EUROOPA KOMISJON

Brüssel,26.11.2015

COM(2015) 692 final

Soovitus:

NÕUKOGU SOOVITUS

euroala majanduspoliitika kohta

{SWD(2015) 700 final}

Soovitus:

NÕUKOGU SOOVITUS

euroala majanduspoliitika kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 136 koostoimes artikli 121 lõikega 2,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, 1 eriti selle artikli 5 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta, 2 eriti selle artikli 6 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust,

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi,

võttes arvesse majandus- ja rahanduskomitee arvamust,

võttes arvesse majanduspoliitika komitee arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)Euroala majanduse elavnemine jätkub mõõdukas tempos 3 . Euroala arengu jätkusuutlikumaks muutmiseks ja kasvu tugevdamiseks tuleb võtta pidevalt poliitikameetmeid, et toetada tasakaalustatud kohandamist erasektoris ja avalikus sektoris, parandada kohanemisvõimet ning suurendada majanduse konkurentsivõimet ja kasvupotentsiaali keskmises ja pikemas perspektiivis. Kasvutempot pärsivad viimase majandus- ja finantskriisi järelmõjud, sealhulgas käimasolev maksebilansi tasakaalustamine, avaliku ja erasektori kõrge võlatase, kõrge töötuse määr ning liikmesriikide töö- ja tooteturu struktuuri püsiv jäikus. Investeerimine on nende tegurite tõttu endiselt nõrk, kuid olukorda mõjutavad ka muud vajakajäämised, nagu ebasoodne ettevõtluskeskkond, ebatõhus avalik haldus ja rahastamisele juurdepääsu tõkked.

(2)Tootlikkust parandavate ja kasvupotentsiaali suurendavate sihikindlate struktuurireformide rakendamist tuleb tõhustada kooskõlas 2016. aasta majanduskasvu analüüsis kõikidele ELi liikmesriikidele seatud poliitikaprioriteetidega 4 . Kui struktuurireformid toimuvad liikmesriikides korraga, võivad need eelkõige tänu kaubandus- ja finantskanalite kaudu ülekanduvale positiivsele mõjule tuua kasu kogu euroalale. Tööturgude paindlikumaks muutmiseks läbiviidavate reformide teatavast edenemisest hoolimata on erinevused euroalal endiselt suured, eelkõige pikaajalise ja noorte tööpuuduse määra osas. Need liikmesriigid, kes viisid enne kriisi ellu laiaulatuslikke tööturu- ja sotsiaalkaitsereforme, on suutnud majanduslanguse tingimustes paremini tööhõivet toetada ja sotsiaalset õiglust säilitada. Sellised reformid hõlmavad paindlikke ja usaldusväärseid töölepinguid, laiahaardelisi elukestva õppe strateegiaid, tõhusaid aktiivseid tööturumeetmeid ja tänapäevaseid sotsiaalkaitsesüsteeme. Tulemusi võib aidata parandada ka maksukiilu vähendamine, eriti väikese sissetulekuga töötajate puhul, ja õiglase maksusüsteemi tagamine.

(3)Reformide asjakohane kavandamine ja kiire rakendamine võivad aidata toime tulla euroalal valitseva tasakaalustamatusega ja vältida uute tasakaalustamatuste tekkimist. Parimate tulemuste suunas ühtlustamisele võivad kaasa aidata eurorühma temaatilised arutelud, mille puhul pööratakse suuremat tähelepanu võrdlusuuringutele ja parimate tavade järgimisele ning vastastikuse surve avaldamisele. Seepärast peaks eurorühm veelgi tõhustama temaatilisi arutelusid, mis käsitlevad majandus- ja rahaliidu toimimise seisukohast oluliste valdkondade reforme. Samuti tuleks korrapäraselt kontrollida, kuidas euroala liikmesriigid reforme rakendavad, ja hinnata, kuidas edeneb makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames tasakaalustamatuse korrigeerimine.

(4)Eelarvepoliitika on majandus- ja rahaliidu esmatähtsates ühistes huvides. Liikmesriikide vastutustundlik eelarvepoliitika, mille puhul peetakse kinni ühistest eelarvenormidest, on äärmiselt oluline, et tagada võla jätkusuutlikkus ning võimaldada eelarvestabilisaatoritel toimida ja pehmendada riigispetsiifilisi vapustusi. Võttes arvesse suurt ülekanduvat mõju euroala liikmesriikide vahel, tuleb euroala kui terviku tasandil tagada asjakohane eelarvepoliitika ja vältida protsüklilist eelarvepoliitikat. See eeldab, et euroala riikide eelarvepoliitika rahaliidusisest koordineerimist tuleb tugevdada, järgides täielikult stabiilsuse ja kasvu pakti. Pidades silmas üldist makromajanduslikku olukorda ja majanduskasvu ohustavaid tegureid, näib 2016. aastal euroalal eeldatav üldine neutraalne eelarvepoliitika asjakohane. Arvestades, et SKP lõhe peaks prognoosi kohaselt järk-järgult vähenema, tuleks 2017. aastal riikide eelarvepoliitikas saavutada tasakaal protsüklilisuse vältimise ja eelarvepuhvrite taastamiseks valitsemissektori võla vähendamise vajaduse vahel. Seda tuleks 2016. aasta kevadel ajakohastatud stabiilsusprogrammi koostamisel silmas pidada, võttes arvesse viimaseid majanduse ja eelarvega seotud suundumusi. Eelarvestrateegiate sisu ei soodusta veel piisavalt majanduskasvu. Nagu on osutatud euroala liikmesriikidele 2015. aasta suvel antud soovitustes, 5 peaksid liikmesriigid pidama riigi rahanduse kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse parandamise üle temaatilisi arutelusid.

(5)Pangandusliit peab hakkama täiel määral toimima. 30. novembriks 2015 peavad kõik 28 liikmesriiki täielikult üle võtma pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi. Seoses kriisilahendusega tuleb ka viivitamata ette näha üleminekulaenude rahastamise kord, nii et ühtne kriisilahendusfond suudaks alates 1. jaanuarist 2016 reageerida võimalikele rahastamisvajadustele. Lisaks tuleb üleminekuaja jooksul võimalikult kiiresti kokku leppida ühtse kriisilahendusfondi fiskaalselt neutraalsetes kaitsemeetmetes. Samuti tegi komisjon 24. novembril 2015 ettepaneku luua pangandusliidu edasise arendamise raames euroala liikmesriikide jaoks Euroopa hoiuste tagamise süsteem 6 .

(6)Finantsturgude tingimused on euroalal üldiselt soodsad, pidades silmas rahapoliitika toetavat kurssi. Erasektori majanduse nõrgad põhinäitajad ja suur finantsvõimendus pärsivad aga jätkuvalt pangalaenude nõudlust ja seeläbi majanduskasvu. Pankade bilanssi survestab viivislaenude suur maht, mis takistab laenutegevust. ELi liikmesriikide erinevad ja kohati puudulikud maksejõuetussüsteemid aeglustavad erasektori võla vähendamist ja pärsivad investeerimist.

(7)Kuigi majandus- ja rahaliidu ülesehituse tugevdamisel on viimasel ajal edusamme tehtud, tuleb jätkata tööd selle lõplikuks väljakujundamiseks. 2015. aasta juunis esitatud viie juhi aruandes on esitatud kava majandus- ja rahaliidu väljakujundamiseks hiljemalt 2025. aastaks 7 . 21. oktoobril 2015 võttis Euroopa Komisjon vastu esimesed aruande järelmeetmeid käsitlevad ettepanekud 8 . Eurorühma liikmesriigid peaksid võtma ühisvastutuse ja rakendama õigeaegselt majandus- ja rahaliidu väljakujundamise lühiajalised ja keskmise tähtajaga meetmed. Et hõlbustada euroalal lähendamist, hõlmavad ettepanekud Euroopa poolaasta euroala mõõtme tugevdamise meetmeid. Selleks tuleks muu hulgas avaldada euroala soovitused varem, et tuvastada varakult ühised probleemid ja koguda teavet Euroopa poolaasta hilisemas etapis vastu võetavate, euroala liikmesriikidele suunatud riigipõhiste soovituste koostamiseks,

SOOVITAB euroala liikmesriikidel iseseisvalt ja ühiselt võtta eurorühma raames aastatel 2016–2017 järgmisi meetmeid.

1.Kohaldada poliitikat, mis toetab majanduse elavdamist, edendab lähenemist, hõlbustab makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimist ja parandab kohanemisvõimet. Selleks peaksid liikmesriigid, eriti need, kellel on suur erasektori ja välisvõlg, rakendama reforme, mis suurendavad tootlikkust, edendavad töökohtade loomist ning parandavad konkurentsivõimet ja ettevõtluskeskkonda. Riigid, kellel on suur jooksevkonto ülejääk, peaksid esmajoones rakendama meetmeid, mis võimaldavad suunata ülemäärased säästud sisemajandusse ja seeläbi ergutada kodumaiseid investeeringuid.

2.Viia ellu reformid, mis ühendavad endas järgmisi komponente: i) paindlikud ja usaldusväärsed töölepingud, mis edendavad tööturustaatuste vahelist liikumist ja hoiavad ära tööturu lõhestumise; ii) igakülgsed elukestva õppe strateegiad; iii) tõhus poliitika, millega aidata töötutel tööturule tagasi pöörduda, ja iv) tänapäevased sotsiaalkaitsesüsteemid, mis toetavad neid, kes abi vajavad, ja pakuvad tööturule integreerimise stiimuleid ning v) avatud ja konkurentsivõimelised toote- ja teenusteturud. Vähendada maksukiilu, eriti väikese sissetulekuga töötajate puhul, ja teha seda eelarveneutraalsel viisil, et soodustada töökohtade loomist.

3.Säilitada 2016. aastal üldiselt neutraalne eelarvepoliitika, nagu kavandatud. 2017. aastal vähendada valitsemissektori võlga, et taastada eelarvepuhvrid, ja vältida samal ajal protsüklilisust, järgides täielikult stabiilsuse ja kasvu pakti. Eristada iga liikmesriigi poolt eelarve kohandamiseks tehtud pingutusi, võttes arvesse iga liikmesriigi olukorda seoses stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete täitmisega ja nende stabiliseerimisega seotud vajadusi, samuti euroala riikide vahel ülekanduvat mõju. Selleks tuleb enne stabiilsusprogrammide ja eelarvekavade koostamist ja esitamist arutada euroala eelarvepoliitikat.

4.Hõlbustada pankade viivislaenude järkjärgulist vähendamist ja täiustada ettevõtjate ja kodumajapidamiste suhtes kohaldatavaid maksejõuetusmenetlusi. Liikmesriikides, kellel on suur erasektori võlg, edendada finantsvõimenduse korrapärast vähendamist, sealhulgas hõlbustades jätkusuutmatute erasektori võlgade probleemi lahendamist.

Brüssel,

(1) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1.

(2) ELT L 306, 23.11.2011, lk 25.

(3) Komisjoni 2015. aasta sügisprognoos.

(4) 2016. aasta majanduskasvu analüüs.

(5) ELT C 272, 18.8.2015, lk 98.

(6) COM(2015) 586 (final), 24.11.2015.

(7) Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine, Jean-Claude Junckeri, Donald Tuski, Jeroen Dijsselbloemi, Mario Draghi ja Martin Schulzi tihedas koostöös valminud aruanne.

(8) http://ec.europa.eu/priorities/economic-monetary-union/docs/single-market-strategy/communication-emu-steps_en.pdf