Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52012AR1663

    Regioonide Komitee arvamus „Kontsessioonilepingute sõlmimine”

    ELT C 277, 13.9.2012, p. 74–95 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    13.9.2012   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 277/74

    Regioonide Komitee arvamus „Kontsessioonilepingute sõlmimine”

    2012/C 277/09

    REGIOONIDE KOMITEE

    —

    märgib, et kontsessioone käsitlevad kehtivad eeskirjad on töötatud välja kohtupraktika ja riiklike õigusaktide alusel. Arvestades, et teatud kontsessioonid võivad mõjutada siseturgu, on soovitav selgitada kontsessiooni andmise eeskirju ning edendada ühtset tõlgendust ja ühtset lähenemisviisi. Seepärast peab komitee kõnealuse valdkonna reguleerimist õigustatuks;

    —

    peab seetõttu oluliseks, et avaliku sektori hankijatel ja liikmesriikidel oleks vabadus valida vahend, mille alusel ülesandeid täidetakse. Litsentsid, sealhulgas piiratud tegevusload, ei peaks kuuluma direktiivi reguleerimisalasse. See kehtib ka sellise tegevuse rahastamise kohta, mille puhul tekib sageli kohustus toetus tagasi maksta, kui seda ei ole kasutatud selleks ette nähtud eesmärgil;

    —

    peab soovitavaks kontsessioonide andmise korda üksikasjalikumalt selgitada. Näiteks tuleb leida tasakaal selle selgitamise vahel, kuidas lepingust ja selle tähtaegadest teatada, ning avaliku sektori hankijate tegutsemisvabaduse vahel seoses kriteeriumidega, mida nad soovivad kohaldada. Selgusega pakutakse avaliku sektori hankijatele lähtepunkt ja luuakse liikmesriikide tegutsemisviisis soovitud ühtsus. Tegutsemisvabaduse võimaldamisega austatakse avaliku sektori hankijate asjatundlikkust kontsessioonide andmise valdkonnas ja tunnustatakse samal ajal liikmesriikide autonoomiat. Avaliku sektori hankijatel peaksid olema ulatuslikud võimalused valida sotsiaalsete ja jätkusuutlike kriteeriumide vahel;

    —

    on arvamusel, et kõnealune ettepanek peab nõuetekohaselt järgima subsidiaarsuse põhimõtet: kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid säilitama valikuvabaduse teostada ehitustöid ja osutada teenuseid ise või osta neid sisse kolmandatelt osapooltelt. Kui kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused otsustavad korraldada allhanke, peab neil olema vabadus valida asjakohane õiguslik vahend: luba, riigihankeleping või kontsessioon.

    Raportöör

    Henk KOOL (NL/PES), Haagi linnavolikogu liige

    Viitedokument

    „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kontsessioonilepingute sõlmimise kohta”

    COM(2011) 897 final

    I   POLIITILISED SOOVITUSED

    REGIOONIDE KOMITEE

    1.

    märgib, et kontsessioonide andmiseks puudub ühtne õigusraamistik. Ehitustööde riigikontsessioone reguleeritakse Euroopa riigihankedirektiividega. Kuigi teenuste kontsessioone reguleeriv õigus on ELi riigihankedirektiividest eraldiseisev õigus, järgib see siiski ELi lepingus sätestatud põhimõtteid. Need põhimõtted on välja töötatud Euroopa Kohtu kohtupraktika alusel;

    2.

    märgib, et Euroopa Liidu toimimise lepingu põhimõtted (võrdne kohtlemine, mittediskrimineerimine, läbipaistvus ja proportsionaalsus) on liikmesriikidele kontsessioonide andmisel otseselt siduvad ja kohustuslikud, ent täheldab, et neid rakendatakse erinevalt. Direktiivi ettepanekuga püütakse luua ehitustööde ja teenuste kontsessioonide eeskirjade ühtne raamistik. Ettepaneku eesmärk on jõuda selleni, et ELi tasandil antaks kontsessioone ühe direktiivi alusel. Arvestades majanduslikke väljakutseid, millega Euroopa Liit praegu silmitsi seisab, peab Euroopa Komisjon väga oluliseks arendada edasi siseturgu, tingimusel, et ELi kontsessioonide eeskirjad jätavad hankijatele piisava tegutsemisvabaduse nende rakendamisel;

    3.

    täheldab, et õiguslik alus kontsessioonide ühtse õigusraamistiku loomiseks on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 53 lõikes 1 ning artiklites 62 ja 114. Need artiklid käsitlevad siseturu toimimist. Seoses sellega märgib komitee, et teenuste kontsessioone tuleb alati vaadelda ka üldist (majandus)huvi pakkuvate teenuste kontekstis. Kavandatavas direktiivis ei arvestata siinkohal piisavalt Lissaboni lepingu uuendustega, seepärast kutsub komitee üles neid teenuseid ulatuslikumalt direktiivi reguleerimisalast välja jätma;

    4.

    on arvamusel, et kõnealune ettepanek peab nõuetekohaselt järgima subsidiaarsuse põhimõtet: kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid säilitama valikuvabaduse teostada ehitustöid ja osutada teenuseid ise või osta neid sisse kolmandatelt osapooltelt. Kui kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused otsustavad korraldada allhanke, peab neil olema vabadus valida asjakohane õiguslik vahend: luba, riigihankeleping või kontsessioon;

    5.

    tuletab meelde, et kontsessioonid on oma olemuselt arvatust keerukamad ja pikemaajalised. Varem on komitee soovitanud, et kui kontsessioonilepinguid käsitlevad eeskirjad vastu võetakse, peaksid need olema paindlikud ja lihtsad (CdR 21/2010) ning neis tuleb vältida õiguslikku ebakindlust;

    EESPOOL ÖELDUT ARVESTADES REGIOONIDE KOMITEE

    6.

    on seisukohal, et direktiivi artiklis 1 või vähemalt põhjendustes tuleks selgelt välja öelda, et kohustuste ja pädevuste ülekandmist ühelt ametiasutuselt teisele kõnealuses direktiivis ei reguleerita. Lisaks sellele ei peaks kaasama selliseid sektoreid, mis on ELi õiguses valdkondlike eeskirjadega juba hõlmatud või liidu seadusandja otsusega teadlikult reguleerimata jäetud;

    7.

    on teadlik, et teatud piirmäära ületavad kontsessioonid mõjutavad siseturgu ja seetõttu võib nende jaoks vaja minna Euroopa Liidu ühtset õigusakti;

    8.

    märgib, et kontsessioone käsitlevad kehtivad eeskirjad on töötatud välja kohtupraktika ja riiklike õigusaktide alusel. Arvestades, et teatud kontsessioonid võivad mõjutada siseturgu, on soovitav selgitada kontsessiooni andmise eeskirju ning edendada ühtset tõlgendust ja ühtset lähenemisviisi. Seepärast peab komitee kõnealuse valdkonna reguleerimist õigustatuks;

    9.

    märgib, et eri liikmesriikides rakendatakse kontsessioone väga erinevalt. See tuleneb osaliselt konkreetse liikmesriigi käsutuses olevatest muudest riiklikest vahenditest sellise tegevuse reguleerimiseks või lubamiseks. Seepärast võivad ka direktiivi tagajärjed liikmesriigiti erineda. Seepärast peaks komisjon üheselt mõistetavalt selgitama ja määratlema, milliseid lepingutüüpe käsitatakse kontsessioonina ja millised lepinguliste suhete tüübid kuuluvad direktiivi reguleerimisalasse;

    10.

    peab seetõttu oluliseks, et avaliku sektori hankijatel ja liikmesriikidel oleks vabadus valida vahend, mille alusel ülesandeid täidetakse. Litsentsid, sealhulgas piiratud tegevusload, ei peaks kuuluma direktiivi reguleerimisalasse. See kehtib ka sellise tegevuse rahastamise kohta, mille puhul tekib sageli kohustus toetus tagasi maksta, kui seda ei ole kasutatud selleks ette nähtud eesmärgil;

    11.

    väljendab muret, et pakkumiskohustuste kehtestamine sarnaste riiklike õigusaktide loomiseks tähendab liigset sekkumist liikmesriikide autonoomiasse. Seetõttu väljendab komitee heameelt, et preambulis on märgitud, et Euroopa Komisjoni arvates ei saa lugeda sarnaseid ametiasutuste lepinguid kontsessioonideks. Komitee leiab, et selle kohta on vaja lisada artiklisse sõnaselge erand;

    12.

    on arvamusel, et direktiivi tuleks kohaldada kontsessioonide suhtes, mis mõjutavad siseturgu. Kontsessioone, mis oma madala väärtuse tõttu ei mõjuta siseturgu, tuleks seepärast anda otse ilma eelnevat hankekuulutust välja kuulutamata;

    13.

    leiab, et selline eristamine on VKEde jaoks väga oluline. Avaliku sektori hankijatel on seeläbi võimalik ellu viia VKEde-sõbralikku kontsessioonipoliitikat;

    14.

    väljendab muret seadusandluse keerukuse pärast. Avaliku sektori hankijate arvates on hanke korraldamine kehtivate riigihankedirektiivide alusel tarbetult keeruline. On oht, et kontsessioone reguleeriv direktiiv kujuneb samuti äärmiselt keerukaks. Komitee on arvamusel, et kontsessioone ei saa käsitleda samamoodi kui Euroopa riigihankedirektiivide eeskirjade sätetes, ning kutsub seetõttu komisjoni üles säilitama direktiivis ja sellele järgnevates võimalikes Euroopa Komisjoni teatistes lihtsa lähenemisviisi;

    15.

    peab soovitavaks kontsessioonide andmise korda üksikasjalikumalt selgitada. Näiteks tuleb leida tasakaal selle selgitamise vahel, kuidas lepingust ja selle tähtaegadest teatada, ning avaliku sektori hankijate tegutsemisvabaduse vahel seoses kriteeriumidega, mida nad soovivad kohaldada. Selgusega pakutakse avaliku sektori hankijatele lähtepunkt ja luuakse liikmesriikide tegutsemisviisis soovitud ühtsus. Tegutsemisvabaduse võimaldamisega austatakse avaliku sektori hankijate asjatundlikkust kontsessioonide andmise valdkonnas ja tunnustatakse samal ajal liikmesriikide autonoomiat. Avaliku sektori hankijatel peaksid olema ulatuslikud võimalused valida sotsiaalsete ja jätkusuutlike kriteeriumide vahel.

    II   MUUDATUSETTEPANEKUD

    Muudatusettepanek 1

    Põhjendus 5

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    (5)

    Samuti tuleks kehtestada teatavad nõuded, mis aitaksid koordineerida ehitustööde ja teenuste kontsessioonide andmist vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris, pidades silmas, et riigiasutused võivad mõjutada nimetatud sektorites tegutsevaid üksusi ning võttes arvesse kõnealuste turgude suletust, mis on tingitud liikmesriikide antud eri- või ainuõigustest, mida rakendatakse kõnealust teenust pakkuvate võrkude varustamise, pakkumise ja käitamise suhtes.

    Motivatsioon

    Need sektorid on juba hõlmatud eraldi õigusaktidega.

    Muudatusettepanek 2

    Põhjendus 6

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    (6)

    Kontsessioonid on rahaliste huvidega seotud lepingud, mis on sõlmitud ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija vahel eesmärgiga hankida ehitustöid või teenuseid, kui tasu seisneb tavaliselt õiguses kasutada lepingu esemeks olevaid ehitisi või osutada lepingu esemeks olevaid teenuseid. Ehitustööde tegemise ja teenuste osutamise suhtes kohaldatakse avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija määratletud ning juriidiliselt täitmisele pööratavaid ja siduvaid erikohustusi. Seevastu teatavaid riiklikke akte, nagu tegevusload või litsentsid, millegariik või ametiasutus kehtestab majandustegevuse tingimused, ei loeta kontsessioonideks. Sama kehtib teatavate lepingute puhul, mille esemeks on ettevõtja õigus kasutada teatavat avalikku ala või avalikke vahendeid, nt maa rendilepingud, kusjuures riik või avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija kehtestab üksnes üldised kasutustingimused, nõudmata spetsiaalsete ehitustööde tegemist või teenuste osutamist.

    (6)

    Kontsessioonid on rahaliste huvidega seotud lepingud, mis on sõlmitud ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija vahel eesmärgiga hankida ehitustöid või teenuseid, kui tasu seisneb tavaliselt õiguses kasutada lepingu esemeks olevaid ehitisi või osutada lepingu esemeks olevaid teenuseid. kui hitustööde tegemise ja teenuste osutamise suhtes kohaldatakse avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija määratletud eri. Seevastu teatavaid riiklikke akte, nagu tegevusload või litsentsid, millega riik või ametiasutus kehtestab majandustegevuse tingimused, ei kvalifitseeru soodustusteks. Sama kehtib teatavate lepingute puhul, mille esemeks on ettevõtja õigus kasutada teatavat avalikku ala või avalikke vahendeid, nt maa rendilepingud, kusjuures riik või avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija kehtestab üksnes üldised kasutustingimused, nõudmata spetsiaalsete ehitustööde tegemist või teenuste osutamist.

    Motivatsioon

    Tuleb selgitada erinevust litsentsi, sellise piiratud tegevusloa, mis võimaldab avaliku sektori hankijal anda kasutusõiguse, ning kontsessiooni vahel.

    Litsentsiga on võimalik esitada läbiviidavale tegevusele teatavaid nõudeid. Lisaks on olemas ka litsentse, mille abil teatud tegevusi piiratakse. Siis räägitakse tegevusloast või piiratud litsentsist. Seda kasutatakse eelkõige avaliku korra, tervishoiu ja/või ohutuse huvides. See hõlmab tegevuslubasid prostitutsiooni, toitlustus- ja majutusasutuste ning kasiinode jaoks.

    Kontsessioonilepingul on selliste tegevuslubadega teatud ühiseid jooni. Olulisim erinevus seisneb selles, et kontsessioonilepingu puhul on tegevuse läbiviimine avaliku sektori hankija jaoks põhjapaneva tähtsusega. Seetõttu on kontsessioonilepingu alusel tegevuse läbiviimine juriidiliselt täitmisele pööratav. Kui kasutusõiguse esemeks olev tegevus, on juriidiliselt täitmisele pööratav, võib rääkida selle rahalistest huvidest. Kriteeriumit kasutatakse ka riigihankelepingu määratluses.

    On oluline, et avaliku sektori hankijatele ja liikmesriikidele jääks vabadus valida õiguslik vahend, mille alusel ülesandeid täidetakse. Litsents, tegevusluba ja piiratud litsents peaksid jääma direktiivi reguleerimisalast välja. Ei ole soovitav, et selliste lubade andmisel kehtiks läbipaistvus- või pakkumiskohustus. Riiklik ja piirkondlik seadusandlus peaksid moodustama lubade andmise õigusliku aluse. Preambuli punktist 6 nähtub, et Euroopa Komisjon jagab seda arvamust.

    Kontsessiooni määratlus viitab tõesti lepingu vormile, aga sellega seotud kriteeriume selgitatakse tegevuspõhiselt. Selle tulemusena võidakse luba käsitleda siiski kontsessioonina. Seetõttu on vaja preambulis ja kontsessiooni määratluses selgitada (tegevus)loa ja kontsessiooni vahelist erinevust.

    Kontsessioone tuleb hoolikalt eristada valitsuste ülesannetest, nagu näiteks pädevusmärgete ja litsentside väljastamine.

    Muudatusettepanek 3

    Põhjendus 9

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    (9)

    Eri- või ainuõiguste mõiste on käesoleva direktiivi reguleerimisala määratlemisel kesksel kohal, kuna selliste üksuste suhtes, mis ei ole artikli 4 lõike 1 punkti 1 tähenduses võrgustiku sektori hankijad ega avalik-õiguslikud äriühingud, kohaldatakse direktiivi sätteid üksnes niivõrd, kuivõrd nad teostavad ühte selliste õigustega hõlmatud tegevust. Seepärast on asjakohaneselgitada, et õigusi, mis on antud objektiivsetel kriteeriumidel põhineva menetluse käigus eelkõige liidu õigusaktide kohaselt ja mille puhul on tagatud piisav avaldamine, ei käsitata käesoleva direktiivi kohaste eri- või ainuõigustena. Kõnealuste õigusaktide hulka peaksid kuuluma Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiv 98/30/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta, (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/92/EÜ elektri siseturu ühiseeskirjade kohta, (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/67/EÜ ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta, (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 1994. aasta direktiiv 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1370/2007 mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (5). Avaliku sektori üha mitmekesisemaks muutuv tegevus on tekitanud riigihangete mõiste selgema määratlemise vajaduse. Euroopa Liidu eeskirjades kontsessioonide kohta osutatakse ehitustööde ja teenuste saamisele tasu eest, mis seisneb kõnealuste ehitiste või teenuste kasutamises. Saamist tuleks siinkohal mõista laiemas tähenduses kõnealustest ehitustöödest ja teenustest tulenevate hüvede saamisena, millega ei kaasne tingimata omandiõiguse üleminekut avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijale. Lisaks ei kuulu käesoleva direktiivi reguleerimisalasse tavaliselt ka mõne tegevuse pelk rahastamine, mis on tihti seotud kohustusega hüvitada saadud summad, kui neid ei kasutata eesmärgipäraselt.

    (9)

    Eri- või ainuõiguste mõiste on käesoleva direktiivi reguleerimisala määratlemisel kesksel kohal, kuna selliste üksuste suhtes, mis ei ole artikli 4 lõike 1 punkti 1 tähenduses võrgustiku sektori hankijad ega avalik-õiguslikud äriühingud, kohaldatakse direktiivi sätteid üksnes niivõrd, kuivõrd nad teostavad ühte selliste õigustega hõlmatud tegevust. Seepärast on asjakohaneselgitada, et õigusi, mis on antud objektiivsetel kriteeriumidel põhineva menetluse käigus eelkõige liidu õigusaktide kohaselt ja mille puhul on tagatud piisav avaldamine, ei käsitata käesoleva direktiivi kohaste eri- või ainuõigustena. Kõnealuste õigusaktide hulka peaksid kuuluma Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiv 98/30/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta, (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/92/EÜ elektri siseturu ühiseeskirjade kohta, (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/67/EÜ ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta, (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 1994. aasta direktiiv 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70, (5). Avaliku sektori üha mitmekesisemaks muutuv tegevus on tekitanud riigihangete mõiste selgema määratlemise vajaduse. Euroopa Liidu eeskirjades kontsessioonide kohta osutatakse ehitustööde ja teenuste saamisele tasu eest, mis seisneb kõnealuste ehitiste või teenuste kasutamises. Saamist tuleks siinkohal mõista laiemas tähenduses kõnealustest ehitustöödest ja teenustest tulenevate hüvede saamisena, millega ei kaasne tingimata omandiõiguse üleminekut avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijale. Lisaks ei kuulu käesoleva direktiivi reguleerimisalasse tavaliselt ka mõne tegevuse pelk rahastamine, mis on tihti seotud kohustusega hüvitada saadud summad, kui neid ei kasutata eesmärgipäraselt.

    Motivatsioon

    Muudatusettepaneku eesmärk on üheselt mõistetavalt kohaldada sama põhimõtet, mida järgiti juba teatavate sektorite riigihanget käsitlevas direktiivis 2004/17. Kõnealuse direktiivi põhjenduse 25 kohaselt „ei saa eri- või ainuõigusteks lugeda liikmesriigi poolt ettevõtjate piiratud arvule objektiivsete, proportsionaalsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel mis tahes vormis, sh ka kontsessiooniga antud õigusi, mida võib kasutada iga huvitatud pool, kes täidab neid kriteeriume”. Ei ole asjakohane piirata põhimõtet, loetledes ELi õigusakte, kuna loetelu võib tunduda siduvana ja seetõttu tekitada mulje, justkui jäetaks välja üksikute liikmesriikide õigusaktid või eeskirjad, mis aga siiski vastavad samadele objektiivsetele, proportsionaalsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele.

    Muudatusettepanek 4

    Põhjendus 10

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    (10)

    Samuti on vaja selgitada, mida tuleks mõista üksikhanke all, mille puhul direktiivis sätestatud piirmäärade järgimisel tuleb arvesse võtta kõigi hanke jaoks antud kontsessioonide koondmaksumust ning mistuleb avaldada tervikuna, ehkki selle võib osadeks jaotada. Üksikhanke mõiste hõlmab kõiki teatava projekti elluviimiseks vajalikke asju, ehitustöid ja teenuseid. Üksikprojekti olemasolule võivad viidata näiteks avaliku sektori hankija poolne projekti eelnev üldplaneerimine ja kontseptsiooni väljatöötamine, asjaolu, et hangitavad eri elemendid täidavad ühte majanduslikku või tehnilist ülesannet või need on muul viisil loogiliselt seotud.

    Motivatsioon

    Ühe kontsessiooni ettevalmistamiseks ja rakendamiseks võib kuluda aastaid. On tõenäoline, et ettevalmistamisse kaasatakse avaliku sektori hankijate kaudu ka välisnõustajaid. Sellist nõustamist tuleb kontsessiooni määratluse alusel arvesse võtta kontsessioonide hindamisel. See ei ole loogiline. Olemuselt erinevad ja teiste osapooltega sõlmitud lepingud ei peaks etendama rolli kontsessioonide hindamisel. Kui need lepingud ületavad teatud väärtuse, tuleks need sõlmida hankedirektiivi alusel ja kooskõlas kõnealuse direktiiviga.

    See on kooskõlas ka komitee varasemate soovitustega, mille kohaselt ei ole lepingute liigitamine vajalik.

    Vt muudatusettepanek 14.

    Muudatusettepanek 5

    Põhjendus 11

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Et tagada turu tegelik avamine ja õiglane tasakaalustatus kontsessiooni andmise eeskirjade kohaldamisel vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris, on vaja, et hõlmatud üksused oleksid määratletud mingil muul alusel peale nende juriidilise staatuse. Seepärast tuleks tagada, et avalikus sektoris ja erasektoris tegutsevate võrgustiku sektori hankijate võrdset kohtlemist ei piirata. Aluslepingu artikli 345 kohaselt on vaja ka tagada, et liikmesriikide vara omandisuhete süsteemi reeglid oleksid kõigile ühetaolised.

    Et tagada turu tegelik avamine ja õiglane tasakaalustatus kontsessiooni andmise eeskirjade kohaldamisel energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris, on vaja, et hõlmatud üksused oleksid määratletud mingil muul alusel peale nende juriidilise staatuse. Seepärast tuleks tagada, et avalikus sektoris ja erasektoris tegutsevate võrgustiku sektori hankijate võrdset kohtlemist ei piirata. Aluslepingu artikli 345 kohaselt on vaja ka tagada, et liikmesriikide vara omandisuhete süsteemi reeglid oleksid kõigile ühetaolised.

    Motivatsioon

    Euroopa Parlamendi soovi seoses veesektoriga on võimalik tuvastada 14.1.2004, 10.3.2004 ja 31.5.2006 avaldatud resolutsioonide põhjal. Nende kohaselt ei taotle Euroopa Parlament veesektoris mitte liberaliseerimist, vaid selle moderniseerimist selliselt, et majanduspõhimõtted oleksid kooskõlas kvaliteedi- ja keskkonnastandardite ning vajaliku tõhususega. Seepärast tuleks loobuda edasisest reguleerimisest horisontaalsete eeskirjade kaudu.

    Muudatusettepanek 6

    Uus põhjendus pärast põhjendust 13

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

     

    Motivatsioon

    Omavalitsusüksuste vahelise koostöö tingimused (pädevuste lepinguline või institutsiooniline ühendamine omavalitsustevahelisel tasandil) ei saa kuuluda siseturu valdkonna õigusaktide alla.

    Muudatusettepanek 7

    Põhjendus 20

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Komisjon vaatas läbi nn prioriteetsed ja mitteprioriteetsed teenused („A” ja „B” teenused) ja selle alusel ei ole põhjendatud piirata riigihankeseaduse täielikku kohaldamist teatava teenustegrupiga. Seega peaks käesolevat direktiivi kohaldama rea teenuste suhtes (nt toitlustus- ja veevarustusteenus), mille puhul on piiriülese kaubanduse potentsiaal.

    Motivatsioon

    Prioriteetsete ja mitteprioriteetsete teenuste põhimõtteline eristamine ja seega nn „B” teenuste eeliskohtlemine riigihankeõiguses tuleb säilitada. Sotsiaal- ja tervishoiuteenustel puudub mõju siseturule või on see mõju väike ning enamasti osutatakse neid teenuseid kohalikul tasandil. Vesi on elutähtis hüve. Seepärast tuleb veesektoris toimida eriti tundlikult ja arvestada keskkonnaspetsiifiliste ja hügieeniliste eriaspektidega. Ka kooskõlas direktiivi 2006/123/EÜ [teenuste kohta siseturul] artikliga 17 tuleb veeteenused seepärast direktiivi [kontsessioonide kohta] kohaldamisalast välja jätta.

    Muudatusettepanek 8

    Põhjendus 22

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    (22)

    Arvestades kultuurikonteksti olulisust ja selliste teenuste tundlikkust, tuleks liikmesriikidele anda laialdased volitused teenuseosutajate valimise korraldamiseks viisil, mida nad peavad kõige sobivamaks. Käesoleva direktiivi nõuded ei keela liikmesriikidel kohaldada teenuseosutaja valikul kvaliteedi erikriteeriume, näiteks Euroopa Liidu sotsiaalkaitsekomitee välja töötatud vabatahtlikkuse alusel rakendatavat sotsiaalteenuste Euroopa kvaliteediraamistikku. Liikmesriikidel ja/või ametiasutustel on vabadus valida, kas osutadaneid teenuseid ise või korraldada sotsiaalteenuseid viisil, mis ei näe ette kontsessioonide andmist, näiteks neid teenuseid lihtsalt rahastades või andes ilma mingite piirangute või kvootideta litsentsid või load kõigile ettevõtjatele, kes vastavad avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate varem kindlaks määratud tingimustele, eeldusel et selline süsteem tagab piisava avaldamise ning vastab läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetele.

    (22)

    Arvestades kultuurikonteksti olulisust ja selliste teenuste tundlikkust, tuleks liikmesriikidele anda laialdased volitused teenuseosutajate valimise korraldamiseks viisil, mida nad peavad kõige sobivamaks. Käesoleva direktiivi nõuded ei keela liikmesriikidel kohaldada teenuseosutaja valikul kvaliteedi erikriteeriume, näiteks Euroopa Liidu sotsiaalkaitsekomitee välja töötatud vabatahtlikkuse alusel rakendatavat sotsiaalteenuste Euroopa kvaliteediraamistikku. Liikmesriikidel ja/või ametiasutustel on vabadus valida, kasosutada neid teenuseid ise või korraldada sotsiaalteenuseid viisil, mis ei näe ette kontsessioonide andmist, näiteks neid teenuseid lihtsalt rahastades või andes litsentsid või load kõigile ettevõtjatele, kes vastavad avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate varem kindlaks määratud tingimustele, eeldusel et selline süsteem tagab piisava avaldamise ning vastab läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetele.

    Motivatsioon

    Komitee teeb ettepaneku kõnealune tekst välja jätta.

    On olemas piiratud arv tegevuslube, mis reguleerivad teatud tegevusi, mille puhul ei ole soovitav korraldada pakkumismenetlust. Need on tegevused, mida ei viida läbi üldistes huvides või valitsuse poolt, kuid mida valitsus peab potentsiaalselt ohtlikuks ning mida tuleb seetõttu reguleerida. Näiteks peetakse siinkohal silmas prostitutsiooniga seotud tegevuslubasid. Piiratud tegevusload ei peaks seega automaatselt kaasa tooma läbipaistvat loa andmise menetlust.

    Vt ka muudatusettepanek 4.

    Muudatusettepanek 9

    Põhjendus 25

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    (25)

    Et tagada läbipaistvus ja võrdne kohtlemine, peaksid kontsessiooni hindamiskriteeriumid alati vastama mõnele üldstandardile. Need tuleks eelnevalt avaldada kõigile võimalikele pakkujatele, need peaksid olema seotud lepingu esemega ja need ei tohiks anda avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijale piiramatut valikuvabadust. Hindamiskriteeriumidega peaks tagatama tõhus konkurents ja nendega peaks kaasnema nõuded, mis lubavad pakkujate esitatud teavet tegelikkuses kontrollida. Et vastata kõnealustele standarditele, parandades samas õiguskindlust, võivad liikmesriigid ette näha majanduslikult kõige soodsama pakkumuse kriteeriumi.

    (25)

    Et tagada läbipaistvus ja võrdne kohtlemine, peaksid kontsessiooni hindamiskriteeriumid alati vastama mõnele üldstandardile. Need tuleks eelnevalt avaldada kõigile võimalikele pakkujatele. Hindamiskriteeriumidega peaks tagatama tõhus konkurents ja nendega peaks kaasnema nõuded, mis lubavad pakkujate esitatud teavet tegelikkuses kontrollida. Et vastata kõnealustele standarditele, parandades samas õiguskindlust, võivad liikmesriigid ette näha majanduslikult kõige soodsama pakkumuse kriteeriumi.

    Motivatsioon

    Vt ka muudatusettepanekud 23 ja 28.

    Muudatusettepanek 10

    Artikli 1 uus lõige 3

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Artikkel 1

    Reguleerimisese ja -ala

    Artikkel 1

    Reguleerimisese ja -ala

    …

     

     

       

    Motivatsioon

    Komitee on arvamusel, et direktiivis tuleks käsitleda vaid neid kontsessioone, mis mõjutavad siseturgu. Euroopa piirmäärasid mitteületavad kontsessioonid ei paku piiriülest huvi ega mõjuta seega siseturgu. Selle täiendusega tagatakse avaliku sektori hankijate tegutsemisvabadus.

    Muudatusettepanek 11

    Artikli 2 lõike 1 punkt 7

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Artikkel 2

    Mõisted

    Artikkel 2

    Mõisted

    1.   Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid.

    1.   Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid.

    …

    …

    (7)   „teenuste kontsessioon”– kirjalik rahaliste huvidega seotud leping, mis on sõlmitud ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija vahel ning mille ese on muude kui punktides 2 ja 4 osutatud teenuste osutamine, kui tasu osutatavate teenuste eest seisneb kas ainult õiguses osutada neid lepingu esemeks olevaid teenuseid või sellises õiguses koos tasuga;

    (7)   „teenuste kontsessioon”– kirjalik rahaliste huvidega seotud leping, mis on sõlmitud ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija vahel ning mille ese on muude kui punktides 2 ja 4 osutatud teenuste osutamine, kui tasu osutatavate teenuste eest seisneb kas ainult õiguses osutada neid lepingu esemeks olevaid teenuseid või sellises õiguses koos tasuga;

     

    Motivatsioon

    Tuleb selgitada erinevust litsentsi, sellise piiratud tegevusloa, mis võimaldab avaliku sektori hankijal anda kasutusõiguse, ning kontsessiooni vahel.

    Litsentsiga on võimalik esitada läbiviidavale tegevusele teatavaid nõudeid. Lisaks on olemas ka litsentse, mille abil teatud tegevusi piiratakse. Siis räägitakse tegevusloast või piiratud litsentsist. Seda kasutatakse eelkõige avaliku korra, tervishoiu ja/või ohutuse huvides. See hõlmab tegevuslubasid prostitutsiooni, toitlustus- ja majutusasutuste ning kasiinode jaoks.

    Kontsessioonilepingul on selliste tegevuslubadega teatud ühiseid jooni. Olulisim erinevus seisneb selles, et kontsessioonilepingu puhul on tegevuse läbiviimine avaliku sektori hankija jaoks põhjapaneva tähtsusega. Seetõttu on kontsessioonilepingu alusel tegevuse läbiviimine juriidiliselt täitmisele pööratav. Kui kasutusõiguse esemeks olev tegevus, on juriidiliselt täitmisele pööratav, võib rääkida selle rahalistest huvidest. Kriteeriumit kasutatakse ka riigihankelepingu määratluses.

    On oluline, et avaliku sektori hankijatele ja liikmesriikidele jääks vabadus valida õiguslik vahend, mille alusel ülesandeid täidetakse. Litsents, tegevusluba ja piiratud litsents peaksid jääma direktiivi reguleerimisalast välja. Ei ole soovitav, et selliste lubade andmisel kehtiks läbipaistvus- või pakkumiskohustus. Riiklik ja piirkondlik seadusandlus peaksid moodustama lubade andmise õigusliku aluse. Preambuli punktist 6 nähtub, et Euroopa Komisjon jagab seda arvamust.

    Kontsessiooni määratlus viitab tõesti lepingu vormile, aga sellega seotud kriteeriume selgitatakse tegevuspõhiselt. Selle tulemusena võidakse luba käsitleda siiski kontsessioonina. Seetõttu on vaja preambulis ja kontsessiooni määratluses selgitada (tegevus)loa ja kontsessiooni vahelist erinevust.

    Muudatusettepanek 12

    Artikli 2 lõige 2

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Artikkel 2

    Mõisted

    2.   Esimese lõigu punktides 2, 4 ja 7 osutatud ehitiste ja teenuste kasutamise õigusega kaasneb täiendava operatsiooniriski üleminek kontsessionäärile. Kontsessionäär loetakse kandvaks täiendavat operatsiooniriski, kui ei ole tagatud, et kontsessiooni esemeks oleva ehitise käitamisega või teenuse osutamisega kaetakse tehtud investeeringud või tekkinud kulud. […]

    Artikkel 2

    Mõisted

    2.   Esimese lõigu punktides 2, 4 ja 7 osutatud ehitiste ja teenuste kasutamise õigusega kaasneb operatsiooniriski üleminek kontsessionäärile. Kontsessionäär loetakse kandvaks operatsiooniriski, kui ei ole tagatud, et kontsessiooni esemeks oleva ehitise käitamisega või teenuse osutamisega kaetakse tehtud investeeringud või tekkinud kulud. […]

    Motivatsioon

    Mõiste „oluline” [Tõlkija märkus: komisjoni dokumendi eestikeelses tõlkes on millegipärast selle koha peal „täiendav”] tuleks operatsiooniriski juurest välja jätta. Olulise operatsiooniriski piiritlemine ja määratlemine avaliku sektori lepingus tekitab kommunaalasutuste praktikas reeglina suuri probleeme. Direktiivi ettepanekus toodud „olulise operatsiooniriki” määratlus läheb palju kaugemale Euroopa Kohtu praktikast, milles majanduslikule riskile ei seata erilisi nõudeid. Isegi veevarustuse valdkonna liitumis- ja kasutuskorra puhul (Euroopa Kohtu kohtuasi C-206/08, 10. sept. 2009, Wasser- und Abwasserzweckverband Gotha (äärenr 72-76)) lähtub kohus riigihankeõiguse kohaldamisalast välja jäävast teenuste kontsessioonist.

    Muudatusettepanek 13

    Artikkel 5

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Artikkel 5

    Piirmäärad

    Artikkel 5

    Piirmäärad

    1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse järgmiste kontsessioonide suhtes, mille maksumus on vähemalt 5 000 000 eurot:

    1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse järgmiste kontsessioonide suhtes, mille maksumus on vähemalt 5 000 000 eurot,

    a)

    võrgustiku sektori hankijate sõlmitud kontsessioonid ühe III lisas osutatud tegevuse sooritamiseks;

    a)

    võrgustiku sektori hankijate sõlmitud kontsessioonid ühe III lisas osutatud tegevuse sooritamiseks;

    b)

    avaliku sektori hankijate sõlmitud kontsessioonid.

    b)

    avaliku sektori hankijate sõlmitud kontsessioonid.

     

     

    a)

     

    b)

    2.   Teenuste kontsessioonide suhtes, mille maksumus on vähemalt 2 500 000 eurot, kuid alla 5 000 000 euro, mis ei ole sotsiaalteenused ega muud eriteenused, kehtib kohustus avaldada kontsessiooni andmise teade vastavalt artiklitele 27 ja 28.

    2.   Teenuste kontsessioonide suhtes, mille maksumus on vähemalt 2 500 000 eurot, kuid alla 5 000 000 euro, kehtib kohustus avaldada kontsessiooni andmise teade vastavalt artiklitele 27 ja 28.

     

    Motivatsioon

    Kontsessioonid võivad kehtida pikka aega, kuna asjaomane ettevõtja peab saama investeeringu tagasi teenida. Ühe pikaajalise kontsessiooni kogumaksumuse piirmäär 5 000 000 eurot kontsessiooni kohta on liiga madal. Iga-aastane lisatulu, mida ettevõtja kontsessiooniga teenib, ei ole piisav selleks, et see mõjutaks siseturgu. Seetõttu on eristus soovitav.

    Muudatusettepanek 14

    Artikli 6 lõige 2

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Artikkel 6

    Kontsessiooni hinnangulise maksumuse arvutamise meetodid

    Artikkel 6

    Kontsessiooni hinnangulise maksumuse arvutamise meetodid

    2.   Kontsessiooni hinnanguline maksumus arvutatakse kõigi ehitustööde või teenuste maksumusena, isegi kui need ostetakse eri lepingute alusel, kui lepingud on osa üksikprojektist. Üksikprojekti olemasolust võivad märku anda näiteks avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija poolne projekti eelnev üldplaneerimine ja kontseptsiooni väljatöötamine, asjaolu, et hangitavad eri elemendid täidavad ühte majanduslikku või tehnilist ülesannet või on muul viisil loogiliselt seotud.

    2.   Kontsessiooni hinnanguline maksumus arvutatakse

    Kui avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija näeb ette auhinnad või maksed kandidaatidele või pakkujatele, võtab ta neid kontsessiooni hinnangulise kogumaksumuse arvutamisel arvesse.

    Kui avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija näeb ette auhinnad või maksed kandidaatidele või pakkujatele, võtab ta neid kontsessiooni hinnangulise kogumaksumuse arvutamisel arvesse.

    Motivatsioon

    Vt muudatusettepanek 8.

    Muudatusettepanek 15

    Artikli 8 lõige 5

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Artikkel 8

    Avaliku sektori ja võrgustiku sektorite hankijate antud kontsessioonide suhtes kehtivad erandid

    Artikkel 8

    Avaliku sektori ja võrgustiku sektorite hankijate antud kontsessioonide suhtes kehtivad erandid

    5.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata selliste teenuste kontsessioonide suhtes, mis hõlmavad:

    5.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata selliste teenuste kontsessioonide suhtes, mis hõlmavad:

    a)

    maa, olemasolevate ehitiste või muu kinnisvara või sellega seotud õiguste omandamist või rendilevõtmist mis tahes rahaliste vahenditega; samas kuuluvad käesoleva direktiivi reguleerimisalasse aga finantsteenuste kontsessioonid, mis antakse mis tahes vormis samaaegselt omandamis- või rendilepinguga või enne või pärast viimaste sõlmimist;

    a)

    maa, olemasolevate ehitiste või muu kinnisvara või sellega seotud õiguste omandamist või rendilevõtmist mis tahes rahaliste vahenditega; samas kuuluvad käesoleva direktiivi reguleerimisalasse aga finantsteenuste kontsessioonid, mis antakse mis tahes vormis samaaegselt omandamis- või rendilepinguga või enne või pärast viimaste sõlmimist;

    b)

    edastamiseks ette nähtud saadete ostmist, arendamist, tootmist või ühistootmist ja mille on andnud ringhäälinguorganisatsioonid; ringhäälingusaadete edastamine on määratletud saadete edastamise ja levitamisena mis tahes elektroonilist võrku kasutades, ega ka kontsessioonide suhtes, mis on antud ringhäälinguorganisatsioonidele seoses saateajaga;

    b)

    edastamiseks ette nähtud saadete ostmist, arendamist, tootmist või ühistootmist ja mille on andnud ringhäälinguorganisatsioonid; ringhäälingusaadete edastamine on määratletud saadete edastamise ja levitamisena mis tahes elektroonilist võrku kasutades, ega ka kontsessioonide suhtes, mis on antud ringhäälinguorganisatsioonidele seoses saateajaga;

    c)

    vahekohtu- ja lepitamisteenuseid;

    c)

    vahekohtu- ja lepitamisteenuseid;

    d)

    finantsteenuseid, mis on seotud väärtpaberite või muude finantsinstrumentide emiteerimise, müügi, ostu või võõrandamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ mõistes, ning keskpankade osutatavaid teenuseid ja toiminguid, mis on tehtud Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga (EFSF);

    d)

    finantsteenuseid, mis on seotud väärtpaberite või muude finantsinstrumentide emiteerimise, müügi, ostu või võõrandamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ mõistes, ning keskpankade osutatavaid teenuseid ja , mis on tehtud Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga (EFSF),

    e)

    töölepinguid;

    e)

    töölepinguid;

    f)

    lennutransporditeenuseid, mis põhinevad tegevusloa andmisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (6) tähenduses (7);

    f)

    lennutransporditeenuseid, mis põhinevad tegevusloa andmisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (6) tähenduses (7);

    g)

    avalikku reisijatevedu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 (8) tähenduses.

    g)

    avalikku reisijatevedu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 (8) tähenduses;

     

     

    Punktis b osutatud ringhäälingusaadete edastamine hõlmab mis tahes edastamist ja levitamist mis tahes elektroonilist võrku kasutades.

    Punktis b osutatud ringhäälingusaadete edastamine hõlmab mis tahes edastamist ja levitamist mis tahes elektroonilist võrku kasutades;

    Motivatsioon

    Kooskõla muudatusettepanekuga 5 põhjenduse 11 kohta.

    Muudatusettepanek 16

    Artikli 15 lõige 1

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Artikkel 15

    Ametiasutustevahelised suhted

    Artikkel 15

    Ametiasutustevahelised suhted

    1.   Kontsessioon, mille on avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija, nagu osutatud artikli 4 lõike 1 esimese lõigus, andnud teisele juriidilisele isikule, ei kuulu käesoleva direktiivi reguleerimisalasse, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

    1.   Kontsessioon, mille on avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija, nagu osutatud artikli 4 lõike 1 esimese lõigus, andnud teisele juriidilisele isikule, ei kuulu käesoleva direktiivi reguleerimisalasse, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

    a)

    selline avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija teostab asjaomase juriidilise isiku üle kontrolli, mis sarnaneb kontrolliga, mida ta teostab oma osakondade üle;

    a)

    selline avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija teostab asjaomase juriidilise isiku üle kontrolli, mis sarnaneb kontrolliga, mida ta teostab oma osakondade üle;

    b)

    vähemalt 90 % asjaomase juriidilise isiku tegevusest toimub kontrolliva avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija või sama hankija kontrollitavate muude juriidiliste isikute alluvuses;

    b)

    vähemalt  % asjaomase juriidilise isiku tegevusest, , toimub kontrolliva avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija või sama hankija kontrollitavate muude juriidiliste isikute alluvuses;

    c)

    kontrollitaval juriidilisel isikul puudub erasektori osalus.

    c)

    kontrollitaval juriidilisel isikul puudub erasektori osalus.

    Esimese lõigu punkti a mõistes teostab artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija juriidilise isiku üle kontrolli, mis sarnaneb kontrolliga, mida ta teostab oma osakondade üle, kui ta avaldab otsustavat mõju kontrollitava juriidilise isiku strateegilistele eesmärkidele ja olulistele otsustele.

    Esimese lõigu punkti a mõistes teostab artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija juriidilise isiku üle kontrolli, mis sarnaneb kontrolliga, mida ta teostab oma osakondade üle, kui ta avaldab otsustavat mõju kontrollitava juriidilise isiku strateegilistele eesmärkidele ja olulistele otsustele.

    Muudatusettepanek 17

    Artikli 15 lõige 2

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Artikkel 15

    Ametiasutustevahelised suhted

    2.   Lõiget 1 kohaldatakse ka juhul, kui artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijaks olev kontrollitav üksus annab kontsessiooni oma kontrollivale üksusele või sama hankija kontrollitavale muule juriidilisele isikule, tingimusel et juriidilisel isikul, kellele kontsessioon antakse, puudub erasektori osalus.

    Artikkel 15

    Ametiasutustevahelised suhted

    2.   Lõiget 1 kohaldatakse ka juhul, kui artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijaks olev kontrollitav üksus annab kontsessiooni oma kontrollivale üksusele, või sama hankija kontrollitavale muule juriidilisele isikule, tingimusel et juriidilisel isikul, kellele kontsessioon antakse, puudub erasektori osalus.

    Motivatsioon

    See tingimus peaks kehtima üksnes erakapitali rakendusliku või aktiivse osaluse või kontrollitava juriidilise isiku kapitaliosaluse korral, asjaolu, mis võib mõjutada kontrollitava juriidilise isiku juhtimisotsuseid. See peab võimaldama puhta kapitaliosaluse investeeringut juriidilisse isikusse, nt hääleõiguseta aktsiad, tegemata erandit ettevõttesisestele tasanditele ja kahjustamata horisontaalset avaliku sektori sisest koostööd. Seda väidab komisjon ka ise oma 5. veebruari 2008. aasta teatises avaliku ja erasektori institutsionaliseeritud partnerluste kohta. Puhta kapitaliosaluse lubamine on vajalik selleks, et võimaldada omavalitsustel tagada mõõduka hinnaga teenuste osutamine kodanikele.

    Muudatusettepanek 18

    Artikli 15 lõige 3

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Artikkel 15

    Ametiasutustevahelised suhted

    Artikkel 15

    Ametiasutustevahelised suhted

    3.   Artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija, kes ei teosta juriidilise isiku üle kontrolli lõike 1 tähenduses, võib siiski anda kontsessiooni, kohaldamata selle direktiivi sätteid, juriidilisele isikule, keda ta kontrollib koos teiste selliste avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijatega, kui täidetud on järgmised tingimused:

    3.   Artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija, kes ei teosta juriidilise isiku üle kontrolli lõike 1 tähenduses, võib siiski anda kontsessiooni, kohaldamata selle direktiivi sätteid, juriidilisele isikule, keda ta kontrollib koos teiste selliste avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijatega, kui täidetud on järgmised tingimused:

    a)

    artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad teostavad ühiselt juriidilise isiku üle kontrolli, mis sarnaneb kontrolliga, mida nad teostavad oma osakondade üle;

    a)

    artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad teostavad ühiselt juriidilise isiku üle kontrolli, mis sarnaneb kontrolliga, mida nad teostavad oma osakondade üle;

    b)

    vähemalt 90 % asjaomase juriidilise isiku tegevusest toimub artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud kontrollivate avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate või sama hankija kontrollitavate muude juriidiliste isikute alluvuses;

    b)

    vähemalt  % asjaomase juriidilise isiku tegevusest, , toimub artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud kontrollivate avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate või sama hankija kontrollitavate muude juriidiliste isikute alluvuses;

    c)

    kontrollitaval juriidilisel isikul puudub erasektori osalus.

    c)

    kontrollitaval juriidilisel isikul puudub erasektori osalus.

    Motivatsioon

    Kooskõla muudatusettepanekuga 16 artikli 15 lõike 1 kohta.

    Muudatusettepanek 19

    Artikli 15 lõige 4

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Artikkel 15

    Ametiasutustevahelised suhted

    Artikkel 15

    Ametiasutustevahelised suhted

    4.   Artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud avaliku sektori või võrgustiku sektori kahe või enama hankija vahel sõlmitud kokkulepet ei loeta kontsessiooniks käesoleva direktiivi artikli 2 lõike 1 punkti l tähenduses, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

    4.   Artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud avaliku sektori või võrgustiku sektori kahe või enama hankija vahel sõlmitud kokkulepet ei loeta kontsessiooniks käesoleva direktiivi artikli 2 lõike 1 punkti l tähenduses, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

    a)

    kokkuleppega luuakse osalevate avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate lojaalne koostöö, mille eesmärk on täita ühiselt avalike teenustega seotud ülesandeid ning mis hõlmab leppeosaliste vastastikuseid õigusi ja kohustusi;

    b)

    kokkuleppes juhindutakse üksnes avaliku huviga seotud kaalutlustest;

    c)

    osalevad avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad ei tegutse avatud turul suuremal määral kui 10 % kokkuleppe seisukohast olulise tegevuse käibest;

    c)

    ;

    d)

    kokkulepe ei hõlma osalevate avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate vahelisi rahalisi ülekandeid, v.a ülekanded, mis vastavad ehitustööde, teenuste või asjade tegelike kulude hüvitamisele;

    d)

    kokkulepe ei hõlma osalevate avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate vahelisi rahalisi ülekandeid, v.a ülekanded, mis vastavad ehitustööde, teenuste või asjade tegelike kulude hüvitamisele;

    e)

    kõigil osalevatel avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijatel puudub erasektori osalus.

    e)

    kõigil osalevatel avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijatel puudub erasektori osalus.

    Motivatsioon

    Kontsessioonilepingud avaliku sektori hankijate vahel tuleks (maksumaksja raha vastutustundliku kasutamise kontekstis) täielikult vabastada hanke-eeskirjade järgimise kohustusest vastavalt punktides c–e sätestatud tingimustele.

    Avaliku sektori hankijatel peab olema võimalik teha koostööd ka nendes valdkondades, mis ei ole otseselt seotud avalike teenustega. See võib hõlmata koostööd protsessides, mis lihtsustavad ja toetavad nende tegevust, nt IKT-, eluaseme-, ostu- ja toitlustusteenused.

    Selline koostöö avaliku sektori hankijate vahel ei ole alati võrdväärne koostöölepinguga. Mõnikord teostavad suuremad ametiasutused ehitustöid väiksemate asutuste heaks. Seetõttu on soovitav, et üks avaliku sektori hankija täidab kontsessioonilepingut teise avaliku sektori hankija heaks. See on riiklike vahendite säästva kasutamise huvides.

    Euroopa Liidu Kohus ei ole öelnud, et osalevate avaliku sektori hankijate maksimaalne käive avatud turul ei tohi olla suurem kui 10 %. Kui suur see käibeosa peaks olema sõltub tegevuse liigist ja muudest asjaomastest teguritest. Tähtis on, et mitte iga erasektori osaluse vorm ei välistaks erandi tegemise võimalust. Riigihankekohustuse peaks tooma kaasa üksnes aktiivne erasektori osalus, st kui osanikuks on turul tegev erafirma.

    Muudatusettepanek 20

    Artikli 15 lõige 5

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Artikkel 15

    Ametiasutustevahelised suhted

    Artikkel 15

    Ametiasutustevahelised suhted

    5.   Lõigetes 1–4 osutatud erasektori osaluse puudumist kontrollitakse kontsessiooni andmise või kokkuleppe sõlmimise ajal. Käesolevas artiklis sätestatud erandid kaotavad kehtivuse alates hetkest, mil tekib erasektori osalus, kusjuures kehtivate kontsessioonide suhtes tuleb hankemenetlus uuesti avada kontsessiooni andmise tavapärase korra alusel.

       

    Motivatsioon

    Kontsessioonide andmise suhtes kohaldatava õiguse kavandatud lihtsustamise ja vähendamise eesmärki silmas pidades tuleks seaduse tekstis vältida keerulisi selgitusi, mis ei too kaasa suuremat õiguskindlust ja mis lisaks lähevad kaugemale Euroopa Kohtu kohtupraktikast.

    Muudatusettepanek 21

    Artikli 26 lõige 3

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Artikkel 26

    Kontsessiooniteated

    Artikkel 26

    Kontsessiooniteated

    3.   Sotsiaal- ja muude eriteenuste kontsessiooni anda soovivad avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad võivad kontsessiooni kavandatavast andmisest teavitamiseks avaldada eelteate võimalikult kiiresti pärast eelarveaasta algust. Kõnealused teated sisaldavad XIII lisas osutatud teavet.

       

    Motivatsioon

    Sotsiaalteenused ei avalda siseturule mõju või on see mõju väike ning tavapäraselt osutatakse neid teenuseid kohalikul tasandil. Seepärast on nõutav teavitamise kohustus kõnealuse valdkonna hankijate jaoks ebaproportsionaalne koormus. Pidades silmas reformi üldist eesmärki lihtsustada hankeõigust, ei tohi just kõnealuses teenustevaldkonnas reegleid karmistada.

    Muudatusettepanek 22

    Artikkel 35

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Artikkel 35

    Menetluslikud tagatised

    Artikkel 35

    Menetluslikud tagatised

    1.   Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad esitavad hanketeates, pakkumiskutses või kontsessioonidokumentides kontsessiooni kirjelduse, kontsessiooni andmise kriteeriumid ning miinimumnõuded. See teave peab võimaldama teha kindlaks kontsessiooni laadi ja ulatuse, et ettevõtjad saaksid otsustada, kas nad taotlevad osalemist kontsessiooni andmise menetluses. Kirjeldust, kontsessiooni andmise kriteeriume ja miinimumnõudeid läbirääkimiste käigus ei muudeta.

    1.   Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad esitavad hanketeates, pakkumiskutses või kontsessioonidokumentides kontsessiooni kirjelduse, kontsessiooni andmise kriteeriumid ning miinimumnõuded. See teave peab võimaldama teha kindlaks kontsessiooni laadi ja ulatuse, et ettevõtjad saaksid otsustada, kas nad taotlevad osalemist kontsessiooni andmise menetluses.

     

     

    2.   

     

       

    Motivatsioon

    Avaliku sektori hankija võib menetluse käigus pakkujate küsimuste ja märkuste tulemusena teha kontsessioonides muudatusi või kohandusi. Läbirääkimiste või dialoogi kaudu on avaliku sektori hankijal võimalik luua parem tasakaal nõudluse ja pakkumise vahel. Seetõttu peab olema võimalik osaliselt muuta ja täiendada miinimumnõudeid ja kontsessiooni andmise kriteeriume läbirääkimiste või dialoogi käigus saadud uute teadmiste alusel. Vastasel juhul kaotab pakkumismenetlus oma väärtuse.

    Praegu tuleb lepingu sisulise muutmise puhul menetlus peatada ja korraldada uus pakkumismenetlus. Seetõttu soovitab komitee luua lihtsa viisi, mis võimaldaks avaliku sektori hankijatel muuta kontsessioone ametliku parandusena pakkumuse esitamise tähtaja mõningaseks pikendamiseks.

    Muudatusettepanek 23

    Artikli 36 lõige 1

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Artikkel 36

    Taotlejate vahel valiku tegemine ja nende kvalitatiivne hindamine

    Artikkel 36

    Taotlejate vahel valiku tegemine ja nende kvalitatiivne hindamine

    1.   Avaliku sektori hankijad täpsustavad kontsessiooniteates osalemistingimused seoses järgmisega:

    1.   Avaliku sektori hankijad täpsustavad kontsessiooniteates osalemistingimused seoses järgmisega:

    (a)

    sobivus tegeleda kutsetööga;

    (a)

    sobivus tegeleda kutsetööga;

    (b)

    majanduslik ja finantsseisund;

    (b)

    majanduslik ja finantsseisund;

    (c)

    tehniline ja/või kutsealane suutlikkus.

    (c)

    tehniline ja/või kutsealane suutlikkus.

    Hankijad piirduvad osalemistingimusi kehtestades selliste tingimustega, mis aitavad tagada, et taotleja või pakkuja vastab õiguslikult ja finantsiliselt kontsessiooni nõuetele ning on äriliselt ja tehniliselt suuteline asjaomast kontsessiooni täitma. Kõik nõuded peavad olema lepingu esemega seotud ja sellega proportsionaalsed, võttes arvesse tõelise konkurentsi tagamise vajadust.

    Hankijad piirduvad osalemistingimusi kehtestades selliste tingimustega, mis aitavad tagada, et taotleja või pakkuja vastab õiguslikult ja finantsiliselt kontsessiooni nõuetele ning on äriliselt ja tehniliselt suuteline asjaomast kontsessiooni täitma.

    Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad nimetavad kontsessiooniteates ka dokumendid, millega ettevõtja peab oma suutlikkust tõendama. Kõnealune dokumendinõue peab olema mittediskrimineeriv ja kontsessiooni esemega proportsionaalne.

    Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad nimetavad kontsessiooniteates ka dokumendid, millega ettevõtja peab oma suutlikkust tõendama. Kõnealune dokumendinõue peab olema mittediskrimineeriv ja kontsessiooni esemega proportsionaalne.

    Motivatsioon

    Vt ka muudatusettepanekud 2 ja 28.

    Muudatusettepanek 24

    Artikli 36 lõige 7

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Artikkel 36

    Taotlejate vahel valiku tegemine ja nende kvalitatiivne hindamine

    7.   Liikmesriigid võivad ette näha, et avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija võib jätta kontsessiooni andmises osalemisest kõrvale mis tahes ettevõtja, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

    Artikkel 36

    Taotlejate vahel valiku tegemine ja nende kvalitatiivne hindamine

    7.    võivad ette näha, et avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija võib jätta kontsessiooni andmises osalemisest kõrvale mis tahes ettevõtja, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

    …

    …

    Motivatsioon

    Komitee leiab, et see kuulub avaliku sektori hankijate pädevusse.

    Muudatusettepanek 25

    Artikli 38 uus lõige 3

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Artikkel 38

    Kontsessioonitaotluste esitamise tähtajad

    Artikkel 38

    Kontsessioonitaotluste esitamise tähtajad

    2.   …

    2.   …

     

       

    Motivatsioon

    Teatud kontsessioonide vastu tuntakse vähe huvi. Kui ainult üks osapool on huvitatud, ei ole mõtet kogu menetlust läbi viia. Lisaks sellele annavad avatud arutelud avaliku sektori hankija seisukohast parema tulemuse.

    Muudatusettepanek 26

    Artikli 39 lõige 2

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Artikkel 39

    Kontsessiooni andmise kriteeriumid

    Artikkel 39

    Kontsessiooni andmise kriteeriumid

    2.   Kontsessiooni andmise kriteeriumid on seotud kontsessiooni esemega ning need ei anna avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijale piiramatut valikuvabadust.

       

    Kõnealuste kriteeriumidega tagatakse tõhus konkurents ja nendega kaasnevad nõuded, mis lubavad pakkujate esitatud teavet tegelikkuses kontrollida. Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad kontrollivad tegelikkuses pakkujate esitatud teabe ja tõendite alusel, kas pakkumused vastavad pakkumuste hindamise kriteeriumidele.

    Motivatsioon

    Säte on üleliigne. Sellega ei kaasne lisaväärtust ning lihtsustamise eesmärki arvestades tuleks see välja jätta. Selle sisu on juba hõlmatud esmase õiguse üldpõhimõtetega.

    Muudatusettepanek 27

    Artikli 39 lõige 4

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Artikkel 39

    Kontsessiooni andmise kriteeriumid

    4.   Liikmesriigid võivad ette näha, et avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad sõlmivad kontsessiooni majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel kooskõlas lõikega 2. Need kriteeriumid võivad lisaks hinnale või kuludele hõlmata mis tahes järgmist kriteeriumi:

    Artikkel 39

    Kontsessiooni andmise kriteeriumid

    4.   Liikmesriigid võivad ette näha, et avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad sõlmivad kontsessiooni majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel kooskõlas lõikega 2. Need kriteeriumid võivad lisaks hinnale või kuludele hõlmata mis tahes järgmist kriteeriumi:

    Motivatsioon

    Komitee leiab, et madalaima hinna kriteerium on soovitav säilitada. Praeguses sõnastuses on ebaselge, kas see on võimalik. Ka nn madalaima hinna kriteeriumi puhul võivad kvaliteedikriteeriumid olulised olla, näiteks miinimumnõuete vormis. Avaliku sektori hankijad peavad saama siinkohal ise valida. Peale selle peavad avaliku sektori hankijad sageli seadma kokkuhoiu saavutamise eesmärgid, mida tuleb arvestada kontsessiooni andmise kriteeriumide valimisel.

    Muudatusettepanek 28

    Artikli 39 lõike 4 punkt a

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Artikkel 39

    Kontsessiooni andmise kriteeriumid

    Artikkel 39

    Kontsessiooni andmise kriteeriumid

    4.   …

    4.   …

    a)

    kvaliteet, sh tehniline väärtus, esteetilised ja funktsionaalsed omadused, ligipääsetavus, kõiki kasutajaid arvestav projekt, keskkonnanäitajad ja innovatiivsus;

    a)

    kvaliteet, sh tehniline väärtus, esteetilised ja funktsionaalsed omadused, ligipääsetavus, kõiki kasutajaid arvestav projekt, keskkonnanäitajad ja innovatiivsus;

    …

    …

    Motivatsioon

    Mõned avaliku sektori hankijad soovivad seada riigihankelepingutele ja kontsessioonidele sotsiaalseid kriteeriume. Praegu sotsiaalseid kriteeriume tavaliselt hindamisel ei arvestata, kuna neil puudub lepinguga piisav otsene seos. Sel põhjusel lisati sotsiaalsed kriteeriumid riigihankedirektiivi. Komitee soovitab, et kõnealuses direktiivis viidataks selgelt, et kontsessioonide puhul on võimalik kehtestada sotsiaalseid kriteeriume. Nii on seda võimalust kasutada soovivatel avaliku sektori hankijatel võimalik selliseid kriteeriume kehtestada. Preambuli punktis 29 viidatakse sellistele sotsiaalsetele tingimustele, kuid asjaomases artiklis neid ei mainita.

    Vt ka muudatusettepanekud 2 ja 25.

    Muudatusettepanek 29

    Artikli 40 lõige 3

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Artikkel 40

    Olelusringi kulude arvestamine

    Artikkel 40

    Olelusringi kulude arvestamine

    3.   Kui liidu õigusakti ja sealhulgas sektoripõhiste õigusaktide kohaste delegeeritud õigusaktide raames võetakse vastu ühine olelusringi kulude arvutamise meetod, kohaldatakse seda juhul, kui olelusringi kulude arvutamine kuulub artikli 39 lõikes 4 osutatud pakkumuste hindamise kriteeriumide hulka.

       

    Selliste õigusaktide ja delegeeritud aktide loetelu on esitatud II lisas. Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 46 seoses kõnealuse loetelu ajakohastamisega, kui uute õigusaktide vastuvõtmise, tühistamise või muutmise tõttu on sellised muudatused vajalikud.

    …

     

    Motivatsioon

    Tervitatav on asjaolu, et komisjon innustab avaliku sektori hankijaid arvestama kontsessioonide andmisel olelusringi kulusid. Kuid kõnealune kohustus läheb liiga kaugele, sest selles viidatakse tulevasele arvutamise meetodile, mis ei ole veel kehtestatud. Ennustamatuse tõttu ei saa nõustuda õigusliku kohustuse kehtestamisega mitteeksisteeriva meetodi järgimiseks.

    Muudatusettepanek 30

    Artikli 42 lõige 4

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Artikkel 42

    Kontsessioonide muutmine nende kehtivusajal

    4.   Kui muudatuse maksumust saab rahaliselt väljendada, ei käsitata muudatust olulisena lõike 1 tähenduses, kui selle maksumus ei ületa artiklis 5 sätestatud piirmäärasid ja jääb alla 5 % algse lepingu maksumusest, kui muudatus ei muuda lepingu üldist olemust. Kui tehakse mitu järjestikust muudatust, hinnatakse kõnealust maksumust järjestikuste muudatuste kumulatiivse maksumuse alusel.

    Artikkel 42

    Kontsessioonide muutmine nende kehtivusajal

    4.   Kui muudatuse maksumust saab rahaliselt väljendada, ei käsitata muudatust olulisena lõike 1 tähenduses, kui selle maksumus ei ületa artiklis 5 sätestatud piirmäärasid ja jääb alla 10 % algse lepingu maksumusest, kui muudatus ei muuda lepingu üldist olemust. Kui tehakse mitu järjestikust muudatust, hinnatakse kõnealust maksumust järjestikuste muudatuste kumulatiivse maksumuse alusel.

    Motivatsioon

    Komitee soovitab lubatud muudatuste piirmäära tõsta. Siinkohal tuleb arvestada asjaolu, et kontsessioonide kestus on tavaliselt pikem kui riigihankelepingute puhul.

    Muudatusettepanek 31

    III lisa, lõige 3

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    III LISA

    ARTIKLIS 4 OSUTATUD VÕRGUSTIKU SEKTORI HANKIJATE SOORITATUD TEGEVUSED

    Võrgustiku sektori hankijate antavate kontsessioonide haldamist käsitleva käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse järgmiste tegevuste suhtes.

    III LISA

    ARTIKLIS 4 OSUTATUD VÕRGUSTIKU SEKTORI HANKIJATE SOORITATUD TEGEVUSED

    Võrgustiku sektori hankijate antavate kontsessioonide haldamist käsitleva käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse järgmiste tegevuste suhtes.

    …

    …

    3.

    Joogivee puhul:

    (a)

    selliste püsivõrkude pakkumine või käitamine, mille eesmärgiks on pakkuda avalikkusele joogivee tootmise, transpordi või jaotamisega seotud teenust;

    (b)

    joogivee tarnimine sellistesse võrkudesse.

    Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka kontsessioonide suhtes, mille on andnud või korraldanud üksused, kes tegelevad eespool osutatud tegevusega ning mis on seotud ühega järgmistest:

    (a)

    vesiehitusprojektide, niisutuse või maakuivendusega, tingimusel, et joogiveetarne moodustab üle 20 % nimetatud projektide, niisutus- või kuivendustööde käigus saadava vee kogumahust, või

    (b)

    reovee ärajuhtimine ja töötlemine.

    Kui artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus ja lõikes 2 osutatud võrgustiku sektori hankija varustab üldkasutatavat teenust osutavaid võrke joogiveega, ei käsitata seda asjakohase tegevusena esimese lõigu tähenduses, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

    (a)

    asjaomase üksuse joogivee tootmine toimub seetõttu, et selle joogivee tarbimine on vajalik muu kui käesoleva lisa punktides 1–4 nimetatud tegevuse teostamiseks;

    (b)

    üldkasutatavate võrkude varustamine sõltub ainult üksuse omatarbimisest ega ole ületanud 30 % üksuse summaarsest joogivee tootmisest, võttes arvesse kolme eelneva aasta, sh käesoleva aasta keskmist.

    Motivatsioon

    Kooskõla muudatusettepanekutega 1, 5 ja 15.

    Muudatusettepanek 32

    IV lisa pealkiri

    Komisjoni ettepaneku tekst

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Motivatsioon

    Komitee soovib, et menetlused oleksid paindlikud, ja soovitab seetõttu sätestada võimalus lisada kontsessiooniteates sisalduv teave ka kontsessioonidokumenti. Praktika on näidanud, et need küsimused vajavad selgitusi, mida saab paremini anda lisatud kontsessioonidokumendis. Läbipaistvus on tagatud, kuna kontsessioonidokument saadetakse eelnevalt kõigile huvitatud osapooltele.

    Brüssel, 19. juuli 2012

    Regioonide Komitee president

    Mercedes BRESSO

    (1)  EÜT L 204, 21.7.1998, lk 11

    (2)  EÜT L 27, 30.1.1997, lk 20.

    (3)  EÜT L 15, 21.1.1998, lk 14.

    (4)  EÜT L 164, 30.6.1994, lk 3.

    (5)  ELT L 315, 3.12.2007, lk 1.

    (6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrus ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta.

    (7)  ELT L 293, 31.10.2008, lk 3.

    (8)  ELT L 315, 3.12.2007.

    Top