7.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 377/99

—

võttes arvesse direktiive 2004/18/EÜ ja 2004/17/EÜ riigihankelepingute sõlmimise korra kohta ning direktiive 89/665/EMÜ, 92/13/EMÜ ja 2007/66/EÜ riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohta;

—

võttes arvesse oma 18. mai 2010. aasta resolutsiooni uute arengute kohta riigihangetes (1);

—

võttes arvesse Euroopa Komisjoni presidendile José Manuel Barrosole esitatud professor Mario Monti koostatud aruannet pealkirjaga „Ühtse turu uus strateegia Euroopa majanduse ja ühiskonna teenistuses”;

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Ühtse turu akt. Kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus” (KOM(2010)0608);

—

võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut ELi riigihankepoliitika ajakohastamise kohta „Euroopa hanketuru tõhustamine” (KOM(2011)0015);

—

võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A.

arvestades, et hästi toimiv hanketurg on ülioluline, et edendada ühtset turgu, ergutada innovatsiooni, tõsta majanduskasvu, tööhõivet ja konkurentsivõimet, soodustada paremat keskkonna, kliima- ja sotsiaalõiguste kaitset kogu ELis ning saavutada optimaalne väärtus riigiasutuste, kodanike ja maksumaksjate jaoks;

B.

arvestades, et pidades silmas eelkõige finants- ja majanduskriisist ülesaamist ning kaitset võimalike tulevaste kriiside eest, on riigihanked olulise tähtsusega, sest nad kiirendavad ELi majanduse elavdamist ja vastavalt ka tööhõive ja heaolu suurendamist ELis;

C.

arvestades, et riigihangete õigusliku raamistiku mõistlik ja läbikaalutud optimeerimine on väga tähtis ELi kodanike, tarbijate ja ettevõtete heaolu, aga ka riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi silmas pidades ning tuleb seega ELile tervikuna kasuks;

D.

arvestades, et ELi riigihankeõiguse läbivaatamise käigus tõstatuvate paljude küsimuste taustal tuleb paika panna eri prioriteedid lähtuvalt kiireloomulisusest ning temaatilistest seostest, pidades silmas praeguseid poliitilisi arenguid ELi ja rahvusvahelisel tasandil;

E.

arvestades, et hulk küsimusi riigihangete tavapärases raamistikus ja nendega tihedalt seotud kontsessioonide küsimus vajavad ühtset hindamist, mis põhineks sidusrühmadega järjepideval konsulteerimisel;

F.

arvestades, et kiiremas korras on vaja suuremat poliitilist tähelepanu pöörata küsimusele, kuidas tagada võrdne kohtlemine ja aus konkurents riigihanketurgudel ELis ja kolmandates riikides, pidades eelkõige silmas praeguseid probleeme seoses juurdepääsuga avaliku sektori turgudele kolmandates riikides, venima jäänud läbirääkimisi WTO riigihankeid käsitleva kokkuleppe läbivaatamise üle ning paljude kolmandate riikide ilmset vastumeelsust ühineda selle kokkuleppega,

1.

viitab märkustele oma 18. mai 2010. aasta resolutsioonis uute arengute kohta riigihangetes ning eriti selle resolutsiooni lõikele 46, milles märgitakse, et olles otsustavalt vastu protektsionistlikele meetmetele riigihangete valdkonnas ülemaailmsel tasandil, usub kindlalt vastastikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttesse selles valdkonnas; kutsub komisjoni üles enne uue ettepaneku teksti esitamist riigihangete valdkonnas üksikasjalikult analüüsima, millised oleksid võimalikud eelised ja probleemid, kui kehtestada proportsionaalsed, suunatud juurdepääsupiirangud mõningatel ELi riigihanketurgudel, ja läbi viima mõjuhinnangu, millal neid piiranguid võiks kasutada, samuti hinnangu selle kohta, milline peaks olema õiguslik alus sellise vahendi puhul, mis oleks ette nähtud nendele kaubanduspartneritele, kes saavad kasu ELi turu avatusest, kuid ei ole ilmutanud vähimatki kavatsust avada oma turud ELi ettevõtjatele, ning mis samal ajal ärgitaks ELi partnereid pakkuma vastastikust ja proportsionaalset turulepääsu korda Euroopa ettevõtjatele;

2.

on seisukohal, et positiivse vastastikkuse ja läbipaistvuse põhimõte kindlustavad tegelikult avatumad riigihanketurud ning hoiavad ära protektsionistlikud meetmed, mille puhul kasutatakse kõiki olemasolevaid vahendeid;

3.

palub komisjonil seetõttu esitada andmed riigihangete avatuse taseme kohta ja tagada vastastikkus teiste tööstusriikide ja peamiste areneva turumajandusega riikidega; palub komisjonil uurida uusi mooduseid, millega parandada Euroopa ettevõtete juurdepääsu väljaspool ELi paiknevatele riigihanketurgudele, et tagada Euroopa ettevõtetele ja välisettevõtetele võrdsed võimalused riigihankelepingute pärast konkureerimisel; teeb üldise ettepaneku, et tulevased kaubanduslepingud, mille üle EL peab läbirääkimisi, sisaldaksid säästva arengu peatüki, mis tugineb ettevõtete sotsiaalse vastutuse põhimõtetele, nagu need on määratletud OECD 2010. aastal ajakohastatud suunistes hargmaistele ettevõtetele;

4.

on veendunud, et vältimaks uusi protektsionistlikke meetmeid, mis võivad kahjustada ELi eksportijaid ka muudes valdkondades kui avaliku sektori turud, peaks komisjon otsima sobivaid meetmeid, mis ei võimaldaks üldisi vastumeetmeid ELi või riigi tasandil, vaid põhineksid asjakohastel vahenditel riigihangete valdkonnas;

5.

kutsub sellega seoses komisjoni üles hindama probleeme, mis on seotud erakordselt madalate pakkumistega, ning esitama asjakohaseid lahendusi;

6.

soovitab hankijatel ebanormaalselt madalate pakkumiste korral anda varakult ja piisavalt teavet teistele pakkujatele, et neil oleks võimalik kaaluda, kas on alust läbivaatamismenetluse algatamiseks;

7.

on arvamusel, et ELis on kiiremas korras vaja saavutada suurem sidusus ELi ühise väliskaubanduspoliitika ja liikmesriikide tavade vahel, mille puhul aktsepteeritakse erakordselt madalaid pakkumisi äriühingutelt, mille koduriigid ei ole WTO riigihankeid käsitleva kokkuleppele alla kirjutanud, seades nii ebasoodsamasse olukorda ELi äriühingud ning ELi liikmesriikide töö-, sotsiaal- ja keskkonnastandardid;

8.

pidades silmas komisjoni rohelises raamatus ELi riigihankepoliitika ajakohastamise kohta esitatud küsimust 114, milles palutakse rohelises raamatus tõstatatud küsimuste hulgas seada tähtsuse järjekorda prioriteedid, toetab seisukohta, et väga tähtis on leida tõhusad lahendused õiglase, avatud ja tasakaalustatud turulepääsu probleemile ning tegelda samal ajal kiiresti ka muude pakiliste küsimustega, nagu eeskirjade lihtsustamine ja selgemaks muutmine, VKEde juurdepääsu parandamine riigihangetele, innovatsiooni edendamine riigihangete abil, ning seejärel arutada riigihangete läbivaatamise muid aspekte seoses kontsessioonidega; palub seepärast komisjonil esiteks tegelda küsimusega, kuidas lihtsustada eeskirju, saavutada hästi tasakaalustatud juurdepääs avaliku sektori turgudele ja parandada VKEde juurdepääsu, ning teise sammuna läbi vaadata riigihanked ja kontsessioonid, selleks et võimaldada mitte ainult Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide, vaid ka kodanike ja ettevõtete vajalikku ja asjakohast osalust, et vajaliku tähelepanu pälviksid kõik need olulised ühtse turu küsimused, mis on ülimalt tähtsad ELi üldise hüvangu seisukohalt;

9.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.