19.1.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 17/37

—

on seisukohal, et mullaliigid, maakorraldus ja kliima erinevad Euroopas piirkonniti märkimisväärselt, mis tähendab, et vaja on spetsiaalseid korraldussuuniseid ja kaitsestrateegiaid, et tagada mullakaitse teostamine proportsionaalsel viisil piirkondlike prioriteetide alusel, kuid üldises raamistikus, eesmärgiga tagada ka ELi meetmete elluviimine;

—

märgib, et mullale avalduvate ohtudega on vaja kiiresti tegeleda, eriti silmas pidades kliimamuutusi;

—

rõhutab, et kliimamuutused võivad avaldada mullale mitmesugust mõju, peamiselt muutuste tõttu mulla niiskuses, temperatuuris ja samuti sademete hulgas, mille tulemusel võib muld degradeeruda, mis väljendub muu hulgas orgaanilise aine kadumises ning erosiooni, tihenemise ning äravoolu suurenemises;

—

rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võivad täita olulist rolli mulla degradeerumise seires ning anda panuse saastatud alade loetelu koostamisse;

—

on seisukohal, et mullakaitsepoliitikas tuleb saavutada õige tasakaal ühelt poolt Euroopa tasandi meetmete ning teiselt poolt subsidiaarsuse ja parema õigusloome põhimõtetega arvestamise vahel, et vältida tarbetut lisahalduskoormust ja ebaproportsionaalseid kulusid. Seepärast tuleks ELi mullakaitse õigusaktid kujundada nii, et sekkutakse vaid juhul, kui tegutsemine on vajalik;

—

on seisukohal, et mullakaitse meetmete lünkadega on kõige parem tegeleda kogu ELis ühiselt üldise raamistiku ja ühiste põhimõtete kaudu, millest kõik riigid on kohustatud kinni pidama. Seepärast toetab komitee mulla raamdirektiivi, kuid oluline on, et poliitika ei oleks liigselt ettekirjutav, näiteks kvantitatiivsete sätete ja piirväärtuste näol.

Raportöör

Corrie McCHORD (UK/PES), Stirlingi volikogu liige

Viitedokument

Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Mullakaitse teemastrateegia rakendamine ja praegune tegevus”

COM(2012) 46 final

1.

Komisjoni aruandes antakse ülevaade mullakaitse teemastrateegia rakendamisest alates selle vastuvõtmisest 2006. aasta septembris, samuti käsitletakse selles mulla degradeerumise praegusi suundumusi ning ülesandeid, mida tuleb tulevikus mullakaitse tagamiseks lahendada.

2.

Strateegias toodi välja selle rakendamise neli sammast: teadlikkuse tõstmine, teadusuuringud, integratsioon ja õigusaktid. Strateegia keskne osa oli mulla raamdirektiivi ettepanek (COM(2006) 232 final), mis oli üles ehitatud kolme teema ümber: ennetavad meetmed, probleemi määratlemine ja operatiivmeetmed.

3.

Regioonide Komitee on varem mullakaitse teemaga seoses avaldanud järgmised arvamused:

4.

Muld on osa meie keskkonna-, sotsiaalsetest ja majandussüsteemidest, mis muude keskkonnateenuste hulgas toetab toiduainete tootmist, veevoolu kvaliteedi ja kvantiteedi kontrollimist, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohandumist ning bioloogilist mitmekesisust. Mulla hea seisukorra tagamine selle oluliste funktsioonide täitmiseks on väga oluline Euroopa keskkonna ja majanduse jätkusuutlikkusele.

5.

Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse 2012. aastal avaldatud olulises aruandes „The State of Soil in Europe” tõsteti esile kümne peamise Euroopa mullale avalduva ohu olulisust: orgaanilise aine kadu, erosioon, tihenemine, pinnase katmine, sooldumine, hapestumine, bioloogiline mitmekesisus, kõrbestumine (Euroopa lõunaosas), maalihked ja mulla saastumine. Arutati ka ülevaadet mulla süsinikusisalduse ja globaalse kliima, erosiooni, veeladustamisvõime, hapestumise ja biokütuste kohta. Aruandes märgiti, et mulla degradeerumine ELis jätkub pidevalt ning süveneb Euroopa mõnes osas. Aruanne näitab, et ELi, riigi ja piirkondliku tasandi praegused meetmed ja õigusaktid ei ole olnud piisavad mulla täielikuks kaitsmiseks.

6.

Mineraalsed ja orgaanilised mullaliigid, maakorraldus ja kliima erinevad Euroopas piirkonniti märkimisväärselt, mis tähendab, et vaja on spetsiaalseid korraldussuuniseid ja kaitsestrateegiaid, et tagada mullakaitse teostamine proportsionaalsel viisil piirkondlike prioriteetide alusel, kuid üldises raamistikus, eesmärgiga tagada ka ELi meetmete elluviimine.

7.

Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on Euroopa muldade kaitses täita otsustav roll. Maakorraldajate ja ehitus- ja maakasutuslubasid väljastavate asutustena hõlmab see muu hulgas vastutust selle eest, et ruumilist planeerimist reguleerivad õigusaktid täidaksid mulla kaitsmise eesmärki ja et neid kohaldataks nõuetekohaselt. Seesugustel asutustel võivad olla volitused valglinnastumise ja pinnase katmise vältimiseks, degradeeritud või mahajäetud elurajoonide ja tööstusmaastike taaselustamise ergutamiseks linnades ning haljasalade kaitsmiseks ja edendamiseks.

8.

Regioonide Komitee pooldab seda, et Euroopa mis tahes seadussätetes järgitaks lähenemisviisi, mis on piisavalt paindlik riiklike ja piirkondlike olude erinevuste suhtes. Ühine, kogu ELi hõlmav mullakaitseraamistik aitab tagada, et maakasutajate (kõige laiemas tähenduses) kohustused mulla kaitsmisel on kõigis liikmesriikides sarnased, vähendades nii konkurentsimoonutuste võimalust siseturul.

9.

Komisjoni aruandes (4. osa) antakse hinnang praegustele ja tulevastele probleemidele. Komitee nõustub komisjoni analüüsiga, milles märgitakse, et viimase kümne aasta jooksul on mulla degradeerumine nii ELis kui ka kogu maailmas suurenenud ning et tõenäoliselt see suundumus jätkub, kui maakasutuse ja -korralduse, orgaanilise aine ja süsiniku ning ressursside tõhusama kasutamise küsimustes tõhusalt ei tegutseta.

10.

On selge, et maailma rahvastiku prognoositav kasv, liha- ja piimatoodete suurenev tarbimine ning biomassi intensiivsem kasutamine energiatootmiseks koos kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohandumise meetmetega, kõrbestumise ohuga ja maa hõivamisega viivad kõik selleni, et kasvab konkurents maa ja veeressursside pärast ning suureneb mulla degradeerumise oht.

11.

Mullale avalduvate ohtudega on vaja kiiresti tegeleda, eriti silmas pidades kliimamuutusi. Põllumajanduse mõju mullast lähtuvale süsinikdioksiidi (CO2) ja dilämmastikoksiidi (N2O) heitele on eriti suur. ELi mullad sisaldavad üle 70 miljardi tonni orgaanilist süsinikku, mida on peaaegu 50 korda rohkem kui meie kasvuhoonegaaside aastaheide. Eriti tõsine probleem on orgaanilise aine kadumine mullast ja seega suurenev CO2-heide, kuna see süvendab kliimamuutusi. Tõendid (1) näitavad, et orgaaniline aine on vähenemas Ühendkuningriigis, Prantsusmaal, Belgias ja Austrias. Lisaks mulla kvaliteedile avaldatavale negatiivsele mõjule võib mulla orgaanilise aine kadumine põhjustada CO2-heite sattumist atmosfääri ning mõjutada seega negatiivselt ELi eesmärke vähendada CO2-heidet.

12.

Kliimamuutused võivad avaldada mullale mitmesugust mõju, peamiselt muutuste tõttu mulla niiskuses, temperatuuris ja samuti sademete hulgas, mille tulemusel võib muld degradeeruda, mis väljendub muu hulgas orgaanilise aine kadumises ning erosiooni, tihenemise ning äravoolu suurenemises. Mitte kõigis liikmesriikides ei paku maakorraldusmeetmed kaitset mullas sisalduvale süsinikule.

13.

Tehtud on üleskutseid kiireks tegutsemiseks kahjustatud turbaalade taastamiseks, et peatada süsiniku kadumine ja taaselustada tervete turbaalade erinevad ökosüsteemi teenuseid. Kuigi turbaalad moodustavad vaid 2 % ELi viljeldavast maast, pärineb nendelt enam kui 50 % sektori CO2-heitest. Viimastel aastatel on kasvanud ka mure mõju pärast, mida avaldab turbaalade kasutamine aianduses kasutatava kaubandusliku turba kaevandamiseks.

14.

Mulla süsinikuvaru hoidmine (ning dilämmastikoksiidi heite minimeerimine) annab olulise panuse kasvuhoonegaaside heite vähendamisse ja kliimamuutuste leevendamisse. Komisjoni projekt „Sustainable Agriculture and Soil Conservation” („Säästev põllumajandus ja pinnase kaitse”) (2) andis kasuliku kogumi juhtumiuuringuid ja soovitusi.

15.

Ressursside tõhusal kasutamisel on otsustav tähtsus. Põllumajandus sõltub suurel määral mullaviljakusest, eriti toitainete kättesaadavusest. Valdav osa ELis kasutatavatest fosforväetistest on imporditud. Samuti toodetakse ELis igal aastal suures koguses sõnnikut, biojäätmeid ja reoveesetteid. Edasine samm toitainete tarnekindluse suurendamiseks, mulla omaduste parandamiseks ja võimalike toksiliste ainete reostuse piiramiseks on tagada selliste ainete nõuetekohane kogumine, töötlemine ja kasutamine. Komitee soovitab vaadata läbi reoveesetete direktiivi, et kontrollida teiste orgaaniliste ainete kasutamist maa-aladel, mida seni selle direktiivi raames ei kontrollita.

16.

Praegused maa hõivamise (pinnase katmine) suundumused on kogu ELis kõike muud kui säästvad ning see on ELis mulla degradeerumise oluline põhjus. Pinnase katmine mõjutab sageli viljakat põllumajandusmaad, ohustab bioloogilist mitmekesisust, suurendab üleujutuste ja veenappuse ohtu ning aitab kaasa globaalsele soojenemisele. Aprillis 2012 avaldas komisjon suunised (3) parimate tavade kohta pinnase katmise piiramisel, vähendamisel ja heastamisel. Regioonide Komitee soovitab tungivalt neid suuniseid kasutada.

17.

Happelise õhusaasta sadenemine võib mulda negatiivselt mõjutada hapestumise ja nitrifikatsiooni teel. Peamisteks hapestavateks aineteks on nüüd tunnistatud dilämmastikoksiidid ja ammoniaak, samas kui vääveldioksiidi heide on viimastel aastatel reguleerimise tulemusena üldiselt vähenenud. Oluline on tagada, et hapestavate ainete heide väheneks Euroopas pidevalt, et vähendada maa-alasid, mis ületavad happelisuse kriitilise saastekoormuse.

18.

Komisjoni aruandes (5. osa) tuuakse välja viis praegust tegevust ning komitee esitab iga tegevuse kohta alljärgnevad märkused.

19.

Teadlikkuse suurendamine mullakaitse teemastrateegiast ja vajadusest kaitsta ELis mulda on väga oluline. Maakasutajad peavad olema täiesti teadlikud säästvatest mullaharimistavadest, mis säilitavad mulla ökosüsteemi teenused. Seepärast kiidab komitee väga komisjoni 2006. aastast tehtud jõupingutusi teadlikkuse suurendamiseks mulla temaatikast. See hõlmab komisjoni avaldatud Euroopa muldade atlast (4) ja mulla bioloogilise mitmekesisuse Euroopa atlast, (5) samuti suuri mullateemaatika konverentse. Samuti kiidab komitee seda, et komisjon on loonud Euroopa Mullabüroo võrgustiku raames teadlikkuse tõstmise ja teadmiste levitamise töörühma.

20.

Mulla säästva kasutamise edendamisel on keskne roll maakasutajate ja teiste sidusrühmade teadlikkuse suurendamisel, samuti avalikkuse teavitamisel ja harimisel muldade tähtsusest. Siiski ei saavutata mullakaitse vajalikku taset vaid teadlikkuse suurendamisega, pigem on vaja mitmesuguseid meetmeid, mille puhul peaksid haridusmeetmed ja majanduslikud stiimulid olema sama olulised kui reguleerivad meetmed Teadlikkuse suurendamisel eesmärgiga parandada säästvate mullaharimistavade rakendamist on jätkuvalt oluline roll mulla degradeerumise minimeerimisel. Seepärast innustab komitee kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi tegutsema selle valdkonna saadikutena ning üks võimalus on järgida Euroopa Maa ja Mullaliidu (European Land and Soil Alliance, ELSA) positiivset eeskuju.

21.

Teadusuuringud on väga tähtsad selleks, et tagada mullakaitse prioriteetide parem mõistmine ning poliitikakujunduse jätkuv tuginemine teaduslikule alusele. Seepärast tervitab komitee väga komisjoni 2006. aastast tehtud tööd, mille käigus on mullatemaatika käsitlemiseks loodud umbes 25 teadusprojekti, (6) nagu nt ENVASSO, RAMSOIL ja SOILSERVICE. Oluline on tagada, et jätkatakse nende teadusprojektide käigus saadavate teadmiste asjakohast levitamist kõnealuste teadusuuringute lõppkasutajate, sh lõpuks ka maakasutajate hulgas. Täiendavate mullauuringute ja mullaseire andmete kättesaadavaks tegemine on vajalik praeguste lünklike teadmiste kõrvaldamiseks, ent sealjuures tuleb arvesse võtta kulude asjakohasuse aspekti ning see peab toimuma kõigi osalejate vastastikuse teabevahetuse kaudu Otsustava tähtsusega on hindamismeetodite, leevendusmeetmete ja miinimumnõuete määratlemine mullaseire tegevuse ühtlustamiseks.

22.

Komitee märgib, et komisjon jätkab teadusprojektide toetamist eelkõige järgmistes valdkondades: maalihked, pinnase katmine, mulla funktsioonid ja mulla süsiniku- ja lämmastikuringe (põhirõhk on turbaalade taastamisel), mullaviljakus ning toitainete ringlussevõtt põllumajanduses. Komitee toetab nende teadusuuringute vajalikkust, mis nõuab ka asjakohast teadmiste edastamist sidusrühmadele.

23.

Regioonide Komitee kutsub üles töötama välja ajakohastatud ülevaate mullareostuse ulatusest Euroopa Liidus ja liikmesriikide meetmetest selle probleemi lahendamisel. Eelkõige tuleks sealjuures keskenduda seostele mullareostuse ja põhjaveereostuse vahel, kuna põhjavesi on paljudes riikides peamine joogivee allikas.

24.

Hetkel ei ole keskkonnastandardeid mulla peamiste protsesside ja funktsioonide kaitsmiseks ning Euroopal ei ole üldist mullaseiresüsteemi. Jätkuvalt on vaja tegeleda mulda puudutavate süstemaatiliste andmete puudumise kõrvaldamisega ELis, selgitada välja, millised andmed on juba kättesaadavad, tuvastada puudujäägid ja anda soovitusi mullaseire kohta tulevikus. Komitee on nõus, et mullaseiret on vaja tugevdada, st toetada asjakohaseid piirkondlikke mullakaitse lähenemisviise. Parandada on vaja Euroopa, riigi ja piirkondliku tasandi poliitikakujundajate juurdepääsu asjakohastele mulda puudutavatele andmetele ja vajalikule teabele. Lisaks puudub Euroopas tervikuna piisav pikaajaline mullaseire võrgustikku kuuluvatel aladel, mille abil tegeleda muu hulgas eeskätt selliste probleemidega nagu mulla ja kliimamuutuste vastastikune mõju Seepärast tervitab komitee Euroopa Mullaandmekeskuse tegevuse jätkumist.

25.

Kuigi käimas on strateegia kuues aasta, ei ole ELil ikka veel üheski vormis kogu ELi hõlmavat süstemaatilist või ühtlustatud mullaseiresüsteemi ning uurimismeetodid on erinevad. Mullakaitsevormid ja mulla kvaliteet on ELis väga erinevad ning mulla raamdirektiivi ettepanekuga püüti seda probleemi lahendada. Sellega seoses tervitab komitee selliseid teadusprojekte nagu LUCAS, mille eesmärk on koguda andmeid Euroopa Mullaandmekeskusele. Komitee toetab komisjoni ettepanekut tugevdada ühtlustatud mullaseiret, korrates mullauuringuid ja katsetades ka uusi kaugseire meetodeid.

26.

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võivad täita olulist rolli mulla degradeerumise seires ning anda panuse saastatud alade loetelu koostamisse. Sihipärane ja tõhus mullakaitsepoliitika peab põhinema teadmisel selle kohta, kus võib tõenäoliselt toimuda mulla degradatsioon.

27.

Mulla kvaliteedi seire toimub liikmesriikides paljudel eri viisidel. Komisjon teeb ettepaneku ühtlustada seiretegevus, et saada selge ettekujutus Euroopa muldade seisukorrast. Teadusuuringute Ühiskeskus on juba kogunud märkimisväärse hulga andmeid, kuid liikmesriikide selgete ja võrreldavate aruannete abil oleks võimalik rohkem ära teha. Ühtset seiret tuleks rakendada koos praegu läbivaadatava seiremehhanismi otsusega.

28.

Komitee tervitab asjaolu, et komisjon peab liikmesriikidega intensiivset arutelu mullakaitse meetmete väljatöötamisel muu hulgas ressursitõhususe tegevuskava, ühise põllumajanduspoliitika ja regionaalpoliitika raames. Mulla valdkonnaülene olemus tingib selle, et Euroopa Komisjoni mullakaitse ettepanekud tuleb integreerida mitmetesse poliitilistesse algatustesse ja rakendusmehhanismidesse (nt vee raamdirektiiv, nitraatide direktiiv, üleujutuste direktiiv, reoveesetete direktiiv, bioloogilise mitmekesisuse säilitamist käsitlevad elupaikade direktiiv ja linnudirektiiv, plaanide, programmide ja projektide keskkonnamõju hindamist käsitlevad direktiivid, maaelu arengu määrus, ühine põllumajanduspoliitika).

29.

Regioonide Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles kinnistama mullakaitse teemastrateegia ühise tegevuskavana, et aidata liikmesriikidel ning kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel paremini mullakaitsepoliitikat rakendada ja Euroopa eeskirju ellu viia. Praegu on mullaalased ettepanekud ja meetmed esitatud arvukates ELi ettepanekutes. Mullakaitse teemastrateegia võib anda tervikliku ülevaate olemasolevatest ja uutest meetmetest ning selles võib üksikasjalikult kirjeldada seda,

30.

Kavandatav ühise põllumajanduspoliitika keskkonnahoidlikumaks muutmine on tervitatav. Reformi on vaja selleks, et võtta meetmeid, millega muuta ühine põllumajanduspoliitika valdkondades, nagu mullakaitse piirkondlike lahenduste jaoks atraktiivsemaks. See hõlmab kaalutlusi selle kohta, kuidas kasutada ELi maaelu arengu fondide vahendeid maaelu arengu lepingute sõlmimiseks, et pakkuda maakasutajatele rahalist toetust mulla kaitsmiseks, turbaalade taastamiseks, märgalade rajamiseks, haritava maa muutmiseks rohumaadeks, mulla erosiooni vältimiseks ja orgaanilise aine kaitsmiseks. Seepärast toetab komitee väga komisjoni märkusi selle kohta, et maaelu arengu fondide kaudu võiks võtta veelgi meetmeid mullakvaliteedi parandamiseks ja laiendada nendega kaetavat maa-ala.

31.

Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse 2012. aasta aruandes märgitakse, et praegused ühise põllumajanduspoliitika heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste meetmed ei ole olnud mullakaitse eesmärkide jaoks täiesti piisavad. Seepärast tuleb praegused ÜPP keskkonnahoidlikumaks muutmise ettepanekud suunata paremate mullakaitse tulemuste saavutamisele, suurendamata samas liikmesriikide ametiasutuste halduskoormust. See hõlmab hinnangut selle kohta, kas on veel ruumi heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste meetmete täiendavaks arendamiseks, et parandada mullakaitset.

32.

Samuti tuleb märkida, et ÜPP meetmed hõlmavad vaid põllumajandusmaid, millele antakse otsetoetusi. Komitee toetab komisjoni ettepanekut, et ÜPP üldise reformi raames selgitataks ja täpsustataks mullaga seotud standardeid. Komitee tervitab eriti praegust ettepanekut uute heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste kehtestamiseks mulla orgaanilise aine säilitamiseks. See hõlmab muu hulgas koristusjäätmete põletamise keeldu haritaval maal ning märgalade ja süsinikurikka mulla esmakünni keeldu.

33.

Komitee toetab komisjoni praegust tegevust selleks, et võtta mullakaitset teistes asjaomastes poliitikavaldkondades paremini arvesse. See hõlmab põllumajanduse tootlikkuse ja jätkusuutlikkuse Euroopa innovatsioonipartnerluse väljatöötamist, milles keskendutakse eelkõige maakorraldusele ja mullaharimisele, Euroopa veevarude kaitsmise kavale ja ühtekuuluvuspoliitika rakendamisele.

34.

Mullaharimise ja hajureostuse vahel on selged seosed ning see on oluline ja tungiv vee kvaliteeti puudutav probleem kogu Euroopas. Mulla erosioon ning pestitsiidide ja toitainete kandumine põllumajandusmaadelt ohustavad vee kvaliteeti. Vaatamata hajureostuse probleemi olulisusele ei ole nitraatide direktiivis 91/676/EMÜ, põhjavee direktiivis 2006/118/EÜ ega vee raamdirektiivis sätestata otsesõnu mullaalase õigusakti vajadust. Kui põhjavesi on kord reostunud, siis võib selle reostusest puhastamiseks kuluda sadu aastaid. Seepärast nõuab komitee asjakohaste meetmete võtmist, et võidelda mulla degradeerumise ja hajureostuse põhjavette ja muudesse vooluveekogudesse sattumise ohu vastu.

35.

Kuigi prioriteediks jäävad mulla degradeerumist ennetavad meetmed, nõuab Euroopa teatud muldade praegune seisukord mulla tervendamise meetmeid. Komitee tervitab komisjon ettepanekut jätkata järgmisel programmiperioodil (2014–2020) mahajäetud tööstusmaastike taaselustamise toetamist ühtekuuluvusfondist ja Euroopa Regionaalarengu Fondist. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid endale jätkuvalt teadvustama, et abikõlblikele piirkondadele, kes soovivad võidelda mulla degradeerumisega, on kättesaadavad märkimisväärsed ühtekuuluvusfondi ressursid.

36.

Regioonide Komitee kutsub komisjoni üles looma toetusprogrammi LIFE+ raames mullaalaste projektide jaoks täiendavaid võimalusi. Eelseisval perioodil võib rahastamiskorda laiendada. Praeguste nõuete kohaselt peavad keskkonnapoliitika ja juhtimise valdkonda kuuluvad projektid olema eeskuju loovad ja/või innovaatilised. Mullaprobleemide käsitlemisel ei ole aga paljudel juhtudel vajalik mitte niivõrd innovatsioon, vaid pigem on oluline meetmete kordamine või juba alustatud meetmete jätkamine.

37.

Komitee tervitab komisjoni ettepanekut vaadata läbi keskkonnamõju hindamise direktiiv, mis annab võimaluse mullaküsimusi projekti kavandamise varases etapis paremini arvesse võtta. Oluline on, et komisjon kaaluks, kuidas töötada välja CO2-heite vähendamise ja mulla orgaanilise aine säilitamise stiimulid maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris osana ELi poolt aastani 2020 võetud kliimakohustustest.

38.

Mullakahjustustel võivad olla piiriülesed mõjud (nt kasvuhoonegaaside heited, hajureostusained, erodeeruvad setted, mullas sisalduva süsiniku kadumine, saaste piiriülene levimine). Euroopa mullastik on suur kasvuhoonegaaside, sh N2O-heite neeldaja ja samuti selle potentsiaalne allikas.

39.

Komitee tervitab komisjoni konstruktiivseid jõupingutusi Rio+20 konverentsil ning maa degradeerumise küsimuse lisamist lõplikku teksti (7). Komitee innustab komisjoni hoidma mullakaitsepoliitikat oma prioriteetide hulgas rahvusvahelistel konverentsidel, nagu ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohtumistel ja muud asjaomased foorumid, sh bioloogilise mitmekesisuse konventsioon. Komitee kiidab asjaolu, et komisjon koos kõrbestumise vastu võitlemise ÜRO konventsiooniga toetab aktiivselt mulla degradeerumise majanduslikke aspekte käsitlevat algatust, et luua stiimulid investeerimiseks säästva maakorralduse meetmetesse. Samuti on komitee rahul, et komisjon kavatseb teha tööd rahvusvahelisel tasandil, et edendada mullaküsimuste käsitlemiseks valitsustevahelise töörühma loomist.

40.

Kuna tegemist on aruandega mullakaitse teemastrateegia rakendamise kohta, ei puudutata komisjoni aruandes endas subsidiaarsuse ega proportsionaalsuse küsimust. Kaudselt viidatakse võimalikule ELi mullakaitse õigusaktile, mis siiski tõstataks need küsimused.

41.

Liikmesriigid, kes on vastu 2006. aasta raamdirektiivi ettepanekule ja blokeerisid 2010. aastal õigusakti vastuvõtmise nõukogus, toovad põhjenduseks subsidiaarsuse põhimõtte. Probleem seisneb selles, et kui teatud liikmesriikidel on mullakaitse valdkonnas juba üksikasjalikud õigusaktid, puudub teistel liikmesriikidel õigusraamistik või on see oluliselt vähem väljaarendatud. Regioonide Komitee kutsub liikmesriike üles võtma riiklikke meetmeid ja nõuab viivitamatult

Komitee toetab Euroopa Komisjoni meetmeid, mis võimaldavad liikmesriikidel oma pädevusvaldkonnas vastavaid mullakaitsesätteid välja töötada ja rakendada.

42.

Mulla degradeerumisel, samuti kasvuhoonegaaside kandumisel, saastel, tihenemisel, hajureostusel ja pinnase katmisel on piiriülesed mõjud ning seepärast on õigustatud (vähemalt) poliitika kooskõlastamine ELi tasandil. Näiteks võib tihenenud või kahjustatud muld, mis ei suuda vihmavett vastu võtta, suurendada üleujutust naaberriikides. Veesaaste ja eutrofeerumine leiavad samuti aset mulla saastatuse tagajärjel ega ole piiratud riigipiiridega. Ühes riigis mulla erosiooni tõttu minema uhutud setted võivad blokeerida tamme või kahjustada infrastruktuuri, nt sadamaid, teistes riikides. Saastatud muld võib reostada naaberriikide põhjavett. Seepärast käsitatakse ELi õigusakti viisina kaitsta asjaomase riigi maakasutajaid teise riigi tavade kahjulike tagajärgede eest, mille eest nad ei vastuta (8). Piiriüleste mõjude ilmnemisel on selle probleemi lahendamiseks olulised kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahelised koostööalgatused.

43.

Arvestades asjaolu, et kuus aastat pärast mullakaitse teemastrateegia avaldamist kogeb Euroopa jätkuvalt kahjulikke mõjusid mullale, on raske mõista, kuidas – kuigi läbivaadatud – teemastrateegia saab ilma mulla raamdirektiivita olla piisav mullakaitse kõrge taseme saavutamiseks kõigis ELi liikmesriikides ning eespool mainitud probleemide lahendamiseks. Euroopa Komisjon ja liikmesriigid peavad tegema suuremaid jõupingutusi mullakaitse tagamiseks.

44.

Proportsionaalsuse tagamiseks peab ELi tulevane mullakaitse õigusakt jätma liikmesriikidele piisava tegutsemisvabaduse, et kõige kohasemal geograafilisel ja haldustasandil määrata kindlaks kõige kohasemad meetmed. See on ülioluline, et tagada mullastiku, maakasutuse, kohaliku ilmastiku ja sotsiaalmajanduslike aspektidega seotud piirkondlike ja kohalike erisuste vajalik arvessevõtmine.

45.

Komitee kiidab komisjoni tööd mullakaitse teemastrateegia rakendamisel. Euroopa mullad on meie eksistentsi jaoks keskse tähtsusega ja vajavad kaitset. Üldistes mullakaitsemeetmetes ja -poliitikas tuleb arvesse võtta mulla kui mittetaastuva ressursi olulisust jätkusuutliku keskkonna jaoks.

46.

Mulda on vaja kaitsta, et

47.

Kõigis Euroopa riikides võib esile kerkida rida mullaga seotud probleeme, millel on mõnikord tõsised, pöördumatud ja kulukad tagajärjed. Peamiselt põhjustavad neid probleeme saastunud muld, maalihked, orgaanilise aine kadumine, erosioon, sooldumine, kõrbestumine ja pinnase katmine. Vaja on täiendavaid mullakaitsemeetmeid ja eeskirju ELi tasandil ning liikmesriigi tasandil, kui need juba ei eksisteeri, arvestades mulla äärmiselt olulisi funktsioone ning selle pakutavaid looduse hüvesid Euroopa majanduse, ühiskonna ja keskkonna jaoks. Õigusakti jõustamise kulusid tuleks võrrelda tegevusetusest tulenevate kaudsete kuludega kliimamuutuste, veesaaste, üleujutuste ohjamise, rahvatervise jne vallas. Komisjoni 2006. aasta hinnangul võivad 25-liikmelise ELi mulla degradeerumise kogukulud olla 38 miljardit eurot aastas.

48.

Mulla kvaliteet on tihedalt seotud teiste ELi jaoks oluliste keskkonnaaspektidega (nt õhu ja vee kvaliteet, üleujutuste oht, bioloogiline mitmekesisus, kliimamuutused, taastuvenergia jne). Tulevases mullakaitsepoliitikas tuleb arvestada selle seoseid teiste ELi keskkonnavaldkonna eesmärkidega (nt vee raamdirektiiv). Paljud kehtivad ELi sätted hõlmavad mullakaitse teatud aspekte, kuigi ei ole olemas üldist õigusakti, mis käsitleks eraldi mullatemaatikat. Kehtivad sätted piirduvad üldiselt konkreetse maakasutuse või -korraldusega ega hõlma kõiki mulla aspekte.

49.

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peavad hindama maa hõivamist oma aladel ning kaaluma tegutsemisvõimalusi jätkusuutmatute suundumuste korral. Seda tegevust saavad toetada komisjoni suunised pinnase katmise kohta ning samuti mullakaitse teemastrateegia nelja samba jätkuv rakendamine. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid jätkama sellesse strateegiasse aktiivse panuse andmist, nt toetades kohalike mullakaitse tegevusjuhiste väljatöötamist.

50.

Mullakaitse meetmete lünkadega on kõige parem tegeleda kogu ELis ühiselt üldise raamistiku ja ühiste põhimõtete kaudu, millest kõik riigid on kohustatud kinni pidama. Seepärast toetab komitee mulla raamdirektiivi, kuid oluline on, et poliitika ei oleks liigselt ettekirjutav, näiteks kvantitatiivsete sätete ja piirväärtuste näol. Eriti oluline on subsidiaarsuse põhimõte, kuna Euroopa piirkondade mullad varieeruvad väga suurel määral. Seepärast peaksid mullakaitsestrateegiad olema riskipõhised, olukorrapõhised ja proportsionaalsed ning võtma arvesse piirkondlikke olusid. Mullakaitse tagamiseks on vaja kohandatud meetmeid. Mullakaitsepoliitikat viiakse ellu peamiselt kohalikul ja piirkondlikul tasandil, mistõttu tuleb asjaomased õiguslikud eeskirjad kehtestada eelkõige just sellel tasandil. Parandada on vaja mullaseiret, et aidata välja arendada piirkondlikud mullakaitse lähenemisviisid, neid toetada ja hinnata.

51.

Mullakaitsepoliitikas tuleb saavutada õige tasakaal ühelt poolt Euroopa tasandi meetmete ning teiselt poolt subsidiaarsuse ja parema õigusloome põhimõtetega arvestamise vahel, et vältida tarbetut lisahalduskoormust ja ebaproportsionaalseid kulusid. Seepärast tuleks ELi mullakaitse õigusaktid kujundada nii, et sekkutakse vaid juhul, kui tegutsemine on vajalik.