KOMISJONI ETTEPANEK

MUUDATUSETTEPANEK

2.   Tööprogrammis võetakse arvesse liikmesriikide, assotsieerunud riikide ning Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonide asjaomast teadustegevust. Vajaduse korral seda ajakohastatakse.

2.   Tööprogrammis võetakse arvesse nii liikmesriikide, assotsieerunud riikide, Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonide kui ka tööstuse asjaomast teadustegevust. Vajaduse korral seda ajakohastatakse.

3.   Tööprogrammis määratakse kindlaks kriteeriumid, mille alusel hinnatakse rahastamiskavade kohaseid kaudseid meetmeid käsitlevaid taotlusi ja valitakse välja projektid. Need kriteeriumid on pädevus, mõju ja rakendamine. Täiendavaid kriteeriume ning mis tahes koefitsiente ja lävendeid võib hiljem tööprogrammis täpsustada või täiendada.

3.   Tööprogrammis määratakse kindlaks kriteeriumid, mille alusel hinnatakse rahastamiskavade kohaseid kaudseid meetmeid käsitlevaid taotlusi ja valitakse välja projektid. Need kriteeriumid on pädevus, mõju ja rakendamine. Täiendavaid kriteeriume, koefitsiente ja lävendeid, mis on selgelt põhjendatud , võib hiljem tööprogrammis täpsustada või täiendada.

2a.     Lõikes 2 nimetatud komitee koosseis peab igal juhul olema selline, et tagatud oleks mõistlik meeste ja naiste tasakaal ning tuumavaldkonnas teadus- ja koolitustegevust arendavate liikmesriikide vaheline tasakaal .

ITERi ehitust toetav teadus- ja arendustegevus viiakse läbi tuumasünteesiühingutes ja Euroopa tööstusharudes. See hõlmab koostisosade ja süsteemide arendamist ja testimist .

ITERi ehitust toetav teadus- ja arendustegevus viiakse läbi tuumasünteesiühingutes ja Euroopa tööstusharudes. See hõlmab koostisosade ja sõltuvate süsteemide arendamist, testimist, valideerimist ja töökindluse kontrolli .

ITER, mis ehitatakse Euroopas ITERi organisatsiooni rahvusvahelise raamistiku raames, moodustab osa uuest teadusuuringute infrastruktuurist, millel on märkimisväärne Euroopa mõõde.

ITER, mis ehitatakse Euroopas ITERi organisatsiooni rahvusvahelise raamistiku raames, moodustab osa uuest teadusuuringute infrastruktuurist, millel on märkimisväärne Euroopa mõõde ning mis hõlmab täiendava Euroopa programmi raames ITERi eksperimendi toetamiseks teadustegevuse uue infrastruktuuri loomist .

Peamine eesmärk on eelkõige parandada tuumalõhustumise ning tööstuses ja meditsiinis kasutatava kiirguse ohutustaset, ressursside kasutamise tõhusust ja kulutasuvust. Tuumalõhustumise ja kiirguskaitse valdkonna kaudseid meetmeid rakendatakse viies allpool kirjeldatud tegevusvaldkonnas. Eelkõige sellised valdkonnad nagu energeetika, Euroopa standardid, haridus ja koolitus, keskkonnakaitse, tervishoid, materjaliteadus, valitsemine, ühine infrastruktuur, turvalisus ja ohutuskultuur on märkimisväärselt seotud teadustegevusega, mis on hõlmatud liidu seitsmenda raamprogrammiga, mis on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1982/2006/EÜ. Rahvusvaheline koostöö on paljude tegevusvaldkondade tegevuse oluline osa, eelkõige kõrgtehnoloogilise tuumasüsteemi valdkonnas, millega tegeleb IV põlvkonna rahvusvaheline foorum.

Peamine eesmärk on eelkõige parandada tuumalõhustumise ning tööstuses ja meditsiinis kasutatava kiirguse ohutustaset, ressursside kasutamise tõhusust ja kulutasuvust. Tuumalõhustumise ja kiirguskaitse valdkonna kaudseid meetmeid rakendatakse viies allpool kirjeldatud tegevusvaldkonnas. Eelkõige sellised valdkonnad nagu energeetika, Euroopa standardid, haridus ja koolitus, keskkonnakaitse, tervishoid, materjaliteadus, valitsemine, ühine infrastruktuur, turvalisus ja ohutuskultuur on märkimisväärselt seotud teadustegevusega, mis on hõlmatud liidu seitsmenda raamprogrammiga, mis on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1982/2006/EÜ, samuti 2008. aasta märtsis nõukogus heakskiidetud Euroopa energiatehnoloogia strateegilises kavas sisalduvate tuumalõhustumist käsitlevate ettepanekutega . Rahvusvaheline koostöö on paljude tegevusvaldkondade tegevuse oluline osa, eelkõige kõrgtehnoloogilise tuumasüsteemi valdkonnas, millega tegeleb IV põlvkonna rahvusvaheline foorum. Euroopas praegu töötavate tuumajaamade tavapärane kavandatud kasutusiga on 40 aastat ning seda on võimalik pikendada. III põlvkonna ja ohutut tulevikku tagava IV põlvkonna tehnoloogia eesmärk on saavutada 60-aastane või pikemgi kasutusiga ning vähendada samal ajal vananemisest tulenevaid käitus- ja hoolduskulusid .

Kõikidele tuumarajatistele ja kogu tuumaenergiaalasele tegevusele kohaldatavate ohutusstandardite osas on kindlasti vaja tihendada koostööd Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga. Neid standardeid peaksid laialdaselt rakendama elektrienergia tootmise, meditsiini, tööstuse, teaduse ja hariduse valdkonna planeerijad, tootjad ja käitajad .

Luua rakenduslike teadusuuringute abil usaldusväärne teaduslik ja tehniline alus tutvustamaks kasutatud tuumkütuse ja pikaealiste radioaktiivsete jäätmete geoloogilistes formatsioonides lõppladustamise tehnoloogiat ja ohutust, et toetada Euroopa ühise seisukoha väljaarendamist seoses jäätmekäitluse ja jäätmete kõrvaldamisega.

Luua rakenduslike teadusuuringute abil usaldusväärne teaduslik ja tehniline alus tutvustamaks kasutatud tuumkütuse ja pikaealiste radioaktiivsete jäätmete, sh meditsiinis, tööstuses, põllumajanduses, teadus- ja haridusvaldkonnas kasutatavate tsiviilotstarbeliste tuuma- ja radioisotoopgeneraatorite kasutuselt kõrvaldamisel tekkivate püsijäätmete geoloogilistes formatsioonides lõppladustamise tehnoloogiat ja ohutust, et toetada Euroopa ühise seisukoha väljaarendamist seoses jäätmekäitluse ja jäätmete kõrvaldamisega.

Geoloogiline lõppladustamine: projekteerimisuuringud ja lõppladustamise kontseptsiooni tutvustamine, lõppladustamiskoha kivimite kohapealne iseloomustus (nii üldistes kui ka kohaspetsiifilistes maa-alustes uurimislaboratooriumides), ladustamiskeskkonna mõistmine, asjaomaste protsesside uuringud lähiväljas (jäätmete vorm ja projekteeritud kaitsed) ja kaugväljas (aluspõhjakivim ja biosfääri uuringud), usaldusväärsete meetodite arendamine toimimise ja ohutuse hindamiseks ning üldsuse heakskiiduga seotud juhtimis- ja sotsiaalküsimuste uurimine.

Geoloogiline lõppladustamine: projekteerimisuuringud ja lõppladustamise kontseptsiooni tutvustamine, lõppladustamiskoha kivimite kohapealne iseloomustus (nii üldistes kui ka kohaspetsiifilistes maa-alustes uurimislaboratooriumides), ladustamiskeskkonna mõistmine, asjaomaste protsesside uuringud lähiväljas (jäätmete vorm ja projekteeritud kaitsed) ja kaugväljas (aluspõhjakivim ja biosfääri uuringud), usaldusväärsete meetodite arendamine toimimise ja ohutuse hindamiseks ning üldsuse heakskiiduga seotud juhtimis- ja sotsiaalküsimuste uurimine. Selleks et tagada ettenägematute sündmuste korral radioaktiivsete ainete tõhusam lõppladustamine, tuleb kasutusele võtta töökindlad süsteemid, mis tagavad töö jätkumise ka vähendatud võimsusel .

Tuumarajatiste ohutus: olemasolevate ja tulevaste tuumarajatiste tööohutus, eelkõige tuumajaamade kasutusea hindamine ja juhtimine, ohutuskultuur (inimeste põhjustatud ja organisatsioonilistest vigadest tingitud riski minimeerimine), ohutuse hindamise täiustatud meetodid, numbrilised simulatsioonivahendid, mõõteriistad ja juhtseadmed ning raskete õnnetuste vältimine ja kahju piiramine ning sellega seotud tegevus teadmiste juhtimise optimeerimiseks ja oskuste säilitamiseks.

Tuumarajatiste ohutus: olemasolevate ja tulevaste tuumarajatiste tööohutus, võttes eriti arvesse Fukushima õnnetuse uurimise tulemusi , eelkõige tuumajaamade kasutusea hindamine ja juhtimine, ohutuskultuur (inimeste põhjustatud ja organisatsioonilistest vigadest tingitud riski minimeerimine), ohutuse hindamise täiustatud meetodid, numbrilised simulatsioonivahendid, mõõteriistad ja juhtseadmed ning raskete õnnetuste vältimine ja kahju piiramine ning sellega seotud tegevus teadmiste juhtimise optimeerimiseks ja oskuste säilitamiseks. Fukushima õnnetuse tõttu võetavad täiendavad meetmed peaksid hõlmama maavärinakindluse parandamist, ettearvamatute õnnetuste määratluse muutmist, sagedasti esinevate vealiikide analüüsi, hädaolukordade paremat juhtimist, kuuma metalli/auru reaktsioonil eralduva vesiniku kogunemise vältimist, vesiniku rekombinatsiooni, gaasi ülerõhule vastupidavate filter-/puhastussüsteemide projekteerimist .

Kõrgtehnoloogilised tuumasüsteemid: olemasolevate süsteemide ja kütuste tõhususe parandamine ning kõrgtehnoloogiliste tuumasüsteemide uurimine, et hinnata nende potentsiaali, võimet aidata kaasa tuumamaterjali leviku tõkestamisele ja mõju pikaajalisele säästvusele, sealhulgas alusuuringud ja valdkondadevahelised teadusuuringud (eelkõige materjaliteadus) ning kütusetsükli, innovatiivsete kütuste ja jäätmekäitluse uuringud, sealhulgas eraldamine ja transmutatsioon ning lõhustuva materjali tõhusam kasutamine olemasolevates reaktorites.

Kõrgtehnoloogilised tuumasüsteemid: olemasolevate süsteemide ja kütuste tõhususe parandamine ning kõrgtehnoloogiliste tuumasüsteemide uurimine, et hinnata nende potentsiaali, võimet aidata kaasa tuumamaterjali leviku tõkestamisele ja mõju pikaajalisele säästvusele, sealhulgas alusuuringud ja valdkondadevahelised teadusuuringud (eelkõige materjaliteadus) ning kütusetsükli, innovatiivsete kütuste ja jäätmekäitluse uuringud, sealhulgas eraldamine ja transmutatsioon ning lõhustuva materjali tõhusam kasutamine olemasolevates reaktorites. Eespool nimetatud tegevus peaks olema suunatud 2010. aasta novembris Belgia eesistumise ajal toimunud Euroopa energiatehnoloogia strateegilist kava käsitleval konverentsil käivitatud säästva tuumaenergia Euroopa tööstusalgatuse (ESNII) toetamisele, sealhulgas selliste oluliste teadusprojektide nagu ASTRID, ALLEGRO, ALFRED ja MYRRHA kavandamisele .