52014DC0069

SISUKORD

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE Määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 artikli 12 kohane seitsmes aruanne käibemaksu kogumis- ja kontrollimenetluste kohta

1........... Sissejuhatus................................................................................................................... 3

2........... Maksude haldamise tõhususe ja tulemuslikkuse mõju.................................................. 3

2.1........ Käibemaksulõhe ja käibemaksust laekuvad omavahendid........................................... 4

2.2........ Maksukohustuse täitmisega seotud kulud ettevõtjate jaoks......................................... 5

2.3........ Maksude haldamisega seotud kulud liikmesriikide jaoks............................................. 5

3........... Maksuhalduse tõhususe suurendamisel esinevad kitsaskohad..................................... 5

3.1........ Maksuasutuste korraldus.............................................................................................. 6

3.2........ Käibemaksukohustuslaste identifitseerimine, registreerimine ja registrist kustutamine 6

3.3........ Tolliprotseduur 42......................................................................................................... 7

3.4........ Käibemaksudeklaratsioonide esitamine ja maksu maksmine........................................ 8

3.5........ Käibemaksu kogumine ja sissenõudmine...................................................................... 9

3.6........ Käibemaksukontroll ja uurimine................................................................................. 10

3.7........ Maksuvaidluste lahendamise süsteem........................................................................ 11

3.8........ Käibemaksukohustuse täitmine.................................................................................. 12

4........... Järeldused................................................................................................................... 12

4.1........ Käibemaksu haldamise ajakohastamine...................................................................... 12

4.2........ Liikmesriikide võetavad meetmed.............................................................................. 13

4.3........ Komisjoni võetavad meetmed.................................................................................... 14

1.           Sissejuhatus

Vastavalt nõukogu määruse nr 1553/89[1] (käibemaksust laekuvate omavahendite kogumise kindla ühtse korra kohta) artiklile 12 peab komisjon iga kolme aasta järel esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande menetluste kohta, mida liikmesriikides kohaldatakse maksukohustuslaste registreerimisel ning käibemaksu määramisel ja kogumisel, samuti käibemaksu käsitlevate kontrollisüsteemide üksikasjade ja tulemuste kohta.

Alates 1989. aastast[2] on koostatud kuus aruannet. Varasemates aruannetes on käsitletud kõiki eespool nimetatud määruses märgitud teemavaldkondi ning on esitatud soovitusi enamikus neis valdkondades vajalike paranduste kohta. Viimatises aruandes[3] hinnati lisaks seda, kas aruandlusprotsess ja sellest lähtuvalt tehtud soovitused on olnud tulemuslikud.

Käesolev aruanne on järjekorras seitsmes ja selle eesmärk on mõõta edusamme, mida liikmesriigid on teinud käibemaksu haldamisel, tuginedes eespool nimetatud määruse artiklile 12. Samal ajal soovitakse käesoleva aruandega kindlaks määrata ka head tavad käibemaksu tulemusliku kogumise erinevates etappides ja võimaldada liikmesriikidel hinnata riske ning teha kindlaks võimalused käibemaksu kontrolli- ja kogumissüsteemide parandamiseks. Sellega seoses rõhutab komisjon, et aruannet tuleks käsitada kui võimalust kaaluda, „kas on võimalik teha parandusi, et muuta neid menetlusi tõhusamaks” (eespool nimetatud määruse artikli 12 lõige 2).

Käesoleva aruande järeldusi võrreldakse ühiste võrdlusnäitajatega, mille komisjon töötas välja eelmistes aruannetes[4] esitatud soovituste ning ELi ja riiklikul tasandil maksude haldamise valdkonnas toimunud arengute põhjal. Need arengud on eelkõige seotud ennetavate meetmetega, maksukohustuse vabatahtlikku täitmist edendavate meetmetega, klienditeenindusele keskendatud lähenemisviisiga, riskijuhtimisega ning IT-vahendite optimaalse kasutamisega.

Käesoleva aruande koostamiseks vajaliku teabe kogumiseks saadeti kõikidele liikmesriikidele[5] konkreetseid teemasid käsitlev küsimustik. Küsimused käsitlesid järgmisi põhilisi teemavaldkondi: maksuasutuste korraldus, käibemaksukohustuslaste identifitseerimine, registreerimine ja registrist kustutamine, tolliprotseduur 42, käibemaksudeklaratsioonid ja käibemaksu maksmine, käibemaksu kogumine ja sissenõudmine, käibemaksukontroll ja uurimine, maksuvaidluste lahendamise süsteem ning käibemaksukohustuse täitmine. Kõik liikmesriigid vastasid küsimustikule ja esitasid nõutud teabe. Esitatud teavet arutati liikmesriikidega mitmel korral. Küsimustikule antud vastuste põhjal tehtud järeldused on käesolevas aruandes esitatud kokkuvõtlikult teemade kaupa ja eespool kirjeldatud järjestuses.

2.           Maksude haldamise tõhususe ja tulemuslikkuse mõju

Liikmesriikide maksuhalduse tõhusus ja tulemuslikkus avaldavad mõju käibemaksulõhe suurusele ning käibemaksust laekuvate omavahendite summale, mida liikmesriigid peavad ELi eelarvesse maksma. Sellest tulenevalt mõjutavad need tegurid ka suhtelist osakaalu võrreldes teiste liikmesriikide makstavate omavahendite kogusummaga. Samas avaldavad maksude haldamise tõhusus ja tulemuslikkus mõju ka ettevõtjate kuludele seoses maksukohustuse täitmisega ning valitsuse kuludele seoses maksude haldamisega. Kuna käibemaks moodustab suure osa ettevõtjate halduskoormusest, on ka see üks oluline põhjus, miks on vaja parandada käibemaksu haldamise kvaliteeti.

2.1.        Käibemaksulõhe ja käibemaksust laekuvad omavahendid

Käibemaksulõhe on teoreetiliselt kogumisele kuuluva käibemaksusumma[6] ja tegelikult kogutud käibemaksusumma vahe ning see lõhe tekib siis, kui pettuste ja maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise, pankrottide, maksejõuetuse ning arvutusvigade ja maksuhaldurite tegevuse tulemusel jääb maksutulu saamata. Hiljutises uuringus[7] tehti kindlaks, et 2011. aastal[8] moodustas 26 liikmesriigi käibemaksulõhe hinnanguliselt kokku[9] umbes 193 miljardit eurot, mis moodustab EL 26 liikmesriigis ligikaudu 18 % teoreetiliselt kogumisele kuuluvast käibemaksusummast või ligikaudu 1,5 % EL 26 liikmesriigi SKPst kokku. Viimati nimetatud protsendimäär näitab, et suhe EL 26 liikmesriikide SKPsse kokku on suurenenud võrreldes 2006. aastal registreeritud suhtarvuga, milleks oli 1,1 %, ning see on samuti suurem aastate 2000–2011 keskmisest, milleks oli 1,2 %. Keskmise käibemaksulõhe suhe SKPsse näitas enne 2008. aastat tagasihoidlikku langustrendi,[10] kuid alates 2008. aastast on majanduslikult rasked ajad survestanud käibemaksusüsteeme ning keskmine käibemaksulõhe on suurenenud. Eelkõige neis riikides, mida majandus- ja finantskriis on kõige rängemalt mõjutanud, on registreeritud käibemaksulõhe märkimisväärne suurenemine ning asjaomased riigid ei ole suutnud oma olukorda aja jooksul olulisel määral parandada. Üldiselt on üksikute liikmesriikide hinnanguline käibemaksulõhe liikmesriigiti väga erinev ja näitab suuri lahknevusi liikmesriikide tegevuse tulemuslikkuses.

Uuringu üldine järeldus näitab, et käibemaksukohustuse täitmine näib halvenevat majanduslanguse ajal ja ka siis, kui suurendatakse maksumäärasid, seda eelkõige riikides, kus maksude sissenõudmine on nõrgem. Need tulemused on kooskõlas maksustamise vältimise teooriast tulenevate prognoosidega ja mõningate varasemate hinnangutega ning näitavad, kui tähtis on maksude haldamine ja sissenõudmine käibemaksupoliitika reformide kindlaksmääramisel ja eelarvesurvele reageerimisel.

2011. aastal moodustasid käibemaksust laekuvad omavahendid 11 % ELi eelarvetulust ehk umbes 14 miljardit eurot. Käibemaksust laekuvate omavahendite arvutamisel kohaldatakse iga liikmesriigi ühtse käibemaksubaasi suhtes reeglina ühtset sissenõudemäära 0,3 %[11]. Iga liikmesriigi puhul on see käibemaksubaas piiristatud 50 %ga kogurahvatulust.

2.2.        Maksukohustuse täitmisega seotud kulud ettevõtjate jaoks

Praeguses heitlikus majandus- ja finantskliimas on ettevõtjate maksukohustuse täitmisega seotud kulud muutunud valitsuste jaoks oluliseks küsimuseks, mida tuleb silmas pidada, kui kaalutakse parimaid võimalusi majanduskasvu stimuleerimiseks ja säilitamiseks. Maksude maksmist[12] käsitlevas 2013. aasta uuringus järeldati, et majanduskasvu ja ettevõtjate halduskoormuse vahel on seos. Uuringust selgub, et neis riikides, kus on võetud meetmeid maksude haldamise lihtsustamiseks – nii maksete arvu kui ka maksuküsimustega tegelemisele kuluva aja vähendamisega –, on majanduskasvus toimunud positiivne muutus. Peale selle selgus, et ettevõtjate halduskoormuse vähendamine on majanduskasvuga tugevamalt seotud kui maksumäärade vähendamine.

ELi ja EFTA piirkonnaga[13] seoses ilmneb uuringust, et uuringuga hõlmatud perioodi jooksul vähenes nii maksukohustuse täitmiseks kuluv keskmine aeg kui ka maksete arv. See areng on peamiselt tingitud parandatud elektrooniliste deklareerimis- ja maksevõimaluste suuremast kasutamisest ning maksude haldamise suuremast tulemuslikkusest. Asjaomases piirkonnas kulub maksualaste õigusnormide järgimisele kuluvast ajast käibemaksusüsteemidele keskmiselt 32 %. Liikmesriigiti on olukord siiski märkimisväärselt erinev, sest maksu rakendamiseks kasutatavad haldusmenetlused on väga erinevad.

2.3.        Maksude haldamisega seotud kulud liikmesriikide jaoks

Kõigi liikmesriikide jaoks on tähtis ja aktuaalne teema see, milline on maksuasutustega seotud kogukulude tase, mis kaasneb maksustamise ja muude neile delegeeritud ülesannete täitmisega. Siseriiklike maksude haldamiseks on liikmesriikide käsutuses piiratud ressursid ning riigid otsivad pidevalt võimalusi maksude haldamisega seotud kulude vähendamiseks. OECD hiljutise uuringu[14] kohaselt näitab maksukogumise kulude suhtarv[15] vähenemistrendi enamiku maksuasutuste puhul ja vähemalt osaliselt võib see olla tingitud suuremast tõhususest, mis on saavutatud tänu tehnoloogiasse tehtud investeeringutele ja muudele algatustele. Uuring näitas samuti, et kogupalgakulu osakaal OECD liikmesriikide halduskuludes kokku vähenes järsult 6 % (absoluutarvudes) nii 2010. kui ka 2011. aastal. See areng kajastab kõige tõenäolisemalt valitsuse nõutud personalikärbete ja/või automatiseerimisest ja sisemise ümberkorralduse algatustest tingitud suurema tõhususe mõju. Liikmesriikidevahelised erinevused siiski püsivad.

3.           Maksuhalduse tõhususe suurendamisel esinevad kitsaskohad

Tänapäevases maksuhalduses on olulisel kohal tegevuse korrapärane hindamine, sest sellise hindamise tulemusi saab kasutada haldamise tõhususe ja tulemuslikkuse parandamiseks. Artiklis 12 sätestatud kord annab võimaluse hinnata käibemaksu haldamise toimimist ja mõista käibemaksukohustuse täitmise ja mittetäitmise kujunemist; see omakorda võib aidata vähendada käibemaksulõhet ja suurendada majanduslikku kasu. Selles peatükis esitatakse teemavaldkondade kaupa kokkuvõtlikult võrdlusnäitajad ja käesoleva aruande aluseks oleva hindamise tulemused.

3.1.        Maksuasutuste korraldus

Liikmesriikide maksuasutuste korralduses võib täheldada kaht peamist suundumust. Esiteks valitseb suundumus suurendada maksuasutuste autonoomiat. Põhimõtteliselt võimaldab autonoomia parandada tegevuse tulemusi, kõrvaldades takistused tõhusalt ja tulemuslikult haldamiselt, säilitades samas asjakohase vastutuse ja läbipaistvuse. Liikmesriikide erinevad institutsionaalsed korraldused pakuvad üldiselt suuremat eelarvealast autonoomiat, samuti autonoomiat inimressursside juhtimise ja organisatsiooni struktuuri ülesehituse vallas. Paljudes liikmesriikides kehtivad juhtimisele siiski märkimisväärsed piirangud.

Teiseks ilmneb tendents, et maksuasutuste organisatsiooni struktuuris minnakse maksuliigipõhiselt lähenemisviisilt üle maksumaksjapõhisele lähenemisviisile. Maksumaksjapõhine lähenemisviis hõlmab muu hulgas konkreetsete üksuste loomist suurte maksumaksjate, rikaste eraisikute ja FIEde jaoks ning riskijuhtimiseks. Enamikus liikmesriikides on olemas suurtele maksumaksjatele keskendatud üksused, kuid selliste üksuste näol on sageli tegemist pelgalt kontrollikeskustega, mille pädevus ei hõlma deklareerimise, maksude maksmise, sissenõudmise või maksumaksjate teenindamise küsimusi. Üksnes mõnes liikmesriigis on spetsiaalne üksus, mis vastutab rikaste eraisikute ja FIEde maksukohustuse täitmise juhtimise eest, ning mõni liikmesriik on loonud konkreetse riskijuhtimisüksuse, toetades sellega maksukohustuse täitmise suhtes võetud terviklikku lähenemisviisi.

3.2.        Käibemaksukohustuslaste identifitseerimine, registreerimine ja registrist kustutamine

3.2.1. Võrdlusnäitajad

Registreerimine on läbipaistev ja maksumaksjad on teadlikud sellest, kuidas, millal ja kus nad saavad end maksukohustuslasena registreerida. Maksumaksjatele suunatud teenustele on juurdepääs infotelefonide, veebipõhiste süsteemide või kõnekeskuste vahendusel. Liiduvälistel maksumaksjatel on teabele hõlbus juurdepääs. Registreerimistaotluseid menetletakse õigeaegselt. Registreerimisprotsessi raames kogutakse teavet, mis võimaldab maksuasutusel avastada ja peatada pettused varajases etapis. Algusest peale jälgib maksuasutus deklaratsioonide esitamise ja maksude maksmise kohustuse täitmist nende registreeritud maksukohustuslaste puhul, kellega seoses on tuvastatud maksurisk; selleks kasutab asutus varajasi ja pidevaid registreerimisjärgseid kohapealseid külastusi. Registrist kustutamise menetlused võimaldavad tõhusalt kustutada käibemaksusüsteemist variettevõtjad. Registrit ajakohastatakse pidevalt ning võetakse meetmeid süsteemis VIES sisalduva teabe kvaliteedi ja usaldusväärsuse tagamiseks. Maksuhaldurid ja ettevõtjad võivad olla kindlad süsteemi VIES kantud käibemaksukohustuslase registreerimisnumbrite kehtivuses. Juhul kui kahtlustatakse pettusekavatsusi ja kui registreerimisest ei saa keelduda, võtavad maksuasutused registreerimise eeltingimusena tarvitusele ennetavad ja täiendavad kaitsemeetmed.

3.2.2. Praegune olukord

Enamikus liikmesriikides on registreerimisprotsess läbipaistev ning maksumaksjad – sealhulgas liiduvälised maksumaksjad – on hästi kursis sellega, kuidas, millal ja kus on neil võimalik end käibemaksukohustuslasena registreerida (AT, BG, CY, CZ, DK, DE, EE, ES, FI, HU, IE, IT, LT, LV, MT, NL, PL, PT, RO, SE, SI, SK ja UK). Liiduvälistel maksumaksjatel on hõlbus juurdepääs võõrkeelsele, kõige sagedamini ingliskeelsele teabele (AT, BG, CZ, DK, EE, ES, FR, HU, IT, LT, LV, LU, MT, NL, PL, SE, SK ja UK). Konkreetsemate ja äritegevusega tihedamalt seotud küsimuste tekkimise korral ei ole võõrkeeltes jagatav teave enam nii ulatuslik. Olenemata märkimisväärsetest jõupingutustest, mida paljud liikmesriigid on oma veebisaitidel teinud, on endiselt raske teada saada, kas teatavad ettevõtjad peavad olema registreeritud või mitte ja millised on asjakohased kohustused.

Registreerimisprotsessi raames tuleb kontrollida maksumaksja isikut ja kavandatud tegevust eesmärgiga ennetada fiktiivsete ettevõtjatega (variettevõtjatega) seostatavaid pettuseid. Tänapäeval on registreerimine terviklik protsess, mis hõlmab registreerimiseelseid kontrolle, registreerimisjärgseid programme, mille abil kontrollitakse käibemaksudeklaratsioonide esitamist ja maksuriskiga ettevõtjate maksukäitumist ning registrist kustutamist niipea, kui registreerimiseks nõutavad tingimused ei ole enam täidetud[16]. Nõukogu määruse (EL) nr 904/2010[17] rakendamisega on registreerimiseelne kontroll ja registrist kustutamine saanud suurema tähelepanu osaliseks, kuid mitte kõik liikmesriigid ei ole töötanud välja terviklikku registreerimisprotsessi.

Registreerimiseelses etapis võrdleb suurem osa liikmesriike (välja arvatud EL, FR, IT ja PT) süstemaatiliselt registreerimistaotluste andmeid muude andmeallikatega (nt äriregistri ja sisemiste andmebaasidega), kuid kohapealseid külastusi tehakse harva. Enamik liikmesriike tugineb riskinäitajatele. Üksikutes liikmesriikides (BE, BG, DK, DE, EE, ES, FR, HU, IE, LT, MT, PL, SE, SI ja UK) registreerimisest keeldumist käsitlevate olemasolevate andmete põhjal võib järeldada, et registreerimismenetlused lõpevad harva registreerimisest keeldumisega. Registreerimisjärgseid kontrolliprogramme rakendatakse umbes pooltes liikmesriikides. Registrist kustutamise kohta on olemas vähe teavet, kuid automaatsete registrist kustutamiste arv näib olevat väike ja menetlus on tavaliselt liiga aeglane, et takistada variettevõtjate poolset käibemaksupettuste toimepanemist.

Süsteemiga VIES (käibemaksuteabe vahetamise süsteem) seoses tuleb parandada süsteemis sisalduvate andmete ajakohasust, terviklikkust ja õigsust. Eelkõige põhjustavad mitmes liikmesriigis probleeme süsteemi ajakohastamise pikad intervallid (BE, EL, ES ja PT) ja tagasiulatuv registrist kustutamine (CY, DK, EL, FR, IE, PL, PT, RO ja UK). Viimati nimetatud juhul tuleks kooskõlas läbipaistvuse ja õiguskindluse põhimõttega muuta käibemaksukohustuslase registreerimisnumbri kustutamise tegelik kuupäev nähtavaks süsteemi VIES veebiversioonis.

3.3.        Tolliprotseduur 42

3.3.1. Võrdlusnäitajad

Liikmesriigid on kehtestanud süsteemi, mille abil on võimalik kontrollida käibemaksukohustuslase registreerimisnumbreid importimise ajal. See hõlmab veebipõhist juurdepääsu VIESi andmebaasile, mis sisaldab kõiki ELi andmebaasis olevaid kehtivaid käibemaksukohustuslase registreerimisnumbreid. Eesmärgiga tagada tõhus andmevahetus edastab toll maksuasutusele süstemaatiliselt andmeid sellise impordi kohta, mille suhtes kohaldatakse tolliprotseduuri 42. Tolliprotseduuriga 42 hõlmatud importi käsitatakse maksuasutuse riskianalüüsisüsteemis täiendava riskina. Riskianalüüsi tulemusi vahetatakse võrgustiku Eurofisc[18] töövaldkonna nr 3 „Tolliprotseduur 4200” kaudu.

3.3.2. Praegune olukord

Tolliprotseduur 42 on kord, mida importija kasutab käibemaksuvabastuse saamiseks, kui imporditavad kaubad transporditakse teise liikmesriiki. Käibemaks kuulub maksmisele sihtliikmesriigis. Kui kaubad reimporditakse, kasutatakse tolliprotseduuri 63. Käesolevas aruandes hõlmavad viited tolliprotseduurile 42 viiteid tolliprotseduurile 63.

Tolliprotseduuri 42 kasutamisel ei kontrolli märkimisväärne arv liikmesriike süstemaatiliselt käibemaksukohustuslase registreerimisnumbrite kehtivust (nii importijate kui ka klientide puhul) (BE, BG, FR,[19] HU, IE, LU, NL, PT ja UK) ega vaheta tehinguteavet tolliasutuse ja maksuasutuse vahel (EL, IT, NL,[20] PL ja SK). Niipea kui teave on tolliasutusele kättesaadav, tuleks see edastada impordiliikmesriigi maksuasutusele. Selles etapis saab maksuasutus kontrollida, kas importija (või tema maksuesindaja) on esitanud koondaruande, ja seejärel saab tehingut täiendavalt jälgida.

Olenemata sellest, et tolliprotseduuri 42 kuritarvitamise tulemusena jääb saamata suur käibemaksutulu, ei seosta mitte kõik liikmesriigid oma siseriiklikes riskianalüüsisüsteemides neid tehinguid täiendava riskiga ega edasta teavet võrgustiku Eurofisc kaudu (EE, FI, LU ja MT). Alates 2011. aastast on võrgustiku Eurofisc raames loodud konkreetne töövaldkond teabe kiireks vahetamiseks võimalike ebaseaduslike tehingute kohta ja tolliprotseduuri 42 kuritarvitavate ettevõtjate kohta.

Mitu liikmesriiki kasutab spetsiaalseid vahendeid, näiteks litsentse (LU, MT, NL ja SK) ning tagatisi (AT, DK, EE, ES, HU, IT, LU, MT, NL, RO ja SK) eesmärgiga ennetada tolliprotseduuri 42 kuritarvitamist. Litsentsid ja tagatised on kasulikud vahendid maksuriskiga ettevõtjate puhul. Üldise tagatis- või litsentsinõude kehtestamisega kõigi tolliprotseduuri 42 kasutada soovivate ettevõtjate või maksuesindajate suhtes pannakse ausatele ettevõtjatele siiski ebaproportsionaalne koormus ja seatakse ohtu siseturu tõrgeteta toimimine, kaotades kõnealuse protseduuriga ette nähtud paindlikkuse ja lihtsustamise. Sellepärast peaksid liikmesriigid kehtestama sellise litsentsi- või tagatissüsteemi üksnes maksuriskiga ettevõtjate suhtes.

3.4.        Käibemaksudeklaratsioonide esitamine ja maksu maksmine

3.4.1. Võrdlusnäitajad

Käibemaksudeklaratsioonide esitamine on tervikliku protsessi raames esimene samm (pärast registreerimist) käibemaksukohustuse kindlaksmääramisel. Kehtestatud on süsteemne lähenemisviis deklareerimiskohustuse täitmise kontrollimiseks ja jõustamiseks ning deklaratsioonide õigeaegse esitamise tagamiseks. Käibemaksudeklaratsioonide ja VIESi koondaruannete elektroonilist esitamist hõlmavaid automatiseeritud äriprotsesse toetatakse maksumaksjate profileerimise vahenditega eesmärgiga määrata kindlaks kõige asjakohasem järelmeede (nt telefonikõne, e-kiri, tekstsõnum, teatis, isiklik visiit, maksu hinnanguline määramine või kohtuasja algatamine). Deklaratsioonide elektroonilist esitamist kasutatakse laialdaselt. Maksmisele ja tagastamisele kuuluvad käibemaksusummad tasutakse õigeaegselt. Intressi arvutatakse või makstakse hilinenud maksete ja tagastuste korral automaatselt. Deklareerimis- ja maksmiskohustuse täitmist toetatakse mõistlike karistustega.

3.4.2. Praegune olukord

Keskmine deklaratsioonide esitamise määr (s.t saadud deklaratsioonide arv võrreldes oodatud deklaratsioonide arvuga) on ELis suur – umbes 96 %. Liikmesriigiti valitsevad siiski suured erinevused. Iga riigi deklaratsioonide esitamise määr sõltub muu hulgas automatiseeritud deklareerimis- ja maksmissüsteemi tõhususest, intressi ja karistuste määramise korrast ning maksumaksjate registri andmete õigsusest.

Elektroonilise deklareerimise kasutamine on tõusuteel, kuid see ei vasta veel mõistlikele ootustele. Ainult veidi üle poole liikmesriikidest on kehtestanud asjakohased õigusnormid, millega nähakse ette käibemaksudeklaratsioonide elektroonilise esitamise kohustus (AT, BE, BG, DE, DK, EL, ES,[21] FR, IE, IT, LU, LV, NL, PT, RO, SI ja UK). Ülejäänud liikmesriikides kohaldatakse valikuvõimalusel põhinevat süsteemi (CY, CZ,[22] EE, ES, FI, FR,[23] HU, LT, MT, PL, RO, SE ja SK). Käibemaksudeklaratsioonide esitamist ja käibemaksu maksmist kontrollitakse süstemaatiliselt enamikus liikmesriikides, kuid väga paljudes liikmesriikides (AT, BE, BG, CY, CZ, DE, EE, ES, FI, FR, HU, IT, LV, LT, NL, PL, PT, RO, SE, SI ja SK) puuduvad tänapäevased ja automaatsed protsessid järelmeetmete võtmiseks deklaratsioonide hilinenud esitamise või esitamata jätmise korral (näiteks automaatsed meeldetuletused, maksu kohene hinnanguline määramine deklaratsiooni esitamata jätmise korral).

Kõik liikmesriigid kohaldavad karistusi deklaratsiooni hilinenud esitamise (või esitamata jätmise) ja maksu hilinenud maksmise (või maksmata jätmise) korral, kuid intressi ja karistuste määramise kord on liikmesriigiti väga erinev. Praegu kättesaadavate andmete põhjal ei saa kindlalt väita, et sellistel karistustel on reaalne ja karistav mõju maksumaksjatele ning et nende karistustega maksumaksjale kaasnev üldine kulu on suurem kulust, mida nad oleksid kandnud kolmandate isikute pakutava rahastamise kaasamise korral.

Käibemaksu õigeaegne tagastamine on aastatel 2009–2011 üldiselt paranenud. Enamikus liikmesriikides on käibemaksu tagastamise taotluste läbivaatamise suhtes kehtestatud tähtaeg (AT, BE, BG, CZ, DE, DK, EE, EL, ES, FR, HU, IE, IT, SI, LT, LV, MT, NL, PL, RO ja UK) ja tegelik tagastamine toimub üldiselt selle tähtaja – 30–45 päeva – raames. Mõnes liikmesriigis valmistab õigeaegne tagastamine siiski probleeme. Mitu liikmesriiki ei maksa hilinenud tagastamise korral intressi (AT, CY, LU, NL ja UK[24]).

3.5.        Käibemaksu kogumine ja sissenõudmine

3.5.1. Võrdlusnäitajad

Maksuvõla tase on stabiilselt alla 10 % iga-aastasest maksutulust. Vanad võlgnevused vaadatakse korrapäraselt üle eesmärgiga teha kindlaks, kas neid on võimalik sisse nõuda, ning kehtestatud on asjakohane võlgade kustutamise poliitika. Võlgade sissenõudmisega tegelevad eriväljaõppe saanud sissenõudjad, kes töötavad täistööajaga. Protsess on automatiseeritud ja hõlmab järgmist: i) automaatsed teavitused, meeldetuletused ja hoiatused, ii) varade automaatne kindlakstegemine kolmandatelt isikutelt saadud teabe alusel ja iii) maksukrediidi automaatne tasaarveldamine võlgnevuse jäägiga. Võlgnike profileerimise vahendid aitavad tuvastada kõige tõhusamaid käibemaksu kogumise viise. Väljapoole suunatud kõnekeskuste abil võetakse uute võlgnikega varakult ühendust. Maksu haldamisel kasutatakse osamaksekavade suhtes struktureeritud ja läbipaistvusel põhinevat lähenemisviisi ning olemas on süsteem varade automaatseks kindlakstegemiseks kolmandatelt isikutelt saadud teabe alusel ja võlgnike profileerimise vahendid. Maksu- ja sotsiaalkindlustusmaksete võlgnevuste sissenõudmise koordineerimise suhtes on valitsus võtnud tervikliku lähenemisviisi.

3.5.2. Praegune olukord

Käibemaksuvõlg on suurenenud (keskmiselt 15 % enamikus liikmesriikides). Seda võib vähemalt osaliselt põhjendada majanduslangusega. Mahakandmiste osakaal on siiski väike ja mitmes liikmesriigis (BG, CY, EL, FI ja MT) isegi nullilähedane, mis raskendab sissenõutavate võlgade jäägi võrdlemist. Võlad, mille sissenõudmine mõistlike kuludega on osutunud võimatuks, tuleks paindlikku menetlust kasutades kustutada. Pidevat kustutamiskava rakendamata riskib maksuasutus sellega, et raisatakse väärtuslikke ressursse lootusetute võlgade sissenõudmisele, selle asemel et keskenduda sissenõutavatele võlgadele.

Paljudes liikmesriikides ei juhita võlgade sissenõudmise funktsiooni terviklikkuse aspektist lähtuvalt. Vaja on sidusat lähenemisviisi, mille abil juhtida võlgade sissenõudmise protsessi alates võla kindlakstegemisest kuni selle kõrvaldamiseni.

Enamikus liikmesriikides tuleb teha jõupingutusi selle nimel, et suurendada võlgade sissenõudmise tulemuslikkust. Valitseb selge suundumus võlgade mittejärjestikust sissenõudmist hõlmavate protsesside suunas (AT, BE, BG, DE, ES, FR, HU, IE, LT, LU, LV, PT, SE ja UK) ning samuti selle suunas, et kombineerida maksu- ja sotsiaalkindlustusmaksete võlad (AT, BG, DK, EE, ES, FI, HU, IE, LV, NL, RO, SE, SI ja UK). Umbes pooled liikmesriigid on rakendanud täielikult või osaliselt integreeritud sissenõudmisprotsessid, mida toetatakse varade automaatse kindlakstegemisega sisemise või kolmandatelt isikutelt saadud teabe alusel (BE, BG, CZ, DK, ES, FI, HU, IE, IT, LT, PT, SI, ja SE).

3.6.        Käibemaksukontroll ja uurimine

3.6.1. Võrdlusnäitajad

Auditi programm hõlmab erinevaid auditi suhtes kohaldatavaid käsitlusi, mis koos maksumaksjatele osutatavate teenustega moodustavad tasakaalustatud lähenemisviisi maksukohustuse vabatahtliku täitmise edendamise suhtes. Olemas on riskipõhine juhtimissüsteem kontrollitavate maksumaksjate valimiseks ja auditiressursside eraldamiseks vastavalt maksumaksjatega seotud riskidele. Maksuasutusel on piisav arv asjakohase väljaõppega töötajaid. Auditiprotsessi raames on kohustused lahutatud ning kehtestatud on kontrollimehhanismid eesmärgiga minimeerida korruptsioonivõimalusi. Töötatakse välja iga-aastane tegevuskava ning seda rakendatakse ja selle täitmist jälgitakse, et saavutada soovitud tulemuslikkus. Audiitoritel on juurdepääs tehnilisi ja menetluslikke küsimusi käsitlevatele juhistele eesmärgiga tagada, et kohapeal tehtud otsused on järjepidevad ja õiglased, ning audiitorid on varustatud tänapäevaste auditivahenditega.

3.6.2. Praegune olukord

Enamik liikmesriike (välja arvatud EL, ES, LU, PT ja RO) kohaldavad auditeeritavate maksumaksjate valimiseks riskipõhist strateegiat ja üha enam tehakse suunatud auditeid. Mitu liikmesriiki (AT, DE, FI, IE, IT, PL ja SI) on siiski kehtestanud kohustuse, et teatavaid maksumaksjaid tuleb auditeerida igal aastal. Isegi kui selline kohustus kehtib ainult suurte maksumaksjate puhul, ei võimalda see liikmesriikidel olla paindlik ja eraldada auditiks ette nähtud ressursid suurema riskiga maksumaksjate kontrollimiseks.

Liikmesriikide vahel valitsevad suured erinevused selles, kui suure osa maksumaksjate puhul viiakse auditid läbi kohapeal, ning auditi tulemusel täiendavalt määratud käibemaksu summades. Mõnes liikmesriigis aga puuduvad näitajad, mille abil hinnata auditite tulemuslikkust (CY, DK, FI, LU ja MT). Kuna auditite läbiviimisel osalevate töötajate arv on suur, peavad maksuasutused hindama korrapäraselt tegevuse tulemuslikkust ja eraldama ressursse sellele vastavalt.

E-auditite läbiviimine on suures enamikus liikmesriikides hästi arenenud. Sellest tulenevalt pakutakse audiitoritele e-auditite alast koolitust (välja arvatud IT ja MT) ning vahendeid arvutipõhistes süsteemides sisalduvate andmete analüüsimiseks. Samas on kehtestatud eeskirjad, mille kohaselt peavad maksumaksjad esitama maksukontrollide ajal andmeid arvutipõhistes süsteemides (AT, BE, BG, CZ, CY, DK, EE, EL, ES, FI, FR, HU, IE, LV, LT, LU, NL, PL, PT, RO, SE, SK, SI ja UK). Sellest olenemata ei nõua enamik liikmesriike andmeedastusstandardi SAF (Standard Audit File) kasutamist, mis suurendaks veelgi auditite tõhusust ja tulemuslikkust.

Enamikus liikmesriikides on audiitoritele antud juurdepääs mitmesugustele kolmandate isikute andmete kategooriatele (nt kinnistusraamat, mootorsõidukiregister, sotsiaalkindlustussüsteemi ja finantseerimisasutuste teave), kuid see juurdepääs ei ole alati automaatset laadi. Suurem osa liikmesriike taotleb sageli teavet teistelt liikmesriikidelt, kuid siiski esinevad veel suured takistused (õiguslikud, ajalised, vastuse kvaliteediga seotud ja keelelised), mis kahjustavad kõnealuse vahendi tõhusust.

Enamikus liikmesriikides on olemas käibemaksupettuste tõkestamisele spetsialiseerunud üksused (välja arvatud AT, CZ, EE, EL, FI, HU, LV, RO ja SI). See on oluline asjaolu, sest potentsiaalseid pettusejuhtumeid peavad uurima väljaõppe saanud uurijad, kes on koondatud rühmadesse, mis on suutelised analüüsima pettusetrende ja tuvastama märke ebaseaduslikust tegevusest.

3.7.        Maksuvaidluste lahendamise süsteem

3.7.1. Võrdlusnäitajad

Maksumaksja võib vaidlustada maksuasutuse otsused, kasutades kodifitseeritud, läbipaistvat, kiiret ja odavat maksuvaidluste lahendamise süsteemi. Selline süsteem hõlmab kohustuslikku menetlust vaidluste lahendamiseks halduskorras. See menetlus on sõltumatu algsest otsuse tegijast ja seda kasutatakse enne vaidluse edastamist kohtule. Kõnealuse halduskaebuse menetlusega tuleb tagada, et kohtulikule arutamisele saadetakse üksnes normatiivset sisu käsitlevad vaidlused. Maksuasutus kogub vaidluste lahendamise kohta haldusteavet ja kohandab ennetavalt oma tavasid, et vältida tarbetuid apellatsioone. Vaidlusaluse maksusumma maksmine on nõutav, kui esitatakse kohtuliku läbivaatuse taotlus ja juhtumite arutamisel on mahajäämus minimaalne. Sellepärast on olemas spetsiaalsed üksused ja ametnikud, kes on saanud eriväljaõppe maksuvaidlustega tegelemiseks maksuasutuses ja väljaspool seda. Maksuasutus on suuteline haldama maksuvaidluste lahendamise süsteemi, mis põhineb haldusteabe andmetel. Need andmed võimaldavad maksuasutusel vajaduse korral oma tavasid kohandada.

3.7.2. Praegune olukord

Enamik liikmesriike on kehtestanud kohustusliku menetluse vaidluste lahendamiseks halduskorras. Sellega nähakse ette otsuste tegemise tähtajad. Selline lähenemisviis on keskendatud apellatsioonimenetluse tõhususe tagamisele ja aitab vähendada apellatsioonide arvu ja lühendada nende kestust. Umbes pooltes liikmesriikides on maksuvaidluste lahendamise menetluse esimeseks etapiks kohustuslik maksuasutuse sisene menetlus vaidluste lahendamiseks halduskorras.

Apellatsioonide arv on erinev, kuid teatavates liikmesriikides on see suur, samuti on teatavates liikmesriikides suur maksumaksja kasuks tehtud otsuste osakaal. Kuid paljud liikmesriigid ei jälgi ega kogu (piisavalt) haldusteavet oma maksuvaidluste lahendamise menetluse kohta ega võta apellatsioonide tulemuste põhjal ennetavaid meetmeid. Tarbetute vaidluste arvu minimeerimiseks tuleks jälgida kõiki apellatsioonimenetluse aspekte ja vaidluste tulemusi tuleks kasutada ennetavate meetmete väljatöötamisel ning vaidluste tulemuste põhjal tuleks teha muudatusi maksumaksjatele osutatavates teenustes ja koostada selgitusi õigusnormide kohta jne.

Enamikus liikmesriikides tuleb vaidlustatud summad apellatsioonimenetluse ajal siiski täielikult või osaliselt ära maksta (AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, EE, EL, ES,[25] FI, FR,[26] HU, LU, LT, LV, MT, NL, PL, RO, SE, SI, SK ja UK[27]). See on hea tava, millega kaitstakse maksutulu ja välditakse apellatsioonimenetluse kuritarvitamist.

3.8.        Käibemaksukohustuse täitmine

3.8.1. Võrdlusnäitajad

Maksuasutused järgivad maksukohustuse täitmisega seonduvate riskide juhtimise strateegiat, sekkudes selleks, et edendada maksukohustuse täitmist ja ennetada selle täitmata jätmist, tuginedes teadmistele maksumaksja käitumise kohta. Maksumaksjad on riskipõhiselt liigitatud ja see võimaldab maksuasutusel suhelda maksumaksjatega vastavalt neid käsitlevale riskimudelile. Maksuasutus osutab maksumaksjatele teenuseid, lihtsustades seaduskuulekatel maksumaksjatel nende maksukohustuste täitmist ning parandades maksude vabatahtlikku maksmist maksumaksjate käitumise mõjutamisega.

3.8.2. Praegune olukord

Enamikus liikmesriikides on võetud suund maksukohustuse täitmisega seonduvate riskide juhtimise strateegia väljatöötamisele ja rakendamisele (AT, BE, BG, CY, CZ, DK, EE, EL, ES, FI, FR, HU, IE, IT, LV, LT, LU, MT, NL, PT, SK, SI, SE ja UK). Nende strateegiate alusel liigitatakse maksumaksjad vastavalt nende riskiprofiilile ning neid hallatakse asjakohaselt eesmärgiga edendada maksude vabatahtlikku maksmist. Ainult vähesed liikmesriigid hindavad selliste strateegiate ja meetmete rakendamise tulemusi. Peale selle hindavad vaid üksikud liikmesriigid praegu käibemaksulõhe suurust (EE, IT, PL, SK ja UK). Käibemaksulõhe arengust ettekujutust saamata ei ole võimalik hinnata pettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemiseks kehtestatud meetmete tulemuslikkust. Sellepärast on vaja teha märkimisväärseid jõupingutusi eesmärgiga parandada tulemuslikkuse järelevalvet ja hindamist.

Enamik liikmesriike kasutavad auditeeritavate maksumaksjate valimisel, maksumaksjate liigitamisel ja maksuvõla sissenõudmisel üha rohkem kolmandatelt isikutelt saadud teavet. Olukorda on siiski võimalik olulisel määral parandada, eelkõige maksumaksjate liigitamise ja maksuvõla sissenõudmise osas.

4.           Järeldused

4.1.        Käibemaksu haldamise ajakohastamine

Alates majanduslanguse ja finantskriisi algusest 2008. aastal on käibemaksulõhe suurenenud, moodustades 2011. aastal hinnanguliselt umbes 1,5 % EL 26 liikmesriigi SKPst. Konkreetsete liikmesriikide käibemaksulõhe on siiski väga erinev. Eelkõige neis liikmesriikides, mida kriis on kõige rängemalt mõjutanud, on käibemaksulõhe suurem ning asjaomased riigid ei ole suutnud oma olukorda aja jooksul olulisel määral parandada.

Kuna käibemaksulõhe on ka käibemaksu haldamise tõhususe ja tulemuslikkuse näitaja, ei ole liikmesriikidel pääsu käibemaksu haldamise ajakohastamisest eesmärgiga vähendada käibemaksulõhet. See on oluline nii käibemaksutulu ja omavahendite laekumise seisukohast kui ka ettevõtjate ja valitsuste halduskulude seisukohast. Nagu järeldatakse 2013. aasta uuringus maksude maksmise kohta, valitseb seos ettevõtjate maksukohustuse täitmisega seotud kulude ja majanduskasvu vahel. Ettevõtjate halduskoormuse vähendamine näib majanduskasvu soodustavat. Seevastu, kui tõhususe ja tulemuslikkuse suurendamisega vähendatakse maksuasutuse kulusid, vähendab see mõningal määral valitsuste eelarvepiiranguid ja aitab riigi rahandust tasakaalustada.

Praeguses majandus- ja finantskliimas on käibemaksu haldamise ajakohastamine väga tähtis ja vältimatu nende liikmesriikide jaoks, keda finantskriis mõjutas kõige rängemalt ja kellel on raskusi oma eelarvepuudujäägi ohjamisel. Kui need liikmesriigid soovivad muuta juurdunud haldustavasid ja parandada oma haldusmenetlusi, võivad nad ajakohastamisest suurt kasu saada. Sellepärast on oluline, et toetatakse nende liikmesriikide jõupingutusi, andes neile muu hulgas nõudmise korral tehnilist abi.

4.2.        Liikmesriikide võetavad meetmed

Käesolevas aruandes esitatud soovitused on adresseeritud liikmesriikidele eesmärgiga parandada nende maksuhaldust ja selle tulemusena vähendada käibemaksulõhet. Allpool on teemade kaupa ja kokkuvõtlikult esitatud kõige tähtsamad soovitused.

Käibemaksukohustuslaste identifitseerimise, registreerimise ja registrist kustutamise valdkonnas peavad liikmesriigid parandama selle teabe kvaliteeti, mis on võõrkeeltes kättesaadav käibemaksukohustuslasena registreerimise nõuete ja menetluse kohta. Samal ajal peavad nad samuti (täiendavalt) töötama välja tervikliku registreerimisprotsessi, eelkõige rakendades maksuriskiga ettevõtjate suhtes registreerimisjärgseid kontrolliprogramme (BG, CY, DE, DK, EL, IE, LT, PT, RO ja SK) ning variettevõtjate suhtes kiirendatud menetlust nende registrist kustutamiseks. Õiguskindluse parandamiseks seaduslike ettevõtjate jaoks ning vastastikuse usalduse edendamiseks ELi maksuhaldurite vahel peavad süsteemis VIES sisalduvad andmed olema ajakohased, täielikud ja õiged. Selleks peab mitu liikmesriiki (BE, EL, ES and PT) parandama süsteemis VIES sisalduvate andmete kvaliteeti.

Tolliprotseduuriga 42 seoses peaksid liikmesriigid tagama, et (nii importijate kui ka klientide) käibemaksukohustuslase registreerimisnumbreid kontrollitakse korrakindlalt (BE, BG, DE, EE, HU, IE, IT, LV, LU, NL, PL, PT, SE ja UK) ning et kogu tehingut käsitlev teave edastatakse oma riigi maksuasutusele (EL, IT, NL, Pl ja SK). Lisaks peavad mõned liikmesriigid määratlema tolliprotseduuri 42 oma siseriiklikes riskianalüüsisüsteemides täiendava riskina ja tugevdama teabevahetust ebaausate tehingute ja ettevõtjate kohta, osaledes muu hulgas aktiivselt võrgustiku Eurofisc tegevuses (DE, DK, NL, PL ja RO). Peale selle võiksid umbes pooled liikmesriigid kaaluda litsentside või tagatiste kasutamist maksuriskiga ettevõtjate puhul, et ennetada süsteemi kuritarvitamist (BE, BG, CY, CZ, DE, FI, FR, EL, IE, LT, LV, PL, PT, SE, SI ja UK).

Käibemaksudeklaratsioonide esitamise ja maksu maksmise valdkonnas peavad liikmesriigid endiselt rakendama süsteemset lähenemisviisi, et teostada järelevalvet käibemaksudeklaratsioonide hilinenud esitamise või esitamata jätmise ning käibemaksu hilinenud maksmise või maksmata jätmise üle, kasutades selleks selliseid automaatseid protsesse nagu automaatsed meeldetuletused ja maksu kohene hinnanguline määramine deklaratsiooni esitamata jätmise korral (AT, BE, BG, CY, CZ, ES, DE, FI, FR, IT, LU, LV, MT, NL, PL, PT, RO, SE, SI ja SK). Mõnel liikmesriigil tuleb siiski veel tagada käibemaksu tegeliku tagastamise tavaperiood, mis jääb vahemikku 30–45 päeva (AT, BE, EL, ES, CY, FI, IT, LU, MT ja SE). Lisaks soovitatakse liikmesriikidel uurida oma sellise korra tõhusust, mida kasutatakse intressi ja karistuste määramisel käibemaksudeklaratsioonide hilinenud esitamise või esitamata jätmise ja käibemaksu hilinenud maksmise või maksmata jätmise korral.

Käibemaksu kogumise ja sissenõudmisega seoses peavad umbes pooled liikmesriigid rakendama menetlusi, mis käsitlevad selliste maksuvõlgade kustutamist, mille sissenõudmine mõistlike kuludega on tunnistatud lootusetuks (BG, CY, EE, EL, IE, FI, MT ja SK). Jooksva mahakandmiskavata maksuasutus riskib sellega, et raiskab väärtuslikke ressursse lootusetute võlgade sissenõudmisele. Lisaks peaksid liikmesriigid töötama välja võlgade mittejärjestikust ja integreeritud sissenõudmist hõlmavad protsessid (AT, CY, CZ, DE, DK, EE, EL, FI, IT, LV, LU, MT, NL, PL, RO, SI, SK ja UK).

Käibemaksukontrolli ja uurimise valdkonnas hõlmavad soovitused ühelt poolt kohustuslike iga-aastaste auditite kaotamist teatavate maksumaksjate puhul ning teiselt poolt riskipõhiste süsteemide rakendamist (AT, FI, DE, IT, NL, PL ja SI). Ühtlasi tuleks (veelgi) edendada e-auditeid ja luua käibemaksupettuste tõkestamise üksused (AT, CZ, EE, EL, FI, HU, LV, RO ja SI).

Maksuvaidluste lahendamise süsteemiga seoses peaksid mitmed liikmesriigid kaaluma kohustusliku ja sõltumatu vaidluste halduskorras lahendamise menetluse rakendamist, mille raames säilib kohustus maksta vaidlustatud summad apellatsioonimenetluse ajal täielikult või osaliselt (BE, BG, CY, EE, EL, FI ja IT). Liikmesriikidel soovitatakse ka tungivalt jälgida kõiki apellatsioonimenetluse aspekte ja luua keskkond, kus tarbetute vaidluste arv on viidud miinimumini (AT, BG, CY, HU, IT, LU, LV, NL, RO ja SK).

Käibemaksukohustuse täitmisega seoses peavad liikmesriigid (edasi) arendama maksukohustuse täitmisega seonduvate riskide juhtimise strateegiaid ja neid rakendama ning hindama rakendatud meetmete tulemusi eesmärgiga teha kindlaks parimad strateegiad ja mõjutada maksumaksjaid täitma oma maksukohustust vabatahtlikult (BE, CY, CZ, DE, DK, FI, FR, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, SE, SI ja SK). Lisaks on võimalik olulisel määral parandada kolmandatelt isikutelt saadud teabe kasutamist, eelkõige maksumaksjate liigitamise ja maksuvõla sissenõudmise puhul.

4.3.        Komisjoni võetavad meetmed

Komisjon jätkab artikli 12 kohase korra kasutamist selleks, et hinnata käibemaksu haldamise toimimist eesmärgiga soodustada käibemaksu paremat haldamist liikmesriikides. Tänapäevases maksuhalduses on olulisel kohal hindamistsüklite kasutamine, sest hindamistulemusi saab kasutada haldamise kvaliteedi parandamiseks. Nõuetekohase hindamise läbiviimiseks on vaja näitajaid, mis võimaldavad jälgida edusamme perioodide lõikes. Käibemaksulõhet võib käsitada sellise näitajana.

Komisjon jätkab haldustavasid käsitleva teabevahetuse hõlbustamist ja kogub sellist teavet parimate tavade kindlaksmääramiseks. Parimate tavade kindlaksmääramine võib aidata käibemaksusüsteemi lihtsustada ja sellest tulenevalt vähendada maksukohustuse täitmisega kaasnevaid kulusid, kindlustades samal ajal käibemaksutulu laekumise.

Komisjon toetab liikmesriikide jõupingutusi käibemaksu haldamise ajakohastamisel ja maksukohustuse täitmise parandamisel. Tõhusam ja tulemuslikum käibemaksu haldamine aitab suurendada käibemaksutulu ning parandada ka kõigi liikmesriikide võrdset kohtlemist seoses nende panusega liidu eelarvesse.

Komisjon koordineerib ja hõlbustab kõiki liikmesriikidelt saadud tehnilise abi taotlusi. Nagu eespool märgitud, on käibemaksu haldamise ajakohastamine väga tähtis ja vältimatu nende liikmesriikide jaoks, keda finantskriis kõige rängemalt mõjutas ja kellel on raskusi oma eelarvepuudujäägi ohjamisel.

[1]               Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom) nr 1553/89, 29. mai 1989, käibemaksust laekuvate omavahendite kogumise kindla ühtse korra kohta.

[2]               6. aruanne: KOM(2008) 719 lõplik + lisa SEK(2008) 2759.

                5. aruanne: KOM(2004) 0855 lõplik + lisa SEK(2004) 1721.

                4. aruanne: KOM(2000) 0028 lõplik.

                3. aruanne: KOM(1998) 0490 lõplik.

                2. aruanne: KOM(1995) 354 lõplik.

                1. aruanne: SEK(1992) 280 lõplik.

[3]               Vt joonealuses märkuses nr 2 nimetatud 6. aruanne.

[4]               Vt joonealuses märkuses nr 2 nimetatud 6. aruande lisa.

[5]               Horvaatia ei ole käesoleva aruandega hõlmatud, sest andmete kogumise ajal ei olnud see veel ELi liikmesriik.

[6]               Teoreetilise käibemaksukohustuse hindamisel määratakse kindlaks selliste kulude kategooriad, millelt käibemaksu ei tagastata, ja neid kombineeritakse asjakohaste käibemaksumääradega. Kuna käibemaksulõhet hinnatakse eeskätt riigi rahvamajanduse arvepidamise andmete alusel, on nende andmete täpsus ja terviklikkus väga oluline. Peale selle ei võeta selles protsessis arvesse neid maksustatavaid tegevusliike, mis jäävad rahvamajanduse arvepidamisest välja.

[7]               Allikas: Euroopa Komisjoni tellitud uuring Study to quantify and analyse the VAT Gap in the EU-27 Member States. Uuringu viisid läbi CASE (Varssavi sotsiaal- ja majandusuuringute keskus) ja CPB (Madalmaade majanduspoliitika analüüsi büroo). Komisjon avaldas uuringu 19. septembril ja see on kättesaadav järgmisel aadressil: http://ec.europa.eu/taxation_customs/common/publications/studies/index_en.htm.

[8]               Uuringuga ei olnud võimalik hõlmata Küprost, sest oli käimas riigi rahvamajanduse arvepidamise statistika suuremahuline läbivaatamine.

[9]               Käibemaksulõhe kokku arvutatakse EL 26 riikide kui terviku kohta.

[10]             See suundumus oli ilmsem uute liikmesriikide (EL 10 ja EL 2 liikmesriigid) andmete puhul.

[11]             Ühtlustatud käibemaksubaasi arvutavad asjaomased liikmesriigid nn maksutulu meetodi alusel. Selle kohaselt jagatakse konkreetse liikmesriigi kogutud käibemaksu netotulu kaalutud keskmise käibemaksumääraga, et leida vahepealne käibemaksubaas. Vahepealset maksubaasi korrigeeritakse seejärel negatiivsete ja positiivsete hüvitistega, et leida käibemaksudirektiivi kohane ühtlustatud käibemaksubaas.

[12]             Maksude maksmise näitajad (maksumäär, maksukohustuse täitmiseks kuluv aeg ja maksete arv) on Maailmapanga Grupi äritegevust käsitleva projekti „Doing Business Project” osa ning need on koostanud PricewaterhouseCoopers, Maailmapank ja Rahvusvaheline Finantskorporatsioon (IFC).

[13]             Euroopa Liit ja Euroopa Vabakaubandusorganisatsioon (EL ja EFTA). ELi ja EFTA analüüs hõlmab järgmisi rahvamajandusi: Austria, Belgia, Bulgaaria, Küpros, Tšehhi Vabariik, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Island, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovaki Vabariik, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Šveits ja Ühendkuningriik.

[14]             OECD (2013), „Tax Administration 2013: Comparative Information on OECD and Other Advanced and Emerging Economies”, OECD Publishing. (http://dx.doi.org/10.1787/9789264200814-en).

[15]             Maksukogumise kulude suhtarvu arvutamiseks võrreldakse maksuasutuse iga-aastaseid halduskulusid eelarveaasta jooksul kogutud kogumaksutuluga ning sageli väljendatakse seda protsendimäärana või 100 tuluühiku kogumisega seotud kuludega. Selle määra suurust mõjutavad meetmed, mille abil vähendatakse halduskulusid või parandatakse maksukohustuse täitmist ja suurendatakse maksutulu. Kuid on ka mitmeid muid tegureid, mis seda määra mõjutavad (nt maksumäärade muudatused, makromajanduslikud muutused, kogutavate maksude kohaldamisala muudatused), kuid neil ei ole mingit seost suhtelise tulemuslikkuse ja tõhususega. Seda laadi põhjustel tuleb nende määrade rahvusvahelisse võrdlemisse suhtuda suure ettevaatusega.

[16]             Vt eespool nimetatud nõukogu määruse (EL) nr 904/2010 artikli 23 punktid a ja b.

[17]             NÕUKOGU 7. oktoobri 2010. aasta MÄÄRUSE (EL) nr 904/2010 (halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas) artikkel 22.

[18]             Vt eespool nimetatud nõukogu määruse (EL) nr 904/2010 artikkel 33.

[19]             Prantsusmaal rakendati süstemaatiliste ja automaatsete kontrollide süsteem alates 1. juunist 2013.

[20]             Madalmaad on kehtestanud üldise siseriikliku pöördmaksustamismehhanismi, mida kohaldatakse importimisel tasumisele kuuluva käibemaksu suhtes. Kuna importimise korral käibemaksuvabastust ei anta, ei kohaldata käesolevas aruandes selle protseduuriga seoses esitatud soovitusi seda liiki impordi suhtes. See ei välista siiski võimalust, et võib esineda sellist tolliprotseduuriga 42 hõlmatud importi, mille puhul on esitatud märkused asjakohased.

[21]             Hispaanias on käibemaksudeklaratsioonide elektrooniline esitamine kohustuslik teatavate maksumaksjarühmade, nt suurte maksumaksjate puhul.

[22]             Tšehhi Vabariigis on käibemaksudeklaratsioonide elektrooniline esitamine kohustuslik alates 1. jaanuarist 2014.

[23]             Prantsusmaal on käibemaksudeklaratsioonide elektrooniline esitamine kohustuslik alates 1. jaanuarist 2014.

[24]             Ühendkuningriik ei maksa intressi automaatselt kõigi hilinenud maksutagastuste puhul, kuid ta maksab hüvitist, kui maksuhalduri viivituse tõttu (välja arvatud uurimiseks kulunud mõistlik aeg) hilines maksu tagastamine seoses käibemaksudeklaratsioonide alusel esitatud tagasimaksenõuetega.

[25]             Hispaanias ei too maksuvaidlus üldjuhul kaasa maksu maksmise tähtpäeva edasilükkamist. Seda võib siiski edasi lükata, kui võlgnik tagab võlasumma krediidiasutuse kinnituse või hüpoteegiga.

[26]             Prantsusmaal võib võlgnik taotleda vaidlustatud summa maksetähtaja edasilükkamist.

[27]             Ühendkuningriigis ei pea maksumaksja maksma vaidlustatud käibemaksusummat enne apellatsioonimenetluse lõpuleviimist, kui maksuhaldur või apellatsioonikohus leiab, et maksu tasumine seaks maksumaksja rahalistesse raskustesse.