10.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 75/57

Raportöör:

Alberto MAZZOLA

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab kindlalt komisjoni algatust pikendada Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) kestust ja suurendada selle rahastamist ning on nõus selle eesmärgi ja tähtsusega tagada stabiilsus ja kindlus investoritele ja projekti elluviijatele. Komitee pooldab ka EFSI ajakava ja rahastamise pikendamist, et saada veelgi pikaajalisem väljavaade veendumaks, et sekkumine on süsteemne ja katkematu.

1.2.

Komitee tunneb heameelt EFSI esimese aasta positiivsete tulemuste üle, võttes kohe kasutusele investeeringu prognoositud väärtuse, ja hindab iseäranis VKE investeerimiskomponenti edukaks. Komitee ühtse turu vaatlusrühm peaks pidevalt tegema järelevalvet EFSI vahendite kasutuse üle VKEde puhul ning kasutama selleks mõjunäitajaid.

1.3.

Komitee arvates peaks EFSI 2.0 eesmärk olema erakapitali järjest suurem kaasamine, et ületada eelmisel aastal saavutatud 62 %. Sellega seoses teeb komitee ettepaneku kaaluda hoolikalt selle kohaldamisala laiendamist teistesse finantsvaldkondadesse lisaks pangandusele: võlakirjade turg ning kindlustus- ja pensionifondid. Euroopa ja rahvusvahelised kindlustus- ja pensionifondid võiksid etendada investeeringute tegemisel olulist osa.

1.4.

Komitee rõhutab, et on oluline säilitada turule orienteeritud rõhuasetus, võtta tõsiselt arvesse EFSI tööhõivealast ja sotsiaalset mõju ning tugevdada EFSI täiendavust, võrreldes teiste ELi vahenditega ja Euroopa Investeerimispanga (EIP) tavapärase tegevusega. Komitee väljendab kahetsust selle üle, et EFSI ei taga vahendite investeerimist riikides, kus neid kõige rohkem vajatakse. Ta nõuab, et EFSI tagaks ühtlase geograafilise katvuse kogu ELis, võttes arvesse iga riigi üldist majandustegevust, uute töökohtade loomist ning algatuse nõudlus- ja turupõhist iseloomu, ilma et seaks eelnevalt kvoote, ja säilitades piisava paindlikkuse sektorite vahel, kus seda kasutatakse.

1.5.

Komitee on seisukohal, et EFSI 2.0 peaks keskenduma oma sekkumistele tulevikuvaldkondades, nagu tööstus 4.0, arukas energia, digitaalsed ja transporditaristuvõrgud ning keskkonnakaitse, piiriülesed projektid, sealhulgas suuremahulised Euroopa projektid sektorites, millel on suurim majanduslik mitmekordistav mõju SKP-le, mis põhineb investeeringute potentsiaalil, unustamata põllumajandust, et suurendada majanduskasvu ja töökohtade loomisega kaasnevat mõju, muu hulgas võimalus võtta kasutusele muud ELi rahalised vahendid, k.a julgeoleku- ja kaitsetööstusega seotud kahese kasutusega tehnoloogiad, ning muuta vastavalt EIP vahenditest välja jäetud sektorite loetelu.

1.6.

Komitee soovitab toetada Euroopa investeerimisnõustamise keskust, kes peaks hoogustama oma tegevust erinevates riikides ja tegutsema ennetavalt ebasoodsamates piirkondades, eelkõige tugevdama riikliku tugipanga rolli ja toetama territoriaalsete tugiplatvormide loomist. Kaaluda tuleks ka struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamist, et kaasrahastada EFSI projekte sujuvalt ja ilma bürokraatlike tõketeta ning et tagada parem dialoog kohalike ja piirkondlike omavalitsustega.

1.7.

Komitee nõuab EFSI vahendite kasutuse sotsiaalse mõõtme tugevdamist, näiteks hariduses, koolitamises ja kutseõppes oskuste omandamiseks ning elukestvas õppes, arendades loome- ja kultuuritööstust, tehes uuendusi tervishoius ja meditsiinis ning sotsiaalteenuste, sotsiaalmajutuse ja lastehoiu, turismi ja keskkonnakaitse taristu valdkonnas. Euroopa investeerimiskava peaks selgelt toetama COP21ga võetud kohustusi.

1.8.

Komitee soovitab parandada teadlikkust EFSI rahastamisest ulatusliku teabekampaania abil kohapeal kogu liidus, avaldada EFSI logo rahastatud algatuste, eelkõige VKEdele suunatud algatuste puhul ning tugevdada dialoogi kohalike ja piirkondlike omavalitsustega.

1.9.

Arvestades EFSI edu tähtsust kodanikuühiskonna ja Euroopa kaubamärgi jaoks, palub komitee, et temaga konsulteeritaks korrapäraselt teabearuannete esitamiseks finantstehingute ja investeerimistegevuse ning tagatisfondi toimimise kohta. Erilist tähelepanu pööratakse töökohtade loomisele, keskkonnamõjule, samuti sõltumatute ekspertide hinnangutele EFSI määruse kohaldamise ja nende muutuste kohta, kasutades selgeid sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnaalaseid näitajaid ning selgitades selle algatuse täiendavust.

1.10.

Arvestades sotsiaalsete investeeringute mitmekülgset positiivset mõju, eriti mõju tööturule ja riigi rahandusele, on komitee seisukohal, et tuleks täiendavalt kaaluda seda, kuidas siduda „Junckeri kava 2“ sotsiaalsete investeeringute paketi eesmärkidega.

2.1.

28. juunil 2016 jõudis Euroopa Ülemkogu järeldusele, et „Euroopa investeerimiskava, eelkõige EFSI, on juba andnud konkreetseid tulemusi ning on oluline samm, mis aitab kaasata erasektori investeeringuid, samal ajal arukalt kasutades nappe eelarvevahendeid“.

2.2.

Alates ajast, kui esitleti Euroopa investeerimiskava novembris 2014, on kindlustunne majanduse ja majanduskasvu suhtes mingil määral tagasi tulnud. Vaatamata sellele on endiselt 22 miljonit inimest tööta, investeeringud jäävad 15 % ulatuses alla 2008. aasta kriisi eelsele tasemele ja veel 300 miljardit eurot investeeringuid on igal aastal vaja, et saavutada kriisieelne tase. Juba neljandat aastat järjest on EL mõõdukalt taastunud, SKP kasv oli 2015. aastal 2 % ning kuigi suurematel investeerimisprojektidel ei ole kohest makromajanduslikku mõju, annab investeerimiskavaga täielikult hõlmatud kohustus juba käegakatsutavaid tulemusi.

2.3.

Esimesel tegevusaastal on EFSI näidanud, et esialgne kava on usaldusväärne: EIP grupi hallatav ja kaastoetatav EFSI on kindlalt saavutamas eesmärki kaasata 2018. aasta keskpaigaks reaalmajandusse vähemalt 315 miljardit eurot lisainvesteeringuid. Esimesel aastal heaks kiidetud tegevuse väärtus ületab 115 miljardit eurot, millest 62 % tuleb erainvestoritelt – 15. novembri 2016. aasta seisuga 154 miljardit eurot ja 49 % oodatavast koguarvust (1).

2.4.

Turg on investeeringud kiiresti vastu võtnud, eriti VKEde sektori puhul, kus EFSI tulemused on oodatust palju paremad: sel põhjusel suurendati 2016. aasta juulis VKEde investeerimiskomponenti 500 miljoni euro võrra määruses (EL) 2015/1017 toodud olemasolevatest näitajatest lähtudes. Esimese aasta lõpuks kiideti heaks VKEsid toetavad toimingud, mis küündisid üle 47 miljardi euro, millest 64 % oli oodatud tervelt kolm aastat.

2.5.

Euroopa Komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga ühisalgatusega, mida juhib EFSI iseseisvalt, aitab EFSI rahastada ka innovatsiooni ja taristu projekte arvukates sektorites (15. novembri 2016. aasta seisuga): teadus- ja arendustegevus (20 %), energia (22 %), digitaliseerimine (12 %), transport (7 %), keskkond ja ressursside tõhus kasutamine (4 %) ning sotsiaalne taristu (4 %).

2.6.

Komitee väljendas heameelt Euroopa investeerimiskava käivitamise üle ning tunnustas „suuna muutmist eemale kokkuhoiu- ja eelarve konsolideerimise meetmetest“. Sellega rõhutati, et „[i]nvesteerimiskava on samm õiges suunas, kuid sellega seondub rida tõsiseid küsimusi kava suhtelise suuruse kohta seoses Euroopa tohutu investeerimisvajadusega, finantsvõimenduse oodatava kõrge määraga, sobivate investeerimisprojektide võimaliku hulgaga, [---] VKEde ja eelkõige mikro- ja väikeettevõtjate kaasamisega ning kava ajaskaalaga“ (2). Siiski avaldab komitee kahetsust, et EFSI ei taganud vahendite investeerimist riikidesse, mis seda kõige rohkem vajaksid. Liikmesriikidel, mille suhtes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames kohaldatakse stabiilsuse pakti paranduslikku osa, ei ole võimalik asjaomast paindlikkust kasutada (ECOFIN 2012 ja ECOFIN 2014).

2.7.

Komitee on saanud kasu kogemustest ja arvamustest, mis on EFSI suhtes suuremalt jaolt positiivsed ning mille esitasid sotsiaalpartnerite ja organiseeritud kodanikuühiskonna esindajad 10. novembril 2016 toimunud arutelul.

3.1.

Komitee teeb ettepaneku pikendada EFSI kestust veel kaks aastat – kuni aastani 2020 – ning suurendada ELi tagatist 16 miljardilt eurolt 26 miljardile eurole ja EIP panust 5 miljardilt eurolt 7,5 miljardile eurole – eesmärk on käivitada investeeringuid ligikaudu 500 miljardi euro ulatuses kogu fondi kestuse ajal. Selleks teeb komisjon ettepaneku suurendada tagatisfondi 1,1 miljardi euro võrra, viies selle mahu 9,1 miljardi euroni. Sellist kasvu rahastatakse peamiselt Euroopa ühendamise rahastu vahenditest ja EFSIga seotud EIP toimingutest saadud tulu abil.

3.2.

EFSI 2.0 mitmeaastased strateegilised eesmärgid, et toetada majanduskasvu tehtavaid investeeringuid kooskõlas ELi eelarve prioriteetidega, on koostatud järgmistele esmatähtsatele sektoritele:

3.3.

Euroopa Komisjoni kohaselt peaks algatus võimaldama EIP-l ja EFSI-l teha suuremahulisi rahastamis- ja investeerimistoiminguid kõnealustes valdkondades ning EIP puhul riskantsemates, kuid majanduslikult jätkusuutlikumates projektides tänu ELilt saadavale tagatisele. Arvesse võetav mitmekordistav mõju suudab tekitada 15 euro suuruse investeeringu projektidesse iga ühe euro suuruse tagatise tulemusena – kokku vähemalt 500 miljardit eurot kuni kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku lõpuni.

3.4.

Peamised muudatused, mida komisjon kavandab määruse (EL) 2015/1017 puhul, on järgmised:

4.1.

Komitee tervitab ja toetab kindlalt komisjoni algatust pikendada EFSI kestust ja suurendada selle rahastamist ning on nõus selle eesmärgi ja tähtsusega edendada investeeringuid Euroopa Liidus. Komitee kordab oma varem avaldatud seisukohta, (3) et on tarvis Euroopa majanduskasvu ja tööhõive kava, mis ühendaks võimalusterohke EFSI teiste ELi majanduskasvu programmidega, eelkõige programmi „Horisont 2020“, Euroopa ühendamise rahastu ja struktuurifondidega. Komitee toetab teiste ELi fondide kasutuselevõttu, et toetada rahaliselt investeeringute tagamist konkreetsetes sektorites.

4.2.

Kõnealuseid toetusprogramme, samuti avaliku sektori investeeringuid, tuleb säilitada ning mitte kahjustada nende erisust ja nende tähtsust majanduskasvu ja tööhõive suurendamisel.

4.3.

Komitee tunneb heameelt EFSI esimese aasta positiivsete tulemuste üle võtta kiiresti kasutusele investeeringu prognoosi väärtus, samas ootab ta täpsemat tulemuste kvaliteedi-kvantiteedi analüüsi ja hindab VKEde investeerimiskomponenti edukaks. Komitee väljendab oma asjakohases arvamuses seisukohta EFSI rolli kohta riskikapitali suhtes ja vajaduse kohta rahastada töökohtade loomise, ettevõtluse, eelkõige VKEde kasvu (4).

4.4.

Komitee on seisukohal, et EFSI edu VKEde puhul on osaliselt tingitud rahastamismehhanismi pikka aega püsinud probleemidest vahendite ümberpaigutamisel pankadest ettevõtetesse, nagu näitasid kasutamata jäänud deposiidid Euroopa Keskpangas: sellega seoses peaks komitee ühtse turu vaatlusrühm pidevalt tegema järelevalvet EFSI vahendite kasutuselevõtu üle VKEde puhul, kasutades mõjunäitajaid.

4.5.

Komitee arvates peaks EFSI 2.0 eesmärk olema erakapitali üha suurem kaasamine, et võimaluse korral ületada esimesel aastal saavutatud 62 %. Sellega seoses teeb komitee ettepaneku kaaluda hoolikalt selle kohaldamisala laiendamist teistesse finantsvaldkondadesse lisaks pankadele: finantssektor, võlakirjade turg ning kindlustus- ja pensionifondid (5). Komitee nõustub sellega, et vaja on täiendavaid vahendeid, mille eesmärk on erainvesteeringute kasutusele võtmine. Euroopa tasandil haldavad institutsionaalsed investorid varasid, mis ulatuvad 13 500 miljardi euroni, (6) millest alla 1 % investeeritakse taristusse.

4.6.

Komitee kutsub ELi institutsioone üles kaaluma võimalust lubada keerulises olukorras olevatele liikmesriikidele rohkem paindlikkust avaliku sektori investeeringute suurendamisel, et rahastada EFSI vahendusel taristut ja teadusuuringuid, kvaliteetset haridust, lastehoidu, tervishoidu ja sotsiaalteenuseid.

4.6.1.

Kõnealuste vahendite suurendamine nõuab ühtse kapitalituru eeskirjade muutmist, nagu Solventsus II, mis takistavad Euroopa kindlustus- ja pensionifondidest investeeringute tegemist taristusse. Kanadas näiteks ulatub nende fondide osakaal taristusse, sealhulgas Euroopa taristusse tehtavate investeeringute puhul 15 %-ni hallatavatest varadest. Platvorm, mida rahastaksid Euroopa ühendamise rahastu, EIP ja kindlustusfondid, võiks neid probleeme leevendada ja tagada kõneluste vahendite nõuetekohase kasutamise.

4.7.

EFSI 2.0 õnnestumiseks tuleb komitee arvates säilitada selle turule orienteeritud iseloom ja tugevdada EFSI täiendavust võrreldes teiste ELi rahastamisvahendite ja EIP põhitegevusega: iga projekt peaks olema kooskõlas ELi poliitikameetmetega ning lisaks tuleks seda hinnata selle saavutuste ja oodatavate majandustulemuste põhjal.

4.8.

Komitee nõustub vajadusega tugevdada EFSI-lt toetust saavate projektide täiendavust ja seeläbi suurendada riskantsemate projektide vastuvõetavust pankade poolt/finantseeritavust. Lisaks peavad vastuvõetavuse kriteeriumid sisaldama nõuet, et toetatavad projektid tegelevad turutõrgetega ja lahendavad mitteoptimaalseid investeerimisolukordi ning et piiriülesed taristuprojektid ja seotud teenused on konkreetselt määratletud kui projektid, mis olemuslikult vastavad täiendavuse nõudele, tagades seeläbi, et investeeringute kava taaskäivitab tõhusalt Euroopa majanduse ning edendab töökohtade loomist ning majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust.

4.9.

Komitee nõuab kindlalt, et EFSI-t kasutataks tõhusamalt hariduse, koolituse ja kutseõppe vallas oskuste ja elukestva õppe edendamises ning loome- ja kultuuritööstuse, tervishoiu, sotsiaalse ja turismitaristu arendamises.

4.10.

Komitee leiab, et EFSI peab liikuma ühtlase geograafilise katvuse suunas ELis, mille puhul võetaks arvesse iga riigi üldist majandustegevust ning algatuste nõudlus- ja turupõhist iseloomu, ilma et seaks eelnevalt kvoote, ja säilitades sektorite vahel eraldatavate vahendite piisava paindlikkuse. Komitee nõustub, et on mõistlik tugevdada Euroopa investeerimisnõustamise keskust, et hoogustada selle tegevust erinevates riikides. Samuti toetab komitee võimalust kasutada struktuuri- ja investeerimisfonde, et kaasrahastada EFSI projekte sujuvalt ja ilma bürokraatlike takistusteta.

4.10.1.

Euroopa investeerimisnõustamise keskuse ja riiklike tugipankade rolli tuleks laiendada, et nad ei osutaks vaid tehnilise abi teenuseid, mis on rohkem suunatud kohalikule tasandile kogu ELis, vaid tagaksid ka parema suhtlemise kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja EFSI 2.0 vahel.

4.10.2.

Riiklike tugipankade osa EFSI edukuses on samuti esmatähtis. EL ja liikmesriikide valitsused on EFSI kaudu aidanud kaasa nii hoonestamata alasid kui ka mahajäetud tööstusalasid hõlmavatele projektidele ning peaksid jätkuvalt ja järjest rohkem toetama selliseid projekte, mis muidu ei oleks majanduslikult elujõulised. See kehtib eelkõige määramatu kasutamise/nõudluse riskiga projektide suhtes. Osa kõnealusest riskist saaks maandada riiklike tugipankade antavate tagatiste osalise kasutamise kaudu, mis paljudel juhtudel võiksid muuta turustamiskõlbmatu tehingu turustatavaks tehinguks institutsionaalsete investorite jaoks.

4.11.

Komitee nõustub mõttega, et „liikmesriikide osamakseid Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) ei lisata eelarvedefitsiidi arvutustesse“, ja soovib näha selle põhimõtte laienemist investeerimisprogrammidele, näiteks täiemahulise tasakaalus eelarve nõude näol strateegiliste riiklike investeeringute puhul.

4.12.

Komitee arvates selleks, et ergutada Euroopa investeeringuid ja ligi meelitada välisinvesteeringuid (7) – mis tuleb ette näha määrusega vastastikusel alusel – ning saavutada tõhusalt finantsvõimenduse sihttase 1: 15 tagatise ja investeeringu vahel, ei tule mitte ainult taaskäivitada Euroopa majandust ja kasvu, vaid kiirendada tuleb ka investeerimiskava kolmanda samba täielikku rakendamist struktuurireformide kaudu, kõrvaldades investeerimistõkked ja lisades EFSI panuse.

4.13.

Komitee soovitab muuta EFSI rahastamist nähtavamaks ulatusliku teabekampaania abil kohapeal ja lisada EFSI logo, eelkõige VKEde puhul, igale rahastamislepingule, mis sisaldab EFSI toetust. Komitee on seisukohal, et rahastamis- ja investeerimistoimingute ning tagatisfondide toimimise üle tehtav järelevalve on oluline kogu kodanikuühiskonnale, mida ta esindab, ning kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, samuti on tähtis EFSI määruse ja selle muudatuste kohaldamise hindamine sõltumatute ekspertide poolt. Seetõttu nõuab komitee selliste aruannete esitamist mitte ainult parlamendile ja nõukogule, vaid ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

5.1.

Esmatähtsate sektorite puhul peaks EFSI 2.0, põhinedes võimalike investeeringute mahul, tasakaalustatult ja paindlikult rahastama erinevaid majandussektoreid, eriti energiasektorit ja digitaliseerimist, ringmajandust ja COP21 eesmärke, säästvat transporti ja piiriüleseid võrgustikke, samuti põllumajandust, biomajandust, tootmis- ja teenuste sektorit vähem arenenud ja üleminekupiirkondades, et saavutada parim võimalik mõju tööhõivele, k.a julgeoleku- ja kaitsetööstusega seotud kahese kasutusega tehnoloogiaid, toetades ühe tugeva ja selgemalt määratletud Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi käivitamist ning selle „tõhusamat kooskõlastamist ja ühist kavandamist, et liikuda Euroopa kaitseliidu suunas“ (8).

5.1.1.

Komitee soovitab eriti toetada töötleva tööstuse (tööstus 4.0) digitaliseerimist ning pilvvõrkude ja andmekeskuste turvalist ja ühtlast arendamist.

5.2.

EFSI juhtimise puhul on komitee seisukohal, et oleks mõistlik, et Euroopa Komisjoni (välja arvatud majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat) ning EIP esindajad roteeruvad EFSI juhtkomitees, et kaasata peadirektoraatide esindajaid (nt transpordi, digitaliseerimise ja keskkonnasektorist) eesmärgiga edendada kõigi sektorite tasakaalustatud rahastamist. Investeeringute komitee, kes otsustab, milliseid projekte toetatakse Euroopa tagatise kaudu, peab samuti olema täiesti sõltumatu ja tegema läbipaistvaid otsuseid ilma EIP, komisjoni või mõne muu avaliku või erasektori rahastaja sekkumiseta. Seda tuleks laiendada nii, et kaasataks ka valdkondlikke eksperte, kes suudavad pakkuda erialaseid teadmisi olukorra kohta geograafilistel turgudel sekkumise eesmärgil.

5.3.

EFSI-l on palju rohkem rahalisi vahendeid kui teistel ELi algatustel ning see võimaldab teha investeeringuid suuremahulistesse Euroopa projektidesse rohkem kui 10 miljardi euro väärtuses, mida toetab peamiselt erakapital (9). Komitee arvates tuleb kõnealuste projektide rakendamiseks tugevdada komisjoni proaktiivset rolli, et ta saaks toetada erinevate Euroopa programmide ühist käivitamist ja määratleda asjakohase reguleeriva raamistiku eelkõige transpordi- energia-, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võrkude sektoris, millel on suurim majanduslik mitmekordistav mõju SKP-le.

5.4.

Komitee on seisukohal, et EFSI-s tuleks suuremat tähelepanu pöörata digitaalsele jagamismajandusele Euroopas, edendades Euroopa investeerimisplatvorme, et toetada idufirmade kasvu kõnealuses sektoris kvaliteetsete töökohtade loomisel. Seejuures tuleb tagada töötajate õigused, samuti tarbijate kaitse.