This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52012DC0122
REPORT FROM THE COMMISSION on the overall operation of official controls in the Member States on food safety, animal health and animal welfare, and plant health
KOMISJONI ARUANNE mis käsitleb toiduohutuse, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise valdkonna ametlike kontrollisüsteemide üldist rakendamist liikmesriikides
KOMISJONI ARUANNE mis käsitleb toiduohutuse, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise valdkonna ametlike kontrollisüsteemide üldist rakendamist liikmesriikides
/* COM/2012/0122 final */
KOMISJONI ARUANNE mis käsitleb toiduohutuse, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise valdkonna ametlike kontrollisüsteemide üldist rakendamist liikmesriikides /* COM/2012/0122 final */
SISUKORD 1..... Taust 1 2..... ELi
toiduahel 2 3..... ELi
toiduohutuse kontrolli ülevaade. 2 3.1. Liikmesriikide iga-aastased
aruanded. 2 3.2. Komisjoni liikmesriikides tehtud
kontrollitoimingute tulemused. 2 3.3. Liikmesriikide
kontrollitoiminguid käsitleva teabe muud allikad. 2 3.4. Komisjoni järelmeetmed ja
jõustamise kontroll 2 4..... Kokkuvõte. 2
1.
Taust
Määruse (EÜ) nr 882/2004[1] artikli 44
lõikega 1 on ette nähtud, et liikmesriigid peavad esitama komisjonile igal
aastal aruande nimetatud määruse artikli 41 alusel koostatud mitmeaastaste
riiklike kontrollikavade rakendamise kohta. Aruanded sisaldavad järgmist: (a)
mitmeaastastes riiklikes kontrollikavades tehtud
muudatuste kirjeldus (et lisaks muudele teguritele võtta arvesse muudatusi
õigusnormides, uusi haigusi või riskitegureid, teadussaavutusi, eelneva
kontrollimise tulemusi ja olulisi organisatsioonilisi muudatusi); (b)
eelmisel aastal vastavalt riiklikule
kontrollikavale tehtud kontrollimiste ja auditite tulemused; (c)
kontrollimise käigus avastatud rikkumiste arv ja
laad; (d)
meetmed mitmeaastaste riiklike kontrollikavade
tõhusa rakendamise tagamiseks, sealhulgas jõustamistegevus ja selle tulemused. Määruse artikli 44 lõigetega 4 ja 6 on ette
nähtud, et komisjon koostab ja esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule
iga-aastase aruande kontrollisüsteemide üldise rakendamise kohta
liikmesriikides, võttes arvesse: (a)
liikmesriikide ametiasutuste esitatud iga-aastaseid
aruandeid; (b)
liikmesriikides tehtud ELi auditeid[2] ja
kontrollkäike; (c)
ning muu asjakohase teabe. Komisjon esitas esimese aruande Euroopa
Parlamendile ja nõukogule augustis 2010[3]. Aruande peamine eesmärk oli anda esimene ülevaade
ametlikke kontrollitoiminguid käsitlevatest andmetest ja teabest, mille
liikmesriigid olid oma esimeses iga-aastases aruandes esitanud. Lisaks sisaldas aruanne kokkuvõtet ELi auditite
ja kontrollkäikude tulemustest. Liikmesriigid
pidasid aruande üle nõu toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees 2010. aasta
septembris. Euroopa Parlamendi
keskkonna- ning põllumajanduse ja maaelu komisjonid arutasid aruannet oktoobris
2010. Komisjon on algatanud liikmesriikidega
arutelu esimeses aruandes tõstatatud küsimuste üle, eelkõige selle üle, kuidas
muuta ametlikke kontrollitoiminguid käsitlevate andmete kogumine ja töötlemine
otstarbekamaks ja ühtsemaks. Teises aruandes kasutatakse esimesest
mõnevõrra erinevat lähenemisviisi. Eesmärk
on esitada ülevaade ELi toiduohutuse kontrollimisest, kuid siin ei piirduta
viimase aastaga, mille kohta kõikide liikmesriikide aastaaruanded on
kättesaadavad. Selle asemel tuginetakse kõige värskemale teabele kõigist
kolmest peamisest kontrollimisi käsitlevast teabeallikast, et kajastada
võimalikult täpselt ELi kontrollisüsteemi toimimise hetkeseisu. Käesoleva aruande peamised allikad on: a) liikmesriikide 2008. ja 2009. aasta
aruanded, b) komisjoni kontrollitoimingute tulemused aastatel 2008−2010 ja c)
muu kontrollimisega seotud asjakohane teave, sh · liikmesriikide hiljutised aruanded
kontrollitoimingute kohta teatavates sektorites; · ELi kiirhoiatussüsteemide (toidu- ja
söödaalane kiirhoiatussüsteem (RASFF), loomahaigustest teatamise süsteem (ADNS)
ja taimetervise hoiatussüsteem (EYROPHYT)) tulemused; · toiduahela ja loomatervishoiu alalises
komitees ja alalises taimetervise komitees kontrollitoimingute üle peetud
arutelud ja asjakohased otsused; · liikmesriikide kontrollisüsteemide puudustest
tulenevate rikkumisjuhtumite ülevaade.
2.
ELi
toiduahel
Selleks et aru saada, kuidas ELi ametlik
kontrollisüsteem kogu toiduahela ulatuses (k.a taimetervise ning loomade
tervise ja heaolu kontrollimine) toimib, tuleks esmalt luua pilt ELi toiduahela
mahust ja keerukusest. Eurostati
uusimate andmete kohaselt on ELi toiduahela toodangu koguväärtus ligikaudu 750
miljardit eurot. Alates
esmatootmisest kuni jaemüügi ja toitlustusettevõteteni pakub sektor tööd rohkem
kui 48 miljonile inimesele. ELi
toiduahelas töötab toidu tootmisest kuni jaemüügi ja toitlustusettevõteteni
ligikaudu 14 miljonit põllumajandustoodete esmatootjat ja 3 miljonit
toidukäitlejat. Need üldarvud annavad
ülevaate toiduainetööstuse mahtudest. See on tohutu valdkond, mis on ühtaegu äärmiselt mitmekülgne ja
keerukas. Näiteks esmatootmises varieerub
põllumajandusettevõtete suurus 90 hektarist Tšehhi Vabariigis ligikaudu 50 hektarini
Ühendkuningriigis, Prantsusmaal ja Saksamaal, samas kui Poolas, Bulgaarias ja
Rumeenias on see väiksem kui 8 hektarit. Lisaks tegeletakse Euroopa Liidu eri paigus
eri tüüpi põllumajandustegevusega, see on suuresti seletatav agroklimaatiliste
tingimustega, kuid oma osa on selles ka pikaajalistel
põllumajandustraditsioonidel. ELis on ligikaudu 300 000 toiduaineid
tootvat ettevõtet. Paljude toodete
(nt vein, oliiviõli, munad ja juust) puhul toimub töötlemine pigem
põllumajandus- kui tootmisettevõttes. Üksnes tootmissektorile keskendudes ei ole võimalik saada tõest pilti
ELi toiduahela kogu suurusest ja keerukusest. Eelkõige tootmissektoris moodustab väikese arvu globaalselt tegutsevate
ettevõtete toodang ülisuure osa tootmismahust. Näiteks piimandussektoris toodab 1 % ettevõtteid 60 % ELi kogutoodangust. Väljaspool esmatootmist on enim toidukäitlejaid
toiduahela lõpus – jaemüügi- ja toitlustussektoris. ELis on rohkem kui miljon toiduainete jaemüüjat, paljud neist on
väikesed pereettevõtted, kuid kogumüüki arvestades valitseb sektorit väike arv
suuri selvehallide kette. Restorane
ja toitlustusettevõtteid on ligikaudu 1,4 miljonit.
3.
ELi
toiduohutuse kontrolli ülevaade
3.1.
Liikmesriikide iga-aastased aruanded
EL on välja töötanud ulatuslikud ja
üksikasjalikud õigusnormid, mille eesmärk on tagada, et tarbijatele suure ja
keeruka toiduainete tootmise süsteemi kaudu tarnitud toit on ohutu ja
tervislik. ELi sööda- ja toidualaste
õigusnormide üldpõhimõtted on sätestatud määruses (EÜ) nr 178/2002[4]. Selle määruse kohaselt lasub esmane vastutus
toidu ohutuse eest kogu toiduahela ulatuses – alates esmatootmisest kuni
lõpptarbijale müügini – toidukäitlejatel. Liikmesriigid peavad jälgima ja kontrollima, et toidukäitlejad täidavad
ELi sööda- ja toidualastes (sh loomade tervist ja heaolu ning taimetervist
käsitlevates) õigusnormides sisalduvaid nõudmisi. Nad peavad sel eesmärgil kasutama kontrollisüsteemi. Määruses (EÜ) nr 882/2004 on sätestatud
juhised sellise kontrollimise organiseerimiseks ja läbiviimiseks. Seal on ette nähtud üldised eeskirjad ametlike
kontrollitoimingute tegemiseks, millega kontrollida vastavust ELi toiduahela
ohutust käsitlevatele normidele. Määrusega
on kehtestatud nõuded liikmesriikidele, kui nad kontrollivad: ·
toidukäitlejate vastavust valdkondlikele
õigusnormidele või ·
seda, kas ELi turule viidavad kaubad (nii ELis
toodetud kui ka kolmandatest riikidest eksporditud) vastavad valdkondlike
õigusaktidega kehtestatud standarditele ja nõuetele. Peale selle täidavad liikmesriikide
ametiasutused määruse (EÜ) nr 882/2004 alusel ka muid ametlikke ülesandeid,
näiteks toiminguid loomahaiguste tekitajate vastu võitlemiseks või nende likvideerimiseks
(nt loomade testimine teatavate haiguste suhtes mõne programmi raames,
epidemioloogiline uuring pärast haiguspuhangut, loomahaiguste vastane
vaktsineerimine või patogeenidega nakatunud loomade tapmine). Määruses (EÜ) nr 882/2004 on lisaks sätestatud
üksikasjalikud eeskirjad komisjoni talituste poolt liikmesriikides tehtavate
kontrollimiste kohta, millega kontrollitakse seda, kuidas liikmesriigid
täidavad valdkondlike õigusaktidega ja määrusega (EÜ) nr 882/2004
ettenähtud kohustusi. Liikmesriigid
peavad määruse nõuete täitmiseks koostama mitmeaastased kontrollikavad ning
neid rakendama. Tavaliselt hõlmavad
need kavad kolme- kuni viieaastast ajavahemikku ning neid rakendati
esmakordselt alates 2007. aasta algusest. Liikmesriigid peavad komisjonile esitama iga-aastase aruande oma
mitmeaastaste kontrollikavade rakendamise kohta. Komisjon on saanud aruanded aastate 2007, 2008 ja 2009 kohta. Komisjon avaldas kokkuvõtte liikmesriikide
aruannete esimese analüüsi tulemustest oma eelmise aasta ülevaatearuandes (KOM(2010)
441). Aruandes oli keeruline teha
järeldusi ELi kui terviku kohta, kuna liikmesriikide aruanded erinesid nii
ülesehituselt kui ka sisult ning puudusid kontrollimist käsitlevad ühtlustatud
andmed. Sama iseloomustab ka 2008. ja
2009. aasta aruandeid ning osaliselt peegeldab see märkimisväärseid erinevusi
liikmesriikide vahel põllumajanduse struktuuri, halduskultuuri ning suuruse
osas. Aruannete võrreldavus on siiski
märgatavalt paranenud, eeskätt seetõttu, et a) liikmesriikidel on rohkem kogemusi
nende koostamises ning b) komisjon on jätkanud pidevat ja aktiivset dialoogi
liikmesriikidega aruannete sisu ning eelkõige nende võrreldavuse parandamise
nimel. Nüüdseks on enamik
liikmesriike esitanud andmeid kolme järjestikuse aasta kohta ning seega võib
välja tuua mõned huvitavamad aja jooksul selgunud suundumused ja arengud. Järgnevalt on esitatud nende kokkuvõte. Andmete kogumine ja
analüüs Üks enamike aruannete ühisjoon on kasvav püüe
parandada andmete kogumist tehtud kontrollitoimingute arvu ja tüübi ning nende
tulemuste kohta. Tõhususe ja
tulemuslikkuse poole püüeldes on head ajakohased andmed äärmiselt olulised, et
hinnata senist tegevust ja määrata kindlaks tulevaste kontrollitoimingute
prioriteedid. Kuigi aastaaruannetes
osutatakse mitmele sellesuunalisele uuele või käivitatud algatusele, tundub
siiski, et kontrolliasustuste vaheline oskusteabe ja kogemuste jagamine on
vähene nii liikmesriikide sees kui ka nende vahel. Komisjon teatas eelmise aasta aruandes oma kavatsusest uurida koostöös
liikmesriikidega, kuidas saaks elektroonilist andmeedastust ja analüüsi
kasutada lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks ELi tasandil. See töö on nüüd alanud ning sellest võib liikmesriikidel olla abi oma
teabehaldussüsteemide väljatöötamisel. Tulemuste
üldhinnang Komisjoni suunistes aruannete ülesehituse ja
sisu kohta on ette nähtud, et kõik riiklikud ametiasutused esitavad igal aastal
üldhinnangu oma kontrollisüsteemi toimimise kohta. Esitatud hinnangud on erineva kvaliteediga. Enamikes aruannetes piirdutakse vaid üldise väitega, et kontrollimine
toimus kavakohaselt, et toiduohutuse, loomade tervise ja heaolu ning
taimetervise üldstandardid on rahuldavad, ning juhul kui on avastatud nõuete
rikkumisi, väidetakse tavaliselt, et need olid tühised. Mõnes aruandes on siiski esitatud ülevaatlikum ja põhjendatum
tulemusnäitajatele tuginev hinnang. Mõnel
juhul piirdutakse näitajate puhul teostatud kontrollitoimingute arvu ja tüübiga
ning hinnatakse nende vastavust algsele kavale. Teistes (Prantsusmaa, Soome, Rootsi ja Slovaki Vabariik) on näitajatega
mindud kaugemale ning tulemusi hinnatakse konkreetsete loomahaiguste või
toiduga levivate haiguste esinemise suhtes. Prantsusmaal püütakse lisaks hinnata teatavates valdkondades tehtavate
kontrollitoimingute kulukust. Edusammud mitmeaastaste riiklike
kontrollikavade rakendamisel Nõue, mille kohaselt liikmesriigid peavad
kasutusele võtma integreeritud mitmeaastased riiklikud kontrollikavad, mis
hõlmavad kõiki kontrollitoiminguid talust toidulauani kogu toiduahela ulatuses,
kujunes tõsiseks väljakutseks. Enamikes
riikides on riiklikud kontrollisüsteemid äärmiselt keerukad ning
kontrollitegevuse eri aspekte (toit ja sööt, loomade tervis, loomade heaolu,
taimetervis) käsitlevad mitmed eri organisatsioonid. Enamikes liikmesriikides on need eri organisatsioonid teinud seni väga
vähe koostööd integreeritud kontrollikavade koostamisel. Lisaks sellele on paljudes liikmesriikides vastutus kontrollimise eest
jagatud piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahel. Selleks et tagada piirkondlike ja kohalike ametiasutuste toimingute
täielik integreerimine riiklikesse kavadesse nõuetekohasel ja seostatud viisil,
pidid riiklikud ametiasutused tõhustama konsultatsiooni- ja
teabevahetusmehhanisme. Kavade
rakendamist käsitlevatest aastaaruannetest nähtub, et kõikide riikliku,
piirkondliku ja kohaliku tasandi osalejate kontrollikavade integreerimiseks
vajalike struktuuride ja menetluste koostamisel on saavutatud märgatavat edu. Nüüd on ametiasutuste peamine ülesanne töötada
välja info- ja sidesüsteemid, mille kaudu saab edastada täpset teavet toimunud
kontrollimiste ja nende tulemuste kohta, et mitmeaastaste riiklike
kontrollikavade kohaselt toimunud tegevust oleks aja jooksul võimalik
nõuetekohaselt hinnata ning eesmärke vastavalt riskipõhistele prioriteetidele
kohandada. Toidukäitlejate
registreerimine Toidu tõhus jälgitavus algallikast kuni
lõppsihtkohani on ELi toiduohutuse kontrollisüsteemi keskne põhimõte. Süsteemi nurgakivideks on kõigi toidukäitlejate
registreerimine, tõhus loomade identifitseerimise süsteem ning toidu ja sööda
jälgitavus. Toidukäitlejate
registreerimise vallas on toimunud oluline edasiminek. Väikeste söödakäitlemisettevõtete registreerimisel esineb siiski veel
puudusi. Loomade jälgitavuse
valdkonnas on ilmseid puudujääke veiste ja sigade ning eriti lammaste, kitsede
ja hobuste identifitseerimise osas. Riskihinnang ja
prioriteetide seadmine Määrusega (EÜ) nr 882/2004 on ette nähtud, et
riiklikel ametiasutustel on selge riskihindamise ja kontrollitegevuse
prioriteedisüsteem. Kuna surve
ressurssidele järgnevatel aastatel üha kasvab, tuleks mitmeaastaste riiklike
kontrollikavade ja nendega seotud aastaaruannete sellele aspektile pöörata
suuremat tähelepanu. Mõni liikmesriik
on esitanud oma aruandes hea ülevaate toidukäitlejate riskikategooriate
süsteemist ning sellest, kuidas kontrollimist vastavalt riskikategooriale
korraldatakse. Eriti suuri edusamme
on selles vallas teinud Madalmaad, Soome ja Sloveenia. Paljude liikmesriikide ametiasutused on seisukohal, et toidu- ja
söödakäitlejate riskikategooriate parem määratlemine on oluline valdkond, mis
vajab parandamist. Tervise- ja
tarbijaküsimuste peadirektoraadi Toidu- ja Veterinaaramet (FVO) on viimastel
aastatel oma auditite kaudu üha rohkem rõhutanud seda, et liikmesriikide
ülesanne on tagada, et kõikides sektorites toimub korrapärane riskipõhine
ametlik kontrollitegevus ning et see viiakse läbi asjakohase sagedusega. Kontrollitegevuse tõhusus ja ulatus Aruannetest selgub, et kontrollitegevuse
tõhusus on suur kogu ELis. Kontrollimise
sagedus erineb seevastu suuresti sõltuvalt sektori iseloomust. Nii näiteks korraldatakse sektorites, mille riski
hinnatakse kõrgeks (nt piima- ja lihatootmine), kontrollimist palju sagedamini. Sööda ja loomsete
kõrvalsaaduste sektorit kontrollitakse võrreldes toiduga palju harvem. ELi seadustesse viimase kümne aasta jooksul
tehtud sööta ja loomseid kõrvalsaadusi käsitlevad suured muudatused, eriti
kõigi sööda- ja loomsete kõrvalsaaduste käitlejate registreerimise nõue on
kaasa toonud suure töökoormuse käitlejate ja kontrolliasutuste jaoks. Enamikes aruannetes tunnistatakse, et nendes
sektorites tuleb parandada ja tõhustada riskide prioriseerimisel põhinevat
kontrollimist. Loomatervishoiu
valdkonnas keskendutakse kontrollimisel põhiliselt sellele, kas loomade identifitseerimine
ja loomahaiguste (nt brutselloosi, tuberkuloosi, sigade klassikalise katku ja
veiste spongioosse entsefalopaatia) suhtes testimine toimub nõuetele vastavalt. Lisaks sellele peab liikmesriikidel olema
toimetulekukava suurte toidu- ja söödaohutuse ning loomatervishoiukriiside
puhuks. Riiklike,
piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vaheline koordineerimine Paljudes liikmesriikides lasub vastutus
ametlike kontrollitoimingute läbiviimise eest peamiselt piirkondlikel ja
kohalikel ametiasutustel. Eelkõige on
see nähtav liikmesriikides, kus pädevused on detsentraliseeritud, nagu
Saksamaal, Hispaanias, Kreekas, Ühendkuningriigis, Rootsis ja Soomes, kus
piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel on suur autonoomia. Nende liikmesriikide ülesanne on tagada piisavalt
usaldusväärne aruandlussüsteem, mille kaudu piirkondlikud ja kohalikud
ametiasutused saavad edastada nõuetekohase ja järjekindla ülevaate oma
kontrollitegevuse kohta riiklikele ametiasutustele ja nende kaudu omakorda ELi
tasandi asutustele. Sellega on seotud ka eri ametiasutuste
kattuvate vastutusalade ja kontrollitoimingute küsimus. Paljudes liikmesriikides on see juba pikaaegne probleem. Näiteks Kreekas, Portugalis ja Rumeenias peavad
ka riigi auditiasutused ise kattuvaid vastutusalasid ja toiminguid oluliseks
probleemiks. Need liikmesriigid
kuuluvad ka nende hulka, kes rõhutavad ressursside vähesust ühe põhjusena, miks
kontrollitoimingute arvu osas seatud eesmärki ei suudeta täita. Kokkuvõttes paistavad kõige paremini toime
tulevat need liikmesriigid, kus on selgelt kindlaks määratud vastutusalad ja
juhtimisstruktuurid, mis on vastutusvõimelised igal tasandil. Riiklikud
auditisüsteemid Määruse (EÜ) nr 882/2004 kohaselt peavad
liikmesriigid tegema siseauditeid või laskma teha välisauditeid, et tagada oma
kontrollisüsteemide vastavus määruse eesmärkidele. Määruses on täpsustatud, et kõnealuste auditite suhtes kohaldatakse
sõltumatut kontrolli ning auditid tuleb teostada läbipaistvalt. Auditisüsteem toimib peaaegu kõigis
liikmesriikides, kuid enamikel juhtudel hõlmab see vaid teatavaid
kontrollivaldkondi kogu süsteemis. Auditite
tulemused esitatakse aastaaruannetes, kuid sageli tehakse seda üksnes
kokkuvõtvalt. Siseauditi käigus
tuvastatud puudusi ega võetud parandusmeetmeid aruannetes tavaliselt
üksikasjalikult ei käsitleta. Samas
on siiski mitmeid märkimisväärseid erandeid. Näiteks Soome ja Tšehhi Vabariik on aruannetes avaldanud oma auditite
tulemused ja tuvastatud nõrgad kohad. Aastaaruannetes on vähe teavet olemasolevate
sätete kohta, millega jõustatakse auditiaruannete sõltumatu kontrolli nõue. Liikmesriikide oma auditisüsteemide
usaldusväärsus vajalike muudatuste tegemisel kontrollitoimingutesse on
riskikriteerium, mida võetakse üha enam arvesse FVO tulevaste auditite
kavandamisel. Ressursid Riiklike ametiasutuste esitatud andmete
kohaselt on üle 100 000 inimese kas otseselt või kaudselt seotud
riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil kontrollitoimingute
läbiviimisega toidu- ja söödaohutuse, loomade tervise ja heaolu ning
taimetervise valdkonnas. Tegemist on
märkimisväärse ressursiga, kuid võrreldes kontrolli eesmärki ja tegelikku
tulemust osutavad mõned riiklikud ametiasutused personali vähesusele kui ühele
peamisele põhjusele, miks kontrollieesmärki ei suudeta saavutada. Mõni liikmesriik (nt Madalmaad) on
selgesõnaliselt öelnud, et nende kontrollisüsteeme ja -toiminguid on
kohandatud, et võtta arvesse viimastel aastatel toimunud koondamisi. Sellise kohandamise puhul on olulisteks
elementideks riskianalüüs ja kontrollitegevuse prioriteetide seadmine. Koolitus Liikmesriikide
aruannetes esitatakse täpne ülevaade kontrollitöötajatele ja toidukäitlejatele
igal aastal korraldatavate koolitusprogrammide kohta. Koolitustegevus on märkimisväärne ning keskendub kolmele põhiprioriteedile. Esiteks nõutakse 2006. aastal jõustunud hügieenipaketi määrustes
suuremat tähelepanu headele hügieenitavadele ja HACCP[5]
põhimõtete kohaldamist kõigi toidukäitlejate poolt. Viimastel aastatel on tehtud head tööd selle nimel, et tutvustada uute
määruste nõudeid kõigi tasandite toidukäitlejatele ja kontrollitöötajatele. Teiseks tähendab teaduse ja tehnika areng, eriti
toidu- ja söödatootmise suhteliselt uutes valdkondades (nt uuendtoidud,
geneetiliselt muundatud organismid, toiduga kokkupuutuvad materjalid, toidu-ja söödalisandid)
seda, et personali oskusi ja teadmisi tuleb pidevalt ajakohastada. Kolmandaks eeldab suurem tähelepanu loomasööda ja
loomsete kõrvalsaaduste kontrollimisele suuremaid jõupingutusi selleks, et
selgitada ettevõtjatele ja kontrollitöötajatele ELi õigusaktide uusi nõudeid
nendes sektorites. Riikliku
tasandi koolitust toetab ja täiendab komisjoni korraldatud koolitus programmi
„Parem koolitus ohutuma toidu nimel” raames, mis käivitati 2006. aastal ja mis
on ette nähtud määruse (EÜ) nr 882/2004 artikliga 51. Programm hõlmab ulatuslikku teemaderingi ning selle eesmärk on
tõhustada ametlikku kontrolli ja tagada, et kõigi tasandite käitlejad järgivad
ELi õigusakte, millega kaitstakse inimeste, loomade ja taimede tervist ning
loomade heaolu. See toetab omakorda
ohutuma toidu ja sööda tootmist, parandab loomade ja taimede tervisestandardeid
ning tõstab tarbijakaitse ja loomakaitse kvaliteeti. Komisjoni
kontrollitoimingute tulemused, eriti üldiste hügieeninõuete vallas (vt aruande
punkt 3.2) kinnitavad, et teatavates valdkondades on vaja täiendavat koolitust. Laborid Kõik liikmesriigid
määravad laboratooriumid, mis teostavad ametliku kontrollimise käigus võetud
proovide analüüsi. Need laborid
peavad tegutsema ning neid tuleb hinnata ja akrediteerida vastavalt
kindlaksmääratud ELi ja rahvusvahelistele standarditele, et tagada ühtsed
kõrged standardid. ELis on olemas
suur ametlike laborite võrgustik. Paljud
neist tegutsevad riiklikul tasandil, kuid eriti neis liikmesriikides, kus
piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused on autonoomsed, võivad nad määrata ka
oma ametlikud laborid. Selle
tulemusena võib tekkida olukord, kus ametlikke laboreid on väga palju. Akrediteerimise protsess on keeruline ja sageli
suhteliselt kallis, eriti väiksemate piirkondlike ja kohalike laborite jaoks. Seetõttu annavad mõned liikmesriigid jätkuvalt
teada viivitustest nende ametlike laborite täielikul akrediteerimisel, mis
teevad ametliku kontrolliga seotud uuringuid. Komisjon alustas 2010. aastal liikmesriikidega arutelu akrediteerimisnõuete
üle. FVO auditid
kinnitavad, et laborite vastavus ELi õigusnormidele on valdkonniti erinev. Näiteks kala ja kalatoodete osas on ametliku
kontrolliga seotud analüüse tegevad laborid üldiselt hästi varustatud ja
suutelised nõutud analüüse tegema, enamik
neist on ka akrediteeritud. Olukord
on aga erinev näiteks riiklike salmonelloosi tõrje programmide raames
tegutsevate laborite puhul. Peale
selle märgitakse FVO auditites, et mõnes liikmesriigis esineb laborites puudusi
pestitsiidide kontrollimisel. Ametliku kontrolli
ja seire tulemused a) Peamised valdkonnad, kus esineb
rikkumisi Toiduainetööstusega seoses juhivad
liikmesriigid oma aruannetes korduvalt tähelepanu kahele valdkonnale, kus
esineb rikkumisi: hügieeni
kontrollimine ettevõtetes ja märgistamine. Hügieenipaketti kuuluvate määruste nõuded
jõustusid 2006. aastast. 2007. aasta
kontrollitoiminguid käsitlevates liikmesriikide aruannetes märgiti nende
määruste kohaldamisega seoses arvukalt puudusi, mille põhjuseks võis olla
asjaolu, et määrused olid jõustunud vaid aasta varem. 2008. ja 2009. aastal toimus selles valdkonnas pidev edasiminek, kuid
enamikes aruannetes osutatakse sellele, et jaemüügi ja toitlustusega
tegelevatel väikeettevõtetel on selles vallas jätkuvalt probleeme. Peamised puudused on järgmised: vananenud ruumid ja varustus, ettevõtete oma kontrollisüsteemid on kehvad või
puuduvad üldse, HACCP põhimõtete halb
kohaldamine ning ebapiisav
dokumendihaldus. Mõned ametiasutused
juhivad tähelepanu jaemüügi- ja toitlustussektori suurele personalivoolavusele
(eriti hooajatöötajate osas), mistõttu on keeruline töötajaid heade
hügieenitavade vallas välja koolitada. Märgistamise alal paistab põhiprobleem olevat seadusandluse eri
valdkondadest (nt lisaained, toitumisalane teave, päritolu jne) pärinevate
nõuete kokkusobitamise keerukus. Söödavaldkonnas on peamised puudused
järgmised: viivitused käitlejate
registreerimisel, HACCP põhimõtete
ebapiisav kohaldamine, hügieen
söödatootmisettevõtetes ja
söödalisandeid käsitlevate eeskirjade rikkumine. Loomatervishoiu valdkonnas märgitakse
suurimaid probleeme seoses loomade identifitseerimise ja transpordi
kontrollimisega. Seoses loomade heaoluga
põllumajandusettevõtetes märgiti, et paljude tuvastatud puuduste põhjuseks on
põllumajandustootjate, eriti väiketootjate teadmiste vähesus. Mõni liikmesriik märkis,
et pärast põllumajandustootjate teavitamist ja koolitamist on rikkumiste arv
põllumajandusettevõtetes vähenenud. Ametliku
kontrolli ja seire tulemused b) Üldised suundumused toiduga levivate
haiguste puhul Toiduga
levivate haiguste kaks peamist põhjust ELis on Salmonella ja
kampülobakter. Euroopa
Toiduohutusamet (EFSA) kinnitab liikmesriikide zoonooside aruandeid käsitlevas
analüüsis, et salmonelloosi juhtumite arv inimestel on Euroopa Liidus
vähenemas. 2009. aastal teatati 108 614
kinnitust leidnud inimeste nakatumise juhust (andmed avaldati 2011) ning
eelkõige on märkimisväärselt vähenenud inimeste nakatumine S. Enteritidis'ega. EFSA raportis tuuakse selle põhjusena esile Salmonella
tõrjeprogrammide rakendamine liikmesriikides. Kontrollitoiminguid käsitlevatest
liikmesriikide aruannetest nähtub, et nende kahe mikrobioloogilise ohuga seotud
proovide võtmine ja nende proovide analüüs moodustavad väga suure osa
toiduainetootmisega seotud proovivõttudest ja uuringutest liikmesriikides. Riiklikud
täitemeetmed Määruse (EÜ) nr 882/2004 kohaselt peavad
pädevad ametiasutused tagama, et rikkumise tuvastamise korral võtab ettevõtja
parandusmeetmed. Peale selle on seal
ette nähtud, et liikmesriigid kehtestavad selgesõnalised eeskirjad
sanktsioonide kohta, mida ELi õigusnormide rikkumise korral rakendatakse. Need sanktsioonid peavad olema tõhusad,
proportsionaalsed ja hoiatavad. Peaaegu
kõikides aruannetes on esitatud lühiülevaade rikkumiste korral võetud
meetmetest. Tavalisteks meetmeteks on
hoiatused ja trahvid ning ettevõtte ajutine või – tõsisematel juhtudel – lõplik
sulgemine; harvadel juhtudel on algatatud ka kriminaalmenetlus, kui tegemist on
olnud pettuse või õigusnormide raske rikkumisega. Üldiselt on karistussüsteemide ja nende toimimise kohta vähe teavet ja
üksikasjade täpsus erineb liikmesriigiti. Täpsema ja ühtlustatud teabe puudumise tõttu aastaaruannetes ei ole
võimalik hinnata, kui järjekindel on jõustamissüsteem eri liikmesriikides. Mõnes liikmesriigis, näiteks Tšehhi Vabariigis,
on võetud suund kasutada teatavate väiksemate rikkumiste korral kohtumenetluste
asemel lihtsamaid ja tõhusamaid haldusmenetlusi. Ametlik kontroll
toidu, loomade ja taimedega seotud konkreetsete terviseohtude tekkimise korral Viimaste aastate suurimad terviseohud ELi
toidu- ja söödaohutuse valdkonnas on alguse saanud söödatootmisest. 2008. aastal tuvastati Iirimaal sealihas kõrge
dioksiinisaaste tase. Küsimuse
uurimisel jõuti probleemideni söödavalmistamise protsessis, mis tulenesid
saastunud õlijäätmete kasutamisest kuivatamisel. 2010. aastal leiti dioksiini Saksa päritolu toodetest. Dioksiinisaaste uurimisel jõuti rasvadeni ning
avastati, et loomasöödale oli lisatud ainult tööstuslikuks kasutamiseks mõeldud
rasvu. Komisjon võtab peagi vastu
seda konkreetset ohtu käsitlevad meetmed. Loomatervishoiu valdkonnas on liikmesriigid
pidanud tegema täiendavaid jõupingutusi lammaste katarraalse palaviku ja
lindude gripi tõrjeks. Hiljutine suu-
ja sõrataudi puhang Bulgaarias rõhutas jätkuva valvsuse tähtsust, kuid näitas
ka, et nõuetekohase rakendamise korral on ELi tõrjemeetmed igati efektiivsed
haiguse leviku tõkestamisel. Taimetervise valdkonnas on prioriteediks
männi nematoodi leviku tõkestamine Portugalis ja meetmete rakendamine Hispaanias
toimunud haiguspuhangu likvideerimiseks. Palmikahjuri Rhynchophorus ferrugineous kiire leviku tõttu
Vahemeremaades ning aasia ja hiina siku korduva esinemise tõttu on
liikmesriigid pidanud tugevdama kontrolli- ja tõrjemeetmeid. ELi tasandi meetmeid ja asjaomaste liikmesriikide
jõupingutusi tõrje alal on kirjeldatud aruande punktis 3.2. Huvitavamad heade tavade näited Ettevõtete klassifitseerimine ja
tulemuste avaldamine (Taani, Tšehhi Vabariik, Ühendkuningriik ja Belgia): Kõik toidukäitlejad peavad olema registreeritud
ning kontrolliasutuste poolt nendesse ettevõtetesse tehtavate kontrollkäikude
tulemused avaldatakse. Seega saab tarbijatele anda kasulikku teavet selle
kohta, kui rangelt restoranides ja poodides nõudeid täidetakse. Juba on kättesaadavad ka terve rida näiteid,
vanim neist on Taani naerunäoga märkide süsteem (http://www.findsmiley.dk/en-US/Forside.htm). Ühendkuningriigis ja
Belgias on teostamisel samalaadsed ideed. Ettevõtjad teatavad omaalgatuslikult
parandusmeetmetest (Madalamaad): Osana
püüdest tõhustada kontrolliasutuste tööd ning vähendada toidukäitlejate
kontrollikoormust on Madalmaades kasutusele võetud elektrooniline süsteem,
mille kaudu toidukäitlejad saavad omaalgatuslikult aru anda. Süsteemi kasutades saab toidukäitleja veebipõhise
aruandevahendi kaudu teatada kontrolliasutusele meetmetest, mida ta on võtnud
vastavalt eelmise kontrollkäigu põhjal esitatud soovitustele. Tavalisemate rikkumiste puhul kiidavad
ametiasutused need aruanded üldiselt heaks ilma täiendavaid kontrollkäike
tegemata, kuid aeg-ajalt tehakse ikkagi pistelist kontrolli. Kvaliteedijuhtimissüsteemid (Belgia, Tšehhi Vabariik,
Saksamaa, Leedu, Sloveenia): Mitu
liikmesriiki on oma kontrolliasutustes kasutusele võtnud
kvaliteedijuhtimissüsteemi, mis on akrediteeritud vastavalt rahvusvahelistele
standarditele. Näiteks Tšehhi
Vabariigis auditeerivad väliseksperdid enamike kontrolliasutuste
kvaliteedijuhtimissüsteemide vastavust ISO 9001 standardile. Neid süsteeme peetakse oluliseks vahendiks
kontrollitoimingute üldise tõhususe ja tulemuslikkuse parandamiseks ning
sõltumatu analüüs toetab pidevat täiustamist. Saksamaal on spetsiaalne liidumaade kvaliteedijuhtimise töörühm välja
töötanud ühtse raamistiku kvaliteedijuhtimissüsteemide ettevalmistamiseks 16
liidumaal.
3.2.
Komisjoni liikmesriikides tehtud
kontrollitoimingute tulemused
Määruse (EÜ) nr 882/2004
kohaselt peab komisjon viima liikmesriikides läbi kontrollimisi, et teha
kindlaks, kas ametlikud kontrollitoimingud toimuvad üldiselt kooskõlas
mitmeaastaste riiklike kontrollikavade ning ELi õigusaktidega. Komisjoni
kohustuste täitmiseks korraldab FVO igal aastal auditeid ja kontrollkäike, et
kontrollida sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade
heaolu ning taimetervist käsitlevate eeskirjade täitmist ning seda, kas
ametlikke kontrollisüsteeme rakendatakse nendes valdkondades kooskõlas ELi
õigusaktidega. Kõnealune programm
avaldatakse komisjoni veebisaidil iga aasta alguses. Iga auditi tulemused
esitatakse asjaomasele riiklikule ametiasutusele suunatud aruandes, millele
lisatakse ka järeldused ja soovitused leitud vajakajäämiste kõrvaldamiseks. Soovituste käsitlemist selgitatakse käesoleva
aruande punktis 3.4. FVO audititest
saadud teabe alusel võib komisjon vastu võtta erakorralised või kaitsemeetmed
(komisjoni otsuse vormis), kui tegemist on tõsise ohuga toiduohutusele või
loomade ja taimede tervisele või kui ohu leviku takistamiseks ei piisa
asjaomase liikmesriigi meetmetest. Nende
õigusaktidega võib kehtestada täiendava kontrolli nõude, kuid olukorrast
sõltuvalt ka meetmeid sööda, toidu, loomade ja taimede või neist valmistatud
toodete importimise või nendega kauplemise takistamiseks. FVO audititest
saadud teavet võib rikkumismenetluse kontekstis vajaduse korral kasutada ka
tõendusmaterjalina ELi õigusnormide rikkumise kohta (vt punkt 3.4). Komisjon avaldab
auditiaruanded ja liikmesriikide tegevuskavad ning ajakohastab liikmesriike
käsitlevaid andmeid, hoides seeläbi sidusrühmi ja kodanikke kursis tegeliku
olukorraga, st sellega, kuidas liikmesriikide kontrolliasutused täidavad oma
kohustusi ELi õigusnormide nõuetekohase rakendamise tagamisel. FVO on viimastel
aastatel igal aastal läbi viinud ligikaudu 250 auditit, mis hõlmavad nii kogu
toiduahelat kui ka loomade tervist ja heaolu ning taimetervist. Toiduohutuse
valdkonna auditid moodustavad suurema osa programmist. Vaadeldaval ajavahemikul oli toiduohutusele suunatud vähemalt 70 %
audititest, millest mõned hõlmasid ka asjakohaseid loomatervishoiuga seotud
aspekte. Ligikaudu 12 %
audititest käsitles spetsiaalselt üksnes loomade tervist. Loomade heaolu ja taimetervist käsitlevaid auditeid on igal aastal
tehtud kumbagi ligikaudu 8 % auditite üldarvust. FVO aruanded pakuvad sisukat teavet selle
kohta, kuidas liikmesriikide kontrollisüsteemid on audititega hõlmatud
valdkondades aruandlusperioodil toiminud. Järgmistes punktides kirjeldatakse huvipakkuvaid teemasid, mida
programm viimase kolme aasta jooksul liikmesriikides toiduohutuse, loomatervishoiu
ja loomade heaolu ning taimetervise valdkonnas hõlmas. Lisaks sellele esitatakse lühiülevaade eri auditite peamistest
tulemustest ja järeldustest. FVO auditite
aruanded ja pädevate ametiasutuste vastused FVO aruandes esitatud soovitustele
on kättesaadavad aadressil: http://ec.europa.eu/food/fvo/index_en.cfm Toiduohutus Piima-ja
lihatootmise ametlik kontroll Vaadeldaval perioodil auditeeris FVO punase
liha ja piimatootmisega seotud kontrollitoiminguid peaaegu kõigis
liikmesriikides. Auditid kinnitasid,
et kõigis liikmesriikides on kasutusele võetud usaldusväärsed
kontrollisüsteemid, mis on üldiselt kooskõlas määruse (EÜ) nr 882/2004
sätetega, ning et kümnes ELiga 2004. aastal liitunud liikmesriigis on
ühinemisprotsessi käigus edukalt lõpule viidud liha- ja piimatootmis- ning
-töötlemisettevõtete ajakohastamine ELi standarditele vastavaks. Toidukäitlejad on asunud täielikult täitma
hügieenipaketti kuuluvate määruste nõudeid. Kui puudusi märgati, võis neid tavaliselt seostada kontrollitöötajate
üksikute vigadega, mis osutab nõrgale järelevalvesüsteemile. Teine püsivate vajakajäämiste põhjus on seotud
õigusnormide kehva jõustamisega kontrolliasutuste poolt. Auditid tõid esile eelkõige mõnes „vanas” liikmesriigis
leviva suundumuse kehtivatest lihakontrolli nõuetest mitte rangelt kinni
pidada, näiteks: a) tapajärgset
kontrolli tegid ametlike veterinaararstide asemel tehnilised töötajad, ja b)
eelkõige väiksemates tapamajades ei olnud ametlik veterinaararst tapmise ajal
kohal ja tapajärgne kontroll tehti hilisemal etapil. Imikutoitude
ametlik kontroll Imikutoitude tootmise kontrollimise
hindamiseks tehti auditid 11 liikmesriigis ja Šveitsis. Selles valdkonnas tegutsevate toidukäitlejate hügieenikontrolli- ja
jälgitavuse süsteemides suuri puudusi ei leitud. Nende ettevõtete HACCP-programmid ei olnud siiski koostatud selliselt,
et võtta arvesse imikutoitudega seotud spetsiaalseid ohte.
Puudusi leiti veel seoses koostist ja märgistamist
käsitlevate nõuete täitmisega ning pestitsiidijääke ja saasteaineid käsitleva
enesekontrolliga. Imikute piimasegude ja imikutoitude ametlik
kontroll ei toimunud alati rahuldavalt koostisainete, koostist käsitlevate
kriteeriumide, toitainete, märgistuse ja pestitsiidide jääkide osas. Need vajakajäämised ametlikes
kontrollitoimingutes olid sageli seotud kontrollitöötajate vähese koolitusega
õigusaktide konkreetsete nõuete osas või tulenesid sellest, et proovivõtu- ja
uuringuprogrammid olid vigaselt koostatud või puudusid piisavad vahendid
pestitsiidijääkide analüüsimiseks. Nii
nagu muudeski sektorites, võetakse siingi tuvastatud puuduste lahendamiseks
süsteemselt mitmeid järelmeetmeid. Üleminekumeetmed
hügieenipaketi määruste nõuete täitmiseks 2006. aastast kohaldatavate hügieenipaketi
määruste kohaselt anti toidukäitlejatele, kelle tunnustus piirdus sel ajal
kodumaisele turule tarnimisega, üleminekuaeg 2009. aasta lõpuni, et viia
ennast täies mahus vastavusse määruste nõuetega. Tavaliselt oli nende puhul tegemist väikese tootmisvõimsusega
ettevõtetega, mis töötlesid väikest kogust loomset päritolu toiduaineid. Üleminekuaja lõpuks pidid ettevõtted kas
kohandama oma tegevusala ulatust või tagama hügieeninõuete täitmise, kuigi
määrused on teatavate sätete osas paindlikud. Hiljuti külastati kuut liikmesriiki, et
hinnata selles valdkonnas saavutatud edu. Kontrollkäikude tulemusena leiti, et liikmesriikides, kus riiklikud
ametiasutused olid kooskõlas ELi määrustega kasutusele võtnud paindliku
süsteemi, pakkus see lahendusi paljude väikeste toidukäitlejate jaoks, eriti
punase liha ja piimasektoris. Liikmesriikides,
kus süsteem nii paindlik ei olnud, esines rohkem nõuetele mittevastavust. Kuna liikmesriigid ei järgi täielikult nõuet
riiklikust paindlikust süsteemist komisjonile teada anda, ei ole ELi tasandil
võimalik täiel määral hinnata nende süsteemide nõuetele vastavust. Veiseliha ja
veiselihatoodete jälgitavus 2011. aasta lõpuks on kavas lõpule viia terve
rida veiseliha ja veiselihatoodete jälgitavust käsitlevaid auditeid. Võrreldes 2002. aastaga, kui tehti eelmine
kontroll, on veiseliha ja veiselihatoodete jälgitavuse ja kohustusliku
märgistamise kontrollimine külastatud liikmesriikides paranenud. Elusloomade jälgitavuse osas tuvastati mõned
puudused, mis olid peamiselt seotud andmebaaside haldamise,
põllumajandusettevõtete kontrollimise ja elusloomade turgude või vahendajate
kohustusega loomade liikumisest teatada. Kala ja
kalandustoodete ametlik kontroll Üheksas liikmesriigis tehti auditid, mille
käigus hinnati vastavust kala käsitlevatele ELi õigusnormidele. Üldiselt leiti, et kõigis külastatud riikides
olid kalandustoodete kontrollimiseks olemas terviklikud ametlikud
kontrollisüsteemid, mis hõlmasid ka ettevõtete ja kalalaevade registreerimist
ja tunnustamist. Mõnes riigis esines
eri piirkondades märkimisväärseid erinevusi ametliku kontrollisüsteemi
rakendamises. Ametlikke analüüse
tegevad laborid olid üldiselt hästi varustatud ning suutelised vajalikke
analüüse tegema. Enamik laboreid oli
akrediteeritud. Kuigi süsteemid olid üldiselt hästi koostatud
ja neid hallati nõuetekohaselt, tuvastati siiski kolm konkreetset valdkonda,
kus kontroll oli nõrgem: a)
esmatootmise paigad, näiteks kalalaevad ja kalakasvandused; b) mõned kalatöötlemis- ja külmutuslaevad ja c) kalandustoodetega seotud eriaspektid,
näiteks organoleptiline kontroll, värskusnäitajad ning histamiini, parasiitide
ja mikrobioloogilised analüüsid. Kodulindude ametlik
kontroll Liikmesriikide kodulinnuliha ja
kodulinnulihatoodete kontrollisüsteeme auditeeriti 12 korral. Süsteemid vastasid üldiselt nõuetele. Kontrollisüsteemid hõlmasid kodulinnukasvatuse
kogu tootmisahelat, kuigi mõnel juhul oli põllumajandusettevõttes toimunud
kontrollimiste arv väike. Peamised
parandamist vajavad valdkonnad olid järgmised: konkreetsete hügieeninõuete (nt rümpadelt proovide võtmise sagedus)
kohaldamine, HACCP-kavade rakendamine ettevõtetes ning komisjoni teavitamata jätmine riiklikest õigusnormidest, millega
luuakse paindlikke võimalusi väikeste tapamajade jaoks. Viimati nimetatud punkt sarnaneb eespool selles aruandes kirjeldatud
paindlike süsteemide olukorraga punase liha ja piimasektoris. Salmonella
kontrollikava Kodulinnusektoris tehti
riiklike Salmonella kontrollikavade hindamiseks seitse auditit. Kõikides külastatud liikmesriikides olid kontrollikavad
kasutusele võetud, kuid mõnel juhul oli rakendamine teatavate kategooriate
puhul viibinud. Kõikides
liikmesriikides oli probleeme sellega, et Salmonella seire ja eri
kodulinnukategooriatelt Salmonella ametlike proovide võtmise kavad ei
olnud täielikult kooskõlas ELi õigusnormidega; selle peamiseks põhjuseks olid
vajakajäämised proovivõtul ja positiivsetele analüüsitulemustele järgnevates
meetmetes ning laborites. Mitteloomse päritoluga toidu impordikontroll Pärast mükotoksiine
ja värvaine Sudaan võltsimist käsitlevate komisjoni otsuste rakendamist on
ametlik kontroll märgatavalt paranenud, eelkõige proovivõtu, proovide
ettevalmistamise ja mittevastavate saadetiste käsitlemise osas. Puudusi leiti siiski järgmistes valdkondades: kaubad, mille puhul kontrollimise sagedus sõltub
liikmesriikide riskihinnangust, kiirhoiatussüsteemi teated, laborid ja aruandlus analüüsitulemuste kohta. Viimasel ajal on
liikmesriikides toimunud FVO auditites pööratud erilist tähelepanu määruse (EÜ)
nr 669/2009 (teatava mitteloomse sööda ja toidu ametliku kontrollimise kohta
impordil)[6]
rakendamisele. Esimesed tulemused
näitavad, et üldiselt on liikmesriigid määruses sätestatud peamisi kohustusi
täitnud, eelkõige on loodud määratud sisenemiskohad dokumentide, identsus- ja
füüsilise kontrolli jaoks. Täiendamist
vajavad järgmised valdkonnad: parema
võrgustiku loomine pädevate asutuste vahel ja saadetiste edasitoimetamise lihtsustamine eri liikmesriikide vahel
ajal, kui füüsilise kontrolli tulemused ei ole veel teada. Pestitsiidide
jäägid FVO tegi 10
auditit, mis käsitlesid pestitsiidide jääkide kontrollimist liikmesriikides. Tulemused näitavad, et pädevate asutuste
vastutusalad on selgelt kindlaks määratud ja üldiselt rakendati
pestitsiidijääkide kontrolliprogramme rahuldavalt ning riskipõhiselt. Mitmes
liikmesriigis takistab ametlikku kontrolli siiski see, et puudub
laborivarustus, mis võimaldaks teha tõhusaid analüüse ELi õigusaktides nõutud
ulatuslikus mahus. Nendele
liikmesriikidele on esitatud soovitused parandusmeetmete kohta ning nende
täitmist jälgitakse hoolikalt. FVO auditites
märgiti, et kuigi enesekontroll on ELi toidualastes õigusnormides sätestatud
üldine kohustus, on toidukäitlejad (eelkõige suured jaemüügiketid) kasutusele
võtnud eriti kõikehõlmavad enesekontrollisüsteemid, mis on suunatud
pestitsiidijääkide kontrollimisele. Auditites
märgitakse, et pädevad ametiasutused ei ole neid ametliku kontrolliga
paralleelselt toimivaid süsteeme hinnanud. Seepärast soovitas FVO kooskõlas määrusega (EÜ) nr 882/2004, et liikmesriigid
hindaksid nende enesekontrollisüsteemide usaldusväärsust ja võtaksid saadud
tulemusi arvesse ametliku kontrollimise sageduse kindlaksmääramisel (määruses
on konkreetne nõue, et liikmesriigid peavad ametliku kontrollimise puhul võtma
arvesse toidukäitlejate omapoolse kontrolli usaldusväärsust). Määruse (EÜ) nr 852/2004
(hügieeni üldmäärus) rakendamist käsitlev ametlik kontroll Liikmesriikides tehti 22
auditit, mille eesmärk oli hinnata ametlike kontrollisüsteemide toimimist
järgmiste nõuete täitmisel: määrusega
(EÜ) nr 852/2004 kehtestatud toiduhügieeni eeskirjad,
jälgitavust ja märgistamist käsitlevad sätted ning pudelivee turuleviimist käsitlevad
eeskirjad. Ametlikud
kontrollisüsteemid olid kasutusel kõikides külastatud liikmesriikides ja FVO
audiitorirühma poolt jälgitud kontrollkäigud kinnitasid, et riiklikud
inspektorid on hügieeninõuete hindamisel usaldusväärsed. Enamikes liikmesriikides esines siiski puudusi HACCP-kavade hindamisel
pädevate ametiasutuste poolt ning sellega kaasnes vastavalt ka HACCP-põhimõtete
kehv rakendamine toidukäitlejate endi poolt. Peale selle märgiti vajakajäämisi koolituses. Toidu lisaainete
ametlik kontroll Toidu lisaainete
ametlike kontrollisüsteemide hindamiseks teatavates liikmesriikides tehti 16
auditit. Tulemused näitasid, et
kõikides külastatud liikmesriikides olid ametliku kontrollimise jaoks olemas
väljakujunenud õigusraamistik ja organisatsiooniline struktuur, sh korralik
laborivõrgustik. Kontrollitöötajate
arv oli üldiselt piisav, kuid täiendamist vajaks kvalifikatsiooni- ja koolituse
tase. Kontrollitoimingud on üldiselt
hästi dokumenteeritud, kontrollimisel järgitakse riskipõhist lähenemisviisi
ning mittevastavuse korral võetakse meetmeid. Toidu lisaainete puhtuse ja märgistamise kontrollimises leiti siiski
mõned puudused. Üldjuhul
impordipunktis kontrolli ei toimu, välja arvatud keelatud värvide puhul, mida
on ELi õigusaktides selgesõnaliselt nimetatud. Mitmes liikmesriigis ei rakendatud toidu lisaainete tarbimise ja
kasutamise järelevalvet käsitlevaid ELi õigusakte. Selle probleemiga tegeletakse aktiivselt järelmeetmete abil. Toiduga kokkupuutuvate
materjalide ametlik kontroll Toiduga kokkupuutuvate
materjalide ametliku kontrollimise hindamiseks korraldati 16 auditit. Kuigi toiduga kokkupuutuvate materjalide ametlikuks
kontrollimiseks on kehtestatud õigusraamistik, on selle rakendamine mitmes
liikmesriigis alles hiljuti alanud ning seega on vaja teha täiendavaid
jõupingutusi kontrollisüsteemide, sh konkreetsete kontrollisuuniste
väljatöötamiseks, laborite ajakohastamiseks ja valdkonnaspetsiifiliseks
koolituseks. Pädevate ametiasutuste
nimetamine ametlike kontrollitoimingute tegemiseks on sageli ebaselge ning
selle tulemuseks on kontrolli puudumine või ka kattumine. Kuna toiduga kokkupuutuvate materjalide käitlejate registreerimine ei
ole ELi õigusaktide kohaselt kohustuslik, puudub garantii, et neid ametlikult
kontrollitakse. Toiduga
kokkupuutuvate materjalide tootmise tasandil olid üldiselt olemas
väljakujunenud riskipõhised kontrollisüsteemid, kuid kasutajate (näiteks
toidukäitlejate) tasandi kontroll vajab täiustamist. Pädevate asutuste töötajate koolitus toiduga kokkupuutuvate
materjalidega seotud konkreetsetel teemadel oli sageli lünklik; vajakajäämisi
esines järgmistes valdkondades: jälgitavust tagavad süsteemid, hea tootmistava
ja vastavusdeklaratsiooni hindamine. Geneetiliselt
muundatud organismide (GMOde) ametlik kontroll FVO auditid
keskendusid ametlikele kontrollitoimingutele, millega hinnati GMOsid sisaldava
toidu, sööda ja seemnete turuleviimisega seotud jälgitavus- ja
märgistamisnõuete täitmist ning ebaseaduslike GMOde impordi vältimiseks
vastuvõetud kiireloomuliste otsuste puhul nõutud erikontrolli toimimisele. Kontrollimine toimus üldjuhul kooskõlas ELi
nõuetega, kuid mõningaid puudusi märgati seoses järgmisega: Hiina riisi impordikontroll,
laborite akrediteerimine ja ebapiisav proovide võtmine laborianalüüside jaoks. Loomade tervis Loomahaiguste
likvideerimise programmid: töörühma tegevus Lisaks allpool kirjeldatud FVO tegevusele loomahaiguste likvideerimiseks
loodi 2000. aastal ELi kaasrahastatud haiguste likvideerimise programmide
järelevalve töörühm, et suurendada nende programmide tõhusust. Mõne haiguse, nt veiste tuberkuloosi,
brutselloosi, marutaudi ja sigade klassikalise katku jaoks loodi spetsiaalsed
allrühmad, mis osutavad liikmesriikidele tehnilist abi ja jälgivad programmide
rakendamist. Veiste tuberkuloosi
ja brutselloosi likvideerimine Veiste tuberkuloosi ja brutselloosi
likvideerimine veise-, lamba- ja kitsekarjades on äärmiselt oluline liikmesriikides,
mis ei ole ametlikult nendest haigustest vabad. FVO auditeeris 10 tuberkuloosi ja/või brutselloosi likvideermise
programmi. Üldiselt olid ELi
heakskiidetud ja kaasrahastatud programmid hästi rakendatud. Mõnes külastatud liikmesriigis tuvastati siiski
(kohati tõsiseid) vajakajäämisi liikumispiirangute, analüüsi ja proovivõtu
sageduse ja/või epidemioloogiliste uuringute tulemuste osas. FVO ja töörühma tegevuse tulemusena pöörab
komisjon erilist tähelepanu selle tagamisele, et nendes liikmesriikides
esinenud puuduste kõrvaldamine toimuks likvideerimisprogrammide parema
koostamise, rakendamise ja järelevalve kaudu. Marutaud Läänemere-äärsetes liikmesriikides tehtud FVO
audite käigus tõdeti, et ELi rahastatud marutaudi likvideerimise programmide rakendamise
tulemusena on marutaudi likvideerimisel saavutatud märkimisväärset edu. Mõnes liikmesriigis esines siiski puudusi
vaktsineerimisprogrammide rakendamisel. FVO auditite tulemused näitavad, et marutaudi esinemine kodu- ja
metsloomadel on jätkuvalt probleem. Sigade klassikaline
katk Tänu sellele, et ELi rahastatud
likvideerimiskava raames on rohkem kasutatud bioloogilise ohutuse meetmeid ja
metssigade vaktsineerimine on paranenud, on viimastel aastatel ELis toimunud
ainult juhuslikud sigade klassikalise katku puhangud kodusigadel. Liikmesriigid on haiguse levikut edukalt
piiranud, jõustades asjaomaseid ELi õigusakte ja võttes kasutusele
toimetulekukavad (vt allpool). Edusammudest
hoolimata püsib teatavate liikmesriikide mõnedes piirkondades Kesk- ja Kagu-Euroopas
sigade klassikaline katk metssigade populatsioonis ning seega on oht, et viirus
võib uuesti levida ka kodusigade hulgas. FVO jälgib haiguse olukorda ning ametiasutustele antakse abi muu hulgas
töörühmade tegevuse kaudu, seda eriti Bulgaarias ja Rumeenias, kus haiguse
tõrjel võetakse arvesse nendes liikmesriikides valitsevaid konkreetseid
tingimusi. Toimetulekukavad Õigusaktide
kohaselt peavad liikmesriigid koostama toimetulekukavad, et valmis olla mõne
suurema episootilise haiguse (näiteks suu- ja sõrataud ja sigade klassikaline
katk) võimalikuks puhanguks oma territooriumil. FVO auditeeris neid toimetulekukavasid kaheksas liikmesriigis. Auditite põhjal tehti järeldus, et pädevad
ametiasutused on üldiselt näidanud valmisolekut kiiresti reageerida võimaliku
episootilise haiguse teatele ja võtta vajalikke meetmeid. FVO esitas soovitused selle kohta, kuidas veelgi parandada laborite
valmisolekut ja kohapealset korraldust ning kavade korrapärast läbivaatamist ja
ajakohastamist. Suu- ja sõrataudi
laborite ametlik kontroll Komisjonil lasub
juriidiline kohustus kontrollida neid ELi laboreid, mis käsitlevad elusat suu-
ja sõrataudiviirust, kuna kontrollitud keskkonnast välja pääsev viirus ohustab
loomade tervist. Liikmesriikides on 16
riiklikku diagnostikalaborit ja kolm laborit, mis on saanud tunnustuse viiruse
käsitlemiseks vaktsiini tootmise eesmärgil. Viimastel aastatel on kontrollitud kaheksat laborit ning tulemused on
olnud erinevad. Kolmes laboris leiti
tõsiseid probleeme, millega oleks võinud kaasneda viiruse väljapääsemise oht. Kahel juhul hõlmasid probleemid jäätmete
kõrvaldamise süsteemi ning need lahendati kiiresti, kuid kolmandal juhul oli
tegemist puuduliku bioohutusega ning laborilt võeti ära elusa suu- ja
sõrataudiviirusega töötamise luba. Võttes
arvesse seonduvaid ohte ja nende laborite tegevuse järelevalveks vajalikke
olulisi ressursse nii liikmesriikide kui ka ELi tasandil, kinnitavad kõnealused
leiud, et suu- ja sõrataudi laboreid tuleks tunnustada ainult nendes
liikmesriikides, mis suudavad tagada direktiivi 2003/85/EÜ artikli 65 nõuete
täitmise ja eelkõige eraldada selleks vajalikud vahendid. Veiste spongioosne entsefalopaatia (BSE) Veiste spongioosse entsefalopaatia juhtumite
arv on järsult vähenenud ning seetõttu on olnud võimalik tõsta testitavate
loomade vanusepiiri. FVO auditite
sagedust selles valdkonnas on vastavalt vähendatud. Lammaste katarraalne palavik Pärast lammaste
katarraalse palaviku serotüübi 8 vastase vaktsiini kasutuselevõttu korraldas
FVO auditid neljas liikmesriigis, et hinnata lammaste katarraalse palaviku
vastase kaasrahastatud erakorralise vaktsineerimise läbiviimist. Kuigi tuvastati mõned vajakajäämised, mis olid
peamiselt seotud konkreetsete alampopulatsioonide (näiteks nuumkarja ja
asendustallede) vaktsineerimata jätmisega, olid vaktsineerimiskampaaniad
üldiselt läbi viidud vastavalt heakskiidetud programmidele. Loomade heaolu FVO auditeeris loomade heaolu kontrollimist 39
korral; auditid hõlmasid heaolu põllumajandusettevõttes, transpordi ajal ja
tapamajas. Kõiki liikmesriike
hõlmanud intensiivse programmi tulemusena jõuti oluliste järeldusteni kolmes
peamises valdkonnas. FVO auditite kaudu on jälgitud liikmesriikide
edusamme munakanade täiustamata puurides pidamise järk-järgulisel kaotamisel
tähtajaks 1. jaanuar 2012. On
oht, et mitmes liikmesriigis ei suuda küllalt paljud tootjad sellest tähtajast
kinni pidada. Komisjon teeb
liikmesriikide ekspertidega koostööd eesmärgiga seda protsessi kiirendada ning
saavutada nõuetele vastavus 2011. aasta jooksul. Sigade heaolu küsimuses on liikmesriigid
jõudnud eri etappidesse tiinete emiste kohustusliku rühmas pidamise
ettevalmistamisel tähtajaks 1. jaanuar 2013. FVO järelevalve tulemused näitavad, et enamikus liikmesriikides on vaja
teha tõsiseid jõupingutusi, et sellest tähtajast kinni pidada. Vajalikku edu ei ole saavutatud pikemaajaliste
nõuete osas, näiteks nõue kasutada põrsaste sabade lõikamise asemel muid
keskkonna- ja loomakasvatustavasid; erandiks on siin Soome ja Rootsi, kus
sabade lõikamine on juba keelatud. Transpordi osas on nõuetele vastavus
viimastel aastatel pidevalt paranenud, kuigi 2007. aastal oli üksnes
väikeses arvus liikmesriikides transpordivahendite tunnustamise nõuete täitmine
hästi korraldatud. Uusi nõudeid
temperatuuri jälgimise seadme ja helisignaalseadme paigaldamise kohta on
üldiselt hästi rakendatud. Enamikes
liikmesriikides on sõidukite tunnustamise protsessi käigus jäänud siiski
piisava tähelepanuta jootmisseadmeid ja satelliitnavigatsioonisüsteeme
käsitlevad nõuded. Taimetervis Reguleeritud toodete
impordikontroll Taimetervist
käsitlevat impordikontrollisüsteemi auditeeriti liikmesriikides 11 korral,
kõnealused auditid moodustavad osa auditite seeriast, millega kontrollitakse 2005. aastast
kohaldatava ELi läbivaadatud taimetervise impordirežiimi rakendamist. Kontrollisüsteemides märgiti olulist paranemist. Siiski leidub veel käsitlemist vajavaid küsimusi,
eriti seoses kontrolliga muudes kui määratud sisenemiskohtades. Probleeme esines ka reguleeritud toodete
transpordil, kuna kõiki selliseid tooteid ei olnud võimalik esimeses
sisenemiskohas tuvastada. Seega jäi
osa tooteid vajaliku taimetervise kontrolli alt välja. Mõnes liikmesriigis on nende vajakajäämiste peamiseks põhjuseks
vahendite jaotamine ja puudused infrastruktuuris. Kahjulike
organismide esinemine Erinevate kahjulike organismide teemat
käsitleti 23 auditis. Olulisematest
taimekahjuritest esines männi nematoodi (Bursaphelenchus xylophilus)
Portugalis ning selle puhang toimus ka Hispaanias. Mitmed õigusaktide kohandused ja kontrolli tugevdamisele suunatud
komisjoni jõustamisalgatused, sh paljud FVO auditid on kaasa aidanud sellele,
et kahjur ei ole Euroopa Liidu muudesse piirkondadesse levinud. Palmikahjuri (Rhynchophorus ferrugineus)
osas näitasid FVO auditid, et liikmesriikidel on kahjuri tõrjumisel olnud suuri
raskusi. Kahjuri bioloogiliste
omaduste tõttu on varane tuvastamine ja tõrje keeruline ning nõutavate
likvideerimismeetmete jõustamisel on esinenud märkimisväärseid probleeme
eraaedades ja linnades, kus peremeestaimed (palmid) tavaliselt kasvavad. Palmikahjur (Rhynchophorus ferrugineus) on
nüüd laialt levinud paljudes ELi piirkondades, kus palme kasvatatakse. Taimekahjurid hiina ja aasia sikk (Anoplophora
spp.) kahjustavad suurt hulka puittaimi. FVO auditid on näidanud, et liikmesriigid ei rakenda süsteemselt
meetmeid nende õigeaegseks likvideerimiseks. Kui nende kahjurite laialdane esinemine Põhja-Itaalias välja arvata, on
üldiselt suudetud nende levikut piirata väikese maa-alaga või mõnel juhul nad
ka hävitada. Taimetervise sisekontroll 16 auditis käsitleti
taimetervise sisekontrolli, sh kaitstud alade haldamist, taimepassi süsteemi
rakendamist ja kartulisektori kontrollimist. Enamik auditeid kinnitas nõuetekohast kontrollimist kaitstud aladel,
kuid oli ka juhtumeid, kus liikmesriikidel paluti kontrolli oluliselt
parandada, et vältida kaitstud ala staatuse tühistamist. Taimepassi süsteemi auditite tulemused olid erinevad. Audititest selgus, et paljud eelmise auditite
seeria ajal tuvastatud mittevastavused ei olnud käsitlemist leidnud. Peale selle näitasid tulemused, et ülesannete
tähtsuse õige järjestamise ja vahendite piisava eraldamise korral on võimalik
luua nõuetekohased kontrollisüsteemid. Enamikus kartulisektoris tehtud audititest täheldati märgatavat
edenemist selles valdkonnas. Loomasööt ja
loomsed kõrvalsaadused FVO tegi selles sektoris 39 auditit, mille peamised järeldused on esitatud allpool. Tunnustamist vajavate suurte söödakäitlejate
tunnustamine on kõikides liikmesriikides lõpule viidud, kui väiksemate
ettevõtete registreerimisel esineb veel palju puudusi. ELi õigusaktide kohaselt tuleb registreerida kõik ettevõtted, mis on
tegevad sööda tootmise, töötlemise, ladustamise, transpordi või turustamise mis
tahes etapis. HACCP-põhimõtete koostamisel ja rakendamisel
esines sageli vigu ning pädevatel ametiasutustel puudusid eksperditeadmised
nende hindamiseks. Impordikontrolli valdkonnas puudus paljudel
juhtudel riskipõhine lähenemisviis ning mõnesid kaupu kontrolliti füüsiliselt
väga harva. On olemas võimalik oht, et orgaanilistes
väetistes ja mullaparandusainetes sisalduv töödeldud loomne valk jõuab ka
loomasööta. FVO auditite tulemusena
tuvastati vajadus tugevdada orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete
ametlikku kontrolli, mis oli üldiselt rahuldav tootmisettevõtetes, kuid nõrk
ülejäänud turustus- ja kasutusahelas. FVO auditite järgmisel ringil pööratakse eritähelepanu söödaahela selle
lüli kontrollimisele. Märgatavalt on paranenud loomseid
kõrvalsaadusi käsitlevate äridokumentide kasutamine ning ka nende täpsus ja
usaldusväärsus. Sama kehtib ka
loomsete kõrvalsaaduste kogumise, transpordi, tuvastamise ja hävitamise kohta,
mis − kui jaemüügisektor välja jätta − on üldiselt kooskõlas asjaomaste
nõuetega. Loomse päritoluga
toidu ja loomade impordikontroll FVO on teinud 30 impordi- ja
transiidikontrolli käsitlevat auditit. Kõik liikmesriigid on kasutusele võtnud tervikliku ametliku
impordikontrollisüsteemi, mis põhiosas toimib nõuetekohaselt. Ühise importi käsitleva
arvutisüsteemi TRACES loomine ja kasutuselevõtmine on hõlbustanud ja lihtsustanud
paljusid menetlusi piirikontrollipunktides ning parandanud liikmesriikide
vahelist teabevahetust impordi ja transiidi kohta. Lisaks sellele on see lihtsustanud ülevaate saamist ELi suunduva
impordi struktuurist. Nõrgaks küljeks
on jätkuvalt asjaolu, et mõned peamised importivad liikmesriigid ei kasuta
süsteemi TRACES veel täies mahus. Auditite käigus tehti
kindlaks mitmed lahendamist vajavad teemad. Ühest kolmandast riigist
pärit ja teise kolmandasse riiki suunduvate saadetiste ümberlaadimise kontrolli
kohta kehtivad eeskirjad on keerulised ning neid on raske jõustada, eriti
asjaomase piirikontrollipunkti teavitamise ning väljumise järelevalve ja
kontrolli osas, mis peab toimuma ettenähtud ajalises raamis. Kuigi raskusi esineb kõigis sadamates, on need
sagedasemad suurtes sadamates, kus lõviosa selliseid ümberlaadimisi tehakse. Enne kehtivate eeskirjade ümberhindamist on
mõnevõrra muudetud kohaldatavaid tähtaegu ning välja on antud juhised, mille
abil saaks eeskirjad muuta tõhusamaks ja kergemini jõustatavaks. Imporditud saadetiste
järelevalvekavad on liikmesriigiti väga erinevad. Suuri erinevusi esineb järelevalvestrateegias, proovivõtu tasemes ning
testitud toodete valikus ja päritolus. Pädevad ametiasutused ei
kasuta süsteemselt jõustamismeetmeid ja karistusi, et suurendada nõuetele
vastavust näiteks sellistes valdkondades nagu saadetistest teatamine enne nende
tegelikku kohalejõudmist ja ametlike dokumentide korrektne täitmine. Veterinaarravimite ja
saasteainete jäägid FVO tegi liikmesriikides 20
auditit, mis käsitlesid veterinaarravimite ja saasteainete jääke. Auditite peamised järeldused on esitatud allpool. Enamikes liikmesriikides
on analüüsilaborid nüüdseks ISO 17025:2005 standardi kohaselt akrediteeritud,
kuid akrediteerimise valdkonda kuuluvate jääkide kindlaksmääramise meetodite
arv erineb suuresti. Meetodite
akrediteerimise tingimused ja menetlused sõltuvad riiklike
akrediteerimisasutuste poliitikast. Kui
asutused on pärast esialgsete akrediteerimiskriteeriumide täitmist nõus
paindliku ulatusega akrediteeringuga, võivad laborid juba akrediteeritud
meetodile lisada aine/maatriksi/liikide kombinatsioone, ilma et nad peaksid iga
kord küsima akrediteerimisasutuse heakskiitu. Kui riiklikud akrediteerimisasutused nõuavad, et iga selline lisameetod
tuleb esitada heakskiidu saamiseks, nagu tavaliselt iga-aastaste audititega
seoses juhtub, on menetlus palju aeglasem ning sageli laborite jaoks ka
kulukam. Komisjoni otsuses 2002/657/EÜ
on sätestatud jääke analüüsivate laboratooriumide jaoks siduvad juhised jääkide
kindlaksmääramise meetodite valideerimise kohta. Kuigi menetlus on aeganõudev ja mõnevõrra keeruline, on see siiski
ühtlustanud liikmesriikide nägemust valideerimisest, tõstnud tulemuste
usaldusväärsust ning pakkunud suuniseid jääke analüüsivate laborite jaoks
kolmandates riikides. Hobused, keda on
teatavate ravimitega ravitud, tuleb toiduahelast ohutult kõrvaldada kas kuueks
kuuks (teatavate ravimite puhul) või kogu eluajaks. See märgitakse hobuse passis (IX jaos), mis peab igal hobusel ELis
olema alates kuuekuuseks saamisest. Kuigi
kõigi hobuste registreerimise tähtaeg on möödunud, jätkatakse mitmes
liikmesriigis tegevust selle nimel. Enamikes
liikmesriikides nõutakse ja kontrollitakse hobuse passi tapmisel, kuid väga
vähesed liikmesriigid on kontrollinud seost teatavate raviviiside ja passi
IX jao kannete vahel. Enamikes liikmesriikides
esitatakse kõikide liikide puhul tapmisel toiduahelat käsitlev teave. Õigusnormide tõlgendamises esineb siiski suuri
erinevusi. Mõnes liikmesriigis peavad
loomaomanikud/-pidajad toiduahelat käsitlevas teabes deklareerima kogu ravi,
mida loom on eluajal saanud. Teised
liikmesriigid nõuavad üksnes deklaratsiooni, et looma ei ole tapetud enne
ravimi keeluaja lõppemist.
3.3.
Liikmesriikide kontrollitoiminguid käsitleva teabe
muud allikad
Sektoriaruanded Toiduohutuse,
loomatervishoiu ja loomade heaolu ning taimetervise eri aspekte käsitlevate ELi
õigusaktide sätete kohaselt peavad liikmesriigid esitama korrapäraselt
aruandeid teatavate erinõuete täitmise kohta. Nende riiklike aruannete põhjal koostab komisjon sektoriaruanded, mis
annavad ülevaate toiduahelat käsitlevate ELi õigusaktide teatavate aspektide
rakendamise hetkeseisust, ning lisab mõnel juhul ka andmed ametlike
kontrollitoimingute ja nende tulemuste kohta asjaomases valdkonnas. Kõige olulisemad on
aruanded, mis käsitlevad järgmisi valdkondi: mäletsejaliste järelevalve ja testimine transmissiivse spongioosse
entsefalopaatia (TSE) suhtes ; zoonooside
suundumused ja allikad; zoonootilise
toimega mõjurite ja toiduga levivate haiguste puhangud Euroopa Liidus (tehtud
ülesandeks EFSA-le); veiste ja sigade
teatamiskohustuslikud taudid (ELi sisese kaubanduse kontekstis); iga-aastane
kogu ELi hõlmav pestitsiidide jääkide jälgimise aruanne ning loomahaiguste likvideerimise töörühma kogunemiste aruanded. Käesoleva aruande
lisas on tabel, kus loetletakse eelneva aasta jooksul avaldatud tähtsamad
komisjoni aruanded ja nende veebisaidid. Kiirhoiatamissüsteemid
ja muud aruandlusvõimalused Toidu- ja söödaohutuse,
loomataudide ja taimehaiguste puhangute (vastavalt RASFF, ADNS ja Europhyt)
tarvis loodud kiirhoiatamissüsteemid on olulised erakorraliste olukordade ja
riskide ohjamise vahendid ning annavad teavet ohtude ja haiguste
esinemissageduse ja -viiside kohta kogu toiduahela ulatuses. Sellisel viisil saadud teave võib anda märku
kehtestatud ohutusstandardite puudulikust järgimisest. Toiduohutuse ja loomataudide kiirhoiatamissüsteemide abil kogutud
üksikasjalik teave võetakse kokku iga-aastastes RASFFi ja ADNSi käsitlevates aruannetes,
mis avaldatakse komisjoni veebisaidil: http://ec.europa.eu/food/food/rapidalert/index_en.htm
http://ec.europa.eu/food/animal/diseases/adns/index_en.htm.
Komisjon on käivitamas Europhyti (vahend,
mille kaudu teatatakse saadetiste kinnipidamisest taimetervise kaitse
eesmärgil) veebisaiti, kus avaldatakse kuuaruanded kinni peetud saadetiste
kohta. Lisaks nimetatutele
on oluliseks andmeallikaks ka TRACES, mis võimaldab komisjonil ja
liikmeriikidel andmevahetust seoses loomi ja loomseid tooteid (omamaiseid ja
kolmandatest riikidest pärit importi) käsitlevate kontrollitoimingutega, seda
mitte üksnes asjaomaste kaupade liikumise mahtu, vaid ka ametlikku
veterinaarkontrolli iseloomustavate andmete pärast. http://ec.europa.eu/food/animal/diseases/traces/index_en.htm. Toiduahela ja
loomatervishoiu alalise komitee koosolekute protokollid Liikmesriigid
annavad kontrollisüsteemide toimimisest korrapäraselt aru ka toiduahela ja
loomatervishoiu alalise komitee koosolekutel. Sellised aruanded on kas tavapärased ülevaated toiduga levivate haiguste
ja looma- või taimehaiguste esinemisjuhtudest ning nende ohjamisest või ettekanded äsjaste haiguspuhangute ja sel
puhul rakendatud erakorraliste meetmete kohta. Need aruanded on komisjoni jaoks tähtsad teabe hankimise lisaallikad,
mis aitavad anda hinnangut liikmesriikide kontrollisüsteemide toimimisele. Viimastel aastatel on komisjonil saanud tavaks
avaldada kõnealused ettekanded koos asjaomaste koosolekute protokollidega ka
komisjoni veebilehel. Mõnes
valdkonnas koostab komisjon sellistest ettekannetest (liikmesriikidest saadud
kujul) kogumiku ja avaldab selle alalise komitee tegevuse raames (vt veebisaiti http://ec.europa.eu/food/committees/regulatory/index_en.htm).
3.4.
Komisjoni järelmeetmed ja jõustamise kontroll
Pidev tähelepanu
täitemeetmetele ning nende koordineerimine on esmase tähtsusega kõikides selles
aruandes kajastamist leidnud valdkondades. FVO auditiaruannetes esitatud soovitused on siin tähtsal kohal ning nende järgimist kontrollitakse korrapäraselt
mitmete meetmete kaudu. Liikmesriikide pädevad
ametiasutused peavad seejärel koostama tegevuskava, milles nad kirjeldavad,
kuidas neid soovitusi on järgitud või hakatakse järgima. Komisjoni ülesanne on tegevuskava hinnata ja kõikide meetmete
rakendamist korrapäraselt jälgida, võttes mitmesuguseid järelmeetmeid: a) üldised järelauditid, mille raames FVO ja
liikmesriikide ametiasutused vaatavad koos läbi, kuidas on konkreetsele
liikmesriigile esitatud kõiki soovitusi järgitud; b) konkreetset valdkonda käsitlevad järelauditid kohapeal või nõue
esitada konkreetseid teemasid käsitlevad kirjalikud aruanded ning c) mitmeid valdkondi hõlmavate või püsivate
probleemide korral kõrgetasemelised kahepoolsed kohtumised. Üks allikas, kust võib
saada teavet nõuetele mittevastavuse või jõustamisprobleemide kohta, on
avalik-õiguslike organisatsioonide või vabaühenduste liikmete kaebused, ning
komisjon jälgib hoolega, et positiivse tulemuse saavutamise nimel käsitletaks
neid koos asjaomase liikmesriigiga. Muudest 2009–2010 kasutusel olnud vahenditest pidas komisjon kasulikuks
ELi pilootprojekti, mida 15 liikmesriiki on vabatahtlikult kasutanud alates
aprillist 2008 ning mille eesmärk on pakkuda kiireid tervikvastuseid ELi
õigusaktide kohaldamisest tulenevatele küsimustele. Projekti tulemusena on
paranenud komisjoni ja liikmesriikide vaheline teabevahetus ning see on aidanud
lahendada jõustamisprobleeme ilma vajaduseta alustada ametlikku
rikkumismenetlust. Kui pädevad ametiasutused ei suuda püsivate probleemide lahendamiseks
siiski rahuldavaid parandusmeetmeid võtta, kui eespool kirjeldatud mehhanismide
abil ei jõuta positiivse lahenduseni või kui edasiminek ei ole olnud piisav,
peab komisjon käivitama rikkumismenetluse, et tagada liikmesriigis nõuete
täitmine. Nii juhtus kolmel korral Kreekaga, kes jättis pidevalt täitmata mitmed
olulised ELi toiduohutust käsitlevate õigusaktide nõuded. Euroopa Kohus kuulutas välja kolm otsust, millega nähakse Kreekale ette
karistused ELi õigusaktide täitmata jätmise eest. Täpsemalt: - FVO auditite käigus tuvastati pikaajalised, põhimõttelised ja
süsteemsed puudused Kreeka ametlikus kontrollisüsteemis, mille peamine põhjus
oli personalipuudus Kreeka veterinaarteenistuses. Selle tulemusena ei suutnud keskvalitsus ega detsentraliseeritud
ametiasutused teha tõhusaid ega sisulisi kontrollitoiminguid. Kohus otsustas, et Kreeka ametiasutuste
jõupingutused probleemide lahendamiseks ei ole olnud piisavad[7]. - Lisaks selle otsustas kohus, et Kreeka ei ole nõuetekohaselt
kohaldanud muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomseid kõrvalsaadusi[8] ning
loomade kaitset vedamise ajal ja tapamajades käsitlevate ELi õigusaktide
põhisätteid[9]. Peale selle esitas komisjon 2010. aastal põhjendatud arvamused
Itaaliale ja Hispaaniale. - Itaalia puhul tehti FVO auditites järeldus, et personalipuudus
takistab Itaalia ametiasutuste suutlikkust täita taimetervist käsitlevatest ELi
õigusaktidest tulenevaid kohustusi. Selle
tulemusena ei täitnud Itaalia mitmel korral teavitamisnõuet. Peale selle ei suutnud Itaalia ametiasutused FVO
tuvastatud probleemi tõttu tagada tihedat, kiiret, otsest ja tõhusat koostööd
komisjoniga. - Hispaania puhul tehti FVO auditites järeldus, et Hispaania ei täitnud
korrektselt loomade tervishoidu käsitlevaid ELi nõudeid seoses järgmisega: vedajate ja transpordivahendite tunnustamine; teekonnalehtede kontroll; veetavate
loomade seisundi kontroll; kontrollkäigud ja karistused. Lisateavet rikkumiste kohta leiate ELi
õigusaktide kohaldamise järelevalvet käsitlevatest aastaaruannetest, mis on
avaldatud komisjoni veebisaidil: http://ec.europa.eu/eu_law/infringements/infringements_annual_report_en.htm
4.
Kokkuvõte
Üldiselt rakendavad liikmesriigid ametlikku kontrollisüsteemi kogu
toiduahela ulatuses hästi ning toiduohutust, loomade ja taimede tervist ning
loomade heaolu käsitlevad nõuded on täidetud. Kuigi arenguruumi veel on, on kontrollivahendite ja -ressursside tõhus
kasutamine ning kontrollitoimingute kavandamine, rakendamine ja koordineerimine
kõigis sektorites paranenud. Ametlik kontroll ja õiguslikud vahendid selle tõhususe optimeerimiseks
on ELi toiduahela põhitegurid. Need
võimaldavad pädevatel ametiasutustel teha riskipõhiseid kontrollitoiminguid
ning tuvastada puudusi ja need õigeaegselt lahendada. Lisaks sellele annavad need pädevatele ametiasutustele sisuka ülevaate
toiduohutuse ja tervishoiu olukorrast. Liikmesriikide aruanded kinnitavad veel kord, et riiklikud pädevad
ametiasutused võtavad oma ülesannet tõsiselt, ning komisjoni ekspertide
auditiaruannetest selgub, et nad teevad seda üha kompetentsemalt. Komisjoni kohapealsed eriauditid ja kõiki sektoreid hõlmavad üldised
järelauditid on määrava tähtsusega käsitlemist vajavate puuduste tuvastamisel
ja parandusmeetmete võtmise tagamisel. Liikmesriikide kontrollitegevust täiendavad komisjoni auditiaruanded
moodustavad usaldusväärse süsteemi, mille abil hinnata liikmeriikide
kontrollisüsteemide tõhusust. Selleks et anda piisav kinnitus ELi õigusaktide täitmise
kohta, võtab komisjon vajaduse korral asjakohaseid meetmeid vajalike paranduste
tegemiseks liikmesriikide ametliku kontrolli- ja auditisüsteemidesse. _______________________ LISA LOETELU KOMISJONI KOOSTATUD JA AVALDATUD SEKTORIARUANNETEST
TOIDUOHUTUSE, LOOMATERVISHOIU JA LOOMADE HEAOLU NING TAIMETERVISE VALDKONDA
KÄSITLEVATE ELi ÕIGUSAKTIDE RAKENDAMISE KOHTA Aruanne || Õiguslik alus || Väljaanne Iga-aastane aruanne: mäletsejaliste kontroll ja testimine transmissiivse spongioosse entsefalopaatia (TSE) suhtes ELis || Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22 mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 999/2001 (millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad) artikli 6 lõige 4 || http://ec.europa.eu/food/food/biosafety/tse_bse/monitoring_annual_reports_en.htm Ülevaade: zoonooside suundumused ja allikad, zoonootilise toimega mõjurid ning toidust põhjustatud haiguspuhangud ELis || Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/99/EÜ (zoonooside ja zoonootilise toimega mõjurite seire kohta, millega muudetakse nõukogu otsust 90/424/EMÜ ja tühistatakse nõukogu direktiiv 92/117/EMÜ) artikli 9 lõige 2 (tehtud ülesandeks EFSA-le, välja töötanud EFSA koostöös ECDCga) || http://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/doc/2090.pdf Aastaaruanne toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi (RASFF) kohta || Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) artikkel 50 || http://ec.europa.eu/food/food/rapidalert/rasff_publications_en.htm Aruanne || Õiguslik alus || Väljaanne Iga-aastane kogu ELi hõlmav pestitsiidide jääkide jälgimise aruanne || Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määruse (EÜ) nr 396/2005 (taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta) artikkel 32 (tehtud ülesandeks EFSA-le) || http://ec.europa.eu/food/fvo/specialreports/pesticides_index_en.htm http://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/1646.htm Iga-aastane aruanne toidu kiiritamise kohta || Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. veebruari 1999. aasta direktiivi 1999/2/EÜ (ioniseeriva kiirgusega töödeldud toitu ja toidu koostisosasid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) artikkel 7 lõige 3 || http://ec.europa.eu/food/food/biosafety/irradiation/index_en.htm Komisjoni töödokument jääkide kontrollimise riiklike kavade rakendamise kohta liikmesriikides || Nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiivi 96/23/EÜ (millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes toodetes ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 85/358/EMÜ ja 86/469/EMÜ ning otsused 89/187/EMÜ ja 91/664/EMÜ) artikkel 8 || http://ec.europa.eu/food/food/chemicalsafety/residues/control_en.htm Aruanne || Õiguslik alus || Väljaanne Komisjoni iga-aastased aruanded kodu- ja metslindudel lindude gripi esinemise seire kohta liikmesriikides || Komisjoni otsuse 2006/875/EÜ artikli 19 lõige 1 ning komisjoni otsuse 2006/876/EÜ (millega kiidetakse heaks Bulgaaria ja Rumeenia esitatud loomahaiguste ja teatavate TSEde likvideerimise ja seire ning zoonooside ennetamise kavad aastaks 2007) artikli 9 lõige 1 || http://ec.europa.eu/food/animal/diseases/controlmeasures/avian/eu_resp_surveillance_en.htm Liikmesriikides haiguste likvideerimise kontrollimiseks loodud töörühma eksperdirühmade koosolekute aruanded (veiste brutselloosi, lammaste ja kitsede brutselloosi ja marutaudi alarühmad) || Töörühm loodi 2000. aastal vastavalt komisjoni valges raamatus kavandatud meetmetele. || http://ec.europa.eu/food/animal/diseases/eradication/taskforce_en.htm Aruanne || Õiguslik alus || Väljaanne Iga-aastane ülevaade liikmesriikide aruannetest isiklikuks tarbimiseks ettenähtud loomsete saaduste impordi kohta, mis annab ülevaate asjakohastest meetmetest, mis võeti määruses sätestatud nõuetest teatamiseks ja nende jõustamiseks ning asjaomastest tulemustest || Komisjoni määruse (EÜ) nr 206/2009 (milles käsitletakse isiklikuks tarbimiseks ettenähtud loomsete saaduste ühendusse toomist ja millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni määruse (EÜ) nr 745/2004 artikli 5 lõige 1) artikli 7 lõige 1 || http://ec.europa.eu/food/animal/animalproducts/personal_imports/sum_personal_imports_2005_2007_final.pdf Loomade heaolu: transpordi määrus || Nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ning millega muudetakse direktiive 64/432/EMÜ ja 93/119/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1255/97, artikli 27 lõige 2 || http://ec.europa.eu/food/animal/welfare/transpor t/inspections_reports_reg_1_2005_en.htm [1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 882/2004
ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide
ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise
kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1) [2] Alates 2010. aastast on termin „inspekteerimine” asendatud
„auditeerimisega”, mis väljendab selgemini Toidu- ja Veterinaarameti (FVO)
laienenud tegevust. Käesolevas
aruandes kasutatakse viitamise lihtsustamiseks üldiselt terminit
„auditeerimine”. [3] KOM(2010) 441 lõplik, 25.8.2010. [4] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ)
nr 178/2002, 28. jaanuar 2002, millega sätestatakse toidualaste
õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet
ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused. [5] Ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollipunktide süsteem (Hazard Analysis
and Critical Control Points). [6] Komisjoni määrus (EÜ) nr 669/2009, 24. juuli 2009, millega rakendatakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 882/2004 seoses mitteloomse sööda
ja toidu kõrgendatud rangusastmega ametliku kontrollimisega impordil ja
muudetakse otsust 2006/504/EÜ. [7] Euroopa Kohtu 23. aprilli 2009. aasta otsus kohtuasjas C-331/07. [8] Euroopa Kohtu 17. detsembri 2009. aasta otsus kohtuasjas C-248/08. [9] Euroopa Kohtu 10. septembri 2009. aasta otsus kohtuasjas C-416/07.