

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“) pooldab Euroopa kaitseliidu loomist ja toetab Euroopa kaitsealase tegevuskava, sealhulgas ühise Euroopa Kaitsefondi loomist.

1.2

Komitee kutsub üles tegema märkimisväärseid edusamme kvaliteedi alal Euroopa kaitsealase koostöö valdkonnas, sest ELi kaitsevarustuse turg ja kaitsetööstus on liiga killustunud, mis põhjustab ressursside ebatõhusat jaotamist, kattuvaid struktuure, koostegutsemisvõime puudumist ja tehnoloogilisi lünki.

1.3

Komitee toetab strateegilise sõltumatuse eesmärki määratud kriitilistes tööstussuutlikkuse ja tehnoloogia valdkondades. NATO jääb Euroopa kollektiivse kaitse aluseks.

1.4

EL peaks jätkama ennetava ja mitmepoolse diplomaatia järgimist. Sõjaline võime on siiski ELi üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia rakendamise tähtis element.

1.5

Komitee märgib, et vältimatu tingimus ühise kaitsevõime arendamiseks on tugevdada Euroopa kaitsevaldkonna tööstus- ja tehnoloogiabaasi, mis hõlmab ka kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu.

1.6

Komitee toetab jõuliselt erilise tähelepanu pööramist VKEdele, sealhulgas kaitsealase teadus- ja arendustegevuse valdkonnas.

1.7

ELi vahenditega on võimalik edendada innovatsiooni tehnoloogilistes valdkondades, kus range vahetegemine sõjalise ja mittesõjalise otstarbe vahel on muutunud keeruliseks, kui mitte võimatuks.

1.8

Ent komitee on vastu majanduslikke või sotsiaalseid eesmärke teenivate olemasolevate vahendite avamisele kaitse otstarbel kitsamas tähenduses. Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi määruse eesmärkidel, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidel ja COSME programmil ning samuti Euroopa Investeerimispanga investeeringutel on mittesõjaline otstarve.

1.9

Komitee on vastu kaitsele eraldatud riiklike eelarvevahendite erikohtlemisele stabiilsuse ja kasvu pakti raames. Viimast tuleb vaadelda majandus- ja rahandusliidu süvendamise ja mitte ühe konkreetse sektori kontekstis. Kaitsekulutused ei tohiks destabiliseerida riikide rahandust.

1.10

Komitee toetab eraldi teadusuuringute vahendi ja kaitsevõime vahendiga kaitsefondi loomist. Kuid ELi eelarvet tuleb suurendada, sest kaitse teadusuuringute vahendit ei tohi rahastada muudes sektorites tehtavate teadusuuringute arvelt. Komitee on selle poolt, et kaitsevõime vahendit rahastataks ainult riiklike vahenditega. Liikmesriikides kaitseotstarbeliste toodete hankimist ei tohi rahastada ELi eelarvest.

1.11

Komitee väljendab heameelt koostöönõukogu loomise üle. Lõplikud otsused selles nõukogus peavad langetama tsiviilisikutest poliitilised esindajad.

1.12

Komitee toetab komisjoni üleskutset rakendada täies ulatuses direktiivi riigihangete kohta ja direktiivi kaitseotstarbeliste toodete ELi-sisese veo kohta (1). Tuleb veel palju rohkem teha, et tagada iseäranis kaitseotstarbeliste toodete veo direktiivi parim kasutamine.

1.13

Komitee toetab ühiste standardite väljatöötamist nii kaitseotstarbelise varustuse kui ka kahesuguse kasutusega kaupade jaoks (hübriidstandardid), vältides samas kehtivate, eriti NATO standardite dubleerimist.

1.14

Relvaeksport peaks olema piiratud strateegiliste partnerite ja liitlastega ning vajab tähelepanelikku demokraatlikku kontrolli.

2.1

Euroopa seisab silmitsi rea konfliktikolletega oma naabruses, nagu kodusõda Süürias, mille otsene tagajärg on ülemaailmne rahvastiku ümberpaigutumine 2015./2016. aastal. Krimmi annekteerimisega Venemaa poolt ja Venemaa osalusega Ida-Ukrainas toimuvas relvakonfliktis on rikutud sõltumatu riigi territoriaalset terviklikkust ning koos sellega rahvusvahelist õigust. Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida on jätkuvalt ebastabiilsed piirkonnad ja seal valitseb riikide kokkuvarisemise oht. Samal ajal ei näi Euroopa ja Lähis-Ida enam olevat USA julgeolekupoliitika keskne osa. Kasvab oht, et Euroopa jääb maailma sündmustes kõrvalisele kohale ja tema transatlantilised partnerid tajuvad teda koormana.

2.2

Neid geostrateegilisi asjaolusid ja julgeolekualaseid arengusuundumusi arvestades peab Euroopa tugevdama oma julgeoleku- ja kaitsevõimet. Väga oluline on selge arusaama olemasolu liidu ühistest strateegilistest eesmärkidest; seni see puudub ja see tuleb kiiremas korras välja töötada. See on eeltingimus, et teha kindlaks vajalik ühine ja riiklik suutlikkus, mis peab tuginema Euroopa kaitse jätkusuutlikule tehnoloogilisele ja tööstusbaasile.

2.3

Komitee juhib tähelepanu taotlustele, mis on juba esitatud arvamustes CCMI/116 (2013) ja CCMI/100 (2012) (2). Olulisi lähenemisviise selleks pakutakse ka ELi üldise strateegiaga (3) ning julgeoleku- ja kaitseküsimuste rakenduskavaga (4). Komitee arvates on hädavajalik, et neid rakendataks järjepidevalt kooskõlas ELi ja NATO 2016. aasta juuli ühisdeklaratsiooni sätete ja ÜRO kollektiivse julgeoleku põhimõttega.

2.4

Komitee leiab, et Euroopa tsiviilennetusvõime ja militaarkaitsevõime optimeerimine on pakiline küsimus, et garanteerida vabadus ja rahu Euroopas, levitada stabiilsust Euroopa naabruses, kajastades ELi väärtusi, nagu põhilised inimõigused, ning suuta edukalt toetada ÜRO ülemaailmseid rahuvalvemeetmeid.

2.5

Komitee kutsub seetõttu üles parandama Euroopa kaitsealase koostöö kvaliteeti. Komitee pooldab Euroopa kaitseliidu loomist selleks otstarbeks Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõikes 6 ja artiklis 46 sätestatud ELi „alalise struktureeritud koostöö“ mehhanismi raamistikus ja väljendab heameelt Euroopa kaitsealase tegevuskava, sealhulgas ühise Euroopa Kaitsefondi loomise üle ühe olulise sammuna.

2.6

Komitee nõustub komisjoni kriitikaga, et ELi turg on liiga killustunud, mis viib ressursside ebatõhusa jaotamise, kattuvate struktuuride, koostegutsemisvõime puudumise ning tehnoloogiliste lünkadeni.

2.7

Enamik ELi liikmesriike on oma riigieelarve konsolideerimise surve all, mis tähendab, et avaliku sektori rahastamisvahendite ebatõhusat kasutamist ei saa enam õigustada. Seetõttu kutsub komitee üles rakendama resoluutselt koostööl põhinevaid lähenemisviise. Komitee arvates on suurem koostöö komisjoni mainitud prioriteetsetes valdkondades ainult esimene samm.

2.8

Komitee toetab strateegilise sõltumatuse eesmärki kindlaks määratud kriitilise tööstussuutlikkuse puhul. NATO jääb Euroopa julgeoleku ja ühise kaitse aluseks, nagu korrati ka ELi ja NATO ühisdeklaratsioonis. Selles suhtes on oluline, et kõik NATO liikmesriigid täidavad neile esitatud nõudeid.

2.9

Komitee märgib, et mitte kõik tegevuskava elemendid ei ole uued, kuid väljendab heameelt kaitsefondi loomise üle. See aga sõltub suuresti poliitilisest tahtest anda lisaraha riiklikest eelarvetest. Komitee kahtleb mõne liikmesriigi valmisolekus see ellu rakendada. Lisaks peab komisjon suurendama oma jõupingutusi, et töötada välja tegevuskava laiahaardelise, kogu ELi hõlmava tarnekindluse korra jaoks ja tagada kahe kaitsedirektiivi nõuetekohane rakendamine.

2.10

Bratislava tegevuskava (5) osutab õiges suunas, kuid toob ennekõike uuesti kasutusse kaitsevaldkonna ammu tuntud kavad. Eelkõige puudub tegevuskaval strateegiline järjepidevus ja kava keskendub liigselt praegusele probleemile – rändekriisile ja ELi välispiiride kaitsele. Kuigi ulatuslikud pagulasvood on seotud julgeolekuprobleemidega, ei saa neid, kui nad juba kujunenud on, lahendada sõjaliste vahenditega.

2.11

Vältimatu tingimus ühise võime arendamiseks on kaitsevarustuse siseturu loomine ja väljakujundamine. Komitee on arvamusel, et Euroopa tööstusbaasi saab tugevdada vaid ühtlasi oskuste probleemi käsitledes. Kaitsetööstus töötab pidevalt tehnoloogilise eelisseisu säilitamiseks ja sõltub seetõttu kõrge kvalifikatsiooniga tööjõust. Tegevuskavas mainitud komisjoni oskuste algatus käsitleb seda probleemi ja on seetõttu äärmiselt teretulnud.

2.12

Rohkem investeeringuid ja koostööd selles tööstussektoris aitab samuti kaitsta töökohti ja luua tööhõivet. Kuid võitlus töötuse vastu Euroopas ei tohi olla kaitseinvesteeringute otsuseid tagant tõukav jõud. Töötust tuleb vähendada muul moel kui relvastuse abil. Euroopa kaitsevõime tugevdamisel tuleks juhinduda ainuüksi strateegilistest kaalutlustest ja põhjalikust hinnangust selle kohta, mis on vajalik Euroopa kaitsmiseks ja selle liitudes osalemise võime tagamiseks. See ei tohi ohtu seada riikide rahandust. Eelkõige peaks EL jätkama ennetava ja mitmepoolse diplomaatia järgimist. Sõjaline võime on aga väga oluline ELi üldise strateegia julgeoleku- ja kaitsepoliitiliste prioriteetide rakendamiseks.

2.13

Komitee jagab arvamust, et kaitsealastel teadusuuringutel võib ühtlasi olla positiivne mõju tsiviiltehnoloogiate väljatöötamisele ja vastupidi.

2.14

Range vahetegemine sõjalise ja mittesõjalise vahel ähmastub üha enam, pidades silmas küberrünnakuid ning ka sise- ja välisjulgeolekut, mis on omavahel üha enam seotud.

2.15

Komitee rõhutab, et näiteks küberjulgeoleku tehnoloogiate valdkonna teadusuuringud võivad olla nii tsiviil- kui ka kaitseotstarbelised ja näiteid on rohkemgi. Seega on ilmne, et sellist innovatsiooni- ja arendustegevust saab ja tuleb rahastada ka olemasolevatest Euroopa programmidest, nt programmist „Horisont 2020“. Ent teadusuuringuid kitsamas tähenduses kaitsevaldkonnas, mis on sellisena kavandatud, tuleb käsitleda eraldi.

2.16

Komitee toetab tihedamalt lõimitud kaitsetööstuse ja ühise kaitsevarustusturu loomist Euroopas. Selle eesmärgi puhul ei tohiks piirduda peamiste tootjariikidega. Kaitsealaste teadusuuringute ja kaitseprojektide rakendamisel tuleks kasutada nii paljude huvitatud liikmesriikide olemasolevat suutlikust kui asjakohane, et edendada pühendumist ühisele eesmärgile.

2.17

Komitee on vastu majanduslikke ja sotsiaalseid eesmärke teenivate olemasolevate vahendite avamisele kaitse otstarbel ning kaitsekulutuste käsitlemisele stabiilsuse ja kasvu pakti raames. Komitee toetab sellise Euroopa Kaitsefondi loomist, mis on piiratud kaitsealaste teadusuuringute ning sõjalise võime arendamise ja omandamisega. Samal ajal peaks see olema selgelt eraldatud Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist ega tohiks sisaldada erandeid, nagu stabiilsuse ja kasvu paktis viidatud „ühekordsed meetmed“.

2.18

Komitee kutsub seoses tulevase kaitseliidu kõigi aspektidega üles kaasama täiel määral Euroopa Parlamenti ja pidama pidevat dialoogi poliitikute, sõjaväe ja kodanikuühiskonna vahel. ELi nõuandeorgani ja kõigi peamiste Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajana peaks komitee toimima keskse partnerina kaitsepoliitika valdkonnas.

3.1.1

Komitee toetab teadusuuringute vahendi ja kaitsevõime vahendiga kaitsefondi loomist. Need vahendid peavad täielikult toimima 2020. aastast alates.

3.1.2

Komitee toetab eraldi rahastamisallikaid kummalegi vahendile. Kuid kaitse teadusuuringute vahendit ei tohi rahastada muudes sektorites tehtavate teadusuuringute arvelt. Komitee pooldab kaitsevõime vahendi rahastamist ainult riiklikest vahenditest. Seni, kuni liidul ei ole omaenda muutuvat sissetulekut, jääb relvajõudude sõjalise võime omandamine liikmesriikide vastutuseks. Seepärast ei tohiks ELi eelarvet kasutada kavandatud kaitsefondi kaitsevõime vahendi kaudu riiklike hangete teostamiseks.

3.1.3

Komitee väljendab heameelt kavandatud koostöönõukogu üle. Siiski peaksid koostöönõukogu otsuste tegemises osalema ainult poliitilised esindajad. Sõjaväe, tööstuse ja kodanikuühiskonna esindajad saavad osaleda nõuandvas rollis. Ka Euroopa Parlamendil peab koosöönõukogus olema koht ja hääleõigus.

3.1.4

Komisjoni roll projektide kaasrahastamisel peaks olema piiratud teadusuuringute vahendiga ja komisjon peaks ühtlasi esitama sellel eesmärgil spetsiaalse, selgesti eraldatud ELi kaitsealaste teadusuuringute programmi 2020. aasta järgseks ajaks (6). Komitee toetab ideed teha programmi elluviimine ülesandeks Euroopa Kaitseagentuurile.

3.1.5

Komitee toetab kommertskasutusele eelnevat hanget kooperatiivsete hankelepingute jaoks, et vähendada asjaomaste ettevõtjate jaoks sektorile omast suurt investeerimisriski.

3.1.6

Kasutada tuleks võimalikku sünergiat tsiviil- ja kaitsealastes uuringutes, kuid tsiviilteadusuuringutele ELi rahalistest vahenditest (Horisont 2020) antavat toetust ei tohiks muude sektorite arvel suunata sõjaliseks otstarbeks.

3.1.7

Komitee pooldab riiklike vahendite koondamist uue kaitsevõime omandamiseks. Näib kaheldav, kas iga-aastane ühiseesmärk 5 miljardit eurot kaitsevõime vahendi jaoks osutub piisavaks. Komitee peab kasulikuks tegevuskavas sätestatud ettevalmistavaid uuringuid selle võrdlussumma hindamiseks. Komitee on arvamusel, et iga-aastane ühisrahastamise summa peab lähtuma sellest, et oleks võimalik saavutada sünergia loomise, eelarvesurve leevendamise ning kaitsevõime eduka omandamise ja kindlustamise eesmärgid.

3.1.8

Komitee toetab komisjoni esitatud kaitsevõime vahendi ülesehitust, st katusstruktuuri raamistiku jaoks ning samuti eeskirju ühise rahastamise kohta ja teist tasandit, mis hõlmab koostööd tegevate liikmesriikide konkreetseid projekte. Mõistlik oleks, kui individuaalsed projektid oleksid selgelt määratletud kvaliteedi ja kvantiteedi mõttes ning need oleksid rahaliselt üksteisest sõltumatud.

3.1.9

Komitee toetab alalise kapitalistruktuuri väljatöötamist kaitsevõime vahendi jaoks. Vastutus peab lasuma liikmesriikidel kui aktsionäridel. Komitee on vastu sel otstarbel eraldatud riiklike eelarvevahendite erikohtlemisele stabiilsuse ja kasvu pakti raames.

3.1.10

Komitee rõhutab, et ELi lepingu artikli 41 kohaselt ei või ELi eelarvet kasutada sõjaliste operatsioonide rahastamiseks. Sellest põhimõttest loobumine oleks vastuolus ka teatavate liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsepoliitika eripäraga (ELi lepingu artikli 42 lõige 1).

3.2.1

Komitee toetab jõuliselt erilise tähelepanu pööramist VKEdele, sealhulgas kaitsealase teadus- ja arendustegevuse valdkonnas. Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde ja COSME programmi ei tohiks relvamüügi jaoks prioriseerida. Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi määruse eesmärkidel, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidel ja COSME programmil ning samuti Euroopa Investeerimispanga investeeringutel on siiski mittesõjaline otstarve. Lisaks võib nende vahendite kasutamine sõjaliseks otstarbeks viia veelgi suurema dubleerimise ja killustumiseni kaitsevarustusturul.

3.2.2

Kuna EL vajab kaitsevaldkonnas usaldusväärset ja jätkusuutlikku tööstus- ja tehnoloogilist baasi, seisneb probleem selles, kuidas tasakaalustada ELi valmisolek rahastada seda baasi ilma soovimatu ekspordisõltuvuseta. Relvaeksport peab olema piiratud strateegiliste partnerite ja liitlastega ning seda ei tohiks tõugata tagant muud majanduslikud kaalutlused, mis võivad anda oma osa konfliktide õhutamisse mujal maailmas. Praegusel ajal on tõsiseid muresid ka mõne liitlase suhtes. Seetõttu vajab relvaeksport tähelepanelikku demokraatlikku kontrolli.

3.2.3

Komitee toetab piirkondlike tippklastrite edendamist. Seda tuleks teha ka teadusuuringute vahendi ja spetsiaalse ELi programmi abil, mis tuleb luua.

3.3.1

Komitee kutsub üles looma kaitsesektori jaoks hästikujundatud Euroopa tööstuspoliitika, milles arvestataks valitsuse nõuete ja riikliku rahastamise konkreetsete iseärasustega. Seepärast toetab komitee komisjoni üleskutset rakendada täies ulatuses nii direktiivi riigihangete kohta kui ka direktiivi kaitseotstarbeliste toodete ELi-sisese veo kohta (7).

3.3.2

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 346 kohaselt on liikmesriikidel õigus teha kaitse- ja julgeolekulepingutele erand eeskirjadest, kui see on vajalik nende oluliste julgeolekuhuvide kaitseks. Nimetatud kahe direktiiviga – 2009/81/EÜ ja 2009/43/EÜ – on nüüd võimalik vähendada selliseid erandeid range miinimumini. Komitee nõustub kriitikaga selle kohta, et väga märkimisväärne osa sõjaliste kaupade hankimisest ei toimu ikka veel ELi riigihanke-eeskirjade alusel, ja näeb siin potentsiaali säästudeks, mida saaks kaitsefondi raames tõhusamalt investeerida.

3.3.3

Komitee toetab lubade andmise lihtsustatud menetlust üldiste volituste abil sõjaliste kaupade veoks siseturu piires. Komitee väljendab seetõttu heameelt välja kuulutatud tõlgendussuuniste ja soovituste üle. Siiski tuleb teha veel palju rohkem, et tagada iseäranis kaitseotstarbeliste toodete veo direktiivi parim kasutamine.

3.3.4

Komitee tunnustab ühtlasi uuringuid, mis käsitlevad toorainete tarnekindlust ELi toorainestrateegia raamistikus, samuti uuringuid kriitiliste toorainete asendamise kohta. Samal ajal taunib komitee tõsiasja, et Euroopa Komisjon on loobunud oma 2013. aasta detsembri mandaadist töötada välja tegevuskava laiahaardelise kogu ELi hõlmava tarnekindluse korra jaoks, mis võiks ühtlasi tõugata tagant kaitseotstarbeliste toodete veo direktiivi poliitiliselt ambitsioonikat rakendamist.

3.3.5

Komitee jagab arvamust, et kaitseotstarbeliste toodete hästitoimiv siseturg peab olema tegevuskava keskne eesmärk. Kaitseliit on mõeldamatu ilma piiriülese turulepääsu ja avatud tarneahelateta. Eelkõige peab VKEdel, kes vastutavad sektoris olulise innovatsiooni eest, olema võimalik pääseda juurde pakkumiskutsetele.

3.3.6

Komitee toetab ühiste standardite väljatöötamist ja täieliku koostalitlusvõime loomist nii kaitseotstarbelise varustuse kui ka kahesuguse kasutusega kaupade osas (hübriidstandardid), vältides samas kehtivate, eriti NATO standardite dubleerimist. Vastav tegevuskava oli kavas juba 2014. aastaks (8).

3.3.7

Komitee toetab usaldusväärsete, turvaliste ja kulutõhusate satelliitsideteenuste väljatöötamist ELi ja riiklike ametiasutuste jaoks ning investeeringuid Euroopa kosmosesektorisse.

3.3.8

Komitee on teadlik selgitamata suhtest Copernicuse süsteemi tsiviil- ja sõjalise kasutuse vahel ning samuti tõsiasjast, et sõjavägi on Euroopa Kosmoseagentuuri oluline partner nii kaasarendaja kui ka kasutajana. Siin saaks arendada kasulikku koostoimet. Copernicuse kasutamist tuleb siiski hinnata ühiselt nii poliitilisest, teaduslikust kui ka sõjalisest vaatepunktist. Sõjaline kasutamine ei tohi asetada koormust ELi kosmosepoliitikale ega mõjutada süsteemi tsiviilkasutust.

3.3.9

Komitee toetab jõuliselt suutlikkuse suurendamist küberjulgeoleku ja -kaitse valdkonnas ning samuti tsiviil-/militaarkoostööd ELi küberjulgeoleku strateegia (9) alusel.

3.3.10

Komitee toetab ühiseid lähenemisviise meresõidu turvalisuse edendamiseks nii tsiviil- kui ka sõjalises valdkonnas ja koostalitlusvõimelise mereseirevõimekuse optimeerimist.