31.8.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 288/120

Raportöör:

Luca JAHIER

1.1

Kultuuril on oluline roll praeguses ülemaailmses poliitilises keskkonnas, kus inimõiguste austamine, sallivus, koostöö ja vastastikune solidaarsus on taas ohtu sattunud. Seepärast väljendab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee heameelt ühisteatise üle, milles ilmneb selge arusaam kultuuri mõjust, mis kujutab endast ELi ja riikliku tasandi olemasolevate programmide muljetavaldavat kokkuvõtet ning toob esile potentsiaalsed tegevusvaldkonnad rahvusvahelise kultuurivahetuse vallas.

1.2

Komitee kutsub nüüd üles astuma järgmist sammu ja liikuma dokumendist „ELi strateegia suunas“ edasi, võttes vastu selge strateegia ja tegevuskava ning asudes seejärel neid rakendama. Tegevuskava peaks vastama neljale struktuurilisele vajadusele: ELi tasandil juhtimise selguse tagamine, püüd kooskõlastada ja pakkuda subsidiaarset toetust liikmesriigi tasandil, finantsaspektide selgitamine ning arenevat kultuurilist kodanikuühiskonda esindavate vastastikku seotud kultuurivaldkonnas tegutsejate võrgustike edendamine.

1.3

Et võtta täielikult arvesse kultuuri tähtsust jätkusuutlikkusele, kutsub komitee üles tunnustama kultuuri kestliku arengu neljanda sambana samaväärsena majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnasamba kõrval.

1.4

Komitee väljendab heameelt asjaolu üle, et kultuuri tunnustatakse rahu ja stabiilsuse ülimalt olulise alusena. Kultuuril on seetõttu keskne tähtsus Euroopa Liidu põhieesmärgi – „edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut“ (Euroopa Liidu lepingu artikkel 3) – edendamisel. Seetõttu kutsub komitee ELi üles asuma Euroopa kogemuste põhjal oma kohale ülemaailmse liidrina rahu rakendamisel, kaitsmisel ja edendamisel kogu maailmas.

1.4.1

Seda saaks edendada, arendades näiteks eksperimentaalseid algatusi, nagu uus „Valge tuvi“ algatus, mis põhineb ELi rollil Põhja-Iirimaa rahuprotsessis, lisades konfliktilahenduse strateegiatele hädasti vajalikku kultuurilist ja rahu kindlustavat suunda.

1.4.2

Kultuuri edendamine rahu ja stabiilsuse sambana käib käsikäes tähelepanu juhtimisega kunstilise väljenduse vabadusele kui inimõigusele ja kunstnike õigusi kaitsvate ülemaailmsete algatuste toetamisega ning samuti selliste algatuste edasise arendamisega Euroopa tasandil.

1.4.3

Komitee on tähelepanelik seoses kultuuri võimaliku väärkasutamise ja manipuleerimisega autoritaarse, populistliku või muu poliitilise tegevuskava hoogustamiseks. ELi kogemustevahetus võimaldab väljendada paljude sidusrühmade seisukohti ja pluralistlikke lähenemisviise, vältides propagandale tüüpilist kontrollielementi. Erakordselt rikkalikul mitmekesisusel põhinedes võitleb kultuur paratamatult populistlike tendentside ja riigi juhitava kultuurilise propagandaga, rajades sildu rahvaste vahele ja avades võimalusi tihedamaks koostööks ja vahetusteks.

1.5

Komitee rõhutab, kui tähtis on kodanikuühiskond peategelasena kestlikus ühiskonnas ja kõigi algatuste arendamisel kultuurivaldkonnas. Seetõttu peaks EL investeerima struktureeritud kodanikuühiskonna arengu toetamisse kultuuri valdkonnas.

1.5.1

Komitee rõhutab selliste programmide huvipakkuvust, mis uurivad kultuuri seoseid majanduslike, sotsiaalsete ja poliitiliste arengustrateegiatega, tuues kultuuri äärealadelt poliitilise sfääri keskmesse.

1.5.2

Komitee julgustab õppe- ja vahetusprogrammide arendamist kultuuri valdkonnas laiemas mõistes, kohandades eduka ERASMUS+ programmi mudelit.

1.5.3

Komitee tervitab üleskutset luua kultuuriline kodanikuühiskonna platvorm, hõlmates kõiki asjaomaseid sidusrühmi. Komitee võtab endale kohustuse toetada järgnevatel aastatel sellist struktureeritud konsulteerimist ja dialoogi.

1.6

Komitee tunnistab kultuuri ja loomemajanduse tähtsust majanduskasvu, töökohtade loomise ja kestliku arengu põhitegurina. Teatises tuuakse esile mitmeid aspekte ja programme, mida komitee täiel määral toetab. Seetõttu julgustab komitee piisavaid investeeringuid sellesse valdkonda.

1.6.1

Oskuste arendamine kultuuris ja loomemajanduses loob alused selle potentsiaali arendamiseks.

1.6.2

Komitee toetab kultuuripealinnade kava arendamist rahvusvahelisel tasandil koostöös Euroopa Nõukogu ja UNESCOga ning olemasolevate linnade võrgustike tugevdamist seoses kultuuriküsimuste vahetamisega.

1.7

Komitee rõhutab, et kultuuriline perspektiiv tuleks integreerida kõigi tulevaste rahvusvaheliste kokkulepete keskmesse, näiteks uude partnerlusse AKV riikidega pärast 2020. aastat.

1.8

Komitee on veendunud, et eelseisva Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 positiivset dünaamikat tuleks kasutada, et hoogustada kultuuri rahvusvahelistes suhetes käsitleva tegevuskava vastuvõtmist ja järgnevat rakendamist.

2.1

Ühisteatises kirjeldatakse lähenemisviise rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegiale ELi kui ülemaailmse osaleja rolli raamistikus.

2.2

Komisjon esitab strateegia jaoks kolm sammast: 1) juhtpõhimõtted ELi tegevuse jaoks, 2) kolm peamist suunda sellise tegevuse jaoks ja 3) ettepanek strateegilise lähenemise kohta kultuuridiplomaatiale.

2.3

Esitatud juhtpõhimõtted rõhutavad vajadust edendada kultuurilist mitmekesisust ja inimõiguste austamist demokraatia, stabiilsuse ja kestliku arengu, sealhulgas arvamus- ja kunstilise väljenduse vabaduse oluliste alustaladena, vajadust minna kaugemale Euroopa kultuuride mitmekesisuse lihtsast tutvustamisest, rõhutades mõlemapoolsust ning seega vastastikust austust ja kultuuridevahelist dialoogi. Lisaks rõhutatakse teatises täiendavuse ja subsidiaarsuse vajadust seoses liikmesriikide praeguste jõupingutustega. Teatises julgustatakse valdkonnaülest lähenemisviisi, mis läheb kaugemale kunstidest ranges mõttes ning hõlmab poliitikasuundi ja meetmeid kultuuridevahelise dialoogi, turismi, hariduse, teadusuuringute ning loomemajanduse valdkonnas. Lõpuks selgitatakse teatises vajadust vältida dubleerimist, võttes arvesse olemasolevaid koostööraamistikke ja rahastamisvahendeid, st konkreetseid temaatilisi programme ja geograafilisi koostööraamistikke, mille kohta EL on juba ettepaneku teinud.

2.4

Esitatud kolm töösuunda partnerriikidega tehtava kultuurikoostöö arendamiseks on a) kultuuri kui kestliku sotsiaalse ja majanduskasvu tõukejõu toetamine, b) kultuuri ja kultuuridevahelise dialoogi edendamine rahumeelsete kogukondadevaheliste suhete saavutamiseks ja c) kultuuridevahelise pärandiga seotud koostöö tugevdamine.

2.5

Kultuuri kui kestliku sotsiaalse ja majanduskasvu tõukejõu toetamise suunaga soovitatakse aidata muudel riikidel arendada kultuuripoliitikat, tugevdada kultuuri- ja loomemajandust ning toetada kohalike omavalitsuste rolli partnerriikides.

2.6

Kultuuripoliitika arengut saab toetada poliitikadialoogide süvendamise ja juhtimissüsteemide tugevdamisega, sh suunatud kogemustevahetuse abil.

2.7

Esile tõstetakse kultuuri- ja loomemajanduse rolli aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu edendamisel, näidates, et kultuur moodustab väikese ja keskmise sissetulekuga riikides 1,5–3,7 % SKPst (UNESCO kultuuri arengu indikaatorid). Seetõttu tehakse teatises ettepanek jagada kogemusi, et arendada edasi seda sektorit, tugevdada loomekeskusi ja klastreid, arendada asjaomaseid oskusi ning luua nõuetekohane õigusraamistik VKEde ja territoriaalse koostöö toetamiseks.

2.8

Toonitatakse kultuuri toetamise tähtsust linnaarengus, rõhutades selle mõju majanduskasvule ja sotsiaalsele sidususele, mainides samuti vajadust muuta avalik ruum kõigile kättesaadavaks, nagu ka audiovisuaalprogrammide ja arhitektuuri mõju.

2.9

Teise teatises esitatud töösuunaga, mis edendab kultuuri ja kultuuridevahelist dialoogi rahumeelsete kogukondadevaheliste suhete saavutamiseks, soovitatakse toetada kultuurivaldkonnas tegutsejate koostööd, dialoogi ja liikuvust ning kunstiteoste ringlemist.

2.10

Mainitakse kultuuridevahelise dialoogi suutlikkust edendada rahu kindlustamist, kusjuures kultuuri nimetatakse nii konflikti ennetamise kui ka konfliktijärgses ühiskonnas leppimise vahendina, ja loetletakse mitmesuguseid olemasolevaid vahendeid.

2.11

Kolmas komisjoni esitatud suund on koostöö tugevdamine kultuuripärandi valdkonnas kultuurilise mitmekesisuse olulise ilmingu ning turismi ja majanduskasvu edendamise olulise vahendina. Seetõttu pannakse ette toetada teadusuuringuid kultuuripärandi valdkonnas, võidelda kaubitsemise vastu ja osaleda UNESCO eestveetavates rahvusvahelistes püüdlustes kultuurimälestiste kaitsmiseks.

2.12

Kolmandas sambas esitatakse teatises ELi strateegiline lähenemisviis kultuuridiplomaatiale, julgustades koostööd kõigi sidusrühmade vahel, et tagada täiendavus ja koostoime: valitsused kõigil tasanditel, kohalikud kultuuriorganisatsioonid ja kodanikuühiskond, Euroopa Komisjon ja tema kõrge esindaja, liikmesriigid ja nende kultuuriinstituudid. Soovitatakse tõhustatud koostöö erinevaid vorme.

2.13

Lisaks rõhutatakse teatises, kui tähtsad on üliõpilaste, teadlaste ja vilistlaste kultuuridevahelised vahetused olemasolevate ja veel arendamata vahetuskavade abil.

3.1

Komitee väljendab heameelt Euroopa Komisjoni ja kõrge esindaja esitatud ühisteatise üle. Praegusel ajal, kui sotsiaalne killustumine ja populistlikud tendentsid on kogumas jõudu, on kultuuril kasvav roll kodanikuühiskonna vaheliste sidemete tugevdamisel, vastastikuse mõistmise edendamisel, mitmekesisuse ja vahetuse julgustamisel ning lihtsustatud vaadete tõrjumisel.

3.2

Teatises ilmneb selge arusaam kultuuri mõjust, kujutades endast ELi ja riikliku tasandi olemasolevate meetmete muljetavaldavat kokkuvõtet ning toob esile erinevad potentsiaalsed tegevusvaldkonnad rahvusvahelise kultuurivahetuse ja diplomaatia vallas.

3.3

Kuid komitee rõhutab nüüd vajadust viia strateegia sammu võrra edasi. Tegevuskavaga tuleb määratleda tegevuse täpsed keskpunktid ja strateegiliselt olulised riigid, võimaldades kindlasuunalist lähenemisviisi ja strateegia esimese etapi järjekindlat hindamist, võttes arvesse olemasolevat arengukoostöö rahastamisvahendit (DCI 2014–2020). Rõhutada tuleks strateegia olulisust seoses koostööga, mida tehakse ELi naabruses asuvate riikide ja laienemisprotsessis osalevate riikidega.

3.4

Välissuhetes ei saa kultuuri pidada neutraalseks ja sõltumatuks asjaomaste riikide poliitilisest kontekstist. Nii ajaloolised kui ka tänapäevased näited näitavad kultuuri võimalikku väärkasutamist ja manipuleerimist autoritaarse, populistliku või muu poliitilise tegevuskava hoogustamiseks. Seetõttu on vaatamata sellele, et kultuur teenib ELi mõttevahetustes kindlasti teatavat tegevuskava, oluline rõhutada, et vastupidiselt propagandale võimaldavad ELi mõttevahetused väljendada mitmete sidusrühmade vaateid ja pluralistilikke lähenemisviise. EL ei kasuta seega propagandale iseloomulikku kontrollielementi. Seda silmas pidades peab erakordselt rikkalikul mitmekesisusel põhinev kultuur paratamatult võitlema populistlike tendentside ja riigi juhitava kultuurilise propagandaga, rajades sildu rahvaste vahele, lõhkudes üha kasvavaid müüre, kõrvaldades suurenevaid eelarvamusi ning avades võimalusi tihedamaks koostööks ja vahetusteks.

3.5

Loomeprotsesside ja mitmekesisuse, sealhulgas kultuuridevahelise vahetuse väärtustamisel põhinev kultuuriline haridus saab arendada edasi inimeste teadlikkust ja vastuseisu kultuuri kasutamisele populistlikus mõttes.

3.6

Komitee rõhutab ühtlasi, et kaasatud direktoraatide ja sidusrühmade paljusust arvestades tuleb luua selge juhtimisstruktuur, et juhtida koostööd, loomaks selged ettepanekud ja väljundi. Sellele vaatamata peaks see struktuur olema paindlik, et mitte lisada täiendavat halduskoormust. Määratleda tuleks kättesaadavate rahaliste vahendite juhtiv haldaja.

3.7

Kuigi kultuuril peaks olema eraldiseisev väärtus, rõhutab komitee ühtlasi vajadust lõimida kultuur naabervaldkondadesse, võimaldades kultuuril edendada kokkulepitud eesmärke ja meetmeid ning tunnistades selle tähtsust Euroopa projektile. Kuid praegu puudub kultuur olemasolevates tegevuskavades, sh 2017. aasta Euroopa Komisjoni tööprogrammis. Kultuur peab olema järjest enam esindatud Euroopa Komisjoni prioriteetides ja meetmetes ning esimesed konkreetsed meetmed tuleb lisada Euroopa Komisjoni 2018. aasta tööprogrammi.

3.8

Kultuur on ELi ülemaailmse osaleja rolli tugevdamise alus, sh otseselt osutatud tähelepanu nõudvates valdkondades, milleks on eeskätt ELi Süüria strateegia, ELi üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia ja Aafrika–ELi partnerlus.

3.9

Arvestades kultuuri ja loomemajanduse olulisust, soovitab komitee kehtestada sätted tagamaks, et kultuuri- ja loomemajanduse valdkonna küsimusi arvestatakse kõigis tulevastes läbirääkimistes rahvusvahelisel tasandil, alustades juba järgmisest läbirääkimiste mandaadist uue partnerluse jaoks AKV riikidega pärast 2020. aastat. See hõlmab kaubandusläbirääkimisi, mille raames peaks EL võtma vajalikke meetmeid, et toetada, kaitsta ja edendada Euroopa kultuuritegevust (1).

3.10

Komitee peaks kultuuri teema hõlmama enda hallatavatesse alalistesse organitesse ja oma tavapärasesse töösse.

3.11

Komitee väljendab heameelt selle üle, et tunnustatakse kultuuri olulisust meie ühiskondade arengu jaoks ja selle mõju peamistele poliitikaküsimustele. Siiski rõhutab komitee, et kunsti ja kultuuri ei tohiks taandada ainult nende strateegilisele ja materiaalsele väärtusele, vaid tuleks tunnustada ka nende olemuslikku väärtust meie ühise inimlikkuse lipulaevana.

3.12

„Kultuurialaseid õigusi“ mainitakse lühidalt, kuid strateegia peaks kajastama seda Euroopa väärtuste põhimõtet kultuuridevahelise mõistmise, vahetuse ja arengu alusena. Strateegias tuleks samuti arvestada eriraportööri olulist tööd kultuuriliste õiguste valdkonnas (ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo) (2).

3.13

Kuigi teatises märgitakse, et inimesed on digivahendite kaudu tihti seotud maailmaga, mis jääb nende oma riigist väljapoole, ja et nõudlus vahetuste ja kultuuridevahelise koostöö järele on suurenenud samas tempos digipöördega, ei keskenduta piisavalt mõjule ning potentsiaalile, mis sellel digiüleminekul on rahvusvahelistele kultuurisuhetele. Seega on ülimalt oluline uurida ja leevendada digiülemineku mõju, võttes arvesse eelkõige mõju kultuuridevahelisele vahetusele rahvaste vahel ning uurides nii selle potentsiaali kui ka kallutatuse ja eksitava teabe edastamise riski. Selles mõttes võimaldavad kultuurivahetused inimestel kujundada välja huvi internetis kättesaadava teabe ja ressursside vastu ning toetada neile juurdepääsu.

3.14

Digitaalsete vahendite mainimine selle suureneva vahetuse taganttõukajana on küsitav, sest majandusnihkeid ja sotsiaalseid väljakutseid võib pidada domineerivaks jõuks edenevates ülemaailmsetes liikumistes.

3.15

Praegusi sündmusi arvestades soovitab komitee lisada teatisse religioonidevahelise dialoogi kui kultuuridevahelise dialoogi elemendi, sh filosoofilised ja mitteusulised organisatsioonid, kooskõlas Euroopa Liidu lepingu preambuliga, kus kutsutakse üles saama innustust Euroopa „kultuurilisest, religioossest ja humanistlikust pärandist“, ning kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 17. Seda saaks toetada eksperimentaalsete algatuste abil, näiteks võimalused konfessionaalsete ülikoolide ja religioossete koolide üliõpilastele ja dotsentidele Erasmus+ programmi raames.

3.16

Teatises mainitakse kultuuri mõju kestlikule arengule kaasava ja tasakaalustatud majanduskasvu alljaotisena (3). Komitee väljendab kahetsust, et seda küsimust ei ole rohkem rõhutatud, võttes arvesse kaalutlusi teha kultuurist eraldiseisev kestlikkust toetav sammas. Viimastel aastatel on kasvav arv organisatsioone (4) selle seisukoha heaks kiitnud ja rõhutanud, et kultuuri tuleb pidada sama oluliseks kui teisi arengumõõtmeid: majandust, sotsiaalset kaasamist ja keskkonda. Komitee toetab aktiivselt sellist lähenemisviisi. See on omakorda ühendatud kultuuri käsitamisega kaasavate kogukondade kujundamise peamise komponendina.

3.17

Komitee rõhutab koosloomise protsesside keskset tähtsust kunstilise arengu ja vahetuse jaoks. See on tegur, mida teatises ei mainita. Koosloomine mitte ainult ei tõhusta sama tasandi vahetust ja õppimist, vaid võib viia ka innovaatilise tööni, mis viib edasi nii kunstilist arengut kui ka kasvu, sealhulgas majanduslikku ja sotsiaalset arengut.

3.18

Komitee rõhutab, et kultuurivahetus ja kultuurialane dialoog peaksid põhinema objektiivsetel andmetel, võimaldades kultuuriliste ja kunstiliste suhete parimat võimalikku sobivust antud riigi või piirkonnaga. Sellega kutsutakse üles uurima kultuuritavasid ning tugevusi ja väljakutseid partnerriikides ja partnerriikidega. Üks huvitav algatus on Euroopa Nõukogu Euroopa kultuuripoliitika ja -trendide kokkuvõte.

3.19

Lisaks kutsutakse vajalike pikaajaliste lähenemisviisidega üles pidevale seiramisele ja läbivaatamisele, et tagada kultuurivahetuste ja kultuuriliste kokkupuudete mõju ning vastastikune kasu.

3.20

Vahetuste kirjaliku ja suulise tõlke rahastamist tuleks võtta arvesse kultuurivahetusi edendavate programmide kavandamisel.

3.21

Uute programmide kavandamisel rõhutab komitee vajadust teavitada programmist nii ELi piires kui ka partnerriike ja nende kodanikke, selgitades lähenemisviisi, edendades algatusi ja pakkudes teadmisi rahastamisvõimalustest. Mitmesuguseid olemasolevaid kanaleid (Euronews, kultuuriauhinna kavad) saaks arendada selle püüdluse toetamiseks.

3.22

Komitee rõhutab samuti, et riigi tasandist madalama tasandi struktuuride, piirkondade ja linnade rolli tuleks arvesse võtta, nagu toonitati Euroopa Regioonide Komitee 7.–8. veebruaril 2017. aastal vastu võetud arvamuses.

3.23

Komitee rõhutab, et äärmiselt oluline on soodustada avatud kogemustevahetust ja liikmesriikide vaheliste erimeelsuste lahendamist seoses rahvusliku kultuuripärandi hulka kuuluvate esemete omandiga.

3.24

Kuigi komitee väljendab heameelt kõnealuse teatise üle ja ootab ettepanekute konkreetsesse tegevusse ülekandmist, soovib komitee lähemalt täpsustada valdkondi, mida ettepanekus piisavalt ei rõhutata: a) kultuur kui rahu ja stabiilsuse sammas, b) kultuur ja kodanikuühiskond ning c) kultuur ja loomemajandus jätkusuutliku majanduskasvu ja kestliku arengu heaks.

3.25

Arvestades eelseisva Euroopa kultuuripärandiaasta olulisust ja nähtavaust, soovitab komitee seda raamistikku ja positiivset dünaamikat kasutada, et töötada välja ja käivitada 2018. aastal kultuuri rahvusvahelistes suhetes käsitlev tegevuskava.

4.1

Komitee väljendab heameelt asjaolu üle, et kultuuri tunnustatakse rahu ja stabiilsuse ülimalt olulise sambana. Kultuuril on seetõttu keskne tähtsus Euroopa Liidu põhieesmärgi – „edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut“ (Euroopa Liidu lepingu artikkel 3) – edendamisel.

4.2

Euroopa Liit peab asuma oma õiguspärasele kohale ülemaailmse liidrina rahu rakendamisel, kaitsmisel ja edendamisel kogu maailmas. ELi Nobeli preemia võidumudel, mis lõi maailmasõdade järel Euroopas pikima rahu ja jõukuse perioodi, annab tunnistust ELi suutlikkusest maailma selles vallas juhtida. ELi saavutused inimõiguste ja demokraatia, võrdsuse, sallivuse, mõistmise ja vastastikuse austuse valdkonnas on rahvusvahelisel areenil ületamatud. ELi motol – „ühinenud mitmekesisuses“ – on tänapäeva maailma ülemaailmseid väljakutseid arvestades suurem kõlapind kui mis tahes muul ajal selle kuuekümneaastases ajaloos.

4.3

Komitee rõhutab, kui oluline on kogemustevahetus konfliktide ennetamise, lahendamise ja konfliktijärgse leppimise valdkonnas. Kultuuri ja kunsti loodud ruum võimaldab avatud arvamustevahetust ja vastastikuse usalduse arendamist. Kuigi mainitakse kultuuri konfliktieelsetes ja -järgsetes olukordades, tuleb seda aspekti laiendada eriti seepärast, et kolmandatest riikidest pärit kultuurivaldkonnas tegutsejatel on samuti selles osas rikkalikult kogemusi, pakkudes vastastikku kasulikke ideesid. Kultuurialaste inimõiguste austamine tuleks lisada rahulepingutesse. See võimaldab ka kultuuriliste vähemuste austamist konfliktijärgsetes piirkondades (5).

4.4

ELi roll Põhja-Iirimaa rahuprotsessis pakub huvi võimaliku alusena rahu kindlustamise strateegia jaoks ülemaailmsel tasandil. Näiteks uut „Valge tuvi“ algatust võiks inspireerida roll, mida EL on etendanud Põhja-Iirimaa rahuprotsessis oma ainulaadse programmi PEACE (6) kaudu. Ülemaailmse ulatuse korral võiks see olla kõikehõlmav, tagades rohujuure tasandi panuse kodaniku- ja poliitiliselt ühiskonnalt. Selle võiks siduda Euroopa Komisjoni uue solidaarsuskorpusega ja imiteerida ERASMUS+ mudelit, kuid see ei oleks mõeldud eranditult noortele. Algatuse raames võiks teha koostööd kõigi ELi meetmetega kaitse, julgeoleku ja diplomaatia valdkonnas, lisades konfliktilahenduse strateegiatele hädasti vajalikku kultuurilist ja rahu loovat suunda. See edendaks seega kultuuridevahelist dialoogi, vastastikust austust ja mõistmist kultuuri, hariduse ja meedia abil.

4.5

Komitee juhib tähelepanu organiseeritud kodanikuühiskonna, poliitiliste fondide ja kohalike omavalitsuste rollile rahu kindlustamisel ja leppimisel. Nende oskusteave tuleb võtta kasutusele ja nende perspektiive integreerida ja edendada.

4.6

Komitee rõhutab, et rahu ja stabiilsuse edendamiseks tuleb koostöös kohalike osalejatega arendada kultuurilisi algatusi ja vahetusi ning teha jõupingutusi, et jõuda kohalike kodanikeni, ulatudes kaugemale ringkondadest, kellele kultuuri- ja kunstilised programmid on tavaliselt suunatud.

4.7

Valitsusvahelisel tasandil on kiiduväärt Euroopa Nõukogu algatused. Koostööd Euroopa Nõukoguga saaks tugevdada, et kasutada ära selle oskusteavet nende organisatsiooni kuuluvate riikide kohta, kes on ELi naabrid. Komitee juhib tähelepanu näiteks kultuuri ja demokraatia näitajate raamistikule ning Euroopa Nõukogu noorte rahulaagri algatusele, mis võimaldab noortel ja noorteorganisatsioonidel konflikti all kannatavatest piirkondadest osaleda dialoogis ja konflikti lahendamise tegevustes, mis põhinevad haridusel inimõiguste kohta ja kultuuridevahelisel õppimisel. See programm võiks olla mudeliks noortevahelise kultuurilise dialoogi jaoks.

4.8

Komitee juhib tähelepanu ka kultuuri mõjule ohutus- ja julgeolekuküsimustele linnapiirkondades, nagu seda on käsitletud komitee hiljutises uuringus teemal „Kultuur, linnad ja identiteet Euroopas“, ning soovitab propageerida positiivseid kogemusi selles vallas (7).

4.9

Edasi tuleks arendada lähemat arusaama mõjust, mida kultuur – ja selle kaotamine – avaldab noorte inimeste radikaliseerumisele. Rõhutada tuleb kultuuritegevuse ja kultuuripärandi mõju sotsiaalsele stabiilsusele ja sidususele ning ennetada kultuuri ja pärandi väärkasutamist radikaalse ja natsionalistliku tegevuskava edendamise vahendina.

4.10

Kultuuri kui rahu ja stabiilsuse samba edendamine peab käima käsikäes tähelepanu juhtimisega kunstilise väljenduse vabadusele kui inimõigusele. Ülemaailmsed algatused tagakiusatud kunstnike toetamiseks toimivad kodanikuühiskonna organisatsioonide tasandil (nt Freemuse, Observatoire de la Liberté de la Création Artistique). Nende arendamist ja võrgustumist Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonide maastikul tuleks edendada.

5.1

Komitee rõhutab vajadust aktiivse kodanikuühiskonna loomise järele osaluspõhise ja kaasava majanduskasvu ja kultuurilise arengu edendamiseks. Kodanikuühiskonna tegevust tuleks tugevdada kultuuridialoogide ja -vahetuste ning suutlikkuse suurendamise meetmete abil (8). Kodanikuühiskonna organisatsioonide haldussuutlikkuse arendamine on keskse tähtsusega element, et tagada koosloomine ja võrdsel tasandil kogemustevahetus.

5.2

Komitee nõustub seega eesmärgiga tugevdada toetust kodanikuühiskonna organisatsioonidele, mis on tegevad kultuurivaldkonnas partnerriikides. Õigustatult toonitatakse vajadust integreerida kultuurivaldkonnas tegutsejaid ning komitee soovib rõhutada selle püüdluse olulisust mitte ainult kultuuridevahelise dialoogi, vaid ka kultuurilise mitmekesisuse ja kultuurialaste õiguste jaoks.

5.3

Komitee soovib rõhutada vajadust kaasata valitsusvälised organisatsioonid ja fondid nii Euroopas kui ka partnerriikides väärtuslike osalejate ning eduka vahetuse ja dialoogi ressurssidena. Riiklikke kultuurivaldkonnas tegutsejate programme kui selliseid tuleks kasutada ja jõude koondada ning õppida nt Robert Boschi Fondi tegevusest rahvusvahelistes suhetes ja Interartsi projektidest, näiteks nende ELi poolt rahastatud projektist „Kultuuri avaliku väärtuse praktika kogukonnad Vahemere lõunapiirkonnas – SouthMed CV“ (mida rahastab naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi EUROMEDi programm), mille eesmärk on tuua kultuur äärealadelt avaliku sfääri keskmesse, uurides selle potentsiaalseid sidemeid majandusliku, sotsiaalse ja poliitilise arengu strateegiatega.

5.4

Komitee juhib tähelepanu tõsiasjale, et kultuurilised (kultuuridevahelised) vahetused ei tohi olla piiratud kunstnike ja kultuurivaldkonna sidusrühmadega, vaid peaksid hõlmama tugevat kõigi kodanikeni ulatumise ja nende kaasamise mõõdet. Hoolimata jõupingutustest selle heastamiseks, kipuvad kultuuri- ja kunstialased vahetused olema suunatud piiratud arvule inimestele, kellel on sageli sarnane sotsiaalne, kultuuriline ja hariduslik taust. Seetõttu peaksid osaluspõhiste kultuurialgatuste alase vahetuse ja kunstihariduse arendamise sõnaselge kaasamine moodustama osa kultuurialastest programmidest. Ainult siis saab ära kasutada kunstide ja kultuuri stabiilsuse, rahu ja kestliku arengu edendamise potentsiaali.

5.5

Komitee hindab kõrgelt ERASMUS+ programmi ja selle olulisust vahetuse ja vastastikuse mõistmise ning õppimise jaoks. Sarnased algatused kultuurivaldkonnas tegutsejate ja kultuuri ning kunsti valdkonnas tegutsevate kodanike jaoks on ELi tasandil olematud. Kaaluda võiks konkreetse vahetuse ja liikuvuse programmi väljatöötamist kunstide ja kultuuri jaoks laiemas mõistes.

5.6

On olemas mitu vahetuse ja õppelähetuse programmi kunstnike ja kultuurivaldkonnas tegutsejate jaoks, mida rahastatakse kahepoolsel alusel riiklike kultuuriasutuste abil. Uurida tuleb nende programmide vahelist suurenenud koostoimet (sh valitsusvälised algatused, nt Roberto Cimetta Fond).

5.7

Rahvusvahelist koostööd ja liikuvust tuleb tunnustada kultuurilise identiteedi kujundamise väärtusena ajal, mil ka demograafilised, sotsiaalsed ja majanduslikud muutused viitavad riigisiseste ja riikidevaheliste vahemaade lühenemisele. Need muutused mõjutavad kultuurilisi protsesse ning loovad suurema potentsiaali piiriülese kultuurialase võrgustumise jaoks. Kui seda sobivalt toetada, võib see liikuvus lisaks positiivsele mõjule, mida see avaldab majanduslikule vahetusele, aidata kaasa kultuurilise identiteedi kujundamisele, edendades omakorda rahu kindlustamist ja sotsiaalset sidusust. See liikuvus peab olema hoolikalt tasakaalustatud, tagades stabiilsete struktuuride arengu ning kindlustades tulevaste kultuurilistele ja loominguliste algatuste tuleviku.

5.8

Komitee rõhutab kultuuriliste võrgustike suutlikkust edendada vahetust kultuuritöötajate vahel, struktureerida kultuurivaldkonda ja arendada aktiivset kultuurilist kodanikuühiskonda. Seetõttu soovitab komitee, et julgustataks vahetust Euroopa kultuurivõrgustikega, mis on rahastamisliin programmis „Loov Euroopa“. Edendada tuleks sidemeid rahvusvahelisel tasandil olemasolevate võrgustikega ja võrgustike väljatöötamist erinevates piirkondades.

5.9

Samamoodi rõhutab komitee praeguse programmi „Loov Euroopa“ muude suundade hüvesid ja julgustab uurima kõiki rahastamisvõimalusi, pidades silmas nende potentsiaali kultuurilise vahetuse jaoks rahvusvahelisel tasandil.

5.10

Komitee tervitab üleskutset luua kodanikuühiskonna foorum, et hõlmata kõiki asjaomaseid sidusrühmi ja mängida olulist rolli eespool nimetatud rahvusvaheliste kultuurisuhete tegevuskava arendamisel. See võiks toimuda iga-aastase foorumi kujul, mis põhineb horisontaalsetel vahetustel ja aruteludel ning millel on satelliitkohtumised erinevates geograafilistes piirkondades ELis ja väljaspool ELi.

5.11

Komitee võtab endale kohustuse toetada järgnevatel aastatel sellist struktureeritud konsulteerimist ja dialoogi asjaomaste sidusrühmadega välissuhete valdkonnas. Komitee kaalub, kuidas anda oma rolli ja töömeetoditega konkreetne ja struktureeritud panus eelnimetatud tegevuskava arendamise parandamisse.

6.1

Kultuuri tuleks täiel määral tunnustada säästva arengu neljanda sambana. See võimaldab sobitada nägemusi kultuurist kui majanduskasvu vahendist või kultuurist, millel on sisemine väärtus, mida ei tohiks allutada majanduslikele prioriteetidele.

6.2

Komitee rõhutab, kui olulised on kestlikkus ja majanduskasvu alternatiivsed meetmed, nagu suurem heaolu ühiskondades.

6.3

Teatises rõhutatakse mitut olulist punkti seoses kultuuri ja loomemajanduse (mille moodustavad peamiselt VKEd (9)) panusega kestlikusse arengusse, majanduskasvu ja töökohtade loomisse. Komitee toetab seda kindlalt. Nagu teatises rõhutatakse, on loometoodete maailmakaubandus aastatel 2004–2013 enam kui kahekordistunud, (10) kultuuri- ja loomesektor moodustab ligikaudu 3 % maailma SKPst ja annab üle 30 miljoni töökoha (11).

6.4

Rõhutada tuleb vajadust investeerida asjakohaste oskuste arendamisse, et rakendada majanduskasvu potentsiaali loomesektoris. Tuleb toetada kohalikke turgusid. Liikuvuskavad oskuste arendamiseks ei tohiks tugevdada ajude äravoolu, mis kahjustab partnerriike.

6.5

Euroopa kultuuripealinnade kogemus on näidanud kultuurilise arengu mõju majandus- ja sotsiaalsele arengule linnapiirkondades. Väljakutsete ja strateegiate valdkonnas võiks arendada selliseid vahetuse ja suutlikkuse suurendamise meetmeid teiste riikidega, mis on viinud majanduskasvuni.

6.6

Parima tava mudelina on teised riigiülesed organisatsioonid ja piirkonnad võtnud kasutusele kultuuripealinnade kontseptsiooni (nt islami kultuuripealinnade nimetamine ISESCO, Islami Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni poolt). Uurida tuleks võimalikku koostööd ja koostoimet, et viia maksimumini vastastikune kasu ja õppimine. Kaaluda võiks rahvusvahelist kultuuripealinna kava või linnade mestimist selle programmi raamistikus.

6.7

Teine näide sidemetest kohtade ja linnade vahel on Euroopa Nõukogu kultuurimarsruudid. Seda programmi saaks uurida ja arendada rahvusvahelisel tasandil, arendades selle potentsiaali suurendada kultuuriturismi ja arusaama ühistest rahvusvahelistest kultuurilistest juurtest.

6.8

Komitee rõhutab vajadust julgustada ja lihtsustada koostööd ning võrgustumist linnade vahel Euroopas ja väljaspool. Mitmed Euroopa linnad on kogenud kultuurilises poliitikakujundamises ja selle seotuses muude kestliku arengu valdkondadega (nt majanduskasv, töökohtade loomine, sotsiaalne kaasamine, loovharidus, kultuuriturism jne). See on väärtus pikaaegseks koostööks Euroopa ja maailma lõunapoolsete riikide vahel ning EL võiks ühtlasi mängida rolli koostöö ja võrgustumise lihtsustamisel linnade vahel Euroopas ja väljaspool Euroopat. Selles osas on asjaomased algatused juba olemas ja võimelised andma sobivat panust pikaaegsesse koostöösse, sh katselinnade ja juhtivate linnade programm.

6.9

Selliste kultuuriga seonduvaid meetmeid arendavate linnavõrgustike olemasolu, nagu Eurocities, Mercociudades, Africities, UNESCO loovate linnade võrgustik, les Arts et la Ville, Austraalia kultuurilise arengu võrgustik või Kanada loovate linnade võrgustik, tuleks samuti pidada selles suhtes hinnaliseks väärtuseks.

6.10

Komitee väljendab kahetsust soolise tahu puudumise üle ette pandud sammudes ühisstrateegia suunas. Sellal kui sooline võrdõiguslikkus kujutab endast meie Euroopa väärtuste alustala, näitavad uuringud soolist ebavõrdsust kunstnike seas, kes saavad tähelepanu ja juhtivaid positsioone. Samamoodi on UNESCO kirjeldanud kallutatust kultuuriturismi ja kultuurilise arengu meetmetest tulenevate hüvede osas. Komitee rõhutab seetõttu, et seda mõõdet tuleb arvesse võtta.