Teisipäev, 10. mai 2011
P7_TC1-COD(2010)0197

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 10. mail 2011. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2011, millega kehtestatakse üleminekukord liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sõlmitud investeeringuid käsitlevate kahepoolsete lepingute jaoks

[ME 1 kui ei ole märgitud teisiti]

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja eriti selle artikli 207 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

olles toiminud seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Lissaboni lepingu jõustumise järel kuuluvad välismaised otseinvesteeringud ühise kaubanduspoliitika valdkonda kuuluvate küsimuste nimekirja. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 3 lõike 1 punktile e on ühine kaubanduspoliitika liidu ainupädevuses. Järelikult võib selles valdkonnas õiguslikult siduvaid akte menetleda ja vastu võtta ainult liit. Vastavalt aluslepingu artikli 2 lõikele 1 võivad liikmesriigid seda teha ainult juhul, kui liit neile selleks volituse annab.

(2)

Lisaks on aluslepingu kolmanda osa IV jaotise 4. peatükis sätestatud ühised eeskirjad kapitali liikumise kohta liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel ning siia hulka kuulub ka investeeringutega seotud kapitali liikumine. Liikmesriikide sõlmitud rahvusvahelised lepingud välisinvesteeringute kohta võivad neid eeskirju kahjustada.

(3)

Lissaboni lepingu jõustumise ajal oli liikmesriikidel märkimisväärsel hulgal kolmandate riikidega sõlmitud investeeringuid käsitlevaid kahepoolseid lepinguid. Alusleping ei sisalda selgesõnalisi üleminekusätteid selliste lepingute kohta, mis nüüd kuuluvad liidu ainupädevusse. Lisaks võivad mõned neist lepingutest sisaldada sätteid, mis kahjustavad aluslepingu kolmanda osa IV jaotise 4. peatükis sätestatud ühiseid eeskirju kapitali liikumise kohta.

(4)

Kuigi kahepoolsed lepingud jäävad rahvusvahelise avaliku õiguse alusel liikmesriikidele siduvaks ning need asendatakse järk-järgult liidu tulevaste samasisuliste lepingutega, nõuavad nende jätkuva kehtivuse tingimused ja suhe investeeringuid käsitleva liidu poliitikaga, sealhulgas eelkõige ühise kaubanduspoliitikaga, asjakohast juhtimist. See suhe areneb edasi sedamööda, kuidas liit teostab oma ühise investeerimispoliitika alast pädevust , mille põhieesmärk on luua kõikide liikmesriikide investorite jaoks võrdselt parim võimalik investeeringute kaitse süsteem ja võrdsed investeerimistingimused kolmandate riikide turgudel . Kuna uus investeerimispoliitika töötatakse välja liikmesriikide sõlmitud investeeringuid käsitlevate kahepoolsete lepingute üleminekuaegset kehtivust silmas pidades, tuleks selle raames tunnustada nende investorite õigusi, kelle investeeringutele kõnealused lepingud laienevad, ja tagada nende õiguskindlus.

(5)

ELi investorite ja nende kolmandates riikides tehtud investeeringute ning ka välisinvestoreid ja -investeeringuid vastu võtvate liikmesriikide huvides peaksid kahepoolsed lepingud, milles määratakse kindlaks ja garanteeritakse investeerimistingimused, jõusse jääma. Komisjon peaks rakendama vajalikke meetmeid liikmesriikide kõikide olemasolevate kahepoolsete investeeringuid käsitlevate lepingute järkjärguliseks asendamiseks uute, kogu ELi hõlmavate lepingutega. [ME 6]

(6)	Käesolevas määruses sätestatakse tingimused, mille alusel liikmesriikidel tuleks lubada investeeringuid käsitlevaid rahvusvahelisi lepinguid kehtivana hoida või jõustada.

(7)	Käesolevas määruses sätestatakse tingimused, mille alusel liikmesriikidele antakse volitus investeeringuid käsitlevaid rahvusvahelisi lepinguid kehtivana hoida, muuta või sõlmida.

(8)

Kuna luba kehtivana hoida , muuta või sõlmida käosoleva määrusega hõlmatud lepinguid antakse valdkonnas, mis kuulub liidu ainupädevusse, tuleb seda pidada üleminekumeetmeks . Selline luba ei piira aluslepingu artikli 258 kohaldamist juhtudel, mil liikmesriik ei täida aluslepingutest tulenevaid kohustusi, välja arvatud juhtudel, mil täitmata jätmine on seotud vastuoludega pädevuste jagunemises liidu ja tema liikmesriikide vahel. ▐

(9)

Komisjon peaks tühistama loa sõlmida kolmanda riigiga leping , kui komisjoni peetud läbirääkimiste tulemusena sama kolmanda riigiga sõlmitud investeeringuid käsitlev liidu leping on juba ratifitseeritud. Komisjon võib tühistada loa sõlmida leping, kui see on vastuolus liidu õigusega, välja arvatud vastuolud, mis tulenevad välismaiste otseinvesteeringute alase pädevuse jagunemisest liidu ja tema liikmesriikide vahel, või kui see kujutab endast tõsist takistust tulevaste investeeringuid käsitlevate liidu lepingute sõlmimisel selle kolmanda riigiga . Ka on võimalik luba tühistada juhul, kui nõukogu ei võta ühe aasta jooksul pärast seda, kui komisjon on teinud aluslepingu artikli 218 lõike 3 kohase soovituse, vastu otsust investeeringuid käsitlevate läbirääkimiste alustamiseks loa andmise kohta. ▐

(10)

Hiljemalt kümme aastat pärast käesoleva määruse jõustumist peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse ▐ kohaldamise kohta. ▐ Kui liikmesriikide sõlmitud kahepoolseid lepinguid kolmandate riikidega ei asendata investeeringuid käsitlevate liidu lepingutega või ei lõpetata muul viisil, jäävad need rahvusvahelise õiguse kohaselt osapooltele siduvaks.

(11)	Käesoleva määruse alusel lubatud lepingud või luba alustada läbirääkimisi ▐ uue kahepoolse lepingu sõlmimiseks kolmanda riigiga ei tohi mitte mingil juhul kujutada endast tõsist takistust liidu tulevaste investeeringuid käsitlevate lepingute sõlmimisel selle kolmanda riigiga .

(12)	Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon peaksid tagama, et konfidentsiaalseks peetavat teavet käsitletakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (2).

(13)	Liikmesriikide omavahelised investeeringuid käsitlevad lepingud ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse.

(14)	On vaja ette näha teatav kord, mis tagaks, et käesoleva määruse alusel säilitatavad lepingud jäävad toimima, sealhulgas ka vaidluste lahendamise osas, austades samal ajal liidu ainupädevust.

(15)

Et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse rakendamiseks , tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011 , millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (3) ,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

Reguleerimisala

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse tingimused ja kord, mille kohaselt liikmesriikidel lubatakse kehtivana hoida, muuta või sõlmida kolmandate riikidega investeeringuid käsitlevaid kahepoolseid lepinguid.

II   PEATÜKK

Luba lepinguid kehtivana hoida

Artikkel 2

Komisjonile teatamine

Kolmekümne päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest teatavad liikmesriigid komisjonile kõikidest investeeringuid käsitlevatest kahepoolsetest lepingutest, mille nad on sõlminud ja/või allkirjastanud kolmandate riikidega enne käesoleva määruse jõustumist ja mida nad tahavad käesoleva peatüki alusel kas kehtivana hoida või jõustuda lasta. Sellistele teadetele lisatakse ka nende kahepoolsete lepingute koopiad. Liikmesriigid teatavad komisjonile ka kõnealuste lepingute staatuse tulevastest muudatustest.

Artikkel 3

Luba lepinguid kehtivana hoida

Olenemata liidu pädevusest investeeringute valdkonnas ja ilma, et see piiraks liikmesriikide muid liidu õigusest tulenevaid kohustusi, on liikmesriikidel aluslepingu artikli 2 lõike 1 kohaselt lubatud kehtivana hoida investeeringuid käsitlevaid kahepoolseid lepinguid, millest on käesoleva määruse artikli 2 kohaselt teatatud.

Artikkel 4

Avaldamine

1.   Iga kaheteistkümne kuu järel avaldab komisjon Euroopa Liidu Teatajas loetelu artikli 2 või artikli 11 lõike 7 alusel teatatud lepingutest.

2.   Esimene lõikes 1 osutatud lepingute nimekiri avaldatakse hiljemalt kolm kuud pärast artiklis 2 sätestatud teatamistähtaega.

Artikkel 5

Läbivaatamine

1.   Komisjon võib artikli 2 alusel teatatud lepingud läbi vaadata , hinnates ▐, kas lepingud:

a)	on vastuolus liidu õigusega, välja arvatud vastuolud, mis tulenevad välismaiste otseinvesteeringute alase pädevuse jagunemisest liidu ja tema liikmesriikide vahel, või ▐

b)	kujutavad endast tõsist takistust liidu tulevaste investeeringuid käsitlevate lepingute sõlmimisel kolmandate riikidega .

▐

2.   Hiljemalt kümme aastat pärast käesoleva määruse jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ▐ aruande kolmandate riikidega sõlmitud olemasolevate investeeringuid käsitlevate kahepoolsete lepingute läbivaatamise hetkeseisu kohta .

▐

Artikkel 6

Loa tühistamine

1.    Artiklis 3 sätestatud luba tühistatakse, kui liit on juba ratifitseerinud komisjoni peetud läbirääkimiste tulemusena sama kolmanda riigiga sõlmitud investeeringuid käsitleva lepingu.

Artiklis 3 sätestatud luba võidakse tühistada, kui:

a)	leping on vastuolus liidu õigusega, välja arvatud vastuolud, mis tulenevad välismaiste otseinvesteeringute alase pädevuse jagunemisest liidu ja tema liikmesriikide vahel, või ▐

b)	leping kujutab endast tõsist takistust liidu tulevaste investeeringuid käsitlevate lepingute sõlmimisel selle kolmanda riigiga või

c)	nõukogu ei ole ühe aasta jooksul pärast seda, kui komisjon on teinud aluslepingu artikli 218 lõike 3 kohase soovituse, võtnud vastu otsust anda luba läbirääkimiste alustamiseks lepingu üle, mis osaliselt või täielikult kattub artikli 2 kohaselt teatatud lepinguga.

2.   Kui komisjon arvab, et on põhjust artiklis 3 sätestatud luba tühistada, esitab ta asjaomasele liikmesriigile põhjendatud arvamuse ▐. Komisjoni ja asjaomase liikmesriigi vahel toimuvad konsultatsioonid. Nimetatud konsultatsioonid võivad sisaldada liikmesriikide jaoks võimalust kolmanda riigiga lepingu üle kokkulepitud ajavahemiku jooksul uuesti läbirääkimisi pidada.

3.   Kui lõikes 2 osutatud konsultatsioonidel ei suudeta küsimust antud ajavahemiku jooksul lahendada, võib komisjon tühistada asjaomasele lepingule antud loa või teha nõukogule vajaduse korral ettepaneku anda luba pidada läbirääkimisi investeeringuid käsitleva liidu lepingu üle vastavalt aluslepingu artikli 207 lõikele 3 . Komisjon teeb loa tühistamise otsuse artikli 15 lõikes 2 sätestatud korras. Otsus sisaldab nõuet, et liikmesriik võtab asjakohased meetmed ning lõpetab vajaduse korral vastava lepingu.

4.   Kui luba on tühistatud, kustutab komisjon lepingu artiklis 4 osutatud nimekirjast.

III   PEATÜKK

Luba lepinguid muuta või sõlmida

Artikkel 7

Luba lepinguid muuta või sõlmida

Kui artiklites 8–12 sätestatud tingimustest ei tulene teisiti, on liikmesriigil luba astuda kolmanda riigiga läbirääkimistesse, et muuta olemasolevat kahepoolset investeeringuid käsitlevat lepingut või sõlmida kolmanda riigiga uus investeeringuid käsitlev leping .

Artikkel 8

Komisjonile teatamine

1.   Kui liikmesriik kavatseb alustada läbirääkimisi, et muuta olemasolevat kolmanda riigiga sõlmitud kahepoolset investeeringuid käsitlevat lepingut või sõlmida kolmanda riigiga uus investeeringuid käsitlev leping , teatab ta oma kavatsusest kirjalikult komisjonile.

2.   Sellisele teatele lisatakse vastavad dokumendid ja märge sätete kohta, mille üle läbirääkimisi peetakse, läbirääkimiste eesmärk ja muu asjakohane teave. Kui tehakse muudatusi olemasolevasse lepingusse, märgitakse teatesse sätted, mis kavatsetakse uuesti läbi rääkida.

3.   Komisjon teeb teate ning taotluse korral ka sellele lisatud dokumendid kättesaadavaks teistele liikmesriikidele, kui artiklis 14 sätestatud konfidentsiaalsusnõuetest ei tulene teisiti.

4.     Kui liikmesriik kavatseb sõlmida kolmanda riigiga uue investeeringuid käsitleva lepingu, konsulteerib komisjon kolmekümne päeva jooksul teiste liikmesriikidega, et teha kindlaks, kas liidu leping annaks lisandväärtust.

5.   Lõikes 1 osutatud teade edastatakse vähemalt kolm kalendrikuud enne seda, kui algavad ametlikud läbirääkimised asjaomase kolmanda riigiga.

6.   Kui liikmesriigi esitatud teave ei ole piisav, et anda artikli 9 kohaselt luba ametlike läbirääkimiste alustamiseks, võib komisjon taotleda lisateavet.

Artikkel 9

Ametlike läbirääkimiste alustamise luba

1.   Komisjon annab loa alustada ametlikke läbirääkimisi, välja arvatud juhul, kui ta jõuab järeldusele, et läbirääkimiste alustamine:

a)	oleks vastuolus liidu õigusega, välja arvatud vastuolud, mis tulenevad välismaiste otseinvesteeringute alase pädevuse jagunemisest liidu ja tema liikmesriikide vahel, või

b)	kahjustaks liidu ja asjaomase kolmanda riigi vahel käimas olevate ▐ läbirääkimiste eesmärke, või

c)	ei oleks kooskõlas investeeringuid käsitleva liidu poliitikaga, või

d)	kujutaks endast tõsist takistust liidu tulevaste investeeringuid käsitlevate lepingute sõlmimisel selle kolmanda riigiga .

2.   Osana lõikes 1 osutatud loast võib komisjon nõuda, et liikmesriik lisaks läbirääkimistesse asjakohased klauslid.

3.   Otsus lõikes 1 osutatud loa kohta tehakse artikli 15 lõikes 2 osutatud korra kohaselt. Komisjon teeb otsuse 90 päeva jooksul artiklis 8 osutatud teate saamisest arvates. Kui otsuse tegemiseks on vaja lisateavet, arvestatakse 90päevast tähtaega lisateabe laekumise kuupäevast alates.

4.     Kui liikmesriikide lihthäälteenamus väljendab vastavalt artikli 8 lõikele 4 huvi investeeringuid käsitleva liidu lepingu sõlmimise vastu asjaomase kolmanda riigiga, võib komisjon loa andmisest keelduda ja teha selle asemel nõukogule ettepaneku läbirääkimisvolituse saamiseks vastavalt aluslepingu artikli 207 lõikele 3. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti viivitamata ja täielikult kõigil menetluse etappidel.

Otsuse tegemisel võtab komisjon arvesse liidu investeerimisstrateegia geograafilisi prioriteete ja komisjoni suutlikkust asjaomase kolmanda riigiga uue liidu lepingu üle läbirääkimisi pidada.

Artikkel 10

Komisjoni osalemine läbirääkimistel

Komisjoni hoitakse läbirääkimiste eri etappide jooksul kursis läbirääkimiste edenemise ja tulemustega ning komisjon võib avaldada soovi osaleda liikmesriigi ja kolmanda riigi vahelistel investeeringuid käsitlevatel läbirääkimistel. Komisjon võib liidu ainupädevust puudutavates küsimustes osaleda liikmesriigi ja kolmanda riigi vahelistel läbirääkimistel vaatlejana.

Artikkel 11

Luba lepingule alla kirjutada ja lepingut sõlmida

1.   Enne lepingule allakirjutamist teatab asjaomane liikmesriik komisjonile läbirääkimiste tulemustest ning edastab talle lepingu teksti.

2.   Lõikes 1 sätestatud teatamiskohustust kohaldatakse ka lepingute suhtes, mille üle peeti läbirääkimisi enne käesoleva määruse jõustumist, aga mida ei sõlmitud ning mille suhtes seetõttu artiklis 2 sätestatud teatamiskohustust ei kohaldata.

3.   Teate saamise korral annab komisjon hinnangu selle kohta, kas läbirääkimiste tulemusel koostatud leping ei ole vastuolus artikli 9 lõigetes 1 ja 2 kehtestatud nõuetega, millest komisjon on liikmesriigile teatanud.

4.   Kui komisjon leiab, et läbirääkimiste tulemusel koostatud leping ei vasta lõikes 3 sätestatud nõuetele, ei lubata liikmesriigil lepingule alla kirjutada ja seda sõlmida.

5.   Kui komisjon leiab, et läbirääkimiste tulemusel koostatud leping vastab lõikes 3 sätestatud nõuetele, lubatakse liikmesriigil lepingule alla kirjutada ja see sõlmida.

6.   Lõigete 4 ja 5 kohased otsused tehakse artikli 15 lõikes 2 sätestatud korras. Komisjon teeb otsuse 60 päeva jooksul lõigetes 1 ja 2 osutatud teate saamisest arvates. Kui otsuse tegemiseks on vaja lisateavet, arvestatakse 60päevast tähtaega lisateabe laekumise kuupäevast alates.

7.   Kui lõike 5 kohaselt on antud luba, teatab asjaomane liikmesriik komisjonile lepingu sõlmimisest ja jõustumisest.

8.     Kui komisjon otsustab pidada kolmanda riigiga läbirääkimisi investeeringuid käsitleva kahepoolse lepingu või välismaiseid otseinvesteeringuid käsitleva lepingu üle, teatab ta kõikidele liikmesriikidele nõuetekohaselt oma kavatsusest ja uue lepingu reguleerimisalast.

Artikkel 12

Läbivaatamine

1.   Hiljemalt kümme aastat pärast käesoleva määruse jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva peatüki kohaldamise kohta aruande, milles vaadatakse uuesti üle, kas käesoleva määruse ja kõigi selle peatükkide kohaldamist on vaja jätkata.

2.   Lõikes 1 osutatud aruandes antakse ülevaade ka käesoleva määruse alusel taotletud ja antud lubadest.

▐

IV   PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 13

Liikmesriikide käitumine seoses kolmanda riigiga sõlmitud lepingutega

1.   Kõikide lepingute puhul, mis kuuluvad käesoleva määruse reguleerimisalasse, teatab asjaomane liikmesriik komisjonile ülemäärase viivituseta kõikidest nõupidamistest, mis toimuvad lepingu sätete alusel. Komisjonile edastatakse nõupidamise päevakord ja kogu asjakohane teave, mis aitab tal arutusele tulevaid teemasid mõista. Komisjon võib asjaomaselt liikmesriigilt nõuda lisateavet. Kui arutusele tulev küsimus võib mõjutada investeeringuid käsitlevat liidu poliitika ja sealhulgas eelkõige ühise kaubanduspoliitika rakendamist, võib komisjon nõuda, et asjaomane liikmesriik võtaks ettenähtud seisukoha.

2.   Kõikide lepingute puhul, mis kuuluvad käesoleva määruse reguleerimisalasse, teatab asjaomane liikmesriik komisjonile ülemäärase viivituseta kõikidest talle tehtud avaldustest selle kohta, et konkreetne meede on lepinguga vastuolus. Samuti teatab liikmesriik komisjonile viivitamata kõikidest kõnealuse lepingu alusel esitatud vaidluste lahendamise taotlustest, niipea kui liikmesriik sellistest taotlustest teada saab. Liikmesriik ja komisjon teevad igakülgset koostööd ja võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada tulemuslik kaitse, mille hulka võib vajaduse korral kuuluda ka komisjoni osalemine menetluses.

3.   Kõikide käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate lepingute puhul taotleb asjaomane liikmesriik enne lepingus sisalduva mistahes asjaomase kolmanda riigi vastu suunatud vaidluste lahendamise mehhanismi käivitamist komisjoni nõusolekut ning kui komisjon seda taotleb, siis käivitab ta sellise mehhanismi. Selliste mehhanismide hulka kuuluvad konsultatsioonid teise lepingupoolega ja vaidluste lahendamine, kui see on lepinguga ette nähtud. Liikmesriik ja komisjon teevad vastavate mehhanismide raames ette nähtud menetluste läbiviimisel igakülgselt koostööd, mis võib vajaduse korral tähendada ka komisjoni osalemist vastavates menetlustes.

Artikkel 14

Konfidentsiaalsus

Kui liikmesriigid teatavad artiklite 8 ja 11 alusel komisjonile läbirääkimistest ja nende tulemustest, võivad nad märkida, kas mis tahes esitatud teavet tuleb pidada käsitleda konfidentsiaalsena ning kas seda võib jagada teiste liikmesriikidega.

Artikkel 15

Komitee

1.   Komisjoni abistab rahvusvaheliste investeerimislepingute üleminekukorralduse nõuandekomitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4 .

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  Euroopa Parlamendi 10. mai 2011. aasta seisukoht.

(2)  EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(3)   ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.