26.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 424/9

Raportöör:

Jacek KRAWCZYK

Kaasraportöör:

Sandy BOYLE

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et edukas Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus võiks olla tõelise majanduskasvu loomise ja optimismi levitamise märkimisväärne tegur. Võttes arvesse pikaleveninud taastumist 2008. aasta finants- ja majanduskriisist, võiks tasakaalustatud kokkulepe aidata kaasa Euroopa majanduse tagasipöördumisele kasvu ja töökohtade loomise juurde.

1.2

Komitee tervitab märkimisväärseid võimalusi, mida pakub laiaulatuslik kaubandusleping Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel, mitte ainult kaubanduse ja investeeringute laiendamise tõttu mõlemal pool Atlandi ookeani, vaid ka selle potentsiaalse panuse tõttu täiustatud globaalsetesse eeskirjadesse ja standarditesse, mis tooksid kasu ka mitmepoolse kaubanduse süsteemile endale.

1.3

Arvestades ELi kodanike õigustatud ja sageli esile kerkivat nõudmist, et kaubandusläbirääkimised peavad toimuma täieliku avatuse ja läbipaistvuse tingimustes, soovib komitee juhtida nõukogu ja komisjoni tähelepanu vajadusele rakendada järjepidevalt ja korrektselt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 218, eelkõige selle punkti 10: „Euroopa Parlamenti teavitatakse viivitamata ja täielikult kõigil menetluse etappidel”.

1.4

Vastavalt Lissaboni lepingule on vajalik, et komisjon tunnustaks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee institutsioonilist rolli Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimiste käigus. Täielik läbipaistvus ja konsultatsioonid komitee ja teiste kodanikuühiskonna sidusrühmadega on olulised selleks, et leping saaks laiapõhjalise avaliku toetuse. Tekste tuleb sidusrühmadega jagada võimalikult varases etapis.

1.5

On oluline, et Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse kasutegurid jaguneksid ühtlaselt ärikogukonna, töötajate, tarbijate ja kodanike vahel.

1.6

Läbirääkimiste arenedes ja mõjuhinnangute tulemuste ilmnedes tuleb statistilisi ja majanduslikke prognoose ajakohastada ja jälgida.

1.7

Kõige rohkem kasu toob Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus õigusvaldkonnas. Esmatähtis on mõlema poole kinnitus, et Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus ei vii standardite lõdvendamiseni. Sellest kohustusest kinnipidamine on väga oluline laiapõhjalise avaliku ja poliitilise toetuse saavutamiseks. Komitee jätab endale õiguse hinnata lõplikku tulemust kõiki neid kaalutlusi silmas pidades.

1.8

Erinevalt peaaegu kõigist teistest kahepoolsetest kaubanduslepingutest peituvad Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse potentsiaalsed säästuvõimalused ja kasu mittetariifsetes tõketes. Kuigi vaid ligikaudu 20 % säästust tuleb tõenäoliselt tollitariifide vähendamisest, on mõningates võtmetähtsusega tööstusharudes kehtestatud ülikõrged tollid, millega tuleb tegeleda. Turulepääsu osas on vastastikkuse põhimõtte täielik järgimine oluline.

1.9

Tugev kaubanduse ja säästva arengu peatükk on oluline ning kujutab endast komponenti, mida mõlemal pool Atlandi ookeani hoolega jälgitakse.

1.10

Atlandi-ülesed investeeringud võivad olla oluline stiimul majanduskasvu edendamiseks. Ettepanek lisada lepingusse investori ja riigi vaidluste lahendamise menetlus on tekitanud märkimisväärset muret avalikkuse hulgas mõlemal pool Atlandi ookeani. Komisjon on otsustanud algatada veebipõhise avaliku konsultatsiooni teemal „Investeeringute kaitse ning investori ja riigi vaidluste lahendamine Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse lepingus” ning on oluline, et selle protsessi lõpus oleks läbipaistev ja kaasav dialoog. Komitee saab etendada olulist rolli selle hõlbustamises.

1.11

ELis ja USAs on Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus kõigis kodanikuühiskonna sektorites äratanud tohutut huvi. Komitee on juba loonud suurepäraseid kontakte USA ettevõtete, ametiühingute ning põllumajandus-, tarbija- ja keskkonnaorganisatsioonidega. On tunda selget valmisolekut säilitada ja arendada seda positsiooni ning komiteel on head võimalused edendada ja julgustada käimasolevat dialoogi ja koostööd.

1.12

Komitee tervitab asjaolu, et EMSK kolmeliikmelisele järelevalverühmale antakse juurdepääs dokumentidele samadel tingimustel komisjoni loodud nõuandvate ekspertide rühmaga. Komitee peab seda oma tunnustuseks oma rollile ametliku nõuandva institutsioonina vastavalt Lissaboni lepingule.

1.13

Komitee peab tunnustama Atlandi-ülest kaubandus- ja investeerimispartnerlust pideva prioriteedina läbirääkimiste ajal ja lepingu rakendamise ajal. Komitee peab Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimiste kõiki aspekte lähedalt jälgima. Tuleb kasutada projektipõhist lähenemisviisi ja määratleda koostöös ELi ja USA kodanikuühiskonna ja Euroopa Komisjoniga tulevaseks tööks kõige kasulikumad valdkonnad.

1.14

Lähenemine õigusalasele sidususele peab olema ambitsioonikas ja läbipaistev ning läbirääkimiste aluseks tuleb võtta parimad tavad. Mõlema poole antud tagatiste puhul on oluline, et peetaks kinni lubadusest standardites mitte järele anda.

1.15

Leping peaks hõlmama tõhusaid mehhanisme ja õigusalast koostööd selleks, et hõlbustada varaseid konsultatsioone uute regulatsioonide üle, mis võivad mõjutada mõlema poole huve. Leping ei tohi mõjutada ELi, liikmesriikide ja USA õigust reguleerida selliseid valdkondi nagu tervishoid, tarbijakaitse, tööhõive ja keskkonnakaitse tasemel, mida nad peavad õigeks.

1.16

Mõlemad pooled peaksid seadma tariifide suhtes kõrged sihid ja püüdlema nende kaotamise ja/või järkjärgulise kaotamise poole, sh ka tundlikes valdkondades. Seda tuleb teha vastastikku kasulikul viisil.

1.17

Kahepoolsete kaubandusläbirääkimiste pidamine ei tohiks nõrgestada ELi pühendumist WTO-le ja tugevale mitmepoolsele ülemaailmsele lepingule.

1.18

Lepingu oluline komponent peab olema tugev ja sisukas säästva arengu peatükk. Selle olulised osad on järgmised:

1.19

Komitee peaks hõlbustama laiapõhjalist dialoogi investori ja riigi vaidluste lahendamise teemal pärast komisjoni konsultatsiooni „Investorite kaitse ning investori ja riigi vaidluste lahendamine Atlandi-üleses kaubandus- ja investeerimispartnerluses”. Selle toetamiseks peaks Euroopa Komisjon täpsustama, kuidas ta kavatseb hinnata ja arvestada konsultatsiooni tulemusi, ning ta peaks esitama mõiste „tühine” esialgse määratluse, arvestades „tühiste nõuete vältimise” või „avaliku huvi” deklareeritud kohaldamisala seoses ettenähtud eranditega sundvõõrandamise keelustamisel.

1.20

Osana kestvast tööst Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse teemal peaks komitee koostama omaalgatusliku arvamuse investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise kohta.

1.21

Komitee toetab VKEdele pühendatud peatüki lisamist.

1.22

ELi avaliku teenistuse spetsiifilisus tuleb säilitada vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud kohustustega.

1.23

Ülioluline on tagada kindel energiavarustus ja juurdepääs strateegilistele toorainetele. Atlandi-üleses kaubandus- ja investeerimispartnerluses tuleks samuti propageerida energiatõhusust ja taastuvenergiat ning tagada mõlema poole õigus säilitada või kehtestada standardid ja eeskirjad selles valdkonnas, püüeldes samas nii palju kui võimalik ELi- ja USA-siseste standardite lähenemise poole.

1.24

On oluline, et kõigis lepingutes rakendataks ühesugusel tasemel ligipääsu riigihangetele mõlemal pool Atlandi ookeani. Sellekohased sätted ei tohi õõnestada ELi liikmesriikide ega ka piirkondlike ja kohalike omavalitsuste suutlikkust oma demokraatlikult kooskõlastatud sotsiaal- ja keskkonnapoliitikat ellu viia.

1.25

Mõlemad lepingupooled peaksid tunnistama, et tarbijahuvide edendamine ja kaitsmine on esmatähtis selleks, et saavutada lepingule laiapõhjalist avalikku toetust.

1.26

Tuleb arvesse võtta ELi kehtivaid kriteeriume põllumajanduse ja toidutööstuse kohta, samuti Lissaboni lepingus sätestatud ettevaatuspõhimõtet.

1.27

Atlandi-üleses kaubandus- ja investeerimispartnerluses tuleks leida praktiline viis selleks, et saavutada õiguskindlus geograafilistel tähistel põhinevatele ettevõtetele.

1.28

Infotunnid kodanikuühiskonnale iga läbirääkimistevooru lõpus peaksid toimuma kogu läbirääkimiste aja ning kestma kuni viimase konsulteerimisetapini enne parafeerimist. Infotunnid saaksid palju enam avalikkuse toetust, kui Euroopa Komisjon väljendaks selgelt, et tegemist on konsultatsiooniga ning et sidusrühmade poolt avaldatud seisukohti võetakse läbirääkimistel kindlasti arvesse.

1.29

Tugev ühine kodanikuühiskonna järelevalvemehhanism peab olema kõigi lepingute oluline komponent. See peaks looma mõlemale poolele kohustuse konsulteerida oma kodanikuühiskonna esindajatega oma poole sihipärase nõuanderühma kaudu, kes tagab majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste huvide tasakaalustatud esindatuse. ELi poolel peaks Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomitee olema selle mehhanismi peamine osaline. Kõnealustele nõuanderühmadele tuleks:

1.30

Samuti on oluline ette näha mõlema poole järelevalvemehhanismide kohtumised vähemalt kord aastas ühisorganina, et vaadata läbi säästva arengu peatükk ja koostada pooltele ühiseid teatisi ja soovitusi.

1.31

Atlandi-ülese majandusnõukogu raames tuleb algatada Atlandi-ülene töövõtjate dialoog ja keskkonnadialoog. Selle üleskutse esitas komitee juba arvamuses, mis avaldati 2009. aasta märtsis (1).

1.32

Komitee peaks viivitamatu prioriteedina looma ELi-USA kontaktrühma.

2.1

Kui teatati ulatusliku Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimiste algusest ELi ja USA vahel, selgitati Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso, Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy ja Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama ühisavalduses: „Nende läbirääkimiste kaudu on Ameerika Ühendriikidel ja Euroopa Liidul võimalus mitte ainult laiendada kaubandust ja investeeringuid Atlandi-üleselt, vaid ka aidata kaasa ülemaailmsete eeskirjade loomisele, mis võivad tugevdada mitmepoolset kaubandussüsteemi.”

2.2

Need väited rõhutavad kõnealuse lepingu potentsiaali luua standardeid mitmepoolses kontekstis. Viimasel ajal on EL avanud läbirääkimisi terve rea kahepoolsete kaubanduslepingute üle ja mõnel juhul need ka lõpule viinud. Need võivad küll kätkeda endas märkimisväärset potentsiaali, kuid komitee kinnitab, et eelistab kindlasti tugevat mitmepoolset lepingut, mis on kooskõlastatud WTO raames. On oluline, et EL jätkaks sellel kursil ja toetuks Balis 2013. aastal toimunud ministrite konverentsi tagasihoidlikele tulemustele.

3.1

Mõlemal pool Atlandi ookeani ja USA mõlemas poliitilises leeris on tohutu poliitiline tahe saavutada Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimistele edukas tulemus. Eesmärk peaks olema läbirääkimised USA praeguse valitsuse ametiajal lõpule viia.

3.2

Komitee tervitab läbirääkimiste südamlikku ja positiivset õhkkonda, mis sillutab teed edumeelse tulemuse suunas. Usaldust sisendavad komiteele mõlemad poole kinnitused, et läbirääkimiste tulemusel standardites järeleandmisi ei tehta. Pidades silmas küsimuse delikaatsust ja tungivaid nõudmisi maksimaalse läbipaistvuse kohta, mida komitee on laiapõhjaliselt kodanikuühiskonnalt kuulnud, jälgib ta läbirääkimisi tähelepanelikult ja ootab parimate tavade tutvustamist selles osas.

3.3

Komitee märgib, et igasugune lõplik leping vajab läbirääkimiste igas etapis, kuni lepingu lõpliku versioonini suurt toetust ELi kodanike poolt, kes „on liidu tasandil otseselt esindatud Euroopa Parlamendis” (Euroopa Liidu lepingu artikkel 10 lõige 2). Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee palub seetõttu nõukogul ja Euroopa Komisjonil järgida üksikasjalikult menetlusi, mis on ära toodud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 218, eelkõige selle lõikes 10: „Euroopa Parlamenti teavitatakse viivitamatult ja täielikult kõigil menetluse etappidel”.

3.4

Läbirääkimispartneritelt on vaja märkimisväärset jõupingutust, et kodanikuühiskonnaga korrapäraselt konsulteerida ja teda läbirääkimiste protsessiga kursis hoida. Oluline on täielik läbipaistvus ja eluliselt tähtis on ka see, et tekste jagataks sidusrühmadega võimalikult varases etapis, et konstruktiivseid märkusi oleks võimalik esitada etapis, kus läbirääkimiste protsessis oleks võimalik neid arvesse võtta. See aitaks kaasa ka sujuvale üleminekule Euroopa Komisjoni uue ametiaja alguses.

3.5

Atlandi-ülest õhkkonda rikkusid teated USA Riiklik Julgeolekuagentuuri (NSA) spionaaži kohta. Seoses julgeolekuagentuuri tundliku teema ja käimasolevate kaubandusläbirääkimistega ütles Saksamaa kantsler Angela Merkel Bundestagis 18. novembril: „Atlandi-ülesed suhted ja seetõttu ka vabakaubanduslepingu läbirääkimised on praegu USA vastu esitatud süüdistuste tõttu kahtlemata pandud proovile. Süüdistused on rängad. Neile tuleb vastata, ja mis veelgi tähtsam tuleviku jaoks, tuleb taastada usaldus.” Euroopa Parlament kiitis heaks resolutsiooni (2), milles väljendatakse selgelt, et parlamendi heakskiit ELi-USA kaubanduslepingule „võib ohtu sattuda”, kui USA Riikliku Julgeolekuagentuuri massiline jälgimine ei lõpe. Komitee loodab, et selle valdkonna probleeme saab lahendada diplomaatia ja hea tahte abil.

3.6

Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimised on vajaliku usalduse taastamise lakmustest ning oluline on meenutada USA presidendi kantseleist esindajatekoja spiikrile (2013. aasta märtsis) saadetud kirja positiivset tooni, mis andis läbirääkimistele vajaliku häälestuse: „Võimalik kasu õigustab pingutusi ülekaalukalt.” Sellise lähenemisviisiga käsitleb teemat ka komitee.

4.1

On alust olla skeptiline ülima edu väljavaadete suhtes, eriti kui arvesse võtta varasemaid kogemusi, eelkõige Sir Leon Brittani 1998. aasta algatust ning hilisemaid Atlandi-üleseid dialooge 2000. aastatel. Tagamaks vastastikku kasulikku tulemust, on meil vaja vaadelda ühiseid uuringuid, et kaaluda lähemalt töökohtade loomise ühiseid väljavaateid ja seda, kus võib esineda töökohtade kadu. Uued töökohad aga siiski ilma majanduskasvuta ei teki. Copenhagen Economicsi 2010. aasta uuring EList väljuvate otseinvesteeringute mõju kohta – mille kohaselt ei ole mõõdetavat negatiivset mõju töökohtadele karta – on samuti selles kontekstis kõnekas.

4.2

EL peaks olema piisavalt kõrgete eesmärkidega, et saavutada Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimiste edukas tulemus. Turulepääsu osas on vastastikkuse põhimõtte järgimine oluline. Hiljutised uuringud (3), sealhulgas komisjonis läbi viidud mõjuhinnang, näitavad, et kasu toob ainult kõikehõlmav leping.

4.3

Läbirääkimised peavad toetuma juba saavutatud edule. On välja arvestatud, et ELi-USA suhted peavad juba praegu üleval 13 miljonit töökohta, annavad peaaegu 3,9 triljoni USA dollari väärtuses investeeringuid ning moodustavad 45 % maailma SKP-st.

4.4

On juba tehtud intensiivseid statistilisi prognoose. Uuringukeskus Centre for Economic Research on pakkunud, et kõikehõlmava lepinguga kasvaks SKP ELis 119 miljardit eurot ja USAs 95 miljardit.

Atlandi-ülese kaubanduse ettevõtluskoalitsiooni (Business Coalition for Transatlantic Trade) hinnangul looks Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus 0,5 miljonit kõrgelt tasustatud töökohta ELis ja USAs.

4.5

On siiski ka vähem optimistlikke prognoose, näiteks keskuse Centre for Economic Policy Research (CEPR) hinnangul luuakse põhiosa uusi töökohti madala kvalifikatsiooniga sektorites, samal ajal kui ELi elektroonikasektoris vähenevad eelkõige kõrget kvalifikatsiooni nõudvad töökohad. CEPR väidab, et 0,2–0,5 % ELi töötajatest peab Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse põhjustatud majanduse restruktureerimise tõttu töökohta vahetama. Oluline on selliseid muutusi võimalikult varajases etapis ette näha ja võtta asjaomastes sektorites ja liikmesriikides sobivaid meetmeid, kaardistades ülekantavad oskused ja koolitades ümber kvalifitseeritud tööjõu.

4.6

On paratamatu, et eduka Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse mõju saab olema ebaühtlane; selle mõju varieerub riigiti, piirkonniti ja valdkonniti. Kuna läbirääkimised hõlmavad statistilisi prognoose, tuleb neid seetõttu pidevalt ajakohastada ja jälgida; lubadusi tuleb korrigeerida vastavalt reaalsele arengule.

4.7

On eluliselt tähtis, et komitee edendaks vajalikke mõju hindamise uuringuid, eelkõige töökohtade loomise, töökohtade liikuvuse, töökohtade kvaliteedi ja tehnoloogia rakendamise valdkonnas, ja oleks nendega kursis.

4.8

Sellised uuringud kuuluvad juba ELi menetluse juurde (nt Euroopa Komisjonis praegu käsilolev kaubanduse jätkusuutlikkuse mõjuhinnang (4)), kuid on oluline, et see oleks laiapõhjaline, avatud, läbipaistev ja kodanikuühiskonda pidevalt kaasav. Komitee soovib omakorda anda siinkohal oma olulise ja korrapärase panuse. Kodanikuühiskonda tuleb pidevalt ja konstruktiivselt kaasata ja tema rolli põhimõtteliselt tunnustada kogu protsessi vältel. Käesolev arvamus kujutab endast komitee esialgset panust sellesse.

4.9

Komitee jätab endale õiguse hinnata lõplikku tulemust kõiki neid kaalutlusi silmas pidades.

5.1

Vaatamata suhteliselt madalatele tariifidele on mõlemal pool Atlandi ookeani kehtestatud ka ülikõrgeid tollitariife sellistele tundlikele toodetele nagu tubakas, tekstiilid ja riided, suhkur, jalatsid, piimatooted ja mõned köögiviljad. Peale selle säilitab USA kõrged tariifid toidu-, kala- ja liha, teravilja-, pasta- ja šokolaaditoodetele. Nende sektorite ettevõtetele oleks tariifide kaotamine tugev stiimul ekspordiga tegelemiseks.

5.2

Lisaks iseloomustab Atlandi-ülest kaubandust ettevõtetesisese kaubanduse ja vahetoodetega kauplemise märkimisväärne osakaal. Lõpptooteni jõutakse sageli üsna keeruka tarneahela kaudu, mille puhul isegi madalad tariifid mõjutaksid märkimisväärselt toote konkurentsivõimet. Seega tuleks alates esimesest päevast pärast lepingu jõustumist kõrvaldada nii palju tariife kui võimalik. Allesjäävate tariifide puhul ei tohiks üleminekuperiood ületada viit aastat.

6.1

Nii USA kui ELi pool tunnistavad ühiselt, et Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse suur potentsiaal peitub õigusvaldkonnas. Komitee tervitab ELi-poolse läbirääkimiste juhi Ignacio Garcia Bercero antud kindlat lubadust, et „nende läbirääkimiste eesmärk ei ole – ja ma kordan, ei ole – standardite lõdvendamine”.

6.2

See on ELi jaoks põhimõtteline küsimus ning toetudes sellele lubadusele ja asjaolule, et sama kinnitas ka USA poolne läbirääkimiste juht Dan Mullaney kodanikuühiskonna infotunnis 2013. aasta novembris, jätab komitee käesolevas arvamuses rõhutamata mõned paljudest murekohtadest, mis võiksid tekkida, kui sellest lubadusest ei peeta täiel määral kinni.

6.3

USA ei ole mitte ainult ELi suurim kaubanduspartner, vaid ka sama mõttelaadiga partner, kellega on palju ühiseid ideaale ja väärtusi. ELi ja USA vaheline ühisosa on kaugelt suurem kui meie erinevused. See on harvaesinev olukord ja suurepärane lähtealus paljutõotavatele tulemustele. Et kasutada ära ekspordi täit potentsiaali, peaksime keskenduma mittetariifsete tõkete kaotamisele ja lahendamisele vastastikku kasulikul viisil, säilitades samas kodanike, tarbijate, tööjõu ja keskkonna kaitse praeguse taseme. See peaks olema lähtealuseks.

6.4

Siiski on mitmeid lähenemisviise reguleerimisele ja standardite kehtestamisele ja neid on vaja põhjalikumalt käsitleda mitmetes sektorites, näiteks kemikaalide, toiduohutuse, põllumajanduse, mootorsõidukite, kosmeetikatoodete, tekstiili- ja rõivatoodete ning ravimite valdkonnas. Paljudes valdkondades peaks olema võimalik saavutada vastastikust kasu suurema regulatiivse sidususe, ühtlustamise ning testide ja vastavushindamise vastastikuse tunnustamise kaudu, et saavutada sarnaste protsesside abil sarnaseid tulemusi. Kõigis neis viisides tuleks siiski järgida rahvusvahelisi standardeid.

6.5

Kaubanduse hõlbustamise huvides peaks menetluste moderniseerimine ja tollialane koostöö viima asjaajamise lihtsustamise ning tarbetute lõivude ja kontrollide kaotamiseni.

6.6

ELi ja USA tihedama õiguskoostöö oluline tunnusjoon peaks olema parimate tavade edendamine ja tutvustamine ning mõlemal pool Atlandi ookeani elavate inimeste turvalisuse, tervise ja majandusliku heaolu parandamine.

6.7

Samasugustest kõrgetest eesmärkidest tuleks juhinduda läbirääkimistes tehniliste kaubandustõkete üle, kusjuures selleteemaline laiendatud peatükk, milles juhindutakse standardite taseme säilitamisest, võiks olla üks viis, kuidas suurendada usaldust meie vastava õigussüsteemi vastu.

6.8

Tuleb kehtestada tõhusad mehhanismid uute tõkete takistamiseks, viies läbi varaseid konsultatsioone eeskirjade üle, millel võib olla märkimisväärne mõju tööstusele kas USAs või ELis, juhul kui see annab võimaluse kõigile huvitatud osalejatele kaasa rääkida. See ei tohi ohustada õigust reguleerida tervise-, kodaniku/tarbijakaitset, tööturu- ja keskkonnastandardeid tasemel, mida lepingupooled peavad avalikes huvides asjakohaseks.

6.9

Oluline on, et reguleerivad otsused, mis loovad tavasid mõlemal pool Atlandi ookeani, ning õigusalane koostöö USA ja ELi vahel toetuks mitmetele põhimõtetele, nagu läbipaistvus, vastutustunne ja poliitikakujundus, mis põhineb ühiskonna kõigist osadest avatud ja erapooletul viisil kogutud tõenditel.

6.10

Pooltevahelisi erinevusi eeskirjade ja standardite osas saab suuresti vähendada tulevaste eeskirjadega laiapõhjalise dialoogi ja konsultatsioonide kaudu, millega saab tasandada erimeelsusi ja vähendada nii tootjate kui tarbijate kulusid.

7.1

EL ja USA etendavad olulist rolli arutelus säästva arengu üle globaalsel tasandil, samuti rahvusvahelises koostöös, mis aitab saavutada asjaomaseid eesmärke. Samal ajal on oluline nii ELi kui USA jaoks töötada säästva arengu ja selle kolme samba (majanduskasv, sotsiaalne areng ja keskkonnakaitse) suunas oma inimeste heaolu nimel. Sellega seoses pakub Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus ja eelkõige selle kaubandust ja säästvat arengut käsitlev osa võimaluse ELile ja USAle kinnitada oma pühendumist säästva arengu toetamisele oma vastavate poliitikameetmete kaudu, samuti tugevamate kaubandus- ja investeeringuvoogude, dialoogi ja koostöö kaudu, mis on ette nähtud tulevases lepingus.

7.2

Alates 2009. aasta detsembrist on EL kooskõlas Lissaboni lepinguga (5) püüdnud lisada kaubanduse ja säästva arengu peatükki igasse kaubanduslepingusse, mille üle ta on läbirääkimisi pidanud. Seda toetab kindlalt komitee, samuti Euroopa Parlament.

7.3

On tähtis, et uues lepingus kinnitatakse taas poolte õigust reguleerida ja seada omaenda säästva arengu prioriteedid, poliitikameetmed ja seadused kooskõlas poolte pühendumisega rahvusvahelistele standarditele ja lepingutele.

7.4

Tervitatav on komisjoni sageli tsiteeritud kinnitus, et ELi tervishoiu-, turvalisuse-, keskkonna-, tööjõu ja tarbijakaitse standardeid ei lõdvendata. Komitee peaks ka seda jälgima, tagamaks, et seda pühendumist ei õõnestata.

7.5

Sellelt lähtealuselt peaksime me jätkama, käsitledes peamisi murekohti ja pakkudes välja positiivseid tulevikulahendusi, muu hulgas sotsiaalsetes küsimustes. Komitee peab tunnustama Atlandi-ülest kaubandus- ja investeerimispartnerlust oma kestva prioriteedina kogu läbirääkimiste ja rakendamise aja vältel.

7.6

Pooled peaksid kinnitama taas oma pühendumist õigusaktide tõhusale rakendamisele ja jõustamisele töösuhete valdkonnas. Nad peaksid samuti taas kinnitama oma kohustusi, mis tulenevad liikmesusest Rahvusvahelises Tööorganisatsioonis (ILO), sealhulgas ILO 1998. aastal vastu võetud ja kõigile ILO liikmetele siduvast deklaratsioonist aluspõhimõtete ja -õiguste kohta tööl. ILO kaheksa põhikonventsiooni (mis kinnitati WTO Singapuri ministrite deklaratsiooniga 1996. aastal) peavad jääma Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse kõigi säästva arengu peatükkide sotsiaalsete aspektide miinimumaluseks, nagu nad on seda olnud kõigi ELi hiljutiste vabakaubanduslepingute (6) puhul.

7.7

EL on alati pööranud rõhku sotsiaalsetele küsimustele oma siseturu teostamisel ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on elav näide ELi pühendumisest dialoogile ja konsensusele. Austades samas USA pisut erinevat sotsiaalset mudelit, peaks EL siiski tugevalt edendama ja kaitsma oma sotsiaalsel solidaarsusel põhinevat mudelit.

7.8

Pooled peaksid tunnistama, kui oluline on globaalne keskkonnaalane juhtimine ja eeskirjad ühiste keskkonnaalaste väljakutsetega toimetulekuks. Nad peaksid kinnitama taas oma pühendumist õigusaktide tõhusale rakendamisele ja jõustamisele keskkonnavaldkonnas. Lisaks peaksid pooled taas kinnitama oma kindlat kavatsust astuda samme, et tagada ja edendada loodusvarade säilimine, säästev kasutamine ja majandamine. Sellega seoses peaksid pooled samuti taas kinnitama oma pühendumist mitmepoolsetele keskkonnalepingutele.

7.9

Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus peaks andma ka võimaluse ELile ja USA-le edendada jätkuvalt kaubandust ja investeeringuid, mis toetavad säästvat arengut, näiteks kaubanduse liberaliseerimist keskkonnaalaste kaupade ja teenuste osas (kooskõlas Davoses 24. jaanuaril 2014. aastal avaldatud algatusega, millega mõlemad osapooled on ühinenud), ettevõtete sotsiaalse vastutuse osas jms.

7.10

Erinevalt USAst ei ole EL siiani lisanud tööturu- ja keskkonnaküsimusi säästva arengu peatükis üldise vaidluste lahendamise menetluse alla. Selle asemel alluvad need konsultatsioonimenetlusele, mis ei saa tingida kaubandussanktsioone. Selle seisukoha taga peituv loogika ei ole selge ja komitee palub komisjonilt selgitusi.

8.1

Tulenevalt Lissaboni lepingu jõustumisest on ELil pädevus investeeringute alal. Uus leping asendaks kõiki üksikuid kahepoolseid investeerimislepinguid USA ja üheksa liikmesriigi vahel.

8.2

Mitmepoolsel tasandil on EL ja USA WTO kaubandusalaste investeerimismeetmete lepingu osalejad. Seda kohaldatakse siiski vaid meetmetele, mis puudutavad kauplemist kaupadega, jättes välja teenused ja muud tähtsad valdkonnad, mis on arenenud viimase 20 aasta jooksul. Lisaks sellele leppisid EL ja USA 2012. aasta aprillis kokku paljutõotavates investeerimispõhimõtetes ja kutsusid teisi riike üles eeskuju järgima.

8.3

Investori ja riigi vaidluste lahendamise mehhanismi lisamise küsimus on tekitanud üldsuse hulgas suurt huvi ja muret mõlemal pool Atlandi ookeani. Komitee tervitab asjaolu, et komisjon tunnistab märkimisväärset avalikku huvi, mida tekitas agressiivne kohtuprotsess (7), ja komisjoni otsust pidada eraldi avalikku konsultatsiooni investeeringute kaitse ning investori ja riigi vaidluste lahendamise üle avalikkuse suure huvi tõttu. See 27. märtsil 2014. aastal avatud avalik konsultatsioon on hea näide sellest, kuidas julgustada kodanikuühiskonda läbirääkimistele oma panust andma.

8.4

Komitee peab oluliseks, et ükski investori ja riigi vaidluste lahendamise säte Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerluses ei takistaks ELi liikmesriikide võimet kehtestada eeskirju avalikes huvides. Komitee võtab teadmiseks püüdlused läbipaistvuse suurendamise suunas ja koostab eraldi arvamuse investorite ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise kohta.

8.5

3. oktoobril 2013. aastal komisjoni avaldatud teabelehes teeb komisjon ettepanekud investori ja riigi vaidluste lahendamise menetluste potentsiaalse väärkasutamise lõpetamiseks. Komitee leiab siiski, et mitmetes mõistetes, näiteks muu hulgas mõistes „tühised nõuded” ja „avalik eesmärk” puudub selgus. On oluline, et viivitamatult lisataks korraliku määratluse.

8.6

Komitee peab tähtsaks, et ELi läbirääkimiste positsioonis oleks ette nähtud investori ja riigi vaidluste lahendamise lisamiseks mitmeid tingimusi, millest üks peaks olema see, et lepingu vastavad sätted lubaksid liikmesriigil „järgida õiguspärase avaliku poliitikavaldkonna, nagu näiteks sotsiaal-, keskkonna-, julgeoleku-, tarbijakaitse, finantssüsteemi stabiilsuse, rahvatervise ja ohutuse poliitika eesmärke mittediskrimineerival viisil”. On oluline, et see tõdemus oleks ELi läbirääkijate jaoks juhtpõhimõte ning seda tuleks lepingus selgelt nimetada.

9.1

Nii Euroopa Liidus kui Ameerika Ühendriikides on VKEd ja idufirmad majanduskasvu ja töökohtade loomise peamine mootor. VKEsid on ELis üle 20 miljoni ja USAs 28 miljonit. Mõlemal pool Atlandi ookeani on VKEd innovatsiooni, uute toodete ning uute teenuste oluline allikas ning nad saavad juba praegu kasu Atlandi-ülesest kaubandusest.

9.2

Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus on eriti väärtuslik VKEdele, võttes arvesse, et kaubandustõkked kipuvad rohkem koormama väikseid ettevõtteid, kellel on nendega toimetulekuks vähem ressursse kui suurtel firmadel. Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse potentsiaalsed kasutegurid VKEdele hõlmavad mittetariifseid tõkkeid, teenuseid, e-kaubandust, riigihankeid, tolli ja kaubanduse lihtsustamist ning intellektuaalomandiõigusi.

9.3

Komitee toetab Atlandi-ülesesse kaubandus- ja investeerimispartnerlusse VKEdele pühendatud peatüki lisamist. See peatükk looks mehhanismid mõlema poole koostööks, lihtsustamaks VKEde osalemist Atlandi-üleses kaubanduses. Sätetes võiks olla ka ette nähtud VKEde komisjon, mis tegeleks VKEde kogukonnaga ning arendaks veebipõhist teavet ja muid ressursse, mis aitaksid VKEdel mõista lepingu sätteid ja seda, kuidas need sätted neile kasulikud on.

10.1

Tarbijate huvi on Atlandi-ülesese kaubandus- ja investeerimispartnerluse jaoks kriitilise tähtsusega. See paneb tarbijad ostma, mis omakorda avaldab majanduskasvule ja töökohtadele positiivset mõju. Seega on esmatähtis, et tarbijatele antaks tagatisi, mis looksid usaldust Atlandi-ülese turu suhtes. Selge kinnitus, et kehtivaid standardeid ei lõdvendata, oleks hea algus. Omakorda väljakutse on selle lubaduse reaalsuseks muutmine, kehtestades selge õigusraamistiku, et standardite lõdvendamist vältida ja teavitades muude algatuste kõrval kodanikuühiskonda õigeaegselt ja nõuetekohaselt õigusalase lähenemise protsessist. Tuleks lisada ka sätted, mis säilitavad kodanikele õiguse nõuda jõustamist, kui neid sätteid rikutakse.

10.2

On väljendatud muret, et piiride avamine ja kaubandustõkete kaotamine võib viia saastatud toiduainete suurema leviku ja mõjuni. Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus pakub suurepärast võimalust välja arendada nii ELi kui USAd kattev häiresüsteem. Eesmärk oleks parandada tarbijakaitset ja viia miinimumini negatiivsed mõjud kaubandusele, kui selline puhang peaks tekkima.

10.3

Toidu koostisosade ja nende derivaatide jälgitavus on oluline ohutuse, kvaliteedi ja tarbijate teadliku valiku tagamiseks. Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus kujutab endast ELile ja USAle võimalust paremini mõista globaalsete toidutarneahelate ja võrgustike keerukust ja arendada välja kindlad, ühilduvad, koostalitlevad lähenemisviisid jälgitavuse ja toidu autentsuse tagamiseks, kaasa arvatud loomade identifitseerimise süsteemid.

10.4

Tuleks sisse viia kohustuslikud aruandlusskeemid ja teabevahetus uute toodete kohta, et jälgida tööstuslikult toodetud nanomaterjalide turuleviimist; nende üle tuleb põhjalikult, avalikkusele ligipääsetavas vormis arvet pidada.

11.1

Paljud statistilised andmed näitavad, et kaubanduse ja investeeringute kasv teenuste sektoris on üks peamisi potentsiaalseid majanduskasvu allikaid. Seetõttu on mõlema poole jaoks oluline läbirääkimistel leppida kokku mõistlikes kohustustes teenuste (sealhulgas finantsteenuste) osas. Paremat turulepääsu peetakse ELi ettevõtete üheks prioriteediks.

11.2

Läbirääkimistel tuleb samuti arvesse võtta ELi avaliku teenistuse spetsiifilisust ning see tuleb säilitada vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud kohustustega.

11.3

Õigusalane koostöö peaks katma ka teenuseid ja peaks viima reguleerijate vahelise parema koostööni, suurema läbipaistvuseni ning tarbetute ja koormavate nõuete kaotamiseni.

12.1

Lepingu sätted peaksid olema jõulised sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonnas, milles USA ja Euroopa Liit peaksid püüdma läbi rääkida jõulise laiendatud sanitaar- ja fütosanitaarpeatüki üle.

12.2

Põllumajandustootmise ja põllumajanduslike toiduainete tootmise meetodid arenevad USAs ja ELis hoopis erinevates tingimustes (nt loomade heaolu, toiduohutuse sätted, taimekaitsevahendite kasutamist). Ameerika Ühendriikides otsustatakse toote turule laskmise või mitte laskmise üle puhtalt teaduslike kaalutluste alusel, samas kui Euroopas põhinevad seda tüüpi otsused ettevaatuspõhimõttel. Seda lähenemisviisi erinevust tuleb läbirääkimistel arvesse võtta.

12.3

Euroopa Komisjoni varasemalt mainitud kohustus mitte langetada Euroopa standardeid, eelkõige tarbijakaitse osas, peaks muutma meid eriti valvsaks seoses toiduohutuse küsimustes (GMOd, hormoonid toidus, keemiliselt puhastatud toit jne), et tagada (Lissaboni lepingus sätestatud) ettevaatuspõhimõtte süstemaatiline järgimine. Jõupingutused USA ja ELi reguleerivate süsteemide paremaks sobitamiseks peavad tagama toiduohutuse kõrgeimate standardite järgimise mõlemal pool Atlandi ookeani.

13.1

Riigihanked on eriti tundlik teema, mille suhtes EL peaks võtma aktiivsema lähenemisviisi, kuna USA ettevõtted saavad praegu ELi turu avatusest rohkem kasu kui vastupidi. On oluline, et kõigis lepingutes rakendataks ühesugusel tasemel ligipääsu riigihangetele mõlemal pool Atlandi ookeani.

13.2

Läbirääkijad peavad tagama, et liikmesriikide, samuti piirkondlike ja kohalike omavalitsuste õigust oma demokraatlikult kooskõlastatud sotsiaal- ja keskkonnapoliitikat ellu viia ei õõnestataks.

15.1

Energiavarustuse kindlus on kriitilise tähtsusega. Kogu Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse ulatuses tuleb silmas pidada meetmete loomist energiavarustuse kindluse ja strateegiliste toorainetega varustuse tagamiseks, et määratleda energiakaubandust mõjutada võivaid varustuse ja taristu praegusi ja tulevasi kitsaskohti ning mehhanisme varustuskriiside ja häiretega toimetulekuks.

15.2

Energiatõhusus ja taastuvenergia edendamine on nii ELi kui ka USA energiapoliitika peamised aspektid. Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus peaks edendama neid eesmärke ja peaks tagama mõlemale poolele õiguse säilitada või luua standardeid ja eeskirju seoses nt toodete, seadmete ja menetluste energiatõhususega, töötades samas nii palju kui võimalik ELi ja USA standardite lähenemise suunas.

17.1

Komitee tervitab nüüdseks väljakujunenud protsessi, milles kodanikuühiskonda teavitatakse täiel määral pärast iga läbirääkimiste vooru, kui väga väärtuslikku arengut. On eluliselt tähtis, et kõigi sidusrühmadega ka edaspidi konsulteeritaks ning et komiteed tunnustataks kui selle protsessi lahutamatut osalejat. Siiski on kodanikuühiskonna seast väljendatud muret, et läbirääkimiste tekstid on tarbetult konfidentsiaalsed, mis pärsib teavitusprotsessi. See võib tõsiselt õõnestada avalikkuse usaldust ja toetust läbirääkimistel saavutatud Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerluse lepingu vastu.

17.2

Atlandi-ülene majandusnõukogu ning puudusi ja erinevusi viie Atlandi-ülese dialoogi vahel (ettevõtjad, tarbijad, seadusandjad, tööturg ja keskkond) käsitleti põhjalikult komitee 2009. aasta märtsis vastu võetud arvamuses (8). Nagu näitasid Atlandi-ülene ettevõtjate ja tarbijate dialoog, võivad need organid, kui nad on korralikult loodud ja käivitatud, anda olulise panuse läbirääkimiste protsessi. Seetõttu kordab komitee üleskutset käivitada Atlandi-ülene töövõtjate dialoog ja Atlandi-ülene keskkonnadialoog.

17.3

Nagu eelpool mainitud, kaasnevad Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerlusega nii kartused kui lubadused ning kodanikuühiskonna roll on äärmiselt oluline läbirääkimiste tulemuste õnnestumise või ebaõnnestumise juures.

Uue põlvkonna kahepoolsed kaubanduslepingud, millega EL on liitunud, hõlmavad kõik sätteid kodanikuühiskonna järelevalvemehhanismi kohta.

17.4

Kõik need mehhanismid hakkavad vastavalt reaalsele olukorrale toimima sui generis. Komitee peab siiski oluliseks, et selline mehhanism tuleks konkreetselt Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse jaoks leida nii kiiresti kui võimalik ja et komiteega konsulteeritaks selle vormi osas.

18.1

On vajalik, et komitee institutsioonilist rolli tunnustataks kogu Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimiste protsessi vältel ning et Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi vahel säilitataks korrapärane dialoog kogu läbirääkimiste protsessi vältel.

18.2

Lissaboni lepinguga kinnitati taas komitee kui kodanikuühiskonna ja teiste Euroopa Liidu institutsioonide vahelise silla rolli. See on oluline osa tihedast koostööst komitee ja Euroopa Komisjoni vahel. Pidades silmas Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse potentsiaalset tähtsust on oluline, et:

18.3

Kuigi USA-l ei ole komiteele võrdväärset institutsiooni, ilmnes 2014. aasta veebruaris Washingtoni tehtud missioonil, et USA-l on hästi organiseeritud kodanikuühiskonna struktuur. See vastab komitee kolmel rühmal põhinevale struktuurile. Seega pakub Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus komiteele suurepärast võimalust jätkata oma varem alustatud poliitikat, mis on suunatud Atlandi-üleste suhete loomisele kodanikuühiskonnaga. Selleks on soovitav seada ELi ja USA kontaktrühma moodustamine vahetuks prioriteediks.

18.4

Käesolev arvamus on komitee Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse protsessi kaasatuse algus, mitte selle lõpp. Komitee soovitab algatada kestva EMSK projekti, et osaleda Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerluse protsessi järelevalves kodanikuühiskonna nimel. See võib hõlmata nt edaspidiseid arvamusi, avalikke arutelusid, seminare, konverentse jne sellistel teemadel nagu säästev areng, VKEd, investori ja riigi vaidluste lahendamine, riigihanked ja valdkonnapõhised analüüsid.