19.9.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/31

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab komisjoni ettepanekuid Euroopa õigusraamistiku kohandamise kohta, et kajastada muudatusi rahvusvahelistes standardites rahapesu ja terrorismi rahastamise vältimise ja sellevastase võitluse kohta. Finantssüsteemi ja siseturu pakutavaid võimalusi väärtarvitavad kurjategijad ohustavad meie ühiskonna põhialuseid. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvates on oluline anda Euroopa Liidu ja liikmeriikide käsutusse tõhusad vahendid, tugevdamaks finantstehingute terviklikkust ja läbipaistvust. Selles osas on komisjoni ettepanekud kindlasti samm õiges suunas.

1.2

Komitee tervitab selgitusi seoses hoolsusmeetmetega, mida asjaomased üksused (edaspidi „professionaalsed üksused”) peavad rakendama ühelt poolt seoses ettevõtete tegelike kasusaajatega, võimaldades suurendada läbipaistvust juriidilise isiku ekraani taga tegutsevate füüsiliste isikute osas, ja teiselt poolt seoses riikliku taustaga isikutega, kellega nende töö tõttu seondub suurem korruptsiooni oht. Samuti tervitab komitee hasartmänguteenuste osutajate kaasamist nende professionaalsete üksuste loetellu, kelle suhtes asjaomased nõuded kehtivad, kuna seda sektorit on võimalik kasutada rahapesu eesmärgil.

1.3

Komitee tervitab komisjoni ambitsiooni, et EL asuks juhtima üleilmset võitlust rahapesu ja terrorismi vastu. Komitee on seisukohal, et üks võimalus tagada, et Euroopa uus õigusraamistik on tõhus ja võimaldab ELil seega juhtida võitlust rahapesu vastu, on kõigil sidusrühmadel jõud ühendada. Komitee tervitab kogu ettepanekus lisatud selgitusi tagamaks VKEde puhul proportsionaalsus. Komitee peab kohaseks pakkuda väikestele üksustele selliste vahendusorganite nagu kutsekojad, ühendused ja liidud kaudu rohkem tehnilist ja professionaalset abi, mis võimaldaks neil täita ettepanekus sätestatud kohustusi.

1.4

Komitee tunnustab komisjoni püüdluste eest saavutada delikaatselt tasakaal põhimõtteliselt raskesti ühitatavate küsimustena näivate isikuandmete kaitse ja rahapesuvastase võitluse vahel. Paljude eri professionaalsete üksuste poolt teabe, sh isiklikku laadi andmete kogumise ja analüüsimise eesmärk on ainuüksi kuritegeliku tegevuse avastamine. Seega peavad professionaalsed üksused tegema kõik võimaliku, et kaitsta oma klientide eraelu, seades samas prioriteediks riiklike ametiasutuste abistamise võitluses kuritegevuse vastu.

1.5

Komitee tervitab ettepanekut ühtlustada Euroopa tasandil finantssektoris kohaldatavaid karistusi. Kuritegevuse vältimine peab olema võimalikult tõhus ning professionaalsete üksuste suhtes tuleb kohaldada hoiatavaid ja nn pestavate summadega proportsionaalseid karistusi. Seepärast kutsub komitee komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et haldussanktsioone ja karistusi kohaldatakse järjepidevalt ja korrektselt.

2.1

Rahapesu, terrorismi rahastamine ja massihävitusrelvade levik kujutavad endast ohtu globaalsele julgeolekule ja finantssüsteemi terviklikkusele. Rahapesuvastane töökond (Financial Action Task Force, FATF) on organ, kes vastutab rahvusvahelisel tasandil rahapesu, terrorismi rahastamise ja viimasel ajal ka massihävitusrelvade leviku rahastamise vältimise ja selle vastu võitlemise meetmete, nn soovituste väljatöötamise eest.

2.2

Ligikaudu kolme aasta jooksul vaadati töökonna soovitused läbi, et tõhustada ennetusmeetmeid ja tagada finantssüsteemile ulatuslikum kaitse, andes valitsuste käsutusse tõhusamad vahendid tõsiste rikkumiste karistamiseks. Rahapesuvastane töökond võttis uued soovitused vastu 2012. aasta veebruaris (1).

2.3

Töökonna uute soovitustega sisse viidud peamised muudatused on järgmised.

2.4

Rahapesuvastane töökond alustab oma liikmete vastastikuse hindamise uut tsüklit 2014. aastal, keskendudes seejuures eelkõige uute soovituste rakendamise tõhususele.

3.1

(i) Rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemise neljanda direktiivi ja (ii) raha ülekandmisel edastatava teabe teise määruse ettepanekud on seotud Euroopa õigusraamistiku ajakohastamisega ja kajastavad rahapesuvastase töökonna soovitustes tehtud muudatusi.

3.2

Ettepanekutega Euroopa õigusraamistikku tehtud peamised muudatused on järgmised.

3.3

Pakutud muudatused tuginevad eelkõige sõltumatu audiitoriühingu koostatud uuringule (3) rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemise kolmanda direktiivi rakendamise kohta, samuti seisukohtadele, mis esitati Euroopa Komisjonile avalike kuulamiste käigus.

3.4

Direktiivi ja määruse ettepaneku eesmärk on asendada kehtiv direktiiv ja määrus, mis tunnistatakse kehtetuks.

4.1

Komitee nõustub vajadusega kohandada olemasolevat Euroopa õigusraamistikku rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemise valdkonnas rahvusvahelisel tasandil tehtud muudatustega. Komitee on teadlik, et rahapesu ja terrorismi rahastamine puudutab kõiki majandussektoreid ning et erilist tähelepanu tuleb pöörata sellele, et õigusraamistik rahandussüsteemi kuritegelikel eesmärkidel kasutamise vältimiseks oleks tõhus.

4.2

Komitee tervitab komisjoni ambitsiooni, et EL asuks juhtima üleilmset võitlust rahapesu ja terrorismi vastu. Ta meenutab oma varasemas arvamuses esitatud seisukohta, milles „kiidab heaks regulatsioonide edasiarendamise seoses rahapesu ja terroristide rahastamise tõkestamisega, sümboliseerimaks Euroopa Liitu, mis tagab kõrged eetikastandardid nii avalikus kui erasfääris. Kõnealune direktiiv on niihästi praktiline samm finantsjuhtimises kui ka Euroopa Liidu tugevdamise vahend” (4).

4.3

Komitee leiab, et selle künnise alandamine, millest alates peavad kaupadega kauplejad rakendama kõnealuse direktiivi ettepaneku nõudeid, 15 000 eurolt 7 500 eurole kujutab endast järgmist sammu õiges suunas, et edendada sularahata makseid. Komitee on ühes oma varasemas arvamuses (5) juba välja toonud, et sularaha soodustab varimajandust ning et sularahata maksed on maksuõiguslikult ja majanduslikult läbipaistvamad ning kogu ühiskonna jaoks odavamad, samuti mugavad, turvalised ja uuenduslikud.

4.4.1

Komitee tervitab asjaolu, et rendivahendajad ja hasartmänguteenuste osutajad peavad täitma rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaseid kohustusi, kuigi rahapesuvastase töökonnasoovitused neid ei hõlmanud.

4.4.2

Komitee tervitab kogu ettepanekus lisatud selgitusi tagamaks VKEde puhul proportsionaalsus. Kindlustamaks, et kõik väikesed üksused suudavad täita pakutud direktiivis sisalduvaid kohustusi, teeb komitee ettepaneku kaasata ametlikult vahendusorganid, nt kutsekojad, väikeste üksuste riigi tasandi esindusliidud või -ühendused ning anda neile juhendamis-, toetus- ja vahendusülesanded. Äärmiselt oluline on väikseid üksusi toetada, et vältida nende muutumist rahapesijate esmaseks märklauaks.

4.5.1

Isikute identifitseerimise kohustus peab hõlmama nende füüsilist kohalolu. Muul juhul peavad professionaalsed üksused kaugtehinguga seonduva riski tõttu rakendama tugevdatud hoolsusmeetmeid. Komitee kahtleb, kas nõuete ulatus on vastavuses meie ühiskonnas toimuva liikumisega täieliku digitaliseerituse poole.

4.5.2

Komitee kutsub komisjoni üles kaaluma meetmeid, mis võimaldaksid ühitada klientide identifitseerimise kohustust e-maksete ja e-teabevahetuse kasvava kasutamisega.

4.6.1

Komitee rõhutab, kui oluline on ühitada ühelt poolt isikuandmete kaitsega seotud huvid ja teiselt poolt vajadus kindlustada finantssüsteemi terviklikkus rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemise teel.

4.6.2

Niivõrd kui rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemise kontseptsioon põhineb teabe, sh isikuandmete kogumisel ja analüüsimisel paljude erinevate professionaalsete üksuste poolt, leiab komitee, et ettepanekud vastavad suures osas liikmesriikidele ja professionaalsetele üksustele esitatavatele nõuetele, et saavutada parem tasakaal põhimõtteliselt raskesti ühitatavate huvide vahel.

4.6.3

Seoses direktiivi ettepaneku artiklis 39 kehtestatud nõudega hävitada dokumendid ja kustutada kogutud teave viis või kümme aastat pärast ärisuhte lõppu, kutsub komitee liikmesriike üles tagama, et nende õigusaktides on arvesse võetud olukordi (süüdistuse esitamine, pankrot, pärimine), mille suhtes see kohustus ei peaks kehtima, et vältida üldhuvidega vastuollu minekut.

4.6.4

Komitee teeb ettepaneku näha direktiivis sõnaselgelt ette kohustus säilitada rangelt nende isikute identiteedi konfidentsiaalsus, kes annavad teada kahtlastest tehingutest, välja arvatud juhul, kui need isikud on andnud oma nõusoleku oma identiteedi avalikustamiseks või kui avalikustamine on äärmiselt oluline õiglaseks kohtumenetluseks süüdistuse raames.

4.7.1

Komitee märgib, et Euroopa järelevalveasutused on Euroopa tasandil kaasatud rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskide analüüsimisse ning võivad väljastada regulatiivseid suuniseid ja norme liikmesriikidele ja finantsinstitutsioonidele. Kuigi komitee rõhutab, kui oluline on kooskõlastamine ja koostöö Euroopa järelevalveasutustega rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemise küsimuses, märgib ta siiski, et finantssektori puhul on nende asutuste esindamis- ja reguleerimispädevus piiratud. Ent suur hulk kohustusi täitma pidavaid professionaalseid üksusi ei kuulu finantssektorisse ega ole seega Euroopa tasandil esindatud. Samuti teeb komitee ettepaneku, et komisjon osaleks Euroopa tasandil riskide analüüsimises ja suuniste väljastamises mittefinantsvaldkonna professionaalsete üksuste nimel, kes peavad täitma rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaseid kohustusi.

4.7.2

Komitee on veendunud, et on tarvis Euroopa tasandil ühtlustatud tõlgendussoovitusi ja -norme, et kindlustada rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemise eeskirjade ühtsem rakendamine liikmesriikides.

4.8.1

Ettepanekutes esitati loetelu halduskaristustest, lähtudes komisjoni 8. detsembri 2010. aasta teatisest „Sanktsioonide tõhustamine finantsteenuste sektoris”, mille kohta komitee koostas arvamuse, (6) ja mida võib kohata ka komisjoni teistes hiljutistes ettepanekutes (7).

4.8.2

Komitee ergutab ühtlustama Euroopa tasandil finantssektoris kohaldatavaid karistusi. Tuleb tõdeda, et kuritegevuse vastu võitlemine ei hoia seda ära. Seega on oluline, et kuritegevuse vältimine oleks võimalikult tõhus ja et professionaalsete üksuste suhtes, kes ei täida rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaseid kohustusi, kohaldataks hoiatavaid ja pestavate summadega proportsionaalseid karistusi.

4.8.3

Komitee kahtleb siiski kavandatud karistuste puhtalt „halduslikus” olemuses ja kardab, et õigusnormide hierarhiat ja karistuste proportsionaalsust kriminaalasjades arvestades satub küsimärgi alla kavandatud karistuse raskusaste. Kuigi kavandatud halduskaristused on olemuselt hoiatavad ja järgivad üleeuroopalise ühtlustamise eesmärki, jääb siiski tõsiasjaks, et rahapesukuriteo eest ette nähtud kriminaalkaristused on riigiti erinevad. Komitee kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kindlustama, et rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaste kohustuste täitmata jätmise eest professionaalsetele üksustele rakendatavaid karistusi ja rahapesukuriteo korral rakendatavaid karistusi kohaldataks järjepidevalt ja korrektselt.

4.8.4

Komitee kardab, et kahtluse alla võib sattuda halduskaristuste süsteemi vastavus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõikele 1 ja artiklile 7, millega kaasneb oht, et teatud halduskaristused kvalifitseeritakse sellisteks karistusteks, mille võib määrata vaid sõltumatu kohus õiglase kohtuliku arutamise järel – pädevad haldusasutused neid tingimusi ei täida. Komitee kutsub komisjoni üles otsima sobivaid õiguslikke lahendusi eesmärgiga tagada, et väljapakutud karistussüsteemi ei oleks mingil juhul võimalik kahtluse alla seada.

4.8.5

Komitee arvab, et haldusmeetmete ja karistuste miinimumtasemel põhinevate kohaldamiseeskirjade lisamine ettepanekusse kujutab endast lähenemisviisi, mis muudab ELi vastuse tervikuna kaalukamaks.

5.1

Komitee soovitab laiendada terrorismi rahastamise määratlust, mis on esitatud direktiivi ettepaneku artikli 1 lõikes 4, et kooskõlas rahapesuvastase töökonna soovituse 5 sõnastusega hõlmata „kõik muud toimingud” lisaks osutatud õigusrikkumistele.

5.2

Komitee märgib, et direktiivi ettepaneku lisad pakuvad loetelu riskiteguritest ja -elementidest, mida professionaalsed üksused peavad kontrollima oma rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaste kohustuste raames. Komitee leiab igal juhul, et lisades esitatud loetelud ei ole ammendavad ja et professionaalsed üksused peaksid kooskõlas riskipõhise lähenemisega arvesse võtma ka muid tegureid, mis on tihedalt seotud liikmesriikidega ja erinevate tingimustega nende teostatud tehingute puhul.

5.3

Komitee on veendunud, et piraatluse probleemi võti on asjassepuutuvate rahavoogude jälgimine ja kontroll. ELis tuleks koostada piraatlusega seonduvas rahapesus osalevate finantseerimisasutuste must nimekiri. Maailmapank, Interpol ja Europol saavad aidata jälitada lunarahamakseid, mida tuleb jälitada ja mis tuleb konfiskeerida, et piraatlus ei oleks enam ahvatlev äri (8).