52014DC0592

I. Sissejuhatus

Käesolevas aruandes käsitletakse autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemist liikmesriikides. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ[1] (edaspidi „määrus (EÜ) nr 1071/2009”) kohaldatakse kõigi ELis autoveo-ettevõtjana tegutsevate ettevõtjate ja sellel tegevusalal tegutseda kavatsevate ettevõtjate suhtes. Autoveo-ettevõtja tegevusala hõlmab nii kaupade autoveo-ettevõtjaid[2] kui ka reisijate autoveo-ettevõtjaid[3]. Määruse reguleerimisalasse ei kuulu teatavad ettevõtjakategooriad, näiteks need, kes kasutavad mootorsõidukeid, mille täismass on väiksem kui 3,5 tonni. Määruses (EÜ) nr 1071/2009 on sätestatud ühiseeskirjad, milles käsitletakse juurdepääsu kaupade ja reisijate autoveo-ettevõtja tegevusalale.

Kõnealuse määruse artikli 3 kohaselt peavad autoveo-ettevõtjad tegutsema liikmesriigis stabiilselt ja tõhusalt, olema hea mainega, asjakohase finantssuutlikkusega ja nõutava ametialase pädevusega. Lisaks on kõnealuse määruse artikliga 4 kehtestatud autoveo-ettevõtjate kohustus nimetada veokorraldaja, kellel on ametialase pädevuse tunnistus, millega kinnitatakse selliste oskuste ja teadmiste olemasolu, mis on vajalikud vedude tõhusaks ja järjepidevaks korraldamiseks kooskõlas kõigi õigus- ja valdkondlike nõuetega. Määruses (EÜ) nr 1071/2009 kehtestatud tingimuste autoveo-ettevõtjatepoolse täitmise kontrollimise eest vastutavad liikmesriigid. Lisaks on äärmiselt tähtis liikmesriikidevaheline hästi organiseeritud halduskoostöö, et tõhustada järelevalvet Euroopa Liidus tegutsevate ettevõtjate üle.

Määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 26 lõikes 1 on sätestatud mitu tähtaega:

iga kahe aasta järel alates määruse kohaldamise kuupäevast peavad liikmesriigid edastama määruse artiklis 26 nõutud teabe; komisjon koostab liikmesriikide edastatud teabe põhjal iga kahe aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatava aruande.

Liikmesriikide aruanded kujutavad endast olulist panust komisjoni aruandesse. Määruse artiklis 26 täpsustatakse, milliseid andmeid peaksid liikmesriikide aruanded sisaldama:

„a) sektori ülevaadet hea maine, finantsolukorra ja ametialase pädevuse osas;

b) välja antud lubade arvu liikide ja aastate kaupa, peatatud või tühistatud lubade arvu, tegevusalale sobimatuks tunnistamiste arvu ning kõnealuste otsuste põhjuseid;

c) igal aastal välja antud ametialase pädevuse tunnistuste arvu;

d) põhilist statistikat riiklike elektrooniliste registrite ja nende kasutamise kohta pädevate asutuste poolt ning

e) ülevaadet teiste liikmesriikidega vahetatud teabe kohta vastavalt artikli 18 lõikele 2, mis hõlmab eelkõige teise liikmesriigi poolt teatatud rikkumiste arvu aasta kohta ja saadud vastuseid, ning vastavalt artikli 18 lõikele 3 tehtud päringute ja saadud vastuste arvu aasta kohta.”

Lisaks käesolevale sissejuhatusele hõlmab aruanne kolme jagu, milles käsitletakse liikmesriikide esitatud andmete kvaliteeti ja nende esitamise õigeaegsust (II jagu) ning analüüsitakse liikmesriikide esitatud aruandeid (III jagu). IV jaos on esitatud järeldused.

II. Andmete esitamine

Tegu on määruse (EÜ) nr 1071/2009 kohase esimese aruandega ja see hõlmab ajavahemikku alates 4. detsembrist 2011 kuni 31. detsembrini 2012, et sünkroniseerida selle avaldamine autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide rakendamise aruande[4] avaldamisega vastavalt määruse 1071/2009 artikli 26 lõikele 2. Kõnealuse ajavahemiku algus on kuupäev, millest alates kõnealust määrust kohaldama hakati. Järgmine aruandeperiood hõlmab kogu kaheaastast ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2014.

Hoolimata kõnealuse määruse artiklis 26 sätestatud aruandekohustusest ei olnud käesoleva aruande koostamise ajaks esitanud oma liikmesriigi aruandeid kuus liikmesriiki: Belgia, Luksemburg, Portugal, Saksamaa, Soome ja Taani. Mõni liikmesriik esitas oma andmed tähtajast (30. september 2013) oluliselt hiljem, mis mõjutas komisjoni käesoleva aruande koostamise ajakava märkimisväärselt. Mitmes aruandes ei esitatud teatavat vajalikku teavet, mistõttu on keeruline teha põhjalikku analüüsi. Oli ka juhtumeid, kus esitatud andmed käsitlesid nõutust erinevat ajavahemikku.

Mitte kõik liikmesriigid ei põhjendanud oma aruannete esitamisega viivitamist ega puudulikke andmeid. Need, kes ülaltoodut põhjendasid, märkasid, et raskused liikmesriigi registri ühendamisel Euroopa autoveo-ettevõtjate registriga olid neil takistanud sellekohaseid andmeid esitamast. Teised märkisid, et aruandekohustuse teatavad nõuded on ebaselged, näiteks viide „põhilisele statistikale”. Samuti märkisid teatavad liikmesriigid, kus jõustamise eest vastutavad kohalikud või piirkondlikud ametiasutused, et nendelt andmete kogumine oli problemaatiline.

Arvesse tuleks võtta seda, et ehkki aruande sisu on kirjeldatud määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 26 lõikes 1, ei ole kehtestatud standardset aruandevormi. Kooskõla tagamiseks ning selleks, et aidata liikmesriikide pädevatel asutustel tulevikus täita oma aruandekohustust, pakutakse pärast liikmesriikide esitatud aruannete analüüsimist välja standardvorm.

III. Autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemist käsitlevate andmete analüüs

1. Autoveosektori ülevaade hea maine, finantsolukorra ja ametialase pädevuse osas

Käesolevas jaos käsitletakse liikmesriikide poolt esitatud teabe põhjal riiklike nõuete esitust, kontrollide korraldamist, nõuete täitmise taset ja ettetulnud raskusi. Liikmesriikide aruannete killustatuse tõttu ei ole käesolev ülevaade kõikehõlmav.

Andmed tegevusalale lubamise riiklike süsteemide kohta esitasid Austria, Itaalia, Prantsusmaa, Slovakkia ja Tšehhi Vabariik. Kaks liikmesriiki, Austria ja Slovakkia, kehtestasid riiklikud nõuded, mida tuleb täita lisaks määruses (EÜ) nr 1071/2009 sätestatud tingimustele. Slovakkia lisas veokorraldaja miinimumvanuse (21 aastat) nõude. Austria lisas tingimuse, et autoveo-ettevõtjal peavad olema vajalikud parkimiskohad teest eemal ühe ja sama või naabruses asuva halduspiirkonna omavalitsusüksuses või mõnes teises omavalitsusüksuses.

Prantsusmaa otsustas autoveoturule pääsu käsitlevate eeskirjade täitmise kohustust laiendada ettevõtjatele, kes kasutavad sõidukeid, mille lubatud täismass ei ületa 3,5 tonni, ja ettevõtjatele, kes tegelevad reisijate-autoveoga, kasutades sõidukeid, mis on ette nähtud vähem kui üheksa inimese veoks. Lisaks lihtsustati finantsolukorraga seonduvaid haldusmenetlusi.

Tšehhi Vabariigis on tegutsevatele ettevõtjatele nelja liiki tegevuslube. Nendeks on: i) sõidukid, mis on ette nähtud rohkem kui üheksa inimese, sh juhi veoks, ii) kaubaveokid või autorongid, mille lubatud täismass ületab 3,5 tonni, iii) sõidukid, mis on ette nähtud kuni üheksa inimese, sh juhi veoks, ja iv) kaubaveokid või autorongid, mille lubatud täismass ei ületa 3,5 tonni. Esimese kahe kategooria puhul tuleb täita määruse (EÜ) nr 1071/2009 nõudeid.

 Itaalia märkis, et vastuvõtmiseks on koostamisel eeskirjad, millega nähakse ette kehtivate õigusaktide kohaselt rikkumisena käsitatavate olukordade ja nendega seotud karistuste läbivaatamine. Itaalia on välja töötamas ka menetluslikke meetmeid, mida pädev asutus võib võtta, kui ta konkreetsel juhul leiab, et hea maine kaotamine oleks toime pandud rikkumisega ebaproportsionaalne. Samuti parandavad Itaalia ametiasutused oma haldus- ja tehnilisi menetlusi, et tagada määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 6 sätestatud meetmete tõhusus. Lisaks käsitles Itaalia üksikasjalikult raskusi, mida ta koges finantsolukorra reaalajas kontrollimise nõude täitmisel ning mis tulenesid liikmesriigi õigusaktides kehtestatud tagatise õigusmõiste lahknevusest, juriidiliste isikute kindlustuspoliiside puudumisest varases etapis ja kõnealuse nõudega seotud menetluste haldamisest rohkem kui saja sõltumatu ja halduslikult iseseisva omavalitsuse poolt üle Itaalia.

Hispaania selgitas, et ametialase pädevuse, finantsolukorra ja hea maine nõuded on liikmesriigi õiguses äärmiselt ranged, mistõttu ei olnud pärast määruse (EÜ) nr 1071/2009 jõustumist vaja teha suuri muudatusi, välja arvatud konkreetsed muudatused õigusaktides seoses veokorraldajana töötavate isikute kirjeldusega.

Seoses head mainet käsitlevate sätete (määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikkel 6) rakendamisega leidis Sloveenia, et juhud, mil pädev asutus võib autoveo-ettevõtja tegevusloa peatada või tühistada või kuulutada autoveo-ettevõtja oma tegevusalal tegutsemiseks sobimatuks, olid ebatäpsed.

Eesti, Iirimaa, Läti ja Ungari teavitasid oma riigi olukorrast seoses määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 3 lõike 1 täitmise kontrollimisega.

Eesti märkis, et kontrolle tehakse riskipõhise süsteemi alusel ja et peamiselt kontrollitakse ettevõtjaid, kelle puhul on suurenenud oht, et nad rikuvad maanteetranspordi eeskirju rängalt või tihti.

Iirimaal kontrollitakse kõigi ettevõtjate head mainet, finantsolukorda ja ametialast pädevust tegevusloa uuendamise menetluse raames vähemalt iga viie aasta järel, kuna see on ka loa maksimaalne kehtivusaeg. Lisaks võib sagedamini kontrollida ettevõtjaid, keda peetakse riskantsemaks või kes on sattunud pädeva asutuse tähelepanu alla. Hea maine kontrollimiseks küsitleb veokorraldajat või muud asjakohast isikut Iirimaa politsei vastav teenistus. Nimetatud talitus annab pädevale asutusele karistuste loetelu, mida saab kasutada hea maine kindlaksmääramisel.

Lätis kontrollitakse finantsolukorra täitmise nõuet äriregistri iga-aastastest aruannetest pärineva teabe põhjal.

Ungari esitas kõnealusel aruandeperioodil tehtud kontrollide arvud: hea maine (11 062), finantsolukord (7197) ja ametialane pädevus (5329).

Kuus liikmesriiki, so Eesti, Iirimaa, Küpros, Leedu, Malta ja Sloveenia, teatasid, et autoveo-ettevõtjad täitsid määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 3 lõike 1 nõudeid hästi.

2. Tegevusload

Esitatud andmetest ilmneb, et enamik liikmesriikidest ei anna tegevuslubade andmisest aru määruse (EÜ) nr 1071/2009 III peatüki mõistes. Kõnealuse määruse kohaselt kujutab „autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise luba” endast haldusotsust, millega lubatakse selles määruses sätestatud tingimustele vastaval ettevõtjal tegutseda autoveo-ettevõtjana.

Sõltuvalt liikmesriigi korrast on mitmesuguseid võimalusi. Tegevusluba võib olla siseriiklike vedude loa ja/või rahvusvahelisteks vedudeks ühenduse loa saamise eelduseks, see võib olla võrdsustatud siseriiklike vedude loaga või see võib olla üks luba siseriiklikeks ja rahvusvahelisteks vedudeks. Kuna puudub aga teave tegevusloa andmise eri süsteemide kohta liikmesriikides, ei saa liikmesriikide esitatud arvandmetest selget pilti autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsevate ettevõtjate arvu kohta. Selleks kutsutakse liikmesriike üle koostama ülevaadet tegevusloa andmise siseriiklikust korrast, et järgmisel aruandeperioodil oleks võimalik koguda järjepidevaid andmeid.

Mitu liikmesriiki esitas tegevusloaga ettevõtjate koguarvu 31. detsembri 2012. aasta seisuga, mis kujutab endast antud, peatatud või tühistatud tegevuslubade arvu käsitlevate andmete viitepunkti. Tšehhi Vabariigis on tegevusluba antud peaaegu 95 600,[5] Itaalias umbes 81 000, Ühendkuningriigis üle 53 500, Rootsis ligikaudu 18 000, Madalmaades peaaegu 11 700, Iirimaal 5 800, Leedus 4 500 ja Slovakkias 2 800 volitatud ettevõtjale. Ungari teatas veidi rohkem kui 45 000 kehtivast tegevusloast.

Nendest andmetest ilmneb, et valdav enamik tegevusloa saanud ettevõtjatest on kaupade autoveo-ettevõtjad.

Lisaks esitasid Eesti ja Hispaania sama kuupäeva seisuga teabe ühenduse lubade arvu kohta (vastavalt 1 700 ja 27 000), samas täpsustamata, millise osa need moodustavad kõigist autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise lubadest. Bulgaaria teatas, et 13. jaanuari 2014. aasta seisuga oli ühenduse luba ligikaudu 10 300 veoettevõtjal.

2.1 Antud tegevusload

Antud tegevuslubade kohta esitasid liikmesriigid lahknevaid andmeid: tihti käsitlesid need ühenduse lube ja siseriiklike vedude lube. Vaid kaksteist liikmesriiki[6] esitasid andmed antud tegevuslubade kohta ja neist pooled[7] osutasid määruses (EÜ) nr 1071/2009 sätestatud ajavahemikule tervikuna. Nende andmete põhjal võib märkida, et nimetatud kaheteistkümnes liikmesriigis anti reisijate ja kaupade autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemiseks ligikaudu 171 000 luba[8]. Antud riiklike lubade arv ulatub 900st Iirimaal 81 000ni Itaalias. Üksikasjalik tabel esitatud teabega on toodud käesoleva aruande I lisas.

Esitatud andmetest ilmneb, et kõige rohkem tegevuslube anti Itaalias (reisijate- ja kaubaveoks kokku 81 000) ja Hispaanias (reisijate- ja kaubaveoks kokku peaaegu 31 000). Võrdluseks võib tuua Prantsusmaa, kus anti 10 000 reisijate- ja kaubaveo-tegevusluba. Tuleb märkida, et Prantsusmaa esitatud arv hõlmab ka ettevõtjaid, kes tegelevad kaubaveoga veokitega, mille lubatud täismass ei ületa 3,5 tonni, ja ettevõtjaid, kes tegelevad reisijateveoga sõidukitega, mille reisijate arv, sh juht, on alla üheksa. Hispaania puhul hõlmab antud lubade arv registreerimisi, ettevõtjate üleminekuid, asendamisi, tüübi muutusi, elukoha muutusi, täiustusi, ajutiste peatamiste lõpetamisi ja ülevõtmisi.

Teised liikmesriigid ei selgitanud, milliseid komponente antud tegevuslubade arv hõlmab. Andmete kooskõla tagamiseks oleks kasulik jõuda Euroopa tasandil ühtsele arusaamale, mis liiki andmeid peaks antud tegevuslubade kategooria hõlmama.

Lisaks on kaubaveolubade osakaal kõigi riikide puhul vähemalt 2 (Iirimaa) kuni peaaegu 70 (Hispaania) korda kõrgem kui reisijaveolubade arv. Suundumus on vastupidine vaid Prantsusmaal, kus ettevõtjatele anti rohkem reisijateveo lube. Seda saab selgitada Prantsusmaa otsusega suurendada nende sõidukeid ampluaad, mille puhul tuleb täita määruse (EÜ) nr 1071/2009 nõudeid.

2.2 Tühistatud ja peatatud tegevusload

Liikmesriikide esitatud andmete põhjal võib täheldada, et kõige rohkem tühistati tegevuslube Hispaanias (peaaegu 37 600 reisijate- ja kaubaveoluba). Tegevusload tühistati järgmistel põhjustel: tegevusloa andmiseks vajalike tingimuste täitmise tõendamata jätmine, taotleja soov või tegevuse lõpetamine. Teisel kohal oli Prantsusmaa (4 700 tühistatud reisijate- ja kaubaveoluba), talle järgnesid Slovakkia (1 200), Rootsi (965), Tšehhi Vabariik (956) ja Sloveenia (599). Madalmaades tühistati üle 1 000 kaubaveo loa.

Skaala teises otsas olid Kreeka (222 tühistatud reisijate- ja kaubaveoluba), Poola (68), Läti (58), Ungari (33) ja Itaalia (31), kusjuures ülejäänud liikmesriikides ei tühistatud lube rohkem kui kümme. Üksikasjalik teave tühistatud ja peatatud tegevuslubade kohta on esitatud käesoleva aruande II lisas.

Tühistatud reisijate- ja kaubaveolubade arv oli antud tegevuslubade arvust suurem vaid kolmes liikmesriigis: Hispaanias, Madalmaades ja Slovakkias. Erinevus on suurim Hispaania puhul, kus tühistati 6 600 tegevusluba rohkem kui anti. See ebakõla võib olla ka suurem, võttes arvesse ka 12 500 tegevusluba, mis Hispaanias peatati. Madalmaades ja Slovakkias oli tühistatud tegevuslubade ülekaal oluliselt väiksem, vastavalt 229 ja 46.

Mõni liikmesriik andis teavet tegevuslubade tühistamise põhjuste kohta. Austrias oli tühistamise põhjuseks üheksal juhul kümnest ja Madalmaades suuremal osal juhtudest määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 3 lõike 1 punkti c (autoveo-ettevõtja asjakohane finantssuutlikkus) nõude täitmata jätmine. Sloveenias oli tühistamise põhjuseks kas ettevõtja tegevuse lõpetamine või ühenduse loa kehtivuse lõppemine. Rootsi teatas, et 965st juhust 962-l tühistati luba seetõttu, et ei järgitud määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 3 lõiget 2, milles osutatakse lisanõuetele, mida liikmesriigid võivad otsustada kehtestada. Ainus tühistamine ametialase pädevuse nõude täitmata jätmise tõttu leidis aset Leedus, kolm tegevusluba tühistati seal asukoha aadressi ja veokorraldaja andmete muudatuste nõude täitmata jätmise tõttu.

3. Ametialase pädevuse tunnistused

Kahekümne liikmesriigi esitatud teabe kohaselt anti ametialase pädevuse tunnistusi välja üle 52 000. Arv hõlmab tunnistusi, mis anti välja määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 8 kohase eksami alusel ja tunnustades kogemust nimetatud määruse artikli 9 kohaselt.

Suurim osa tunnistustest anti Euroopa Liidus kõnealusel aruandeperioodil välja Rumeenias (31,5 % liikmesriikides välja antud ja teatatud tunnistuste koguarvust), kellele järgnesid Prantsusmaa (11 %), Hispaania (11 %), Itaalia (8 %), Tšehhi Vabariik (8 %), Rootsi (6 %) ja Poola (5 %). Andmed esitanud liikmesriikidest teatas vaid Malta, et aruandeperioodil ei antud välja ühtki ametialase pädevuse tunnistust. Üksikasjalikud andmed on esitatud käesoleva aruande III lisas.

4. Tegutsemiseks sobimatuks kuulutatud veokorraldajad

Määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 14 on sätestatud, et kui veokorraldaja kaotab oma hea maine, kuulutab pädev asutus veokorraldaja sobimatuks juhtima ettevõtja veotegevust.

Enamik liikmesriikidest,[9] kes esitasid andmed tegutsemiseks sobimatuks kuulutamiste arvu kohta, märkis, et aruandeperioodil ei kuulutatud sobimatuks ühtki reisijate- ega kaubaveo-ettevõtjat. Tegutsemiseks sobimatuks kuulutati ettevõtjaid neljas liikmesriigis: Prantsusmaal (3)[10], Eestis (14)[11], Ungaris (129)[12] ja Itaalias (348)[13]. Prantsusmaa nimetas tegutsemiseks sobimatuks kuulutamise põhjusena kas sõidumeerikutega seotud pettusi või liikluseeskirja ränki rikkumisi. Ungaris kaotas mõni veokorraldaja oma hea maine iga kümne aasta järel korraldatava kohustusliku koolituse hilinemise või puudulikkuse tõttu. Liikmesriikide esitatud andmed on toodud käesoleva aruande II lisas.

5. Teabevahetus

Määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 16 kohaselt peab iga liikmesriik riiklikku registrit selliste autoveo-ettevõtjate kohta, kellele on antud luba tegutseda autoveo-ettevõtja tegevusalal. Miinimumnõuded, mis esitatakse neisse registritesse kantavatele andmetele, et ühendada liikmesriikide registrid, on sätestatud komisjoni otsuses (EL) 2009/992 riiklikku elektroonilisse autoveo-ettevõtjate registrisse kantavate andmete miinimumnõuete kohta[14]. Kooskõlas määruse 1071/2009 artikli 16 lõikega 5 nähti järgmise sammuna ette Euroopa autoveo-ettevõtjate registri (ERRU) loomine, et soodustada pädevate asutuste koostööd Euroopa maanteetranspordialaste õigusaktide piiriülese jõustamise edasisel tõhustamisel. ERRU register peaks lihtsustama piiriülest jõustamist, muutes seda kulutõhusamaks tingimusel, et kõik liikmesriigid oleksid ühendatud ja nad kasutaksid süsteemi tõhusalt, vahetades nende andmebaasidest pärinevaid kvaliteetseid andmeid.

Esitatud andmete põhjal võib märkida, et liikmesriikide vahelise halduskoostöö süsteem ei ole teoks saanud. Mõni liikmesriik, näiteks Küpros, Leedu, Madalmaad, Malta, Slovakkia ja Tšehhi Vabariik, märkis, et määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 18 kohast teabevahetust ei toimunud, mis võib osaliselt olla tingitud nende geograafilisest asukohast. Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Poola, Prantsusmaa ja Rumeenia aitasid siiski hea tava loomisele kaasa ning vahetasid kõnealusel aruandeperioodil teavet. Komisjon toetab halduskoostöö jätkuvat tõhustamist, mis aitab järjepidevalt ja tulemuslikult rakendada ELi õigusakte kõikides ELi liikmesriikides.

Riiklike registrite omavaheline ühendatus tuli tagada hiljemalt 31. detsembriks 2012. Mitu liikmesriiki teatas ERRU rakendamise olukorrast. Register ei töötanud Küprosel ega Prantsusmaal. Iirimaa märkis, et ta on autoveo-ettevõtjate uue elektroonilise registri juurutamise lõppetapis ja et ühendatus saavutatakse peagi. Sloveenia kinnitas, et määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 26 nõutav kogu teave esitatakse järgmisel aruandeperioodil pärast riikliku elektroonilise registri juurutamist, mis on lõpufaasis. Prantsusmaa tegi ettepaneku luua Euro Contrôle Route'i eeskujul ühtne Euroopa andmebaas, kuhu kantaks kodifitseeritud rikkumised.

IV. Kokkuvõte

Käesolevas aruandes antakse ülevaade teabest, mille liikmesriigid esitasid autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemist käsitleva määruse 1071/2009 artikli 26 alusel. Teave hõlmab määruse teatavaid (EÜ) nr 1071/2009 (artikli 26 lõike 1 punktide a–e kohaseid) liikmesriikidepoolse rakendamise aspekte ajavahemikul alates 4. detsembrist 2011 kuni 31. detsembrini 2012.

Liikmesriikide esitatud andmete kvaliteeti ja nende esitamise õigeaegsust mõjutas oluliselt asjaolu, et tegu on esimese aruandeperioodiga. Puuduvate andmete suure hulga tõttu ei ole võimalik komisjoni aruandes täielikult analüüsida määruse (EÜ) nr 1071/2009 sätete rakendamist. Komisjon tuletab liikmesriikidele meelde nende kohustust esitada õigel ajal täielik aruanne, mis sisaldab kõiki määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 26 lõike 1 punktides a–e loetletud andmeid.

Liikmesriikide esitatud teabe kooskõla tagamiseks ning selleks, et aidata liikmesriikide pädevatel asutustel tulevikus täita aruandekohustust, peaks komisjon koostöös liikmesriikidega välja töötama aruande standardvormi. Nimetatud standardvormi üle peetavad arutelud peaksid aitama täpsustada kõiki esitatavate andmetega seotud küsimusi ja see omakorda peaks aitama liikmesriikidel korraldada järgmise aruandeperioodi andmete kogumist õigel ajal. Samuti peaks esitatavate andmete kvaliteeti parandama riiklike registrite ja ERRU lõplik ühendamine.

Järgmiseks aruandeperioodiks (2013–2014) kutsutakse kõiki liikmesriike üles täitma aruandekohustust, et aruanne saaks täielik ja et vältida ELi toimimise lepingu artikli 258 kohast rikkumismenetlust. Lisaks kutsutakse liikmesriike üles koostama riiklikke loasüsteeme käsitlev kokkuvõte, et Euroopa tasandil oleks võimalik saada usaldusväärsem ja kvaliteetsem ülevaade.

Tasub rõhutada, et liikmesriikidevahelise halduskoostöö süsteem ei ole teoks saanud. Komisjon toetab selle jätkuvat täiustamist, mis tugevdab määruse (EÜ) nr 1071/2009 järjepidevat ja tulemuslikku rakendamist kõikides ELi liikmesriikides.

[1] ELT L 300, 14.11.2009, lk 51.

[2] Määruse artikli 2 punkti 1 kohaselt on kaupade autoveo-ettevõtja tegevusala kõigi selliste ettevõtjate tegevus, kes veavad kaupu rendi või tasu eest mootorsõidukiga või autorongiga.

[3] Määruse artikli 2 punkti 2 kohaselt on reisijate autoveo-ettevõtja tegevusala kõigi selliste ettevõtjate tegevus, kes osutavad reisijateveoteenuseid üldiste või teatavate kasutajakategooriate vedamiseks reisija või veokorraldaja makstud tasu eest mootorsõidukitega, mis on ehitatud, varustatud ja ette nähtud rohkem kui üheksa inimese, sh juhi veoks.

[4] Millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruses (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L 102, 11.4.2006, lk 1).

[5] Arv viitab nelja liiki tegevuslubadele, mis on järgmised: reisijatevedu sõidukiga rohkem kui üheksale inimesele, kuni üheksale inimesele, kaubavedu veokitega, mille lubatud täismass ei ületa 3,5 tonni ja mis ületab 3,5 tonni. Mitte kõik neist ei pea täitma määruse (EÜ) nr 1071/2009 nõudeid, et tegutseda autoveo-ettevõtja tegevusalal.

[6] Austria, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Madalmaad, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Slovakkia, Tšehhi Vabariik ja Ungari.

[7] Austria, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Rootsi ja Ungari.

[8] Arv hõlmab ainult 2012. aastal ja kogu aruandeperioodil (4. detsember 2011 – 31. detsember 2012) antud tegevuslube.

[9] Austria, Kreeka, Madalmaad, Malta, Poola, Slovakkia ja Tšehhi Vabariik.

[10] 2012. aastal.

[11] 2012. aastal.

[12] Aruandeperioodi jooksul.

[13] See arv sisaldab tegutsemiseks sobimatuks kuulutamisi kuni 26. septembrini 2013.

[14] ELT L 339, 22.12.2009, lk 36.

I lisa – Antud tegevusload

Liikmesriik || Antud tegevusload ajavahemikul 4.12.2011–31.12.2012 || Ühenduse load ajavahemikul 4.12.2011–31.12.2012 || Riiklikud load ajavahemikul 4.12.2011–31.12.2012

|| Kaubavedu || Reisijatevedu || Kaubavedu || Reisijatevedu || Kaubavedu || Reisijatevedu

AT || || 166 || || || ||

BE || Aruannet ei esitatud

BG || || || 4301 || 381 || ||

CY || || || 8 || || 34 || 8

CZ* || 4667 || 1607 || 170 || ||

DK || Aruannet ei esitatud

EE* || || || 1026 || 120 || ||

FI || Aruannet ei esitatud

FR[1]         || 4484 || 5412 || || || ||

DE || Aruannet ei esitatud

EL || 2268[2] || || || 1248

HU || 27 174 || 4402 || || || ||

IE || 616 || 295 || || || ||

IT || 75 072 || 5985 || || || ||

LV* || || || 808 || 70 || 45 || 3

LT* || || || 940 || 60 || 166 || 26

LU || Aruannet ei esitatud

MT* || || || 8 || 0 || 8 || 16

NL* || 809 || || || 92 || ||

PL* || 7182 || 644 || || || ||

PT || Aruannet ei esitatud

RO || || || 8699 || 785 || ||

SK* || 1067 || 106 || || || ||

SL || || || 13 135 || 1962 || ||

ES* || 30 534 || 444 || || || ||

SE || 1149 || 56 || || || ||

UK || Teavet ei esitatud

II lisa – Tegevuslubade tühistamine ja peatamine ning veokorraldajate tegevusalale sobimatuks tunnistamine

Liikmesriik || Tühistatud tegevusload ajavahemikul 4.12.2011–31.12.2012 || Peatatud tegevusload ajavahemikul 4.12.2011–31.12.2012 || Tegevusalale sobimatuks tunnistamine ajavahemikul 4.12.2011–31.12.2012

|| Kaubavedu || Reisijatevedu || Kaubavedu || Reisijatevedu || Kaubavedu || Reisijatevedu

AT || || 10 || || || 0

BE || Aruannet ei esitatud

BG || Andmed puuduvad

CY || Teavet ei esitatud

CZ* || 956 || 373 || 0

DK || Aruannet ei esitatud

EE* || 2[3] || 0 || 14

FI || Aruannet ei esitatud

FR[4]          || 3344 || 1424 || Teavet ei esitatud || 3

DE || Aruannet ei esitatud

EL || 222 || 48 || 0

HU || 31 || 2 || 3 || 0 || 123 || 6

IE || 2 || 0 || Teavet ei esitatud

IT || 31 || 0 || 0 || 0 || 348

LV* || 58 || Teavet ei esitatud

LT* || 4 || 13 || Teavet ei esitatud

LU || Aruannet ei esitatud

MT* || 0 || 0 || 0

NL* || 1038 || Andmed puuduvad || Andmed puuduvad || 0 || 0 || Andmed puuduvad

PL* || 62 || 6 || Teavet ei esitatud || 0

PT || Aruannet ei esitatud

RO || 0 || 1 || Teavet ei esitatud

SK* || 1219 || 0 || 0

SL || 579 || 20 || Teavet ei esitatud

ES* || 37595 || 19 || 12493 || 1 || Teavet ei esitatud

SE || 892 || 73 || Teavet ei esitatud

UK || Teavet ei esitatud

III lisa – Ametialase pädevuse kohta välja antud tunnistused

Liikmesriik || Ametialase pädevuse tunnistused ajavahemikul 4.12.2011–31.12.2012

|| Kaubavedu || Reisijatevedu || Märkused

AT || 71 ||

BE || Aruannet ei esitatud ||

BG* || 1547 || 171 ||

CY || 21 ||

CZ* || 4295 || Edukalt läbitud eksami tulemuse alusel välja antud 802 tunnistust. 3493 juhul asendati direktiivi 96/26/EÜ alusel välja antud ametialase pädevuse tunnistused omaniku taotlusel.

DK || Aruannet ei esitatud ||

EE* || 303 || 109 ||

FI || Aruannet ei esitatud ||

FR* || 3775 || 1794 || Kaubavedu: 559 – eksam, 674 – diplomite võrdsustamine ja 2542 – kogemuse tunnustamine Reisijatevedu: 108 – eksam, 133 – diplomite võrdsustamine ja 1553 – kogemuse tunnustamine

DE || Aruannet ei esitatud ||

EL || 2294 ||

HU || 1183 || 153 || Kaubavedu: 1183 ametialase pädevuse tunnistust ja 1507 kümneaastase järjepideva koolituse tunnistust Reisijatevedu: 153 ametialase pädevuse tunnistust ja 510 kümneaastase järjepideva koolituse tunnistust

IE || 273 || 150 ||

IT || 3977 || 242 || Veokorraldaja peab edukalt sooritama läbitud konkreetsel kutseõppekaval põhineva eksami, mis on kohustuslik kandidaatidele, kellel puudub keskkoolidiplom.

LV* || 516 ||

LT* || 1028 ||

LU || Aruannet ei esitatud ||

MT* || 0 || 0 ||

NL* || 566 || 38 ||

PL* || 2469 || 345 ||

PT || Aruannet ei esitatud ||

RO || 12488 || 3977 ||

SK* || 1294 ||

SL* || 231 ||

ES* || 4904 || 957 ||

SE || 3051 ||

UK || Teavet ei esitatud ||

KOKKU || 52 222 ||

* Sh 2012. aasta.

[1] Ainult 2012. aasta. Autovedudega tegelevad ettevõtjad, kes täidavad ametialale pääsemise nõuded, laiendatud sõidukitele täismassiga alla 3,5 tonni ja mille reisijate, ka juht, arv on alla üheksa.

* 2012. aasta.

[2] Arv hõlmab riikliku veoettevõtja ning rahvusvahelise või riikliku-rahvusvahelise veoettevõtja tegevuslube. Näitaja hõlmab ka uuendamisi.

[3] Tühistatud ühenduse lubade arv.

[4] Ainult 2012. aasta. Selliste ettevõtjate tühistatud tegevuslubade arv, kes tegelevad autovedudega ja täidavad ametialale pääsemise nõuded, laiendatud sõidukitele täismassiga alla 3,5 tonni ja mille reisijate, ka juht, arv on alla üheksa.

* 2012. aasta.