22.5.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/48

1.1

Komitee toetab üldjoontes ettepanekut programmi FISCUS kohta. Komitee rõhutaks siiski alljärgnevat:

1.2

Komitee on teadlik nõukogu töörühmades valitsevatest erimeelsustest liikmesriikide vahel. Komitee on seisukohal, et komisjoni jaoks on oluline näidata, et liikmesriigid säästavad programmi FISCUS eelarves oluliselt võrreldes praeguste tegevuste jaoks ettenähtuga. Komitee usub, et komisjonil võib ilmselt olla raske saada parlamendi heakskiitu ELi eelarve kulutuste suurenemisele, kui ei anta teavet kompenseerivate säästude kohta liikmesriikide eelarvetes.

1.3

Komitee tuletab meelde tolli tegevusprogrammi teemalises arvamuses (1) tehtud märkust, kus ta kutsus üles tollipraktikate suuremale ühtlustamisele kooskõlas Lissaboni strateegia eesmärkidega, rõhutades, et selline suurem ühtlustamine tuleks saavutada ilma, et ühtlustataks tolliasutusi.

1.4

Uue programmi oluline osa on parandada liikmeriikide ametnike koolitust ja koolituse tõhusust (2).

2.1

ELi tolli- ja maksupoliitika aitab olulisel määral kaasa ELi ja liikmesriikide iga-aastaste eelarvetulude kogumisele. Peale selle annavad need poliitikasuunad olulisi eeliseid ELi kodanikele ja ettevõtjatele, olgu siis ohtliku või ebaseadusliku impordi tõkestamise, sujuva kaubanduse ja tugeva siseturu edendamise või piiriüleste ettevõtjate jaoks nõuete täitmise ja bürokraatiaga seotud kulude vähendamise kaudu.

2.2

Ettepanek võtta vastu määrus (COM(2011) 706 final) tähistab olulist edasiminekut palju aastaid tagasi alanud püüdlustes ratsionaliseerida ja koordineerida liikmesriikide tegevust eesmärgiga kaitsta nii nende kui ka liidu finantshuvisid: 2010. aastal moodustasid tollimaksud ja nendega seotud tasud 12,3 % ELi eelarvest. Komisjoni 2011. aasta juunis vastu võetud järgmises mitmeaastases finantsraamistikus 2014–2020 tehakse muu hulgas ettepanek luua programmide „Toll” ja „Fiscalis” uus põlvkond. Need kaks programmi on aastate jooksul arenenud eraldi, kuigi paralleelselt, viimased programmid on „Toll 2013” ja „Fiscalis 2013”. Nüüd on need koondatud ühe programmi alla (FISCUS), mis on tõeline uuendus komisjoni strateegias.

2.3

FISCUS ei ole komisjoni enda sõnu kasutades mitte ainult „lihtsustamispoliitika”, vaid „tolli- ja maksuasutuste ning muude asjaomaste isikute koostöö ” elulise tähtsuse tunnustamine. Sellise programmi peamine positiivne aspekt on inimtegurile omistatav tähtsus: tolli- ja maksualane koostöö on koondunud „suhtlusvõrkude loomisele ja pädevuse suurendamisele” (3); tehnilise ja IT-alase võimekuse loomine on muidugi oluline, kuid inimtegur on esmatähtis: komitee on selle seisukohaga nõus.

2.4

Komisjoni projekti FISCUS raames nähakse ette seitse aastat vältav programm, mis algab 1. jaanuaril 2014. Kogu programmi kulude finantsraamistik kogu programmi kestuse (2014–2020) ajal on praegustes hindades 777 600 000 eurot: tegemist on märkimisväärse summaga, mille vastavust eesmärkidele on raske hinnata. Programm pakub finantstuge üheksas eri tüüpi ühistegevuses, toetades kas stipendiume, riigihankelepinguid või hüvitades välisekspertide kulud.

2.5

Enamik kulutustest on seotud ametnike koolitamise ja ühiste IT-algatustega, kuid võivad katta ka „ettevalmistustööde, järelevalve, kontrolli, auditi ja hindamisega seotud kulusid” (4); Komitee mõistab, et see nõuab ühistegevuste eiti hoolikat järelevalvet, kuid loodab, et ebapiisava ühtsuse vältimiseks pööratakse sama palju tähelepanu ka riiklike meetmete rakendamisele.

2.6

Tegevusprogrammi konkreetsed eesmärgid on samad mis eelmistel ja praegustel programmidel; komitee on nende kohta juba teinud märkusi ning ei oleks mõtet neid kordama hakata, kui tegemist ei oleks teemaga, mida on korduvalt üles võetud, kuid mis on siiani vastuseta jäänud: tolli- ja maksuametite vaheline regulaarne teabevahetus kui pettuse ja/või maksudest kõrvalehoidmise avastamise vahend (5).

2.7

Esimene valdkond, suhtlusvõrkude loomine, peab võimaldama heade tavade ja rakenduslike teadmiste tutvustamist: see ei ole midagi uut, sest sama teema on tõstatatud – isegi täpselt samu sõnu kasutades – enamikus, kui mitte kõigis eelmistes programmides. Varasem tegevus ei ole olnud alati läbinisti edukas mitmel põhjusel, millest olulisimad on keelelised raskused ning osalejate erinevad kogemused või erinev taust. Uus tõuge ametiasutuste koostöö suunas, nagu seda näeb ette FISCUS, peaks innustama kogemuste tutvustamist ja kõrgetasemeliste professionaalide esilekerkimist – seda peaks EL toetama.

2.8

Komisjoni sõnu kasutades võimaldab teine valdkond „rahastada programmi raames uuenduslikke infotehnoloogia infrastruktuure ja süsteeme, mille abil saavad liidu tolli- ja maksuasutused areneda täisväärtuslikeks elektroonilisteks haldusasutusteks” (6). Ka seda küsimust on enam-vähem samas sõnastuses varasemates programmides tõstatatud. Siin ei ole tulemused olnud sugugi rahuldavad liikmesriikide IT-tehnoloogiate erineva taseme tõttu, kuid kahjuks üsna tihti ka mõnede (või paljude) liikmesriikide soovimatuse pärast vahetada oma meetodeid või seadmeid.

2.9

Liikmesriikide soovimatus teha koostööd on stabiilse Euroopa maksuvõrgustiku loomisel peamine komistuskivi: see ei piirdu kindlasti IT-tehnoloogiatega, kuid on selles valdkonnas kõige ilmsem. Komitee on sellist suhtumist oma paljudes arvamustes ELi maksundusalaste algatuste kohta kritiseerinud (7); ta loodab, et praegune kriis näitab, et ükski riik ei saa ennast isoleerida ülemaailmse kandepinnaga sündmustest ning et ainus vastus on koostöö.

2.10

2011. aastal analüüsis selleks volitatud lepingupartner pärast kutsealade esindajatega konsulteerimist kahe eraldi programmi, „Fiscalis 2013” ja „Toll 2013”, vahetulemusi. Teine lepingupartner korraldas uuringu tulevase programmi FISCUS võimaliku raamistiku kohta. Vahetulemustest ei ilmnenud ühtegi olulist takistust ega viidanud need ka ühelegi konkreetsele tegevusele soovimatute tagajärgede parandamiseks.

2.11

FISCUS ühendab maksu- ja tollivaldkonna kaks eraldi programmi üheks, täites nii komisjoni seatud lihtsustamis- ja kulude kokkuhoiu eesmärke, ilma sealjuures konkreetsete valdkondade tegevusi ohtu seadmata.

2.12

Uus määrus asendab otsuse nr 1482/2007/EÜ, millega kehtestati ühenduse programm maksusüsteemide toimimise parandamiseks siseturul („Fiscalis 2013”). Otsusega nr 624/2007/EÜ loodi ühenduse tollivaldkonna tegevuskava („Toll 2013”). Need kaks otsust tunnistatakse seetõttu kehtetuks.

2.13

Komisjon on korraldanud tolli- ja maksusektoris laiapõhjalised konsultatsioonid. Mõlema käigus tuvastati hulk probleeme, mis on loetletud komisjoni talituste töödokumendi – mõjuhinnangu I („Toll”) ja II osas („Maksud”) (8).

2.14

Komisjon on uue programmi ootel läbi viinud mõjuhinnangu, millest ilmneb, et Euroopa infosüsteemide ja tulevaste poliitikaarengutega seotud teabevahetuse osas valitseb suur ebaselgus. Mõnele neist on osutatud komitee arvamuses „Tolli tegevusprogramm” (9). Programmi „Fiscalis” toimimise parandamiseks vajalikke parandusi on kirjeldatud üksikasjalikult komitee arvamuses „Siseturu maksustamissüsteemide toimimise parandamine” (Fiscalis 2013) (10).

2.15

Komitee nõustub põhimõtteliselt komisjoni ettepanekus sisalduvate meetmetega; ta soovib siiski rõhutada, et eri ametite koostöö nii riigi kui ka Euroopa tasandil on paljude ELi teemade juhtmotiiv. Progress on nendes valdkondades tavaliselt aeglane ja keeruline mitmel põhjusel, millest olulisim on riigiasutuste teotahte puudumine.

2.16

Komitee kiidab heaks komisjoni ettepaneku parandada tolli- ja rahandusasutuste koostööd. See peaks siiski olema algus tegevusele, mida komitee on varem paljudel kordadel soovitanud (11) – organiseeritud koostöö kõigi, nii riigi- kui ka Euroopa asutuste vahel, kes on seotud võitlusega finantspettuste ja finantskuritegevuse – rahapesu, organiseeritud kuritegevus, terrorism, salakaubavedu jne – vastu.