21.4.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 125/27

Raportöör:

Juan MENDOZA CASTRO

1.1.

Komitee väljendab heameelt meetmete paketi üle autoriõiguse kohandamiseks digitaalmajanduse nõuetega.

1.2.

Euroopa Liidul puudub ühtne autoriõiguse süsteem. Selle loomiseks tuleb eeskätt kaotada killustatus, pakkudes samas loojatele paremat kaitset, sh ka turgusid domineerivate tehnoloogiahiidude eest.

1.3.

Autoriõiguse valdkond on äärmiselt keeruline erinevate huvidega, kuid üksteist vajavate mitmesuguste huvirühmade tõttu. Reguleerimisega tuleb saavutada tasakaal kõigi huvirühmade õiguste vahel, vältides bürokraatiat ja ebavajalikke nõudmisi.

1.4.

Komisjoni järkjärgulise lähenemisviisi valguses soovitab komitee kehtiva autoriõiguse läbi vaadata ja konsolideerida, sealhulgas teha muudatusi teistes direktiivides, kaaluda, kas oleks kohane võtta meetmeid interneti otsingumootoritega seotud juhtumite ja traadita võrkude kaudu toimuva sisu tasuta edastamise osas, ning reguleerida teatavaid aspekte määrusega.

1.5.

Komitee tuletab meelde, et on tähtis ja vajalik, et EL ratifitseeriks kiirelt pimedate inimeste autoriõigusi käsitleva Marrakechi lepingu.

1.6.

Ringhäälinguorganisatsioonide veebiülekanded ning televisiooni- ja raadiosaadete digitaalne taasedastamine: komitee leiab, et komisjoni ettepanek on asjakohane ning toetab Euroopa päritolu kinematograafiateoste levitamist. Päritoluriigi põhimõte ei ole vastuolus õiguse territoriaalsuse ning lepinguvabaduse põhimõttega.

1.7.

Erandite kohandamine digitaalse ja piiriülese keskkonnaga: ehkki komisjoni ettepanekutes osutatakse õigetele probleemidele, soovitab komitee teha ettepanekutes rea muudatusi, et kohandada autoriõigust paremini praeguste oludega. Need on järgmised:

1.8.

Euroopa Kohtu otsus, mille kaudu kohus teatab, et teatud tingimustel võib e-raamatute laenutamist lugeda samaväärseks paberraamatute laenutamisega, (5) rahuldab raamatukogude ja õppeasutuste kasutajate korduva nõudmise.

1.9.

Positiivset äramärkimist väärib enam mitteturustatavate teoste digiteerimist, levitamist ja piiriülest kasutust käsitlev ettepanek (III jaotise 1. peatükk).

1.10.

Oleks asjakohane ühtlustada Euroopa normide abil nn panoraamierandit.

1.11.

Komitee toetab kirjastajate autoriõigusega kaasnevat ainuõigust lubada või keelata kahekümne aasta jooksul nende ajakirjandusväljaannete digitaalne kasutus.

1.12.

Komitee on nõus sellega, et infoühiskonna teenusepakkujatel, kes talletavad ja võimaldavad ligipääsu kasutajate poolt üles laaditud ja autoriõigusega kaitstud suurele hulgale teostele ja muule materjalile, peab olema kohustus võtta asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmeid, et tagada õiguste omajatega sõlmitud lepingute toimimine ning vältida selliste teoste või materjali kättesaadavust ( value gap ).

1.13.

Komitee leiab, et komisjoni ettepanekuga astutakse samm edasi autorite õiguste kaitses, mis peab hõlmama õigust õiglasele tasule nende loomingulise panuse eest, õigust saada kasu teoste kaubanduslikust edust ning samuti teoste rahastamise ja kaitse kõrget taset.

1.14.

Tuleb rõhutada, et kodanikuühiskonna organisatsioonid peaksid aitama suurendada kasutajate teadlikkust autoriõigusega seonduvate seaduste täitmisest. Komitee toetab jõupingutusi, mida komisjon teeb võitluses piraatluse ning seadustega kaitstud sisu mis tahes ebaseadusliku kasutamise vastu.

2.1.

Digitehnoloogia areng on muutnud teoste ja muu kaitstud materjali loomist, tootmist, levitamist ja kasutamist. Tekkinud on uued kasutusviisid, osalejad ja ärimudelid. Digitaalkeskkonnas on samuti suurenenud piiriülene kasutamine ning tarbijate jaoks on tekkinud uued võimalused juurdepääsuks autoriõigusega kaitstud sisule.

2.2.

Hoolimata sellest, et autoriõigust käsitlevates ELi õigusaktides sätestatud eesmärgid ja põhimõtted on endiselt asjakohased, on vaja need kohandada uute oludega. ELi tasandil sekkumine on vajalik ka siseturu killustumise vältimiseks.

2.3.

Digitaalse ühtse turu strateegias, (6) mis võeti vastu 2015. aasta mais, täheldati vajadust „vähendada eri riikide autoriõiguse korra erinevusi ja pakkuda kogu ELis kasutajatele veebis ulatuslikumat juurdepääsu teostele“, osutades vajadusele parandada intellektuaalomandi õigusega kaitstud sisuteenuste piiriülest kättesaadavust ning selgitades internetipõhiste teenuste rolli teoste ja muu kaitstud sisu levitamisel.

2.4.

2015. aasta detsembris avaldas komisjon teatise, (7) milles kirjeldab erimeetmeid ja pikaajalist nägemust ning osutab vajadusele ühtset turgu selles valdkonnas edasi arendada, ajakohastada eeskirju digitaalsest tegelikkusest lähtuvalt, tagada Euroopa loomesektorite konkurentsivõimelisus ning säilitada õige tasakaal autoriõiguse ja muude avaliku poliitika eesmärkide vahel.

2.5.

Võttes arvesse hiljutist ettepanekut piiriülese kaasaskantavuse kohta, (8) pakub komisjon välja mitu seadusandlikku meedet, millel on kolm järgmist eesmärki:

2.6.

Esiteks on tehtud ettepanek võtta vastu määrus, (9) mille eesmärk on luua televisiooni- ja raadiosaadete veebis edastamise uute digitaalsete vormide jaoks soodsad tingimused, mis sarnanevad traditsioonilistele satelliit- ja kaabelülekannetele kohaldatavate tingimustega. Uued eeskirjad, mille eeskujuks on satelliitlevi ja kaabeledastust käsitleva direktiivi kehtivad normid, (10) hõlbustavad ja kiirendavad selliste õiguste omandamist, mis on vajalikud teatavate ringhäälinguorganisatsioonide poolt veebis pakutavate teenuste ning teatud taasedastusteenuste jaoks. Nende eeskirjade eesmärk on soodustada turu arengut ning Euroopa raadio- ja telesaadete ulatuslikumat levikut. See omakorda tähendab laiemat tarbijatele kättesaadavat valikut ning suuremat kultuurilist mitmekesisust.

2.7.

Paralleelselt luuakse direktiivi ettepanekuga, mis käsitleb autoriõigusi digitaalsel ühtsel turul, (11) uus läbirääkimiste mehhanism, mis hõlbustab litsentsilepingute sõlmimist audiovisuaalteoste levitamiseks nõudevideoplatvormide kaudu. See on osa ulatuslikumast poliitilisest püüdest tegeleda mitmesuguste teguritega, mis piiravad Euroopa päritolu audiovisuaalteoste ja eriti filmide kättesaadavust ELis.

2.7.1.

Litsentsimisega seotud probleeme ning sellega kaasnevaid juriidilisi ja lepingulisi raskusi Euroopa audiovisuaalteoste kasutamisel nõudevideoteenuste osutamiseks arutatakse ka sidusrühmadega peetava struktureeritud dialoogi käigus, mille eesmärk on ratsionaliseerida litsentsimise tavasid ning hõlbustada sektoripõhiste lepingute sõlmimist, mis aitab kaasa Euroopa päritolu teoste pidevamale kasutusele ja nende laiemale kättesaadavusele. Komisjon annab dialoogi tulemustest aru 2018. aasta lõpus.

2.7.2.

Viimasena pakutakse kõnealuses direktiivi ettepanekus lahendusi ka kultuuripärandiasutuste-poolse õiguste litsentsimise võimaldamiseks, mis on vajalik enam mitteturustatavate, ent suure kultuuriväärtusega teoste digiteerimiseks ja levitamiseks. Kultuurilise mitmekesisuse suurendamiseks, samuti hariduslikel ja ühiskonnaelus osalemise eesmärkidel, on oluline, et teosed oleksid kättesaadavad ka mittekaubanduslikke teid pidi, nagu haridusasutustes, avalikes raamatukogudes või etteasteid mitte pakkuvates asutustes. Lisaks uurib komisjon koos Euroopa filmiagentuuride direktorite ühenduse (EFAD) ja audiovisuaalsektoriga võimalust luua ja rahastada 2017. aastal hariduslikel eesmärkidel Euroopa päritolu filmide kataloog.

2.8.

Paralleelselt on vastu võetud kaks seadusandlikku ettepanekut, (12) et kohaldada ELi õigusakte, mis käsitlevad Marrakechi lepingut, milles nõutakse pooltelt erandite tegemist, et toetada trükikirja lugemise puudega isikuid nii, et nad saaksid juurdepääsu raamatutele ja muule trükimaterjalile neile kättesaadavas vormis. Direktiivi ettepanekuga luuakse kohustuslik erand ja tagatakse selle jõustamine, et kõnealuseid koopiaid kättesaadavas vormis ühtsel turul valmistataks ja vahetataks. Määruse ettepanekuga tehakse võimalikuks kõnealuste koopiate piiriülene vahetamine ELi ja lepinguosaliste kolmandate riikide vahel.

3.1.

Komitee väljendab heameelt meetmete paketi üle autoriõiguse kohandamiseks digitaalmajanduse nõuetega.

3.2.

Euroopa kunstil on maailmas oluline positsioon, kuid kinematograafiateoste loomine, kirjastussektor ning muusika- ja kunstiloome peavad toime tulema killustatud turu, suurt rikkust pakkuva kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse, digitehnoloogiale ülemineku ja finantsraskustega.

3.3.

Lubade süsteemi lihtsustamine peab aitama vähendada killustatust, hõlbustama piiriülest juurdepääsu veebisisule ning looma parema tasakaalu autorite kaitses, eeskätt digitaalturge kontrollivate suurettevõtete suhtes.

3.4.

Autoriõiguse valdkond on äärmiselt keeruline erinevate huvidega, kuid üksteist vajavate mitmesuguste huvirühmade olemasolu tõttu. Reguleerimisega tuleb saavutada tasakaal kõigi huvirühmade õiguste vahel.

3.5.

Komisjon on valinud järkjärgulise lähenemisviisi, (13) pakkudes täieliku läbivaatamise asemel välja olulisi täiendusi olemasolevates õigusaktides. Komitee soovitab kaaluda järgmist:

4.1.1.

ELis tegutseb televisiooni- ja raadiosaadete tootmise ja edastamise sektoris pea 12 000 ettevõtet, see annab tööd 255 000 inimesele ning selle käive on 66,5 miljardit eurot (19). Reformi on vaja seepärast, et kehtivad autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste andmise mehhanismid ei hõlma ei veebiedastust ega teatud digitaalseid taasedastusi.

4.1.2.

Komitee toetab päritoluriigi põhimõtte kaasamist, mida satelliitlevi valdkonnas juba kasutatakse (20) ning mis ei ole vastuolus õiguse territoriaalsuse ning lepinguvabaduse põhimõttega.

4.1.3.

Komitee on seisukohal, et digitaalset taasedastamist käsitlevate õigusnormide tehnoloogia suhtes neutraalseks muutmine peab lihtsustama uute teenuseosutajate jaoks kasutusloa saamist ning parandama seeläbi tarbijate juurdepääsu olulisele sisule.

4.1.4.

Reformis nähakse õigesti ette, et litsentsimisega seotud probleemide korral tagavad liikmesriigid, et erapooletu organ aitab sõlmida lepinguid, mis reguleerivad juurdepääsu audiovisuaalteostele ja nende kättesaadavust nõudevideoplatvormidel.

5.1.

Euroopa raamatukogud, muuseumid ja arhiivid on Euroopa kodanike kultuuriruum ning need on teadmiste edasiandmise, hariduse ja teadusuuringute seisukohast määrava tähtsusega. Samas annavad need autoriõiguse kaudu olulise majandusliku panuse (22).

5.2.

Ühtlustamise puudumise, keerukate seaduste, geograafiliste tõkete ja keeleliste erinevuste tõttu on Euroopa teadlased ebasoodsamas olukorras kui näiteks juhtivad riigid, nagu USA. Seepärast peab reform täitma kolme eesmärki: kohaldamisala laiendamine ja selle kohandamine vastavalt uutele tehnoloogilistele oludele, ühtlustatud ja kohustusliku korra kehtestamine ning õiguskindluse tagamine erandite ja piirangute reguleerimisel (23).

5.3.

Haagi deklaratsioonis (2014) märgitakse teksti- ja andmekaeve märkimisväärset potentsiaali innovatsiooni ja teadusuuringute jaoks. Teadlaste, VKEde ning suurte tehnoloogiaettevõtete jaoks on teksti- ja andmekaeve ülioluline vahend, mis on ELis õiguslike, tehnoloogiliste ja lepinguliste piirangute tõttu liiga vähe kasutatud.

5.4.

Komisjon teeb ettepaneku kehtestada kohustuslikud erandid mitmel järgmisel juhul:

5.5.

Ehkki komitee leiab, et komisjoni ettepanekutes osutatakse probleemidele õigesti, pakub ta välja muudatusi, et õigusnormi praeguste vajadustega paremini kohandada (vt järeldused). Muu hulgas on oluline, et lepinguliste suhete või tehnoloogiliste vahenditega ei tühistataks autoriõigustele kehtestatud erandeid. Samal ajal tuleks läbi vaadata autoriõigusest tehtav erand mittetulunduslike teadusuuringute puhul (artikli 5 lõike 3 punkt a), arvestades et seda on väga keeruline kohaldada (24).

5.6.

Samuti nõuab komitee, et ühtlustataks nn panoraamierandit, mille alusel on eraisikutel õigus teha pilte sellistest teostest nagu avalikus ruumis paiknevad hooned ja skulptuurid ning neid internetis jagada. Komisjon küll kinnitab kõnealuse erandi asjakohasust, ent on otsustanud jätta selle võimaliku rakendamise liikmesriikide vabatahtlikuks otsuseks.

5.7.1.

Komitee tuletab meelde, et on tähtis ja vajalik, et EL ratifitseeriks kiiresti 30. septembril 2016 jõustunud Marrakechi lepingu avaldatud teostele juurdepääsu lihtsustamise kohta nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikutele. Leping võimaldab paljude pimedate või nägemispuudega Euroopa kodanike juurdepääsu suuremale hulgale kättesaadavatele teostele, avades neile ukse kultuurile, haridusele ja tööle ning seeläbi tõelisele sotsiaalsele kaasatusele.

5.7.2.

Määruse (25) ja direktiivi (26) ettepanekud võimaldavad ELil täita Marrakechi lepingu alusel võetud rahvusvahelist kohustust. Lisaks on see kooskõlas ELi kohustustega, mis tulenevad ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist.

5.8.

Litsentsimine ja laialdasem juurdepääs sisule: õigesti lubatakse digiteerida ja levitada esimest korda ELis avaldatavaid enam mitteturustatavaid teoseid (artikkel 7) ning ühes liikmesriigis antud litsents kehtib kogu ELis (artikkel 8).

5.9.1.

Direktiivi ettepaneku artikli 11 lõigete 1 ja 4 kohaselt (27) annavad liikmesriigid nimetatud kirjastajatele ainuõiguse lubada või keelata kahekümne aasta jooksul oma ajakirjandusväljaannete digitaalne kasutamine.

5.9.2.

Komitee toetab seda meedet, et tagada väärtuse õiglane ja võrdne jaotumine seda loovate kirjastajate ja seda kasutavate veebiplatvormide vahel.

5.9.3.

Komitee tuletab meelde, et samal ajal, kui paljud ajakirjandusväljaannete kirjastajad, kes on demokraatia seisukohast olulised, kannatavad finantskriisi käes, mis on kaasa toonud väljaannete sulgemise ning tohutult suure töökohtade kaotuse, on nende teavet kasutavate ettevõtjate tulud suurenenud (28).

5.10.1.

Infoühiskonna teenusepakkujad, kes talletavad ja võimaldavad avalikkuse juurdepääsu suurele hulgale autoriõigusega kaitstud teostele või muule materjalile, mille on üles laadinud kasutajad, võtavad koostöös õiguste omajatega meetmeid, et tagada õiguste omajatega sõlmitud lepingute toimimine selliste teoste või muu materjali kasutamiseks, mille on õiguste omajad koostöös teenusepakkujatega kindlaks määranud. Ühelt poolt nähakse ette sellised meetmed nagu tõhusate sisutuvastustehnoloogiate kasutamine, teiselt poolt peavad teenusepakkujad andma õiguste omajatele asjakohast teavet ja võtma kasutusele kaebuste lahendamise ja kahju hüvitamise mehhanismid. Liikmesriigid aitavad kaasa pooltevahelisele koostööle (29).

5.10.2.

Kõnealuse meetmega (mida komitee peab kohaseks) püütakse lahendada praegu õiguste omajate ja infoühiskonna teenusepakkujate vahel esinevat väärtuslõhet ( value gap ), võimaldades õiguste omajatel langetada paremaid otsuseid oma teoste kasutamise kohta. On näiteid avaldamisel põhinevatest teenustest, mis ei taga enam loojatele nende autoriõiguse eest piisavat tasu, erinevalt tellimuste kaudu makstud internetipõhistest teenustest, mille puhul on see tagatud (30).

6.1.

Komitee nõustub komisjoni väitega, et autoriõiguse haavatavus ärilises plaanis, mis väljendub teiste töö ja investeeringute ärakasutamises, kujutab endast praegu Euroopa loojatele tõsist ohtu. Ilma tõhusa ja tasakaalus oleva süsteemita, mis tagab õiguste austamise, ei ole autoriõigused ja muud intellektuaalomandi õigused piisavalt kaitstud ning loovtegevus ja innovatsioon seiskuvad (31).

6.2.

Autoritele peab olema tagatud õiglane tasu nende loomingulise panuse eest, õigus saada kasu teoste kaubanduslikust edust ning teoste rahastamise ja kaitse kõrge tase (32).

6.3.

Ettepanekus, mida komitee peab asjakohaseks, sätestatakse meetmed, mis tugevdavad autorite positsiooni lepingulistel läbirääkimistel. Samal ajal, kui liikmesriikidel tuleb tagada läbipaistvuskohustus ning lepingute kohandamise ja vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismid, tugevdatakse reformiga autorite ja esitajate läbirääkimisvõimet (33).

6.4.

Tuleb rõhutada, et kodanikuühiskonna avalikud ja eraasutused peaksid aitama suurendada asjakohastes valdkondades kasutajate teadlikkust sellest, et autorid peavad saama oma teoste eest tasu seadustega sätestatud raames.