19.9.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/122

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võtab ettepaneku e-tervise 2012.–2020. aasta tegevuskava kohta huviga teadmiseks. Teatises puudub siiski peatükk, mis keskenduks teenuste osutamise sotsiaalosale ja käsitleks lähemalt sotsiaal-tervishoidu.

1.2

Komitee tuletab meelde, et vastutus uue tegevuskava eduka elluviimise eest lasub peamiselt liikmesriikidel, kuigi komisjon täidab selles tingimata vajalikku tugi- ja koordineerimisfunktsiooni.

1.3

E-tervise keskmes peab olema inimmõõde. Tuleb vältida „ebaisikulisust” ja psühholoogiliste tegurite tähelepanuta jätmist.

1.4

Komitee avaldab eelkõige kahetsust tervishoiutöötajate arvu vähenemise pärast, samal ajal kui nõuded tervishoiusüsteemile suurenevad.

1.5

Komitee märgib, et teatises on ainult osalisi viiteid selle kohta, kuidas uut tegevuskava rahastatakse. Vaja on üldpanoraami, mis kehtestaks, mida oodatakse avalikult sektorilt, erasektorilt – ja vajaduse korral – patsientidelt ja maksumaksjatelt üldiselt.

1.6

Komitee juhib tähelepanu sellele, et vaja on täielikku kooskõlastamist teatises ette nähtud programmide, tegevuse ja töörühmade vahel, mis on et vältida kattuvuse riski.

1.7

Infotehnoloogiaseadmetes vajalike funktsioonide standardimisega seoses tuleb rõhutada, et vaja on asjakohast kontrolli ametiasutuste poolt, et vältida turgu valitseva seisundi kuritarvitamist, nagu see juba toimub IKT teatud valdkondades.

1.8

Komitee väljendab heameelt otsuse üle käsitleda veel üht koostegutsemisvõime põhiaspekti, nagu seda on peamised õigusküsimused, mis takistavad piiriülese telemeditsiinisüsteemi juurutamist.

1.9

Komitee peab asjakohaseks komisjoni kavatsust arendada välja e-tervisega seotud ettevõtlusstruktuur, eelkõige toetusega VKEdele, aga kuna puuduvad konkreetsed ja kvantifitseeritavad andmed, ei saa seda täpsemalt hinnata.

1.10

Euroopa ühendamise rahastuga seoses rõhutab komitee, et see ei tohi piirduda üksnes „süsteemide ühendamisega”, vaid peab võimaldama ka kodanikel tundma õppida ja mõista Euroopa kodakondsust ja sellest kasu saada.

1.11

Uue e-tervise kava eesmärk peab olema tagada Euroopa kodanikele suurem võrdsus tervishoiuteenustele juurdepääsul. Selles on oluline roll lairibaühenduse üldisel levikul.

Selleks et vältida tervishoiule juurdepääsul juba niigi valitseva ebavõrdsuse edasikandumist ka e-tervise süsteemi, on vaja ulatuslikumaid meetmeid ja suuremaid investeeringuid kui ERFis (Euroopa Regionaalarengu Fond) ette nähtud.

1.12

Digitaalsete tervisevahendite parandamine. A) Patsientide puhul: võttes arvesse projekti „Sustains” kogemust, on väga tähtis suurendada inimeste võimalust pääseda juurde ja kasutada oma enda andmeid, mis on praegu n-ö haaratud ja vangistatud tervishoiu infosüsteemidesse; B) tervishoiutöötajate puhul on tingimata vajalik võtta digitaaltervishoiu tundmaõppimine koolituskavadesse.

2.1

Alates ELi esimese e-tervise tegevuskava (2004) käivitamisest on täheldatud edusamme, kuid ikka veel on takistusi Euroopa integreeritud süsteemi konfigureerimisel, muu hulgas järgmistel põhjustel:

2.2

Omavahel kokkusobimatute toodete levik Euroopas on turu killustatuse vältimatu tagajärg ja tingitud ka sellest, et suurostjatel ei ole side- ja teabevahetusstandardeid või nad ei tunne neid. Selle tulemusel ei saa riikide, naaberpiirkondade või isegi tervishoiukeskuste infosüsteeme sageli ühendada. Näiteks mõnel juhul on haiglaid, kus radioloogiaosakonnas on selline tarkvara, mida ei saa ühendada sama haigla teistes osakondades kasutatavate programmidega.

2.3

Vastavalt strateegia „Euroopa 2020” ja Euroopa digitaalse tegevuskava eesmärkidele on uue tegevuskava eesmärk käsitleda neid takistusi ja need kõrvaldada, lisaks sellele, et selgitada poliitikavaldkonda ja viia Euroopa e-tervise idee ellu.

2.4

Maailma e-tervise turg, milles täheldatakse suurt kasvu, võib 2016. aastaks ulatuda 27,3 miljardi dollarini. Euroopa suurettevõtted on mõnel juhul maailmas liidripositsioonil ja kokku on hinnanguliselt selles sektoris ligi 5 000 ettevõtet.

3.1

Komisjon juhib tähelepanu probleemidele, mis tuleb Euroopa tervishoiusüsteemidel lahendada. Ühelt poolt võivad ELi 27 liikmesriigi riikliku tervishoiu kulud ulatuda demograafiliste arengusuundumuste ja muude tegurite tagajärjel 2060. aastaks 8,5 %-ni SKPst, samas kui aktiivse rahvastiku osakaal kahaneb ja üle 65aastaste inimeste osakaal suureneb. Veel üks ülesanne on see, et Euroopa osaleks aktiivselt maailma e-tervise turul.

3.2

Eesmärgid:

3.3

Meetmed: hõlbustada piiriülest koostalitlusvõimet (tehnilisi ja semantilisi elemente, kvaliteedimärgistust, sertifitseerimist); võtta vastu roheline raamat tervishoiu kohta, parandada turutingimusi ettevõtjate jaoks ja muuta muu hulgas aktiivsemaks kodanike digikultuuri (konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm ja programm „Horisont 2020”).

4.1

Komitee võtab ettepaneku e-tervise 2012.–2020. aasta tegevuskava kohta huviga teadmiseks.

4.2

Sellegipoolest on komitee seisukohal, et kava peaks sisaldama spetsiaalset peatükki teenuste osutamise sotsiaalosa kohta. Tegemist on konkreetselt aspektidega, näiteks käsitleda asjakohaselt selliseid küsimusi nagu digitaalne lõhe, tehnoloogia kättesaadavus ja selle kasutamise võime või üha suureneda ähvardava tervishoiualase sotsiaalse ebavõrdsuse analüüs. Samuti tuleb selles ulatuslikumalt arendada sotsiaaltervishoidu, mida saaks tohutult hõlbustada IKT kasutamisega.

4.3

Komitee tuletab meelde, et arvestades pädevuste jagunemist, lasub vastutus tegevuskava edukalt elluviimise eest peamiselt liikmesriikidel, kelle vahel on praegu on e-tervise juurutamises märkimisväärsed erinevused.

Komisjon täidab tingimata vajalikku tugi- ja koordineerimisfunktsiooni, mille õiguslikuks aluseks on peamiselt ELi toimimise lepingu artiklid 114, 168, 173 ja 179. Liikmesriigid ja komisjon peavad e-tervise võrgustiku raames tegema täielikku koostööd ja selles aktiivselt osalema (direktiiv 2011/24/EL).

4.4

E-tervis peab äratama patsientide ja tervishoiutöötajate vastastikust usaldust, vältides „ebaisikulisuse” riski ja psühholoogiliste tegurite tähelepanuta jätmist. E-tervise keskmes peab olema inimmõõde. Komitee täheldab siiski, et teatud Euroopa patsiendiõiguste esindusorganisatsioonide, nagu Euroopa patsientide foorum (EPF), hinnangul on protsessi tõukejõuks pigem tehnoloogia kui patsientide vajadused. See on muret tegev aspekt, mida tuleb arvesse võtta.

4.5

Personalipuudust ei saa asendada informaatikaga. Komitee avaldab eelkõige kahetsust tervishoiutöötajate arvu vähendamise pärast, samal ajal kui nõuded tervishoiusüsteemi vastu on suurenevad. IKT on ainult töövahend abiks naistele ja meestele, kes teevad iga päev ennastsalgavalt tööd, et anda terviseabi patsientidele, ja patsientidele selleks, et aidata neil kergemini suhelda tervishoiusüsteemi töötajatega.

4.6

Komitee märgib, et teatises on ainult osalised viited selle kohta, kuidas uut kava rahastatakse. Vaja on üldpanoraami, milles kehtestataks, mida oodatakse avalikult sektorilt, erasektorilt – ja vajaduse korral – patsientidelt ja maksumaksjatelt üldiselt.

4.7

Võttes arvesse komisjoni teatises ette nähtud programme, tegevust, projekte ja töörühmi, märgib komitee, et need on vaja omavahel täielikult kooskõlastada ja vältida kattuvuse riski.

4.8

Uue e-tervise tegevuskava edu jaoks on määrav muutus tervishoiuteenuste pakkujate organisatoorses korralduses. Ei ole võimalik juurutada juurdepääsu e-tervisele ainult kõrgetasemeliste haldusasutuste vastutusest lähtuvalt või elanikkonna kui lõppkasutaja käe läbi. Tervishoiuteenuste pakkujate vahendusorganisatsioonid peavad tegema pingutuse selleks, et kohandada oma struktuur ja personal uutele teenusemudelitele.

5.2.1

Komitee peab asjakohaseks komisjoni kavandatud uurimisvaldkondi toetuse saamiseks programmi „Horisont 2020” eesmärgi „Tervishoid, demograafiline muutus ja heaolu” alusel.

5.2.2

Kuna on veel lahtine, millise assigneeringu määrab EL meditsiiniuuringutele ajavahemikuks 2014–2020, tuletab komitee meelde, et National Institute of Health (USA) investeerib sel otstarbel aastas 30,9 miljardit dollarit.

5.2.3

Arvestades tervishoiusektori esindusorganisatsioonide nagu EPHA (European Public Health Alliance) ettepanekuid, soovitab komitee, et teadusprogrammides võetaks arvesse muu hulgas järgmiseid aspekte:

5.5.1

Uue e-tervise programmi eesmärk peab olema tagada Euroopa kodanikele suurem võrdsus tervishoiuteenustele juurdepääsul. Nagu komitee juba märkis, on selge, et kiire internetiühenduse kättesaadavus kõikides riikides ja kogu ühenduvus on telemeditsiini arengu põhitingimused, mistõttu tuleb tugevdada piirkondade digitaalseadmestikku, eriti maapiirkondades ja äärepoolseimates piirkondades (8).

5.5.2

ERFi praeguse programmitöö perioodi lõpu eel loodab komitee, et programmitöö perioodil 2014–2020 rakendatakse ettepanekud viimase põlvkonna tehnoloogialahenduste ulatusliku kasutuselevõtmise kohta kogu ELi territooriumil – ja eelkõige määratakse selleks piisav eelarve. Selleks et vältida tervishoiule juurdepääsul juba niigi valitseva ebavõrdsuse edasikandumist ka e-tervise süsteemi, on vaja ulatuslikumaid meetmeid ja suuremaid investeeringuid kui ERFis ette nähtud.

5.6.1

Komitee arvates on patsientide puhul väga tähtis suurendada inimeste võimet pääseda juurde ja kasutada oma enda andmeid, mis on praegu paljudel juhtudel n-ö haaratud ja vangistatud tervishoiu infosüsteemidesse. Sellega seoses nimetame projekti „Sustains”, mis on praegu asutatud kolmeteistkümnes Euroopa piirkonnas ja millega püütakse hõlbustada inimeste juurdepääsu oma terviseandmetele nn isiklike tervisetoimikute ja muude veebikeskkonda lisatud teenuste kaudu.

5.6.2

Tervishoiuringkondade puhul: on tingimata vajalik edendada digitervishoiualaste teadmiste lisamist nii kliiniku kui ka juhtivate meditsiinitöötajate koolituskavadesse.

5.7.1

Komitee on seisukohal, et e-tervise eeliste hindamiseks – mida teeb komisjon – ühiste väärtuste ja programmide kehtestamine on üks olulisemaid aspekte, arvestades, et tehnoloogia kiire muutumine sageli takistab selle tegeliku kasu tuvastamist. Läbiviidud küsitlustest nähtub, et elanikkonna ja meditsiiniringkondade toetus e-tervisele on otseselt seotud veendumusega, et sellega kaasneb mõõdetav tervishoiusüsteemi paranemine.

5.7.2

Komitee peab ühtlasi märkima, et positiivse mõjuga mudelite ja tehnoloogialahenduste hästi tundmine ja nende konkreetne edendamine on IKT-l põhinevate tervishoiumudelite jaoks elementaarne. Selle kasu saamiseks on tingimata vaja kiiret ja dünaamilist hindamismetoodikat, milles pööratakse erilist tähelepanu osutatava teenuse hindamisele ja mitte niivõrd tehnoloogiale. Samuti on vaja lisada teenuse tõhususe hindamine, see on seotud teenuse kuludega ja teenusest saadava globaalse majandusliku kasuga, kuigi ilmselgelt ei pea majanduslik tõhusus olema ainus kriteerium IKT-l põhinevate tervishoiumudelite kasutamise soovitamiseks.

5.7.3

Üldiselt on ametiasutuste, tööstussektorite ja esindusorganisatsioonide seas valdav arusaam, et e-tervis (mis hõlmab väga erinevaid rakendusi) võib tuua kasu tervise seisukohast. Komitee jagab seda mõtet, kuid märgib, et arvesse tuleb võtta ka kriitilisi arvamusi, mis põhinevad tegelikul kogemusel, mis seavad kahtluse alla kulude kokkuhoiu ja tõstatavad probleeme: informaatikavead, aruannete „kloonimine”, pettusevõimalused, suured kulud jne.