7.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 377/13

—

võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) suuniseid rahvusvahelistele ettevõtetele ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kolmepoolset põhimõtete deklaratsiooni rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika kohta;

—

võttes arvesse 14. novembril 2001. aastal Dohas vastu võetud WTO ministrite konverentsi neljanda istungjärgu ministrite deklaratsiooni, eriti selle punkti 44 eri- ja diferentseeritud kohtlemise kohta;

—

võttes arvesse oma 29. septembri 2005. aasta resolutsiooni ELi ja India suhete kohta: strateegiline partnerlus (1);

—

võttes arvesse komisjoni 4. oktoobri 2006. aasta teatist „Euroopa huvi: konkurentsivõime maailmas. Panus ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse” (KOM(2006)0567);

—

võttes arvesse oma 26. märtsi 2009. aasta resolutsiooni ELi ja India vahelise vabakaubanduslepingu kohta (2);

—

võttes arvesse oma 12. juuli 2007. aasta resolutsiooni TRIPS-lepingu ja ravimite kättesaadavuse kohta (3);

—

võttes arvesse oma 22. mai 2007. aasta resolutsiooni globaalse Euroopa kohta – konkurentsivõime välisaspektid (4);

—

võttes arvesse India riiklikku strateegiadokumenti (2007–2013);

—

võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A.

arvestades, et Euroopa Liit peaks jätkuvalt tähtsustama WTO raames loodud eeskirjadepõhist mitmepoolset kaubandussüsteemi, mis annab asjakohaste eeskirjade kehtestamise ja nendele vastavuse tagamisega parimad väljavaated avatud ja õiglaseks rahvusvaheliseks kaubanduseks;

B.

arvestades, et eduka ja tasakaalustatud Doha arengukava sõlmimine on ülitähtis nii Euroopa Liidu kui ka India jaoks, ning arvestades, et sellise kokkuleppe sõlmimine ei välista kahepoolsete WTO+ lepingute sõlmimist, mis võivad mitmepoolseid eeskirju täiendada;

C.

arvestades, et Euroopa Liit on India suurim välismaiste otseinvesteeringute allikas, mille osakaal India välismaistes otseinvesteeringutes kokku on 27 %; arvestades siiski, et ELi osakaal on viimase kolme aasta jooksul vähenenud: 2007. aastal moodustasid ELi välisinvesteeringud kõikidest India välisinvesteeringutest 37 %, 2008. aastal 32 % ja 2009. aastal 27 %, samas kui ELi 2009. aasta välisinvesteeringud Hiinasse olid tunduvalt suuremad kui Indiasse, moodustades 5,3 miljardit eurot India 3,1 miljardiga võrreldes;

D.

arvestades, et India oli 2000. aastal Euroopa Liidu kaubanduspartnerite seas 17. kohal ja tõusis 2010. aastaks kaheksandaks (käive oli 67,8 miljardit eurot); arvestades siiski, et ELi suhteline turuosa Indias langes 23,2 %-lt 1999. aastal 14,5 %-ni 2009. aastal, samal ajal kui Hiina turuosa suurenes samal ajavahemikul neli korda 2,6 %-lt 1999. aastal 11,3 %-ni 2009. aastal;

E.

arvestades, et India on riik, kes saab üldisest soodustuste süsteemist (GSP) kõige rohkem kasu; arvestades, et ELi soodustollimääraga või tollimaksu nullmääraga India impordi väärtus oli 2009. aastal kokku 19,9 miljardit eurot ja moodustas 83 % ELi koguimpordist Indiast;

F.

arvestades, et mõlemad osapooled loodavad saada olulist kasu tollitariifide kaotamisest, teenusekaubanduse ja asutamisõiguse liberaliseerimisest ning kinnitavad oma kindlat valmidust alandada tariife ning jätkata asutamisõiguse ja teenuskaubanduse liberaliseerimist;

G.

arvestades, et turulepääsuga peavad kaasnema läbipaistvad ja asjakohased eeskirjad ning standardid, et tagada turu liberaliseerimise kasulikkus;

H.

arvestades, et turulepääsu takistavad mittetariifsed kaubandustõkked, nagu töötervishoiu- ja tööohutusnõuded, ning tehnilised tõkked, koguselised piirangud, vastavuse hindamise menetlused, kaubanduse kaitsemehhanismid, tolliprotseduurid, riigimaksud ning rahvusvaheliste normide ja standardite vastu võtmata jätmine;

I.

arvestades, et veelgi enam tuleks arvesse võtta intellektuaalomandi õiguste tunnustamise, sobiva ja tõhusa kaitse, rakendamise ja jõustamise elemente, sealhulgas patente, kauba- ja teenindusmärke, autoriõigust ja muid samalaadseid õigusi, geograafilisi tähiseid (kaasa arvatud päritolumärk), tööstusdisaini ja integraallülituste topograafiat;

J.

arvestades, et võltsravimid võivad olla tervisele kahjulikud; arvestades, et EL ja India peaksid selle probleemi lahendamiseks oma jõud ühendama;

K.

arvestades, et India on üks suurimaid geneeriliste ravimite tootjaid ja eksportijaid;

L.

arvestades, et tervishoiuprogrammide edu ja jätkusuutlikkus sõltub suures osas odavate kvaliteetsete geneeriliste ravimite jätkuvast kättesaadavusest; arvestades India kriitilise rolliga selliste toodete tarnimisel ning TRIPS-plus intellektuaalomandi õiguste sätete kindlaks tehtud kahjulikku mõju geneeriliste ravimite kättesaadavusele;

M.

arvestades, et koostöölepingu artikli 1 lõikega 1 nähakse ette inimõiguste ja demokraatia põhimõtete austamine; arvestades, et see on lepingu oluline osa;

N.

arvestades, et ELi ettevõtete turulepääsu India turule takistavad ikka veel mittetariifsed kaubandustõkked, nagu koormavad töötervishoiu- ja tööohutusnõuded, tehnilised tõkked, koguselised piirangud, liigselt piiravad vastavuse hindamise menetlused, põhjendamatud kaubanduse kaitsemehhanismid, tolliprotseduurid, riigimaksud ning rahvusvaheliste normide ja standardite vastu võtmata jätmine;

1.

usub, et vabakaubandusleping peaks olema tasakaalustatud ning vastama WTO eeskirjadele ja kohustustele; on arvamusel, et edukas Doha arengukava jääb Euroopa Liidu kaubandusalaseks prioriteediks ning et läbirääkimised Indiaga vabakaubanduslepingu sõlmimiseks peavad olema seega täienduseks mitmepoolsetele eeskirjadele;

2.

tunneb heameelt detsembris 2010 toimunud ELi ja India tippkohtumise tulemuste üle ja soovitab osapooltel läbirääkimisi kiirendada ja jätkata konsulteerimist peamiste sidusrühmadega; tuletab meelde Euroopa Liidu ja India antud lubadust kiirendada vabakaubanduslepingu läbirääkimisi ning teha olulisi ja tõhusaid edusamme ambitsioonika, tasakaalustatud ja laiapõhjalise kaubandus- ja investeeringute lepingu sõlmimiseks; tunneb pettumust läbirääkimiste aeglase kulgemise pärast; nõuab, et pooled teeksid jõupingutusi, et sõlmida ulatuslik, ambitsioonikas ja tasakaalustatud vabakaubandusleping 2011. aasta lõpuks;

3.

julgustab India föderaalvalitsust ja osariikide valitsusi oma poliitikat ja tegevust vastastikku kooskõlastama, et saavutada võimalikult suurt kasu;

4.

tuletab meelde, et ühise kaubanduspoliitika eesmärgid peaksid olema täielikult kooskõlas ELi üldeesmärkidega, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 kohaselt tuleb ELi ühist kaubanduspoliitikat teostada „kooskõlas liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega” ja et Euroopa Liidu lepingu artikli 3 kohaselt peab see kaasa aitama säästvale arengule, vaesuse kaotamisele ja inimõiguste kaitsele;

5.

juhib ELi ja India majanduse vastastikusest täiendavusest lähtudes tähelepanu edasisele võimalusele suurendada ELi ja India vahelist kaubandust ja investeeringuid ning ärivõimalustele, mis tulenevad vabakaubanduslepingust; peab ELi-India vabakaubanduslepingut üldiselt kavaks, millest võidavad mõlemad osapooled, kuid soovitab läbi viia olemasolevate sektoripõhiste probleemide hindamise, et kindlaks määrata vabakaubanduslepingu võimalikud ebasoodsad tagajärjed tundlikele ELi sektoritele;

6.

palub komisjonil lisada vabakaubanduslepingusse olulise osana ambitsioonikas säästva arengu peatükk;

7.

avaldab rahulolu paljude vabakaubanduse simulatsioonide tulemuste üle, mis näitavad, et vabakaubandusleping aitaks suurendada nii ELi kui ka India eksporti ja importi tervikuna; rõhutab, et praeguse keskmise kasvumäära juures kasvab kahepoolse kaubavahetuse käive 2015. aastaks eeldatavasti 160,6 miljardi euroni;

8.

märgib, et India keskmised kohaldatavad tariifid on alanenud, kuid on ELi tariifidest ikka veel oluliselt kõrgemad; rõhutab eriti, et India keskmine tollitariif mittepõllumajanduslike toodete turgudele pääsemiseks on nüüd 10,1 % ja ELi keskmine 4 % ning India keskmine põllumajandustoodete tollitariif on 31,8 % ja ELi keskmine 13,5 %;

9.

rõhutab, et tööstuskaubanduse eesmärk peaks olema vastastikune tollide täielik kaotamine asümmeetrilise ajakava alusel ja kõik selle eesmärgi erandid peaksid olema piiratud, neid tuleks kontrollida ja nendest ei tohiks välja jätta mõlemale poolele tähtsaid valdkondi, näiteks sõiduautod;

10.

märgib, et lepingus tuleks arvesse võtta põllumajandustoodete kaubandusega seotud tundlikud küsimused, kuid see ei tohiks takistada turu avamist vastastikuse täiendavuse valdkondades;

11.

palub komisjonil võtta asjakohaselt arvesse mis tahes negatiivse mõju Euroopa põllumajandusele, eelkõige seoses turgude avamise, geneetiliselt muundatud organismide, piima, loomaliha, intellektuaalomandi kaitse ja päritolumärgistusega;

12.

peab oluliseks kaubandustõkete ning fütosanitaarmeetmete ambitsioonikate peatükkide lisamist vabakaubanduslepingusse; palub komisjonil seoses sellega tegelda lahendamata küsimustega, nagu näiteks loomade heaolu;

13.

kutsub mõlemaid pooli üles tagama, et reguleerimist ja mittetariifseid tõkkeid hallatakse sellisel viisil, et see ei takista üldist kaubandust; palub nii ELil kui ka Indial välja töötada mõjusad distsiplineerivad meetmed, et vältida tarbetute reguleerivate tõkete tekkimist ja tegelda praeguste tõketega, austades mõlema poole reguleerimisõigust;

14.

rõhutab, et vabakaubandusleping peaks sisaldama siduvat riikidevahelist vaidluste lahendamise mehhanismi, sätteid mittetariifseid tõkkeid käsitlevate tülide vahendamise kohta ja tõhusat kaitseklauslit;

15.

tunnistab, et teenused on India majanduse kõige kiiremini kasvav sektor; märgib, et India on aktiivselt huvitatud üldise teenusekaubanduse kokkuleppe (GATS) 1. ja 4. tarneviisi liberaliseerimisest; märgib, et EL sooviks lõpule viia turulepääsu liberaliseerimise ja võrdse kohtlemise 3. tarneviisi enamiku teenuste puhul; märgib, et vabakaubanduslepingu kõiki eesmärke ei saa täielikult saavutada ilma 4. tarneviisi panustamata; rõhutab, et kutsekvalifikatsioonide riiklik ja kogu ELi hõlmav akrediteerimine ning lepingud, mis käsitlevad nii ELis kui ka Indias erialateenuste vastastikuse tunnustamise ja litsentseerimise nõudeid, on väga kasulikud ning seda valdkonda saaks hõlpsasti vabakaubanduslepinguga reguleerida; nõuab sellele vaatamata põhjalikku analüüsi liikmesriikide kaupa, et ära hoida negatiivsed tagajärjed ELi tööturule, lubades samas 4. tarneviisi alusel vajalike oskustööliste ajutist riigis viibimist;

16.

juhib tähelepanu asjaolule, et teenuste liberaliseerimine ei tohi mingil viisil piirata teenuste, sealhulgas avalike teenuste reguleerimise õigust;

17.

märgib, et ELi ja India vaheline teenusekaubandus on suhteliselt tasakaalustamata, sest EL ekspordib Indiasse 1,9 % oma teenustest ja India eksport ELi moodustab 11,6 % India teenuste koguekspordist;

18.

soovitab tungivalt Indial välja töötada asjakohased andmekaitsealased õigusaktid, millega ta saaks piisava kaitsetasemega riigi staatuse ja muutuks võimalikuks isikuandmete edastamine EList vastavalt ELis kehtivale õigusele;

19.

on seisukohal, et loa andmine välismaistele õigusbüroodele ja raamatupidamisfirmadele Indias tegutsemiseks toob olulist kasu nii India majandusele ja kutsealadele ning ka Euroopa rahvusvahelise õiguse kogemustega advokaadibüroodele ning nende klientidele; palub komisjonil koos India asutustega uurida vabakaubanduslepingu abil õigus- ja raamatupidamisteenuste liberaliseerimise võimalust ja ulatust;

20.

soovitab Indial jätkata pangandus-, kindlustus- ja jaemüügisektori avamist kooskõlas India asutuste teatatud reformidega ja võtta arvesse, et finantsteenuste järelevalveks, süsteemiriski vähendamiseks ja kõige kõrgemal tasemel tarbijakaitse tagamiseks peavad olema nõuetekohased õigusaktid;

21.

palub komisjonil läbi rääkida vabakaubanduslepingu osana investeeringute peatükk, mis võimaldab teineteise turgudele investeerimise protsessi muuta palju sujuvamaks tänu investeerimistehingute edendamisele ja kaitsmisele koos samaaegse hetkevõimaluste uurimisega; teeb ettepaneku, et kõnealuse investeerimispeatükiga võiks sätestada mõlema poole investoritele ühest allikast teabe jagamise korra, mis võimaldaks neil saada teavet investeerimiseeskirjade ja -tavade erinevuste ning kõigi õiguslike küsimuste kohta;

22.

kutsub komisjoni üles tagama, et investeeringute kaitset puudutavad sätted ei vähendaks poolte suutlikkust väljastada sundlitsentse ega kahjustaks rahvatervise poliitikat;

23.

tunneb heameelt selle üle, et India on nõustunud riigihangete lisamisega vabakaubanduslepingusse; peab siiski kahetsusväärseks, et seda on tehtud ainult keskvalitsuse tasandil; kutsub komisjoni üles pidama läbirääkimisi tõhusate ja läbipaistvate hankesüsteemide üle; kutsub Indiat üles kohaldama riigihankelepingute sõlmimisel läbipaistvaid ja ausaid menetlusi ning võimaldama Euroopa ettevõtetele juurdepääsu riigihankesüsteemidele; palub Indial tagada võimalikult lai kohaldamisala, mis hõlmaks eelkõige avaliku sektori ettevõtteid;

24.

on rahul edusammudega ELi ja India vabakaubanduslepingu kaubavahetuse ja konkurentsi peatüki arendamisel ja palub mõlemal poolel kiirendada koostööd kaubandusega seotud konkurentsi, intellektuaalomandi õiguse ning tööstus- ja kaubanduspoliitika küsimustes;

25.

tervitab India pühendumist tugevale intellektuaalomandi õiguste korrale ning TRIPSi soodustussätete kasutamisele nii rahvusvahelistes kui ka siseriiklikes õigusaktides, et täita oma kohustusi rahvatervise valdkonnas, eelkõige seoses ravimite kättesaadavusega; soovitab Indial see kord kasutusele võtta ja seda rangelt täita, parandades samal ajal põhiravimite kättesaadavust; kutsub Euroopa Liitu ja Indiat üles tagama, et samal ajal, kui India arendab oma suutlikkust minna geneeriliste ravimite tootmiselt üle teaduspõhisele tootmisele, ei takistaks vabakaubanduslepingust tulenevad kohustused põhiravimite kättesaadavust; toetab ELi ja India koostööd teaduspõhises ravimitööstuses, et tagada selle kasv, mis on kasulik mõlemale poolele;

26.

palub komisjonil mitte nõuda intellektuaalomandi õiguste läbirääkimiste raames andmete ainuõigust, nagu Euroopa Parlament märkis oma 12. juuli 2007. aasta resolutsioonis, ning tunnistada asjaolu, et andmete ainuõigus avaldaks ulatuslikku mõju geneeriliste ravimite tootmisele ning oleks seeläbi kahjulik ravimite kättesaadavusele ja rahvatervise poliitikale arenguriikides;

27.

palub komisjonil ja India asjaomastel asutustel ühiselt välja töötada võltsravimite ühine määratlus viisil, mis ei tõkesta põhiravimite kättesaadavust, ja koordineerida meetmeid aktiivseks võitluseks ravimite võltsimise ja eelkõige patsientide tervisele kahjulike võltsravimite vastu;

28.

rõhutab, et geograafiliste tähiste kaitse kõrge tase hiljemalt vabakaubanduslepingu jõustumise ajal on eriti tähtis;

29.

tunnistab, et säästev areng on ELi iga vabakaubanduslepingu oluline osa ja palub mõlemal poolel kokkuleppele jõuda ambitsioonika peatüki osas, milles on arvesse võetud ühine kohustus edendada säästvat arengut ja kaasavat majanduskasvu ühiste väärtuste alusel; nõuab tungivalt, et komisjon lisaks õiguslikult siduvad sätted inimõiguste, sotsiaal- ja keskkonnastandardite kohta, samuti nende jõustamist tagavad sätted ja meetmed, mida kohaldatakse rikkumise korral;

30.

taotleb seda, et kõnealune peatükk sisaldaks miinimumnõudena ILO kaheksa põhikonventsiooni ja nelja prioriteetse konventsiooni ning keskkonnavaldkonnas rahvusvaheliselt kokku lepitud standardite järgimist, näeks ettevõtete jaoks ühtlasi ette stiimulid, mis ergutaksid ettevõtteid sotsiaalse vastutuse valdkonnas kohustusi võtma;

31.

tunneb heameelt kõikide India valitsuse meetmete üle, mille eesmärk on laste töö kaotamine; palub India valitsusel ja komisjonil jätkata laste kooliskäimist võimaldavate meetmete rahastamist;

32.

rõhutab, et erimajanduspiirkondade eeliseid kasutavad ELi ettevõtted peavad järgima India poolt ratifitseeritud ILO konventsioonidel põhinevaid töötajate põhiõigusi ja muud tööõigust;

33.

rõhutab, et inimõigused, demokraatia ja julgeolek on ELi ja India vaheliste suhete olulised tegurid; palub seetõttu mõlemal poolel kiirendada dialoogi lahendamata küsimustes eriti Kašmiiri osas;

34.

toetab kindlalt tava lisada Euroopa Liidu sõlmitud rahvusvahelistesse lepingutesse õiguslikult siduvad inimõiguste klauslid, kaasa arvatud Cotonou lepingu artiklis 96 esitatud selge ja täpne konsulteerimise mehhanism;

35.

ootab, et nõukogu ja komisjon esitaksid vabakaubanduslepingu parlamendile nõusoleku saamiseks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule (5);

36.

palub komisjonil ja nõukogul enne vabakaubanduslepingu sõlmimist täielikult arvesse võtta käesolevas resolutsioonis väljendatud Euroopa Parlamendi nõudmisi; tuletab meelde, et vabakaubanduslepingu jõustumiseks on vaja Euroopa Parlamendi nõusolekut; kutsub komisjoni ja nõukogu üles mitte kavandama lepingu ajutist kohaldamist, enne kui Euroopa Parlament on andnud oma nõusoleku;

37.

tunneb heameelt India edu üle, millest on saanud nii arenguabi andev kui ka saav riik;

38.

juhib tähelepanu asjaolule, et kui ELi ja India majanduskoostöö aluseks on ühiste põhiväärtuste süsteem, võib see koostöömudel saada standardiks koostööle teiste Aasia riikidega.

39.

on seisukohal, et EL peab pöörama erilist tähelepanu India väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) sektorile, ja soovitab seetõttu kõigis ELi ja India vahelise arengukoostöö programmides tugevdada VKEsid meetmete abil, mis aitavad rahastada kohalikke turupõhiseid projekte;

40.

tunneb heameelt mikrokrediidi leviku üle kogu Indias, mis on leidnud tunnustust tulemusliku rohujuure tasandilt juhitava arengu põhjustajana;

41.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja India valitsustele ja parlamentidele.