52014DC0669

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Euroopa majanduse elavdamise energeetikakava rakendamise kohta

I     EDUSAMMUD KAVA RAKENDAMISEL JA SAADUD KOGEMUSED

Energiataristu ja innovatsioon, mis on Euroopa majanduse elavdamise energeetikakava liikumapanevad jõud, on praegu sama olulisel kohal kui 2009. aastal, mil energeetikakava kehtestati. Kummalgi on oluline roll tarnekindluse tagamisel, praeguste ja tulevaste energiaalaste ja kliimamuutusi käsitlevate eesmärkide täitmisel ning siseturu täielikul väljakujundamisel.

Hiljutised poliitilised sündmused Ukrainas ja Venemaal on veelkord tõestanud gaasi tarnekindluse tagamise tähtsust. Energeetikakava on juba aidanud kaasa ELi vastupanuvõime suurendamisele, näiteks vastassuunalise gaasiülekande projektide kaudu, eriti võrreldes eelmise gaasikriisi aegse seisuga 2009. aastal. Energeetikakava raames toetatav innovatsioon avamere tuuleenergia sektoris ning süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise valdkonnas on samuti aidanud märkimisväärselt kaasa ELi oma ressursside, näiteks tuule ja kivisöe tõhusamale kasutamisele.

Teave kõikide energeetikakava projektide hetkeseisu kohta on kättesaadav järgmisel aadressil: http://ec.europa.eu/energy/eepr/doc/cswd_project_2014.pdf.

Oma hiljutises, 28. mail 2014 vastu võetud teatises Euroopa energiajulgeoleku strateegia kohta[1] kinnitas komisjon taas elutähtsa taristu väljakujundamise tähtsust meie energiajulgeoleku kindlustamiseks.

Taristu ja innovatsioon on väga tähtsad ELi kliima- ja energiaalaste eesmärkide saavutamiseks, olgu need siis taastuvenergiat, energiatõhusust ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist käsitlevad praegu kehtivad nn 20/20/20-eesmärgid või hiljuti komisjoni tehtud ettepaneku kohased eesmärgid aastaks 2030. Energeetikakava avamere tuuleenergia projektide raames toodetakse juba võrguelektrit ning aidatakse seega kaasa ELi taastuvenergia ja kasvuhoonegaasidega seotud eesmärkide täitmisele. Euroopa Energiatõhususe Fondist rahastatavad projektid aitavad suurendada energiatõhusust. Energeetikakava süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektid on olulised, et õigeaegselt tõestada sellise tehnoloogia elujõulisust, mis võimaldab kasvuhoonegaaside heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja üleminekut väikeste süsinikdioksiidi heitkogustega majandusele. Taristu ja innovatsioon on samuti esmatähtsad energia siseturu väljakujundamiseks ja ühenduste loomiseks, millega tagatakse, et ükski liikmesriik ei ole enam isoleeritud Euroopa gaasi- ja elektrivõrkudest.

Euroopa Ülemkogu kutsus 2014. aasta märtsis üles kiirendama eelkõige kõikide selliste meetmete rakendamist, mis aitaksid saavutada kõikides liikmesriikides eesmärki tagada ühendused vähemalt 10 % ulatuses liikmesriigi olemasolevast elektritootmisvõimsusest[2]. Energeetikakava projektid on seda eesmärki juba oluliselt lähemale toonud.

Energeetikakava projektid on ELi sihtide saavutamisele juba märkimisväärselt kaasa aidanud ja jätkuvad projektid sobivad uute kavandatud eesmärkide täitmiseks paremini kui kunagi varem. Käesolevas aruandes kirjeldatakse energeetikakava iga osa raames tehtud edusamme seoses projektide rakendamisega ja Euroopa Energiatõhususe Fondiga. Tegemist on 2013. aastal vastu võetud aruande[3] jätkuga, mis hõlmab projektide rakendamist ajavahemikul oktoober 2013 kuni 31. august 2014 ja väljamakseid ajavahemikul 1. juuli 2013 kuni 31. august 2014.

II       PROJEKTIDE ÜLDINE RAKENDAMINE

2013. aasta lõpuks oli 61 projektist 30 tehniliselt juba täielikult lõpetatud ning abisaajatele oli reaalselt välja makstud 1 499 826 548 eurot.

Väljamaksete tegemise määr on endiselt madal, kuid nagu nähtub lisas esitatud komisjoni talituste töödokumendist, on enamik projekte lõpule viidud ja nende elluviijad esitavad lõppmaksetaotluse käesoleva aasta lõpuks. See näitab, kui keeruline on selliste suurte ja mitmetahuliste projektide kavandamine. Projektide elluviijad on seisnud silmitsi rea lisaprobleemidega, mis hõlmavad asjaomase tehnoloogia keerukust, eeskätt seoses avamere tuuleenergia võrku ühendamise ning süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamisega, ametisutuste probleeme sobiva õigusraamistiku tagamisel nii valitsuse kui ka reguleerivate asutuste tasandil ja üldsuse heakskiidu puudumist, samuti keskkonnaküsimuste ja avalike hangetega seotud probleeme. Peale selle on paljud tekkinud viivitused seotud loa andmise menetlusega.

Praegu on Saksamaa süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projekti toetusest tagasi nõutud 42 miljonit eurot kulutamata jäänud vahendeid. Elektri- ja gaasitaristuid hõlmavate ennetähtaegselt lõpetatud projektide puhul on kulukohustusi tühistatud 12 miljonit euro ulatuses. See on osaliselt seletatav asjaoluga, et lõplikud kulud kujunesid algselt kavandatust väiksemaks.

1.         Gaasi- ja elektritaristud

Energeetikakava taristute allprogrammiga toetatakse 44 projekti kolmes peamises tegevusvaldkonnas.

Projekte rakendavad igas liikmesriigis põhivõrguettevõtjad ja ülekandesüsteemi haldurid või projektide elluviijad. Kohustustega on seotud 2,268 miljardit eurot, millest 897 973 693 eurot ehk 40 % oli 2014. aasta aprilliks toetusesaajatele välja makstud. Väljamaksed tehakse üksnes juhul, kui projekti elluviija on lõpliku investeerimisotsuse kaudu võtnud selge kohustuse projekti rakendada.

Projektid hõlmavad kolme järgmist valdkonda.

- Gaasitaristu ja gaasi hoiustamise projektid: gaasi transportimise ja gaasiga kauplemise taristu tuleb ühendada ELis suuremaks tervikuks, rajades liikmesriikide vahele puuduvaid ühendusi. Tuleb jätkata ELi energiaallikate ja -kanalite mitmekesistamist, pöörates muu hulgas tähelepanu veeldatud maagaasile.

- Vastassuunalise gaasiülekande projektid: Venemaa ja Ukraina 2009. aasta gaasitarnekriisi ajal jäi suurem osa Kesk- ja Ida-Euroopa liikmesriike gaasita, ent mitte gaasipuuduse pärast Euroopas, vaid sellepärast, et olemasolevas taristus puudus tehniline seadmestik ja suutlikkus idast läände suunduvate gaasivoogude ümbersuunamiseks läänest itta. Energeetikakava alusel rahastamine aitas seda probleemi lahendada ning nüüd on Kesk- ja Ida-Euroopas olemas vastassuunalise gaasiülekande taristu. Lõpuleviidud projektide hulgas paistavad kõige rohkem silma neli Austria projekti, millega tagatakse kõikide naaberriikide jaoks parem juurdepääs Austrias Baumgartenis asuvale hoidlale, kaks Slovakkia projekti Slovakkia ja Tšehhi Vabariigi vahelise ning Slovakkia ja Austria vahelise kahesuunalise gaasivoo kindlustamiseks ning Slovakkias asuvale maa-alusele gaasihoidlale juurdepääsu parandamiseks, kolm Tšehhi Vabariigi projekti, millega suurendati loode-idasuunalist ülekandevõimsust, ning üks Ungari projekt maagaasi ohutuks lääne-idasuunaliseks ülekandmiseks Ungari territooriumil ja Rumeeniasse.

- Elektritaristu projektid: mitmesugustest taastuvatest energiaallikatest saadavate üha suuremate elektrikoguste võrkuühendamine nõuab märkimisväärseid investeeringuid uude taristusse. Peale selle on mitu liikmesriiki ikka veel nn energiasaared, sest neil on halb ühendus naabritega ja energia siseturuga.

1.1.      Senised edusammud

Praeguseks on 44 taristuprojektist lõpule viidud 27 (võrreldes 19 projektiga 2013. aasta alguses). Lisaks on nelja projekti puhul rahaline toetamine ennetähtaegselt lõpetatud. Elektrisektoris on lõpule viidud seitse projekti. Ülejäänud viis projekti kulgevad edukalt ning mõni neist viiakse eeldatavalt lõpule käesoleval aastal või hiljemalt 2015. aastal. Gaasisektoris on lõpule viidud 20 projekti, kaheksa projekti edenevad kavakohaselt ja neli on katkestamisel. Kesk- ja Ida-Euroopa vastassuunalise gaasiülekande ja võrkude ühendamise projektidest on enamik (14 projektist 12) edukalt lõpetatud. Energeetikakava vahendid on aidanud kindlustada projektide rahastamist ja seeläbi need õigeaegselt lõpule viia. Tänu sellele on paranenud nii gaasivõrgu ohutus kui ka töökindlus, suurenenud tarnekindlus ja tarneallikate mitmekesisus ning kõrvaldatud olulised kitsaskohad.

Esile saab tuua järgmised näited. Energeetikakava vahenditega tagati Prantsusmaa ja Belgia vahelise piiriülese gaasiülekande võimsuse suurenemine kiirendatud korras. Belgia poolel rajati kaks uut kompressorjaama (Berneau ja Winksele), mis juba töötavad. Prantsusmaa poolel soetati torustik lõikudele Pitgam-Nedon ja Cuvilly-Dierrey-Voisines ning ehitustööd käivad.

Energeetikakava vahendid on aidanud laiendada ja tugevdada Taani ülekandesüsteemi, et võimaldada tarnida rohkem gaasi Rootsi ja importida gaasi Saksamaalt Ellundi ühenduspunkti kaudu. Tulevikus võidakse tänu sellele projektile tarnida Norra gaasi Norrast lähtuvate ja läbi Taani kulgevate võimalike tarneteede kaudu Kesk-Euroopa ja Läänemere piirkonna tarbijatele.

Portugali ja Hispaania vahelise kahe elektriühenduse edukas rajamine 2011. aastal Douro ja Algarve piirkondades on hõlbustanud taastuvenergia võrkuühendamist. Energeetikakava vahendid on olulisel määral kaasa aidanud Portugali võrgu uuendamisele ja laiendamisele ning sellest tulenevalt Hispaaniaga seotud ülekandevõimsuse suurendamisele.

Samuti toetati energeetikakava vahenditega Iirimaa ja Ühendkuningriigi vahelise esimese elektriühenduse rajamist. See elektriühendus on aidanud suurendada ülekandevõimsust ja loonud võimaluse avamere tuuleenergia võrkuühendamiseks ning taganud seeläbi Iirimaal suurema tarnekindluse ja energiaallikate mitmekesisuse.

Energeetikakava raames läbi viidava kolme Läänemere piirkonna projekti eesmärk on parandada energia siseturu toimimist ning tagada kõigile võrdsed võimalused. Pärast lõpuleviimist aitavad need projektid olulisel määral suurendada tarnekindlust, toetada elektrikaubandust ning vähendada piirkonna impordivajadust. Selleks otstarbeks eraldatud energeetikakava vahenditega kiirendati Eesti ja Soome vahelise veealuse elektriühenduse (Estlink2) rajamist; see ühendus hakkas tööle 2014. aasta märtsis. Estlink2 kujuneb tulevikus oluliseks ühenduslüliks Balti riikide integreerimisel elektrituruga Nord Pool Spot. Lisaks suurendab Estlink2 Balti riikide elektrisüsteemi töökindlust ja vähendab sõltuvust Venemaa energiatarnetest.

Vaatamata teatavatele edusammudele tekkisid nelja gaasisektori projektiga siiski raskused ja need lõpetatakse ennetähtaegselt 2014. aastal. See hõlmab projekte Nabucco, Galsi ja Poseidon ning vastassuunalise gaasiülekande projekti Rumeenias. Esimese kolme projekti puhul ei lõppenud gaasitarnetega seotud äriläbirääkimised soodsalt. Rumeenia vastassuunalise ülekande projekti rakendamine ei olnud võimalik tehnilistel põhjustel. 

1.2.      Saadud kogemused  

Elektri- ja gaasitaristute projektide puhul on tehtud olulisi edusamme. Suurem osa projektidest (44 projektist 40) on juba lõpule viidud või veel käimas. Mõne projekti puhul on rakendamise lõppkuupäeva edasi lükatud (vt komisjoni talituste töödokument).

Energeetikakava parandab konkreetselt siseturu toimimist, ühendades omavahel ELi lääne- ja idaosa ning suurendades asjaomaste riikide ja piirkondade tarnekindlust. On saavutatud olulisi tulemusi: vastassuunalise gaasiülekande projektid on ellu rakendatud ning aitasid 2012. aasta veebruari külmalaine ajal ära hoida gaasitarnekriisi. Toetatavad elektriprojektid annavad tugeva tõuke siseturu väljakujundamisele. Elektrivõrgu projektid aitavad kaasa taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri kasutuselevõtule. Üleeuroopalise energiataristute süsteemi loomine edeneb tänu kitsaskohtade kõrvaldamisele ja energiasaarte – kolme Balti riigi, Pürenee poolsaare, Iirimaa, Sitsiilia ja Malta – järkjärgulisele integreerimisele.

Praeguse seisuga nähakse ette, et enamik 13 praegu käimasolevast projektist peaks lõpule viidama aastatel 2014 ja 2015 ning vaid mõni projekt kestab 2017. aastani.

Energeetikakava rakendamisel on ilmnenud, et mõne projekti elluviimine on viibinud peamiselt loa andmise menetluste, piiriülese projekti puhul tekkinud regulatiivsete probleemide ja ebapiisava ärilise tasuvuse tõttu. Seda silmas pidades toetatakse energeetikakavaga energiapoliitika põhiprioriteedina käsitletava Euroopa energiataristupoliitika väljatöötamist. Üleeuroopalise energiataristu suunistega[4] nähakse ette meetmed ühishuviprojektide õigeaegseks elluviimiseks kaheksas määratletud esmatähtsas koridoris. Eelkõige võimaldatakse ühishuviprojektide puhul kohaldada kiiremaid loa andmise menetlusi (maksimaalselt kolm ja pool aastat) ja regulatiivseid stiimuleid piiriüleste projektide rakendamiseks ning neile võidakse eraldada vahendeid Euroopa ühendamise rahastust[5].

2. Avamere tuuleenergia projektid

2.1. Senised edusammud

See energeetikakava allprogramm hõlmab üheksat projekti toetuste kogumahuga 565 miljonit eurot, mis jaguneb kahe peamise tegevusvaldkonna vahel:

· uuenduslike turbiinide ja avamere tuulegeneraatorite aluste ulatuslik katsetamine, tootmine ja paigaldamine (kuus projekti) ning

· moodulipõhiste lahenduste väljatöötamine suures mahus edastatava tuuleenergia võrkuühendamiseks (kolm projekti).

Nendest kolm projekti on lõpule viidud ja üks on ennetähtaegselt lõpetatud. Projektide elluviimiseks on välja makstud 226 981 500 eurot.

2.2.    Senised edusammud sektorite kaupa

2.2.1. Edusammud seoses uuenduslike turbiinide ja avamere generaatorialustega

Viimase aruande järgselt on edukalt lõpule viidud veel kaks projekti: Bard I ja Borkum West II. Tänu energeetikakavast lähtuvale rahastamisele on nende kahe projekti ja juba ellu viidud projekti Thornton Bank tulemusena lisandunud kokku 925 MW tuuleenergiavõimsust.

Veel üks projekt – Nordsee Ost – edeneb kavakohaselt ja kõnealune tuulepark peaks tööle hakkama 2014. aasta lõpus.

Ülejäänud kahe projekti – Aberdeeni avamere-tuulepargi (Euroopa katsekeskuse) ja Global Tech I – rakendamisel esineb märkimisväärseid probleeme. Aberdeeni projekt on ehitusloa saamisega seotud raskuste tõttu viibinud ja lõplik investeerimisotsus tehakse parima hinnangu kohaselt 2015. aasta teises kvartalis (projekt viiakse lõpule 2018. aastal). Global Tech I puhul on load olemas, kuid edasiste oluliste edusammude tegemiseks tuleb leida kaasinvestor. Komisjon jälgib olukorda tähelepanelikult ja lõpetab need projektid ennetähtaegselt, kui järgmise 12 kuu jooksul olukord piisavalt ei parane.

2.2.2. Edusammud tuuleenergia võrkuühendamisel

Üks projekt, HVDC Hub, on ennetähtaegselt lõpetatud. Ülejäänud kaks projekti – Kriegers Flak ja Cobra Cable – on töölerakendamisest veel mitme aasta kaugusel.

Kriegers Flaki puhul said projekti elluviijad pakkumused vajalike ehitustööde kohta. Mõnda olulist tehnoloogiakomponenti käsitlevad pakkumused ületasid märkimisväärselt eelarves kavandatud maksumust. See on sundinud projekti elluviijaid kavandatud projekti ümber hindama, et vähendada kulusid. Kõnealune ümberhindamine käib ja komisjon ootab elluviijailt ettepanekut projekti ja selle kestuse muutmiseks. Komisjon kontrollib, kas ettepanek on vastavuses energeetikakavaga. Vastavuse korral viiakse enne lõpliku investeerimisotsuse tegemist projekti raames läbi mõnda komponenti hõlmav uus hange.

Projekt Cobra Cable on pärast viimast aruannet oluliselt edenenud. Toetuslepingut on muudetud ja projekti on pikendatud detsembrini 2017. Projekti elluviijad taotlevad pärast muudatuse kohaldamist vajalikud load ja kuulutavad välja pakkumiskutsed lõpliku investeerimisotsuse tegemiseks 2016. aasta teises kvartalis. Kaabel peaks tööle hakkama kaks aastat hiljem.

3. Süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine

See energeetikakava allprogramm hõlmab 1 miljardi euro suurust toetust kuuele projektile, mille eesmärk on töötada välja süsinikdioksiidi kogumise, transpordi ja säilitamise terviklik meetod.

Seisuga 30. aprill 2014 on olukord järgmine:

üks projekt on lõpule viidud ja selle tulemusena on tööle rakendatud süsinikdioksiidi kogumise, transpordi ja säilitamise katsejaamad, kolm projekti on ennetähtaegselt lõpetatud ning kaks projekti on käimas. Projektide elluviimiseks on välja makstud 374 871 355 eurot.

Edusammud süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektides

Energeetikakava raames rahastatud projekt Compostilla viidi lõpule 2013. aasta oktoobris ja selle tulemusena on edukalt rajatud kolm süsinikdioksiidi kogumise, transpordi ja säilitamise katsejaama. Katsejaamades tehtud katsete ja muude ettevalmistustööde käigus saadud tulemused on aidanud kaasa teabe jagamisele süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektivõrgustikus[6], milles avaldati ka seda projekti käsitlev aruanne. Projekti elluviija otsustas hiljem mitte rajada näidisjaama, mida energeetikakava raames antud toetus ei oleks hõlmanud. Katsejaamade näol on tegemist väga kasulike rajatistega, mis jäävad tänu Hispaania valitsuse toetusele töösse ja pakuvad oma teenuseid ka turul[7].

Ülejäänud kaks projekti – ROAD Hollandis ja Don Valley Ühendkuningriigis – seisavad jätkuvalt silmitsi märkimisväärsete probleemidega ehituseks ja käitamiseks vajalike rahaliste vahendite kindlustamisel.

Don Valley projektis on tehtud olulisi edusamme taristu ettevalmistamisel süsinikdioksiidi transpordiks ja säilitamiseks soolases põhjaveekihis, kuid sellele vaatamata sõltub projekti tulevik täielikult tegevustoetuse saamisest Ühendkuningriigi hinnavahede hüvitamise programmi raames. Augustis 2014 avaldas Ühendkuningriigi valitsus üldise poliitikadokumendi, milles määratletakse valitsuse edasised sammud seoses süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist käsitlevate võimalike lahendustega hinnavahede hüvitamise programmi raames, mis oleks kohaldatavad selliste projektide suhtes nagu Don Valley projekt. Komisjon jätkab arutelu nii projekti elluviijate kui ka Ühendkuningriigi valitsusega projekti ajastuse ja väljavaadete üle, et saavutada soodne lõplik investeerimisotsus.

Projekti ROAD puhul on peamiselt süsinikdioksiidi madalast hinnast tulenev rahastamise puudujääk tinginud vajaduse leida täiendavad rahastamisallikad. Euroopa Komisjon on teinud märkimisväärseid jõupingutusi, et leida koos projekti potentsiaali tunnistavate asjaomaste liikmesriikide, tööstuspartnerite ja Norraga sobiv lahendus. Muu hulgas on tehtud ettepanek selle kohta, et kõik osapooled rahastaksid projekti võimalikult kiiresti, ja selle kohta, kuidas „Horisont 2020” vahendeid saaks liikmesriikides kasutada projekti käitamisetapi täiendavaks rahastamiseks. Projekti ROAD rahastamise puudujäägi osas tuleb lahendus leida enne 31. detsembrit 2014, mis on energeetikakava raames sõlmitud toetuslepingu praegune lõppkuupäev.

III         EUROOPA ENERGIATÕHUSUSE FOND

Euroopa Energiatõhususe Fond loodi juulis 2011 ning EL eraldas selleks 146,3 miljonit eurot, et toetada energiatõhususe projekte. See hõlmab 125 miljoni euro suurust panust fondi, mille maht on nüüdseks kasvanud 265 miljoni euroni[8], samuti tehnilise abi toetusvahendit eelarvega 20 miljonit eurot ja teadlikkuse suurendamise tegevusteks eraldatud 1,3 miljonit eurot.

Pärast energeetikakava viimase aastaaruande osaks oleva vahehindamisaruande vastuvõtmist novembris 2013 on heaks kiidetud veel seitse projekti. Kokku on fondist eraldatud 13 projekti jaoks 219 miljonit eurot, enamik sellest energiatõhususe sektorile.

Seega eraldati ELi panus fondi (125 miljonit eurot) projektiinvesteeringuteks edukalt ja täies mahus 31. märtsiks 2014, nagu on nõutud asjaomases määruses[9].

1. Senised edusammud

Fond

Fond tegi 2013. aasta lõpus teise omakapitaliinvesteeringu Rennesʼis asuvasse biomassil töötavasse soojuse ja elektri koostootmisjaama, korrates varem Orléansʼis tehtud sarnast omakapitaliinvesteeringut (mõlemad Prantsusmaal). Samuti sõlmis fond esmakordselt partnerluse finantseerimisasutusega, luues koos Rumeenia pangaga Banca Transilvania rohelise rahastamisvahendi, mille kaudu pakutakse väikelaenusid Rumeenia ametiasutustele ja antakse tehnilist abi seoses energiatõhususe projektidega. Heaks kiidetud ja sõlmitud projektide täielik loetelu on esitatud käesoleva aruande lisas.

Tehniline abi

Tehnilise abi vahenditest (20 miljonit eurot) toetati 20 projekti struktureerimist. Umbes 2,2 miljonit eurot tehnilise abi vahendeid jääb eraldamata. See on seletatav asjaoluga, et enamiku praeguseks rahastatud projektide puhul ei vajatud tehnilist abi. Fondi käivitamisetapis kindlaks määratud esimesed projektid olid kaugemalearenenud/suurema küpsusastmega, et järgida määrusest tulenevaid ajalisi piiranguid ja majanduse elavdamise eesmärki. Viimased 2013. aastal tehnilise abi raames antud toetused eraldati ametiasutustele Ringkøbing-Skjernis (Taani) biomassiprojekti elluviimiseks ja Rhône-Alpesʼis (Prantsusmaa) koolihoonete uuendusprogrammi ettevalmistamiseks, Ore Valley Housing Associationile kaugküttesüsteemi arendamiseks ning ametiasutustele Elches (Hispaania) tänavavalgustuse ja hoonete uuendamise programmi elluviimiseks.

Teadlikkuse suurendamise tegevused

Euroopa avaliku ja erasektori partnerluse eksperdikeskus[10] on läbi viinud teadlikkuse suurendamise kampaania, milles keskenduti kolmele aspektile: energiatõhususe lepingute sõlmimise toetamine liikmesriikides, struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi vahendite optimaalse kasutuse soodustamine energiatõhususe ja taastuvenergia valdkonnas ning perioodi 2014–2020 hõlmava mitmeaastase finantsraamistikuga seotud hiljutisi poliitilisi muudatusi ja prioriteete käsitleva teabe levitamine. Eri teabelehtede ja riigipõhiste strateegiate koostamise järel korraldati mitmes liikmesriigis kohandatud seminare ja jätkutegevusi.

2. Põhijäreldused ja väljavaated

Fond on edukalt täitnud oma eesmärgi ning eraldanud määruses sätestatud investeerimisperioodi lõpuks investeeringuteks kogu ELi panuse ja pakkunud energiatõhususe projektide toetamisel uuenduslikke rahastamislahendusi. Tehniline abi on samuti osutunud väga tõhusaks toetusvahendiks ametiasutustele selliste projektide ettevalmistamisel, mida hiljem rahastatakse fondist.

Euroopa Energiatõhususe Fond püüab investeerimisel jätkuvalt leida tasakaalustatud lähenemisviisi ja suurendada oma geograafilist haaret, et rahuldada Euroopa kohalike ja piirkondlike ametiasutuste eri vajadusi. Fond on praeguseks tõestanud oma usaldusväärsust tulusate investeeringute kaudu (2013. aastal oldi kasumis) ning otsib nüüd aktiivselt uusi kogenud investoreid, et ELi panust veelgi paremini ära kasutada.

IV        ÜLDJÄRELDUSED

Energeetikakava raames on saavutatud häid tulemusi. Enamik projekte on lõpule viidud, eriti võrkude ühendamist hõlmavates energeetikakava osades. Need projektid suurendavad ELi vastupanuvõimet tarnekindlusega seotud kriiside ajal ning aitavad kaasa ELi energiaalaste ja kliimamuutusi käsitlevate eesmärkide täitmisele.

Euroopa Energiatõhususe Fond on samuti olnud edukas: loodi ärilistel alustel toimiv fond, mis jätkuvalt kasvab, pakkudes rahastamislahendusi ja teenides kasumit, mille arvelt kaetakse halduskulud, makstakse aktsionäridele dividende ja makstakse tagasi asutamiskulud.

Kõige probleemsem valdkond on süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine. Nagu varasemates aruannetes on juba märgitud, tuleneb see paljudest eri teguritest, millest kõige olulisem on asjaomase tehnoloogia puhul kasutatava ärimudeli muutumine pärast energeetikakava rakendamise algust. Komisjon teeb jätkuvaid poliitilisi jõupingutusi kahe käimasoleva projekti edendamiseks, ent nende edukus sõltub siiski erainvestorite ja asjaomaste riikide valitsuste pingutustest.

Ehkki energeetikakava rakendamine on mõnes valdkonnas olnud eeldatust aeglasem, ei ole komisjonil üldjuhul otsest kontrolli selle põhjuste üle. Viivitusi on põhjustanud nii loa andmisega seotud küsimused (nt Aberdeen), uuendusliku tehnoloogia kulukus (nt Kriegers Flak), regulatiivsed uuendused siseriiklikul tasandil (nt Cobra Cable) kui ka raskused rahastamisvõimaluste leidmisel.

Nendele viivitustele vaatamata on ulatuslik taristu, uuenduslik tehnoloogia ja ELi uudsed rahastamisvõimalused jätkuvalt suure väärtusega ning aitavad kaasa tarnekindluse, siseturu ja kliimamuutustega seotud ELi eesmärkide täitmisele. Seda on toonitanud ka Euroopa Parlament ja nõukogu energiataristut ja innovatsiooni hõlmavate ELi rahastamisvahendite mahu suurendamisel uue finantsraamistiku alusel nii Euroopa ühendamise rahastus, programmis „Horisont 2020” kui ka struktuurifondides. Käimasolevate energeetikakava projektide lõpuleviimine täiendab neid programme ning projektide töölerakendamisel saadakse väärtuslikke kogemusi tulevikuks.

[1]               COM(2014) 330 (final).

[2]               Euroopa energiajulgeoleku strateegiaga nähakse ette selle eesmärgi laiendamine 15 protsendini aastaks 2030.

[3]               COM(2013) 791 (final).

[4]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 347/2013, 17. aprill 2013, üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta (ELT L 115, 25.4.2013, lk 39).

[5]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1316/2013, 11. detsember 2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129).

[6]               http://ccsnetwork.eu/

[7]               http://www.ciuden.es/index.php/en/tecnologias/instalaciones

[8]           Lisainvesteeringuid on teinud Euroopa Investeerimispank summas 75 miljonit eurot, Cassa Depositi e Prestiti SpA (CDP) summas 60 miljonit eurot ja määratud investeerimisjuht Deutsche Bank (DB) summas 5 miljonit eurot.

[9]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1233/2010, 15. detsember 2010, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 663/2009, millega luuakse abikava majanduse elavdamiseks ühenduse finantsabi andmisega energeetikaprojektidele (ELT L 346, 30.12.2010, lk 5).

[10]             Euroopa avaliku ja erasektori partnerluse eksperdikeskus (EPEC) on Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Komisjoni ning ELi liikmesriikide ja kandidaatriikide ühisalgatus. Keskus aitab tugevdada oma avalikku sektorit esindavate liikmete suutlikkust avaliku ja erasektori partnerlustehingute sõlmimisel. http://www.eib.org/epec/.

1. LISA

Väljamaksed Euroopa majanduse elavdamise energeetikakava raames

Energeetikakava projektide elluviimiseks tehtud väljamaksete kogusummad eurodes seisuga 31. august 2014

Eelarverida || Aasta || Kokku

Võrkude ühendamine || 2010 || 360 855 255,05

|| 2011 || 224 168 978,21

2012 || 129 803 680,81

2013 || 126 931 210,31

2014 || 56 214 568,83

Kokku |||| 897 973 693,21

Süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine || 2010 || 193 746 614,74

2011 || 192 003 911,76

2012 || -5 616 118,92

2013 || 26 844 338,79

2014 || -32 107 391,30

Kokku |||| 374 871 355,07

Avamere tuuleenergia || 2010 || 146 307 027,84

|| 2011 || 41 300 324,67

2012 || 15 624 303,94

2013 || 11 990 156,27

2014 || 11 759 687,45

Kokku |||| 226 981 500,17

Euroopa Energiatõhususe Fond ||||

|| 2011 || 30 000 000,00

|| 2012 || 934 251,15

2013 || 24 892 026,95

2014 || 32 333 453,99

Kokku || || 88 159 732,09

Kõik kokku || 2010 || 700 908 897,63

2011 || 487 473 214,64

|| 2012 || 140 746 116,98

2013 || 190 657 732,32

2014 || 68 200 318,97

Kokku || || 1 587 986 280,54

Väljamakstud summadest on lahutatud sissenõudekorralduste kohased summad